Lammaste pidamistehnoloogia Dots. Peep Piirsalu, EMÜ Fotod: Peep Piirsalu Tüüpilised pidamistehnoloogiad lammaste pidamisel Eestis 1. Loomad peetakse talvel sügavallapanuga laudas, suvel karjamaal 2. Lambad peetakse aastaringselt väljas, kus neil võimalus vajadusel varjuda hoonesse (poegimisperioodil paigutatakse sinna sulud poeginud uttedele koos talledega) 3. Lambaid peetakse talvisel perioodil laudas aastaringse võimalusega väljuda jalutusalale, suvel karjatatakse Sel juhul sagedasti rohusööda (silo või hein) söötmine väljas, teravilja ja mineraalide söötmine laudas, kergehitises Talvisel laudaperioodil peetakse lambaid rühmasulgudes sügavallapanul Talvise laudaspidamise puhul võivad lambad pääseda laudast vabalt jalutusalale, kus toimub ka lammaste söötmine Talvine pidamine vaba väljapääsuga jalutusalale (väikefarm) Lambaid võib ka meie kliimas ...
Millised nõuded on lammaste ja kitsede märgistamisel seadusandluse järgi? Määruse kohaselt toimub kitsede ja lammaste märgistamine ja registreerimine Euroopa Nõukogu 17. detsembri 2004. a määruse 21/2004 nõuete kohaselt. Lisaks seni kasutusel olnud ühele kõrvamärgile on vaja loomale, kes on sündinud alates 9. juulist 2005. aastal, paigaldada Euroopa Nõukogu määruse lisa A lõikes 4 nimetatud teine identifitseerimisvahend. Sisuliselt tähendab see kohustust kasutada kas teist kõrvamärki, tätoveeringut, (sõrgatsile kinnitatavat tähist: kitsel) või elektroonilist transponderit. Euroopa Liidu liikmesriiki toimetamiseks ja ühendusevälisesse riiki eksportimiseks määratud loom tuleb alates 1. jaanuarist 2008. aasta märgistada alati ka elektroonilise identifitseerimisvahendiga (transponderiga). Kits ja lammas tuleb määruse kohaselt märgistada kuue kuu jooksul alates looma sündimise päevast, aga igal juhul enne, kui loom viiakse ühest karjast teis...
VEIS 2013. a seisuga oli Eestis 261 700 veist, sealhulgas 97 100 piimalehma Kõige suurema eluskaaluga pull Eestis - 1350 kg Kõige suurema eluskaaluga lehm Eestis - 882 kg Söögi päevaseks koguseks 25...30 kg (noorveistele sõltuvalt vanusest 5...20 kg. ) Lehm võib süüa päevas silo kuivainet 7...12 kg PIIMATOODANG Keskmine piimatoodang lehma kohta aastas 8000 kg Kõige suurema laktatsioonitoodanguga lehm 15149 kg suurim päevatoodang 64,7 kg piima Kõige suurema piimarasva toodanguga lehm 623 kg Kõige suurema eluea piimatoodanguga lehm 106332 kg Kõige kõrgema piimatoodanguga talulehm 8787 kg SIGA 2013. a oli Eestis 360 000 siga Korraga toob üks emis ilmale 10 - 12 põrsast. tapetakse juba 70-80 kg kaalu juures (4-5 kuu vanused), et saada kvaliteetsemat liha Ühe sea 100 kg kasvatamiseks kulub 300-400 s.-ü Eesti kõige suurem sigala on Viljandimaal Viiratsis Emise ka...
Lammas (tõud) Eesti tumedapealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kellelt saadakse valget, poolpeenvilla (keskmine peenus ca 35 µm. Tumedapealiste lammaste pea ja jalad on kaetud tumedate ohevillakarvadega. Eesti tumedapealine lambatõug on üldiselt suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid on viimasest mõnevõrra madalama viljakuse ja jämedama villaga. Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu 1,50 talle poeginud ute kohta. Eesti valgepealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kellelt saadakse valget, poolpeenvilla keskmise peenusega 31 µm. Eesti valgepealised lambad on väiksema kehamassi ja villatoodanguga, kuid nende uted on suurema viljakusega ning nende villa kvaliteet on parem kui eesti tumedapealistel lammastel. Uttedel kehamass 76 kg, jääradel 88 kg, vill...
Loomade karjatamine Loengu konspekt Lehmade karjatamine Lehmad on karjatamise suhte väga nõudlikud. Kõige sobivamad on lehmadele kõrreliste alusheinte ja liblikõieliste rohked ning kõrreliste pealisheinte rikkad rohukamarad. Piimalehmade karjamaad peavad paiknema parasniisketel muldadel, võimalikult lauda ligidal. Liiga pikka tee karjamaale (> 2km) ja tagasi lauta põhjustab piimatoodangu languse kuni 20% ööpäevas. Sõltuvalt piimatoodangust vajavad lehmad karjamaarohtu ööpäevas 60-80 kg. Täiskasvanud lehma kohta arvestatakse karjamaa pinda keskmiselt 0,5 ha., niisutamise korral 0,3 ha. Lehmade koplid peaksid olema võimalikult ruudu- või ristküliku kujulised. Teravnurksete koplite korral tallavad loomad liigselt rohtu ja sõtkuvad kamara puruks.kahte karjarühma või erinevat veisetõugu ei ole soovitatav karjatada kõrvuti olevates koplites. Ööpäevaringset reziimi võib rakendada siis, kui ööpäeva kaskmine õhutemperatuur on üle 10 C a...
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Piia Ruus Erinevat tõugu lammaste liha kvaliteet Referaat Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Lambaliha tootmine.................................................................................................................4 2.Erinevad tõud...........................................................................................................................5 3.Liha kvaliteet............................................................................................................................6 Kokkuvõte....................................................................................................................................
/DPEDNDVYDWXVHNRQVSHNW .RRVWDQXGGRWV3HHS3LLUVDOX /DPPDVWHWDOYLQHSLGDPLQHMDV||WPLQH 8WWHGHSRHJLPLQHLPLNWDOOHGHOHVNDVYDWDPLQHXWWHGHWHUYLVKRLG /DPPDVWHNDUMDWDPLVHNRUUDOGXVY}}UXWXVMlUJVHWHQRRUODPPDVWH SLGDPLQH 8WWHGHSDDULWXVVHVRRQMDSDDULWDPLQH 7LLQHXWHV||WPLQH N WDOONDVYDEYLLPDVHOWLLQXVQlGDODOVQQLPDVVLVW N M}XV||GDKXONDRQYDMDVXXUHQGDGDUDWVLRRQLVVHVW D HQHUJLDMDSURWHLLQLYDMDGXVNDVYDE E ORRGHNDVYDEMDUXXPLN}KX}}QHVMllEYlKHPDNV.QWVHQWUDDWLGHYDHQHMDURKXV||GDULNDVUDWVLRRQY}LE S}KMXVWDGDWXSHYlOMDODQJHPLVW N M}XV||GDNRJXVXWHNRKWDV}OWXEKHLQDY}LVLORNYDOLWHHGLVW1lLWHNVNXLKHLQDONYDOLWHHWN}UJHVLLVJ XWHNRKWD.XLKHLQDNYDOLWHHWPDGDOVLLVJXWHNRKWD N KHDNYDOLWHHGLJDKHLQDY}LVLORSXKXOSLLVDEWHUDYLOMDGHV||WPLVHVWNDHURGHUY}LQHQGHVHJX N KDOYDNYDOLWHHGLJDKHLQDSXKXOYDMDOLNYDOPLVWDGDM}XV||GDVHJXQlLWNDHURGHUPLOOHOHOLVDWDNVH SURWHLLQLNRQWVHQWUDDWLQlLWHNV3URWHPL[ N M}XV||WDRQOGMXKXOYDMDDQGDWLLQXVHYLLPDVHONXXOY}LYLLPDVHONXXON}UJHWRLWXPXVHJDXWWHGHOH N NXLKH...
Kraapimistõbi Mis see on? Kraapimistõbi on surmav haigus, mis mõjutab lammaste ja kitsede närvisüsteemi. Nimi tuleneb sellest, et loomad kraabivad oma villkatte kivide, puude ja aedade vastu maha. Haigus põhjustab sügelust loomadel. Muude haiguse tunnuste hulka kuuluvad muutunud kõnnak ja kramplik kokkuvarisemine. Haigus on nakkav ja üks loom võib haiguse üle kanda teisele, seepärast on üks levinumaid viise selle ohjeldamiseks panna nakatunud karantiini ja hävitada. Kuid haigus võib ka tulla esile varasemalt terves karjas. Viisi, kuidas haigus levib, pole täielikult veel mõistetud, kuid hiljutised uuringud näitavad, et prioonid võivad levida uriiniga ja püsida keskkonnas aastakümneid. Kraapimistõvi avaldub tavaliselt 3-5 aastaselt. Ilme on võimalus, et haigus on edasi kandunud platsenta kaudu. Pole leitud tõendeid, et see haigus on inimesele nakkav. Prioonide mõju Prioonid sisenevad alguses läbi soolestiku nahk...
Kordamisküsimused Toiduainete loomne toore Õppejõud: dots. P. Piirsalu Õppematerjalist Lambakasvatuse alused (Lambakasvatuse alused.pdf) peatükid 1.1, 1.2, 1.3; 2.1; 2.2; 2.3; 2.4; 3.1; 3.2; 3.3; 3.4; 3.5 ja 4 Õpiobjektid http://www.eau.ee/~alo/lambad/toud/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/kasvatus/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/saadused/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/vill/ 1. Lambakasvatuse olukord, lammaste arvukus Eestis, perspektiivid 2. Eesti tumedapealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud 3. Eesti valgepealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud 4. Teised Eestis aretatavad lambatõud 5. Lammaste lihajõudluse hindamine 6. Lamba-ja kitseliha tapajõudlusnäitajad 7. Lamba-ja kitseliha keemiline koostis 8. Lamba-ja kitseliha morfoloogiline koostis 9. Lamba-ja kitseliha rasvhappeline koostis 10. Lammaste lihakehade klassifitseerimise SEUROP süsteemi järgi 11. Lammast...
Lambakasvatus langes peale Eesti iseseisvumist. Lambaid Eestis kavatatakse vähe, kuid tänu liha kokkuostu hinnale tõusis lambaste kasvatamise tasuvus. Aastatel 2000-2008 kasvas lambaste kasvu arvukus üle 2,5 korra. Lammastega majapidamiste arv Eestis on üle 3000. Aastal 2008 oli lambaste arvukus 76,4 tuhat. Üleminek mahelambakasvatusele ei ole niivõrd probleemne võrreldes teiste loomakasvatusharudega. Lambakasvatuse tulukus suureneb, sest lisandub mahepõllumajandustoetus. Eestis on olemas ka kaks mahelihatöötlejat: AS Saaremaa Liha-ja Piimatööstus ja OÜ Märjamaa lihatööstus. Eesti tumedapealine lambatõug on saadud eesti lamba ristamisel srapseriga. Eesti tumedapealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kelledelt saadakse valget, poolpeenvilla (keskmine peenus ca 35 ?m). Tumedapealiste lammaste pea ja jalad on kaetud tumedate ohevillakarvad ega. Eesti tumedapealine lambatõug on üldiselt suurema kehamassi ning vil...
Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. ...
Tartu Maakohus 12.12.2012 Kalevi 1 50092 TARTU [email protected] Hageja: Mari 49508254720 Uus 63a-54 50606 TARTU [email protected] +372 55876738 Kostja: Juku 395123547 Aardla 56 50603 TARTU [email protected] +37258789878 HAGIAVALDUS 4000 euro nõudmiseks Hagihind - 4000 Mina sõlmisin kostjaga (Juku) 20.03.2012 lammaste ostu-müügilepingu, kus kinnitasime, et müün temale 20 lammast, kokku 8000 euro eest. Sama lepinguga andis kostja lubaduse, et ostetud 20 lamba eest maksab ta raha minu pangaarvele kahes osas: 4000 eurot 20.maiks 2012 ja 4000 eurot 20.juuniks 2012. Esimese rahasumma maksis kostja tähtaegselt. Teine osamakse tähtaegselt minu pangaarvele ei laekunud. 22. juunil 2012 ma helistasin kostjale ja palusin tal raha koheselt ära maksta. Kostja vabandas ja ütles, et tal on hetkel rahalised raskused ja ta suudab võlgu oleva rahasumma ära maksta 20.juul...
Lambakasvatus Eestis Arvukus, saaduste tootmine Lambakasvatus on olnud Eestis veise- ja seakasvatuse kõrval täiendavaks loomakasvatusharuks. Tõsi, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli lambakasvatus oma mahult põllumajanduses olulisel kohal. Suurim lammaste arv Eestis oli 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Näiteks 1938/39. a oli Eestis 695 000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Kui üheksakümnendate aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast, siis praegu loetakse ületalve peetavate lammaste arvuks ca 72 400 lammast (tabel 1). Üheksakümnendate aastate algus oli lambakasvatusele raske periood. Taandarengu põhiliseks põhjuseks oli lambaliha- ja villatootmise madal tasuvus, põllumajandustootmise üldine allakäik üheksakümnendate aastate alguses ning probleemid lambaliha ja villa realiseerimisel. Näiteks 1993. aastal maksid lihakombi...
1.Lambakasvatuse olukord, lammaste arvukus Eestis, perspektiivid Eestis on traditsiooniliselt aretatud kahte eestimaist lambatõugu- eesti tumedapealine.lambatõug ja eesti valgepealine lambatõug. Viimastel aastatel on alustatud ka erinevate lihalambatõugude nagu tekseli, suffolki, dorseti ja dala lammaste kasvatamist Eestis. Need tõud on eestimaiste lambatõugude parandajad tõud. Kasvatatakse vähemal määral ka teisi tõugusid nagu islandi lambaid, swifteri lambaid, soome maalambaid, gotlandi lambaid, Suurbritanniast pärit swaledale lambaid, muulasid, sinisepealisi leisteri lambaid, kuid nende arvukus ja kasutamine on piiratum. Lambakasvatussaaduste turu situatsioon on selline, et viimastel aastatel on suurenenud lambaliha hind ja ka pargitud lambanahkade hind. Villa hind on jäänud samale tasemele ning pidevalt on probleemiks olnud toodetud villa realiseerimise võimalused. Suurenenud on huvi tõuloomade ostu vastu ning hetkel ei jätku uttesi...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut LAMBA- JA KITSEKASVATUS Lühiuurimus õppeaines Teadustöö alused Koostaja: Ester Plaan Juhendajad: Ülle Roosmaa Katri Kall Tartu 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö on koostatud etteantud teemal, mille eesmärgiks on õppida uurimistöökoostamise põhimõtteid ja vormistamise nõudeid. Tegemist on põllumajandusliku uurimisega Lamba- ja kitsekasvatuse osas Eesti territooriumil. Lamba kasvatus on Eestis olnud populaarne aastasadu ja aretusega on tegeletud ligi sada aastat. Kitsi on kasvatatud karjakasvatamise algusest peale. Käesoleva uurimistöö ülesandeks on uurida lamba- ja kitsekasvatuse näitajaid maakonna, valdaja õigusliku vormi, karja suurusklassi ja liigi järgi Eestis. Uurimistöö põhiliseks andmeallikaks on Eesti statist...
Linnukasvatuse temaatika 1. Linnukasvatussaaduste tootmine Eestis. Arvukaim lihakasvatus. Linnuliha Eestis on u üks viiendik. Üks inimene sööb aastas umbes 13kg liha. Peetakse linde, sesr neil suur sigivus, lühike generatsiooni interval ( munakanad hakkavad munele u 4, 5 kuuselt, kana haub 21 päeva) ( Generatsiooni intervallic arvutamine = aasta päevade arv / munele hakkamise päevad + haudumise kestus), hea söödavääring ( söödahulk, kg/ toodang , kg ) , noorlindude kiire kasv, suur toitainete saagis kehamassi kohta 2. Linnumunade morfoloogiline koostis (kana-, vuti-, hane- ja pardimunad). Morfoloogiline koostis % Munakoor Munavalge Rebu Kana 9,0 63,8 27,2 Vutt 14,72 55, 81 29,37 Kalkun 11,97 58,6...
LOOMAKASVATUS Lambakasvatus 1) Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis (lammaste arvukus, karjade suurus, lambakasvatuse suunad). Aasta Lammaste arv (tuh) 1992 123,1 2000 29 2010 78,6 Viimastel aastatel on probleemiks tõusnud lammaste müük lihatööstustele, sest lihaks müüdavate lammaste hulk on kasvanud, kuid lambaliha kokkuostvaid ja lammaste tapmisega tegelevaid lihatööstuseid on jäänud vähemaks ja nende tapavõimsus on väike. Enamasti on karjas üle 100 lamba. Aastal 2010 moodustasid sellised karjad 59% lammaste üldarvust. Eesti suurim lambakari asub Valgamaal Laatres, kus OÜ Kopra Karjamõisa kuuluvas mahefarmis peetakse 2300-2400 põhikarja utte. 2010 Lammaste arv kokku 87140 Karjas 1-2 lammast 0,3% Karjas 3-9 lammast 3,2% Karjas 10-19 lammast 7,3% Karjas ...
Lambakasvatus Lammaste pidamine 1.Loomad peetakse talvel sügavallapanuga laudas, suvel karjamaal 2.Lambaid peetakse talvisel perioodil laudas aastaringse võimalusega väljuda jalutusalale, suvel karjatatakse. Sel juhul rohusööda (silo või hein) söötmine jalutuslalal, teravilja ja mineraalide söötmine laudas, kergehitises 3. Lambad peetakse aastaringselt väljas, kus neil varjumise võimalus hoones või mujal (mets, kadastik, kergehitis). Poegimis periood Poegimisperioodil varjumise võimalus kohustuslik, et vastsündinud talled oleksid röövlindude ja – loomade eest kaitstud, Sügavallapanul ruum- poegimiseks ja individuaalsulgude paigutamiseks (utt + sündinud talled) Lambaid võib ka meie kliimas pidada aastaringselt välitingimustes, kuid eelduseks on lammaste korralik söötmine ja lammaste tuule ja vihma eest varjumise võimalus (varjualused, kergehitised, mets, kadastikud, võsa jm) lume puhul lammaste...
LAMBAKASVATUS Lammaste lihajõudlus ja selle hindamine Lambaliha võib eristada loomade vanus järgi, kusjuures lambaliha on lammastelt saadud liha üldmõiste. Täpsem määratlus on talleliha (alla 12 kuu vanuste noorlammaste tapmisest saadud liha). Lambakasvatuse peaeesmärk on toota noorlambaliha. Lambaliha all mõistetakse üle 12 kuu vanuste lammaste tapmisest saadavat liha (uted, jäärad, noorlambad 1-2a). Uted ja jäärad lähevad lihaks siis, kui toimub sugulammaste praakimine. Praakimise põhjuseks on madal toodang, udarapõletikud, jalgade probleemid jne. Praakloomasid võib karjas olla 25%, seega uuendame iga nelja aasta tagant terve karja. Tavaliselt on see arv 10-15% täiskasvanud uttede arvust. Maailmas tapetakse tallesid erinevad vanuses, see sõltub kohaliku turu traditsioonist. Võib eristada kahte sorti talleliha: 1. Rasked talled enamustes riikides on lambakasvatuse suund raskete talledel, tape...
1. Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis (lammaste arvukus, karjade suurus, lambakasvatuse suunad) Arvukus 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). 1938/39. a oli Eestis 695000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). 1990. aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast 2000. aastal peeti ületalve 28,2 tuhat lammast 2010 ületalve peetavate lammaste arvuks ca 72400 lammast Üheksakümnendate aastate algus oli lambakasvatusele raske periood. Taandarengu põhiliseks põhjuseks oli lambaliha-ja villatootmise madal tasuvus, põllumajandustootmise üldine allakäik üheksakümnendate aastate alguses ning probleemid lambaliha ja villa realiseerimisel. Karjade suurus 2001.a. 4850 lambafarmi- uttedega majapidamisi, kes pidasid 26790 utte. Keskmine lambafarmi suurus oli seega 5,5 utte majapidamise kohta. Enamikes majapidamistes (91,7%) peetakse alla 10 ute ning alla 10 pealistes la...
KADRIPÄEV Kadripäeva nimetus tuleneb Lääne-Euroopas üsna populaarse naispühaku Katariina nimest. Legendi järgi on 25.november pühakuks kuulutatud neitsi Katariina märtrisurma mälestuspäev. Nimi Kadri ongi aja jooksul Katariinast tekkinud. Eestlastel pole see päev aga kunagi kirikupüha olnud.Katariinat austati kui lammaste hooldajat ja kaitsjat. Kadripäeva peeti naiste pühaks. Kombestikus on esikohal karjaga seostuv, oli ju kari naiste hoole all. Kadripäeval olid keelu all kõik n-ö villased tööd, nagu kudumine, ketramine, kraasimine, õmblemine. Lubatud ja soovitatav oli karja eest hoolitseda: loomi tuli tavalisest paremini sööta, sel päeval ei tohtinud ühtki neist tappa, sead aeti aedikusse nuumale, et nende kasvamisel oleks hoogu. Keelatud oli ka jahipidamine. Kui aga ikkagi jahil käidi, ei pidanud oüss hiljem märki laskma. Kadripäeva paiku oli paras ette võtta lammaste pügamine. Algselt olid kadrideks naisterahv...
Lk2...sisukord Lk3...sissejuhatus Lk4...lammastest üldiselt Lk5...lambavill Lk6...erinevate lammaste liigid Lk7...pildid Lk8...pildid Lk9...kokkuvõte ja kasutatud kirjandus 2 SISSEJUHATUS Mina otsustasin kirjutada lambast,sest lammas on üks väga huvitav loom.Kuna meil on ka maal lambad ja olen nende probleemide ja haigustega kokku puutunud,tahtsin rohkem teada saada. Referaadis kirjutan lammastest üldiselt,lamba villas ja ka mõnest lambaliigist. 3 LAMMAS Lammas oli üks esimestest koduloomadest.Lammas kodustati Ees-Aasias juba enne meie ajaarvamist. Peas on lambal sarved. Emasloomal on need lühikesed või puuduvad, isastel on pikad, taha ja külgedele kaarduvad, tigujalt keerdus. Lamba saba on lühike. Keha kaetud tiheda lainelise karvaga - villaga. Koon on võrdlemisi ...
1. Farmi asendiplaani koostamine. Hoonete asetus, kujad, kaitsevööndid, tingmärgid. Asendiplaani koostamisel tuleb tähelepanu pöörata: · Tsoneerimine · Teed · Inimeste liikumine · Sööda liikumine · Tuleohutus · Keskkonnaohutusnõuded · Valitsevad tuuled · Reljeef · Edasine laienemisvõimalus Asendiplaanile tuleb märkida: · Krundi mõõtmed, planeeritavad ja olemasolevad ehitised, kõrgusmärgid, teede piirid · Kinnistute ja neid ümbritsevate alade tunnused · Maa-ala tingmärgid · Lammutatavad ehitised · Kaugused piirist · Kõrgusjooned · Pääsud krundile, tarad · Säilitatavad puud, puhkealad · Põhja-lõuna suund, tingmärgid 2. Veisefarmide planeerimine (soojustatud laut, soojustamata laut). Külm laut ehk soojustamata . Tööde automatiseerimise ja mehhaniseerimise tase on hõlpsasti maksimumini viidavad. Iseteenindusliku söötmise korraldamine lihtne vastavalt ettevalmistatud silohoidla ja heinahoidla on ühtlasi söötmiskohaks hoitakse kokku suur...
Lambaliha Esimesed kirjalikud andmed Eestimaal aretatavatest lammastest pärinevad 1794. aastast, mil W. Friebe kirjutas Eesti ja Liivimaa statistilises ja ökonoomilises aastaraamatus, et Baltimaades peeti ebaühtliku, jämeda villaga, väikesekasvulisi, kitsa rinna, kõrgete peente jalgade ja lühikese olmnurkse sabaga lambaid, kelle jäärad olid sarvedega, lambad olid enamasti mustad või hallid. Need olid eesti maalambad, keda võib pidada põhjalühisabalammasteks ja kes olid põhiliseks lähtematerjaliks eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu kujundamisele.19. sajandi alguses oli meriinovill väga hinnaline kaup ning mõisnikud hakkasid importima meriino peenvillalambaid. 1840 oli Eestis ja Liivimaal 208 820 peenvillalammast ning peenvilla ja maalamba ristandit. Kuna meriinolammaste pidamine sai 19. sajandi lõpus Austraalias hoo sisse, siis peenvilla hinnad maailmaturul hakkasid lange...
Simpsoni kõrb asub Austraalia mandril, 20-30 põhjalaiusel ja 130-140 idapikkusel. Simpsoni kõrb on põhiliselt liivakõrb, leidub ka takõrri. Kõrb ei le koguage ühesugune muutusi on märgata oea iga saja kilomeetri tagant. Punasel liival kasvavad üksikud puud, poolpõõsad. Liivaluidete vahelt paistavad ka kuivanud soola järved. Suurim soolajärv Simpsoni kõrbes on Eyre soolajärv. Kõrbete põhiloomad keda näha võib on näiteks kaamel, dingo,känguru,bilby ja reptiles. Kasvatavad kariloomad on veised, lambad ja kaamlid. Austraaliasse on peaaegu kõik liigid sisse toodud igalt poolt välis riikidest. Seal toimus aga paljunemine nii kiiresti et tekkis pidevalt uusi liike. Seega on Austraalia väga liigirikas. Põhilised loomad on kukkurloomad nagu näiteks känguru ja bilby. Samuti võib kõrbes ringi jooksmas näha emusid. Coober Pedy on väike asula keset kõrbe, asub üsna soolajärvede läheduses. Seal piirkonnas on sademed peaaegu et...
Lambavill Sander Toop 9b. LAMBAVILL JA SELLE TÄHTSUS Villaks nimetatakse mitmesuguste loomade (lammas, kits, küülik jm.) ketramiseks kõlbulikke karvu, mis on saadud pügamisel või kammimisel. Lambavill on maailma tekstiilitööstuses tähtsaim tooraine, millest valmistatakse täis- ja poolvillaseid riideid, vaipu ning mitmesuguseid villaseid esemeid. Villal on mitmeid väärtuslikke omadusi. Vill on suhteliselt kerge ja elastne, värvub hästi, on hügroskoopne ja laseb hästi läbi õhku ning ultraviolettkiiri. VILLA KEEMILISED OMADUSED Villa orgaanilise aine keemiline koostis sarnaneb naha ja lihaskoega. Villas leidub väga mitmesuguste omadustega valke - keratiine, kollageeni, nukleiin- ja aminohappeid. Villas on lipiide - rasva ja rasvataoliste ainete steroole (kolesterooli, lanosteriooli), glükogeeni ehk loomset tärklist ning mitmesuguseid ainevahetusprodukte, nagu kusihapet, puriini, kabamiidi jt. Villa orgaaniline ain...
Ökoloogiline ehk mahepõllumajandus Kovesnikova Darja 11 klass Mahepõllumajandus ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel. MAHEPÕLLUMAJANDUSE PÕHIMÕTE ON TOIMIDA KOOS LOODUSEGA, MITTE TEMA ARVEL. Mahepõllumajanduse reeglid kehtivad nii taime- ja loomakasvatuses kui ka töötlemisel, toitlustamisel ja turustamisel. Mahetootmine: -Mullaviljakust säilitatakse ja parandatakse orgaaniliste väetiste ja liblikõielisi sisaldava külvikorra abil. - Kahjurite, haiguste ja umbrohu tõrjeks ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid. - Maheloomakasvatuses pannakse suurt rõhku heaolule. Loomad saavad rahuldada oma loomulikke vajadusi, viibida väljas ja süüa mahesööta. See annab neile hea tervise - Eesmärk ei ole loomade võimalikult kiire juurdekasv ega maksimaalne piimaand. - Ho...
Vill on üks tähtsamaid loomseid tekstiiltooraineid. Villa saadakse peamiselt lammastelt, aga ka kaamelitelt, kitsedelt ja muudelt loomadelt. Villa kasutatakse lõnga, kangaste, trikotaazi, vildi, vaipade jm. tootmiseks. Inimesed on villa kasutanud lammaste kodustamisest alates. On olemas palju lambatõuge. Villa kvaliteedi järgi võib need jagada kolme põhirühma: peenvillalised, segatõulised ja karmivillalised. Kõige parema kvaliteediga on peenvillalistelt lammastelt saadud vill. Villa saadaPügamisel saadud toorvilla töödeldakse sorteeritakse, ropsitakse, pestakse ja kuivatataksekse lammaste pügamisel kevadel (ebaühtlase villaga lammastel veel ka sügisel) Villakiu ehitus Lambavillakarv ehk villakiud koosneb villarakkudest. Neid on kolme liiki: · villakiu välispinda katvad soomuselised katterakud (nende iseloomust oleneb kiu läige) · pärisrakud, mis moodustavad tüvikihi (määravad kiu tugevuse, venivuse, elastsuse, ...
Essee filosoofilisest raamatust ´´Essee teadvuse vahetutest andmetest`` Henri Bergson 11.01.2010 Kohustuslikus korras pidin läbi lugema antud maailmakuulsa filosoofi tähtsaimaid teoseid. Raamatukogust tulles jäi see nädalaks raamaturiiulile, kuid kätte tuli ta võtta. Peab tõdema, et 19 eluaastat ja 11 ning pool aastat kooliharidust nõudsid sinna kõrvale ka paksu võõrsõnade leksikoni. Raamatukogus mõtlesin naiivselt, et võtan kõige õhema raamatu, saab kergelt- kiiresti kaelast ära. Iroonia või mitte, aga filosoofia valdkonnas tähendab see seda, et autoril või tõlkjal tuli palju vaeva näha, et enda laialivalguvad mõtted ja selgitavad seletused tekstist ära jätta. Viimane lause iseloomustab seda raamatut väga. Järelsõna oli antud raamatu selgeim osa. Seal esines hä...
LOOMAKASVATUS Lambakasvatus Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis. Aastal 2010 oli lammaste arv 79 tuh. Enamasti on karjas üle 100 lamba. Eesti suurim lambakari asub Valgamaal Laatres. Lambakasvatuse suunad Eestis: Lihaloom Piimakasvatus Villalambad – meriino lambad. Villa osatähtsus on langenud. Ka lambanahk. Eesti tumedapealine lambatõug, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. Algselt olid need eesti maalambad, alates 1958 a on nad Eestis tuntud tumeda- ja valgepealise lamba nime all. Eesti tumedapealise lambatõu aretuse algus 1926 a, lähtetõugudeks olid eesti maalammas ja šropširi lihalambatõug. Suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid madalama viljakuse ja jämedama villaga. 2010. aastal 3246 utte 19 karjast. Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu 1,50 talle poeginud ute kohta. Utt...
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Äriplaan Loomakasvatus magister 1. kursus Tartu 2015 SISUKORD 1.KOKKUVÕTE 2. ETTEVÕTTE ÜLDANDMED 3. ÄRIIDEE 4. VISIOON, MISSIOON, EESMÄRGID 5. SWOT-analüüs 6. TOODE 7.TURU ANALÜÜS 8. KONKURENTS 9. TURUNDUSPLAAN 10. PERSONAL JA JUHTIMINE 11.FINANTSPLANEERIMINE 12. RISKIANALÜÜS 1. KOKKUVÕTE 2 Minu talu nimi on Terepi talu ja minust saab FIE Maris Pihlapuu. Talu juurde kuulub 25 ha maad ja 30 pealine lambakari. Toodanguks on ettevõttes liha, mida hakatakse müüma Otepää lihatööstusele. Loomad on vabapidamisel,...
Saamid Anna-Kristiina Kreemann 9.klass Saamid on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal Saamid räägivad saami keelt Keel kujunes välja Lõuna-Soomes ja Karjalas Saamid kuuluvad Euroopa aborigeenide hulka Saamid on tegelenud kalapüügiga, karuslooma jahtimisega, lammaste karjatamisega, kuid enamasti põhjapõdra kasvatusega Saami rahvamuusika on isepärane joigude laulmine ehk joigamine (joitakse tavaliselt ilma saateta) Joigamine ilma sõnadeta laulmine (Näiteks) jo jee lo la joo je loo Saamide käsitöö, laulud, tantsud ja rõivastus on säilinud tänapäevani Viimastel aastakümnetel on levinud saamide kultuur üle maailma ja kogunud kuulsust Guovdageaidnus tegutseb isegi saami rahvuslik teater "Beaivvás Sámi Teáhter". Saami lipp Saami perekond
EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Põllumajandusökonoomika üldkursuse praktikumitööd Koostaja: HELEN TIITSON Majandusarvestus ja finantsjuhtimine II kursus Juhendaja: lektor K.LAHESOO Tartu, 2005 SISUKORD EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL.............................................................................1 Majandus- ja sotsiaalinstituut..............................................................................................1 Põllumajandusökonoomika üldkursuse ..............................................................................1 praktikumitööd.....................................................................................................................1 Koostaja: HELEN TIITSON.......................................................
MERIINO VILL Referaat SISUKORD PÄRITOLU JA TEHNOLOOGIA............................................................................. 3 PILDID.............................................................................................................. 6 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 7 2 PÄRITOLU JA TEHNOLOOGIA Meriino Meriino on maailma vanim ja arvukaim lambatõug. Arvatakse, et tõug pärineb Hispaaniast või Põhja-Aafrikast. Meriinod olid ka esimesed Uus-Meremaale toodud lambad ja nüüdseks on neid seal üle 2 miljoni. Enamik meriinosid elab Lõunasaare mägistel aladel, kus see on ainus lambaliik, kes kasvab jõudsalt merepinnast niivõrd kõrgel asuvatel karjamaadel. Meriinod liiguvad kiiresti ja püsivad ...
Kiudained Kiudained on ülitähtsad lõnga ja kangaste valmistamisel. Kõik kiudained on polümeerid, mille keemiline koostis ja struktuur on tihedas seoses nende omadustega. Kiudained jagatakse: Looduslikeks kiudaineteks Tsellulooskiud (taimsed) puuvill, lina, kanep Valkkiud (loomsed) vill, siid Tehiskiudaineteks lähteaineks looduslikud polümeerid (tselluloos) tehissiid Sünteeskiudaineteks lähteaineks väikese molekuliga ained (naftasaadused), millest valmistatakse polümeerid polüamiidkiud (nailon, kapron), polüesterkiud (lavsaan), akrüülkiud. -1- Tsellulooskiud Tselulooskiud on taimse päritoluga. Tselluloos on kuilise ehitusega aine, ta on tugev ja küllaltki kõva. Taimede organismis o...
PärnuJaagupi Gümnaasium Niidutüübid, nende ohustatus ja kaitse Referaat keskkonnaõpetusest veebruar 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................2 2. Mis on niidud?........................................................................................................................ 3 3. NIIDUTÜÜBID...................................................................................................................... 4 3.1 ALVARID.........................................................................................................................4 3.2 Iseloomustus......................................................................................................................4 3.3 Inimmõju..............................................................
Rakke Gümnaasium ÕPPEMATERJAL TALUPIDAMISEST Loovtöö Autor: Sten Lehter Juhendaja: Marika Tekkel Rake 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS 1 AJALOOST 2 RABA TALU KIRJELDUS 3 PÕLLUTÖÖD RABA TALUS 3.1 Randaalimine 3.2 Väetamine 3.3 Külvamine 3.4 Vilja koristus 3.5 Sõnniku laotus 3.7 Kündmine 4 LAMBAKASVATUS RABA TALUS KASUTATUD KIRJANDUS LISAD SISSEJUHATUS TÖÖ EESMÄRGID,TEEMA VALIKU PÕHJENDUS Kirjutasin loovtöö teemal „Õppematerjal talupidamisest algklassidele“. Valisin antud teema sest, elan ise talus, kus tegeletakse põlluharimise ja lambakasvatusega ja nii on mul selle vastu huvi ja sellest lihtne kirjutada. Töö eesmärk on selgitada algklassi õpilastele kuidas käib talupidamine, kuna seda on väga väheseks jäänud ja lastel puudub võimalus nendest teadmistest osa saada. Olen tööd illustreerinud piltidega ,et anda lastele parem ettekujutus tal...
TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS 1.Lihatööstuste üldiseloomustus, struktuur. Lihakombinaatide struktuur · Loomabaas (eelbaas) lahieelbaas sanitaartapamaja · Liha-rasvatsehh (tapamaja) Loomade algtöötlemise osakond Toiduvere töötlemise osakond Nahkade töötlemise osakond Soolte töötlemise osakond Subproduktide töötlemise osakond Toidurasva töötlemise osakond Endokriin-ensüümtooraine kogumise ja töötlemise osakond Harjaste, sulgede, karvade, sõrgade, sarvede töötlemise osakond Lindude ja küülikute töötlemise osakond · Külmhoone · Liha ümbertöötlemise tsehh (vorsti- ja kulinaaria tsehh) Lihalõikuse osakond Vorstide tootmise osakond · Keeduvorstide tootmise osakond · Suitsuvorstide tootmise osakond S...
Mitterakulised struktuurid : priionid ja viirused Priionid 1. normaalseid priioneid esineb kõigil imetajatel. 2. esinevad vaid kesknärvisüsteemis. 3. on evolutsiooniliselt vanad.(eri imetajate liikidel on need valgud väga sarnased. 4. normaalsed priionid reguleerivad ööpäevaseid rütme. Erinevus normaalse ja tõvestava priionvalgu vahel : normaalne priionvalk on alfa- spiraal, tõvestav valk on aga beeta-struktuur. Tõvestavad priionvalgud : … tekitavad priionhaigusi (lammaste kratsimistõbi , hullulehmatõbi) 1) priionhaigustele pole ravi ning need lõpevad surmaga. 2) tõvestavad priionvalgud on erilised : a) ei lagune ensüümide toimel. b) ei denatureeru kõrgel temperatuuril, kiirguste ega lahustite toimel. 3) organism ei erista normaalseid ja tõvestavaid priionvalke. (antikehi ei teki = ei teki loomulikku kaitset). Seega EI SAA Priionhaigusi diagnoosida. 4) priionhaigused ei tunnista liikidevahelisi barjääre. (inimesed saavad ...
Island Hans-Erik Tõnissoo Miina Härma Gümnaasiumi 8.b klass Asend Asub Atlandi ookeani põhjaosas Sotimaa, Gröönimaa ja Norra vahel Peaaegu kogu territoorium paikneb Islandi saarel Põhjapoolseim punkt asub Surtsey saarel Loodus Vulkaaniline saar ookeani keskahelikul Tekkinud Põhja-Ameerika ja Euraasia laama piiril 14-16 miljonit aastat tagasi Kõige ohtlikum vulkaan on Laki Kihtvulkaanidest tuntuim Hekla Pisikesi vulkaane esineb tihti, ohtlikke 5-6 a tagant Loomad Ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki Enne inimasutuste teket elas maismaal vaid polaarrebane On kohatud 369 linnuliiki Roomajad ja kahepaiksed puuduvad Saart ümbritsev meri on kalarikas Islandi lambakoer Tavaline Islandi talukoer, kes ainuke koeratõug Keskm...
1. Hänilase üldiseloomustus Eestis võib kohata hänilase kolme alamliiki: lambahänilane, põhjahänilane ja mustpea- hänilane (Peksar, 2014). Hänilasel on palju rahvapäraseid nimesid : karjalind, karjatsirk, veistevästrik, lambalinavästrik, lambahällulind, kesvatalleke jt. Tema elupaigad on niidud, karjamaad, jõeluhad, harvem kohtame lambahänilast ka madalsoodel ning erandjuhtudel ka päris rabades. Üldiselt võib öelda, et talle meeldivad niiskemad kohad kui linavästrikule. Tihti märkame teda mõnel madalal põõsal või tugevamal rohukõrrel istumas või ka hoopis karilooma turjal ratsutamas. Ta on leidnud ka oma koha vanarahva heades ennustustes: kui lambatalleke kevadel lammaste seas kõnnib, siis on teisel aastal head lambasigimist oodata. (http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/MOTFLA2.htm) Aastal 2006 valis Eesti Ornitoloogia Ühing hänilase aasta linnuks. (Laurits, 2014) Hänilane on rändlind, kevadel saabub ta Eestisse aprilli lõpul või mai alg...
Järvamaa Kutsehariduskeskus 2012 Lambakasvatus Nimi Sissejuhatus Lambakasvatus on kodustatud lamba kasvatamine ja tõuaretus ning loomakasvatuse alamkatego-oria. Lambakasvatus põhineb liha- või villalammaste kasvatamisel. Samuti kasvatatakse lambaid piima saamiseks või teistele talunikele müümiseks. Loomade pidamine Varjupaik ja keskkond Lambaid peetakse karjadena koplites või laudas. Külmades tingimustes võivad lambad vajada varjupaika, kui nad on värskelt pügatud või poeginud. Eelkõige värskelt pügatud lambatalled võivad olla väga vastuvõtlikud märjale ja tuulisele ilmale ja võivad kergesti haigestuda. Tervishoid Lambad, eelkõige kinnise pidamise puhul, vaktsineeritakse siis, kui nad on vastsündinud talled. Talled saavad oma esimesed antikehad ematernespiima kaudu elu esimestel tundidel ja siis lisavaktsiini kaudu iga kuue nädala järel kolme kuu jooksul ja seejärel lisaannus iga kuue kuu tagant. Vesi, toit ja õh...
KOHEVAD LAMBAD Kodulammas on nõrga kehaehitusega: keha raske, jalad peened ja nõrgad. Sellepärast ei jõua ta ka kuigi kiiresti joosta. Peas on lambal sarved. Emasloomal on need lühikesed või puuduvad, isastel on pikad, taha ja külgedele kaarduvad. Lamba saba on lühike. Keha on kaetud tiheda lainelise karvaga - villaga. Koon on võrdlemisi terav, õhukeste ja väga liikuvate mokkadega. Lammastel pole ülemisi lõikehambaid. Selle asemel on ülahuules lõhe, mis aitab neil rohtu suhu ahmida ja lehti varre küljest lahti rebida. Lammas on mäletseja koduloom nagu kits ja veiski. Algul korjab ta vatsa rohtu täis ja hiljem, puhkeajal, mäletseb selle peeneks. Talveks pannakse lambad lauta. Laudas on söödasõimed ja joogikünad. Lambalautu ei köeta. Põrandale tuleb aga laotada ohtralt põhku, et lambad ei lamaks paljal põrandal ega külmuks. Lammaste peamiseks söödaks on hein ja silo, põhk, männioksad. Lammastele meeldib juua ka voolavat v...
Sisukord Sissejuhatus........................................................................................3 1. Elektriline uimastamine..........................................................................4 1.1 Elektrilise uimastamise parameetrid..........................................................5 1.2 Veiste elektriline uimastamine......................................................5-6 1.3 Sigade elektriline uimastamine.....................................................6-8 1.4 Lammaste elektriline uimastamine...................................................8 2. Elektrilise uimastamise mõju liha kvaliteedile...............................................9 3. Loomade fikseerimine uimastamisel.........................................................10 3.1 Korralikult uimastatud looma tunnused.................................................10-11 Kokkuvõt...
LAMBAVILL LAMBAVILL · Villaks nimetatakse mitmesuguste loomade (lammas, kits, küülik jm.) ketramiseks kõlbulikke karvu, mis on saadud pügamisel või kammimisel. · Lambavill on maailma tekstiilitööstuses tähtsaim tooraine, millest valmistatakse täis ja poolvillaseid riideid, vaipu ning mitmesuguseid villaseid esemeid. Villal on mitmeid väärtuslikke omadusi. Vill on suhteliselt kerge ja elastne, värvub hästi, on hügroskoopne ja laseb hästi läbi õhku ning ultraviolettkiiri. OMADUSED pikkus peenus villkarvade säbarus tugevus venitatavus vetruvus elastsus pehmus ja karedus värvus läige VILLA KASVU JA OMADUSI MÕJUTAVAD TEGURID · Lamba villatoodang määratakse aastase villakogusega. Villa kasvu ja selle omadusi mõjutavad paljud tegurid, millest olulisemaks peetakse lamba sugu, iga, tõugu ja füsioloogilist ...
Joigamine Saami rahvamuusika iseloomulik traditsioon on joigude laulmine ehk joigamine. Tavaliselt lauldakse aeglaselt, kõripõhjast, samuti markeeritakse joigudes tihti meeleolu ja aimatakse järgi loodus- või kunsthelisid. Tänapäeval on lisaks traditsioonilisele saateta joigamisele levinud ka muusikalise saatega uued joiud või vanade töötlused, mis kuuluvad popmuusika eri žanritesse. Traditsioonid Saamid on tegelenud kalapüügiga nii merelt kui siseveekogudest, karusloomade jahtimine ja lammaste karjatamisega, ent enim tuntud on põhjapõtrade kasvatamine ja karjatamine. Vaid umbes 10 protsenti saame tegeleb traditsiooniliste aladega nagu põhjapõdrakasvatus, mida säilitatakse ,et hoida side rahvakultuuri ja rahvakommetega. Saami rahvas on rikas oma traditsioonide ja ajaloo ning kultuuri poolest. Nii käsitöö, laulud, tantsud kui ka rõivastus on tugevalt säilinud. Viimastel aastakümnetel on levinud saamide kultuuri üle maailma. Saamid e...
TALUTÖÖD Eesti talurahva olukord polnud 19. sajandi keskel kerge. Lisaks kohustustele käia saksa mõisniku juures orjamas tuli teha ka oma talu tööd, mida jätkus aastaringselt. Talutööde alustamisel ja lõpetamisel jälgiti hoolega loodusmärke ja rahvakalendri tähtpäevi. Kevadel olid peamisteks põllutöödeks kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille otsas olid rauast sahaterad. Atra vedasid härjad. Pärast kündi põld äestati ja siis võis juba seemne mulda külvata. Külvati käsitsi ja väga hoolikalt. Kasvatati rukist, otra, nisu ja kaera. Kevadel veeti laudad sõnnikust puhtaks, see sai väetiseks kesapõllule, mis järgneval sügisel üles künti. Pärast jaanipäeva, kui ilm vähegi lubas, tuli alustada heinateoga. Sageli asusid heinamaad talust kaugel metsade ja soode keskel. Heina niideti vikatiga hommikul vara, kui kaste oli veel maas. Keskpäevapalavuses muutus niitmine väga vaevaliseks....
Tartu Descartes´i Lütseum Austraalia põllumajandus Miniuurimus Laura Lukk Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2013 Looduslikud eeldused Looduslikud eeldused Austraalias põllumajanduse aretamiseks ei ole eriti head, kuna enamus Kesk- ja Lääne-Austraaliast on kõrbe all ning seal ei ole sobivat ala, kus põllumajandusega tegeleda saaks. Võimalik on see vaid riigi idaosas, põhjas ning mingil määral ka kagu- ja edelaosas. Koos kaevandusharudega moodustab põllumajandus 80% riigi sissetulekust. A) Austraalias on põllumajanduslikult kasutatavat maad kokku vaid 5%. Austraalia maakasutus Põllumaa Rohumaa Metsamaa Muu maakasutus 6% ...
Prioonhaigused Kristin Tisler 12.klass Inimesel on eristatud nelja prioonhaigust: Kuru CreutzfeldtJakobi tõbi (CJD) GerstmannStraussleri tõbi (GSD) enamus juhtudest leitud perekondlikult pärilikuna Fataalne perekondlik unetus ainult pärilikuna mõnes suguvõsas Loomadel kreibi lammaste ja kitsede kratsimistõbi veistehullus ehk hullulehmatõbi (BSE) Nakatumine Prioonhaigused on nakkushaigused, kuid on ka võimalik haigestumine ilma välise nakkuseta. Haigestunud organismis ei teki antikehi priooni vastu. Haiguse peiteaeg on väga pikk, olenevalt liigist ja nakatumise teest mitmest kuust 10 aastani. Pr ioon Prioonid ehk on viirustest väiksemad, ainult valgust koosnevad nakkushaigusetekitajad. Prioonid on normaalsete valkude nakkuslikud vormid, mis muudavad terveid valke endasarnasteks. Prioonid kahjustavad pea ja seljaaju. Nende toi...
LIPIIDID 1. Mis on lipiidid? Hüdrofoobsete või osaliselt hüdrofoobsete looduslikku päritolu molekulide klass. Lihtlipiidid ja fosfolipiidid. 2. Milline on lihtlipiidide ehitus? Millal nad on tahked, millal vedelad? Lihtlipiidid- glütseroolist ja rasvhakkejääkidest koosnevad molekulid, nt rasvad, õlid ja vahad. Tähtsad energiaallikad ja –varud. Üksiksidemed = tahked(rasvad). Kaksiksidemed=vedelad(õlid) 3. Nimeta 4 lihtlipiidide ülesannet. 1)Varuaine- loomadel tavaliselt rasvkate, hülged,karud.Taimedes õlidena, nt seemned ja viljad, sihkvad. 2) Energiaallikas- kõige energiarikkamad toitained. 1g=9.3kcal täielikul lõhustamisel. 3)Ehitusmaterjal- fosfolipiididest rakumembraanid, kõiki rakke. Võimaldab luua vettpidava kaksikkihi. 4)Kaitse- koonduvad seseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi. Rasvkude kaitseb välismõjude eest ka lihaseid ja veresoo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
