TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond AP III kõ B grupp LASTEAED ,,TÄPI" Rühmatöö Juhendaja: L. Tuuling Rakvere 2010 1 Sisukord 1.Üldandmed............................................................................................................................................................. 2 2.Lähtepositsioon ..................................................................................................................................................... 4 2.1.Juhtimine...............................................................................................................4 3.2.Personal.................................................................................................................5 3.3.Õppe- ja kasvatustöö..............................................................
Minu unistuste lasteaed Minu unistuste lasteaed asuks looduslähedases kohas, mõnes Eesti pisemas külas. Hoone võiks olla alles ehitatud, suur ja avar. Palju valgust, suurte akende näol. Igal rühmal peaks olema eraldi mänguruum, magamistuba, tualettruum, garderoob ja isiklik väljapääs õuealale, et hoiduda liigsest mustuse majja toomisest ja mikroobide levikust erinevate rühmade vahel. Lasteaial peaks kindlasti olema suur spordisaal ja ujula. Minu unistuste lasteaed oleks tervist edendav, seega peaks palju erinevaid võimalusi olema liikumistegevusteks ja ka huviringideks. Lasteaial peaks olema suur õueala, eraldi võiks olla katusealune juhuks kui õuesõppe ajal sadama hakkab. Õuealal palju erinevaid mänguväljakuid, liumägesid, turnimispuid ja liivakaste. Lasteaia kõik rühmad võiksid toimida ,,Hea alguse" metoodika näol, kuid ma ise kujutasin ette, et erinevad keskused on eraldi ruumides. Näiteks matemaatika keskus oleks täis numbreid, kuju...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond Marii Juht HEA ALGUS Referaat Juhendaja: Tea Välk magister Rakvere 2010 1 SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................................lk. 3 1. Hea alguse lähtealused ..........................................................................................................lk. 4-6 1.1. Konstruktivism ..................................................................................................................lk. 4 1.2. Arenguline sobivus ............................................................................................................lk. 4 1.3. Pidev õppimine ..................................................................................................................lk. 4 ...
Kallid lapsed, lapsevanemad ja kolleegid. Tervitan teid selle sügise esimese lasteaiapäeva puhul. Tänane päev on teile, lapsed, eriline. Kel algab lihtsalt uus lasteaia-aasta, kellel aga on see täiesti esimene. Meeldejääv peaks olema see aga kõigi jaoks. Iga uus algus on raske, kuid kogu kollektiiviga üritame lasteaia-aja teha teile kõigile mälestusterohkeks ja ka harivaks. Lasteaiast saate te enda esmased teadmised ja tahtmise aina rohkem ja rohkem uusi teadmisi saada. Siin tekivad ka uued sõbrad, kellega koos ehk ka kooliteed jätkate. Kuid selleks, et kõik nii läheks, tuleb igalühel endal olla tubli ja sõbralik nii teiste laste kui ka õpetajate suhtes. Arvan, et teekond meie lasteaias saab olema igati positiivne ning seda teekonda toetab ka meie sõbralik kollektiiv. Loodan ka igakülgset koostööd lasteaia ja lastevanemate vahel. Praeguseks aga minu poolt kõik. Jõudu ja jaksu algavaks lasteaia-aastaks!
Liikumismäng Mängu pealkiri: "Kõik koos" Mängu eesmärk: Arendada ruumis orienteerumise oskust, lisaväärtusena ka rühmatöö oskus Mänguks vajalikud vahendid: Paber ja pliiats kasvatajale; kriit või paberiteip, laste arvule vastav hulk toole, kaks poomi( väisemate laste puhul võib kasutada vaipa või kriidijoont) Mängu kirjeldus: Grupp jagatakse kaheks paarislugemise teel. Kasvataja ütleb: "Rühm: Hüppa üles" ("Kükita nurka", "Heida põrandale pikali", "Kõnni üle poomi", "Istu toolile", "Plaksuta käsi kõrgel õhus", "Koputa seinale", "Joonista õhku ring", "Hüüa lakke: Hei", "Seisa toa keskele", "Hüppa üle kriidijoone"). Loomulikult võib mängu keerulisemaks arenedes käsklusi lisada) Mängu reeglid: 1. Jälgida, mida kasvataja ütleb ja jälgida, et kogu rühm teeks seda sama 2. Kui keegi rühmast nii ei tee nagu kasvataja ütleb, kaotab rühm ühe punkti 3. Kui kogu rühm teeb seda, mida kasvataja ü...
Õigusakt Lasteasutuse liigid Õigusnormi väljendusvorm. Dokument, milles *Lastesõim (kuni 3a); *Lasteaed – (kuni 7a); riigiorganid kehtestavad ühiskondlikes suhetes *Erilasteaed – (kuni 7a hälviklastele) osavõtjate õigused ja panevad neile kohustusi. Arengukava koostamine Sisekontroll ja enesehindamine Õigusaktid avaldatakse Riigi Teatajas. Koostab lasteasutus koostöös hoolekogu ja *Sisekontroll on õppe- ja kasvatustegevuse üle Isikuandmete kaitse seaduse põhimõtted pedagoogilise nõukoguga lasteasutuse arengukava, teostatav õppeasutusesisene kontroll, mis tagab Turvalisuse pm – isikuandmete kaitseks, et kaitsta milles määratakse: *Arenduse põhisuund ja nõuete täitmise (nt päeviku täitmise kontroll) neid volitamata töötlemise,...
Kuidas muuta Eestis lasteaia kasvukeskkonda paremaks Eestis tuleks alandada piiri , millal lapsi hakatakse lasteaeda vastu võtma. Arvan samuti, et 1,5 aastasena on lapsel lasteaiaga raske kohaneda. Laps hakkab arvama, et lasteaed on kui mingi vanglataoline koht, kuhu peab iga päev tulema. Lähtun oma kogemustest, sest ma mäletan, kui ma lasteaias käisin, siis mitmed lapsed üritasid alati põgeneda. Minu ema pani mind juba siis lasteaeda, kui olin ca. 9 kuune, aga see oli ka läbi tutvuste kaudu ja ema oskas öelda, et ma kohanesin küll väga hästi. Oluline on tegevusalad, mida lasteaias välja pakutakse. Õues välja pakutavad taimeistutamised ja igasugu aiandusega seotud tegevused on väga huvitavad ja lapsi arendavad. Pean seda väga tähtsaks, et lasteaias oleks lapsel alati põnev ja ta saaks kogu aeg midagi avastada. Samuti on väga huvipakkuvad teaduskeskused, mis võiksid ka Eesti lasteaedades olla.See arendaks juba päri...
Väljaspool lasteaia territooriumi liikumise juhend Õppekäik ja väljasõit lastega algavad selle hoolika planeerimisega. Sisuka programmi kõrval on väga oluline pöörata tähelepanu ka selle turvalisusele. Kõigi muude praktiliste ülesannete kõrval (bussi tellimine, programmi koostamine jne) tuleks enne teele asumist analüüsida ka sellega kaasnevaid turvalisuse riske ja läbi mõelda kuidas tegutseda võimalike õnnetusjuhtumite korral. 1.Ettevalmistus 1. Enne õppekäiku, jalutuskäiku, väljasõitu ( edaspidi ÕK) tutvub täiskasvanu (õpetaja, õpetaja abi, lapsevanem) teelõiguga, mis viib vastavasse sihtpunkti. 2. Teelõik peab olema lastele turvaline ning võimalikult väheste takistustega. 3. Selge peab olema, nii minnes kui tulles, kas kasutatakse ühistransporti ja kui kaugel asub peatus. 4. Saata täpne informatsioon õppekäigu/väljasõitu kohta (eesmärk, väljumine- saabumine, transport, ajakava vmt) kõigile lastevane...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond MITMEKULTUURILISE LASTEAIA VÕIMALUSED, TUGEVUSED JA VÄLJAKUTSED Essee Tallinn 2016 Eesti erinevates linnades ja asulates on aina enam lapsi, kelle kodune keel ei ühti lasteaia keelega. Kasvavate sõjaliste konfliktidega on maailmas aktuaalseks teemaks inimeste põgenemine kodust rahumeelsemasse elukeskkonda. Kuid tegelikult ei pea me vaatama just neid sõjapõgenike, vaid ka tavalise vene kodaniku lapse käimine eestikeelses lasteaias muudab juba selle asutuse mitmekultuuriliseks. ÜRO Laste Õiguste Konventsiooni 28. artikkli järgi on lapsel õigus haridusele (Laste Õiguste Konventsioon, 1991). Mitmekultuurilise lasteaia kõige suurem võimalus ongi pakkuda haridust, mis toetab lapse arengut ja tema identiteeti ehk samastumust või ühistunnet mingi rühma või rahvusega (Muldma & Nõmm, s.a.). Iga ...
LAPSE KOHANEMINE LASTEAIAGA. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ. Igal lapsel on pöördepunktiks tema elus lasteaeda minek. See on üleminek senisest kodusest miljööst lasteaia elutegevusele, uutele suhetele eakaaslastega ja täiskasvanutega. Lateaeda minek on elumuutus, mis vajab nii lapselt kui täiskasvanult põhjalikke ettevalmistusi. See ei tohi olla juhuslik, vaid pikemat aega kestev tegevusprogramm. Väike inimene väärib seda, et teda lasteaeda minekuks põhjalikult ette valmistatakse, lähtudes tema vajadustest ja oskustest. Kohanemise edukus sõltub enamalt jaolt kodusest ettevalmistusest. Tähtis on kodu ja lasteaia koostöö. Lateaia ja kodu lähenemine teineteisele tähendab seda, et koolieelse kasvatuse tulevik kuulub lapsele ja perekeskusele. Lapsevanem tavaliselt muretseb,kui jätab lapse esialgu võõraste inimeste hoole alla. Hinges on kartus, kuidas laps lepib, kas ta ssab hakkama äkki nutab jne....
Triin Kevade EAL-1 Mida saaks teha laste vigastuste vältimiseks? Lapsed on väiksed avastaja kellel puudub ohutunne. Ohutunde puudumise tõttu juhtub neil palju õnnetusi. Mõned õnnetused ja vigastused ei ole nii suured kui teised kuid sellega ei tasu riskida. Eestis juhtub igal aastal umbes 7000 õnnetust lastega, mis võivad lõppeda eluaegse vigastuse või surmaga. Laste vigastustest põhjustatud suremuse näitaja on Eestis üks kõrgemaid Euroopas. Väikelaste vigastused on tingitud sellest, et neil puuduvad ohutud tingimused mängimiseks. Kes vastutab selle eest, et lapsed ei saaks vigastusi? Millised on meie kohustused? Mida peaks riik ja omavalitsused tegema, et tagada laste turvalisus? Millised on minu kui kasvataja ülesandes, et vältida laste vigastusi? ...
Kreeka lapse kohanemine Eesti lasteaeda. Kreeka kultuur Antiikajastul oli üks vaieldamatu eelis teiste temale järgnevate perioodide ees: see aeg langes kokku inimkonna noorusega. Mitte hälliperioodi ega lapseeaga, vaid just noorusega- ajaga, mil ärkab teadlik elu ja terav uudishimu kõige ümbritseva vastu; kui on tegutsemislusti ja energiat ning puudub aastate rõhuv taak. Antiikinimesed toetusid oma minevikuga neile üsna lähedasele kirjaeelsele perioodile, mis omakorda koosnes põhiliselt rahva poeetilisest fantaasiast. Tol ajal võidi rahuldada andekamatele inimestele igavesti omast uue enneolematu loomise vajadust kergemini ja täielikumalt, sest antiikmõtlejate ja teadlaste selja taga ei olnud neid tohutuid hulki eellaste teadustöid nagu tänapäeval ega pidanud nad oma ideedega läbi murdma varemöeldu ja analüüsitu rängast tihnikust. Me võime imetleda nende väljenduste selgust ja lihtsust. Antiikkultuur on ...
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õpp...
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE Referaat Juhendaja: Kerstin Kööp Tallinn 2014 SISUKORD KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE............................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE........................................4 1.1. Kasvukeskkond kui lapse arengut saatev oluline faktor......................................................4 1.2 Lasteaed pere toetajana lapse arendamisel............................................................................5 1.3 Kodu ja lasteaia koostöö....................
Tähtsamaid mõtteid Eeva Hujala raamatust ,,Uuenev alusharidus" Eelõpetuse teooriast praktikasse: Pedagoogiline teadlikkus eelõpetuse arengu alusena: · Probleemiks tänapäeval on pedagoogilise teadlikkuse süvendamine. Pedagoogilise teadlikkuse struktuur eelõpetuses: 1) Teoreetiline teadlikkus teadmine lapsepõlvest ja lapsepõlves õppimist puudutavatest teoreetilistest nägemustest ja uurimustest. 2) Kontekstuaalne teadlikkus teadmine laste ja lapsevanemate ühisest igapäevaelu tegelikkusest, samuti kasvamise ja õppimise ühiskondlikest ja kultuurilistest sidemetest. · Pedagoogiliselt kvaliteetsete õppekavade rakendumine eeldab asjatundliku personali olemasolu, kellel on uurimusel ja õppimisteoorial põhinev nägemus õppimisest. · Õpetajad tavaliselt (Soome uurimuse järgi) ei mõtle üldse sellele, kuidas tegutseda, ja veel vähem sellele, miks tegutseda nii nagu tegutsetakse. Eelõpetuse konte...
Tallinna Ülikool Rakvere Kolledz AP I kõ Selina Koodi Mis aitab tagada head koostööd lapsevanemate ja õpetajate vahel? Võimalused selle parandamiseks. Lühiessee Õppejõud: Ene Varik- Maasik Rakvere 2016 "Mis aitab tagada head koostööd lapsevanemate ja õpetajate vahel? Võimalused selle parandamiseks." Lapse arengu toetamises on kõige suurem roll lapsevanemal. Koostöö lasteaia personali ja perekonna vahel algab esimesest hetkest, kui lapsevanemad lasteaia uksest sisse astuvad. Hea koostöö lapsevanemate ja õpetajate vahel on aluseks laste kohanemisele ja turvatunde tagamisele lasteaias. Sellise koostöö aitab saavutada see, kui lapsevanem ise on positiivse ja heatahtliku suhtumisega lasteaeda, õpetajatesse ja lapse mängukaaslastesse. Muidugi k...
TPS Aine Mäng Mapp Mängude kogumik Mängude kogumiku koostan sõimelastele, kuna siis saan mänge ehk tulevases praktikas kasutada. Enda vaatamine Eesmärk: Mäng aitab lapsel erinevaid kehaosi tundma õppida ning arendada oma vaatlusoskust. Ütle lapsele: ,,Kui sul on kingad jalas, siis hüppa üles-alla." Last võib aidata suunavate küsimustega, näiteks: ,,Kas sul on kingad jalas? Näita, kus kingad on?" Osuta lapse kingadele ja palu tal üles-alla hüpata. Võib-olla peab lapsele ette näitama, kuidas üles-alla hüpata. Iga kord, kui esitad küsimuse, osuta küsitavale kehaosale ja näita liigutusi ette. Teisi võimalusi: -Kui sul on sokid jalas, siis keeruta. -Kui sul on kleit seljas, siis plaksuta käsi. -Kui sul on püksid jalas, siis nooguta pead. Väike armas jänkupoeg Eesmärk: Selle mängu abil saab omandada ruumilisi mõisteid. ...
Sissejuhatus Lugemine on mõtlemistegevus. See hõlmab kriitilist mõtlemist (sõnade, sõnaosade, fraaside ja lausete dekoreerimine) ja loovat mõtlemist (kujutlusvõime, empaatia, vastukäivate tulemuste ja probleemilahenduste kasutamine). Lugemise omandamine ei toimu järsku, vaid pideva protsessina, samm-sammult. Lapsed suudavad lugema õppida juba üsna varakult. Toeks on vaja nii lapsevanemat kui ka lasteaiaõpetajat. Edukaks tulemuseks peab toimima kõigi kolme usaldusväärne koostöö. Tähtis on, et lugemaõppimine toimuks koolieelses eas läbi mängu. Väikelaps ja lugema õppimine Ükski laps ei taha spetsiaalselt lugema õppida seni, kuni ta ei tea, et lugemine olemas on, Lapsed tahavad kõigi neid ümbritsevate asjade kohta informatsiooni hankida ja lugemine on soodsate tingimuste puhul üks neist asjust. Lapse valmistumine lugemiseks toimub loomulikul teel tema kõikide tegevuste kaudu. See saab alguse palju varem, kui meie seda arvata oskame...
Merepiiga lasteaed Piia Kreitsman Jaanika Press Annika Päev Tallinn Maja üldiseloomustus Õlgkatus Kolmekordne Palkmaja Maast laeni aknad Terass Spordisaal, saun, bassein Soklikorruse iseloomustus Lift Köök Töötuba Ladu Esimene korrus Kamin kaitseklaasiga Eesti kunstnike maalid (Valter, Pärn) Rahvuslikud kaltsuvaibad Raamatukogu koos laenutusega ja internetiga. Saal koos valge Estonia klaveriga Laste riietehoid koos kuivatuskappidega Juhtkonna kabinetid Teine korrus Rühmades perepildid Looduslik valge ruloo Sisselükatavad voodid Riiulid, toolid puidust Õhuniisutaja Magamisosas on tähed, mis pimedas helendavad Mängukeskused Nõudepesumasin Kolmas korrus Vaatega terass merele Akvaarium Puhketuba Lamamistooli...
LASTEAD UNISTUSED LASTEVANEMATE KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinn 24.10.2011 Algus: kell 17.00 Lõpp: 18.00 Kohal: Kõik lapsevanemad PÄEVAKORD: 1. Lasteaia toidupäeva maksumus 2. Üritused lasteaias 3. Lasteaia hoolekogu valimine 4. Jooksvad küsimused Päevakorrapunkt nr 1 Lasteaia toidupäeva maksumus KUULATI Majandusjuhataja andis ülevaate toidukulu praegusest maksumusest, päevase toidukulu määra kujunemisest ja septembri keskmisest toidukulu maksumusest. Praegu on toidukulu maksumus 1,40 . OTSUSTATI Arutelu tulemusel otsustasid lapsevanemad kehtestada alates 01.11.2011.a. toidukulu määraks päevas 1,50 . Päevakorrapunkt nr 2 Üritused lasteaias KUULATI Lasteaia õpetajad rääkisid senistest üritustest, mis lasteaias kuu aja jooksul toimunud on. Juhataja rääkis lasteaia traditsioonidest ja üritustest, mis on toimunud eelnevat...
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai TERVISEDENDUS LASTEAIAS Referaat Juhendaja: Ene Tomberg Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1. TERVISEDENDAMINE LASTEAIAS..............................................................................4 1.1 Tervis ja tervisedendus..................................................................................................4 1.2 Tervist edendava lasteaia põhimõtted...............................................................................4 1.3 Tervisekasvatus – osa alusharidusest............................................................................5 1.4 Kodu ja lasteaia k...
Sisukord Sissejuhatus Meie elu kvaliteedi määrab ära tervis. Tihti peale aga pööravad inimesed sellele kõige vähem tähelepanu. Ikka ja jälle on kuulda, kuidas vanemad ei vaktsineeri oma lapsi, mehed ei käi regulaarselt kontrollides ja toitumisega tehakse oma tervisele kohutavaid asju. Seepärast on vajalik, et õiget tervise käitumist hakataks inimestesse „süstima“ juba maast-madalast ehk lasteaiast. Lasteaed on koht, kus väikene inimene veedab 3-4 aastat oma elu algusest koos teiste laste ning õpetajatega. Ta saab sealt oma esimesed teadmised maailma ja teiste inimeste kohta. Seepärast on ka loogiline, et laps õpib seal juba selgeks tervisliku eluviisi põhitõed. Kuna maailmas räägitakse üha enam tervislikest eluviisidest on see õnneks jõudnud ka lasteaedade õppekavadesse. Varakult õpitakse tervisliku toitumise kohta, liikumise ning muu sellise, mis tõstaks meie tervislikku heaolu. Selles referaadis tahaksimegi tutvustada tervislik...
Iseseisev töö ,, Õppekasvatustegevus lasteaias". Eesmärk : esitada ülevaade lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise, korraldamise ja läbiviimise alustest ning analüüsimise võimalustest. 1.Ülesanne Otsi internetist kahe erineva lasteaia õppekava. Uuri, kas õppekavades on esitatud kõik seitse punkti (vt loetelu all) ,mis seadusega ette nähtud on. Riiklikust õppekavast lähtuvalt tuleb koolieelse lasteasutuse õppekavas esitada: 1) Lasteasutuse liik ja eripära 2) Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti 3) Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus) sh suveperioodil 4) lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sh korraldus 5) erivajadustega lapse toetamise põhimõtted, sh korraldus 6) lapsevanemaga koostöö põhimõtted, sh korraldus 7) õppekava uuendamise ja täiendamise k...
Tartu Ülikool Sotsiaal-ja haridusteaduskond KOOLIEELSED LASTEASUTUSED EESTIS Referaat Tartu 2012 Sissejuhatus Minevikku on vaja vaadata ja seda tundma õppida. Sellest mis väärt, tuleb õppida. Taagast tuleb vabaneda, et edasi minna. Esimese Eesti Vabariigi aegsed lasteaednike mureprobleemid on aktuaalsed ka täna, seetõttu annab minevikukogemuse tundmaõppimine ehk vastuse küsimustele - kuidas suudeti vastu pidada 50 aastat kestnud vene ideoloogia pealetungile ja kuidas peaks edasi minema tänane Eesti lasteaed. Kristliku kasvatuse periood 1840 1905 19. sajandi keskel hakkasid eraisikud ja seltsid looma Eestis väikelaste hoiuasutusi, mis olid mõeldud eelkõige puudustkannatava lihtrahva lastele. Esimeseks väikelaste kasvatusasutuseks Eestis võib pidada 1. augustil 1840. aastal paruniproua Elisabeth von Ü...
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Koolivalmidus ja õppimine põhikooli I astmes Õppekavade võrdlus Iseseisev töö Piret Kala Juhendaja: Kerstin Kööp Tallinn 2016 Antud töö ülesandeks oli võrrelda Koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava (edaspidi lasteaia seadus) 2008 ja Põhikooli riiklik õppekava (edaspidi kooli seadus) 2010. Koostan võrdlust meetodil tuua esmalt välja erinevused ja seejärel sarnasused. 1. Erinevused: Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava määrab kindlaks koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alused, siis Põhikooli riiklik õppekava kehtestab riigi põhiharidusstandardi, mis rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides. Lasteaia seaduses on üksikasjalikult välja t...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alusharidus KAALB-1kõ UURINGU KIRJALIK ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendaja:Riin Seema Koostaja: Kadi Kuusküll Tallinn 2015 Füüsilise keskkonna parandamine Õuealal välja vahetatud vananenud ja amortiseerunud vahendid. Paigaldatud uued, kaasaegsemad. Renoveeritud varjualune vihmase ilmaga õuesviibimiseks. Mänguväljaku vahendite uuendamine, siseteede uuendamine, jalgrattaraja uuendamine Õuevärava lukustamine, mänguväljakud ,,Piraadi laev", ,,Lamav politseinik" värava taga, parkla valgustus. Korrektne ja turvaline õueala (aed), loodusrada Kehtna parki, projekt IF turvafondi (lamavad politseinikud), mänguväljak turvaliseks, videovalve, liivavahetus liivakastides Jalgratta- ja liiklusraja planeerimine ning märgistamine. Psüh...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse korralduse osakond Krista Joost AÜSR-3 ERALASTEAED ........LINNAS Äriplaan Juhendaja: dotsent Arvi Kuura Pärnu 2015 SISUKORD Kokkuvõte.........................................................................................................................3 1. Üldandmed.....................................................................................................................5 1.1 Ettevõtte taustaandmed ja kirjeldus.........................................................................5 1.2 Ettevõtluskeskkonna kirjeldus.................................................................................6 1.3 Teenused..................................................................................................................8 1.4 Klient, turg, konkurents....................
PÕHIKOOLI JA GÜMNAASIUMIÕPETAJA TÖÖTASU ALAMMÄÄRA ANALÜÜS Kodutöö Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................3 1.PROJEKTI SISU JA PROBEEMID..................................................4 1.1.Projekti sisu ja elluviimise plaan....................................................................4 1.1.Projekti probleemi lahendamine....................................................................5 2. PROJEKTI MAJANDUSLIKUD MÕJUD......................................6 2.1. Projekti mõjud jaotusele............................................................................... 6 2.2. Mõjud majanduslikule efektiivsusele Peetri alevikus....................................7 KOKKUVÕTE....................................................................................10 VIIDATUD ALLIKATE LOETELU.....................
ALUSHARIDUSES KASUTATAVAD MÕISTED Alusharidus on teadmiste, oskuste vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis (KLS § 2). Alusharidus on süstematiseeritud teadmiste, oskuste, arusaamade, hoiakute, tõekspidamiste ja suundumuste süsteem, tänu millele inimene omandab võime käituda, orienteeruda, otsustada, omandada, korrigeerida oma käitumist (Ü. Vooglaid. 1996. Alushariduse õppekava projekt). Areng kajastab sisulisi muutusi lapse organismis ja selle omadustes, funktsioonides või käitumises. Kirjanduse põhjal koostas J. Treier Enesehindamine (self-assessment, self-evaluation) - protsess, milles õppeasutuse personal jälgib süstemaatiliselt ja regulaarselt õppeasutuse tegevusi ja tulemusi. Enesehindamise objektideks võivad olla kogu õppeasutus, selle personal või mõni selle rühm/liige. Enesehindamise põhieesmärk on soodustada nii indiviidi kui kollektiivi tasandiltoimuvat õppimist, a...
Friedrich Fröbel, kes on tuntud kui lasteaedade asutaja, sündis 21.aprillil 1782. Aastal Saksamaal. Tema elu ei olnud kerge, kuna tal tuli kaua kannatada võõrasema halva kohtlemise all. Teda ei peetud arukaks, kuid ta jõudis siiski ülikooli, tänu oma tungivale soovile. Ta töötas paar aastat oma erialal ning siis 1805 läks tööle kasvatajana. 1838 a. ilmusid tema väga kuulsad annetused tekstivihikutega: ,, Esimene annetus: pall kui lapse esimene mänguasi" ja ,,teine and : kera ja kuup kui lapse teine mänguasi". 1840 asutas ta üldise Saksa lasteaia. Järgneval kümnendil ta tegeles veel lastega, kuni 1851. Aastal keelati lasteaiad Preisimaal. Fröbel oli seetõttu väga kurb, et suri järgmine aasta 1852. Fröbeli pedagoogilisi vaateid Fröbelit tuntakse igal pool kui lasteaedade asutajat. Lasteaiad on levinud üle ilma. Lasteaedade siht on lapsi eelkoolieas mitte ainult järele vaadata, vaid anda tervele nende olule vastav tegevus, tugevdada nend...
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................2 Muusikaline mõtlemine.................................................................................3 Muusikapädevused.......................................................................................3 Muusikalised tegevused.................................................................................4 Kokkuvõte.................................................................................................5 Allikad......................................................................................................6 Sissejuhatus Hariduse all mõistetakse eelkõige inimese kasvatamist, mitte ainult teadmiste edastamist. Eesti on üks nendest riikidest, kus laps saab muusikaharidust esimestest lasteaiapäevadest kuni kooli viimase klassini ning seda eriettevalmistustega professionaalsetelt õpetajatelt...
Lapse kohanemine lasteaiaga Ave Orgulas Lapsele lastekollektiivis koha leidmine võib mõnikord päris keeruline olla. Lapsevanemana võite rõõmustada, kui see on teil õnnestunud. Ees ootab uus ülesanne - kohanemine uue elukorraldusega. Üks laps kohaneb uue elukorraldusega kiiremini, teine aeglasemini. Lastekollektiiviga harjutamisel saavutate kiirema ja parema koostöö kui lähtute seda tehes lapse vajadustest. Ameerika psühholoog A.Maslow poolt väljatöötatud vajaduste hierarhia põhjal on inimese esimeseks põhivajaduseks füüsiline rahulolu, mis on seotud ellujäämisega. Laps tunneb end hästi kui · tema kõht on piisavalt täis, · tema unevajadus on rahuldatud, · kui ta ei higista ega külmeta, · tema riided ei takista vaba liikumist, · talle on tagatud privaatne ruum (selle puudumise tõttu tunnemegi end ülerahvastatud kohtades ebamugavalt ). Teiste lastega üheskoos söömine, potil käimine ja magama minemine on tegevus...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Alushariduse osakond AP2KÕ Anni Rikker FRÖBELI PEDAGOOGIKA PÕHIMÕTTED JA NENDE MAAILMAVAATELISED EELDUSED Referaat Juhendaja: MA M.Torm Rakvere 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS LK 3 FRÖBELI PEDAGOOGILISI VAATEID LK 4 LASTEAEDADE AJALUGU EESTIS LK 7 KOKKUVÕTE LK 9 ALLIKAD LK 10 2 SISSEJUHATUS Friedrich Wilhelm August Fröbel sündis 21.aprillil 1782.aastal Saksamaal. F.Fröbel oli saksa pedagoog, koolieelse kasvatuse teoreetik, J.H.Pestalozzi mõttekaaslane. Ta asutas koolieelseid kasvatusasutusi, tõi termini ,,lasteaed", koolitas lasteaednikke. Uuris mängu arendavust ja kasvatavust, rõhutas emakeelse õpetuse, isetegevuse j...
Alusharidus on teadmiste, oskuste ja käitumisnormide kogum, loob eeldused edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Lasteaed kui institutsioon koolieast noorematele lastele hoidu ja alusharidust võimaldav õppeasutus. Lasteaed kui organisatsioon - lasteasutuses töötavate inimeste süsteemne tegevus ühiste eesmärkide ja ülesannete täitmiseks. Õppeaasta algab 1 sept, kestab õppe algusest uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. Hariduslike erivajadustega (HEV) laps - laps, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, tervislikud puuded või pikemaaegne õppetööst eemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus ja õpikeskkonnas või õpetaja poolt vastava klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Õppekava kujunemise etapid Eesti alushariduses: 1. Riiklik tasand (Eesti alushariduse riiklik raamõppekava) 2. haridusasutuse juhtkonna (Lasteaia õppekava) 3. õpetaja tasandil (Õppe- ja kasvatustöö planeerimine) 4. Õppe...
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Alushariduse osakond TERVISE JA HEAOLU KÄSITLUS JA SELLE EDENDAMISE VÕIMALUSED LASTEAIAS Referaat Tallinn 2015 SISUKORD Füüsilise tervise edendamine............................................................................5 Vaimse tervise edendamine..............................................................................9 Emotsionaalse tervise edendamine................................................................11 Kokkuvõte........................................................................................................15 Kasutatud kirjandus............................................................................................................16 Lapsi ümbritsevate täiskasvanute üheks suurimaks väljakutseks ja vastutuseks on olla märkaja, hoolija ning v...
Lasteaiad. Suurem osa vanemaid kasvatab oma lapsi kas oma ,, terve mõistuse" ehk nende näpunäidete järel, mis nad tegelikust elust omandanud. Ei nõuta neilt ju mingisuguseid eelteadmisi ei siis, kui nad abielusse astuvad, ei ka siis, kui nad hakkavad lapsi kasvatama. Ümberpöörtud, öldakse arvamisel, et kellegil õigust ei ole ennast kuidagi viisi vanemate kui lastekasvatajate tegevusesse segada. See arvamine on pärit vanast heast ajast, kus vanematel õigus oli laste elu ja surma üle. Missugused koh u s t u s e d vanemad lastekasvatamisel eneste peale võtavad, seda ei kujutata enesele ette. Kui tahetakse kasvatuses tuntavaid tegelisi tagajärgi saavutada, siis peab varem ehk hiljem vanematelt lastekasvatuses eelteadmisi nõudma; peab ka olema mingisugune võimalus nende tegevust asjatundliselt arvustada ning juhtida. Kunni seda sündinud ei ole, peab teatud umbusaldusega koduse kasvatuse peale vaatama. Peale oskamatuse on praegune seltskondli...
Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik. Õpetusega on alati seotud väärtushinnangulised valikud ja õpetamisel õpetaja alati ka kasvatab. Õpetuses peegelduvad õpetaja arusaam kasvatusest ning nende taustal olevad väärtused. Sel juhul võib näha kasvatust õpetusest üldisema mõistena. Kasvatus kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Kasvatust nähakse erinevalt vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või tulemusena. Kitsa...
Elulugu Siim Saaresalu Elu on täis seiklusi, õppimist, vaimukust ning igasugu muid asju. Minu eas paljusi asju pole veel toimunuudki, aga mõned saan ma ikka nimetada. Siin ma nendest räägingi. Esimene asi mis ma mäletan, oli aeg, kui käisin väikeste laste mängutoas või teise nimetusega Väikese Päikese rühmas. Olid jõulud ja pidin minema sinna oma emaga, sest külla pidi tulema jõuluvana. Erilist mis ta seal tegi ma ei mäleta, aga seda mäletan küll, kuidas a pidin jõuluvana habet paitama. Rühmast sain ma endale esimesed sõbrad samuti, kellega siiani suhtlen. Rühmas käisin ma ajal, kui olin lasteaia esimeses rühmas. Esimesest rümast ma suurt midagi ei mäleta, ainult seda et me olime teinud ämbriga ühe liiva torni. Samal ajal kodus juhtus igasugu põnevaid asju! Ma olen mäletama jäänud üht erilist kiike, mille peal ma alati magama jäin. Tavaliselt kui ma selle peal kiikusin, lükkasid mull...
ERIVAJADUSTEGA LASTE SOTSIAALSETE OSKUSTE KUJUNDAMINE LASTEAIAS Lasteaiaaeg on lapse elus lühike, kuid otsustava tähtsusega eluperiood- sotsiaalsete, kommunikatiivsete, kognitiivsete, emotsionaalsete jt. baasoskuste kujunemise aeg. Tähtsustada tuleb lapse arenguliste erivajaduste(AEV) varajast märkamist ja korrektsioonitööga alustamist juba enne lasteaiaiga. Valiku puhul, kas AEV laps panna tava- või erilasteaeda, tuleb lähtuda konkreetsest lapsest ja tema erivajadustest. Kogemus näitab, et AEV lapse esialgne tavalasteaeda integreerimise proov vaid pikendab eriabita olemist. See veelgi traumeerib last ja tema perekonda. Tavalasteaias orienteerutakse teadlikult või ebateadlikult tavalisele, keskmise võimekusega lapsele, sest nimetatud lapsi on rühmas kõige enam. Erirühmades on loodud tingimused laste puudespetsiifiliseks arendamiseks: vähe lapsi rühmas, eri metoodikatel põhinev õppe-...
Tallinna Ülikool Epp Piir-Riikoja Täienduskoolitus Eelkoolipedagoogika kevad 2019 LAPSE ARENGU HINDAMINE Õpimapp Juhandaja: Kerstin Kööp Tallinn 2019 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Lapse arengu hindamise võimalused ja põhimõtted 5. Arenguvestluseks ettevalmistavad materjalid 6. Arenguvestluse läbiviimise plaan 7. Eneseanalüüs: Mina lapse arengu hindajana 8. Kokkuvõte Sissejuhatus Kodus on iga laps ümbritsetud oma lähedaste armastuse ja tähelepanuga, vanemate tähelepanu on suunatud lapse saavutustele. Olgu need esimesed sammud, lause või mistahes muu uus oskus - iga edusammu üle tuntakse vaid suurt rõõmu. Lapse uutest oskustest antakse rõõmuga teada sugulastele-sõpradele ning neid demonstreeritakse sotsiaalmeedias. Kogu lapse kodune areng toimub positiivses õhkkonnas, kus lapse edule elatakse kaasa, edu märgatakse ja last...
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ EESTI KEELE LEKTORAAT Marina Buinitskaja ERIVAJADUSTEGA LAPSED TAVALASTEAIAS artikkel Juhendaja Elena Nõmm Narva 2015 I Sissejuhatus Eesti Vabariigi põhiseadus ja haridusseadused on kehtestanud kõikidele lastele võrdse õiguse saada võimetele vastavat haridust. Samas kõik inimesed erinevad mõningal määral üksteistest, nii ka lapsed. Erivajadustega lastele lasteaias käimise võimaldamiseks on kasutusel kaks viisi: kas kohandada tavalasteaedasi neile sobivamaks, samas säilitades sobivuse ka teistele lastele või siis saata erivajadustega lapsed neile juba sobivasse lasteaiakeskkonda, erirühmadesse ja erilasteaedadesse. Erivajadustega laste(ga) hakkama saamine ja arenguvõimalused tavalasteaedades on aktuaalne teema paljudele peredele ja lasteaia õpetajatele. Erirühmades on pikad järjekorrad...
Üksikisik ja ühiskond Ühe aasta tähenduse saame teada, kui küsime seda üliõpilaselt, kes jorutas aasta oma kooliajast maha. Kuu tähenduse saame teada emalt, kelle laps sündis kuu aega varem. Nädalast saab selge pildi, kui vestelda nädalalehe toimetajaga. Tunni tähenduse saab teada armastajailt, kes ootavad omavahelist kohtumist. Minuti tähtsusest saab aru, kui rääkida inimesega, kes jäi rongist maha. Sekundi pikkusest teavad pajatada inimesed, kes on läbi elanud raske õnnetuse. Aeg jookseb, kell tiksub ja koos ajaga muutuvad inimesed ja nende väärtused. Koos nendega muutub ühiskond. Ajaga koos on muutunud ühiskonna mudel. Samuti on ajaga muutunud inimeste õigused ja rollid. Vanasti olid naised selleks, et hoida kodu korras, aidata oma meest ja kasvatada lapsi. Mehed olid oma maja peremehed, keda kõik kuulasid ja austasid. Näiteks Anton Hansen Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus" oli peategelase...
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Uuenev alusharidus- Eeva Hujala Analüüs Koostaja: Juhendaja: KLÕ Kuressaare 2013 Uuenev alusharidus oli minu jaoks põnev raamat, kuna ise ma ei tööta lasteaias, siis puudub ka kogemus ja teadmised sellest. Sain teada palju uut, kuid oli ka selliseid asju, mida ennem teadsin. Minu jaoks uus ja huvitav oli, et pedagoogilise teadlikuse struktuur eelõpetuses jaguneb kaheks: teoreetiliseks- ja kontekstuaalseks teadlikkuseks; õppimispedagoogika meetoditeks on projektitöö, abistatud tegevus, suunatud osalemine ja rühmakaaslaste mõju pedagoogilise meetodina; Reunamo arvamus, et kõige õigem oleks kaasata lapsed juba õppetöö planeerimisse, kuna siis nad ei vaja enam motiveerimist vaid on valmis kohe tegutsem...
Esimene eelkoolikasvatus süsteem on loodud Jan Amos Komensky poolt. Uudne suhtumine lapsesse, tunnustust lapse õigusele olla aktiivne ja rõõmus. 1. õpperaamat 0-6 aastaste laste kasvatamisest, õpetamisest ja nende meetoditest, millega pani aluse eelkoolipedagoogikale kui teadusele. John Locke rõhutas lapse-ea olulisust inimese isiksuse kujunemisel. Esimene psühholoog, kes eraldas lapse-ea psühholoogia üldisest psühholoogiast. Olulist tähelepanu pööras eelkooliealiste laste kehalisele kasvatusele ja mõistuse arengule. Jeadn Jacques Rousseau rõhutas, et lapsel on õigus rõõmsameelsele lapsepõlvele, igakülgsele arengule ja mäng on peamine lapse kasvatamisel. Täiskasvanu sealjuures peab tundma lapse mängu, ergutama lapse huvi ümbritseva vastu, arendama lapse aktiivsust ja toetama lapse isetegevust. Johann Heinrich Pestalozzi- rahva tulevane heaolu peaitub õigesti kasvatatud lastes. Kasvatus ja areng kulgevad ühtsuse...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond TERVISE JA HEAOLU KÄSITLUS JA SELLE EDENDAMISE VÕIMALUSED ALUSHARIDUSES Referaat Tallinn 2016 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Lapse õigus tervisele ja heaolule ........................................................................................ 4 2. Tervise käsitlus ................................................................................................................... 5 3. Heaolu käsitlus .................................................................................................................... 6 4. Tervist edendav lasteaed ...................................................................................
Raamatu "Lapsest lähtuv kasvatus" (J. Kinos ja M. Pukk) ülevaade. Piret Kala KÜSIMUSED: 1. seleta oma sõnadega mida tähendab lapsest lähtuv kasvatus 2. kirjuta põhimõtted millele tugineb lapsest lähtuv kasvatus 3. arutle kuidas jõuti lapsest lähtuva kasvatuseni 4. põhjenda õpetaja rolli lapsest lähtuvas kasvatuses 5. loetelge tegevused mis iseloomustavad lapsest lähtuvat kasvatust VASTUSED: 1. Lapsest lähtuv (edaspidi LL ) kasvatus on selline kasvatus, kus ollakse orienteeritud positiivsele suhtumisele lapsesse ja see toetub lapse huvidele. Sellises kasvatuses põimuvad kaks maailma –lapse ja täiskasvanu oma. Last kaasatakse palju igapäeva tegevustesse, ollakse arvestav lapse individuaalsusega ning teda suunatakse tegema valikuid ning tehtut ise analüüsima. Lapse huvid ja töötahe määravad kasvatuse sisu. Ta ise otsib, mõtl...
Mina õpetajana Õpetaja on väga lai mõiste, õpetajad seisavad klassi ees üldhariduskoolides, kordineerivad rühmatööd lasteaedades jne. Õpetajaks võib pidada ka huvijhuhte, direktoreid ja õppejuhte kes töötavad erinevtes noortega seotud asutustes. Õpetajad on nii mõneski mõttes need kes juhendavad isikut või gruppe. Õpetamise jaoks peab olema esiteks soov seda teha, olgu kui tahes hea valdkonna valdamine, õpetamis soov on esmatähtis. Ma hindan kõiki ametis olevaid õpetajaid kuid leian siiski, et kõik nad seda ametikohta täielikult ei vääri. Siit kerkib minul kohe küsimus, paljud õpetajad siis üldse täielikult oma kohta väärivad. Siiski paljud, täiuslikus on lai mõiste ja seda võib teostada paljudes äärmustes. Mina pean ennast küll sobivaks õpetajaks ja seda kindlasti oma kiiksude ja vigade juures, sest see on inimlik. Teiseks tähtsaks punktiks on teadmised mille alusel saame õp...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Erivajadustega laps Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 Sisukord Kes on erivajadustega laps? 2 Varajane sekkumine 3 Laste arengu hindamine ja eripärade märkamine 4 Erivajadustega laste arendamise põhimõtted 5 Erivajadustega laste arengu toetamine 6 Erivajadustega laste õpetamise võimalused 7 Kasutatud kirjandus 8 Kes on erivajadustega laps? Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotensiaali realise...
Mina erivajadusega õpilase õpetajana Erivajadusega lapsesse peaks igaüks meist suhtuma nii, et kõigepealt on inimene ja seejärel alles erivajadus või puue. Tänapäeval mõistetakse erivajadusena väga laia spetsiifiliste vajaduste ringi. Erivajadus on kõik see, mis tingib vajaduse muuta või kohandada keskkonda, et laps saaks oma arengupotensiaalile vastavalt tegutseda. Kui erivajadused ilmnevad enne kooli, nimetatakse neid arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduste tekkepõhjustes kombineeruvad pärilikud eeldused keskkonna mõjudega, põimumine võib toimuda soodsas ja ebasoodsas mõttes. Erivajaduste liigid on tekkepõhjustest ja avaldumise eripärast sõltuvalt järgmised: kuulmispuuded, nägemispuuded, vaimupuuded, kõnepuuded, kehapuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired, andekus. Andekuse korral on tegemist arengut soodustava kombinatsiooni...
Lasteaia Jaanilill lihavõttepühade võistlused VÕISTLUSJUHEND 2012 1.Võistluse eesmärk: Selgitada välja lihavõttepühade võistlustel parimad võistkonnad erinevates vanusegruppides. 2.Võistluse toimumise aeg ja koht: Võistlused toimuvad neljapäeval 5. aprillil algusega kell 10.00, Järvamaal Järva-Jaani gümnaasiumi staadionil, Pikk 2. 3.Võistluse korraldajad: Võistlused valmistab ette ja viib läbi korraldaja Karmen Seire. Infot võistluse kohta saab: Karmen Seire, tel. 53465615, e-mail: [email protected]. 4.Võistlusest osavõtjad: Võistlustest võtavad osa lasteaia rühmad Mesimummud ja Lepatriinud koos vanematega. · Rühm Mesimummud vanuses 5-6 a. võistkonnas 4 liiget, 2 last ja 2 lapsevanemat. · Rühm Lepatriinud vanuses 6-7 a. võistkonnas 6 liiget, 3 last ja 3 lapsevanemat. 5.Planeeritav võistluste ajakava: 10.00 10.30 - Saabumine ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
