II SEMINAR 1. LEPING. 1.1 Lepingu mõiste ja liigid. Lepingu mõiste- Leping on tehing kahe või enama isiku ( lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Lepinguga luuakse poolte vahel võlaõiguslik suhe, mille sisuks on mingi teo tegemise kohustus ja selle vastav õigus mingi hüvede vahetamise valdkonnas. Lepingu all mõeldakse käibes sageli ka kirjalikult vormistatud dokumenti, mis tõendab saavutatud kokkulepet. Kuna tehingu võib teha mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi, siis võivad tsiviilõigused ja- kohustused tekkida ka suulisest kokkulepetest. Lepingu liigid: Liigitatakse tulenevalt eesmärgist, mida pooled taotlevad. 1. rahvusvahelised- ( nende poolteks on riigid või rahvusvahelised organisatsioonid) 2. siseriiklikud, mis jagunevad: · avalik- õiguslikud ( halduslepingud) · eraõigus...
Millised seadused lepingute kohta käivad? Millised seadused lepingute kohta käivad? Tsiviilõiguslik leping võib oma olemuselt olla kas võla-, asja-, perekonna- või pärimisõiguslik. Tsiviilseadustiku Üldosa Seadus (TSÜS, jõustus 1. juuli 2002) sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted, sealhulgas tehingute regulatsiooni. Leping on mitmepoolne tehing. Lisaks tehingutele sätestab TSÜS isikute mõiste (füüsilised ning juriidilised isikud), esindusõiguse, tähtajad ning aegumise. Lepinguna kitsas tähenduses mõistetakse ainult võlaõiguslikku lepingut, mis kujutab endast tsiviilõigusliku võlasuhte tekkimise alust. Võlaõiguses kasutatav lepingu mõiste on aluseks ka üldisele lepinguteooriale. Nii laienevad võlaõigusliku lepingu üldised põhimõtted ja printsiibid, sealhulgas ka lepingu sõlmimise põhimõtted, reeglina kõigile lepinguliikidele. Seega sätestab lepinguliste suhete olemuse Võlaõigusseadus (VÕS, jõustus 1. juuli 2002). Võlaõigusseadus regule...
Ühiskondlikust lepingust Enne ühiskondlikku lepingut valitses inimeste vahel looduslik seisund ilma igasuguste seadustega, mis on nüüdseks iseloomulikud tsiviliseeritud ühiskonnale. Locke arvas, et just moraali tunnetav ja selle läbi enda loomulikke soove ja käitumist kontrolliv üksikisikute grupp saab eksisteerida sellises ühiskondlikus seisundis nagu seda on looduslik seisund. Niisiis võib pidada ühiskondlikku lepingut üleminekuks tsiviilühiskonda. Ühiskondlik seadus on ainuke seadus, mis loomu poolest nõuab üksmeelset heakskiitu, sest kodanike ühinemine riigiks on ju kõige vabatahtlikum akt. Riik on kord rajatud ning siis tingib elukoht vastava riigiga nõustumise. Riigi territooriumil elamine tähendab enda allutamist tema suveräänsele võimule. Kui näiteks inimesel on mõjuvõim enda keha üle, siis samamoodi on indiviid üks osa riigist ning seetõttu allutatud mingil määral suveräänsele riigile. Suverään tun...
Nizza leping Riho Kirsipuu Sissejuhatus Euroopa Liidu ja selle eelkäijate ajaloos on olnud mitmeid tähtsaid lepinguid. Nagu näiteks Ühtne Euroopa akt, Amsterdami lepe, Nizza lepe jne. Selles referaadis vaatleb autor lähemalt Nizza lepingut. Toob välja tähtsamad punktid ja eesmärgid, mis sellel kontrathtil olid ning kas ja kuidas need on elluviidud. Nizza leping allkirjastati 26. veebruaril 2001 ja see jõustus 1. veebruaril 2003. Kuna Nizza leping allkirjastati kolm ja jõustus üks aasta enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga, siis kindlasti mõjutas see leping ka meie pürgimist ja läbirääkimisi liitumaks Euroopa Liiduga. Selles töös toob autor välja Nizza lepingu peamised puntkid ja eesmärgid ning vaatleb kas neid on korrektselt täidetud ja ellu viidud. Lisaks analüüsib autor ka lepingu seost Eestiga ning kas ja kuidas see mõjutas Eesti saamist liikmesriigiks. Autor esitab ka küsimuse, et miks Nizza leping pole siiamaani täismahus täide...
"Versailles` lepingu koostamine - kas väga erinevate või vastandlike huvide korral on üldse võimalik jõuda heade kokkulepeteni?" Väga erinevate ja vastandlike huvide korral on suhteliselt raske jõuda heade kokkulepeteni. Sellel on mitu poolt, mõned võidavad rohkem ja teised kaotavad rohkem. Esimese maailmasõja vallapäästja, Saksamaa, ei tunnistanud oma süüd ning rahulepingu koostamisest kõrvalejäetuna tundus justkui temale tehtavat ülekohut. Suured tülid, mis tekkisid vara jagamisel liitlasriikide vahel, olid paratamatud. Kõigil oli just nagu õigus ja ei olnud ka. Paraku on see elu seadus. Ent jagades kõigile sutsukene vähem nende soovidest, siis ei jääks keegi tühjade kätega. Kui aga kõik võitjapooled lepiksid vähemaga, ei tuleks nõnda palju kannatada Saksamaal, kes sel puhul jääks jõukamaks ja iseseisvamaks. Ent kui midagi jagatakse ihkavad kõik maksimumi ja parimate kokkulepeteni polegi võimalik jõuda, sest se...
Baaside lepingu sõlmimise ajendiks peetakse seda, et pärast Saksamaa kallaletungi Poolale otsis 14. septembril Poola allveelaev Orzel Tallinnast varju. Kui aga NSV Liit 17. septembril Poolale sõja kuulutas, süüdistas NSV Liit Eestit Poola meremeestega sepitsemises ja "nende põgenema aitamises". 18. septembril lahkus küll Orzel Tallinnast Sotimaale Briti Kuningliku Mereväe baasi, aga oli juba hilja. NSV Liit nõudis Eestilt baaside lepingule allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Nõukogude Venemaa süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises ja võimetuses end maailmasõja tingimustes kaitsta. 25. septembriks kutsuti Eestis kokku Riigivolikogu- ja Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjoni ühine koosolek. Kriisi haripunktis palus välisminister Nõukogude Liidu Tallinna saadikult kutset Moskvasse. Palvet põhjendas välisminister sooviga anda allkiri sõlmitavale kaubanduslepingule. 22. septembri õhtul sõitiski Karl...
LEPING täieliku individuaalse materiaalse vastutuse kohta Tagamaks materiaalsete väärtuste säilivust, mis kuuluvad _______________________________________________________________ (ettevõtte, asutuse, organisatsiooni nimetus) ettevõtte, asutuse, organisatsiooni juht või juhi asetäitja ________________________________________________________________________________ (amet, ees- ja perekonnanimi) edaspidises tekstis "administratsioon", esinedes ettevõtte, asutuse, organisatsiooni nimel, ühelt poolt, ja ______________________________________________________________________________ (tsehhi, osakonna, jaoskonna, sektsiooni, lao jne) töötaja __________________________________________________________________________, (ees...
Tööleping Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Hetkel kehtiv tunnipalga alammäär on 27 krooni ning kuupalk 4350 krooni. Töölepingu sõlmitakse kirjalikult 2 eksemplaris nii, et üks jääb töötajale ja teine tööandja valdusesse. Vastavalt vajadusele sõlmitakse tööleping kas määratud või määramata ajaks. Määratud ajaks sõlmitakse tööleping näiteks hooajatööde tegemiseks või kellegi asendamiseks. Töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed: 1) poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber, elu- või asukoht); 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg; 3) tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus; 4) ameti- või kutsenimetus või kv...
TÖÖLEPING NR 1 Tartu, 01.08. 2008 Tööandja .................., reg nr23522997, asukohaga /Tartu, Turu 24/, keda esindab juhatuse liige ................. Töötaja Jaan Tamm, /38012266538/, elukohaga Tartu Ringtee 25, sõlmisid töölepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU TÄHTAEG 1.1 Töötaja asub tööle 01.09.2008. 1.2 Leping on sõlmitud määramata tähtajaks. /või määratud tähtajaks koos tähtaja, põhjenduse ja viitega TLS vastavale §-le/ 1.3 Töötaja võetakse tööle katseajaga neli kuud. 2. TÖÖ SISU 2.1 Töötaja töötab autojuht/teenindaja ametikohal. 2.2 Tööülesannete täitmise kohaks on Tartu, mida võib muuta tööandja korraldusega tingimusel, et uus asukoht asetseb Eesti Vabariigi piires. 2.3 Tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib vahetu juht. 2.4 Töötaja ametikoha eesmärk ning tööülesanded on fikseeritud töötaja ametijuhendis, mis on käesoleva töölepingu lahutamatu osa. 3 TÖÖAEG 3.1 Töötaja tö...
docstxt/130521096022377.txt
TÖÖLEPING nr 2 Käesolev tööleping on sõlmitud 26.04.2010 järgmiste poolte vahel: Tööandja EhE Trading OÜ, registrikood 11109999, Jalaka 8, Pärnu, mida esindab tegevjuht Greete Tens, ja Töötaja Maret Mandel, isikukood 3467457665, elukoht Nõmme 4-4, Kilingi-Nõmme. Käesolevaga on Pooled on kokku leppinud alljärgnevas: 1. L E P I N G U TÄ H TA E G 1.1. Töötaja asub tööandja juures tööle 26.04.2010. 1.2. Töötaja suhtes kohaldatakse katseaega kestvusega 1 nädal, alates 26.04.2010 a. kuni 02. 05.2010 a. 1.3. Tööleping on sõlmitud määratud ajaks. Tööleping lõpeb 24.05.2010 a. 1.4. Pidevat tööstaazi tööandja juures arvestatakse alates 26.04.2010 a. 2. A M E T I N I M E T U S J A T Ö Ö Ü L E S A N N E T E K I R J E LD U S 2.1. Töötaja asub tööle personalijuhi ametikohale. 2.2. Töötaja tööülesanneteks on EhE Trading OÜ igapäevase personalitöö korraldamine vastavalt kehtivatele ...
EESTI ETTEVÕTLUS KÕRGKOOL MAINOR Ettevõtluse instituut Turismiettevõtluse eriala EV-2-Q-E-kur Maarja Oder NICE`I LEPING Referaat Kuressaare 2011 1. Millal, kelle poolt ja millistel põhjustel leping sõlmiti. Nice´i leping allkirjastati 26. veebruaril 2001 ning see jõustus 1. veebruaril 2003. Lepingus käsitleti peamiselt institutsioonide reformimist, et Euroopa Liit saaks pärast 2004. aasta laienemist toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga ning pärast 2007. aasta laienemist ka 27 liikmesriigiga. Nice'i leping, endine Euroopa Liidu leping ja Euroopa Ühenduse asutamisleping on ühendatud ühte koondversiooni. Euroop...
Tööleping Number: 789 Kuupäev:8.12.2014 LEPINGU POOLED Juhataja Maiu-Liis Mänd, edaspidi TÖÖANDJA, ja Hindrik Kemps, edaspidi TÖÖTAJA, sõlmisid käesoleva töölepingu järgmistel tingimustel: TÖÖLEPINGU TÄHTAEG JA TINGIMUSED TÖÖTAJA asub tööle 22.12.2014 TÖÖTAJA asub tööle katseajaga 7 kuud. Tööleping on sõlmitud tähtajatult. TÖÖTAJA töökoht asub Rakveres. TÖÖ SISU TÖÖTAJA asub tööle klenditeenindajana. TÖÖTAJA töökohustused on kindlaks määratud ametikirjeldusega (lepingu lisa 1). TÖÖAEG TÖÖTAJA asub tööle täistööajaga, arvestuslikult 8 tundi päevas, 40 tundi nädalas, puhkepäevad on laupäev ja pühapäev. Tööaja algus, lõpp ning lõunaaeg on määratud töösisekorrareeglitega. TÖÖTAJA põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva. Täiendavat lapsepuhkustei antakse TLS § 63 alusel. TÖÖT...
TÖÖLEPING Käesoleva töölepingu (edaspidi: Tööleping) on sõlminud kuupäev, asukoht (Tööandja nimi), registrikoodiga (reg nr ....................), aadressiga ............................... (edaspidi: Tööandja), keda esindab söökla juhataja ....................... ja (Töötaja nimi), isikukoodiga(...................), elukohaga ................... (edaspidi: Töötaja) sõlmisid käesoleva töölepingu (edaspidi: Leping) alljärgnevatel tingimustel: 1.Lepingu sisu 1.1 Töötaja on vastavalt käesolevale lepingule kohustatud 1.jaanuar kuni 31.detsembrini 8 tundi päevas abistama kooli sööklas. 1.2 Käesoleva lepingu punktis 1.1 mainitud teenuse osutamisel on Töötaja kohustatud järgima kooli söökla poolt kehtestatud ametijuhendis, mis on käesoleva lepingu lahutamatuks osaks. 1.3 Töötaja kohustub käesoleva lepingu punktis 1.1 mainitud teenuse osutamisega seotud informatsiooni mitte andma isikutele, kes ei ole...
Tööleping- töövõtu ja käsundusleping OÜ Varuosa, registrikood 87534657, registreeritud aadress Narva 27, 83727 Narva (edaspidi nimetatud tööandjad) keda esindab Juhkam Voldemar põhikirja alusel (tööandja) ja Kalle Kukk, isikukood 38507125337, elukoht Seene 4, Narva, Ida-Virumaa (töötaja) sõlmisid käesoleva töölepingu alljärgnevatel tingimustel: Üldsätted: Lepingu eesmärgiks on sätestada Poolte õigused ja kohustused seoses töötaja töötamisega tööandja juures. Lepingu sõlmimisel ja täitmisel lähtutakse Eesti Vabariigi töölepingu seadusest, puhkuseseadusest, teistest rakenduvatest õigusaktidest ja tööandja seaduslikest korraldustest ja eeskirjadest. Töösisu ja töö tegemise koht: Töötaja asub tööle automehaaniku ametikohale. Tööülesannete täpsem kirjeldus on sätestatud ametijuhendiga. Töötaja allub vahetult OÜ Varuosa juhatajale. Töö tegemise koht on Narva 27 remondi töökojas. Lepingu tähtaeg: Käesolev leping jõustu...
TÖÖLEPING Käesoleva töölepingu (edaspidi: Tööleping) on sõlminud [kuupäev], [asukoht] (1) [Tööandja nimi], registrikoodiga [registrikood], aadressiga [aadress] (edaspidi: Tööandja) keda esindab [juhatuse liige/volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [tööandja esindaja nimi] ja (2) [Töötaja nimi], isikukoodiga [isikukood], elukohaga [aadress] (edaspidi: Töötaja) edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Töölepingu tähtaeg 1.1. Töötaja alustab Tööandja juures tööd [tööle asumise kuupäev]. 1.2. Tööleping on sõlmitud tähtajatult. [Tööleping on sõlmitud TLS § 9 lg 1/lg 2 [tähtajalise lepingu sõlmimise aluseks olev TLS § 9 vastav lõige] alusel tähtajaga kuni [töölepingu lõppemise kuupäev] (mittevajalik ära kustutada)]. 1.3. Töötaja suhtes rakendatakse [kuude arv]ku...
Tallinna Teeninduskool Leping Iseseisevtöö Juhendaja: L.Piirsalu Tallinn 2008 2 Leping Leping on lepinguosalisteisikute vastastikuste tahteavalduste kaudu saavutatud kokkulepe, mille eesmärgiks on saavutada mingi õiguslik tagajärg. Lepingu sisuks on kokkulepitud tingimused, millest tulenevad lepingupoolte õigused ja kohustused. Lepingu sisu peab olema ka vastavuses kehtiva seadusandlusega ning isiku põhiõigustega. Erinevad lepinguid on päris palju. Toongi ühe loetelu lepingutest. *Võõrandamislepingud Müügileping lepingutüüp, mille alusel üks pool annab teisele asja ja teine pool esimesele rahalise väärtuse. Vahetusleping leping, mille kohaselt tehingupartnerid vahetavad omavahel kaht tulevast rahavoogu. Faktooringuleping selle lepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient ) loovutama teisele isikule ( faktoor ) rahalise nõude kolmanda isiku ( fak...
TÖÖLEPING nr 1/2010 Käesolev Leping on sõlmitud 22. veb 2010. a.Tallinnas. OÜ MATI POST (edaspidi nimetatud TÖÖANDJA), reg kood 10663533, keda esindab NILS SUHOV(PA07B) ja ERGO KASEMAA(PA07B) ning LAURI PIISANG (edaspidi nimetatud TÖÖTAJADD), sõlmisid käesoleva töölepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevatel tingimustel: 1. LEPINGU TÄHTAEG, TÖÖ SISU 1.1. Töötajad asub tööle 20 märts 2010a. 1.2. Käesolev Leping on sõlmitud ajaks. 1.3. Töötajad töölevõtmisel rakendatakse katseaega, mille kestvus on 1 kuud. Katseaja viimaseks kuupäevaks on 20 mai 2010a. 1.4. Töötajad asub tööle postiljoni ametikohal. 1.5. Töötajad kvalifikatsiooninõuded, tööülesannete ja pädevuse kirjeldus on esitatud Töötajad ametijuhendis, mis on töölepingu lisa nr 1. 1.6. Töötajad on kohustatud lisaks ametijuhendis ettenähtud ülesannetele erikorralduseta täitma muid ülesandeid, mis tu...
Euroopa Liit 12. klass Ühiskonnaõpetus Üldised põhimõtted: · EL-le on omased nii valitsusvahelisele (liikmesriik säilitab iseseisvuse) kui riigiülesele (loovutab osa iseseisvast otsustusõigusest) koostööle iseloomulikud jooned · Valitsusvaheline koostöö toimub välis-, julgeoleku-, justiits- ja siseasjades. Otsused langetatakse valitsuste vaheliste läbirääkimiste tulemusel. · Riigiülene koostöö keskendub majanduskoostööle. · Liikmesriigid säilitavad oma valitsemisinstitutsioonid. · Euroopa Liidus on sõltumatu keskpank ja kasutuses ühisraha EURO (va Taani, Rootsi, GB) Ministrite Nõukogu · kannab seadusandlikku funktsiooni · igat liikmesriiki esindab üks minister (2007 aastast 25+2 liikmeline) · koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse (põllumaj, välispol jne) · oluline roll eesistuja institutsioonil vahetub iga 6 kuu tagant. Juhib kõiki istungeid, esitab tee...
Versailles ' leping
VARA TASUTA KASUTAMISE LEPING /kommentaar/: Käesolev leping on näidisleping. Leping tuleb alati kohandada vastavaks konkreetse tehingu tingimustele. Juhime tähelepanu, et punktide lisamisel või väljajätmisel muutub numeratsioon, mille tõttu võib olla vajalik muuta ka teistes punktides toodud viiteid. __________/koht/ „___“ ____________ 200__.a. ________________________, edaspidi - Kasutusse andja, juhatuse liige ________________________, ja _______________________________, edaspidi - Kasutaja, juhatuse liige ______________________, /kommentaar/: Kui lepingu pooleks on füüsiline isik, jätta välja täiendus juhatuse liikme kohta. eraldi või koos nimetatud ka Pool või Pooled, sõlmisid käesoleva vara tasuta kasutamise lepingu, edaspidi – Leping, alljärgnevatel tingimustel: 1. Lepingu ese 1.1 Kasutusse andja annab Kasutajale tasuta kasutamiseks _____________________________ /vara nimetus/, edaspidi – Vara, ...
Korteri Üürimine Leping Roman Gorban Artjom Dmitrijev MM12 Soovitatav on alati sõlmida kirjalik üürileping, sest ehkki seadus võimaldab üürilepingut sõlmida ka suuliselt, on vaidluste korral poolte tahet ja kokkuleppeid parem tõendada. Leping peab olema kooskõlas seadusega • kokkulepe, millega eluruumi üürnikku kohustatakse lepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi, on tühine; • kui üürileping on sõlmitud tähtajalisena, siis seaduse kohaselt ei saa sellist lepingut ilma mõjuva põhjuseta üles öelda; • üürnikul on õigus eluruumi kasutada sõltumata sellest, kes on asja omanik; • lepingu ilma põhjuseta lõpetamine on üürniku õigustega vastuolus. Lepingu sisu osas on aga mitmeid asjaolusid, mida peab arvesse võtma. • Eluruumi üürilepingu sõlmimisel tuleb tähele panna, et võlaõigusseadus sätestab mitmeid piiranguid, mida ei või lepingus kokku leppida või mis on tühised algusest peale, kui need ...
JUHATUSE LIIKME RAAMATUPIDAJA LEPING NR. 01 Viljandis, 01.06.2018.a. ................................ OÜ (reg. kood: 12345678 ), asukohaga .................................. , keda esindab põhikirja alusel osanik .................. ( isikukood: 123456789123) (edaspidi Äriühing), ühelt poolt ja ...............................(isikukood: 123456789321 (edaspidi Juhatuse liige), teiselt poolt sõlmisid käesoleva Juhatuse liikme - raamatupidaja lepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevatel tingimustel: 1. LEPINGU EESMÄRK JA TÄHTAEG 1.1.Äriühingu osanike 01.06.2018 a. otsusega valiti Annekatrin Ott Äriühingu Juhatuse liikmeks tähtajaga 5 aastat. Juhatuse liikme ülesanne on ka Äriühingu raamatupidamise korraldamine. Juhatuse liige - raamatupidaja on andnud oma kirjaliku nõusoleku tema valimiseks. 1.2.Lepingu eesmärgiks on kokku leppida Äriühi...
Urve Varik II MAAILMASÕDA 1939. AASTAL II MAAILMASÕDA 1939. AASTAL 1939. aasta 1. septembril algas II maailmasõda. Saksamaa tungis Poolasse. Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale 3. septembril sõja. 1939. aasta novembri lõpul algas Nõukogude Liidu sõda Soome vastu. Soomlased nimetasid seda Talvesõjaks. ... Soomlased suutsid säilitada iseseisvuse, kuid pidid loovutama NSV Liidule Karjala. 22. septembril kirjutas Eesti välisminister Karl Selter alla Eesti-NSV Liidu kaubandusleingule. 24. septembril esitas NSV Liidu valitsusesitab Eestile nõudmise nõukogude sõjaväebaaside rajamiseks Eesti territooriumil. 26. septembril toimus Eesti Vabariigi valitsuse koosolek, kus otsustati NSV Liidu nõudmised vastu võtta, kuna Eestil polnud lootust välisabile. Eestile suruti peale baaside leping. Baaside leping ehk Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastiku...
1. Teema - Sissejuh. Ainesse Tööõiguse funktsioon ühiskonnas, tööõiguse allikad. Õigus vabalt valida tegevusala, elukutset, töökohta. Töötingimused on riigi kaitse all- eelkõige kaitstakse töötajat tööinspektsiooni poolt. Riik reguleerib töösuhteid niivõrd, kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks. Töötajate ja tööandjate organiseerimisvabadus tuleneb põhiseadusest, on õigus moodustada erinevaid ühinguid, organisatsioone. Töösuhte stabiilsus üldiselt sõlmitakse määramata ajaks TL. Tööst mittetulenevate seadusvastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus usulistel põhjustel ega ka erakondliku kuuluvuse järgi ei saa kedagi vallandada, eelised on väikeste lastega emad, rasedad. Õigus töötasule, puhkusele. Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamine tuleneb rahvusvahelistest lepingutest. Õigusallikad: Põhiseadus, ILO, Seadused, Ministri määrused, Valitsuse määrused, Riigikohtu lahendid, Tööinspektsiooni kodul...
TÖÖLEPING nr Käesolev Leping on sõlmitud 4. juuli 2007. a.Tallinnas. .................................. (edaspidi nimetatud TÖÖANDJA), reg kood /isikukood ................., keda esindab .................................. ja .................................(edaspidi nimetatud TÖÖTAJA), sõlmisid käesoleva töölepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevatel tingimustel: 1. LEPINGU TÄHTAEG, TÖÖ SISU 1.1.Töötaja asub tööle ...........................200..a. 1.2.Käesolev Leping on sõlmitud ................................... ajaks. 1.3.Töötaja töölevõtmisel rakendatakse katseaega, mille kestvus on 4 kuud. Katseaja viimaseks kuupäevaks on .......................200..a. 1.4.Töötaja asub tööle ..................... ametikohal. 1.5.Töötaja kvalifikatsiooninõuded, tööülesannete ja pädevuse kirjeldus on esitatud Töötaja ametijuhendis, mis on töölepingu lisa nr 1. 1.6.Töötaja on koh...
RAAMATUPIDAMISTEENUSE OSUTAMISE LEPING Käesolev raamatupidamisteenuse osutamise lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Teenuse tellija nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [teenuse tellija esindaja nimi] (edaspidi: Tellija) ja (2) [Teenuse osutaja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [teenuse osutaja esindaja nimi] (edaspidi: Raamatupidaja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku Lepingu sõlmimisel või pärast seda. Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Le...
VARALISE VASTUTUSE LEPING Käesoleva varalise vastutuse lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud ___[ kuupäev ] __, __[ asukoht ]__ (1) ___[ Tööandja nimi ]_ _, registrikoodiga ___[ registrikood ] __/isikukoodiga ___[ isikukood ] ___, aadressiga __[ aadress ]__...
JUHATUSE LIIKME LEPING Käesoleva juhatuse liikme lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [asukoht] (1) [Äriühingu nimi], registrikoodiga [registrikood], aadressiga [aadress] (edaspidi: Ühing), keda esindab volituse alusel [äriühingut esindava isiku nimi] ja (2) [Juhatuse liikme nimi], isikukoodiga [isikukood], elukohaga [aadress] (edaspidi: Juhatuse liige), edaspidi Ühing või Juhatuse liige nimetatud ka kui Pool ning ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Lepingu eesmärgiks on kokku leppida Ühingu ja Juhatuse liikme vastastikused õigused, kohustused ja muud Juhatuse liikme kohustuste täitmisest tulenevad tingimused, sealhulgas Juhatuse liikme peamised tegevusvaldkonnad, tasu ja muud soodustused, kohustused konfidentsiaalse informatsiooni hoidmise...
Vabatahtliku noore töö leping Sõlmitud 01. aprill 2014 Käsundiandja Valguta Seltsimaja (edaspidi nimetatud Seltsimaja) ja ........................................................ kui käsundisaaja (edaspidi nimetatud vabatahtlik, koos nimetatud pool või pooled), sõlmivad järgneva lepingu (edaspidi nimetatud leping): 1. Lepingu ese 1.1 Vabatahtlik osaleb Seltsimaja tegevuses järgmisel viisil (edaspidi ülesanne): 1.1.1. vastutab noorte toa kasutamiseks olevatel päevadel Seltsimaja uste avamise ja kinnipanemise eest kokkulepitud kellaaegadel. Hilisem kellaaeg on õhtul 22.00. 1.1.2 hoiab Seltsimaja korras ning kontrollib, et noored ei lähe teistesse ruumidesse - kasutavad vaid noorte tuba ja WC-d, kui ei ole selleks luba antud Seltsimaja huvijuhi Merle Vääri poolt. 1.1.3 jälgib, et noored, kasutades noorte tuba järgivad ka Seltsimaja ja noorte toa kodukorda. 1.1.4 suunab kõiki noorte ...
MITTERAHALISE SISSEMAKSE ÜLEANDMISE LEPING Mitterahalise sissemakse üleandmise leping, Mitterahalise sissemakse üleandmise leping. Käesoleva Mitterahalise sissemakse eseme üleandmise lepingu (edaspidi Leping) on sõlminud Mitterahalise sissemakse üleandmise leping, registrikoodiga Mitterahalise sissemakse üleandmise leping, aadressiga Mitterahalise sissemakse üleandmise leping (edaspidi Osaühing) ja teda juhatuse liikmena esindav Mitterahalise sissemakse üleandmise leping, isikukoodiga Mitterahalise sissemakse üleandmise leping, elukohaga Nurme 39-1, Tallinn (edaspidi Osanik), alljärgnevas: 1. Osanik annab üle ning Osaühing võtab vastu osakapitali suurendamiseks tehtava mitterahalise sissemakse, milleks on järgmised asjad: 2. Esemete kui mitterahalise sissemakse väärtust hindas Osaühingu juhatus ja...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL JA17KÕ Mairi Gansen BENELUXI MAJANDUSLIIT JA SCHENGENI LEPING Iseseisev töö Õppejõud: Raine Marton, DipHE Mõdriku 2019 SISUKORD 1. BENELUXI MAJANDUSLIIT KUI SCHENGENI ALA EELKÄIJA.......................................3 2. SCHENGENI ALA RAJAMINE.................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................................................7 1. BENELUXI MAJANDUSLIIT KUI SCHENGENI ALA EELKÄIJA Beneluxi Liit ühendab endas Belgia ja Hollandi kuningriike ning Luxemburgi Suurhertsogiriiki. Nimetus Benelux tuleneb nende kolme riigi esitähtedest. Madalmaad on üks maailma arenenumaid tööstuspiirkondi ning nende majandus sõltub suuresti väliskaub...
Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄID...
SISUKORD SISSEJUHATUS Viimastel aastatel on palju räägitud töötusest. Olen märganud, et inimesed soovivad saada head palka kuid hetkel vabad olevad töökohad ei paku neile kas piisavalt või pole inimestel vajalikku kvalifikatsiooni või hoopiski pealehakkamist. Samuti olen täheldanud, et tööle minnes, puudub paljudel eneseusk. Inimesed ei tea, kui palju nad väärt on ja ei oska vastavat palganumbrit küsida. Eelkõige võib seda öelda noorte alles oma karjääri alustavate inimeste kohta. Töötada on võimalik kas töölepingu, töövõtu lepingu või käsunduslepingu alusel. Töövõtu leping ja käsundusleping alluvad võlaõigusseadusele, tööleping aga töölepingu seadusele. Mõtlesin, et kuna osa tänapäeva inimestest, olles ise töötajad, ei pruugi tegelikult olla nii hästi kursis töölepingute, seaduste ning oma kohustuste- ja õigustega, kui võiks olla, siis selle referaadi eesmärgiks ongi lähemalt tutvustada üht töötamisega seotud osa. Räägin lähemalt t...
Bütsants püsimajäämise põhjused: *rikkalikumad materiaalsed ning inimressursid (suudeti vastu seista barbarite sissetungile) *soodsamad geograafilised tingimused (piiri lühidus, maastik, maismaatee Euroopast Aasiasse) *sõjaväge hoiti ülal talupoegadelt ja käsitöölistelt laekuvate maksudega, ei värvatud sõjaväkke germaanlasi ning ei toimunud sõjaväe ja piirialade germaniseerumist. *jätkus elav kaubandus: paiknes kaubateede ristumiskohas, rikkad linnad *bütsants kuldmünt oli pikka aega kasutatavaim raha vahemere maailmas Riigi juhtimine: *juhtis keiser e. basileus *keisri kõrval veel riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioonid e. deemosed *alates 11 saj võimupärimine seaduslikul abielul rajanev s.t. võimu legitiimsuse printsiip *riiklikud hooldekandesüsteem: haiglad, vanade ja vaestekodud, aluseks kristlik ligimesearmastus *keisrile allus kirik- määras ametisse kõrgemaid vaimulikke, käsutas kiriku varasid *suur bürokraatlik riig...
Töötajaga on töölepingus kokkulepitud brutopalk 9000 krooni kuus. Töötaja on esitanud avalduse tulumaksuvaba miinimumi rakendamiseks antud ettevõttes ning liitunud kogumispensioni fondiga (kuid ei ole esitanud avaldust kogumispensioni maksete jätkamiseks). Töötajale makstav netopalk: 9000-252-1365=7383.- Töötaja kogumispensioni makse: 0.- Töötaja töötuskindlustusmakse: 9000*0,028=252.- Töötaja tulumaks: (9000-252-2250)*0,21=6498*0,21=1365.- Tööandja sotsiaalmaks 9000*0,33=2970.- Tööandja töötuskindlustusmaks 9000*0,014=126.- Tööjõukulud kokku: 9000+2970+126=12096.- Arvutage järgnevad näitajad juhul, kui töötaja on esitanud avalduse kogumispensioni maksete jätkamiseks: Töötajale makstav netopalk: 9000-180-252-1327=7241.- Töötaja kogumispensioni makse: 9000*0,02=180.- Töötaja töötuskindlustusmakse: 9000*0,028=252.- Töötaja tulumaks: (9000-180-252-2250)*0,21=6318*0,21=1327.- Töötaja kaotus kättesaadavas netopalgas juhul kui ta otsustab 201...
RAHVUSVAHELINE OSTU-MÜÜGILEPING Õppeaines: TARNEAHELA HALDAMINE Tallinn 2012 SISUKORD A-1 GOOD SOLD..............................................................................................................................................................5 A-2 CONTRACT PRICE (ART. 4)...................................................................................................................................5 A-3 DELIVERY TERMS..................................................................................................................................................5 A-5 INSPECTION OF THE GOODS BY BUYER (ART. 3)...........................................................................................6 A-6 RETENTION OF TITLE (ART. 7)..............................................................................................................................
ROOTSI AEG Põhja-Eesti kuulus Rootsile Pljussa lepinguga (1583) (vs Vene) Lõuna-Eesti Rootsile Altmargi rahuga (1629) (Vs Poola) Saaremaa Rootsile Brömsebro lepinguga (1645) (vs Taani) Eesti oli rajatud haldusüksustest: · Põhja-Eesti- Eestimaa kubermang (keskus- Tallinn) o Sinna kuulusid maakonnad: Virumaa, Harjumaa, Järvamaa ja Läänemaa (+ Hiiumaa) · Lõuna-Eesti + Põhja-Läti Liivimaa kubermang (keskus Riia) o Sinna kuulusid kubermangud: Pärnu, Tartu, Riia ja Võnnu. Neid juhtisid kas kubernerid või kindralkubernerid. Selline jaotus kestis kuni 1783, kui Venemaal hakkas asehaldusaeg. Mis sai Saaremaast? Moodustas provintsi, osaliselt kuulus Liivi kubermangu, osaliselt tegutses iseseisvana. Saaremaa arvestati Liivi kubermangu juurde, ent teda juhtis kuningale alluv maapealik. (Eristaatus...
II rida 1) Nimeta kaks I MS põhjust Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel, eriti Inglismaa ja Saksamaa. Imperialism, mitmed suurriigid tahtsid tervet maailma oma võimu alla. Agressiivsed ideoloogiad 2) Kes kuulusid kolmikliitu ja mis oli selle eesmärk sõjas? Keskriigid, Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria, Itaalia. Taheti kolooniaid haarata. Vallutada Prantsusmaa. 3) Mis on püssirohutünn ja mis probleemid seal olid? Balkani poolsaare riigid, kus olid suured konfliktid. Taheti balkani poolsaarelt välja ajada Türklased, seejärel puhkesid mitmed tülid sealsete riikide vahel, mis viisid I MS alguseni 4) Iseloomusta Pr. Ja Vm. Sõjaplaane Prantsuse sõjaplaaniga pidi välditama varasemat katastroofi, mis nägi Prantsuse- Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaanid nim plaaniks 17, mis nägid ette Lotring ja Elsassi hõivamist ning...
EUROOPA LIIT. AJALUGU Prof Z. Bugarszki 2. loengusari oktoober 2014 EL (Euroopa Liit, ingl k. The European Union, EU) moodustati 1.11.1993 Maastrichtis poliitilise ja majandusliku liiduna Euroopa riikide vahel, millel on oma poliitika, mis puutub liikmesriikide majndust, ühiskonda, seadusi ja osaliselt julgeolekut. Mõnede jaoks on EL ülepaisutatud bürokraatia, mis viib välja raha ning kompromiteerib suveräänsete riikide võimu. Teiste jaoks on EL parim koht, kus toime tulla väljakutsetega, mille ees väikeriigid võivad seisata majanduse kasv või läbirääkimised suuremate riikidega. Vaatamata pikkadele integreerumise aastatele on siiski opositsioon jäänud tugevaks, kuid liidu loomisel on riigid lähtunud pragmaatilisest mõtlemisest. EL päritolu EL ei moodustatud ühekorraga Maastrichti lepinguga, vaid oli samm-sammuline integratsioon alates 1945.a., mil nähti arengut ja tööd, mis andsid kindluse ja tõuke järgmisele tasandile. Nii võib ö...
Kordamine. Eesti Teises maailmasõjas 1. MRP ja Eesti. Baltisakslaste ümberasumine Saksamaale. 23. augustil kirjutati Saksamaa ja Venemaa vahel alla MRP- le. Selle lepingu lisaprotokolliga jagati kahe suurriigi vahel ära ka Ida-Euroopa: Venemaale pidi minema Ida- Poola, Soome, eest,Läti ,Bessaraabia; Saksamaale jäid Lääne-Poola ja Leedu. Ka eesti levisid kuulujutud MRP lisaprotokolli kohta, kuid neid eelistati mitte uskuda. Eesti siseelus kujunes baaside ajal oluliseks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. 6. oktoobril 1939. aastal mainis Hitler oma kõnes, et Ida- ja Kesk- Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale ning järgneva seitsme kuuda lahkuski Eestist 12 660 baltisakslast liskas sellele ka tuhatkond eesti soost kadakasakslast. Seega lakkas baltisaksa rahvusgrupp üldse olemast. 2. Baaside leping: ,,Orzeli" juhtum; santaaz ,,Metallistiga", lepingu sisu; kas lepingu sõlmimine oli õige tegu?...
Tööleping (TL) Töövõtuleping (TVL) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik Mõiste (töötaja) teisele isikule (tööandja) Üks isik (töövõtja) kohustub valmistama või tööd, alludes tema juhtimisele ja muutma asja või saavutama teenuse kontrollile, tööandja aga maksab osutamisega muu kokkulepitud tulemus (töö), töötajale töö eest tasu. teine isik (tellija) aga maksab selle eest tasu Tööd tehakse alluvussuhtes töötaja Alluvussuhe puudub allub tööd tehes tööandja juhtimisele ja kontrollile (tööandja määrab Kirjeldatakse tehtavat tööd, määratakse töötegemis...
SISUKORD 1CONTRACTUS – LEPING......................................................................................................3 1.1Contractus Rooma eraõiguses............................................................................................3 1.2Contractus Eesti õiguses....................................................................................................4 2HEREDITAS - PÄRIMINE......................................................................................................5 2.1Hereditas Rooma eraõiguses..............................................................................................5 2.2Hereditas Eesti õiguses......................................................................................................6 3PATRIA POTESTAS - ISAVÕIM.............................................................................................8 3.1Patria potestas Rooma eraõiguses.........
Pingelõdvendus Detente ajajärk millal suhtel Lääne riikide ja NSVL suhted paranesid, arg kui lääneriigid tegid NSVL-le mõningaid järeleandmisi Algus Prantsusmaal · Prantsusmaa hakkas iseseisvalt NSVL-ga suhteid parandama · 1970 ida lepingud o W. Brandt mees kes muutis saksamaa poliitikat Loobus hallsteini doktriinist Alustas ,,uus idapoliitika", ehk mõlemad saksamaa riigid leppisid ära (mõlemad riigid tunnustasid teineteise olemasolu) · 1972 elavnes USA ja NSVL koostöö o Moskvas korraldati USA näitus o Venemaal väljastati ajakiri Ameerika o Hakkasid olema Nixoni ja Breznevi kokkusaamised igaaastaliselt NSVL ja hiina suhted halvenesid (1974) Usa ja hiina sõlmivad koostööleppe (minu vaenlase vaenlane on minu sõber) (nimetati Pingpongi diplomaatia) ...
VARA TASUTA KASUTAMISE LEPING Käesoleva vara tasuta kasutamise lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Kasutusse andja nimi], registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [kasutusse andja esindaja nimi] (vajadusel ära kustutada)] (edaspidi: Kasutusse andja), ja (2) [Kasutaja nimi], registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada) [registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [kasutaja esindaja nimi] (vajadusel ära kustutada)] (edaspidi: Kasutaja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga annab Kasutusse ...
VARA TASUTA KASUTAMISE LEPING Käesoleva vara tasuta kasutamise lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Kasutusse andja nimi], registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [kasutusse andja esindaja nimi] (vajadusel ära kustutada)] (edaspidi: Kasutusse andja), ja (2) [Kasutaja nimi], registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada) [registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [kasutaja esindaja nimi] (vajadusel ära kustutada)] (edaspidi: Kasutaja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga annab Kasutusse ...
Tartu kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia osakond Koostaja KOOSTÖÖ ÕIGUSLIKUD ALUSED Referaat Juhendajad: …… Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................... 1 1.TÖÖLEPING.................................................................................................4 2.TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE.............................................................................6 2.1 TÖÖLEPINGU VORMISTAMISE NÕUE.....................................................................................6 2.2 PIIRANGUD ALAEALISE TÖÖTEGEMISELE...............................................................................7 3.TÖÖLÄHETUS.............................................................................................. 9 4.TÖÖANDJA KOHUSTUSED.......................
SISUKORD 2.1 Töölepingu sõlmimine.........................................................................4 2.2 Töölepingu lõpetamine........................................................................5 5.1 Töötaja................................................................................................8 5.2 Tööandja..............................................................................................9 SISSEJUHATUS Töötus on nii Eestis kui ka mujal maailmas üsna aktuaalne teema. Ühelt poolt väidetakse, et ei ole piisavalt töökohti ning teiselt poolt jällegi, et ei ole piisavalt tööjõudu. Kuidas selline olukord küll tekkinud on? Töölised nimelt jahivad kõrget palka ning tööandjad kogemusi. Olen täheldanud, et inimesed, eelkõige noored, ei oska endale palganumbrit küsida. Nad kas lepivad koheselt miinimumiga, eeldades, et nad ei olegi rohkemat väärt, või teisalt soovivad saada koheselt kõrget palka, mida ...
Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 II seminar Võlasuhte tekkimine lepingueelsetest läbirääkimistest ja eellepingust Teemad 1. lepingueelsed läbirääkimised; 2. läbirääkimistest tekkivate kohustuste sisu (kaitsekohustused); 3. lepingueelne vastutus; 4. eelleping. Tudengi teadmised ja oskused: 1. tunneb ära lepingueelsed läbirääkimised ja teab, millised on läbirääkimistest tulenevad kohustused; 2. teab, milliseid nõudeid võib läbirääkimistest esitada järgmistel asjaoludel: 2.1. läbirääkimiste tulemusel lepingut ei sõlmita; 2.2. leping sõlmitakse ja leping on kehtiv ning läbirääkimistel antud teave on muutunud lepingu sisuks; 2.3. leping sõlmitakse ja leping on kehtiv ning läbirääkimistel antud teave ei ole muutunud lepingu sisuks; 2.4. leping sõlmitakse ja leping on tühine (VÕS § 15); 3. tunneb ära eel...
35. BAASIDE AEG MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT Võimsalt tõusid esile revansistlikud ideed Saksamaal peale natsionaalsotsialistide võimule tulekut. Nõukogude Liit seadis sihiks laiendada nõukogulikku sotsialismimudelit kogu Euroopale ning tuua impeeriumi koosseisu tagasi varem Tsaar-Venemaale kuulunud valdused. Punaarmeest sai suurim relvajõud maailmas. Kaudne süü uue maailmasõja vallandumises lasub ka demokraatlikel lääneriikidel, kes ei rakendanud agressorite suhtes resoluutseid vastumeetmeid. Alles 1939 a kui Saksamaa likvideeris Tsehhoslovakkia, liitis endaga Klaipeda piirkonna, loobusid lääneriigid järelandlikkusest. Nüüd seadsid suurbritannia ja Prants. Sihiks saksa-vastase sõjalis-poliitilise liidulepingu Venemaaga. Kolmepoolsetel kõnelustel andis Moskva mõista, et soostud lepinguga juhul, kui talle jäetakse vabad käed balti riikides, ida-poolas ja bessaraabias. Samal ajal lähenes Moskva vargsi Berliinile. 23 august 1939 kirjutas Nõuk...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
