Retsensioon Käisin 04. oktoober Kuressaare Kultuurikeskuses kuulamas Hooaja avakontserti Belle Epoque. Tegemist on Prantsuse dzässivirtuooside Vincent Peirani akordionil ja Émile Parisien sopransaksofonil. Kes on kaks viimaste aastate kuumemat dzässmuusikut Prantsusmaal, kumbki parim oma pillil. Saksa muusikatööstuse ECHO 2015. aasta preemiate jagamisel pälvis duo PeiraniParisien aasta ansambli auhinna. ECHO auhindade komitee tunnistas ühtlasi Vincent Peirani aasta instrumentalistiks. Möödus paar nädalat ja Peirani kuulutati Prantsuse tähtsaimal dzässiauhindade tseremoonial "Victoires du Jazz 2015" aasta muusikuks. Peirani on olnud Prantsuse aasta dzässmuusik ka varem, 2013. aastal, ajakirja French Jazz Magazine hinnangul. Mitte midagi selletaolist, mida see Nice'is sündinud pariislane akordionist välja võlub, pole keegi kuulnud kunagi varem. Võib olla kindel, et siin mängib tulevane lege...
Mina käisin Jazzkaare raames kuulamas Grandbrothers’i duot. Kontsert toimus 28. aprillil 2017. aastal Vaba Laval.1 Grandbrothers’i duosse kuuluvad šveitslane Erol Sharp ja sakslane Lukas Vogel.2 Nad kohtusid Dusseldorfi ülikoolis3 ning asusid ühendama erinevaid muusikalisi taustu ja lähenemisi.4 Grandbrothers’i duos mängib Erol Sarp klaverit ning Lukas Vogel tegeleb elektroonikaga. 5 Nende esimene ühine avaldatud pala “Ezra Was Right” pälvis tunnustatud jazzispetsialisti Gilles Petersoni tähelepanu ning EP “Firm” kinnitas dueti kuulsust klassikalise klaverimuusika ja elektrooniliste kõlade uutesse kõrgustesse viijatena. Grandbrothers’il ilmus 2016. aastal debüütalbun “Dilation”.6 Kontserdil esitati kokku üksteist lugu, millest vaid neljal olid pealkirjad. Need lood on: “esimesena esitatud lugu”, “Wuppertal”, “Naive Rider”, “Rotor”, “viiendana esitatud lugu”, “Honey, thank you so much”, “seitsmendana esitatud lugu”, “kaheksandana esita...
Väätsa Põhikool Mairo Org The Who referaat Väätsa The Who- on Inglise rockbänd, mis alustas tegevust 1964. aastal ja on saanud üheks kuulsaimaks ning mõjukaimaks koosseisuks rockmuusika ajaloos. Läbi kogu karjääri olid bändi live-esinemised väga energilised ja algusaastail pälvisid nad tähelepanu sellega, et lõhkusid laval oma pille. The Who alustas oma karjääri võrdlemisi lihtsate pop/R&B stiilis singlitega, kuid juba peale esimest albumit liikus nende muusika keerukamate heliteoste poole. Algupärasesse koosseisu kuulusid laulja Roger Daltrey, kitarrist ja põhiline laulukirjutaja Pete Townshend, basskitarrist John Entwistle ja trummar Keith Moon. 1978. aastal suri Keith Moon ennasthävitava elustiili tõttu. Bänd jätkas uue trummari Kenney Jones'iga, kuid 1983. aastal mindi ametlikult laiali. Nad tulid hiljem kokku mitmeteks üksikuteks esinemisteks, mille seas olid näiteks heategevusüritus Live Aid ja bändi 25. a...
Muusika arvustus Käisin kuulamas Kadri Voorandi kontserdit Nordea kontserdimajas 4. detsembril, kus ta esitas kuulsa Suurbritannia laulja Adele’i loomeperioodi mängituimaid hitte. Laval oli 10 tuntud pillimängijat seal hulgas trummar Petteri Hasa, kitarrist Erki Pärnoja, jazzpianist Joel Remmel, bassist Mihkel Mälgrand ning 3 taustalauljat. Kadri Voorand on džässmuusik, laulja ja helilooja, kelle muusika varieerub tänapäeva džässist popi ja folgini. Tema muusika on sümbioos siirast emotsioonist, improvisatsioonist ja lõbusast meeleolust. Kadri valiti aasta 2017 Eesti parimaks naisartistiks. Adele’i lugude esitamine on väga julge ning ka riskantne valik, sest tegemist on väga tuntud ja võimsa hääletämbriga lauljaga. Viibisin esimest korda Kadri Voorandi kontserdil ja minu jaoks laulis ta üllatavalt hästi. Laulud oleksid justkui temale kirjutatud ning ta ei jää kuidagi Briti sta...
Kontertiarvustus - “Pipi Longstocking” 17. Märtsil 2020 kuulasin arte.tv keskkonnas balletti “Pippi Longstocking”, mida esitati Soome rahvusooperi laval. Pipi pikksukk on põhjamaa laste üks vaieldamatu lemmik tegelane ja nüüd on Astrid Lindgreni raamatu ainetel tehtud Pipi Pikksuka lugu ka balletiks. Lugu toimub ühes väikeses linnas, kus elab maailma kõige tugevam tüdruk kes satub oma sõprade Tommy ja Annikaga erinevatesse toredatesse seiklustesse. Rootslasest tantsija ja koreograaf Pär Isberg on loonud väga huvitava ja tänapäevase koreograafia. Näiteks Pipi teeb mõnelegi silmad ette nii tänavatantsus, break-tantsus, stepptantsus kui ka capoeiras. Kui Pipi ühineb kohalike daamidega pärastlõunaseks kohviks siis esitab ta ka kauni balletti pala varvaskingadel. Pär Isberg alustas tantsimist juba 8-aastaselt kui ta astus balletikooli. 1980. aastal proovis ta esimest korda kätt koreograafina ja koostas rootsi rahvuslikus ooperi- ja...
Tartu Forseliuse Gümnaasium Kontserti retsensioon Sugar ehk jazzis ainult tüdrukud Koostas: Sigmar Naudi 12.02.12 Umbes aasta või paar tagasi käisin Vanemuise teatri väikeses majas vaatamas muusikali ,,Sugar ehk jazzis ainult tüdrukud". See on loodud menufilmi "Some like it hot" ehk "Jazzis ainult tüdrukud" järgi. Aga vanemuise laval lavastaja Mare Toomingase käe läbib sünnib oopis midagi uudsemat ja omaette uus teos. Mis paneb õhetama ka kõige kinnisema eestlase ja laksutab naerma kõik, kes vähegi sünnivad teost vaatama minna. Lavastaja Mare Toomingase omaenda sõnad on:" Selle loo ('Jazzis ainult tüdrukud') puhul ei köitnud mind mitte miski, ma ei tahtnud seda lugu üldse teha. Aga kuna tehti pakkumine, siis mingil määral see intrigeeris, et võiks ju proovida, kuidas saaks selle loo ära rikkuda ja teistmoodi teha." ...
Wagneri ooperireformi plussid ja miinused Valisin oma essee teemaks Wagneri ooperireformi plussid ja miinused , sest see tundus minu jaoks kõige teostatavam pärast tema edasiarendustega tutvumist. Wagner viis ooperisaalis läbi viis suuremat muudatust, mis on säilinud tänapäevani. Esiteks kustutas ta saalis tuled, et laval toimuv tegevus oleks paremini jälgitav. Enne selle reformi jõustumist oli ooper saalis pigem taustaks seltskondlikule suhtlusele. Tulede kustutamine manitses publikut vaikides kuulama ja keskenduma etendusele, väärtustades seeläbi ooperit kui üht kunstiliiki. See oli minu arvates väga oluline muudatus, sest tänu sellele õppis publik ooperisse tõsisemalt suhtuma ja väärtustama. Teiseks lasi Wagner ehitada saali põranda kaldu, et ka viimastes ridades oleks tegevus samuti jälgitav. See muudatus andis kõigile võrdsed võimalused laval toimuvale kaasa elada ja paremini mõista. Tänapäeval ei kujuta ...
Lavastuse „Vanad ja noored“ arvustus „Vanad ja noored“ leidis aset Vargamäel Anton Hansen Tammsaare sünnikodu rehetares. Üldmulje etendusest on väga hea. Etendus oli minu jaoks vägagi meelepärane, kuna nii näitlejad, kui ka koht, kus lavastus toimus, lõid meeldiva õhkkonna. Laval kujutati erinevaid ruume. Enamasti toimus tegevus talus, selle jaoks oli lavale paigutatud voodi, laud, pingid, nõud. Samuti oli lava ees mullakiht, mis andis ka teistsuguse vaate lavale. Mullaga kujutati talu ühte osa põrandast. Kuna etenduses jooksis paralleelselt kaks aega, siis kujutati laval ka tavalist tare, kus taat mõtteid mõlgutas. Sel ajal oli valgus ainult näitleja peal, kes istus pingil. Lavakujundus mõjus väga realistlikult, kuna see aitas luua õige atmosfääri. Tegevuskoha muutumisest sai aru, kui näitlejad liikusid ning rääkisid, veidi muudeti ka laval olevaid asju. Tegevusaja muutusest sai aru, kui valgus oli suunatud ainult ühe...
Rahutus ning pinged lavastuses ,,Hedda Gabler" Essee Essees on analüüsitud Mehis Pihla lavastatud etendust ,,Hedda Gabler". Tegemist on suhteliselt raskesti mõistetava lavastusega, kus alles tegelaste siseelude, kehakeele ning visuaalsete ja auditiivsete märkide analüüsimise kaudu saab paremini aru, mis on nende tegelaste käitumise tagamaad. Kuna lavastus lõppeb surmaga ning tegemist on üleüldiselt suhteliselt masendavates ning kurbades toonides lavastusega, siis keskendun ka antud essees rahutuse ning pingete tekitamisele nii vaatajais kui laval olevates tegelastes. Käesolevas essees püüan leida märke, mille abil on etenduses saavutatud rahutuse tunnet, ebameeldivaid olukordi, pingelisust ning kurvatoonilist õhkkonda. Essees on tunnetele rõhumist, hirmu, kurjakuulutamist ning õudu tekitavad märgid ning Fischer-Lichte märgisüsteemide tabeli abiga püüan lei...
MIDA PEAN SILMAS PIDAMA, KUI KIRJUTAN NÄITEKIRJANDIT Näitekirjanduse ehk dramaatika ehk draamakirjandus (varem draama) on üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Näitekirjanduse teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest lähtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana. Näitekirjanduse teos on mõeldud etendamiseks. Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline. Reeglina jaotub ta vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. Arvan, et näitekirjandi juures peab kõige rohkem mõtlema sellele, kas kirjutatud näitekirjand on laval ka teostatav. Kindlasti on vaja ka loomingulisust ja fantaasiat, kuid viimasega ei tohiks üle piiri minna, kasvõi juba selle pärast, et äkki ei saa vastavat tegevust laval teha.Teiseks oluliseks mõjutajaks on sihtgru...
Retsensioon Erkki-Sven Tüür ,,Wallenberg" Mina käisin Estonia teatris vaatamas Erkki-Sven Tüüri ooperit ,,Wallenberg". Erkki-Sven Tüüri ooper "Wallenberg" on esimene eesti ooper, mis valmis välisteatri tellimusel. See esietendus Dortmundi Ooperis 2001. aasta mais. Erkki-Sven Tüür on Arvo Pärdi kõrval kujunenud maailmas üheks tuntumaks eesti heliloojaks, kelle tööd valmivad enamasti nimekate välisinterpreetide tellimusel ning kõlavad kuulsate muusikute esituses prestiizsetes esinemispaikades ning festivalidel kogu maailmas.Ta on rahvusvahelise uue muusika festivali NYYD üks kunstilisi juhte, ta on ka Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia audoktor, kes on pärjatud paljude auhindadega. Lutz Hübneri libretole kirjutatud ooper on lugu rootsi diplomaat Raoul Wallenbergist, keda peetakse Teise maailmasõja üheks suuremaks kangelaseks, sest ta päästis natslikest koon...
Retsensioon Jüri Tuulik ,,Vares" 4. detsembril käisin Kuressaare linnateatris vaatamas etendust ,,Vares", mis on valminud Jüri Tuuliku samanimelise raamatu põhjal. Publiku ette toodi Urmas Lennuki dramatiseering sellest teosest ning see oli tema kümnes tükk, mis on lavale jõudnud. ,,Vares" räägib noorest Mardust, kes ühel päeval leidis varese, kelle otsustas enda juurde elama jätta. Tema pere oli selle vastu, kuid poiss ei jätnud jonni ning lõpptulemusena sai vares Mihklist Abruka külarahvast eeskuju võttes alkohoolik ja varas. Lavastaja Raivo Trassi töö oli väga hästi tehtud. Lavastamisprotsessis mainis ta, et eesti inimest on raske lavastada, kuna meie loomus on ülerahvustunud. Siiski tegi Trass äraütlemata suurepärase töö. Ta kasutas mitmekordselt ära igasuguseid laval paiknenud elemente, näiteks keset tuba asetsenud suur laud oli vaheldumisi voodi ja la...
Kontserdipäevik 7.A Klass ********* Õpetaja: ***** ***** Koostaja: Keit Vilbas 18. Oktoober Estoonia Teatri külastus Saaremaal Lastegaala Tegu oli ajaloolise hetkega kus Saaremaad külastas esmakortselt Estoonia Teater. Varem on nad aga käinud siin kuid mitte koos orkestri ja teiste profesionaalidega! Spordihoone muudeti täielikuks teatriks, vaatepilt oli hämmastav. Ehk mina polnud ainuke kes nägi ka esmakortselt nii võimast ja uhket üritust. Lava oli hämmastavalt suur ja nii hästi valmistatud. See mis oli tehtud oli ääretult lahe, valgust jagus igasse nurka! Seda üritust hakati juba läbi viima mitu aastat tagasi ning lõpuks viidi ka läbi. Ka minul oli väga suur roll selle ürituse läbiviimisel! Sain osa ka grimmi tööst. Tegu on väga tähtsa tööga ning on väga oluline laval olles, mis annab esmaks sulle enesekindlust laval! Sellest ...
Retsensioon ,,Kalendritüdrukud" Mina käisin vaatamas Ott Sepa lavastust ,,Kalendritüdrukud". Lavastus põhineb stuudio Miramax mängufilmil, mille autorid on Juliette Towhidi ja Tim Firth. Etendus on lavale toodud Vanemuise teatris, kus ma seda ka vaatamas käisin. Osades on Külliki Saldre, Merle Jääger, Ene Järvis, Liina Tennosaar, Terje Pennie, Kais Adlas, Marika Barabanstsikova, Veikko Täär, Raivo Adlas, Margus Jaanovits, Liisa Pulk, Mai Jägala ning Eda Hinno. ,,Kalendritüdrukute" aluseks on tõestisündinud lugu, mis esmalt jõudis publiku ette menuka filmina ning mõned aastad hiljem ka näidendina. Kaks keskealist Yorkshire'i naist, Chris ja Annie, otsustavad pärast Annie mehe surma leukeemiasse hakata haigla toetuseks raha koguma. Naiste Instituut, kuhu nad kuuluvad, teeb igal aastal kohalike loodusvaadete või arhitektuurimälestistega igava...
Retsensioon „Kui loll võib inimene olla“ Kuressaare Kultuurikeskuses toimus 9.oktoobril kell 19.00 Peeter Oja stend-up etendus „Kui loll võib inimene olla“. Näitemäng rääkis tavalistest elulistest olukordadest, mis tõestavad, kui rumalalt mõnikord käitume. Oja pidi laval edasi andma kümneid erinevaid emotsioone ning situatsioone, kuigi ta oli seal üksi. 2014. aasta kevadel läks Peeter Oja 40-ks päevaks kõrbesse paastuma ja Ülimat Tõde otsima. See oli ränk teekond… Kuid, kui ta meie maailma tagasi jõudis, olid tema esimesed sõnad jalustrabavalt sügavad: „Mida aeg edasi, seda rohkem ma imestan, kui loll võib inimene olla.“ Näitleja oli laval vaid üksinda ning kogu tema liikumine seisnes vaid mõnest edasi-tagasi sammust, istumisest või püsti tõusmisest ning paarist käeviipest. See on imetlusväärne, kuidas ta selle kõik nii koomiliseks suutis muuta. Samal ajal suutis...
Etenduse analüüs ,,Kõik aias" Edward Albee 1. Etendus oli küllaltki huvitav ja tegevustik oli tihe. Näidend jättis väga postiivse mulje. Lavastus meeldis just sellepärast, et oli üpriski humoorikas. Nalja jagus terve etenduse vältel. Otseselt midagi ebameeldivat polnud. Varasemate kogemustega võrreldes on see näidend kindlasti üks nendest, mis jääb pikaks ajaks meelde. Lavastuse sidus tervikuks näitlejate hea koostöö ja oskus näidendi mõttet publikuni edasi tuua. 2. Laval oli kujutatud tagaaeda, mis oli väga hoolitsetud. Aed kuulus perekonnale, kelle ümber kogu näidend üldiselt tiirles. Lavakujundus mõjus väga realistlikult, oli palju rohelust, lilli ning ka purskkaev. Tegevuskoht ei muutunudki, kuid tegevusaja muutust oli näha lillede värvuse muutuse järgi. Lavakujunduse mõju oli rahulik ja meeldiv, just...
Etendus “Tõrksa taltsutus” Vaatasin hiljuti ERR arhiivist ära TRK lavakunstikateedri XIII lennu diplomietenduse “Tõrksa taltsutuse”, mille esimene vaatus ilmus 04.11.1988 ja teine vaatus 01.04.1988. Näidendi autor on William Shakespeare, lavastajaks oli Elmo Nüganen ja režissööriks Jaan Pihlak. Komöödia kujundusele andis panuse Anna Andreste ning liikumisele Mait Agu. Osatäitjaid oli mitmeid, kuid peamiselt esinesid laval Allan Noormets, Rain Simmul, Artur Talvik, Anne Reemann, Hendrik Toompere, Merle Jääger ning Andres Dvinjaninov. Komöödiast pakatav lavastus juhib mõtlema asjaolule, kus naine peab tundma oma kohta ja mees peab oma tahtmise nimel vaeva nägema. Kohati võib seda lavatükki kujutada ka tragöödiana, kuna tegutsetakse üksteise selja taga, olles üksteise soovidele ja tunnetele vastu ning eirates neid. “Tõrksa taltsutus” on kahevaatuseline etendus Shakespeare’i viievaatuselisest näidendist, mis...
,,Musta pori näkku" 07.02.2014 käisime klassiga vaatamas Mihkel Raua etendust ,,Musta pori näkku". Mulle see etendus väga meeldis, sest selle käigus sai nii naerda kui ka paraja sokiteraapia. See etendus oli hoopis midagi teistsugust, mida klassiga tavaliselt vaatamas oleme käinud ja seda ma just ootasingi. Ma ootasingi sellist suhteliselt räiget keelekasutust ja ehk just sellepärast see mind väga ei ehmatanud. Vaatasin kogu etendust huviga ja ei saa öelda, et mul oleks kasvõi sekundikski igav hakanud, sest laval alati toimus midagi ja elu käis. Just etenduses oli elu. Selle viimase lausega tahaksin ma just vastu vaielda Heili Sirbitsi kirjutatud arvamisartiklile, kus ta ütles, et etenduses puudus absoluutselt elu. Minu jaoks oli see olemas. Laval käis pidevalt tegevus ja oli näha, et näitlejad on oma tegelaskujusse täielikult sisse elanud. Ma nägin näitlejate silmades tuld. Minu a...
Muusikaretsensioon ,,Venus & Mars" Tina Turner ja Freddie Mercury kontsertetendus 6. oktoobril käisin Nokia Kontserdimajas vaatamas kontsertetendust ,,Venus & Mars", mis oli Tina Turneri ja Freddie Mercury muusikale pühendatud ainulaadne show-etendus, mis jutustas loo kahe kuulsa artisti elust. See show tuli ettekandele, vaid sellel ühel korral ja saadud tulu kasutatakse vähktõve alaseks ennetustööks Eestis. Ürituse korraldaja oligi Eesti Vähiliit. Räägitakse, et viimase poole sajandi muusika poleks sama ilma Tina Turneri ja Freddie Mercury´ta. Nende kahe tähe unustamatuid lugusid esitasid: Gerli Padar, Tanja Mihhailova, Birgit Varjun, Kaire Vilgats, Birgit Õigemeel, Ott Lepland, Uku Suviste, Oliver Kuusik, Mikk Saar ja Robin Juhkental. Laval olid Georg Otsa nimelise kooli sümfooniaorkester ja koor Siim Aimla juhatusel, Palestra tantsutüdrukud, Tallinna Tants...
Jaan Rääts 80 Mina valisin oma muusikasündmuseks tuntud ja hinnatud Eesti helilooja Jaan Räätsa 80 juubelikontserdi. Kontsert toimus Pärnu Kontserdimajas, 04.oktoobril. Laval oli Pärnu Linnaorkester, mille saatel esitasid Jaan Räätsa loomingut Lauri Väinmaa klaveril, Mari Poll viiulil, Indrek Vau trompetil ning tsellol mängis Marcel Johannes Kits. Dirigendiks oli Jüri Alperten. Teda vaadates sai näole alati meeldiva muige, kuna ta dirigeeris nii hoogsasti, et tema jalatallad vahel lausa õhku tõusid. Kuna peamiselt oli laval Pärnu Linnaorkester, siis uurisin natukene selle ajalugu. Pärnu Linnaorkester on loodud 1994. aastal. Linnaorkester on tihti reisinud nii Ungarisse, Soome kui ka paljudesse teistesse riikidesse ning on olnud sage esineja Eesti muusikafestivalidel. Pärnu Linnaorkester on kahel korral (2002. ning 2007. aastal) pälvinud Pärnu muusika aastapreemia. 1998. aastast on orkestri peadir...
Retsensioon ,,Kalendritüdrukud" Käisin vaatamas Ott Sepa lavastatud näidendit ,,Kalendritüdrukud". Komöödia on lavale toodud Vanemuise teatri poolt ja ma käisin seda vaatamas Vanemuise suures majas. Peaosas on kuus ettevõtlikku keskealist daami, keda mängivad Külliki Saldre, Merle Jääger, Ene Järvis, Liina Tennosaar, Terje Pennie ja Kais Adlas, veel saab laval näha Marika Barabanstsikovat, Veikko Tääri, Raivo Adlast, Margus Jaanovitsi, Liisa Pulka, Mai Jägalat ning Eda Hinnot. Näidend räägib sellest, kuidas need kuus naist heategevuslikul eesmärgil kalendril alasti poseerivad. Lisaks olgu öeldud, et ,,Kalendritüdrukute" aluseks on tõestisündinud lugu, mis esmalt jõudis publiku ette ülimenuka samanimelise filmina (ilmus 2003. aastal) ning mõned aastad hiljem ka näidendina. Osa näidendi autoritasudest läheb leukeemiauuringute rahastamiseks. E...
Antiikaja ning tänapäeva teater ja teatri külastaja. Teater on koht teatrietenduste andmiseks. Nii on olnud juba mitmeid sajandeid. Teatreid esitatakse nii teatrihoonetes,kultuurimajades ,kui ka tänavatel . Vanakreeka näitlejad olid ainult mehed , neid oli laval alati kolm ja nad pidid mängima ka naiste osi.Näitlejad võisid olla ainult vabad kreeklased.Teatri keskmes oli koori ja näitleja vaheline dialoog.Koor koosnes 12-25 inimesest.Koori ülesandeks oli selgitada ja kommenteerida laval toimuvat. Teatri peamised zanrid olid tragöödia ,komöödia ja saatürdraama.Teatri etendused toimusid ainult paar korda aastas. Kogu rahvas läks selpäeval teatrisse.Teatri pääse oli tasuline ja vaestele anti ka toetust teatripileti ostuks.Etendused kestsid hommikust õhtuni.Etendusel söödi ja joodi, kuna see oli ikkagi pidustus.Teatrietendused toimusid linnapeal ,kus oli palju lärmi ja sagimist. Antiikajal kandsid näitlejad maske,...
DRAAMA Dramaatika 1. Sündmuste esitamine tegevuste abil. Kui eepikas kujutatakse sündmuste autori poolt, kes neid jutustab ja kirjeldab, siis draamas näidatakse sündmusi, kusjuures autori isik jääb tegelaste varju, kes laval hakkavad elama nagu iseseisvat elu. Autor võib teoses anda lavastajale ainult lühikesi seletavaid juhtatusi (tavaliselt sulgudes), mis on ka lugejale vajalikud teose paremaks mõistmiseks. Neid lisamärkusi draamateoses nimetatakse remarkideks. Näit. A. Kitzbergi ,,Libahundis" sulgudes antud teksti osa on remark. LAPS (ahju peal tõuseb istukile ja pahvatab nutma. Esimene sõna tuleb tema suust: Südantlõhestav hüüd.) Ema! 2. Olevikuline esitus Draamas esitatav tegevus saab laval toimuda ainult olevikus. Tegevus hargneb laval vaatajate silmade ees, kusjuures iga üksik moment on tajutav olevikuna. Mineviku sündmuste teatavaks tegemi...
Muusikaarvustus „Mees La Mancast“ 09.01.13. käisin Rahvusooperis Estonia vaatamas muusikali „Mees La Manchast“. Muusikali esitasid Rene Soom, Tõnu Kark, Hanna-Liina Võsa, Olari Viikholm, Kadri Kipper, Andres Köster, Märt Jakobson, Janne Ševtšenko, Juuli Lill, Urmas Põldma, Marten Kuningas, Rasmus Puur, Aare Kodasma, Sander Valk, Alvar Tiisler ja Jan Oja ning peaosatäitjate nimed olid Rene Soom, Tõnu Kark ja Hanna-Liina Võsa. Lavakujundus oli suhteliselt minimaalne. Alguses rippusid laval trellid,sest muusikali alguses oli kujutatud vangikongi. Hiljem kujutati seal lihtsat kõrtsi,mis nägi minuarust väga lahe välja. Veel kujutati laval kõrtsi sisehoovi ja Don Quijote(mängis:Rene Soom) kodu. Terve etenduse ajal olid laval kuubid,mille külgedel olid erinevad pildid. Näiteks sai nendega kujutada kiviseina, neid kasutati kõrtsis toolidena ning nendega sai ve...
Retsensioon 1. Lavastuse üldised omadused Üldmulje on hea. Mulle väga meeldis. Ei meeldinud ainult, et lõpp veidi pikaks venis. Niimoodi muutun kannatamatuks ja võib juhtuda, et inimene kaotab huvi. Varasematest teatrikogemustest on see kõige parem. Minu arvates sidus tervikuks selle etenduse peategelane. 2. Lavakujundus Laval kujutati Jannseni trükikoda või kabinetti ja ka tsaar Aleksander II korterit, Kreutzwaldi kodu, Lydia Koidula mehe kodu, Liivi kodu ja hullumaja tuba. Lavakujundus mõjus üsna realistlikult. See oli väga lihtne ja laval oli vähe mööblit ning aksessuaare. Ei saaks öelda, et see väga ilus oleks olnud, sest see polnud peenutsev ega midagi, aga see meeldis mulle just oma konkreetsusega. 3. Valguskujundus Valgus oli mahe, rahustav. Kõik oli väga hästi paika pandud. Mingeid värvilisi tulesid ei olnud. Oli ainult tavaline kollakasvalge, mis mõjus realistlikult. 4. Esemed Põhiesemetena l...
Ivanov Kohe esimesena haaras mind lavakujundus. Tühi ring tekitas minus kõhedust nagu sellega proovitakse midagi öelda. Juba see lavakujundus andis märku, et midagi tõelist ja sünget ilmub. Tagaplaanil asuvad näitlejad ei jäetud sinna niisama, need paistid ikka väga hästi välja, nagu näiteks Peeter Oja ja üks tundmatu, keda ma pole enne näinud. Ivanovi depressiooni oli kaugelt tunda, nagu oleks haaratud ta tunnetega. Istusin nii öelda 3. reas ja tundsin inimese ''aurat''. Indrek mängis oma osa väga hästi, oleks pidanud talle lilli viima. Ta kannatas elus nii palju, mis viis teda piirini. Miks ta ei valetanud Annale oma afäärist? Miks ta ei olnud tema kõrval ilusti viimse eluaastani, ta oleks võinud suruda depressiooni alla ja kasvõi valetada oma tunnetest ning helge olla Anna vastu, et too sureks õnnelikult. Ita Ever oli vapustav, pole teda enne näinud laval. Olen ikka tõsiselt uhke, et teda laval...
Kvartett Autor: Ida Johanna Loel, 8.b Käisin, 20. septembril 2014. aastal, vaatamas Kuressaare Linnateatris Endla teatri etendust ’’Kvartett’’. ’’Kvartett’’ on südamlik lugu, mis ajab ühteaegu naerma ja paneb kurvastama ning toob Endla lavale kokku armastatud vanema põlve näitlejad, näiteks nagu Lii Tedre, Helene Vannari, Feliks Kark ja Raivo Rüütel. Etenduse autoriks on Ronald Harwood ning eesti keelde on see tõlgitud Anne Lange poolt. ’’Kvarteti’’ esientendus oli Endla teatri Suures saalis, 1. augustil 2014. ’’Kvartetti’’ etendab ka komöödiateater. Ronald Harwoodi kirjutatud "Kvartetti" lavastati esimest korda 1999. aastal Inglismaal Albery teatris. Lavastuse tegevus toimub muusikutele mõeldud vanadekodus, mille kuulsaimad asukad on neli endist ooperilauljat. Minevikus moodustasid nad hinnatud kvarteti, kuid nüüd ei ole nende omavaheline läbisaamine just eriti hea. Nii hakk...
Retsentsioon ,,Rekvisiitori tähetund" 24.10.2013 külastasin Rahvusraamatukogu teatrisaalis näidendit ,,Rekvisiitori tähetund,, mille algus kellaaeg oli 18.00 ja kestvus ühes vaatuses 1 tund ja 30 minutit. Antud monoloog näidendi lavastaja on Margo Teder ja peaosa mängis näitleja Lauri Saatpalu. Kogu tüki esma- ja lõpp mulje oli väga positiivne. Etendus algas väga ootamatu ja huvitava sissejuahtusega ning lõpp oli väga üllatuslik ja ootamatu. Etenduses sai näha nii nalja kui kurbust, ooberit kui balleti ning etenduse jälgitavus oli väga hea. Kuna tegemist oli monoloog etendusega, siis varesemaid kogemusi minul monoloog etendusest puudusid. Esimest korda näha monoloog etendust jättis see mulle väga hea mulje ning võrreldes varasemate teatri külastustest võib seda pidada ka kõige meelde jäävamaks teatri külastuseks. Kõige enam meeldiski see kuidas suutis näidel...
,,KÕIK AIAS" ANALÜÜS 1.Etenduse üldmulje oli igati positiivne. Tegemist oli ühe parima etendusega, mida näinud olen. Etendusega seoses häirivad tegurid puudusid, kui mitte arvestada ühte vanamemme, kes terve etenduse aja minu selja taga köhis. Meeldivaks tegid selle elenduse just proffessionaalsed näitlejad, kes suutsit end kehastada täielikult sellesse aega, mil tegevus toimus. 2.Laval oli kujutatud aeda. Aeda, mida perenaine väga armastas ja oli valmis kõigeks, et seda täiustada mõne taimega. Maas oli muru, mida peremees niitis vana ja aega näinud muruniidukiga. Keset aeda oli paigaldatud purskkaev, mille kõrval istumiskohad ja laud. Tahaplaanile jäi uks, kust pääses majja. Lavakujundus mõjus vägagi realistlikuna. Sügise saabudes muutusid puulehed pruunimaks, või siis sootuks oli puu lehtedeta. 3.Valgus oli laval väga kirev ja särav. Värvidest olid peamiselt järgmised toonid: punane, roheline, kollane...
Retsensioon ,,Wallenberg" Mina käisin Erkki-Sven Tüüri ooperit vaatamas eelmise aasta septembri lõpus. Peale selle vaatasin ma ooperit mälu värskendamiseks ETV teatriõhtul novembri lõpus. Televiisori vahendusel nägin ooperist nüansse, mis saalis märkamata jäid. ,,Wallenberg" on Tüüri esimene ooper, mis esietendus Dortmundi ooperis 2001. aastal. Erkki-Sven Tüür on üks tuntumaid eesti noorema põlve heliloojaid kogu maailmas. Tema teosed valmivad enamuses välisriikide tellimusel. Nii valmis ka ,,Wallenberg", mille tellis Dortmundi Ooper 2001. aastal. Erkki-Sven Tüüri teoseid esitavad kuulsad interpreedid välismaalt ja ka kodumaalt ooperi- ja kontserdisaalides üle kogu maailma. Teda on pärjatud nii Eestis kui ka välismaal arvukate auhindadega. Peale selle on ta Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia audoktor ja tegeleb rahvusvahelise muusika fest...
Retsensioon 5.Mail 2013 aastal käisin Pärnus, Endla teatris vaatamas etendust ,,Palju õnne argipäevaks !" Tegu on Jaan Tätte näidendiga mis valmis 2001 aasta kevadeks. Näidendi zanrik on komöödia. Mulle isiklikult väga meeldis, kuna peaosades olid minu lemmik näitlejad ja etendus oli väga kaasa haarav ning huvitav. Laval oli kujutatud magamistuba, lastetuba, elutuba ning esikut. Ruumid olid moodustatud vaheseinu ja erinevat mööblit kasutades mis kokkuvõttes mõjus väga realistlikult. Tubade usteks olid valged, musta värvi lilledega kaardinad mis tõmmati olenevalt olukorrale ette. Elutoa seinad olid kaetud musta tapeediga, millel olid peal valged lilled. Keset tuba oli diivan, puidust laud, lahtikäiv tugitool vaip ning raamatu riiulid. Diivanipadjad olid sinised valgete mummudega, mis jäi kohe silma. Enamus lavast moodustas elutoa. Mainimata ei saa jätta ka suurt ümmargust akvaariumit, kus...
Teatrietenduse retsensioon Aare Toikka ,,Faust" Käisin 11. novembril Kuressaare Linnateatris vaatamas VAT Teatri etendust ,,Faust". Teatrimäng oli tehtud Friedrich Wilhelm Murnau tummfilmi ning Johann Wolfgang Gothe ja Christopher Marlowe samanimeliste teoste ainetel. Goethe on ise ,,Fausti" kohta kirjutanud järgmiselt: ,, Mis on su tuum, maailm ja elu, aeg ja ruum?" ning just selle küsimuse lahendamisele oli õpetlane Faust terve oma elu pühendanud. Kuigi eakas doktor aitas tihti kohalikke nende igapäevaste murede lahendamisel, ei suutnud ta leida ravimit katku vastu ning sõlmis paganliku Mafistofelesega saatusliku lepingu. Kui kirjeldada lühidalt Aare Toikka tehtud lavalist kujundust, võib julgelt öelda, et lihtsuses peitub geniaalsus. Heili Sibrits on Postimehes kirjutanud: ,,Visuaalselt toetub Toikka ,,Faust" aga saksa filmikunsti suurteosele, mis oma...
Retsensioon "Eesti mees ja tema naine" Käisin 23ndal märtsil vaatamas Sepo Seemani monoetendust "Eesti mees ja tema naine". Etenduse autor on Peep Pedamson ja lavastaja Tiit Palu. Antud monoetenduses mängib peaosa Sepo Seeman, kes keskendub oma jutuga Eesti mehe ja naise suhetele, kirele, huvile kollektsioneerimise vastu ja sõpradele. Etenduse algus ütleb juba mõndagi selle kohta mida rääkima hakatakse. Mehed ja naised on ka meie emad ja isad, keda me austame ja hoiame. See kuidas näitleja toob sisse Johann Köleri "Ema portree" ja "Isa portree" näitab, et Köler maalis portree oma emast ja isast, keda ta väärtustas. Köleri ema ja isa on olnud Eesti ajaloos üks esimesi portreid ühest keskpärasest Eesti mehest ja tema naisest, kellest meie põlvnenud oleme. Lavastaja Tiit Palu on pannud etenduse näol kokku midagi väga suurt ja võimast. Üks suhe naise ja mehe ...
ValleIncl áni ilukir janduslik stiil Ramón María del Valle-Inclán (1866-1936) oli dramaturg, romaanikirjanik ja poeet, kes ühendas meeldiva keelekasutuse kibeda ühiskondliku satiiriga. Rohkem kui sisu huvitasid teda üldmulje ja stiil. On öeldud, et eelkõige oli ta poeet, isegi proosat kirjutades ning mõned kriitikud peavad teda juhtivaks romaanikirjanikuks hispaania modernismis. Iroonia on algusest peale läbivaim joon tema teostes. Kirjanik on pärit Galiciast ning uue sajandi esikümnes ilmestavad mitmeid tema teoseid galeegi pärimused, müüdid, inimtüübid, kombestik jne. Luulekogu ,,Legendi aroomid" iseärasuseks on veel seegi, et iga hispaaniakeelne luuletus lõppeb neljarealise galeegikeelse stroofiga. Ta kirjutas commedia dell' arte vaimus näidendeid traditsiooniliste tegelaskujudega: arlekiin, kolombiin, jt. Näiteks ,,Markiis Rosalinda" (La marqusa Rosalinda, 1912) Selle perioodi lavateosed olid täis vaimukust...
Retsensioon ,,Kevadöös su kõrval käin" Käisin 20. aprillil kell 19.00 Kuressaare Kultuurikeskuses kontserdil ,,Kevadöös su kõrval käin". Kontsert kestis üks ja pool tundi. Esinesid solistina Hedvig Hanson, klaveril Kristjan Randalu, kitarri mängis Andre Maaker, kontrabassi Ara Yaralyan ning trumme Ahto Abner. Muusika, mida grupp esitas, oli jazzilik. Laval oli sinakas valgus, mis mõjus rahuliku ja hubasena. Kogu õhkkond oli meeldiv ja lõõgastav. Esitatav kava koosnes õrnadest meloodiatest. Kontserdil esitati laule, mille tekstide autorid on tuntud Eesti poetessid Marie Under, Ilmi Kolla jt. Esitati ka teisi häid Eesti heliloojate lugusid. Mina käisin jazz-tüüpi kontserdil esimest korda. Laulja Hedvig Hanson mõjus laval väga hästi. Ta oli positiivse energiaga, särav ja rõõmus. Ta lihtsalt ei seisnud laval, vaid elas liikudes ja nipsu tehes oma muusikal...
Elvis Presley (19351977) Elvis Presley lauljakarjäär Elvis Presley oli rock `n` rolli kroonimata kuningas. Rockikuningas Elvisele omistati möödunud sajandi lõpus peale niigi juba võimalikest suurima tiitli veel üks aunimetus SAJANDI ARTIST. Kuulsad on John Lennoni sõnad : "Enne Elvist polnud midagi." Kindlasti oli see veidi lennonlik liialdus, kuid kindel on see, et pärast Elvist polnud miski enam endine. Esinemata kordagi väljaspool Põhja Ameerikat sai temast ometi rockmuusika ja rockmuusikute suurim mõjutaja terves maailmas möödunud sajandil. Enamus 20 sajandi kuulsamaid rockmuusikuid olid teismelised, kui Elvis komeedina maailma vallutas. Paljud on pidanud vajalikuks Elvise mõjutuste kohta ka midagi isiklikku öelda. Alljärgnev on põgus ülevaade muusikute poolt öeldust, kellest enamus veel praegugi rockimaailmas ilma teevad ning kindlasti t...
Muusika retsensioon Mina käisin vaatamas muusikali ,,Helisev muusika". Eestis toodi see lavale juba kolmandat korda. Vanemuise laval on ta aga esmakordselt. Ma käisin vaatamas seda üheteistkümnendal märtsil. Peaosas oli siis Hanna-Liina Võsa ja Jüri Lumiste. Etenduse atmosfäär on võrreldav filmi omaga küllaltki hästi ning seda eelkõige põhjusel, et muusikali lavaletoomisel on järgitud klassikalist joont. Laval olijad nautisid ,,Helisevat muusikat" ja nakatasid rõõmuga ka publiku, näitlejad laulsid ja lauljad näitlesid ning tegid seda küllaltki nauditavalt. ,,Heliseva muusika" muusikal on filmina nähtud ning tema tuhkatriinuloo süzee pole keerukas ega uus. Ühesõnaga, üks selline vana asi, mis kolikambrist välja on võetud. Aga nagu nende vanade asjadega ikka on, nende mahakandmine osutub sagedasti enneaegseks. Kui kostis jälle see ,,Do-re-mi" laul, siis hakkas jälle elama lugu muusikaõpetajast, lastest ja tõ...
Emajõe kaldal Jäääärega Taavid Mikomägi 12.a 12. detsembril 2014. aasta õhtupoolikul Tartus olles, sattusin pooljuhuslikult oma ühte Eesti lemmikansamblit Jäääär kuulama. Kontsert toimus Tartu Ülikooli aulas. Kontserdil eraldi nime ei olnudki, kuna Jäääär koosneb lihtsatest meestest, kes ei armasta peenutseda. Jäääär ise on piisav reklaam inimestele, et kontserdile minna. Kuigi kontseridil polnud nime, ei jäänud see millegi poolest nimelistele alla. Mängiti kogu oma hingega, lauldi kogu vaimuga. Võibolla seda Tartu rahva, võibolla ilusa laupäeva auks, kes teab. Tean aga seda, et tol päeval esitati nii vana kui ka uut Jääääre vokaalmuusikalist loomingut. Kogu looming oli kirjutatud Eesti heliloojate ja kirjameeste poolt. Loomingut oli Jäääär esitamas üsna suure koosseisuga. Laval olid kitarri ja mikrofoni taga Jaan Sööt ja Tõnu Timm, löökkasti ja kitarri taga Teet Velling n...
MADISONI MAAKONNA SILLAD Etenduse ,,Madisoni maakonna sillad" lavastaja on Peeter Tammearu, kes töötab Kuressaare Linnateatris. Esietendus 7.märts 2014 Sadamateatris. Muusikalise kujunduse eest vastutab Peeter Konovalov. Etenduse kunstnik on Silver Vahtre. Valguskujunduse eest kannab hoolt Andres Sarv. Etenduse autor on Robert James Waller, tema loomingust tegi dramatiseeringu Siri Niinikoski ning selle tõlkis Triin Sinissaar. Osades: Külliki Saldre(Francesca Johnson), Hannes Kaljujärv(Robert Johnson), Maria Soomets, Tanel Jonas, Marika Barabanstsikova, Jüri Lumiste Etenduse sõnum oli, et armastus on kõigest tugevam. See võib lõhkuda kõik, kuid samas algatada midagi uut ja ilusat. Kuigi armastuse vägi on tugev ning viib ,,mõistuse peast", peab jääma iseendaks ning jätkama sealt, kus jäi pooleli. Nagu tegid peategelased Külliki Saldre ja Hannes Kaljujärv. Kirg, kiindumus, armastus oli küll suur, kuid mõlemad teadsid, et nad ei saa lahkud...
Teatrikülastaja antiikajal ja tänapäeval Nii antiikajal kui ka tänapäeval on inimesed saanud nautida teatri mängulisi ja põnevaid etendusi. Kuna teater pärineb juba antiikajast, siis on sellega ,,kaasas käinud" palju erinevaid kombeid ja tavasid, mis on iseloomulikud nii etenduse toimumis kohale kui ka vaatajaskonnale. Antiikaja teatris asetsesid pealtvaatajate kohad tõusvalt poolringis ümber orkestra, teatrisse olid oodatud kõik ühiskonnakihid, mis on ka tänapäeval nii. Vaatajad jõid veini, hüüdsid näitlejatele vahele, loopisid näitlejaid, kelle mäng ei meeldinud, pähklitega. Loomulikult on selline käitumine tänapäeval vastuvõtmatu, mistõttu selliseid asju ei esine. Mina arvan, et see on hea, et praeguselajal pole kombeks laval olevaid näitlejaid, millegagi visata, kui näidend ei meeldi aga leian ka, et antiikaja teatrikülastus võis väga põnev olla, sest lubatud oli oma arvamuse kohene avaldamine, mis ,,vürtsitas"...
Etenduse analüüs ,,Kvartett" Teater: Endla Teater Mängukoht: Endla Teater, Pärnu Lavastuse pealkiri: ,,Kvartett" Näidendi autor: Ronald Harwood Lavastaja: Enn Keerd Tõlge: inglise keelest Anne Lange Tegemist oli südamliku tragikomöödiaga. Koomilisel tekstil oli lavastuses väga suur roll. Kunstiinimestele mõeldud vanadekodus elavatest endistest ooperilauljatest ei hakanud hale, vaid sai naerda nendega koos ja ka nende üle, seda kõige positiivsemas tähenduses. Näiteks Feliks Kargu mängitud Reginald oli muidu nii härrasmehelik ja rahumeelne, kuid järskude üleminekutega muutus ta tigedaks vanameheks, kes hooldusõele roppusi karjus. Helene Vannari esituses Cissy oli ääretult soe, sõbralik ning siiras vanadaam oma väikeste humoorikate veidrustega, mis taas vürtsitasid etendust. Wilfi osas oli näitleja Raivo Rüütel, kes lustis laval vaimukalt, jäädes s...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused. 1. MILLEGA TEGELAVAD DRAAMAUURINGUD, TEATRITEADUS JA ETENDUSUURINGUD? MIS ON ÜHIST, MIS ERINEVAT? Draamauuringud (dramatic studies) Teatriteadus (theatre studies, Theaterwissenschaft) Etendusuuringud (performance studies) 2. Millised on teatriteaduse peamised valdkonnad ja nende uurimisprobleemid? · Teatriajalugu on teatriteaduse haru, mis tegeleb allikate (alustekstid, reziiraamatud, kostüümid, dekoratsioonikavandid, kavad, fotod-videod, teatrikriitika, mälestused jm) abil uurimisobjekti rekonstrueerimise, kontekstualiseerimise ja periodiseerimisega. · Etenduse analüüs on vaataja subjektiivne arusaamine etendusest (see võib erineda teiste vaatajate arvamusest). Analüüsides on hea teha märkmeid ning kasutada mitmeid allikaid. · Tekstist lavale ülekandeprotsessi uurimine ...
Muusikali ,,Cabaret" retsensioon Käisin 15.detsembril 2012.a. Nokia kontserdimajas vaatamas muusikali ,,Cabaret" Vanemuise teatri esituses. Antud muusikal on loodud Christopher Isherwoodi jutustuse ja sellel põhineva John Van Druteni näidendi ainetel. Tegemist on osaliselt autobiograafilise teosega, milles kirjeldatakse autori viibimist Berliinis vahetult enne natsionaalsotsialistide võimuletulekut. Teose tegelasteks on inimesed, keda reziimivahetus Saksamaal kõige otsesemalt ohustas. Muusikaliks vormisid antud süzee helilooja John Harold Kander ja laulusõnade autor Fred Ebbi. J.H.Kanderi ja F.Ebbi kõige edukamateks muusikalideks peetaksegi ,,Cabaret" (1966) ja ,,Chicagot"(1976). ,,Cabaret" tegevus toimub Berliinis vahetult enne natsionaalsotsialistide võimuletulekut. Äsja Berliini saabunud ameerika kirjanik Cliff Bradshaw armub kohe Kit-Cat klubi sillerdavasse atmosfääri ja kohalikku tähte Sally Bowlesi. Ku...
GEORG OTS Maria Rander Viimsi keskkool 8.b ÜLDINFO · Georg Ots sündis 21.märtsil 1920 Venemaal · Ta oli armastatud eesti ooperilaulja · Ta suri 55-aastaselt 5.septembril 1975.aastal ajukasvajasse HARIDUS · Tallinna Prantsuse Lütseum · Tondi sõjakool · Teenis lühikest aega Eesti merejõududes · Inseneriharidus LAULJAKARJÄÄR · Georg alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis · Õpingud Tallinna Konservatooriumis · Koorilaulja Rahvusooperis Estonia · Ooperisolistina Jevgeni Oneginis, tuntuim roll Rubinsteini ,,Deemonis" · Estonia laval laulis ta 1951.aastast kuni surmani · Esinemised Leningradis, ooperimajades Nõukogude Liidus ja Moskva Suurel Laval · Imre Kálmáni opereti "Tsirkuseprintsess" ainetel valminud film "Mister X,, ISIKLIK ELU · Georg Otsa ema oli Lydia Ots, isa tunnustatud tenor...
Teatriteaduse mõisted: Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, mis on mõeldud teatris esitamiseks Lavastus – kirjaniku, lavastajate, näitlejate, heliloojate jt koostööl loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis Etendus – lavastuse ühekordne esitamine Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab laval tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitleja kehastatuna Tuntud teatriteoreetikud: P.Brooke, K.Stanislavski, B.Brecht / P.Pavis, E.Fischer- Lichte, H-T.Lehmann Teatrikriitika funktsioonid: jäädvustamine, tagasiside teatrile, teatri vahendamine publikule: informeerimine, tähenduste selgitamine, hindamine ja väärtustamine antropoloogia – teadus inimesest kui liigist; hermeneutika – tõlgendusõpetus Teatrisemiootika uurib teatri märgisüsteeme, märkide loomist ja kasutamist etenduses. Performatiivsus: atmosfäär, kehalisus, sündmuslikkus (Erika Fischer-Lichte) Retseptsiooniuuringud – keskendutakse e...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused. 1. Millega tegelavad draamauuringud (dramatic studies), teatriteadus ja etendusuuringud (performance studies)? Mis on ühist, mis erinevat? Teatriteadus tegeleb teatriga kogu selle mitmekesisuses ja keerukuses. Draamauuringud 2. Millised on teatriteaduse peamised valdkonnad ja nende uurimisprobleemid? Teatriteaduse peamised valdkonnad on nt · teatriajalugu · etenduse analüüs · teatrisemiootika - tegeleb teatrikeele uurimisega · teatriantropoloogia · publiku- ja retseptsiooniuuringud - kuidas publik etenduse vastu võtab 3. Nimetage tuntumaid teatriteoreetikuid ja nende uurimisalasid Konstantin Stanislavski, Bertolt Brecht, · K. Stanislavski - näitleja loomepsühholoogia · B. Brecht · P. Brook · J. Grotowsky · 4. ...
Elvis Presley (1935-1977) Elvis Presley oli rock `n` rolli kroonimata kuningas. Rockikuningas Elvisele omistati möödunud sajandi lõpul peale võimalikest suurimate tiitlite veel üks aunimetus - ARTIST OF THE CENTURY - SAJANDI ARTIST. Kuulsad on John Lennoni sõnad : "Before Elvis there was nothing - enne Elvist polnud midagi." Kindlasti oli see veidi lennonlik liialdus, kuid kindel on see, et pärast Elvist polnud miski enam endine. Esinemata kordagi väljaspool Põhja-Ameerikat sai temast ometi rockmuusika ja rockmuusikute suurim mõjutaja terves maailmas möödunud sajandil. Enamus 20 sajandi kuulsamaid rockmuusikuid olid teismelised, kui Elvis komeedina maailma vallutas. Vaieldamatult mõjutas ta neist enamust. Paljud on pidanud vajalikuks Elvise mõjutuste kohta ka midagi isiklikku öelda. Alljärgnev on põgus ülevaade muusikute poolt öeldust, kellest enam...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM NABUCCO Retsensioon Joonas Laanela 8B Siiri Veskimäe Tallinn 2007 Ooperi Retsensioon Ooper toimus 27. aprillil RAHVUSOOPER ESTONIA teatri saalis. Teatri saali jõudes häälestas orkerser pille. Peale seda astus lavale orkestri dirigent Paul Mägi. Tuled kustusid, algas avamäng. Avamängu kuuldes tundus, et ooper on huvitav ning tõotab tulla huvitava sisuga. Laval kujutati Jeruusalemma, Salomoni templit. Babüloonia väed piirasid Salomoni templit, kus heebrealased, leviidid ja heebrea naised palvetasid jumala poole. Ülempreester Zaccaria keda mängis Mati Palm, püüdis rahvale selgeks teha, et kuningas Nabucco (Jassi Zahharov) babüloonia vägede juht on saabunud rahu tooma. Kuningas Nabucco tütar Fenena (Pille Lill) jääb Jeruusalemma printsi Ismaeli (Vello Jürna) hoolde. Kui Fenena...
,,Tuhkatriinu" 02.02.2008 laupäeval õnnestus mul külastada ooperit nimega ,,Tuhkatriinu". Lühidalt ,,Tuhkatriinu" sünnist. ,,Tuhkatriinu" kirjutas Gioachino Rossinit, kes sündis 1792.aastal. Teda peetakse 19. Sajandi esimese poole üheks olulisemaks ooperiheliloojaks. Ooperi valmimise tähtajaks oli 26. Detsember 1816. Mitmete asjaolude tõttu, millest peamisena tuleks mainida ooperi aluseks valitud kirjandusteose ärakeelamist tsensuuriametnike nõukogus, ei olnud rossinil veel nädal enne tähtaega uut teematki, rääkimata libretost ja muusikast. Kuigi Teatro Valle andis pikendust, oli selleks vaid üks kuu, mille sisse pidi uue ja rangema lepingu kohaselt mahtuma nii komponeerimise kui ka kõik proovid ja muud ettevalmistused teatrimajas. 23.detsembril 1816 kohtus Rossini hinnatud libretisti Jacopo Ferrettiga, et kiiresti leida tellitud ooperile teema. Miski ei sobinud maestrole ...
,,Puhastus" Etenduse analüüs Etendust läksin ma vaatama ilma eriliste ootusteta, kuna olin eelnevalt läbi lugenud raamatu. Raamatu sisu tundus minu jaoks lugedes väga venivana, seega oli mul alguses kartus, et poolteist tundi kestva etendusega võib juhtuda sama lugu. Tänu profesionaalsetele näitlejatele suudeti lugu siiski üpriski põnevalt läbi mängida. 20. sajand oli paljude eestlaste jaoks üpriski pingeline aeg. Üheltpoolt rõhus inimesi tugev kommunistlik ideoloogia ning teisalt olid ka inimeste vahelised suhted küllaltki keerulised. Etenduses oli põhirõhk suunatud raamatu kahe peategelase Hansu ja Aliide eluloo peegeldamisele. Näitlejad suutsid väga hästi välja tuua need emotsioonid ja läbielamised, mida kogesid eelmisel sajandil paljud inimesed tagakiusamise, küüditamise ning nendest tekkivate raskete suhete tõttu. Kuna raamat oli üles e...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
