Õunhape Hüdroksübutaandihape HOOCCH(OH)CH2COOH leidumine · Kukerpuu, pihlaka ja tuhkpuu viljad (3%) · Õunad, hapukirsid (~1%) · Nektariinid, vaarikad, sõstrad(0,5%) · Apelsinid, maasikad, viinamarjad (alla 0,25%) omadused · Värvuseta, kristalne aine · Sooli ja estreid kutsutakse malaatideks Kasutamine · Toiduainetööstus- Maitseainena(E296), kui ka konserveerimiseks · Kosmeetikatööstus- hambapastad, suuvesi, kehakoorimiseks mõeldud kreemides Viinhape 2,3-dihüdroksübutaandihape HOOCCH(OH)CH(OH)COOH Leidumine · Leidub kõige rohkem banaanides ja viinamarjades · Tekib viinamarjamahla käärimisel · Veini laagerdamisel (viinakivi) Omadused · Valge kristalne aine · Vees ja alkoholis hästi lahustuv · Soolad on tartraadid kasutamine · Toiduainetööstuses (E334) · Meditsiinis · Tekstiilitööstuses- värvainena,...
BENSEEN Merilys Kängsepp K210 Benseen (varem ka bensool) on lihtsaim aromaatne süsivesinik. Benseeni valem on C6H6. Benseen on omapärase lõhnaga, värvuseta, kergestisüttiv, vees halvasti lahustuv vedelik. Tema keemistemperatuur on +80,1 °C, sulamistemperatuur on +5,5 °C ja tihedus 879 kg/m³ Plahvatusohtlik Benseeni kasutatakse muu hulgas ravimite, lõhkeainete, värvide ja mitmesuguste polümeeride toorainena. Teda kasutatakse ka rasvade, vaikude ja kautsukite lahustina ja mõnikord harva mootorikütuse koostisosana. Kautsuk- Benseen on väga mürgine ning on tunnistatud kesknärvi- ja vereloomesüsteemi mõjutavaks aineks, mis võib esile kutsuda vähktõbe, eelkõige leukeemiat. TÄNA KUULAMAST! ...
SUHKUR Suhkur on inimese jaoks oluline toiduaine, mida kasutatakse: o roogade magustamiseks o maitsestamiseks, mis tähendab teiste maitse- või toiduainete maitse rõhutamist või nihutamist soovitud suunas. Suhkru eriliigid: Tavaline lauasuhkur ehk sahharoos; Viinamarjasuhkur ehk glükoos; Puuviljasuhkur ehk fruktoos; Piimasuhkur ehk laktoos; Linnasesuhkur ehk maltoos. Suhkru jaotus tootmisviisist lähtuvalt: 1. Peensuhkur Valge kristallsuhkur on kõige tavalisem kasutatav suhkur. Tavalist suhkrut toodetakse kas suhkruroost või suhkrupeedist. Kasutamine: o Koduhoidiste valmistamiseks o Küpsetamiseks o Maitsestamiseks Tume kristallsuhkur valmistatakse toor-roosuhkrust. Kristalliseerumine...
2 Sissejuhatus............................................................................3 Fosforväetis............................................................................4 Fosforväetiste jaotamine..............................................................5 Erinevad fosforväetised ja nende olulised komponendid........................6 Superfosfaat............................................................................8 Väetamine fosforväetistega...............................................................................9 Kokkuvõte .............................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................11 Sissejuhatus Keemia osatähtsus põllumajanduses o...
1. Selgitada mõisted: karboksüülhape, ester, amiid, happe halogeniid, hüdroksühape, küllastunud hape, küllastumata hape, aminohape, halogeenhape, dihape, rasvhape, happe asendusderivaat, happe funktsionaalderivaat, laengu delokalisatsioon, hüdrolüüs, happeline katalüüs, leeliseline katalüüs. 2. Miks karboksüülhappel on happelised omadused? Kirjutada dissotsiatsioonivõrrand ja selgitada. R-COOH = R-COO- + H+ Karboksüülhappel on happelised omadused, sest tal on võime dissotseeruda ja anda lahusesse vesinikkatioone. 3. Võrrelda alkoholi ja karboksüülhappe happelisust. Põhjendada erinevust. Karboksüülhapped on miljardeid kordi happelisemad kui alkoholid, sest alkoholi happeline dissotsiatsioon on tugevalt vasakule nihutatud, kuid karboksüülhappe happeline dissotsiatsioon on tasakaalus. R-COOH + H2O R-COO- + H3O+ R-OH + H2O RO- + H3O+ 4. Võrrelda süsihappe ja etaanha...
, mille heks phjuseks on asjaolu, et nende aatomite vliselektronkihil on kaks korda rohkem valentselektrone kui vastavatel leelismetallidel. Lihtainena on IIA rhma metallid keem.aktiivsed, kuid vhemakt. kui leelismetallid. - Reag.hapnikuga: krgemal temp'l sttivad metallid heleda leegiga plema ja mood. vastava oksiidi. 2Mg + O2 tekib 2Mg - Reag. halogeenidega: hinevad energiliselt mood. vastavaid halogeniide: Ca + Cl2 tekib CaCl2 (kaltsiumkloriid) Sr + Br2 tekib SrBr2 (strontsiumbromiid) - Reag. veega: Leelismuldmetallid (Ca, Sr, Ba, Ra) reageerivad veega juba toatemperatuuril (Be ja Mg soojendamisel): Sr + 2H2O tekib H2 + Sr(OH)2 (strontsiumhdroksiid) -Reag. hapetega: 2.rhma elemendid paiknevad metallide pingerea algul ning reag. seeprast hapetega aktiivselt: Ca + 2HCl tekib CaCl2 + H2 Tekivad lihtsoolad, milles LMM-de o.-a. alati II. Lahustumine vib olla aeglane juhul, kui reageerimisel tekivad rasklahustuvad soolad Be + H2SO4 tekib BeSO4 + H2 2. LMM: LOETLEDA, KUIDAS MUUTUB NENDE KEEM.AKTIIVSUS RHMA PIIRES JA NENDE ELEKTRONKONFIGURATSIOON JA O.-A. HENDITES. Liikumisel rhmas suunas Be-Mg-Ca-Sr-Ba-Ra vib theldada jrgmisi trende: aatommass suureneb, vheneb keemis-ja sulamistemp, suureneb met.tihedus, vheneb kvadus, hendites on elementide o.a. hesugune II, keemiline aktiivsus suureneb. Rhma elemendid kuuluvad aatomiehituslikult s-elementide hulka. Aatomite vliselektronkihi kofiguratsioon on ns2. 2. rhma elementide korral titub s- orbitaal ja jrgmiste elementide rhmade puhul hakkavad tituma p-orbitaalid. 3. BE LEIDUMINE JA KASUTUSALAD Be-elemendine vhelevinud, litosfris 47.kohal. Thtsaim mineraal berll, mis kujutab endast berlliumalumiiniumsilikaati Be3Al2[Si6O18]. Vhem tuntumad on fenakiit, krsoberll ja gadoliniit. Kasut: Be thtsaimaks rakendusalaks on sulamid. Be leiab kasutustamist portatiivsetes neutronkiirguse allikates. Be-Ni...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jakob Link T21K SUHKUR referaat Tallinn 2011 SISUKORD 1. SUHKUR 3 2. MAGUSUS 4 3. MAHT 4 4. SUHKRU LEVIK EUROOPASSE 5 5. TEKSTUUR 7 6. SÄILIVUS 7 7. KÄÄRIMINE 8 8. VÄRVUS 8 9. NIISKUS SIDUVUS 9 10. SUHKRUPEADEST SUHKRU TÜKKIDENI 9 11. ENERGIA 10 12. RETSEPTID 11 1. SUHKUR Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass. Need on looduslikud ühendid, m...
1. Mõisted. a. Leelismetallid – kõige aktiivsemad metallid, mis kuuluvad IA rühma. b. Leelismuldmetallid – metallid, mis kuuluvad IIA rühma. c. Vee karedus – lahustunud kaltsiumi- või magneesiumiühendite sisaldus looduslikus vees. Kui karedust on võimalik kõrvaldada vee kuumutamisel, siis on see mööduv karedus ning kui ka vee kuumutamisel see ei kao, siis on jääv karedus. d. Siirdemetallid – metallid, mis kuuluvad B-rühma. e. P-metallid – metallid, millel on viimasena täitunud p-orbitaal. f. Leelis – hüdroksiid, vees hästi lahustuv tugev alus. 2. Valemid ja kasutusalad. a. Söögisooda - NaHCO3, toidutööstus, meditsiin ja keemialaborid. b. Pesusooda – Na2CO3, pesupulber. c. Seebikivi – NaOH, seebi valmistamine. d. Keedusool – NaCl., meditsiin, seebi- ja teiste pesuainete tootmine. e. Kips - CaSO4 · 2H2O, ehitus ja meditsiin. f. Glaubrisool – Na2SO4 · 10H2O, meditsiin. g. Kustutatud lubi – Ca(OH)2, metallurgia h. Kustutamata lubi – CaO, gaaside ja vedelike kuivatamine. i. Marmor – CaCO3, ehitus. j. Vaskvitriol - CuSO4·5H2O, taimekahjurite tõrje. k. Raudvitriol - FeSO4·7H2O,värvi kinniti, tõrjub hallitust ja mädanikku, taimekahjurite tõrje. 3. Leelis- ja leelismuldmetallide hoidmine, ohutusnõuded. a. Laboris hoitakse neid suletud anumas, petrooleumi- või õlikihi all, et vältida reageerimist õhuhapniku või veega. b. Kasutamisel...
Ande Andekas Keemia - Alküünid Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille üldvalemiks on CnH2n-2 ja kus süsinike vahel esineb kovalentne kolmikside. Kuna süsinike vaheline kaugus alküüni molekulis on väiksem kui alkeenis, on kolmikside võrreldes kaksiksidemega keemiliselt püsivam. Iseloomulikud on liitumisreaktsioonid, mis toimuvad kahes astmes. Tähtsaimaks ühendiks on etüün e. atsetüleen (C2H2; värvusetu, küüslaugu lõhna ja narkootilise toimega vees lahustuv gaas), mida saadakse laboratoorselt ja tööstuslikult kaltsiumkarbiidist vee toimel. Gaaskeevituses tuntud aine, kus atsetüleeni balloonides on see gaas rõhu all lahustatud orgaanilises vedelikus, millega on immutatud balloonis sisalduv poorne materjal. Etüüni segu hapnikuga on väga plahvatusohtlik ning võib o...
On aktiivseimad metallid, loovutavad kergesti (võime kasvab ülevalt alla, aatomite mõõtmete kasvu tõttu) väliselt elektronkihilt ainsa elektroni, muutudes väga püsivateks leelismetallide katioonideks laenguga 1+. Väikese elektronegatiivsusega, ühendites on valdavalt iooniline side. Looduses vabalt ei leidu, eelkõige kloriididena. Kõige parem on kindlaks teha kuumutamisel, leegil on iseloomulik värvus. Kerged, pehmed, suhteliselt madala sulamistemperatuuriga. Keemiliselt väga aktiivsed, oksüdeeruvad kiiresti kokkupuutel hapniku (tekib peroksiid, hüperoksiid; need on tugevad oksüdeerijad, süsinikdioksiidiga reageerides eraldavad hapnikku) või veega (moodustavad leelise, tõrjuvad välja vesiniku). Seetõttu hoitakse suletud anumas petrooleumi- või õlikihi all. Nahale tekitavad sügavaid põletushaavu. Naatriumit kasutatakse redutseerijana ning välisvalgustites, liitiumit sulamite koostises ning keemiliste...
abiks.pri.ee 1. Mõisted Alus -ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone. Hüdroksiidid koosnevad metallianioonidest ja hüdroksiidioonidest Aluseline oks. -oksiid, mis reageerib happega, moodustades soola ja vee CaO, Na2O Amfoteer. Oks -oksiid, mis võib reageerida nii happe kui ka alusega, ei reageeri veega Al2O3 ja ZnO Amfoteerne -hüdroksiidi võime reageerida kas aluse või happega hüdroksiid Astmeline -aineosakeste lagunemine väiksemateks osadeks dissotsiatsioon Dissotsiatsiooni määr -näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on jagunenud ioonideks Elekrolüütilie (iooniline) -ioone sisaldavate lahuste tekkimine elektrolüütide lahustumisel dissotsiatsioon Elektrolüüt...
Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 C4 on gaasilised, C5 C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised hüdrofoobsed lahustid, mis lahustavad teis...
Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba selle ühekordne proovimine. Kordamisel tekib ülikergesti harjumus. Narkootikumi puudumisel kannatab inimene piinava enesetunde, meeleheite, ärrituvuse, hirmu ja unepuuduse all. Ta haarab uue annuse järele ja läheb selle hankimiseks kas või kuriteoni, muutub hukatusliku kire orjaks. Leiab aset isiksuse katastroofiline väärastumine. Narkootikumide toimel on inimese teadvus hägune, ta on ülierutuv, mõtlemine või tajumine on korrapäratud. Kõik see muudab võimatuks nii isiklike kui ka ühiskondlike kohustuste täitmise. Häirub kogu elutegevus: kaob isu, läheb korrast ära seedeelundite talitlus, langevad välja juuksed, käed ja jalad värisevad, võib saabuda vereringe- ja hingamiselundite halvatus ning inimene hukkub. Narkomaania ravi on ülimalt raske ja jääb pahatihti tulemuseta. Paljud...
Selleks, et elada täisväärtuslikku elu tuleb toituda tervislikul. Paljud peavad toitu millekski, mille nimel elada, kui tegelikult on toidu põhieesmärgiks vaid inimorganismi varustamine vajalike toitainetega, mida me vajame elamiseks, kasvamis- ja taastumisprotsessideks, mõtlemisvõime tagamiseks ning hea tervise säilitamiseks. Kui palju peaksime sööm? Kasvades nõuab meie organism ka palju enam toitaineid. Samuti nõuavad ka erinevad eluviisid vastava koguse vitamiine ja teisi kasulikke aineid. Seega on paika pandud kindalt toitainete kogused, mida vajavad erinevad inimesed. · 1200 kalorit - see on minimaalne kogus; seesugune madal kalorite kogus aitab kehakaalu vähendada ning on sobiv inimestele, kes on istuva eluviisiga ja äärmiselt väheliikuvad. · 1600 kalorit - on soovitav naistele, kes on väheliikuvad ning see sobib ka osadele vana...
Lemonade limonaad ginger beer alkoholivaba õlu coke koka salt - sool diet-toitumine, toit chew-närima beetroot-punapeet vegetable swallow-neelama spaghetti macaroni dish-toit, roog; corn flakes porridge-puder flour-jahu trout-forell salmon-lõhe herring-heeringas pork-sealiha minced meat-hakkliha beef-veiseliha bacon-peekon veal-vasikaliha jelly-tarretis indigestion-seedehäire oven-ahi chest-kummut drinkable-joodav edible-söödav tasty-maitsev appetizing-isuäratav lard-pekk buttermilk-hapupiim, kefir portion-osa helping-portsion spread-võileivakate mashed-püreestatud a loaf of bread-leivapäts mustard-sinep jug-kann gas cooker-gaasipliit recipe-retsept yeast-pärm cinnamon-kaneel greasy-rasvane sourkraut-hapukapapsas braise-hautama lumf of sugar-suhkrutükk spice-vürts vinegar-äädikas fry-praadima bake-küpsetama boil-keetma cook-küpsetama soluble-lahustuv ladle-kulp fork-kahvel sieve-sõel French bean-aeduba dough-tainas clove-nelk garlic-küü...
Teooria kompleksühendid Kompleksühend koosneb tsentraalaatomist kompleksimoodustajast, millel on üks või teine oksüdatsiooniaste ja mille ümber on koordineerunud kas neutraalsed molekulid, aatomid või ioonid, milliseid kõiki nimetatakse ligandideks. Tsentraalaatom koos ligandidega moodustavad kompleksühendi sisesfääri. Valemis eristatakse sisesfäär nurksulgudega. Ligandide arv on määratud kompleksimoodustaja koordinatsiooniarvuga, millised on tavaliselt 2...6. Seejuures ühe ja sama elemendi aatomid võivad omada erinevaid koordinatsiooniarve sõltuvalt oksüdatsiooniastmest. Näiteks Cu(I) 2, Cu(II) 2, 3, 4 ja 6, Al(III) 3, 4 ja 6, Zn(II) 2, 3 ja 4, Fe(III) 2, 3, 4 ja 6. Kompleksühendi välissfääri võivad moodustada positiivse laenguga ioonid juhul, kui kompleksioon omab negatiivset laengut (kompleksanioon), negatiivse laenguga ioonid juhul, kui kompleksioon omab positiivset laengut (komplekskatioon). Välissfäär võib ka puududa ja kui kompleksi l...
klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4...
a. grafiit) · Aatomvõre või molekulvõre · Vees lahustumatud · Agregootolek toatemp: 1. gaasiline(02,N2,H2,Cl2,F2+väärisgaasid) 2. vedelad( Br2) 3. tahked(C;P;S;J2;Si) Üldised keemilised omadused: · kõik mittemet. Reageerivad met-ga · Reageerivad O2 (S+O2SO2) · Reageerivad H2 (H2+F22HF) Vesinik H:+1|1) Füs omadused: · Värvitu · Lõhnatu · Õhust 14,5 korda kergem · Keemis temp. On -253C · Vees väga vähe lahustuv · Kõige kergem (väiksema tihedusega) gaas Keemilised omadused: · H2 põleb e. Reageerib O2-ga( 2H2+O22H2O) · H2 reageerib teiste mittemet.( H2+F22HF) · H2 reageerib vähe aktiivsete met. Oksiididega. Saamine: 1. elektrolüüs (2H2O2H2+O2) 2. met+hape (2HCl+MgMgCl2+H2) 3. tööstuses saadakse Metaani abil [CH4C(tahm)+2H2] Kasutamine: · kasutati õhupallide täitmisel...
eaei-ttu.extra.hu 1) Elementide omaduste perioodilisusseadus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Periodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Suurtes perioodides nii pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omadused korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omadused. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused aga nõrgenevad. VII peaalarühmas on tüüpilised mittemetallid. Alates III peaalarühmast nim suurte perioodide paarisarvuliste ridade elemente siirdeelementideks. Kõikid...
Annab vesilahuses hüdroksiide. Üldised omadused *sööbiv toime *indikaatorite iseloomulik värvus aluselistes lahustes *reageerimine hapetega *reageerimine happeliste oksiididega. Hüdroksiid-mittemolekulaarne kristalne aine, mis annab dissotsieerumisel lahesesse metalli katioone ja hüdroksiiniioone. Leelis- vees lahustuv tugev aine nt NaOH. Vähemaktiivsete metallide hüdroksiid-nõrgad alused ja nad lahustuvad vees halvasti nt Cu[OH](2). Hüdroksiidide nimetused on analoogsed vastavate metallioksiidide nimedega. Nimi antakse nagu metallioksiididele. Nime lõpp on hüdroksiid. NaOH - naatriumhüdroksiid Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid Fr(OH)2 - raud(II)hürdoksiid Alused jagunevad kahte gruppi vees lahustuvad ja vees lahustumatud. Vees lahustavaid nim. leelisteks. Leelise lahuseid saab kindlaks teha indikaatorite abil. Mitte lahustuvad hüdr. indikaatori värvust ei muu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
