ÜLDSÄTTED § 3. Sõjaväe-, teenistus- ja tsiviilrelvad (1) Põhilise kasutusvaldkonna järgi jagunevad relvad järgmiselt: 1) sõjaväerelv 2) teenistusrelv 3) tsiviilrelv (2) Sõjaväerelvade käitlemise korra kehtestab kaitseminister määrusega. (3) Sõjaväerelvad kantakse sõjaväerelvade riiklikusse (4) Teenistusrelvade liigid ja nende käitlemise korra kehtestab siseminister määrusega. (5) Teenistusrelvad kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade riiklikusse registrisse § 9. Relva ja laskemoona leid (1) Isik, kes on leidnud relva ja laskemoona peab teatama sellest politseile (2) Politsei teatab leitud relvast ja laskemoonast ajalehes seitsme tööpäeva jooksul. (3) Kui leitud relva või laskemoona omanik ei ole kuue kuu möödumisel reageerinud, on leidjal õigus leitud relv ja laskemoon omandada juhul(kui relv/moon on korras). (4) Alates relva leidmisest on omanikul aega 1 kuu relvaluba saada või 3 kuud relv müüa. (5) Leitud, tsi...
Kool Automaatrelvad referaat Koostaja: Juhendaja: Kuldre 2011 1 Sisukord 1.AUTOMAATRELVAD 1.1.Mis on automaatrelv?...........................................................................................................3 1.2.Automaatrelva kirjeldus ja omdaused..................................................................................3 1.3.Automaatrelvade tööpõhimõte.............................................................................................4 1.4.Laskemoon...........................................................................................................................4 1.5.Automaatrelvade ajalugu.....................................................................................................4 2.KUULIPILDUJAD 2.1.Mis on kuulipilduja?..................................................................................................
SPORTLASKMINE Jaanika Üprus Klassikalised harjutused Kaarrada ehk skeet Kaevikrada ehk trap Paariskaevikrada ehk double trap Varustus Relv, laskemoon, sobiv optika Relvapuhastusvahendid ning relvakohver Kõrvaklapid Õige riietus, laskurikinnas Võistlused Palju erinevaid võistluseid erinevatele vanuseastmetele http://www.ejsl.ee/index.asp?action=0&type=100002&id=325 Olümpiamängud Miks mina valisin? Perekonnas on jahimehi Teema tundus huvitav Selle kohta oli piisavalt informatsiooni TÄNAN KUULAMAST!
Relvade hoidmine, kandmine ja kasutamine. Karistused. Raivo Pehk 2006 KAITSELIIDU TEGEVLIIKME ELUKOHAS KAITSELIIDU JA ISIKLIKE RELVADE NING LASKEMOONA HOIDMISE TINGIMUSED JA KORD (VV määrus nr 277 22.09.1999.a.) 1. Kaitseliidu tegevliikme (kaitseliitlase) elukohas hoitakse relvi ja laskemoona tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvaliste isikute juurdepääsu. 2. Kaitseliitlasele antakse Kaitseliidu relvad hoidmiseks Kaitseliidu ülema, Kaitseliidu Peastaabi ülema või maleva pealiku vastavasisulise käskkirja alusel. 3. Relvade ja laskemoona elukohas hoidmiseks peab kaitseliitlane: 1) omama Kaitseliidu liikmekaarti; 2) Kaitseliidu relvade ja laskemoona puhul olema sõlminud nende kohta materiaalse vastutuse lepingu. 4. Kaitseliitlane hoiab temale kuuluvaid või tema valduses olevaid tulirelvi ...
Arnold Hinnom ,,Suur Heitlus" Algus Sündis 1895 Järvamaal Vajangu vallas Lõpetas Tallinna kaubanduskooli Tahtis saada kunstnikuks Läti rahvusväeosad 1915 Läti rahvusväeosa Osales Riia piirkonna kaitselahingutes 1917 tagasi Eestis Eesti rahvusväeosad Johan Pitka 1917- Venemaa Ajutise Valitsuse sõjaminister andis loa 1. Eesti polgu formeerimiseks. Ligikaudu 4 000 paberitel, tegelikult umbes 10 000. Eesti rahvusväeosadest sai Eesti Vabariigi sõjavägi. Pitka Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hinnom teenis vabadussõjas: 2. Eesti jalaväepolk 2. diviisi tagavarapataljon Soomurongide Diviis Vabadussõda 1918 Punaarmee pealetung (Narvast ) Eestil vähe toitu, relvi ja riideid Punaarmee jõudis T...
SBK 2007 lipnik Peeter Pau 7998331; 53334342 [email protected] [email protected] Relvade ja laskemoona käsitsemine : RELVAD: · Relva on keelatud suunata inimeste poole · Relva peab alati käsitsema nii, nagu see oleks lahing- padrunitega laetud · Relva on keelatud laadida ilma käsuta · Relva peab käsitsema nii, et relva sisemusse ei satu liiva, prügi või muud kõrvalist · Laskmise ajal peab pidevalt kontrollima, et laskesuunas ega ka rauasuudme vahetus läheduses ei oleks inimesi, loomi ja laskmist takistavaid esemeid · Relva peab alati panema kaitseriivi ja hoidma kaitse- riivistatuna, kui relva ei kasutata või käsitseta · Enne relva märgile suunamist on keelatud hoida sõrme päästikul. Sõrm asetatakse päästikule alles siis, kui relv on suunatud märgile ja ollakse valmis selle pihta tulistama LASKEMOON: · Laskemoona saamisel peab kontrollima, et see oleks õiget: liiki ja puhas, ilma mulj...
TOLLIMAKS Mis on tollimaks? • Maks, mis lisatakse imporditavatele kaupadele • Sissetoodava kauba koguste piiramine ning eksporditava kauba koguste suurendamine, mõjutades nii nende konkurentsivõimet • Ühekordne, deklareeritav ja määratav maks • Tollimaksumäär on üldjuhul 017% • Tollimaksu suurus sõltub kauba liigist, päritoluriigist ja ka kogusest Mis on tollimaks? • Lisandub ka käibemaks ning aktsiis (alkohol, tubakas, mootorikütus) • 1. mai 2014 • Tollitariifistik TARIC Eesti Tollitariifistik Mida peab arvestama? • Tollimaks lisandub importimisel riikidest, mis ei kuulu Euroopa Liitu • Euroopa Liidu sees tollimakse ei ole ning tollideklaratsiooni ei ole vaja esitada • Käibemaksu tasutakse ka transpordikulult. Mida peab arvestama? • Kui saadetakse midagi kolmanda riigi füüsiliselt isikult füüsilisele isikule mittekaubanduslikul eesmärgil, siis ...
Pakikandjaga sõjatandrile EPL Priit Simson 9. Veebruar 2011 Meedia väljaannetest selgub, et iga aastaga väheneb sõjaväkke minevate noormeeste arv. Mis on sellise kõrvalehoidmise põhjuseks? 1944. a suvel ilmus ajalehtedes üleskutse noortele lennuväe abiteenistusse astumiseks ning sinna ilmus pea 700 noort, kes saadeti väljaõppele. Miks olid noormehed nõus Eesti eest välja minema, kuid nüüd mitte? Kas see oli nende soov seista vastu Eesti taasokupeerimisele või ehk hoopis noorte poiste suur seiklushimu? Ilmselt on rahval 1944. a kaitsjate saatus silme ees. Kõige õilsamad ja vapramad mehed läksid mulda ning neid jäid leinama tuttavad ja perekonnad. Tõenäoliselt on inimestel siiamaani kartus, et midagi sellist võib jälle juhtuda. Ja juhtubki, sest sõda on halastamatu. Pole mingeid vastuargumente. Asi pole tänapäeva noortes, nii on see alati olnud--sõda on tahetud vältida ning sellest kõrvale hiilida. Seda tehti minevikus, tehakse praegu ja...
AK-4 ja RELVAÕPE( ohutus ) Informatsioon KABA Kestaheiteava KIRP LEEGISUMMUTI SALVE PESA LUKUKODA VINTRAUD VINNAST TULEÜMBE KOOS KIRP KOOS USHOOB RSEADUR SIHIKUGA TIHVLIDE PE KIRBUKAITSM EGA LAESÄÄR JA KINNITUSTIHV KANDERIHMA L EESMINE KINNITUS SALVENIV KANDERIHMA TAGUMINE KIN PÜSTOLIKÄEPIDE PÄÄSTIK JA PÄÄSTIKUKAITSE Relv on seadis või ese, mis on ette nähtud elusolendi või materiaalsete väärtuste kahjustamiseks või hävitamiseks. Relvi eristatakse : sõjaväe, -jahi ja spordirelvad ning toimeviisi järgi külm- ja tulirelv Relvad: Eesti kaitseväe relva...
Ajalugu KT 1 JOONAS SILD KÜS 1-4 1. Nimetage muinasaja perioodid Eesti alal! V: Kiviaeg, Pronksiaeg ja Raua aeg 2. Mesoliitikum Eesti alal. Vanim asulapaik. Tegevusalad. Tööriistad. V: Pulli asula on Eesti vanim. Tegevusalal püüti kala ja kütiti. 3. Kirjelda neoliitikumi Eesti alal! V: Kasutati edasi kivist, luust, puust ja sarvest esemeid. Esemed olid paremini töödeldud, samuti ilmusid uued täiustatumad töö- ja tarberiistad. 4. Milliseid muutusi tõi inimese elus kaasa metalliaja algus? V: Metalliaeg tõi kaasa metall esemeid. KÜS 5-8 5. Pronksiaja kultuur Eestis. V: Hakati valmistsama pronksist relvi ja esemeid. Tekkisid esimesed kindlustatud asulad ja varunduslik ebavõrdsus. 6. Nimetage ajalooallikaid, mis iseloomustavad muinasaega Eestis! V: Piiskop Hendriku kroonika. 7. Milline on tähtsaim kirjalik allikas, mis kirjeldab eestlaste eluolu muinasaja lõpul...
Kas karta Venemaad Venemaa on rahvuselt ja pindalalt maailma suurim riik ning tal on palju naaberriike. Eesti on üks nendest, mis on Venemaast pindalalt umbes 337 ja rahvaarvult 109 korda väiksem, selle teadmisega võib tekkida tunne, et Venemaa võib meiega teha, mis tahab. Kas siis peaks kartma Venemaad? Mõeldes kokkupuuteid ajaloost Eesti ja Venemaa vahel, võib tekkida hirm, et see juhtub jälle. Arvan, et Venemaa oleks meid juba ammu okupeerinud, kui me ei oleks Euroopa Liidus ega sõlminud lepingut NATO-ga. Näiteks Ukraina, kes ei ole NATO-s, Venemaa kasutas Ukraina ja separatistide vahelist konflikti ära ja okupeeris Krimmi. Lisaks meile, kui vaadata tagasi aastasse 1940, millal algas Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, meil ei olnud kedagi seljataga, kes meid kaitseks nagu NATO. Usun, et ei ole vaja vaadata Venemaad kui vaenlast aga valmis peab olema. Isegi, kui nüüd Venemaal tuleks pähe mõte, et ...
Laeva sisse- ja väljasõidu klaarimine Laeva klaarimiseks vajalikud dokumendid on kirjas raamatus Fair play Worlds Port Guide. Informatsioon puudutab sadamapiire, nõutavaid dokumente, lootsi andmeid, ankrukohti, kõikvõimalikke piiranguid, infot kommunikatsiooniks, puksiirteenuseid, sildumis-infot, stividore jne. Info dokumentide kohta on selle raamatu tähtsamaid funktsioone. Tavaliselt on igal sadamas eraldi nõuded dokumentide ja nende koguse kohta, mis peavad laeval olema esitada sadamasse saabumisel, selle jaoks on Documents Section. Mõnes riigis on kehtestatud ühtsed nõuded ja andmed selle kohta on kirjas kohe riigi nime all General Section -is. Dokumentide erinevaid liike on ääretult palju, allpool on toodud põhilised neist koos kirjeldusega. Dokumendid laeva klaarimiseks Enamuse antud dokumentidest vormistab kolmas tüürimees ja neil peab olema kapteni allkiri ning laeva pitsat. General Declara...
VABADUSSÕDA X KLASS II TUND VABADUSSÕJA PERIODISEERING 28. november 1918 - 5. jaanuar 1919 Nõukogude Vene vägede sissetung Eestisse- Eesti armee taandumine 6. jaanuar 1919 21. veebruar 1919 Eesti armee vastupealetung kevadsuvi 1919 Nõukogude Vene vägede uus pealetung juuni juuli 1919 Landeswehri sõda suvi sügis 1919 Loodearmee pealetung Peterburile ja selle toetamine november detsember 1919 Kaitselahingud Narva all NÕUKOGUDE VÄGEDE SISSETUNG Ja nad tulid... Ebaedu põhjused vastase arvuline ülekaal eestlaste relvastus ja varustus oli ebapiisav puudus otstarbekas juhtimine madal võitlusmoraal sõjatüdimus Eesti Töörahva Kommuun Nõukogude Venemaa toel loodud autonoomne territoorium, mille loomise eesmärgiks oli anda sõjale kodusõja värving Jaan Anvelt Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu esimees jätkati enamlikku poliitikat: natsionaliseerimine...
Narva lahing(1700) Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700. aastal Narvas Rootsi ja Vene tsaaririigi vägede vahel. Rootslased saavutasid selles veenva võidu. See on üks suuremaid sõjalisi võite Rootsi ajaloos. Vägesid juhatas Rootsi poolel Karl XII. Paremat tiiba juhatas kindral Carl Gustaf Rehnskiöld, vasakut tiiba Ingerimaa kindralkuberner ja Jõhvi mõisnik Otto Wellingk. Osales palju prantsuse ohvitsere. Vene poolel olid väejuhid feldmarssal hertsog Charles Eugène de Croy ning tsaari sõjakomissar vürst Jakov Dolgorukov. Rootsi poolel võitles umbes 10 500 meest, Vene vägede koguarv ulatus eri andmetel 29 kuni 37 tuhandeni. Vene vägede hulgas oli ka saksimaalasi. Rootslasi langes 667, venelaste kaotused ulatusid paljudesse tuhandetesse. Ee...
Tallinna Tehnikagümnaasium Referaat Kelleks tahan saada Hanson 4a klass Ei ole mina veel mõelnud sellele, et kelleks ma saada tahan. Praegu käin alles neljandas klassis ja huvitatud olen ainult jalgpallist. Ise arvan, et kui jalgpallurina minul häid saavutusi saamaks elukutseliseks jalgpalluriks ei tule siis esimese ametina torkab minule pähe politseiniku amet. Selleks et saada politseinikuks tuleb algul lõpetada gümnaasium. Arvan, et selle elukutse tarvis pean õppima kõike mida gümnaasiumis õpetatakse. Politseinik peab palju suhtlema inimestega, seega peab eiriti palju õppima võõrkeeli, et tööalaselt suhelda ka välismaalastega ja vanemate korrutamise järgi ei jookse ühegi võõrkeele oskus mööda külgi maha. Põhilisteks võõrkeelteks on vene keel, soom...
3. peatükkKARISTUSTE LIIGID JA MÄÄRAD 1. jagu Kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused § 44. Rahaline karistus (1) Kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. (2) Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni. (3) Keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. (4) Päevamäära suurus väljendatakse täi...
Jean Valjean saab pärast 19 aastat kestnud sunnitööd kollase passi, millega pääseb küll tingimisi vabadusse, kuid mis muudab ta ühiskonnas tõrjutuks. Ainult Digne'i piiskop kohtleb teda lahkelt, kuid viletsusest kibestunud Valjean vastab tema headusele varastades lauahõbeda. Sandarmid püüavad Valjeani kinni ning toovad ta piiskopi ette. Valjeani suureks hämmastuseks valetab piiskop tema päästmiseks sandarmitele ja kingib lisaks kaks hinnalist küünlajalga. Valjean otsustab alustada uut elu. Kaheksa aastat hiljem on Valjean, rikkudes vabastamise tingimusi, vahetanud nime ning saanud Monsieur Madeleine'ina nii vabriku omanikus kui linnapeaks. Üks tema töötaja, Fantine varjab, et tal on sohilaps. Teised naised vabrikus avastavad selle ja nõuavad Fantine'i vallandamist. Töödejuhataja, kelle lähenemiskatseid Fantine on tagasi lükanud, viskab ta välja. Üritades meeleheitlikult saada raha lapse ravimite jaoks, müüb Fantine medaljoni ja oma ju...
Esimene maailmasõda 1914-1918 Haaras 1,5 miljardit inimest (75% maakera elanikkonnast). Sõja lõpuks osales 38 riiki. Surma sai 10 miljonit inimest, haavata 20 miljonit. Sõjatanner hõlmas üle 4 miljoni km², rinnete kogupikkus u. 3000 km. Sõda toimus Euroopas, Aasias, Aafrikas, ookeanidel. I Rahvusvahelised suhted sõja eel 20. sajandi algul süvenesid kahe Euroopa mõjukaima riigi Inglismaa ja Saksamaa vahelised vastuolud. Kujunesid riikide rühmitused: Keskriigid Antant 1879 leping Saksamaa + Austria-Ungari 1893 Venemaa + Prantsusmaa leping 1882 liitus Itaalia (NB! 1915 läks Antanti 1904 Inglismaa ja Prantsusmaa leping poolele). Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia (Entente cordiale) liitu nimetati Kolmikpaktiks ...
Sissejuhatus Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust. 1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve, vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu rüpest. II maailmasõja eelses Eesti vabariigis oli Kaitseliidul kandev roll nii sõjalise väljaõppe, riigikaitsekasvatuse, seltsi- kui spordielu vallas. Asjata ei räägita, et Kaitseliit on Eesti riikluse pant. 1 Kaitseliidu sünd I Maailmasõja lõpuga 11. novembril 1918 lõppes ka Saksa okupatsioon Eestis, veel samal päeval moodustati noore riigi kaitseks relvastatud kodanike liit ...
Geograafia KT kordamine Töötlev tööstus · Majandus jaguneb kolmeks: · Hankiv · Töötlev · Teenindav · Tööstus on majandusharu, mis toodab toormest kaupu. · Tööstus lõi: · Tööstusajastu · Organiseeritud töölisklassi · Ametiühingud · Nende tegevus viis kogu ühiskonna sotsiaalsetele reformidele · Tööstusele panid alguse kaupmehed · Püüdsid gildidesse koondunud ja kallitest käsitöölistest mööda minna ning luua endale sültumatuid tootmisüksusi e. Manufaktuure · Tarbekaupade hinnad langesid · Tööstust on jagatud kerge- ja rasketööstuseks · Inimese tarbitavat kaubatoodangut ja tootmiseks vajalikke masinaid valmistavaks tööstuseks · Tööstuse areng sai alguse kergetööstusest · Tekstiili- ja tarbekaupade valmistemisest · Tekitas rasketööstuse arenguks nõud...
Miks lõppes ärkamisaeg? 1) juhtide vahelised erimeelsused 2) suur lõhe kahe peamise suuna vahel 3) Jakobsoni surm jm sellised sündmused 4) Iga hea asi saab korda otsa 5) venestamise pealetung Venestamine - 1880.keskpaigast kuni I Maailmasõjani. Põhjused: 1) eestlase pürgmised ja ideaalid olid erinevad 2) rahvusliku liikumise tulemusena poliitilised olud ei paranenud 3) rahvusliku liikumise hoog vaibus ja selle juhid lahkusid vaateväljalt Kaasnenud ümberkorraldused: 1) Koolides mindi üle venekeelsele õppele 2) Õigeusu pealesurumine 3) Piirati omavalitsuste tegevusvabadust 4) vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel 5) ametnikud vene rahvusest 6) uus kohtusüsteem 7) uus linnaseadus 8) tsensuur- kirjasõna range kontroll 9) Eesti seltside jm sulgemine/ära keelamine Mis juht...
ÄRILOGISTIKA KONTROLLTÖÖ 1 1) Mis on logistika eesmärk ? Logistika eesmärgiks on lähetada kaup, inimesed või materjaln õigeks ajaks, õiges koguses õiges sortimendis, kvaliteedis õigesse kohta, õige informatsiooni alusel ige hinnaga õige toodang. Täiendav eesmärk on ka inimressursside optimaalne kasutamine. 2) Mitu % ajast, kuludest, kulub EL-i ettevõtetes tootmisele, transpordile ja ladustamisele? Aeg % Kulud % Tootmine 2 8 Transport 5 32 Aeg 93 60 100% 100% 3) millised olid militaarlogistika võtmesõnad ja mis tegurid olid sõja käigu otsustamisel olulised? a) antiikaeg 19saj. Lõpp toit, loomasööt, transport, telgid, kehvad teeolud b) I MS toit, loomasööt, raudteetransport, kehvad teeolud c) II MS toit, loomasööt, raudtee transport, autod, kütus d) tänapäev toit, auto, õhutransport, meretransport, laskemoon 4) logistika stra...
Essee Eesti meeste valikud Teise maailmasõja ajal 09.12.09 1939. aasta sügisel jäid Baltimaad Moskva mõjusfääri ja välispoliitilisse isolatsiooni. Piirile koondatud lahinguvalmis vägede toel surus N. Liit Eestile peale nn vastastikuse abistamise lepingu, mis andis N. Liidule õiguse tuua Eestisse loodavatesse sõjaväebaasidesse 25 000 nõukogude sõdurit. Eestil oli tollal teenistuses pisut üle 15 000 mehe. 1940. aasta juunis, mil algas N. Liidu otsene agressioon, oli riik Punaarmee poolt ümber piiratud. Kujunenud olukorras alistus valitsus sõjalise vastupanuta ning riik hõivati piiri tagant ja baasidest tulnud enam kui 100 000 punaarmeelase poolt. Pole kahtlust, et Eesti riigil 1939. aasta sügisel enam häid valikuid polnud. Kuid see ei tähenda nõustumist Rein Ruutsooga, kes väidab, et tänaseks enam ei vaielda: sõjalises plaanis oleks vastuhakk lõppenud kiire ja...
Talvesõda Talvesõda kestis 105 päeva. Hirler ja Stalin leppisid kokku mõjupiirkondades, see tähendas et Poola jagati ning kolm Balti riiki ja Soome siiirati Nõukogude mõjupiirkonda. Balti riigi leppisid Stalini nõudmistega, samad nõudmised esitati ka Soomele mis oli nõus tegema järelandmisi kuid ei nõustunud Nõukogude baasi rajamisega Hankosse, mis paikneb Helsingi lähedal. Soome sõjaväes oli 37 000 meest vananenud varustusega, käputäis igivanu soomustanked, mõned tankitõrjekahurid. Mereväel oli vaid 2 soomuslaeva, 2 suurtükilaeva, 5 allveelaeva ja 7 torpeedopaati. Lennusväes oli 41 pommitajat ja 80 vananenud hävituslennukit. 19. Sajandil oli Soome Nõukogude osa pärast 1917 aasta bolsevike ülestõusu haaras soome võimalusest end Venemaast vabaks murda. 6 detsembril 1917 kuulutas Soome end sõltumatuks vabariigiks. Kõigil soomlastel oli tugev tahe kaitsta oma kodumaad, kaevati kaevikuid parkidesse ja täiedati liivakotte, ehitati pommivarj...
I Maailmasõja põhjused 1) 20.saj alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli aegamööda maad võtmas veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. 1. Alahinnati ohtu. Suuriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimallikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt. 2. Sõda romantiseeriti. 20.saj algul oli levinud veel kujutelm,et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Seetõttu leidus mitte ainult sõjaväelaste ja relvatöösturite, vaid kogu Euroopa lihtahva hulgas palju neid, kes sõda lausa soovisid ja hirmuseguse üõnevusega ootasid. 3. Rahvusvahelise kriise reguleerivate institutsioonide puudumine. 4. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia' Maailmasõja ajend Kui Austria- Ungari troonipärija ertshe...
Võru Kesklinna Gümnaasium Julius Kuperjanov referaat Koostaja: Võru 2011 Sisukord Sissejuhatus Julius Kuperjanovi sünnipaik ja kooliaastad Julius Kuperjanovi sündis Venemaal, Pihkva kupermangus, Novorzevi linna lähedal asunud väikeses Ljohhova külas. Kuperjanovi vanaisa, olles sattunud teravasse vastuollu Räpina mõisnikuga, oli omal ajal Eestist sinna rännanud. Seal päris Kuperjanovi isa Daniel oma isalt väikese, kuid eestlaste visadusega loodud üsna korras talukoha, kus 1. oktoobril 1894. a. nägi vanemate teise pojana esmakordselt ilmavalgust poeg Julius. 1904. aastal müüb Daniel Kuperjanov oma talu ära, et kodumaale siirduda ja seal oma lastele emakeelset haridust anda. Ta ostab Tartumaal, VanaKuuste vallas ära Lalli...
VENEMAA REVOLUTSIOON JA KODUSÕDA Adamson lk 38 45 Laar lk 55-59/66-71 Fjodorov pildid REVOLUTSIOONID 1917. AASTAL Revolutsiooni põhjused: · Kriisi teravnemine: o Sõtta oli astutud halva ettevalmistusega. Arvestas inmressursile, varustus jäi kahe silma vahele. Rindel polnud laskemoona ega püsse. o Suured kaotused. o Taganemine, mis on sõjaväele alati väga demoraliseeriv. o Majandus ei kandnud sõja liskoormat välja. o Toidukriis o Kütusekriis, eriti suurlinnades. o Tööjõu puudus, enamik tööjõudu oli rindel. Ainult tehasetöölised jäeti postile. Petrogradi Budilovi relvatehased olid eriti mõjukad. o Töölis...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM IT ja telekommunikatsiooni erialaosakond 1934. AASTA RIIGIPÖÖRE Referaat Tallinn 2018 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................1 1.Suur Kriis.........................................................................................................................3 1.1. Majanduskriis............................................................................................................3 1.2. Poliitiline kriis...........................................................................................................3 2.Vapsid...............................................................................................................................5 3.Kriisi haripunkt...........................................................
KVÜÕA Refereering Balti Kaitsekolledzi taktikaliste tingmärkide käsiraamatust Kpt Ülo Raudmäe 2001 EESSÕNA NATO on lõpetanud uuele käsiraamatule APP-6(A), STANAG 2019, taktikalised tingmärgid ülemineku ja kasutab neid igapäevases planeerimis- töös. Käesolev käsiraamat on juba kasutusel enamuses NATO riikides. Balti kaitsekolledzis kasutatakse antud taktikali tingmärke alates kolmandast staabikursusest. Käesolev refereering käsiraamatust on mõeldud kasutamiseks Balti Kaitse- kolledzis õppetundides ja väliharjutuste ning sisaldab APP-6(A) tähtsamaid osi ja annab ülevaate tähtsamatest uutest reeglitest ja tingmärkidest. Ta ei asenda dokumenti APP-6(A) , mis on ja jääb alusdokumendiks. KVÜÕA-s on seekordne tõlge esimene ja see pole lõplik. Nagu varsti isegi veendute on siinses refereeringus osa marerjale veel tõlkimata, kuid usun et teie teadmisi lai...
Jüri Gümnaasium NAISED JA RIIGIKAITSE Referaat Mai Triin Puström 11.ki klass Juhendaja: õp Hellar Lill Jüri 2013 SISSEJUHATUS Riigikaitsekohustus tuleneb vajadusest kaitsta oma riiki. See on seotud Suure Prantsuse revolutsiooni ja rahvusriikide tekkega, kuigi teatud kaitsekohustus oli juba ka Antiik-Kreekas ja Vana-Roomas. 18. sajandi lõpust kuni 20. sajandi lõpuni ei tunnetatud riigikaitset Lääne- Euroopas mitte ebameeldiva kohustusena, vaid kodaniku vaba õigusena kaitsta seda, mis talle kuulub. [1] Eestis ei kao riigikaitsekohustus 8-11 kuise ajateenistuse läbimisel. Ajateenistus on eluaegne, kuna see on ettevalmistus reserviks. [samas] Mei...
Referaat Julius Kuperjanov Sissejuhatus Julius Kuperjanov on üks Eesti Vabadussõja tuntumaid kangelasi, kellest sai legend juba eluajal. Tema elu oli küll väga lühike, kõigest 24 aastat ning töö Eesti riigi loomisel ja kaitsmisel oli vaid 15 kuud. Selle ajaga sai ta aga legendaarseks. Ta aitas Eesti Vabariiki, kui ta töötas Eesti tagavarapataljoni ülema abina, Tartu kaitseliidu ülemana ning partisanipataljoni ülemana. Ta oli üks kahest Eesti ohvitserist, kelle nimi omistati tema poolt juhitud väeosale ja kelle teeneid vääristati postuumselt kolme vabadusristiga. Tänaseni on Julius Kuperjanov, Johan Laidoneri ja Johan Pitka kõrval üks kolmest tuntumast Eesti sõjamehest Vabadussõjas. Julius Kuperjanovi elulugu Julius Kuperjanov sündis 11. oktoobril 1894 aastal Pihkva kubermangus Novorzevi linna lähedal asunud väikeses Ljohhova külas. Venemaalt tuli pere Eestisse tagasi 1904. aastal, sest neil oli o...
Tartu Kutse haridus keskus Metallitöötlemispinkidel töötaja Õpilase nimi Tank Referaat Juhendaja Õpetaja nimi Tartu 2012 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 American WWII Tank ..................................................................................................................................... 10 Leopard 2a5 ................................................................................................................ 11 2 Iseloomustus Tänapäeva lahingutanki põhiomadused on suur tulejõud, tugev soomuskaitse, hea liikuvus ning võime läbida pikki vahemaid. Puudused on suur mass j...
Tööstus Tööstus on majandussektor, mis tegeleb tooraine töötlemise, valmistoodete tootmise ja tarbijatele edastamisega. Tööstuse areng sai alguse Lääne-Euroopas tööstusliku pöörde käigus. · Vanad harudtoiduaine tööstus, vedurite ja vagunite tööstus, soojusseadmete tootmine (välja kujunesid 19. sajandil ja toode või saadus toodeti kõik ühes kohas, paiknesid toorainete lähedustes, samuti pööratakse tähelepanu odavale tööjõule, alguse said LääneEuroopast ja USAst, suurimad tootjad on riigid, kes industrialiseerusid 19. sajandi algul ehk Ida Euroopa ja Hiina) · Uued harudautotööstus, keemiatööstus (kunstkiud, kumm ja plastmass), põllumajandus masinate tootmine, kodumasinate tootmine, televisiooni ja videotehnika tööstus (tekkisid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul, konkureerimiseks peavad täiustama tehnoloogiat, töökor...
Rapla Vesiroosi Gümnaasium DANIEL DEFOE ROMAAN ,,ROBINSON GRUSOE" Referaat Kristin Tomson 10b klass Rapla 1999 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Veidike autorist...........................................................................................................................3 Romaani sünnist..........................................................................................................................3 ,,Robinson Grusoe".................................................................................................................
Tai turismimajandus Turismi areng Tais Turismiharu hakkas Tais jõudsalt kasvama 20. sajandi teiselt poolel, kui Vietnami sõja perioodil saabusid Taisse peamiselt USA sõdurid. Selle ajaga langes kokku Tai elatustaseme tõus ja tehnoloogia areng, mis võimaldas reisida kaugemale, kiiremini ja odavamalt, ning inimestel leidus senisest rohkem vaba aega kasvas jõudsalt ka rahvusvaheline turism. Tai oli tolle aja uue reisitrendi peamine sihtpunkt Aasias. Tabel 1. Turism Tais 1998-2007 Rahvusvaheline turism Tais Turistid Keskmine Keskmised kulud Aastatulu Aasta Number Muutus Viibimine Inimene/päevas Muutus Million Muutus (Miljion) (%) (Päev) (Baht*) (%) (Baht) (%) 1998 7,76 +7,53 8,40 3712,93 +1,12 242 177 +9,70 1999 8,58 +10,50 7,96 ...
1 Eesti Ilmasõjas Eesti koht Saksamaa ja Venemaa plaanides. Sõjategevus: Ida- Preisimaa operatsioon 1914, Saksa vägede suurpealetungid 1915, mere- ja õhusõda Eesti ruumis. Eestlased Vene armees: üldmobilisatsioon 1914, maakaitseväelaste ja noorsõdurite mobilisatsioonid, inimkaotused. Meeleolud: patriotismipuhang, germanofoobia, sõjatüdimus. Uued ühiskondlikud struktuurid (sõjatööstuskomitee, linnade liidu komitee, Põhja-Balti komitee). Majanduselu allakäik: tööstus, põllumajandus, inflatsioon, defitsiit, elatustaseme langus Eesti koht Saksamaa ja Venemaa plaanides. Vene sõjaplaanides oli Baltimaadel eriti tähtis koht Petrogradi kaitse seisukohalt. Esimese maailmasõja eel rajati Eestisse rohkesti militaarobjekte: Vene Balti laevastiku sadam ja sõjalaevatehased Tallinnas, suurejooneline Peeter Suure nimeline merekindlusvöönd põhjarannikul. Maailmasõja puhkedes rakendati Eesti majandus täielikult...
KARMIKÄELISELT toimetanud Kloey Detect of Five ja B.S. of Hardbodies poolt. Eriline tänu korrektuuri eest WordPerfect Corporation'ile, ... antud file vajas seda tõepoolest! Eriline tänuavaldus ka järgnevaile: NITRO CLYCERINE - failidega varustamise eest; XRAX - rahu säilitamise eest ajal, kui võmmid siin olid; PRODUTSENDILE - failide minu kätte toimetamise eest...; DIREKTORILE - failide minu kätte toimetamise eest...; HÄRRA CAMARO'le- tema SUURE EGO eest; VÕLURILE - k?igi Bernoulli kaartide eest, mis ta iganes saatnud on!!! Järgnev on aastapikkuse, kuid tulusa töö vili , see on originaal käsikiri avaldamata tööst, mis pärineb tundmatult autorilt. Algselt kujutas see endast kaht suurt faili, mis tuli ühte sulatada ning seejärel karmi käeliselt toimetada, peamiselt just piltide osas, ning siis veel need õigekirjavead... . See kutt on tõeline keemiageenius, aga kui ta elu sõltuks õigekirjast, siis ... . Kasutasin lihtsalt WordPerfekt'i 4.2...
Gootika 13.saj vallut saks ordurüt ja tan kun sõdal est alad. Liidet est Lääne-europ areng ja toim olulisd muutused kunstis 1)I meist tlid koos saks ja tanlsega ning edaspidi loodi suur osa professionaalsest kunst mitte est poolt. 2)uut spetsialist kaudu tungis est üleeurop kunst mõju,erit gooti stiil. 3)toodi sisse sidematerjali kasutam kiviarhitekt.- kivimüür,kaarte,võlvide lubimördi abil ehitam oskus. P-Est ja Saarem said valdav ehitusmaterj paekiv, L-Est pun tellis ja põllukiv. Est gootik ei sarnane pariisi ümbruse gootik,vaid on selle lihtsust variant. 2.etapp est gootikas-1) 13-14.saj keskp-vara ja kõrggootik 2) 14.saj keskp-16.saj II veerand-hilisgootik linnusetüübid: 1)mäenõlva järgiv müür-kasut looduslikke kaitsevõimal nn äralõikelin v neemiklin. Tartu,otepä, lihula 2)torlin-sobis väiksem kaitsemeesk, ehit ka vasallide kindlust maaelamutex (vasalllin) taastatud kujul Paide(13saj) Vao tornlin(14) kiiu torn (16) 3)Kastell-lin- ko...
Referaat Eesti mehed II maailmasõjas Vaiko Vaher Lähte Ühisgümnaasium 11H Sisukord LK 1 Metsavendlus LK 2 Saksa sõjavägi LK 3 Punarmee LK 4 Soome armee LK 5 Kokkuvõte LK 6 Kasutatud kirjandus Metsavendlus Termin ,,metsavennad" tuli Balti regioonis esmalt kasutusele 19. sajandil, mil selle all mõeldi Vene sõjaväest kõrvale hoidjaid, kes ennast metsas varjasid. 1905. aasta revolutsioonis viitavad erinevad allikad metsavendadele kui ,,mässavatele talupoegadele" või kui ,,metsast varju otsivatele kooliõpetajatele Tänapäeva mõistes olid aga metsavennad mehed ja naised, kes aastatel 1940-1941 ja alates 1944. aasta septembrist, mil Eesti oli okupeeritud venelaste poolt, sõdisid relvastatult okupatsioonivõimu vastu. Metsavendade võitluse eesmärk oli kaitsta oma perekondi ja iseennast võõrvõimu vägivalla vastu. ...
1. mangaani tähtsamad oksiidid, valem, värvus, lahustuvus vees, leelistes, hapetes jt omadused. Tuntakse järgnevaid stabiilseid mangaanoksiide: MnO (hallikas-roheline), Mn2O3 (pruunikas-must), MnO2 (pruunikas-must), Mn3O4 (pruunikas-must), Mn2O7 (rohekas või pruunikas vedelik). Leiduvad looduses mineraalidena v.a viimane neist. MnO2 ehk mangaandioksiid on praktikas tähtsaim mangaani oksiid ja levinuim Mn ühend looduses. MnO2 on tugev oksüdeerija, mis juba nõrgal kuumutamisel vesiniku atmosfääris redutseerub: MnO2 + H2 MnO + H2O. MnO2 oksüdeerib ka ammoniaaki: 6MnO2 + 2NH3 3Mn2O3 + N2 + 3H2O. MnO2 on amfoteerne oksiid. Sulatamisel leelistega õhuhapniku juuresolekul moodustuvad manganaadid(VI): 2MnO2 + 4KOH + O2 2K2MnO4 + H2O Soojendamisel hapetega tekivad vaheühendina Mn(IV)soolad, mis kergelt redutseeruvad Mn(II)sooladeks: ...
Nimi: ........................................ SÕJATOPOGRAAFIA Topograafia on teadus kaartidest. Et edukalt sõdida, peame oskama liikuda vajalikku maastikupunkti või mööda vajalikku marssruuti. Samuti peame oskama määrata ja edastada nii iseenda, kui vaenlase asukohti ning hinnata kaardi abil maastiku põhiiseärasusi, ise kohapeal viibimata. Topograafilised teadmised ja oskused on seega väga olulised kõigile väeliikidele ja sõjaväelastele. Kaart Kaart on maapinna vähendatud ja üldistatud mõõtkavaline ja tasapinnaline kujutis. Sõjategevuse planeerimisel ja juhtimisel on topograafiline kaart praktiliselt asendamatu abivahend. Valmistatakse erinevaid kaarte. Tsiviilstruktuurid vajavad näiteks maa katastrikaarte, geodeetilisi kaarte, turismikaarte. Meresõiduks ja ka mereväes kasutatakse merekaarte, õhusõidukite...
,,Eesti Vabadussõja lugu" Hillar Palamets See raamat räägib Eesti Vabadusõjast, sellele eelnevast ja järgnevast. Hillar Palamets on lühidalt, kuid väga põhjalikult kokku võtnud Vabadussõja tähtsamad sündmused ja inimesed. ,,Eesti Vabadussõja lugu" annab hea ülevaate meie ajaloo ühest tähtsaimast perioodist. Raamatu algus räägib perioodist Suure Ilmasõja algusest kuni Vabadussõja alguseni. 1917. aastal langeb Romanovite dünastia võimult ning Eestil tekib lootus autonoomiale. Seda lootust piirab aga enamlaste riigipööre. Eesti mehed teenisid Vene kroonus pikki aastaid ning lisaks sellele oli eestlastest sõdureid ka Lätis ja Soomes. Kui eestlased said loa enda polgu formeerimiseks, hakkasid eestlastest sõdurid tagasi tulema Eestisse. Polnud aga arvestatud sellega, et nende arv võib olla kordades suurem, kui eeldati. Meeste arv ulatus koguni n...
Verine Pühapäev 9.jaanuaril toimunud rahuliku demostratsiooni tulistamine Peterburis, mis põhjustas protestimeeleavalduse kogu Venemaal. Karistussalgad Balti kubermangus toimunud mässu lõpetamiseks saadetud sõjaväelased, kes hukkasid ilma eeluurimise ja kohtuta u 400 inimest. Riigiduuma Venemaa valitav rahvaesindus. Esimest korda kutsuti kokku 17. oktoobril 1906. Noor-Eesti revolutsiooni eel moodustunud eesti esimene kirjanduslik rühmitus. Esimene maailmasõda 28.juuli 1914 11.november 1918. Inimkonna senise ajaloo suurim relvastatud konflikt. Riigivanem valitsuse tegevuse juht, kes lisaks peaministri kohustusele täitis ka mõningaid riipeale kuuluvaid esindusülesandeid(riigivisiidid jms) Rahvasteliit organisatsioon, mis lubas kaitsta oma liikmete turvalisust ning kaitsta neid välisrünnakute eest. Asundustalu talud, mida jaotati sõjas võidelnutele ja nende omaksetele. Võnnu lahing 23. juuni, 1919. Landeswehr`i sõja tei...
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Võru Lahingukool JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT 2012 EESSÕNA Jaoülema käsiraamat on oma olemuselt õpik, mille kaante vahele on koon- datud meie Kaitseväe arusaam jalaväejao lahingutegevusest. Jaoülema käsiraamat on suunatud sõjaaegsetele maaväe ja Kaitseliidu jao-ülematele ning seda peab kasutama põhilise õppevahendina jaoülemate väljaõppes. Kuigi käsiraamatu kirjutamisel on silmas peetud eelkõige jalaväejao üle- maid, sobib see kasutamiseks ka kõikide teiste relvaliikide jagude ja mees- kondade ülemate väljaõppes. Jaoülema käsiraamat annab võimaluse ühtlustada jaoülemate väljaõpet Kaitseväe väljaõppekeskustes ja Kaitseliidus ning tagab ühtse arusaama jaoülema rollist lahingus. Selleks, et see ühtne käsitlus vastaks kõige pa- remini meie vajadustele ja lahinguvälja nõudmistele, ei tohi käsiraamatu kasutajad mitte mingil juhul õpikut ainult passiivs...
"Läänerindel muutusteta" (Erich Maria Remarque) Tegelased: Paul Bäumer (P) peategelane * Pauli kaaslased: Albert Kropp (A) * Müller V (M) * Leer (L) * * = kõik olid 19 aastat vanad (raamatu alguses) ning ühest ja samast klassist sõtta läinud. Tjaden (T) Haie Westhus (H) Stanislaus Katczinsky e. Kat (K) Kemmerich (KE) Heinrich (HE) - kokk Himmelstos (HI) allohvitser, jaoülem Sisu: Tegevus toimub I maailmasõja ajal läänerindel. Tegelased on sakslased. I Kuna lahingus said paljud mehed surma ning paljud viidi laatsaretti, siis on toitu üle. Kuna varustajad ei teadnud juhtunust, siis oli toitu ja tubakat tellitud kõigile 150-le meehele, kuid tagasi tuli ainult 90. Kokk Heinrich aga keeldus kogu toitu välja jagamast ja väitis, et jagab ainult 90 portsjonit (nii palju, kui on mehi). See tekitas meestes suurt meelepaha. Siis tuli kompaniiülem ja käskis kõik portsjonid meeste rõõmuks välja jagada. See vihastas HE-d....
Laekvere Põhikooli 9. klassi õpilase LAURA KARU referaat HITLERI SUURIM LÜÜASAAMINE IDARINDEL Laekvere 2015 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS………………………………………………………………………3 2. EELLUGU……………………………………………………………………………..4 3. OSAPOOLED………………………………………………………………………….5 3.1 Punaarmee…………………………………………………………………………5 3.2 Süd…………………………………………………………………………………5 3.2.1 Operatsioon Blau............................................................................................6 4. SÕJAKÄIK…………………………………………………………………………….7 4.1 Rünnak algab………………………………………………………………………7 4.2 Blau tõeline algus…………………………………………………………………..7 4.3 Sakslaste tung Stalingradi alla…………………...
PÕHJA SÕDA 17001721 17. sajand oli Rootsi oma võimsuse tipul, mis häiris nii Poolat, Taanit kui ka Venemaad. Nende riikide omavahelised suhted paranesid ja 1699 sõlmisid August II tugev, Reener I ja Frederick IV liidu Rootsi vastu. Samal ajal halvenes Rootsi olukord, olid väga rasked näljahädad. Troonile sai Karl XII. Rootsi sõjaline võimsus säilis tänu suurele vabade talupoegade hulgale. Sõda algas 12 veebruaril 1700 August II rünnakuga Riia linnale. Pikaajaline edutu piiramine. Samal ajal ründasid taanlased Rootsi valdusi PõhjaSaksamaal. Augustis 1700 sundisid Rootslased Taani sõjast välja astuma. Suvel 1700 kuulutas Rootsile sõja ka venemaa ja septembris jõudsid esimesed väeosad Narva alla. Narva piiraminekujunes venelastele raskeks. (halvad teeolud ei võimaldanud vägesid varustada, laskemoon lopes, Peeter I lahkus). Karl XII tegutses oskuslikult ja asus Rootsi vägedega Pärnust teele, et Narva vabastada. 19. no...
Sisukord Sissejuhatus .....................................................................................................................................................4 Juhid............................................................................................................................................5 Sakslaste Avamerelaevastik ...............................................................................................5 Admiral Reinhardt Scheer .......................................................................................5 Admiral Scheer sündis 30. septembril 1863. Ta astus Saksa mereväkke 1879. aastal ning tõusis 28 aastaga lahingulaeva komandöriks. 1910. aastal määrati ta Avamerelaevastiku staabiülemaks ning kolm aastat hiljem ülendati teise lahingu eskaadri ülemaks. Esimene maailmasõja alguseks oli Scheer Saksamaa suurim allveesõja ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ärikorralduse õppekava Helen Sildnik SÕJANDUSLOGISTIKA JA LOGISTIKA AJALUGU Referaat Juhendaja: Pertti Pärna Mõdriku 2015 1 SISUKORD lääne-viru rakenduskõrgkool................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 SÕJANDUSLOGISTIKA........................................................................................... 4 2 LOGISTIKA AJALOOST........................................................................................... 6 2.1 Logistika areng..................................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ärikorralduse õppekava Helen Sildnik SÕJANDUSLOGISTIKA JA LOGISTIKA AJALUGU Referaat Juhendaja: Pertti Pärna Mõdriku 2015 1 SISUKORD lääne-viru rakenduskõrgkool................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 SÕJANDUSLOGISTIKA........................................................................................... 4 2 LOGISTIKA AJALOOST........................................................................................... 6 2.1 Logistika areng..................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
