Laulupeod 18-20 1869 , . 1860- " ". "" . 51 . 2 - " - " " ", , . , - . 1879 1910 6 , . 5 (1923-1938). 1947 . 1950- 5 . 1969 , - 100 . 23 1999 3-4 . . " " . , . " - " ( ), , . , " ", . 1, 2, 4 5 , . 30 . . , . .
Laulupiduuuu Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. I üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat.Ehkki paljud koorid olid segakoorid, nõudis Jannsen, et laulupeole tuleksid ainult mehed.Laulupeo peaproov toimus Tartu Maarja kirikus suletud uste taga, kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk siiski suudab korralikult koos laulda. Kontsertide jaoks oli üüritud Ressource'i seltsi aed, mis asus praeguse Tartu Peetri kiriku vastas. Pealtvaatajaid oli hinnanguliselt 15 000. Esitati mitneid kirkukoraale, vaimulikke ja ilmalikke laule ning ka vene riigihümni. Ilm...
Eesti laulupeod Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu Tartus 18.-20. juunil 1869.a. 1860-ndatel aastatel algas eesti rahvuslik ärkamine. Lauluselts "Vanemuine" eesotsas Johann Voldemar Jannseniga oli ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning peo läbiviijaks. Tartusse kogunes 51 meeskoori ning puhkpilliorkestrit 845 lauljaga/mängijaga. Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupärast laulu - Aleksander Kunileidi laulud "Mu isamaa on minu arm" ning "Sind surmani", mõlemad Lydia Koidula tekstile - kuid seda suurem oli nende tähenduslikkus. Aastail 1879-1910 peeti kuus üldlaulupidu, mis etendasid tähtsat osa rahva kultuurilise ja majandusliku enesemääramise teel. Iseseisvas Eestis hakati üldlaulupidusid pidama iga viie aasta tagant (1923-1938). II maailmasõja järel taastus laulupeotraditsioon 1947. aastal. Alates 1950. aastast toimusid üldlaulupeod jälle iga viie aas...
Võru Kesklinna Gümnaasium Eesti laulupeod Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Laulupeo mõiste ja ajalugu......................................................................................................... 3 Laulupeod arvudes...................................................................................................................... 5 Kasutatud allikad.........................................................................................................................7 2 Laulupeo mõiste ja ajalugu Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, kus esinevad laulukoorid ja orkestrid. Laulupidude traditsioon on saa...
Tallinna Laagna Gümnaasium ESIMESED LAULUPEOD KUNI SÕJANI Referaat Koostaja: Anton Adoson 12. klass Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Esimene üldlaulupidu ..........................................................................................................................4 Teine üldlaulupidu................................................................................................................................5 Kolmas üldlaulupidu............................................................................................................................6 Neljas üldlaulupidu..................................................................................................
Kaali Põhikool Referaat: Lauluharrastus ja laulupeod ärkamisajal Autor: Linda Aasma Juhendaja: 2006.a. Muusika Ärkamisajale eelneval perioodil oli eestlaste muusika valdavas osas veel rahvamuusika, kuigi kunstmuusika oli tuntud orelimuusika, kirikulaulu, kihelkonnakoolides toimunud lauluõpetuse, esimeste kooride ja orkestrite kaudu. Linnades puutusid eestlased kokku ka baltisaksa muusikaeluga, mida esindasid kontserdid, Tallinnas ka ooperid ja operetid ning baltisaksa kodanluse harrastusena Liedertafel´i traditsiooni järgiv meeskoorilaul. On teadmata millisel määral linnaeestlased isegi Tallinnas, kus muusikaelu oli elavam, sellest osa said, kuid tundmatuks ei saanud see jääda juba kooride ja koguduse vahenduse tõttu. Ärkamisaja algupoolel oli eesti muusika üldpilt paljuski veel sarna...
Rahvuslik ärkamine ja laulupeod 19. sajandi ülevaade Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspä...
Karl August Herman 1851-1909. Oli aktiivne kultuuri tegelane, keele teadlane, ajakirjanik, muusika huviline, rahva valgustaja. Ta oli pärit Põltsamaalt Oli andekas ja töökas- jõudis kõrgema hariduseni. Kolm aasat õppis ta Tartu ülikkolis usuteadust seejärel Leipzigi ülikoolis, sealt sai keeleteaduse doktori kraadi. Naastes Eestisse läks Tartu ülikkoli lektoriks. Toimetas Eesti postimeest, andis välja eesti keele õpikuid, uuris ajalugu, kirjutas ja kirjastas raamatuid, lõi kaasa ka poliitikas. Kogus rahvaviise, kooridele seadis neid. Andis välja muusikaajakirja 13 aastat järjest. Looming 300 laulu, lihtsakoelised, eeskuju saksa lauludest. Laulud: Kungla rahvas, Oh laula ja hõiska, Munamäel, Kevade marss, Isamaa mälestus. Lauleldus: Uku ja vanemuine. Laulupeod 1.laulupidu toimus 1869 Tartus, mida korraldas vanemuise president ja Postimehe tegija Jansen. Kavas oli: 12 vaimulikku +14 ilmalikku. Ainult 2 neist oli eesti keelsed. A.Kunileiu ...
1.hernhuutlus protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal.Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal on olnud 18.-19. sajandil.Saaremaast kujunes üks liikumise olulisemaid keskusi Eesti alal. Oluline roll oli neil mängida koorilaulu toomisel koguduseellu. Selliselt võib hernhuutlastele omistada koorilaulu esiisa rolli Eestis, millel on aga ka teine tahk - just vennastekogude koorilaul sai saatuslikuks traditsioonilisele Eesti regilaulule, mille laulmisest koraalide kasuks loobuti. Laiemas plaanis võtab hernhuutlaste kultuuriloolise rolli kokku Vennastekogud pakkusid talurahvale eneseteostusvõimalusi. Mitte asjata ei võetud hernhuutlik termin ärkamine nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks. Vennastekogude liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Teada on Urvaste talu...
1. Laulupidude algus ja peod. Laulupidude algus Esimene Eesti üldlaulupidu toimus 18. -20. Juunil 1869.a Tartus kus Idee algataja ning peo läbiviija oli lauluselts "Vanemuine" eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. Osa võtma kutsuti ainult meeskoorid ja puhkpilliorkestrid. Kavas oli kaks eesti algupäraga laulu Aleksander Kunileiu "Mu isamaa on minu arm" ning "Sind surmani", mõlemad Lydia Koidula tekstile. Esimest korda kanti ette "Mu isamaa mu õnn ja rõõm". Osavõtjaid oli Tartus 46 meeskoori, 5 puhkpilliorkestrit, 822 lauljat, 56 puhkpillimängijat ja pealtvaatajaid oli ligikaudu 15 000. Peod Üldlaulupidusi on kokku olnud 25 tükki, neist 4 olid Tartus ja ülejäänud 21 Tallinnas. 2. Aastad, Omapära ja kus toimusid Aastad,Kus toimusid I Üldlaulupidu (1869a) · Tartu XIV Üldlaulupidu (1955a) · Tallinn II Üldlaulupidu (1879a) · Tartu XV Üldlaulupidu (1960a) · Tallinn III Üldlaulupidu (1880...
Missugust jõudu omasid rahvaliikumised 1988-1991.aastal. Omariikluse taastamiseks andis võimaluse 1991 aasta augustis moskvass läbikukkunud riigipöördekatse.Ülemnõukogu võttis 20 augustil 1991 aastal vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest.See oli aastaid tagasi alanud protsesside tulemus. Eesti omariikluse taastamise protsess käivitus 1985 aastal Mihhail Gorbatsovi võimuletulekuga kaasnenud perestroika-poliitika,mis andis rahvale protestimis julguse.Esimeseks seliseks rahva jõutemonstratsiooniks kujunes edukas potestimine Eestisse uue fosforiidikaevanduse rajamise vastu. Järgmiseks,veelgi radikaalsemaks algatuseks kujunes Eesti annekteerimine ja nõukogude liidu kooseisu inkorporeerimise ajendanud Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamine 1987 aastal.1988 aastal kujunes Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamisest juba massiüritus.1988 aasta aprillis perestroika toetuseks loodud Eestima rahvarindest kujunes lühikese ...
Laulupeod rahvusliku identiteedi kandjana– 19.saj lõpp kuni 1918 Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut Mai-Liis Paenurm Esimene ametlik laulupidu leidis aset aastal 1869 ning on olnud alates sellest ajast Eesti üks kõige tähtsamaid traditsioone. Laulupeo traditsioon ei ole päris meie enda tekitatud, vaid tegu on laendtraditsiooniga. Rahvusliku identiteedi kandjana kestavad need tänini, kuigi laenati esialgselt Saksamaa kultuurist. Esimese suure tõuke põhjustas Tallinnas 1857 peetud baltisakslaste laulupidu, mis leidis suurt kajastust Perno Postimehes. Johann Voldemar Jannsen kiitis üritus, kirjutades, et Saksamaal on igas külas lauluseltsid, võttes käibele ka uue termini „eestirahvas“ eelmise „maarahva“ või „talurahva“ asemel. Esimesed tänapäevase laulupeo-sarnased üritused toimusid laulupüha termini all Põlvas aastatel 1855 ja 1857. Kuid esimese suurema kihelkondli...
1869,1879,1880,1891,1894,1896,1910,1923,1928,1933,1938 Vanem rahvalaul regivärsiline rahvalaul muutumatu 18.sajandini .Regilaul e. Rundelaul on laulnud naised ,keda on nimetatud leelotajad. Regivärsil on kasutatud algriime. LõunaEestis kasutati ka refräänsõna(kaske,ülesüles) Lääneja PõhjaEestis pikendatud lõppe. Laululiigid: 1)Töölaulud 6)Matuselaulud 2)Vokilaul 7)Mängituslaul 3)Karjaselaulud 8)Kalendritähtpäevalaulud(mardi 4)Nektrutilaul kadrilaulud, jõululaulud,vastlalaulud jne,) 5)Pulmalaul Setolaulud: 1.Eeslaulja, 2.torrõ (koor) 3. Killõ(naine kes laulab peenikse häälega) Uuem rahvalaul 18.saj. keskpaigast 20,sajandini. Tõuseb meesteosatähtsus. Teemadeks: päevasündmused, vabadus...
Regilaulu liigid: 1) töölaulud (vilja,künni,tubaste tööde laulud) 2)kalendritähtpäeva- ja tavandilaulud(mardi,kadri,jaanipäeva laulud, kiigelaulud,pulmad 3)lastehällitamise- ja mängitamiselaulud 4)isiklike tundeid väljendavad laulud (vaeselapse,lese,neiu igatsuslaulud kallima järgi) 5)lüroeepilisedlaulud(jutustava,eepilise sisuga laulud) Uuem rahvalaul hakab tekkima 18.saj lõpul eriti Kesk-Eestis ja linnade lähedal maal. Vanem rahvalaul on kriitilist laadi ja naiselik kuid uuem rahvalaul seotud meeste teemadega, kajastati ühiskondlike sündmusi nt. Viini-Türgi sõda. Väljendati pahameelt mõisnike ja teoorjust vastu. Uuema rahvalaulu tekst jagunes nelja osalisteks salmideks. Kasutati tõlketekste, meloodia oli meloodilisem. Lauldi koos, sageli pilli saatel. Kõige vanemad pillid on sarvepillid ,pajupill,parmupill,kannel,mollpill,jauram,põispill,lõõtspill. Rahastati kirikuhooneid ja kabeleid, on ehitatud ka kloostreid ja ordulinnuseid.Kirikut...
muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest vaimulikud kirjutasid kloostrites üles liturgilisi tekste ja laule. Improvisa...
Eesti taasiseseisvumine 1. Väide „Fosforiidisõda mõjus äratusena kogu eesti rahvale“ tähendab, et fosforiidisõda oli käimalükkavaks teguriks rahva ühtekuuluvuse ja eneseteadvuse tekkimisel. Äratuse all on mõeldud seda, et peale fosforiidisõda sai rahvas aru, et tuleb midagi ette võtta, hakati osutama rohkem vastupanu. Mina nõustun selle seisukohaga, sest peale fosforiidikampaaniat tekkisid uued organisatsioonid ja eesti rahvas tundis end rohkem ühtsena. 2. Moskva võis laiaulatuslikust fosforiidikaevanduse ideest loobuda sellepärast, et selle vastu korraldati proteste, seda taunisid ajakirjandus ja keskkonnaorganisatsioonid ning toimus ka protestikirjade kampaania. NSV Liidus juba toimunud muutustest võisid seda mõjutada näiteks Mihhail Gorbatšovi glasnosti poliitika ja Tsõrnobõli tuumaelektrijaamas toimunud katastroof, mis lõi aluse keskkonnaprobleemidest kõnelemiseks. 3. NSV Liit h...
11/04/2010 15:51:00 Eesti muusika Pärimusmuusika Eesti rahvalaul jaguneb: Rahvalaul= tekst rahvaviis=meloodia Vanem rahvalaul Regilaul, regilaulu värsimõõt on trohheus 8silpi, rõhulised rõhuta korda mööda, algriim, aluseks on värss, Parallelism mõte on sama, aga iga värss ütleb seda eri nurga alt Skandeerimine ühe sõna lõpust ja järgmise sõna lõpust võetakse silp kuna taktimõõt on selline Üherealine regiviis eeslaulja ja koor laulavad sama viisi Kaherealine regiviis laulavad erinevat viisi Uuem rahvalaul - Laulupeod Koit Mihkel Lüdig avab iga laulupeo 1869 esimne üldlaulupidu Tartus Johann Voldemar Jannsen(1819-1890) juhatas laulukoore, mitmehäälse laulu propageerimene "Postimehes", andis välja laulikuid, laulusõnade eestistaja Aleksander Kunileid-Saebelmann ainukene eesti autor esimesel laulupeol, "Sind surmani", "Mu isamaa on minu arm" 1891 ...
Eesti kultuurisündmused Liis Sommer Laulupidu Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. Eestis tänaseni kestev laulupidude traditsioon sai alguse 19. sajandi teise poole alguses. Laulupidu on tähtis, kuna see väljendab ühte kuuluvust. Esimene laulupidu oli Tartus 1869.aastal Laulupeod jagunevad Üldlaulupidu Kohalikud laulupeod Erilaulupeod Väliseesti laulupeod Rahva-ja üldtantsu pidu Rahvatantsupidu on etendus, millel põhiesinejad on rahvatantsurühmad, keda saadavad rahvamuusika ja puhkpilliorkestrid. Rahvatantsupeo kavas on suurte koosseisude esitatavad rahvatantsud ja nende töötlused. Eesti kõige suurem rahvatantsupidu on iga viie aasta tagant korraldatav üldtantsupidu. Üldtantsupidusid korraldatakse 1934. aastast. Peale üldtantsupidude peetakse 1962. aastast koos noorte laulupidudega noo...
Iseseisvumine Rahvas hakkas oma iseteadvust kasvatama. Suurenes teadmiste ammendamine ajakirjadest, raamatutest, mis tõi omakorda kaasa rahvuskultuuri kujunemise. Aktiivne seltsitegevus ja ürituste korraldamine(sealhulgas laulupeod, rahvaluule jne.) tekitas rahvuses tunde, et ollakse eestlane. Mehed nagu Jüri Vilms, Konstatin Päts, Konstantin Konik, kes kõik kuulusid Päästekomitee liitu, aitasid Eesti iseseisvusele kaasa ja tõid seisma enda eest ka teisi Eesti elanikke. Kui Venemaa hakkas nõrgenema ja kardeti Saksa okupatsiooni kasvu, otsustati, et enam ei jää muud üle kui Eesti iseseisvaks kuulutada. Venemaa nõrgenemine tõi kaasa revolutsiooni. Keiser loobust troonist ja Venemaast sai vabariik. Veebruarisündmuste keskpunktiks oli Tallinn, kus aktiivsust näitasid üles venelastest vabrikutöölised ja sõjaväelased. Eestlaste üheks eesmärgiks oli saavutada autonoomia Vene riigi koosseisus. Eestlaste ...
I rida. Eesti rahvalaul, rahvalaulu vanimad liigid. 1)Vanem ja uuem rahvalaul (värss, rütm, teemad, esitajad VÕRDLUSES VANA JA UUS). V: Eesti rahvalaulul puudus kindel autor (folkloor on põlvest-põlve edasi antud). Teosed on lihtsad nii sisu kui ka viiside poolest. Suur osa rahvaloomingust on säilinus tänu üles kirjutatud tekstidele. Laulude sisud on tulnud nende eludest, unistustest, mõtlemistest. Rahvalaul jaguneb vanemaks ehk regivärsiliseks ja uuemaks rahvalauluks. Regivärsiline kujunes välja meie ajaarvamise esimestel sajanditel (tekstil oli väga oluline osa, koosneb värssidest (mis jaguneb omakorda 8-silbiliseks värsireaks), iseloomulik algriim (õitse, õitse, õiekene) ning kasutati mõttekordusi. Vanemat rahvalaulu esitasid ainult naised. Uuemas rahvalaulus said valdavaks lõppriimilised stroofilised rahvalaulud, mis on saanud mõjutust saksa, rootsi, soome, läti ja slaavi muusikast. Uuem rahvalaul on värsimõõdult j...
II RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG 1985. aastal algas Eestis uus rahvuslik ärkamisaeg, mis lõppes rahumeelse iseseisvumisega 21. augustil 1991. Alates 6.juunist 1987 toimusid Tallinna vanalinnapäevade ajal öised laulupeod, kus noored kõndisid üksikute sinimustvalgete lippudega Raekoja platsilt Lauluväljakule. Laulupeod olid ka 20. sajandi sügaval venestusajal rahvusliku varjundiga ja suurte massidega üritused. Lehvisid küll punased lipud, aga eestlane tundis, et on eestlane. Kõigi soov oli, et Eesti saaks jälle vabaks. Seda hakati kutsuma laulvaks revolutsiooniks. Laulev revolutsioon hõlmab aastail 1987– 1988. Eesmärk oli uutmine, avalikustamine, isemajandav Eesti ja liidulepingu sõlmimine. Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon, mis toimus verevalamiseta. Alo Mattiiseni nimi heliloojana sai eesti rahval üldtuntuks protesti- ja isamaalaulude kaudu. Alo Mattiiseni poolt ja Jüri Leesment´i sõnadele loodud laul "Ei ole ük...
Kas eesti muusika on jätkusuutlik? Eestlased on laulnud sajandeid. Selle aja jooksul on arenenud erinevaid muusikastiile, mis on võitnud inimeste südameid. Ka välismaal luuakse uut muusikat, mis tänapäeval tänu arenenud tehnoloogiale levib üle maailma. Samm sammult muutub see Eestis populaarsemaks kui meie kodumaa laulud. Tekib küsimus, kas eesti muusika on ikka jätkusuutlik? Laulupeod on suure esinejate arvuga pidustused, kus esinevad koorid ja orkestrid. Tänaseni kestev traditsioon sai alguse 19.sajandi teisel poolel. On olemas üld- ja erilaulupeod ning veel kohalikud laulupeod. Sellistel pidustustel on eriline tähendus kõigi eestlaste südames, sest nii mäletatakse Eestit kui maad, kes laulis end vabaks. Tänapäeval toimuvad üldlaulupeod iga viie aasta tagant. 2014. aastal oli üldlaulupeol 28 969 esinejat. See arv tõuseb iga viie aasta tagant, mis on suur rõõm. Laulupeol osalemine on tohutu au, rõõm...
Rahvus-see oleme meie Rahvus ei ole midagi käegakatsutavat , isegi mitte õigupoolest silmaga nähtavat. Rahvus on ühendus, mida saab ainult kujutleda. Kust on pärit rahvuse mõiste ning miks meie , inimesed seda vajame? Teame et , rahvus tähendab inimhulka , kuhu inimesed kuuluda tahavad. Ükski inimene ei taha olla üksinda ja seega on välja kujunenud erinevad rahvused , et tunda ennast teistega koos . näiteks poolakad , eestlased , venelased ja paljud teised. Neid ühendab oma kultuur , keel , usk. Keeleliselt andekad inimesed kõnelevad küll mitmeid keeli ja usuvad mitmeid uske , kuid see ei muuda nende rahvust. Rahvused on kindlad. .. Inimene ei vali kuhu ta kuulub, aga ta võib näiteks sattuda teise kultuuri elama, kus ta kohaneb pika aja jooksul ehk kasvab teise rahvusesse. Seega me ei vali rahvusi. Rahvusesse kasvatakse, mitte ei sünnita, see tähendab, et rahvusesse kuuluvus kujuneb välja kasvades ja õppides....
Tegus kodanik on riigi rikkus Üheks riigi tunnuseks on tema kodanikkond, sest ilma kodaniketa ei saa riik toimida. Oleneb ju riigi toimimine sellest, millised on antud riigi kodanikud. Aktiivsed inimesed on iga riigi uhkuseks, kõikides eluvaldkondades. Tegusaid inimesi on Eestis palju, Nende eestvedamisel organiseeritakse meie riigis igasuguseid tegevusi eri valdkondadest. Eriti populaarsed on Eesti laulupeod. Paljud aktivistid on sellega seotud. Nad teevad seda oma vabast tahtest, oma vabast ajast, sest neile meeldib laulda ja esineda ja nad tahavad eesti rahvuskultuur jätkuks. Lisaks kõigele ühendab ja liidab laul inimesi Laulukaare all laulmine annab inimestele tunde, et nad on riigile tähtsad, vajalikud, sest laulupeod lähevad alati korda, olenemata ilmast! Seetõttu on nende tegusate inimeste entusiasm kõike seda väärt, sest sel hetkel tunneb meist igaüks uhkust oma riigi üle. Ja see...
Tuule Kivihall 10c Arhitektuurimuuseumi retsensioon Olen päris tihti külastanud Eesti Arhitektuurimuuseumi, kuid kordagi pole käinud seal giidiga. Just seetõttu oli külastus veelgi huvitavam. Minu meelest on väga põnev vaadata makette ning võrrelda neid päris ehitistega. Üheks minu lemmikuks sealt oli Tallinna linna makett, kus võis näha väga hoolikalt tehtud tööd. Külastuse üllatusmomendiks sai kindlasti veel avamata näituse, urbanistliku pargi konkursitööde vaatamine. Ka sealt leidsin omale mõned lemmikud. Rosenbaumi näitus tekitas kindlasti majade äratundmisrõõmu ja uusi teadmisi nende majade kohta, millest ma igapäev mööda kõnnin. Treubluti maja (Draakoni galerii) Jacques R...
Kes me, eestlased, tegelikult oleme? Me oleme üks huvitav rahvus – eestlased. Väikerahvana oleme maailmas tänaseks päevaks üsna palju kuulsust kogunud. Töötasin terve suve Tallinna sadamas kruiisiterminalis, kus suhtlesin igapäevaselt mitmete turistidega eri rahvustest. Ühel hommikul küsis minult abielupaar San Diegost, et milline on üks tavaline eestlane. Mul tekkis vastamise ning selgitamisega algul probleeme. Hiljem lõunapausil jäi see mõte hinge kriipima ja ma pärisin antud küsimust endaltki. Milline on siis tüüpiline eesti rahvusest inimene? Kui mulle öelda sõna eestlane, siis see manab ette pildi tööd rabavast talupojast, kes on linastes riietes, murumüts peas ning künnab põldu. Olen mitmetelt inimestelt kuulnud arvamusi eestlaste iseloomu kohta. On öeldud, et me oleme kinnised, tagasihoidlikud, vaoshoitud, vajame distantsi, põikpäised ja kangekaelsed. Ma usun, et paljudel meist on välja löönud ka nn. eestla...
Esimese laulupeo ja tänapäevase laulupeo võrdlus Laulupeod on eestlaste ajalukku jätnud kustumatu mulje. Iga õige eestlane on osalenud laulupeol või olnud pealtvaataja rollis, kasvõi telekast. Esimene üldlaulupidu toimus 19. sajandil ja see traditsioon on jäänud kehtima tänapäevani, vastu pidades sõdadele ja võõrvalitsejatele. Alates 1962. aastast korraldatakse üldlaulupidude vahelistel aastatel noorte laulu- ja tantsupidusid ning ka rahvamuusikapidusid. Laulupidude traditsioon sai alguse 1869. aastal Tartus, kui toimus esimene üldlaulupidu. Selle idee algatajaks oli lauluselts „Vanemuine“ eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. Esimesi laulupidusid korraldati ebaregulaarselt, sest eestlased allusid võõrvõimule, kuid pärast Iseseisvumist korraldatakse üldlaulupidusid viie aastaste vahedega. II maailmasõja ajal jäi laulupidude traditsioon pausile. Esimesed kaks ja neljas laulupidu toimusid Tartus, kuid edaspidi korraldat...
Esimene Eesti Üldlaulupidu Tartus 1869.a Jelena Lebedeva 8.b klass I Üldlaulupidu ● Toimus 18.-20. juunil 1869.aastal Tartus ● 878 esinejaid ● Umbes 15 000 pealtvaatajaid ● 51 esinejate rühma ● Ressource'i aed ● Üldjuht ja elluviija-Johann Voldemar Jannsen, Aleksander Kunileid Kava ● Isamaalised laulud ● Vaimulikud laulud ● „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm.“-hiljem sai sellest laulust Eesti hümn ● Peeti ka kõne Ajalugu ● Kuni VI üldlaulupeoni olid nad seotud keisriliku tähtpäevaga ● I, II, IV ja V laulupeod toimusid Tartus ● Ning pärast V on toimunud Tallinnas ● 1969.aastal oli juubelilaulupidu Üldlaulupidu ● Tallinna Lauluväljak ● Iga 5 aasta tagant ● Järgmine laulupidu - 2019.aastal 5.-7.juulil Esimene Üldlaulupidu Aitäh kuulamast! ...
Jaan-Hendrik Toom 11 b Kas oskame hoida ühte? Eestlased on sajandeid olnud kokkuhoidev rahvas. Meid on õpetanud kokku hoidma see, et me pole saanud olla vabad, vaid oleme pidanud mitusada aastat olema kellegi teise võimu all. Aga kas oskame ja suudame ka preagu ühte hoida? Et vastata sellele küsimusele alustangi sellest, kuidas üldse ühtsustunne on tekkinud ning mis on meid liitnud ühte hoidvaks rahvaks. Eesti ühtekuuluvustunne algas koos ärkamisajaga 19. sajandi viimasel kolmandikul, mil oli üles kasvanud uus põlvkond, kes sündinud vabana, mitte enam pärisorjadena. See põlvkond hakkas tunnustama oma rahvast ja tegi kõik, mis nende võimuses, et tunda ennast ühtse rahvana. Ärkamisajal hakati ka tähelepanu pöörama oma rahvuslikkusele ja enda kultuuripärandi säilitamisele. Võeti ette tervet maad hõlmavaid üritusi laulup...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA16 KÕ Anna-Maria Otsa EESTI VABARIIK 100 Essee Õppejõud: Mare Pärenson, MA Mõdriku 2017 1918. aasta veebruaris sai Eestist esimest korda Eesti Vabariik. See oli aeg, mil algas meie iseseisvus, küll vahepealse Vene võimuga, kuid siiski Eesti Vabariik. Eestil on olnud raske ajalugu, oleme olnud nii Rootsi, Tsaari-Venemaa kui ka Nõukogude Liidu võimu all. Oleme talunud rasket orjust kui ka suuri sõdu, milles lüüa saime. Peale esimest maailmasõda, kui Nõukogude Liit sai meilt lüüa, sai Eesti iseseisvaks riigiks, mida tunnustati Tartu Rahuga. Eesti sai tegutseda vaba riigina 21 aastat. Vabadus lõppes teise maailmasõjaga, mil NSVL võttis Eesti oma hõlma alla. ENSV tegutses tervelt 52 aastat, mis oli eestlaste jaoks üks raskemaid aegu, sest toi...
1)Nõukogude võim taastati 1944.aastal. 2) EKP ja valitsus koosnes venemaaeestlastest, Eesti laskurkorpuse veteranidest ja juunikommunistidest. 3) Nikolai Karotamm 1944 1950. Johannes Käbin 1950 1978. Karl Vaino 19781988 ja alustas venestamist. 4)1940.aastad metsavendlus, suurküüditamine, vaimneja füüsiline vägivald. 1950.aastad põrandaalused noorterühmad. 1970.aastad avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. 5) Majanduspoliitika tunnused : põllumajanduse sund kollektiviseerimine(loodi kolhoosid), eelis arendati suurtööstust, käsumajandus. 6) Stalini, Breznevi, tsensuur, et hävitada suur osa iseseisvuseaegsest perioodikat ja ilukirjandust, väliseesti kultuur ja kodueesti kultuur, oma senise loomingu ,,ümber hindama" ja taluma repressioone, isetegevusharrastusteks, tegutsesid pilli,rahvatantsuja näitemänguringid, laulupeod, linnastumine, rahva haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardamine, hakk...
GUSTAV ERNESAKS 1908 1993 Gustav Ernesaks sündis 12.12.1908 Peningi vallas Perila külas. Tema peres armastati muusikat ja laulmist, kuid poisil oli muidki huvisid. Nõnda alustas ta tõsisemaid muusika- õpinguid alles 15-aastaselt. Muusikalise hariduse omandas Ernesaks Tallinna Konserva- tooriumis, kus alguses õppis orelit ja klaverit, hiljem aga lõpetas muusikapedagoogika ja kompositsiooni (õppis Artur Kapi juures) erialal. Peale lõpetamist töötas Ernesaks mitmes Tallinna koolis muusikaõpetajana. Tal oli eriline anne õpilasi sütitada ja paremini laulma panna. Näiteks sai tavalisest Tütarlaste Gümnaasiumi koolikoorist peagi väga hea kontsertkoor, millest kujunes ülelinnaline Naislaulu Seltsi Naiskoor. Kiiresti sai Ernesaksast väga tunnustatud koorijuht. Ta kutsuti juhatama toona üht tugevamat koori - Eesti Meestelaulu Seltsi meeskoori. 1944 asutas Ernesaks Riikliku Akade...
Taotlus.kulka.ee (tuleb teha kasutaja, siis saad teha taotluse) Alati loe sihtkapitalide määruseid ja selle järgi otsusta, kuhu taotlus esitada. Nt Rahvakultuur- koorid, laulupeod. Helikunst – professionaalse muusikaga tegelev… Stipendiumi kasutamise eesmärk: Toetus GMF Tuscany International Workshop and Jazz Festivalil osalemiseks. (konkreetne ja informatiivne) Stipendiumi kasutamise algus (planeeri kuu aega lisaks) Stipendiumi kasutamise lõpp (kuu aega lisaks) Projekti sisuline kokkuvõte ( see mida sina sinna tegema lähed, pm nagu motivatsioonikiri) : Mida see endast kujutab? Miks sina sinna lähed? Mida sa sealt saad? Kuidas ja miks neid teadmisi rakendad? Kes seal õpetavad? (Eestis korraldatakse selliseid workshoppe väga vähe…..Oma maa muusikaelu arendamiseks) Kindlasti ära märkida mille jaoks konkreetselt sellelt ühingult raha küsite. Projekti kogu eelarve: Lennupiletid – Kes rahastab? Transport –kes rahastab? Ekspertgr...
Laulev revolutsioon üldiselt ja lühidalt: 1988.a. kevad-september toimus Eestis laulev revolutsioon. See on poeetiline nimetus, millega võetakse kokku mitmed sellel ajal Tallinna lauluväljakul toimunud suursündmused. Nendel (RR-i poolt organiseeritud) üritustel kasutati juba massiliselt kevadel EMS-i poolt esmakordselt avalikult välja toodud rahvuslippe; lauldi paljusid varem keelatud rahvuslikke laule; toetati sõnavõttudes Gorbatsovi reformipoliitikat ning esimest korda kutsuti üles omariikluse taastamisele (NB! Selle ettepanekuga tuli välja EMS esimees T.Velliste; RR-i juhtkond sellest ettepanekust esialgu ennast distantseeris). 11. septembris toimus lauluväljakul "Eestimaa Laul" , kus osales rekordiliselt 300 000 osavõtjat. 1988. aastal laulva revolutsiooniga seotuid poliitilisi sündmusi: ·2. veebruaril tähistati Tartu rahu aastapäeva · 24. veebruaril tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva · aprilli algul toimus loominguliste...
Laulupidu Laulupidudel on väga suur tähtsus olnud eestlaste rahvuseks kujunemisel. Esimene eestlaste laulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Kuni Eesti Vabariigi loomiseni oli see kõige suuremaks rahvakogunemiseks. Eesti esimese laulupeo idee algataja oli lauluselts ,,Vanemuine" eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. Esimesel laulupeol esinesid vaid meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Laulupeol kõlas 24 laulu, pooled nendest olid vaimulikud ja teised ilmalikud. Laulupeol kõlas 2 eestikeelset laulu Aleksander Kunileid ,,Sind surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm", ülejäänud laulud kõlasid aga saksa keeles. Teine laulupidu toimus Tartus 10 aastat hiljem. Kuni tänapäevani on laulupidude traditsioon säilinud, see näitab eestlaste rahvuslikku ühtekuuluvust. Laulupeod on ka aja möödudes muutunud. Praegusel üldlaulupeol esinevad kõik koorid: naiskoorid, meeskoorid, segakoorid, lastekoorid ja mudilaskoorid. Iga...
Aeg Koht Juhid Väljaanne Seisukohad Tähtsus Kultuuri rahvuslikus valdkond liikumises Eesti 1872 Tartu Jakob Anda Oli eesti keele Kirjameeste 1893 Hurt saksakeelsete uurimine ja Selts. raamatute asemel korraldamine eesti keelseid ning kirjaviisi raamatuid. Ning arendamine. ...
· Millised oli nõukoguliku kultuuripoliitiika eesmärgid? Selle eesmärgid olid : ei tohtinud alahinnata ega laimata riiki ja selle korda , kodanikud pidi ülistama riigijuhti. · Millised abinõusid rakendati nõukoguliku poliitika elluviimisel? Püüti hävitada eelnevate põlvkondade kultuuripärandeid, sõjajärgsetel aastatel puhastati raamatukogud eesti kirjandusest. Sel kombel hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest. Alles jäeti ainult mõned raamatud ja nende kasutamiseks tuli taotleda eriluba. · Milles seisnes eesti kultuuri lõhestatus? Eesti kultuuri lõhestatus seisnes selles , et Nõukogude liit lõhestas selle kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks. Välis eesti kultuur on selline, et need inimesed, kes pagulusse läksid välisriikidesse võisid kirjutada, rääkida, maalida jms seda, mida nad tahavad, aga need, kes eestisse jäid, pidid valima, mida nad loovad ja kirjutavad. · Mille poolest erinesi...
Sotsialistlike riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Sotsialismileeri Euroopas kuulusid NSVL, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaana ja Saksa Demokraatlik Vabariik. Aasias aga Hina Rahvavabariik, Põhja-koera, Mongoolia ja Vietnami SV. 1959.aastal tuli Kuubal võimule Fidel Castro. Sotsialistlikku sõprusühendusse kuulusid: Nõukogude Liit, Vietnam, Poola, Rumenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba ja Mongoolia. Erimeelsused Jugoslaavia ja Moskva vahel: Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika, Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine, liidri isepäine käitumine. Sotsialistlikusse sõprusühendusse kuulusid need rigid, kes jäid Nõukogude Liidule kuulekaks. Kolmanda maailma riike toetas Nõukogude Liit majanduslikult ja rahaliselt(sõjatehnika, sõjaväeli...
Läti rahvamuusika Enamus läti rahvalaulud on ühehäälsed, kuid esineb ka vähest mitmehäälsust. Esikohal on töölaulud ja tavandilaulud. Läti koorilaul on läbi aegade olnud kõrgel tasemel ning sageli on Läti koorilaul rahvusvahelistelt võistlustel saanud auhinnalisi kohti. Tuntumad koorid on naiskoor Dzintars (merevaik), segakoor Latvija ja kammerkoor Ave Sol (Olgu tervitatud päike). Nagu Eestiski, toimuvad ka Lätis laulupeod. Esimene Läti üldlaulupidu toimus aastal 1873 pealinnas Riias. Rahvapillidest on enamlevinud mitmesugused vilepillid, sarvepillid, torupill, viiul ja kokle. Üks omapärane pill on keskajast pärit poogenpill giga, mille kõlakast on pirnikujulise põhjaga. Vanemad rahvatantsud olid seotud aastaaegade vahetusega. Eriti palju tantsiti jaanipäeva (liigo) pidustustel. Nagu meilgi, olid vanimad tantsud sõõrtantsud. Rühmatantsud ja paaristantsud lisandusid hiljem. Läti populaarsem rahvatants on "Sudmalinas" ("Veskitants"). Tunt...
Laulupidu - eestlaste meelsuse ja kultuuri kandja Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. Laulupidudest on kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljendaja. Ligi poolteise sajandi vältel toimunud ühislaulmised on muusikakultuuri arengut oluliselt mõjutanud. Eesti tänini kestev laulupidude traditsioon sai alguse 19. sajandi teise poole alguses.Esimene üle-eestiline laulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Alates kuuendast üldlaulupeost on üritus alati Tallinnas toimunud. Üldlaulupeod toimuvad iga 5 aasta tagant. I üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Laulupeo traditsioon on Eestis väga tugev ja elujõuline. Kooride vahel käib rebimine, kes saavad laulukaare alla laulma ja kes mitte. Tahtjaid on palju ja kõik ära ei mahuks. Tallinna laululava kaare alla mahub 15 000 inime...
Õpilase nimi ja õppegurpp______________ Kontrolltöö rida B (Eesti Nõukogude okupatsiooni all 1944-1991) 1.Eesti kultuurielu Nõukogude võimu aastail. * Kuidas toimus valikuline kultuuripärandi hävitamine? Kuidas toimus nn tasalülitamine Too näiteid. * Milline oli ideoloogiline surve -missugust liini kultuuris tuli jälgida? Too näiteid. * Miks nõukogude valitsus selliseid abinõusid rakendas? * Missugused olid Nõukogude kultuuripoliitika saavutused? Kas rahvuskultuur säilis või mitte? Too näiteid. *Kuidas toimus venestamine? *Millise hinnangu annad kultuurielu arengule Eestis nõukogude võimu ajal? _____________________ kogu Eesti NSV aja valitses ideoloogiline surve, kord teravam, kord pehmem. Eriti karm oli olukord Stalini ajal. 1960. aastatel, sula-ajal, olid vabamad olud ("kuldsed kuuekümnendad"). valitses loosung "kult...
Heelika Uuk I Üldlaulupidu 1869 Carolyn Pippar Enne I Üldlulupidu · Baltisakslaste laulupeod · 1867. Balti kindralkuberneri luba · Eesti segakoorid -> meeskoorid · Ettevalmistused · Perno Postimees Korraldajad · Vanemuine selts · Adalbert Hugo Willigerode · JOHANN VOLDEMAR JANNSEN ja Aleksander Kunilaid. · Eesti rahvusliku liikumise tegelased · Osalesid: meeskoorid ja puhkpilliorkester. I Üldlaulupeo laulud · Kõik laulud eesti keeles · ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" · Frederik Paciuse viis ,,Vårt Land" -> Johann Voldemar Jannseni sõnad ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" · https://www.youtube.com/watch?v=PADZOsjdpS4 Teisipäev, 17. juuni. · Kooride saabumine · Kell 12: vaimuliku kontserdi proov Maarja kirikus Kolmapäev, 18. juuni · Kell 6: äratusmängud · Kell 9: rongkäigu algus · Kell 10: juubeli- jumalateenistus Toomeorus · Kell 16: vaimulik kontsert Ressource´i aias ·Jakob Hurt ...
Gustav Ernesaks Gustav Ernesaks sündis 12.12.1908. aastal Peningi vallas ja suri 24.01.1993.aastal Tallinnas.Ta on kuulus nii helilooja kui ka koorijuhina. 1944 asutas Ernesaks Riikliku Akadeemilise Meeskoori (RAM). Selle kooriga oli Ernesaks seotud elu lõpuni, alguses kauaaegse peadirigendi, hiljem kunstilise juhina. RAM (Rahvusmeeskoor) on tänaseni ainulaadne professionaalne meeskoor Euroopas, kes esindab Eesti muusikat. Ernesaks oli ka Tallinna Konservatooriumi õppejõud, hiljem professor. Tema käe all on õppinud paljud nimekad dirigendid, näiteks Eri Klas. Ernesaks oli eesti laulupidude traditsiooni jätkaja. Ta oli paljude laulupidude korraldaja ja üldjuht, tema idee oli ehitada Tallinnasse laululava. Ernesaks kirjutas laule nii suurtele kui väikestele kogu rahvale. Ta uskus kooslaulu jõusse ja teadis, et laulupeod aitavad eestlastel alal hoida rahvus-tunnet. Ernesaksa koorilaul ,,Mu isamaa on m...
Eesti muusika areng regilaulst tänapäevani "Kuigi nn. kunstmuusika tekkimisest ja arenemise algusest meie maal on möödunud vaevalt sada aastat ja seega see osa meie muusika arenemisloost on alles koguni lühike võrreldes vanade kultuurrahvaste omaga, ulatavad selle alged eesti rahva tõupärase muusikaarmastuse juurekesed ometi kaugesse minevikku. Ja ainult tänu nende loomulike algete olemasolule ongi saanud võimalikuks see otse harukordne tõik muusika-ajaloos, et meie muusika on teinud mõne aastakümnega läbi niisama ulatusliku arenemisprotsessi, kui vanemate kultuurrahvaste oma sajandite kestel." Selle järgi oleks eestlaste muusikaline areng toimunud nii: laulsid regilaule ja muid rahvalaule, siis hakati koore tegema (Saksamaalt tulnud vennastest ja pastoritest siiski mööda ei saa, ka neljahäälne koorilaul ja kirikulaulu repertuaar oli ,,rõhujatelt"). Siis tuli laulupi...
''Laulev revolutsioon'' on film, mis räägib põhjalikult Eesti riigi iseseivumisest. Meie riik on läbi elanud raskeid aegu ning praegune põlvkond ei pruugi hinnatagi meie vabaduse olulisust. See film tuletab meile meelde, kui uhke on olla eestlane. Laulval revolutisoonil oli väga tähtis roll eesti taasisesesvumisel. Kolmeks tähtsamaiks sündmuseks, mis ka filmis ära mainiti, pean miitingut Hirvepargis, öiseid laulupidusi ning Balti ketti. Hirvepargi miiting oli oluliseks sammuks Eesti iseseisvumisliikumise teel. Suurem osa seal viibinud rahvast sai esmakordselt teada pakti olemasolust. Öised laulupeod, kus noorte inimeste massid kõndisid üksikute sinimustvalgete lippudega Raekoja platsilt Tallinne lauluväljakule aga näitasid eesti rahva tõelist ühtekuuluvust. Kodumaa tunnet suurendas veelgi Balti kett, mis tuletas inimestele meelde, et omavahel peab kokku hoidma. Tol ajal armastasid eestlased väga oma kodumaad. Ma ei ütleks et nad tänapäe...
Inimkäte poolt loodud vaatamisväärsused Eestis (võivad olla seotud materiaalse või vaimse kultuuripärandiga) Arhitektuur kirikud ühiskondlikud hooned mõisad, lossid kindlused Puitarhitektuur (raekoda, teatrihooned) Taagepera loss ja Holdre mõis Baeri maja Eppingi torn Tõrva Kirik- TÕRVA KÕRTSIHOONE Kammersaal Toompea loss Kärdla vanim elamu Patarei merekindlus Tallinna Raekoda Oleviste kirik Alatskivi loss Aa mõ...
Esimene üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu toimus 18.-20. juuni 1869.aastal Tartus Rahvusliku identiteedi väljendus "Laulev rahvas" Rahvusliku ärkamise manifestatsioon Muusikaline ja kultuuripoliitiline suursündmus · Laulupeo idee algatajaks ning ürituse Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige Teine tase läbiviijaks oli meeste lauluselts "Vanemuine" Kolmas tase Neljas tase Viies tas eesotsas Johann Voldemar Jannseniga, teine üldjuht oli Aleksander Kunileid · Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode · 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit · Kokku oli 878 lauljat ja pillimängijat · Tõu...
Romantism: 1. Mis on romantism? Romantism on kirjandussuund, mis levis 18.s lõpul-19.s. alguses ja väärtustas isikut, patriootlikkust, eksootilist loodust ning kangelasi. 2. Milline kirjandusevool eelnes ja järgneb? Eelnes valgustus, järgneb realism .... 3. Millal sündis romantism Euroopas, miks? Miks Eestis pool sajandit hiljem? 18.saj lõpus sündis Euroopas, kuna toimusid revolutsioonid ja rahvuslikud liikumised. Eestis pool sajandit hiljem, kuna siis oli meil rahvuslik liikumine (laulupeod, Koidula jne). 4. Kes kirjutas muinasjutu "Lumivalgeke"? Nimeta tema 3 muinasjuttu veel. Vennad Grimmid. "Tuhkatriinu", "Punamütsike", "Vahva rätsep". 5. Mis on vahet romantistlikul meetodil ja kirjandusvoolul? Romantistlik meetod kujutab maailma subjektiivselt, kirjandusvool on aga kirjutamise mood, mis vastab romantismi tunnustele. 6. Kes romantikutest langes oma kodumaa eest 26-aastaselt? Millise maa eest võitles? Sán...
Kuidas taastati Eesti Vabariigi iseseisvus? Arutlus 20.augustil 1991 kuulutas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 69 poolthääle ja mitte ühegi vastuhäälega välja Eesti riikliku iseseisvuse. Kuidas aga taastati Eesti Vabariigi iseseisvus? 1. juunil 1989 moodustati Endel Lippmaa ettepanekul Nõukogude Liidu Rahvasaadikute kongressi komisjon, et anda hinnang NSVL- Saksamaa kokkuleppele. Eestit esindas seal 48 saadikut. Eesti poliitikute suureks saavutuseks oli MRP salaprotokollide mille koopiad E.Lippmaa oli USA-st ära toonud, avalikustamine ja nende õigustühiseks kuulutamine. Kongressil võeti vastu otsused, mis andsid Balti riikidele, seega ka Eestile, võimaluse eralduda NSV Liidust. Taheti ka läbi viia suvenäärsusdeklaratsioon, mis tähendab, et Eestile kuulub kohtuorganite näol kõrgeim võim oma riigi territooriumil, kuid see kuulutati kehtetuks NSV Liidu Ülemnõukogu poolt. Seevastu tegid E...
Ajalugu Nõukogude Liit 9. Klass Iseloomusta nõukoguliku võimustruktuuri põhielemente ja olemust. V: Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Eestimaa kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud juhtnööridest. Liiduvabariigi kõrgemal seadusandlikul võimuorganil polnud reaalset võimu. Ülemnõukogusse valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. Mis oli nõukogude vägivallapoliitika eesmärk? V: Võimude vägivallapoliitika oli mitmekesine, selle eesmärk oli allutada kogu ühiskond täielikult oma kontrollile. Mis moel mõjutas suurküüditamine metsavendlust? V: Suurküüditamine nõrgendas metsavendlust oluliselt. Milles seisnes vastupanuliikumise eripära 1970. aastatel? V: Peamiseks võistlusvahendiks kehtiva reziimi vastu said avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. Samuti püüti välja selgitada ja avalik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
