SQL> SPOOL currently spooling to ülesanne_04.lst SQL> DESCRIBE lepikult.yliopilased; Name Null? Type ----------------------------------------- -------- ---------------------------- ID CHAR(8) EESNIMI VARCHAR2(15) PERENIMI VARCHAR2(15) SQL> DESCRIBE lepikult.koduylesanded; Name Null? Type ----------------------------------------- -------- ---------------------------- YLIOPILASE_ID CHAR(8) KURSUSEKOOD VARCHAR2(6) KUUPAEV DATE TOO_NR NUMBER(2) FAILINIMI VARCHAR2(20) PUN...
Lugemistest ,,pärast tormi" Kristiina Ehin 1. Luuletuse peamõte seisneb selles, et inimesed risustavad maailma, tekitavad prahti ja inimestest jääb maailma järele nn ökoloogiline jalajälg. Inimesed peaksid mõtlema jätkusuutlikumalt, et ka nende lapsed ja lapselapsed peavad siin maailmas elama ning sellest lähtuvalt muutma enda käitumist ning suhtumist maailma, sellest rohkem hoolima ning seda korras hoidma. Sellele viitavad read luuletusest luuletusest: ,,puhastan, et mu uhked roosid ei peaks kasvama läbi selle teab kust kohale lennanud lipitseva ja lipendava okaste külge klammerdunud kile. (Rooside all on siin mõeldud lapsi ja lapselapsi.) 2. Luuletuse meeleolu on võrdlemisi masendav ja ahastav. ,,ja mitte ainustki sõrmust ja mitte ainustki kuldse kõrvaga karikat", need read viitavad väga selgelt ahastavale meeleo...
Referaat Testamentide liigid Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi teeb testaator isiklikult. Kuni 31.detsembrini 1996 kehtinud tsiviilkoodeksi pärimisõiguse sätete kohaselt pidi testament olema notariaalselt tõestatud. Pärimisseadus laendas tunduvalt testamendi koostamise võimalusi. Seadusjärgse pärimise korral päriksid esimeses järjekorras pärandaja lapsed või lapselapsed, teises järjekorras pärandaja vanemad, nende lapsed või lapselapsed ning kolmandas järjekorras pärandaja vanavanemad. Testamendiga võib pärandaja ise määrata, kes on tema pärijateks ja milline on pärijale pärandavast jääva osa suurus. Kui pärandaja tahab jätta mõnele isikule teatud varalise hüve, mitte kogu oma vara või mõttelist osa sellest, siis testamendiga on ka see võimalik. Testamendijärgne pärija on...
Referaat Testamentide liigid Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi teeb testaator isiklikult. Kuni 31. Detsembrini 1996 kehtinud tsiviilkoodeksi pärimisõiguse sätete kohaselt pidi testament olema notariaalselt tõestatud. Pärimisseadus laiendas tunduvalt testamendi koostamise võimalusi. Seadusjärgse pärimise korral päriksid esimeses järjekorras pärandaja lapsed või lapselapsed, teises järjekorras pärandaja vanemad või nende lapsed või lapselapsed ning kolmandas järjekorras pärandaja vanavanemad. Testamendiga võib pärandaja ise määrata, kes on tema pärijateks ja milline on pärijale pärandvarast jääva osa suurus. Kui pärandaja tahab jätta mõnele isikule teatud varalise hüve (õiguse), mitte kogu oma vara või mõttelist osa sellest, siis testamendiga on ka see võimalik. Testamendi...
E.Eriksoni teooria inimese arengust: I ETAPP(0 -l.a) Usalduse ja usaldamatuse tekkimise faas. Tekib usaldus iseenda, teiste ja maailma vastu. II palju kaotada ja taand areneda. VIII ETAP(üle 65 vanadus) Rahulik pensionipõli, rõõm tehtust, lapselapsed, reisid jne. Lapse arengu etapid S.Freudi ETAPP(1-3.a) Enesekindluse ja enesehäbenemise tekkimine, laps omandab autonoomia sellel perioodil.Vanemad, kes liiga palju teevad lapse heaks, ei lase käsitluses: S.Freudil psühhoseksuaalne teooria. Oluline3 esimest eluaastat- olulineon suhe emaga. I-ORAALNE FAAS(0 -1 a) Suu ja huuled on erogeensed lapsel kujuneda sõltumatuks ja iseseisvaks. III ETAPP(3-6.a) Initsiatiivi või süütunde tekkimine, autoriteediks saab samast soost lapsevanem. IV ETAPP(6- piirkonnad, naudingut pakub imemine. Oraalne rahuldamatus- probleemid täiskasvanueas. Laps vajab toitu ja armastust. Kuiei saa seda piisavalt- tekib aplus, 12.a) Ettevõtlikk...
,,Tõde ja õigus V" Minu arvates oli autori eesmärk teost kirjutades näidata lugejale eesti talupoja loomust visadust. Teose idee on inimese visa võitlus loodusega. Autor on raamatu aine võtnud oma vanematekodust ja elust. Eesti lugejale on see teos hingelähedane, sest meie esivanemad on olnud talupojad, visalt seda karmi loodusega maad harinud ja vaeva näinud, et oma järeltulijatele paremat elu pakkuda. Tegevus toimub Vargamäel, kahes naabertalus. Põhiprobleem on nende kahe talu peremehe unistuste täitumine enne surma. Mõlemad mehed on kogu elu Vargamäel tööd rassinud eesmärgiga, et Vargamäe saab viljakaks ning nende lapsed jätkaksid seal isade elutööd. Mõlemad mehed armastavad Vargamäed, kuid nende tõekspidamised ja unistused on erinevad. Nad on kogu elu omavahel tülitsenud ja kembelnud, kumb on tugevam Vargamäel. Nüüd on nad vanad ega jõua omavahel enam kakelda. Nende unistused ...
Analüüsi ülesanne Marion Demus Millistest raskustest IKT vahendite kasutamisel räägivad uurimuses osalenud inimesed? Esmalt tooksin välja mured keerulise süsteemi ees, mida mainiti nii Jüri ja Mari kui ka Mati ja Juta intervjuude transkriptsioonides. Mari lausus, et temale jääb keeruliseks arvutis erinevate lehekülgede sirvimine, sest on raskusi nn „akende” sulgemisega ning samuti ei oska ta puhastada history’t (ajalugu): „Mulle meeldib ikka, et kui ma lehe võtan, siis mulle tõsiselt meeldib rohkem, kui ma mööda arvutit jooksen, siis ta läheb mul nii, tuleb see sama asi ette, siis ma ei saa jamada, siis ma tean, et Jüri on mulle näidanud ära, kuidas ma siis saan puhastada mingi history. Kuna mul see jällegi tuleb ette, jälle seesama naistekas on ees, kui ma tahtsin hoopis teist teksti lugeda, aga ma ei sa...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Veemajanduse osakond Testament ja selle liigid Tartu 2009 Testament ja selle liigid 1 jaanuaril 1997 jõustunud pärimisseadus (avaldatud RT I 1996, 38, 752) sätestab pärimise korra, st kuidas isiku (pärandaja) surma korral läheb tema vara (pärand) üle teisele isikule (pärijale). Pärimise aluseks on seadus (seadusjärgne pärimine) või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pärimine testamendi järgi) või pärimis-lepingus (pärimine pärimislepingu järgi). Alljärgnevalt on käsitletud pärimist testamendi järgi, eriti testamendi liike. Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi teeb testaator isiklikult. Kuni 31. detsembrini 1996 kehtinud tsiviilkoodeksi pärimisõiguse sätete kohaselt pidi testament olema notariaalselt tõestatud. Pärimisseadus laiend...
Milleks vaja perekonda Perekonda kuulumist ja pere tunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Selleks et vastata küsimusele milleks inimesele perekond, on vaja mõelda milleks me üldse elame. Paljud rääkivad, et tähtsam on proovida elus kõike, näha tervet maailma, saada unustamata muljet. Aga see ei ole kõik. Tähtsaim on mitte jätta seda elu märkamata, aga jätta tükk sinust lapsed ja lapselapsed, kes saavad jätkata sinu põlvkonna. Selleks ongi meil vaja perekonna. Kuid se ei ole kõik. Peaasi on hoida soojad suhted perekonna liikmete vahel. Perekond peab olla tugev ja sõbralik. Perekonnas peab olla arusaam, iga inimene peab arusaama, et keegi ja kunagi ei saa t...
Perekonna roll inimese elus Perekonda kuulumist ja pere tunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Selleks et vastata küsimusele milleks inimesele perekond, on vaja mõelda milleks me üldse elame. Paljud rääkivad, et tähtsam on proovida elus kõike, näha tervet maailma, saada unustamata muljet. Aga see ei ole kõik. Tähtsaim on mitte jätta seda elu märkamata, aga jätta tükk sinust lapsed ja lapselapsed, kes saavad jätkata sinu põlvkonna. Selleks ongi meil vaja perekonna. Kuid se ei ole kõik. Peaasi on hoida soojad suhted perekonna liikmete vahel. Perekond peab olla tugev ja sõbralik. Perekonnas peab olla arusaam, iga inimene peab arusaama, et keegi ja kunagi ei ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 Ljubov Raudna EAKAS UurimisreferaatVANURI UURIMISREFERAAT Juhendaja: Pille-Ruth Kukemilk,MA Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................3 1 ULUVIIS (FÜÜSILINE, VAIMNE, SOTSIAALNE)...........................................4 1.1 Füüsiline............................................................................................4 1.2 Vaimne..............................................................................................4 1.3 Sotsiaalne...........................................................................................4 2 VANANEMISEGA KAASNEVAD MUUTUSED.............................................5 2.1 Füüsiline vananemine...............
Keskkond-Mida peaks tegema, et väheneks looduse ja vee saastatus Veekeskkonna ja looduse saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee ja tööstuse loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva tööstuse ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Et vältida liigset veereostust on vaja ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi. On ka vaja korralikult ja arukalt loodusesse paigutada jäätmeid. Mõnda asja (mürgiseid aineid, õli ja bensiini näiteks) ei tohi üldse loodusesse jätta. On vaja säästa elektrit, metsa ja vett. Kasuta naturaalseid puhastusvahendeid sünteetiliste puhastusainete asemel ja ära viska ohtlike jäätmeid tavaprügi hulka. Kõige otsesemat ohtu tervisele kujutavad joogivee kaudu levivad nakkushaigused ja mürgitused. Bakteritega ja viirustega saastumine toimub tavaliselt siis, ku...
15-18.aastane isik 30-40.aastane isik Üle 60.aastane isik Mida tähendab teie Perekond on kooslus, Kogu mu elu. Mina, minu abikaasa, jaoks perekond? kus on isa, ema, minu lapsed, minu laps/lapsed ja ka lapselapsed ja lemmikloomad. kunangi ka nende Perekond tähendab lapsed. kokkuhoidmist ning üksteisest hoolimist ja armastamist. Millal algab Perekond algab, kui Perekond algab siis, Hetkel, kui inimesed perekond? kaks inimest kui inimestel on kolivad kokku. hakkavad kokku ühised lapsed. elama, kasvatavad lapsi ja veedavad ...
Luksemburg Juhendas: Maiga Purgats Koostas: Merilin Aardevälja 9b Midagi Luksemburgist Pindala: 2586 km2 Rahvaarv: 463 273 Pealinn: Luxembourg Riigikeeled: saksa, prantsuse, letseburgi Valitsus: suurhertsogiriik, demokraatia Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Monarhia Valitseja suurhertsog Seadusandlik võim kuulub ühekojalisele parlamendile- saadikutekojale (64 liiget) Täidesaatva võimu teostavad suurhertsog ja valitsus Valdused Luksemburgis on 12 maakonda Riik on jaotatud 3-ks osaks Asub Lääne- Euroopas Saksamaa, Prantsusmaa ja Belgia vahel Suurhertsog Henri (1955) Täisnimi Henri Albert Gabriel Félix Marie Guillaume Valitseb alates 2000. aastast Päris trooni oma isalt Perekond Abikaasa: suurhertsoginna Maria Teresa Lapsed: prints ...
Teet Järvi on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli Laine Leichteri ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi (1981) Peeter Paemurru õpilasena. Tsellist on täiendanud end Moskvas Natalia Sahhovskaja, Mihhail Homitseri ja Ivan Monighetti juures. 1974. aastal võitis Teet Järvi esikoha rahvusvahelisel noorte tsellistide konkursil Tsehhoslovakkias, ta on võitnud ka vabariikliku (1981) ja Balti vabariikide vahelise (1976) konkursi. Aastail 19821990 töötas Teet Järvi Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri tsellorühma kontsertmeistrina. Ta on korduvalt esinenud solistina orkestrite ees, mänginud Tallinna Keelpillikvarteti ja Baltic Trio koosseisus paljudes Euroopa maades ja Ameerikas ning andnud soolokontserte endise NLiidu linnades ja välismaal. Alates 1993. aastast töötab Teet Järvi Soomes: mängib Lahti Sümfooniaorkestris ja FINEST keelpillikvartetis ning töötab tsellopedagoogina. Trio liikmed on maailmakuulsa Neeme Järvi venna, dir...
Veljo Tormis 1930-1960 Muusikaline haridus • Alustas õppimist kodus oleval orelil • Õppis August Topmani käe all orelit Tallinna Konservatooriumis • Tallinna Muusikakoolis Salme Krulli klassis, oli üks esimesi lõpetajaid • Hakkas Tallinna Muusikakoolis õppima koorijuhtimist, see aga talle ei meeldinud • Vahetas eriala heliloomingu vastu, õpetajaks Villem Kapp • Õppis Vissarion Šebalini juures kompositsiooni • Šebalini soovitusel hakkas uurima Eesti rahvaviise • Hakkas Tallinna Muusikakoolis õpetajaks, tema õpilaste seas ka Arvo Pärt • ENSV Heliloojate Liidu nõustaja Elukoht • Sündis Kuusalus • Üles kasvas Vana-Vigalas • Kolis õppima Tallinnasse • Töötas Tallinna muusikakoolis õpetajana Perekond • Veljo naine- Lea Tormis • Isa- köster Riho Tormis • Ema- Johanna Anna Tormis, laulis kooris ja Veljo käis temaga tundides kaasas, seega tunneb koorielu juba väiksest saadik • Õde- Talvi Aljas ...
Eeskujud õpetavad Inimese käitumist ja iseloomu mõjutavad eelkõige eekujud, kelleks on kõik inimesed, kellega noores eas kokku puututakse. Kõige rohkem mõjutavad sind ema ja isa. Nende käitumine ja suhtumine sinuga mõjutab sind palju. Nad õpetavad alati häid kombeid ja käitumist ja ütlevad alati, et tuleb korralikult käituda ja mitte teha igasugu lollusi. Isegi kui on õpetatud vanemate poolt, et ei või mingeid asju teha, vahest ikkagi tehakse seda. Eeskujudeks on ka muidugi paljud teised, aga kõige ligemal peale ema ja isa on vanavanemad ehk vanaema ja vanaisa. Nemad õpetavad mind olema veel korralikum ja paremini käituv inimene. Nad õpetavad ka muidugi selliseid tegevusi, mida vanemad ei õpeta. Vanemad ja vanavanemad on eeskujuks kõige nooremas eas. Nooremas eas on ka muidugi veel teisigi eeskujusid, näiteks vanemate õed ja vennad, enda õed ja vennad ja ka sõbrad, kes...
Põlvkondade vahelised suhted Igas peres on suhted põlvkondade vahel erinevad. Leidub perekondi, kus lapsed, vanemad ja vanavanemad on väga lähedased ja saavad omavahel suurepäraselt läbi, kuid ka selliseid, kus absoluutselt ei suhelda ega kohtuta. Kuid mis on see, mis põhjustab vanavanemate, laste ning lastelaste suhete lõhestumise? Üheks suurimaks teguriks põlvkondade vaheliste suhete kujunemisel on ühiskonna, tehnika ja kogu maailma pidev arenemine ja muutumine. Vanema generatsiooni nimesed on harjunud eluga, mis oli viiskümmend aastat tagasi ning tihtipeale on nad selles niivõrd kinni, et ei suuda ega taha sellest lahti lasta ega unustada. Nad ei mõista, et miks noortel inimestel on vaja mobiiltelefone, nõudepesumasinat, mitu autot, uhkeid televiisoreid ja kallist remonti. Nooremate inimeste jaoks on need asjad üsna tavalised, igapäevased ning muudavad elu palju mugavamaks. Kuid vanurid on arvamuse...
Minu unistuste perekond ja selle seostus monigaamse tsiviilabieluga Mina sooviksin, et minu ja minu mees oleks monogaamses tsiviilabielus. Me jagaks kõike võrdselt, saaksime hästi läbi ja aitaksime üksteist alati kui on vaja. Kindlasti kui mul on olemas kindel elu, kindel mees, keda armastada siis ka lapsi. Minu unistuste perekonda kuulubki esikohale mees, keda ma saan usaldada ja kõik jagada. Ma ei tahaks mõeldagi sellele kui mu mees peaks mind petma, eriti siis kui peres on lapsed või isegi siis kui pole. Mees peab olema täielikult minu usalduse ära teenima, et minuga koos elada. Seda kõike ei saaks ka ilma armastuseta. Minu arvates, mees peaks olema hooliv, abivalmis ja südamlik, kuigi selliseid mehi on kindlasti raske leida, kuid eks tulevik seda näitab. Mehed ei julge oma tundeid eriti väljendada ja tänu sellele nad võivadki kaotada selle, keda armastavad. Minu unistuste perekonda kindlasti kuuluksid lapsed...
EAKA KOHANDAMINE VÕÕRAS KESKKONNAS Klient: 88 aastane memm, kes on kogu oma elu elanud maal ilma igasuguste mugavusteta. Vesi tuli kaevust tuppa tuua, kuiv käimla on väljas, puuküttega maja. Memm oli kogu oma elu ise hakkama saanud, aga tervise tõttu oli sunnitud kodust ära tulema, kuna lapsed ja lapselapsed elasid kaugel ega saanud iga päev teda abistamas käia. Lapselapse pool aga sai talv kenasti mööda saadetud. Lapselapse lapsed tegid memmel elu kergemaks. Memme tuba oli alumisel korrusel, kus oli rahulik ja vaikne koht tema jaoks. Memm pidi päeval üksinda kodus olema ja lapsed tegid memme jaoks valmis sildid, mis pandi ustele ( WC, KORIDOR, KÖÖK, MEMME TUBA). Kraani kohale köögi seinale joonistati nooled: lahti (üles), kinni (alla). Külma vee poolele pandi sinine sedel ja kuuma vee poolele pandi punane sedel. WC poti kohale kus oli nupp, et vett lasta kirjutati VAJUTA NUPPU. Ravimite võtmiseks oli memmel laual kell, ...
1. Elaksin pigem 21. sajandis, kuna · 21. sajandil on tehnoloogia kõvasti arenenud. Nt. arvutid ja internet. Kui mul on vaja millegi kohta ruttu informatsiooni, ei pea ma minema raamatukokku või -poodi, vaid saan vajaliku info kohe kodust internetist kätte. · praegu on ka transport rohkem kättesaadavam. kui 19. sajandil transport oli peaaegu olematu, siis praegu on igal teisel perel olemas auto ja ka bussi sõidab päevas väga tihti. · tööstuslik areng- 21. sajandil on see nii palju arenenud, et töökohti on tunduvalt rohkem kui 19. sajandil. · inimeste erinevus- 19. sajandil kandsid kõik ühesuguseid riideid, praegu nimetatakse neid rahvariieteks, kuid praegu on põhimõtteliselt igal ühel oma stiil ja maitse kuidas nad riietuvad. · 19. sajandil oli väga raske tõitu saada: kõik tuli ise teha ja kasvatada ning tuli koguda ka talvevarud ja ka toidu puuduse üle ei tohtinud vir...
KRISTALLMETS Skulptuur “Kristallmets” kujutab puidust modelleeritud kristalle, mille tipud on värviliseks maalitud. Enamasti peetakse ühe maa väärtuslikeks varadeks kulda, hõbedat või teemante. Kahjuks Eesti riigis neid maapõues ei leidu, kuid meil on siiski midagi, mida peaksime enam väärtustama ja millele rohkem tähelepanu pöörama - nimelt puit. Mets katab kuni 55% meie riigi territooriumist, täna veel… See number võib aga kiirelt kahanema hakata, kui me targasti oma metsi ei majanda. Korralik mets kasvab keskmiselt 70 aastat. Noored, kes täna oma talu maadele metsa istutavad, seal sirgunud palkidest endale tõenäoliselt maja ei ehita, pigem nende lapsed või lapselapsed. Unistame Eestist, kus ka meie laste lapsed teaksid, mis on mets ja saaksid seal igal ajal jalutada, marju korjata või talvel suusatamas käia. Soovisime mitte raisata seda, mille hoidmisele tähelepanu tahame juhtida. Seepärast kasutasime oma töös meie kodukandi puidut...
Ühiskonnaõpetus 19.sajand või 21.sajand? Valiksin elamiseks 21.sajandi, sest: · 19.sajand oli tööstusajastu ja mul oleks puudunud vabaaeg (puhkeaeg), mida pean oluliseks. Kuna kui ainult töötada ja töötada, muutub elu väga üksluiseks, väsitavaks ja ka stressirohkeks. 21.sajandil aga niivõrd ranget korda töö tegemisel ei ole. Inimestel on ka aega puhkamiseks, mida kindlasti töö kõrvalt on vaja. 21.sajandil käivad töö ja puhkus kõrvuti, kuid 19.sajandil olid need ilmselgelt üksteisest eraldatud. · 19.sajandil asusid paljud inimesed linna elama ehk toimus linnastumine. Ning sellega seoses levisid kiiresti ja rohkesti paljud haigused ning elutingimused muutusid ka sedavõrd halvemaks. Kuid 21.sajandil on elutingimused kordi paremad kui tol ajal. Haiguste vastu on l...
Oma vaeva jätame inimestele, kes tulevad pärast meid. Ükskõik mida tänapäeval me ka ei teeks, mõjutab see meie tulevast põlve. Kas aastate pärast või aastasadade pärast, see oleneb kõik tegudest. Kuid kas see mõjutus on positiivne või kaldub pigem negatiivsuse poole, selle määrame ära oma tegudega. Kas järeltulevad põlved saavad meie vaeva või ehk suudame neile pakkuda veel ilusamat ja paremat elu, kui ise elame? Tänapäeva inimesed ei ela mõeldes mis saab nende järeltulevatest põlvedest viiekümne või veel enam aastate pärast. Kogu maailm elab praeguses hetkes, mitte mõeldes tulevikule. Just ka seepärast võetakse tarbimisest ja elu nautimisest maksimumi ja ei mõelda, millist vaeva põhjustab see maailmale tulevikus. Iga teine inimene maailmas tarvitab alkoholi ja suitsetab. Seda kõike tehakse, kuna need tegevused pakuvad meile mõnu ja rahuldust. Igaüks, kes seda ka teeb, teab enamasti väga täpselt, kuidas see mõjub te...
Raiskamine võtab tulevikult võimalused Muidugi on tore arvata, et elu on muretu. Vaadates paremale, vasakule, ette ja taha näeme metsi ja põlde meie ümber piisavalt. Miks siis muretseda? Kui jätkub meile, siis jätkub ka teistele. Sellisest arvamusest me kinni hoida ei tohiks. iial ei saa olla kindlad, kas sellist rikkust jätkub meie tulevastele põlvedele või kas üldse meiegi silmad seda mõnekümne aasta pärast veel näha saavad. Kaua aega tagasi erinesid inimesed teistest loomadest vähe. Elati koos väikeste kogukondadena, kütiti, tegeleti koriluse ning algelise käsitööga. Seda kõike tehti täpselt nii palju, kui oli vajalik ellujäämiseks. Kõik kasutati ära, millele vähegi otstarvet leiti. Kui ühes elupaigas hakkas toidust puudus tekkima, liiguti teise paika ning elati edasi. Niiviisi ei oldud loodusele koormavad. Inimeste arvukus oli sel ajal küll väga väike,sest selles ajastus oli elu juhtimine just looduse käes. Maailma painutamine ise...
Betoonsein kui suhete rikkuja Me elame infoajastul, kus suheldakse erinevate sotsiaalvõrgustike teel. Kui vanasti peeti kaugel olevate sugulastega kirjavahetust, siis tänapäeval on selline stiil üpris haruldane. Rahvas eelistab pigem juttu ajada mobiil- või lauatelefoni teel. Lapselapsed ei kipu just tänu nendele võimalustele ka minema maale vanavanemate juurde. Nüüdisajal on elutempo kõigil üsna kiire. Tekkinud on palju erinevaid organisatsioone, mis pakuvad tohutul hulgal vaba aja sisustamiseks loodud huviringe. Noored tahavad käia kõiksugu kunsti-, käsitöö-, laulu- ja tantsuringides. Lisaks sellele harrastatakse pillimängu muusikakoolis ja sporti. Ka koolipäevas on keskmiselt seitse kuni kaheksa tundi ja need on päris väsitavad. Oma hobidega saab tegeleda alles pärast seda. Koju jõutakse hilistel õhtutundidel ning siis alustatakse juba kodutööde tegemisega. Seega on iseenesest mõistet...
GENEETIKA KORDAMISÜLESANDED MENDELI MONOHÜBRIIDBE RISTAMINE 1. Perekonnas, kus mõlemal vanemal esinevad põselohud, sündis põselohkudeta laps. Leidke kõigi isikute genotüübid ja tõenäosus, et järgmisena sünnib põselohkudega tütar. 2. Albinismigeen domineerib valge värvuse üle. Missugune tuleb genotüübiline ja fenotüübiline lahknemine F1 põlvkonnas kui omavahel ristati kahte albiinot valge värvusgeeni suhtes heterosügootset hobust? (On teada, et homosügootsed albiinod hukuvad juba looteeas.) INTERMEDIAARSUS JA KODOMINANTSUS 3. Ristatakse pruuni merisiga valge meriseaga. Värvus pärandub kodominantselt. Milliseid merisigu on oodata F1 ja F2 põlvkonnas, kui F1 põlvkonna merisigu ristati valgete merisigadega? Määrake teoreetiliselt oodatav lahknemine. 4. Ristates punast liiliat valge liiliaga olid F1 hübriidid kõik roosad. Missuguseid liiliaid oleks oodata F2 põlvkonnas? Tunnus avaldub intermediaarsel...
Mari-Liisa Reigo Kas esimeses maailmasõjas oli võitjaid? Esimeses maailmasõjas kaotati palju, aga võideti veel rohkem. Võitsid need riigid, kes taastasid oma iseseisvuse, võitjateks on kogu inimkond, sest toimus tehnika, tööstuse ja majanduse areng ning alguse sai ka naiste võrdõiguslus. Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. 10. septembril 1919 sõlmisid liitlased Saint-Germainis Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga, 4. juunil 1920 Trianoni rahu Ungariga, 10. augustil 1920 Sevres'i rahu Türgiga. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi (A...
Demokraatia Autor: Tjorn Treu KP-21 Juhendaja: Urmas Lehtsalu Me elame demokraatlikus vabariigis ehk meil on võimalus olla vaba, olla sõltumatu. Kõik meie riigi elanikud on väga erinevatest peredest, kuid nendele erinevustele vaatamatta on meil kõigil võrdne võimalus üksnes mitte võrdsele haridusele , vaid ka muudele ühiskondlikele hüvedele. Need on nt: arstiabi, õigusabi, õigus täiskasvanuna kandideerida ükskõik millisele ametipostile riigi, linna või valla juhtimisel, õigus avada oma mõtteid suuliselt või kirjalikult , õigus vanaduspensionile ja veel paljudele muudele asjadele. Kõik need demokraatia hüved on meile väga loomulikud, kui kahjuks tihti need ei toimi.. Keegi ei tohi ka rikkuda seadust, kuna seadused on kõigi jaoks võrdsed ja kõik vastutavad oma tegude eest ise. Ka...
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Kristin Djomina ERISOODUSTUSED AASTATEL 2008-2012 Maksundus Juhendaja: Lehte Teern Tartu 2012 1. ERISOODUSTUSED AASTATEL 2008-2012 Erisoodustuse alla kuuluvad kaubad, teenused või rahaliselt hinnatavad kingitused, mida seoses töösuhtega tööandja oma töötajale võimaldab. Sisuliselt on erisoodustuse näol tegemist töötajale antava lisatuluga, millelt peab tasuma tulu- ja sotsiaalmaksu. Erisoodustuse maksustamisperiood on kalendrikuu ning eelneva kuu deklaratsioon tuleb esitada ning maks tasuda Maksu- ja Tolliametile maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Erisoodustused on aastate lõikes muutunud: · Alates 2003.aastast kuni 2009.aastani oli erisoodustuse hinna ülempiiriks 2000 krooni, vastava arvestuse olemasolul ehk kui töötaja pidas sõidupäevikut. 2009.aas...
Ärkamisaja võlud ja valud Eestlaste rahvuslik ärkamine algas pärast Prantsuse revolutsiooni, mil hakati järjest enam hindama haridust ja rahvuslikku eneseteadvustamist. Tekkisid esimesed haritlaskonnad, kelle algatusel muutus eestlaste kultuur palju mitmekesisemaks. Üheks eelduseks rahvusliku ärkamisaja tekkimiseks oli Prantsuse revolutsioon, mille tõttu sooviti end rohkem harida ja kultuuri mitmekesistada. Vaiksest maarahvast, kes end varemalt väga väljendanud ei olnud, hakkas välja kasvama rahvus, kelle eesmärgiks oli muuta Eesti elu ja korraldusi. Sel ajal tekkisid mitmed tantsu- ja lauluseltsid, avati mitmeid koole ja hakati tegelema ajakirjandusega. Ajakirjanduses oli küll päris suur kontroll, mida ja täpselt kirjutatakse, kuid sellegipoolest suutsid kirjanikud peita enda kirjateoste sisse palju peidetud vihjeid eestlaste vabaduse ihkamise kohta. Eestlastest kasvas järk-järgult välja rahvus, k...
“Põlvkondadevahelised konfliktid” Elis Aren Maailm on täis konflikte, mõned on suuremad ja mõned on väikemad. Kõige suuremaks saaks pidada põlvkondadevahelisi konfilkte. Seda võib jälle suureks probleemiks pidada, nt vanemad 200 aastat tagasi ja vanemad 20 aastat tagasi, täiesti erinev maailmavaade ja elu. Eelduseid on sellele palju, põhjuseid võib olla mitu, tagajärgi võib olla seega veel rohkem. Miks nad siis on nii igikestvad? Põhjus võib olla ka selles, et elu oli erinev. 200 aastat tagasi oli jälle sõda, aga 20 aastat tagasi ei olnud ja lapsed ja 20 aastased umbes, pole seda asja kogenud. Mõni on sellest saanud mingi trauma ja räägib sellest oma lastele ja siis nii edasi ja edasi. On inimesi, kes jääb seda lihtsalt uskuma ja on jällegi neid, kes reaalselt ei usugi siukest asja üldse. Mõni mõtleb kohe, et ah, elan oma elu ja kui juhtub siis juhtub. Vabalt v...
Antiquus vana, muistne. Periood: arhailine(8-6 saj eKr), klassikaline(5-4saj. eKr), hellenismi (3-1 saj eKr), Rooma (1-5 saj pKr). Maailma teke kõigepealt oli suur Kaos, sellest eraldunud Maa ja tema abikaasa Taevas, nende lastest kõige noorem Kronos sai maailma isandaks, ja alles tema lapsed ja lapselapsed on kreeka jumalad. Võimule jumalad: Kronose lastest jäi Zeus ainukesena ellu, ta kukutas isa troonilt (kastreeris), siis saigi Zeus võimule. Homeros legendaarne kreeka pime laulik, eeposte looja. Ilias - Homerose eepos, Iliose e Ilioni lugu, mis on loodud 8 saj keskel, aineteks Trooja sõjaga seotud müüdid, puhtakujuline kangelaseepos. Odysseia - lood Odysseusest, tegevus toimub järjestikku toimuvate sündmustena, leidub muinasjutulist-fantastilist ainet, foiaakidele jutustades. Käsikirjad: Euroopa kliima pole sobiv papüürusele ning ned võisid maha kuluda ja põleda. Trooja sõda: oli merenümf, tema pulmadesse ei kutsutud Erist, ta ...
Virtuaalmaailm tänapäeval ja tulevikus ning mis on selle voorused ja ohud Virtuaalmaailma kuulub praegu väga palju inimesi, see tähendab, et umbes 30 miljonit inimest kasutab iga päev virtuaalset maailma. See arv on tegelikkuses tohutult suur, kuid tänapäeval on juba võimatu ilma arvutita ja virtuaalse maailmata olla, kuna sealt saab väga palju infot ja kiiresti vajalikku otsida. Mida saab virtuaalses maailmas korda saata? Tänapäeval on paljud vanaisad-vanaemad ehk pensionärid ära õppinud virtuaalse maailma kasutamise just sellepärast, et nende lapsed või lapselapsed on neid nö tagant utsitanud. Sealt saab ju kätte ka sellist infot, mida ajalehtedes pole. See võibki põhjus olla, miks paljud enam ajalehti koju ei telli. Internetis ju ei kulu nende peale nii palju raha, kui päriselus. Mõnes mõttes on see odavam, kui loeme ajalehti-ajakirju või muud kirjandusega seotud teemasid Internetis, kuid inimesed v...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Pereelu Kellelt: Eneli Vanin KP2-11 Saade keskendub vanavanemate rollile ja suhetele vanema põlvkonnaga , küsimus oli selles , et kas kaks erinevat generatsiooni võiksid koos elada , et see ei rikuks omavahelisi suhteid.? Osad inimesed arvavad et on võimalik koos elada ja osad arvavad , et ei ole võimalik koos elada , kuna palju noori ja ka vanemaid inimesi soovivad vaheldust ja üksteisest rahu ,ning omi toimetusi teha . Osadel on raskusi elada koos, aga kui oleks suured korterid , majad siis miks ka mitte ? suhelda tuleb ei tohi kedagi kaugustesse jätta, aga siiski on pered kes elavadki mitu põlvkonda koos. Ühine maja , aga eraldi sissekäigud ja eraldi leivakapp aga ühised eluväärtused eluks . Kasvatamisest , lapsed elavad kuni 2-3 aastani siis nad hakkavad lasteaias käima näevad nad elu ja hakkavad rohkem aru saama kes nad on . Lastel on alati nii et kui vanemaks saavad siis hakkavad alles oma vanemates...
Mida tahaksin oma vanavanematele õpetada? Tänapäeval on põlvkondade vahelised suhted kehvad. Enam ei suhtle põlvkonnad nii nagu vanasti. Siis elasid nii lapsed kui ka lapselapsed koos vanavanematega ühe katuse all. Nüüd on noortel oma elu üsna varakult ja enam ei teata, millega vanavanemad tegelevad . Enne olid ajad teistsugused. Tüdruk pidi abielluma poisiga kes oli vanemate arust sobilik. Noormees pidi vastame täpselt nõuetele. Ta pidi olema eeskujuliku välimusega ja kindlasti pidi ta olema heast perekonnast. Vanusevahe ei tohtinud olla ka väga suur, kuna kui tüdruk oli kümme aastat noorem mehest või vastupidi, siis oli vanusevahe liiga suur ning inimesed ei vaadanud seda hea pilguga. Vanematele ei lugenud eriti lapse arvamus või tahe. Kui tüdruku või poisi pere leidis talle selle ''õige'' siis pidi ta temaga ka abielluma. Kuid nüüd on kõik teisiti. Noored leiavad endale ise sobiva kaaslase. See kaaslane võib olla k...
Lugeja kirjand: Rahvusriigi võimalikkusest 21. sajandil Igal paigal on oma aura, mis kehtib nii inimese kui ka looduse kohta. Eesti on seisnud aastatuhandeid Euroopa lääne ja ida piiril ja eestlaseks nimetav kooslus Läänemere idarannikul peab seda kohta kangekaelselt enda omaks. Eestlastel on õnnestunud vältida teravaid vastuolusid nii oma vaimses kui materiaalses kultuuris ning sulatada ühte enda vana ja ürgne ning saabunud uus ja võõras. Eestlaste jõud, tarkus ja töökus on alati olnud seotud maa ja loodusega. Meie uhkus ja rahvuslik identiteet ei ole kunagi olnud hoonetes ja rahas, vaid ikka maas ja looduses. Eestimaa tulevik on seotud loodushoiu tulevikuga, sest inimese eksistents sõltub loodusressurssidest ja inimkond peab olema jätkusuutlik. Eesti poliitikute teadvusesse peab jõudma arusaam loodushoiu vajadusest. Loodusressursside ja nende kasutamise üle tuleb hakata pidama samasugust arvestust nagu peetakse rahas mõõdetava kapita...
2. Pärimisõigus 1. Pärimisseadus · Uus pärimisseadus alates 1.1. 2009 · Pärimise mõiste ja liigid: Pärimine on seaduse alusel tekkiv õigusjärglus (2002. a. TsÜS 6 lg 2), mil vara üleminek ühelt subjektilt (füüsiliselt isikult e. pärandajalt) teisele või teistele pärijatyele on seotud esimese subjekti lõppemise e. surmaga (pärandi vananemisega). · Srnud isiku õigusjärglased (pärijad annakasusaajad) määratakse kindlaks kas pärismiseaduse alusel (seadusejärne pärimine) või pärandaja enda tahte alusel, mis on avaldatud testamindis (testamendijärgne pärimine) või pärimislepingus (pärimislepingujärgne pärimine) (PärS § 9) · Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused (=pärimisvara), välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. · Pärandatava vara olemasol...
Valimisprogramm ONE Eesti on meie kodumaa, meie kohus on seda auga teenida ja kaitsta. Nüüd, kus maailm on suurte muutuste teel, tuleb leida üles meie riigi tõelised väärtused, mis on teinud Eestis just sellise Eesti nagu on ta seda praegu. Eesti elu ja olu on praegu tõusuteel. Oleme suutnud oma jõud ühendada, mis on olnud aeganõudev ja elumahlu vähendav, aga oleme siiski viinud meie oma väikse, kuid mõttelaadilt suure Eesti, Euroopa riikide hulka. Oleme auga ära teeninud oma koha maailmariikide keskel. Meie tahame panustada Eesti tulevikku, et meie oma lapsed ja lapselapsed saaksid tunda vabaduse maitset, tunda rõõmu oma enda riigi viljadest. Meie peame meeles ka minevikku, sest minevik on see, mis on viinud meid praegusesse Eestisse. Meie minevik on meie tugevus, see näitab, et me suudame toime tulla tõelistes raskustes, kus vabaduse hääl oli vaid helk sosin kauguses, meie suutsime end risudest üles ehitada. ONE leiab, et Eesti arengu...
Põlvkondadevahelised suhted Arvan, et inimestevahelised suhted on ajaga tunduvalt muutunud ja teevad seda ka edaspidi. Need küll muutuvad, kuid mis siis küll saaks, kui me omavahel ei suhtleks. Suhtlemine on kõige alus. Poleks head ega halba, puuduks nii armastus, sõprus kui ka vaen ja me ei teaks, mida tähendab õnn. Peresuhted on aluseks uute, väljakutsuvamate suhete loomiseks. Aja möödudes inimeste mõttemaailm muutub, kas koos sellega ka vanemate tähtsus? Mida tähendab meile perekond ning kas see on olemas ka lastel, kellel vanemaid pole? Minu arvates on vanema roll elus üks kõige tähtsamid. Suhted, mis on väljaspool perekonda, muutuvad tihti keerulisemaks, kui me arvatagi oskame, abi otsides pöördume tihti vanema või vanavanema poole. Pere on kindlasti see, kes jagab meiega nii häid kui ka halbu hetki. Olles alles laps, ei tunne me veel oma vanemaid eriti, teismeeas ei taha nendega suheldagi, alle...
Tarkus on teadmine kui vähe me teame Esimene asi, mis mul tuleb pähe sõnaga tarkus - on kool. Kas see tõesti on nii? Kui tarkus on teadmine, siis miks see ei võiks olla näiteks teadmine või oskus - kuidas keeta suppi või kuidas pesta just seda pluusi? Miks ei meenu esimesena just selline mõte? Võib olla sellepärast, et koolis seda ei õpetata. Arvatakse, et eluks vajalikud oskused saame ise selgeks ning seepärast õpetatakse meile matemaatikat, füüsikat, keemiat jms. Selle tulemusena me teame, et lõiku, mis ühendab kolmnurga tippu vastasküljega, nimetatakse kolmnurga mediaaniks, aga me ei tea kuidas keeta suppi või kuidas kasutada pesumasinat. Koolis me õpime kasutama Mendelejevi tabelit, tuubime pähe matemaatika reegleid ja valemeid, saame teada loodusvööndidest, aga kui me küsime midagi, mida pole õpikus, aga mis meid tõeliselt huvitab, ei oska õpetaja alati vastata või ütleb, et sa ise uuriksid, sest tunnis...
Helena Viies O13 001 EAKA ELULUGU Patsient (N) sündis 2. veebruaril 1941.aastal Pärsti vallas Viljandimaal. Ta oli kolmas laps, peres oli veel 2 vanemat venda. Küüditati 8-aastasena koos perega 1949. aastal Siberisse. Vennad said 3 aastat hiljem tagasi kodumaale, kui tema pidi veel aasta seal olema, sest haigestus raskelt kopsupõletikku. Hiljem läks õppima geodeesiat, sest maa mõõtmine ja kaardistamine tundus talle huvitav. Peale lõpetamist patsient abiellus ning töötas mõnda aega maamõõtjana. Mees, kellega abiellus, õppis ka geodeesiat. Sünnitas 2 poega. Peale abikaasa surma jäi üksinda oma majja elama. Vananemise tõttu hakkas tervis halvenema ning ta ei saanud enam üksinda kuigi hästi hakkama. Alguses käis teda nädalas paar korda abistamas poeg, kuid siis otsustas ta maja maha müüa ning kolida Lõhavere hooldekodusse. Patsient ...
Hantide uskumised Handid on Lääne-Siberis, Obi jõe vesikonnas elav soome-ugri rahvas. Varasemas kirjanduses kohtab endist nimetust ostjakid, Obi ostjakid, Obdorskid, Berjozovod, Surguti ostjakid. Hantide usund on soetud tugevalt ümbritseva looduse ja maastikuga, kus elavad jumalad, vaimud ja surnud esivanemate hinged. Hantidel on palju uskumisi, kuid tänapäeval on neid vähe alles jäänud, eelkõige tänu Nõukogude Venemaale. Nende jumalate isiksust ja välimust on mõjutanud õigeusk. Hantidel on palju jumalaid, kuid ainult vähesed on meile teadlikud. Handid usuvad kosmose kolmikjaotusesse: üla-, kesk- ja allilm. Ülailm on seitsmeosaline. Kõige kõrgemal elab Numi- Toorum, ta elab nii kõrgel, et inimestel pole võimalik temaga olla otseses ühenduses, vaid peavad pöörduma selleks Numi- Toorumi laste poole või taevase ratsniku, kes aitavad inimestel nendega suhelda. Inimestel tuleb selleks midagi ohverdada ja palvet ette lugem...
Koduvägivald Koduvägivald-sellest räägitakse tänapäeval palju, sest see on üks levinum inimõiguste rikkumisi. Kellele meeldiks kodus olla kellegi hirmu all? Kes suudaks teist inimest vägivaldselt kohelda niimoodi halvasti, kuigi see inimene on sinu enda perekonnaliige. See on raske teema sellepärast, et see on küllalt ebameeldiv ja kellele ikka meeldiks kannatada kellegi peksmist. Kes on need inimesed, kes kannatavad koduvägivalla all? Miks ei võeta ette midagi? Kuidas ja kellele sellest rääkida ? Vägivald on üldine väga halb tegevus, sest sellega võivad kaasnevad väga suured kahjustused inimestele. Sellega kokkupuutudes tuleb võimalikult palju ära lahendada rääkides, sest kellele meeldiks kohe saada peksa või anda peksa. Inimesed võiksid olla targad ja mitte selliseid lollusi teha, sest üks tühine kaklus võib saata süüaluse mitmeteks aastateks vangi. Samas on olemas inimesi, kes meelega ta...
Alkohol ja perekond Kelly Toim 10c Tallinna 32. keskkool Mis on alkoholism? Alkoholismi iseloomustab pidev soov alkoholi tarvitada. Kaob kontroll tarvitatud alkoholi koguse üle, mis viib mitmepäevaste (mitmenädalaste) joomasööstudeni. Kui mingil põhjusel alkoholi tarvitamine katkestatakse (raha lõpeb, tervis läheb halvaks), arenevad ärajäämanähud higistamisest kuni alkoholpsühhoosini Raskematel juhtumitel võib alkohoolne psühhoos lõppeda surmaga. Kuidas tunda ära alkohoolikut? Kindlatel kellaaegadel joomine Joomine põhjustab koolist või töölt puudumist Üksinda joomine Mälulüngad Pärast joomist on isik agressiivne Kuidas mõjub alkoholism perekonnale? Füüsilised probleemid Kogupereürituste harvemaks muutumine Rahaprobleemid kannatab nii pere toidulaud ja elamistingimused kui ka üldine heaolu Võib ette tulla õnnetusi ...
STATISTILINE VAATLUS I Vaatluse objektiks on perekond (isa, ema, lapsed ja lapselapsed). II. Eesmärgiks on vanused ja keskmised vanused. III. Vaatluse juhend: 1.Kui palju liikmeid on peres kokku? 2.Mitu meest (poissi) ja mitu naist (tüdrukut)? 3.Kui vanad on pereliikmed? IV Otsisin vanused ja kirjutasin paberile. V Tulemused: 1.Peres kokku 13 inimest. 2.Naisi on 7 ja mehi 6. 3.Pereliikmed ja nende vanused: ARVI (isa) 56 IVI (ema) 52 MADLI(tütar) 20 HERKI (poeg) 21 ANNELY( tütar) 33 HEIKO (tütremees)30 KÄTHLYN (lapselaps)15 KÄROLYN (lapselaps)12 LILI HELEEN (lapselaps)7 HEIKI (poeg)31 ANNELY (pojanaine)30 JASPER (lapselaps)10 JOOSEP (lapselaps)6 Korrastamata statistiline rida: 56, 52, 20,...
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Julia Uvarova JUHTUMIPLAAN Iseseisev töö Juhendaja: Marju Medar, PhD Tallinn 2014 JUHTUM 84 aastane Maria. Elab üksinda 1-toalises korteris. Hiljuti põdes insuldi ja füüsiline tervis on nõrk, on probleem liikumisega. Oli mitu korda kukkunud korteris, ise ei saanud püsti. Lapsed ja lapselapsed käivad pidevalt vaatamas, oli pakutud kolida laste juurde, Maria keeldub. Kõik sugulased on töötavad inimesed ja ei saa olla Mariaga pidevalt. Maria on eluaeg olnud väga seltskondlik ja vaatamata haigusele soovib käia päevakeskuses, et suhelda eakaaslastega, külastada kirikut ja vajab taastusravi. Liikumiseks kodus vajab abivahendeid ja väljaspool kodu saab liikuda ainult kellegi abiga. Ise ei saa hakkama igapäevaste toimingutega. Sotsiaaltöötaja poole abipalvega pöördub Maria tütar, kes tegeleb temaga kõige rohkem ja teab Maria ...
Kuressaare Ametikool Ehitus ja materjalitöötluse õppesuund Tisler Heigo Näälik T2 TUUMAPOMM Referaat Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2010 Sisukord Tuumarelvade ajalugu............................................................................................................................ 3 Võidurelvastumine................................................................................................................................. 4 Tuumapommide liike.............................................................................................................................. 5 Plutooniumipomm.................................................................................................................................. 5 Vesinikupomm ...........................................................................
Unustatud väärtused Aastatega on väärtushinnangud muutunud. Kui vanasti väärtustati armastust ja abielu, siis tänapäeval pannakse paari vihkamine ja rikkus. Teismeliste jaoks on tähtis välimine ilu, aga selle taga peitub tõelisus-sisemine ilu, mida ei hinnata enam. Vanem põlvkond arvab, et kes ei mäleta minevikku,sellel pole ka tulevikku. Öeldakse, et meie võimsa mälu põhifunktsioon on unustus. Ometi on teisigi võimalusi ning omakasu eesmärgil unustatakse inimlikud väärtused. Tagajärjeks on olukord, kus elu pole enam midagi väärt. Miks kipub tänane ühiskond unustama? Vaadates enda eakaaslasi, tuleb nutt kurku, sest paljud peavad Eesti Vabariiki isenesestmõistetavaks nähtuseks. Sama on ka tähtpäevade ja traditsioonidega. 24.veebruar on kooliskäivatele õpilastele lihtsalt üks puhkepäev .Noorte mälus puuduvad mälestuspildid iseseisvuse puudumisest. Praeguses ühiskonnas ei ole suuri ühendavad t...
Õigusõpetus EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Antud lepingu järgi on töötaja kohustatud tööd tegema ja peab alluma tööandjale. · Selles lepingus on töötaja nõrgem pool. Töö eest peab töötaja saama tasu. Lepingu sõlmimine · Tööleping sõlmitakse kirjalikult · Suuliselt võib lepingu sõlmida, siis kui tegemist on lühinädalase tööga (max 2 nädalat) · Töölepingu võib sõlmida esindaja kaudu. Esindajal peab olema volitus. · Alaealiste eest annab allkirja tema seaduslik esindaja ehk lapsevanem. Kohustuslikud tingimused: 1) Tööandja ja töötaja andmed (nimed, koodid, elu-, asukoht) 2) Lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) Tööülesannete kirjeldus 4) Ametinimetus 5) Töötasu, töötasu maksmise kord. Maksmise kord ja aeg -> Töötaja pangakontole, kui ei ole teisiti kokkulepitud. Nüüd peab kindlal päeval...