Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

" labradori hoovus" - 48 õppematerjali

thumbnail
2
odt

Geograafia küsimused vastustega

Iseloomusta vee hulka ja jaotumist Maal. Maailma meri katab 71% maakerast. Vesi on erinevates sfäärides: atmosfääris veerauruna, litosfääris ja mullas leidub põhjavett ja ka organismide koostises on samuti palju vett. 2.Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjutavad selle lülisid(sademeid, auramist, transpiratsioonist, infltratsiooni, põhjavett)Veeringe koosneb sademete, aurumise, transpiratsiooni, iinfiltretsiooni ja põhjavee vahelistest seostest. Suur osa sademeid langeb maha tagasi samas kohas kus aurus, aga mingi osa liigub kas merelt maismaale või vastupidi. Sademete kandumist mõjutavad ka mäed, mille tõttu vihm sajab mäe ühele küljele. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Transpiratsiooniks nim füsioloogiliselt reguleeritud vee aurumist taimedest. Transpiratsioon sõltub temperatuurist ja pinnase nii...

Geograafia
111 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Hüdrosfääri kokkuvõte.

Tead vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed, oskad iseloomustada suur ja väikest veeringet. Maailmameri: mered, ookeanid Siseveed: jõed, järved, põhjavesi. Väike veeringe toimub ainult hüdrosfääri ja atmosfääri vahel. Suur toimub atmo-(veeaur), lito-(põhjavesi), hüdro-, pedo-(mullavesi), ja biosfääride(organismide koostises olev vesi) vahel. 2. Millised Maa piirkonnad saavad kõige rohkem sademeid ja millised kõige vähem, mis põhjustab selle? Kõige rohkem saavad madalrõhualad, eriti ekvaator, ning seda veel mõjutavad mussoontuuled ja mägised alad (need tegurid suurendavad sademete hulka.) Vähe sademeid: pöörijoontel, sest seal on laskuvad õhuvoolud ja kõrgrõhuala; mandri sisealadel, sest seal on aurumine väike ja mere/ookeani aur(vesi) ei jõua nende aladeni; polaaraladel, sest seal on kõrgrõhkkond ja aurab...

Geograafia
48 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Hüdrosfäär

Maad ümbritsevat ebaühtlaselt jaotunud veekihti, mis asub atmosfääri ja maa tahke koore vahel ning osaliselt nende sees. VESI: 1) Soolane 97% 2) Mage HÜDROSFÄÄR 1) Sisemeri – 1. Liustikud 2. Põhjavesi 3. Järved 4. Jõed 5.Mullavesi 6. Veeaur armosfääris 2) Maailmameri - 1.ookeanid 2.mered ja lahed Jõgede äravool  Vett, mis piki voolusängi kõrgemalt madalamale liigub nim. jõe äravooluks  Äravool sõltub paljudest teguritest: 1) Sademete hulk ja reziim 2) Aurumine –t 3) Valgala suurus 4) Jõgede langusest 5) Valgala taimestikust  VALGALA ehl jõgede äravooluala jaotub kaheks: 1. PERIFEERSED äravoolualad – jõgedevesi jõuab maailmamere nt. kõik Eesti jõed, enamus maailma suurimad jõed. 2. Sise-äravoolualad – vesi voolab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbedesse. Nt VOLGA jõgi. Esinevad ajutise v...

Hüdrosfäär
54 allalaadimist
thumbnail
14
docx

ARGENTIINA

ARGENTII NA MANNER: Lõuna-Ameerika manner MAAILMAJAGU: Ameerika PÕHJA-VÕI LÕUNA POOLKERA: Lõunapoolkera IDA- VÕI LÄÄNEPOOLKERA: läänepoolkera ÜMBRITSEVAD OOKEANID: Argentiinat piirab idast Atlandi ookean. MERED:- MÄESTIKUD V. TASANDIKUD IGAST ILMAKAAREST :Argentiina ida- ja keskosas on lauge maastik, lääne- ja põhjapool on mägine ala. Kõrgeim punkt on Cerro Aconcagua 6960 m, madalaim punkt on La Plata. Pinnavormidest on esindatud Andid, lavamaa ja tasandik. PEALINNA GEOGRAAFILISED KORDINAADID: Buenos Aires 34° 36′ S, 58° 23′ W Pinnamoe e. reljeefi üldiseloomustus, riigi keskmine kõrgus merepinnast (suuremad pinnavormid loetleda, kõige kõrgem tipp ja selle kõrgus m). KLIIMA ÜLDISELOOMUSTUS Kliimavööde: lähistroopilne kliimavööde sademete hulk aastas: 500- 1000 mm. temperatuuri amplituud e. temperatuuri kõikumine aasta jooksul: 12 kr.C Argentiina kliima äärmiselt mitmekesise kliimaga riik. Kui valdavat osa põhjapools...

Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Loodusvööndid spikker - murenemine, tundra, mandrijää, taimkate jne

Taimkate on taimekoosluste kogus (mets, niit). Põhikliimavöötmetes on aasta läbi üks õhumass (polaarne e. arktiline, parasvööde, troopiline, ekvatoriaalne). Vahekliimavöötmetes on pool aastat üks, pool aastat teine õhumass (lähispolaarne, lähistroopiline, lähisekvatoriaalne. Poolustelt ekvaatorini tekivad erinevad taimkattetüübid, sest taimed on kahastunud erinevate ilmastikutingimustega. Loodusvööndis levib vastavalt kliimale, mullale, pinna ehitusele ja veestikule iseloomulik taimkattetüüp. Muld on maakoore pindmine kobe kiht. Mullatekke tegurid on kivimite murenemine, taimed ja mikroorganismid. Jäävöönd: Gröönimaa, Antarktis, Arktika O. saared; polaarne kliimavööde, külm, kuiv, alla 0º, kõrgrõhkkonnad, polaaröö ja ­päev; muld laiguti ja väga õhuke; samblad, samblikud; plankton, vaalad, hülged, morsad, albatrossid, PP jääkaru, LP pingviin; Inimesi ple. Mandrijää on väheliikuv jääkate. Mandriliustik on...

Geograafia
281 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Põllumajandus 10 kl

struktuur sõltub ­ looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasusest, sotsiaal-majanduslikest suhetest, rahvuslikest traditsioonidest. Maailma maakasutus ­ põllumajanduslik maa(31%: rohumaa-21%; haritav maa-10%), metsamaa(27%), siseveekogud,liustikud(20%), kõlbmatu,vähekõlblik,rikutud maa(19%), teed ja ehitised(3%). Kaubaline ja omatarbeline põllumaj.erinevus- omatarbeline(elatus e.naturaalmajanduslik)- kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks; kaubalise(turumajanduslik) eesmärgiks on aga toodangu müük. Parasvöötmes 1 saak aastas- kapitali käive on aeglane, tööjõuvajadus hooajaline, toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega. Looduslikud ja majanduslikud tegurid mis mõjutavad põllujmaj ­ loodusl: kliima,mullad,reljeef;majand: kapital,tööjõud,valitsuse poliitika. Ekstensiivne,intensiivne tootmine ­ eks:tsentnerit hektari kohta on väike(usa); intens: on suur(suurbritannia...

Geograafia
120 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Geograafia riigieksamiks materjal

Tehnoloogilised murrangud: I ­ Itaalias ­ varaindustriaalne ­ tekkisid pangad,börsid,uued loomatõud,taimesordid,kellad,trykikunst II­Suurbritannias­hilisindustriaalne­aurumasin,vedur,kivisöe laialdane tarbimine,vabrikutööstuse levik III ­ Euroopas ­ hilisindustriaalne ­ teras,nafta,bensiin,auto,telefoniside,raadio,lennukid IV - postindustriaalne ­ tuumatehnika,kosmose tehnika arvutite ilmumine 2.Riigi arengutaseme näitajad a)Millised majanduslikud näitajad? Sisemine kogutoodang - SKT ­ aastajooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus(arvestataxe ainult lõpptoodangut) Rahvuslik kogutoodang - RKT ­ aastajooksul riigi tootmisressurssidega toodetud kaupade teenuste kogusumma,millele on juurde arvestatud eksportdi ja impordi saldo. Ostujõu pariteet ­ erinevate riikide kaupade võrdlemine dollarites. 1.Madala sissetulekuga riigid ­ RKT ­ 785$ 2.Keskmise sissetulekuga riigid RKT ­ 10000$ 3.Kõrge sissetuleku...

Geograafia
226 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tundra

1.Asend Loodusvööndina esineb tundravöönd vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkeral puudub vastaval laiuskraadil maismaa. Tundravöönd hõlmab tuhandete kilomeetrite pikkuse riba ümber Põhja- Jäämere. Tundravöönd piirneb ühelt poolt arktiliste külmakõrbetega ja teiselt poolt metsavööndiga.Ta hõlmab Euraasia ja Põhja-Ameerika mandri põhjapoolse 500-1000 km laiuse ala.Tundravööndi ulatus sõltub suuresti maailmamere ja hoovuste mõjust. Euroopa põhjaosas soojendab Põhja-Atlandi hoovus õhku nii palju, et tundravöönd ei ulatu kaugemale kui 70° pl. Kesk-Siberis, kuhu ookeanidelt tulevad soojad õhumassid ei jõua, on tundravöönd aga hoopis ulatuslikum, küündides juba 60° pl. Põhja-Ameerika kirdeosas, mida mõjutab külm Labradori hoovus, ulatub tundravöönd Hudsoni lahe ääres isegi 54° pl. 2.Kliima Tundra asub lähisarktilises kliimavöötmes, kus talvel o...

Geograafia
42 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

Suveperioodil meile jõudvad tsüklonid leevendavad aga kagust, idast ja lõunast tulla võivaid troopilisi kuumalaineid. · KÜLM HOOVUS ­ vesi ümbritsevatest aladest külmem. Lähtuvad polaaralade poolt. Nenede seas ka kõige pikem hoovus Läänetuulte hoovus. Külm hoovus muudab suved jahedamaks ja kuivemaks, ei soodusta sademete teket Labradori hoovus põhjustab jahedat ilma Põhja-Ameerikas ja selle tõttu ulatub Põhja- Ameerikas tunravöönd kaugemale lõunasse kui mujal, sest seal on Labradori hoovuse tõttu jahe; Peruu hoovus tekitab kõrbe Lõuna-Ameerika rannikule PILET 6 1. Kõrbed LEVIK Kõrbevöönd on kujunenud peamiselt 20ndate ja 30ndate laiuskraadide vahemikus. Kõrbed hõlmavad ligikaudu veerandi kogu maailma pindalast....

Geograafia
400 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tundra

See loodusvöönd esineb vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkera vastavail laiustel (65-75°) on meri ja Antarktise mandri jääkõrbed. Talvel puhuvad tuuled valdavalt pooluse suunast, tuues kaasa eriti külma ja kuiva õhku. Temperatuur püsib -15 kuni -20 °C piires, kuid on paiguti väga erinev. Põhja-Atlandi hoovus soojendab õhku tundra Euroopa- osas, Põhja-Aasiasse hoovuste mõju ei ulatu ning Põhja-Ameerika kirde-osa hoopis jahutab külm Labradori hoovus. Nii ulatub tundra Barentsi mere rannikul Euroopas 70° põhjalaiuseni, Kesk-Siberis 60°-ni, Kanadas, Hudsoni lahe rannikul aga isegi 54° põhjalaiuseni. Nagu külmakõrbes, nii ka tundras esineb tugev kivimite murenemine tem- peratuuri suure aastase amplituudi ja kivimipragudes jäätuva vee tõttu. Madala temperatuuri mõjul külmub maa talvel süga...

Geograafia
68 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand ­ suletud Maa süsteemid on dünaamilised ­ muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni...

Geograafia
441 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Beringi meri

Hedvig Liblikas 7a Rapla Vesiroosi Gümnaasium 2009 Beringi meri on Vaikse ookeani põhjapoolseim meri. Ta paikneb Venemaale kuuluva Siberi ja Ameerika Ühendriikide Alaska osariigi vahel. Põhja jäämerega ühendab seda merd Beringi väin. Beringi meri on oma nime saanud taani meresõitja Vitus Beringi järgi. Ta sõitis sinna Vene tsaari Peeter Suure käskimisel uurima, kas Aasia ja Ameerika vahel on maismaasild. Tema järgi sai nime ka Beringi väin, kus ta seilas kolm aastat pärast Peterburist lahkumist. Beringi meri on ääremeri meri, mida lahutavad ookeanist väiksemad saared mis on Aleuutide üheks osaks. Ohhoota merest lahutab seda Kamtsatka poolsaar ning Ida siberi merest Venemaa kirdeosa. Teiselt poolt ääristab seda merd Alaska poolsaar ning sinna jääb Aleuudi süvik. Beringi mere kogupindala on 3 349 908 ruutkilomeetrit ( Raamatu ,,Ookeanid ja mered" mille autoriks on Ne...

Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kalandus. Metsandus

Kalandus. Metsandus. KALANDUS Kalandus on majandusharu, mis on keskendunud mereandide püügile. (kalad, krevetid, kalmaarid, homaar, pärlid, vetikad, krabid). Hülgepüügi ja valapüügiga üldjuhul ei tegeleta. Va. vaalapüüdjad Jaapan ja Norra (rahvustoit) ja Venemaa põhjarahvad tsuktsid ja eskimod, kes kütivad hülgeid. Kalapüük Valdav osa maailma kalasaagist püütakse madalatest rannikumeredest. 67 % maailmamerest 16% magevee kalakasvatus 10% mere kalakasvatus 7% sisevetest (enamuses arengumaad; India, Bangladesh, Indoneesia (Hiina)) 1. Atlandi ookeani põhjaosa (eriti Norra meri, Ameerika rannikualad). Kalavarud külmas vees suuremad (hapnik lahustub paremini) - Labradori hoovus . Soe Golfi hoovus toob toidu (mineraalide ja toitainete lahustumine suurem - plankton. Parasvöötmes on kõige suurem produktiivsus. liigid: heeringas, krevetid, rannakarp, krabi, hõbeheik, tursk, makrell, saida, moiva 2) Ka...

Geograafia
79 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Kanada

Saaremaa Ühisgümnaasium Kanada Referaat Autor: Tiina Ollema Juhendaja: Virge Ollema Kuressaare 2009 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 1. ÜLDINFO KANADAST..............................................................................................4 2. KANADA AJALUGU.................................................................................................5 3. KANADA LOODUS....................................................................................................7 4. KANADA KINDRALKUBERNERID LÄBI AJALOO..............................................9 4.1 Kuningas George III ajal:...

Geograafia
53 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Spikker

Ookeanid. Maakera pindalast (510 mln. km2) moodustab maailmameri 70.8% ja maismaa 29.2%. Maailmameri on jaotunud poolkerade vahel ebavõrdselt: põhja poolkera katavad ookeanid ja mered 61% ja lõuna poolkeral 81% pindalast. Hüdrosfääri mass on ligikaudu 1.45*1018 tonni, sellest ligi 93.93% moodustab maailmamere vesi (ca. 1.36*1018 tonni).Maailmamere jaotus ookeanideks ja meredeks on kokkuleppeline. Kindlalt eristatakse kolme ookeani: Vaikne ookean, Atlandi ookean ja India ookean. Neljandaks ookeaniks loetakse Põhja-Jäämerd, mis mõnede maailmamere jaotuste järgi arvatakse Atlandi ookeani osaks. Antarktikat ümbritsevad vett nimetatakse sageli Antarktika ookeaniks. Globaalne veeringe ehk hüdroloogiline tsükkel.Vesi on pidevas ringes ookeani, atmosfääri ja maismaa (järved, jõed, liustikud) vahel. Maailmam...

Merefüüsika
39 allalaadimist
thumbnail
66
docx

Globaalne kliima soojenemine

6 Globaalne kliimasoojenemine on muutnud loomade käitumist........................................8 Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek..................................................................10 Kliimamuutuste uurimise rahvus- vahelised programmid on jõudnud finisisse.............13 Kliimamuutuste põhjused ja mõjud.................................................................................17 Kliimamuutuse põhjused :............................................................................................17 Kliimamuutuse mõjud:.................................................................................................18 Kliimamuutused Eestis...

Keemia
103 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Hoovused ja mere tegevus

teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades; Et üksikasjalikult teada saada, kus vesi maakeral paikneb, vaata juuresolevat tulpdiagrammi. Pane tähele, et Maa koguveevarust (1,386 miljardit kuupkilomeetrit) on üle 96 protsendi soolane. Ning et üle 68 protsendi mageveest on kinni jääs ja liustikes ning 30 % on maa sees. Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 kuupkilomeetrit, s.o ainult 1/700 koguhulgast. Ometi on jõed ja järved inimeste peamised mageveeallikad. Veeringest: http://ga.water.usgs.gov/edu/watercycleestonian.html Lisaks: http://okomaja.edu.ee/failid/ettekanne.pdf kah päris asjalik http://www.slideshare.net/helina20/aine-ja-energiaringe http://www.freewebs.com/margeku/MOISTE~1.pdf...

Geograafia
87 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Geograafia 11. klassi konspekt

Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal. Astenosfääris on aine plastiline, tekivad lained, see panebki liikuma laamad. Alfred Wegener avastas mandrite liikumise. Pangaea ­ suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana ­ kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. 7 suurt ja 20 väiksemat laama. Kuidas laamad liiguvad: · Ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge ­ toimub Lõuna-Ameerika läänerannikul nt. (Nazca ja L-Am laam). Geoloogilised nähtused a) Ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem) b) Maavärinad c) Vulkaanipursked d) Kurdmäestike (kõrgete mäestike) teke e) Süvikute teke · Laamade lahknemine ­ toimub Atlandi ookeani keskosas (Islandi juures). P-Am ja Euraasia nt. a) Tekib juurde uus maakoor b) Maavärinad c) Vulkaanipursked, vulkaanilis...

Geograafia
144 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Riikide kokkuvõte

Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida...

Maailma majandus ja...
128 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Geograafia suur konspekt

16:07 Põllumajandus, kalandus, toiduainetetööstus Põllumajandus tegurid Looduslikud: Kliima ­ kasvuperiood, niiskus, temperatuur Mullad ­ viljakus Reljeef ­ tasane, mägine Majanduslikud: Kapital ­ hooned, seadmed, seemned, loomad Tööjõud ­ kvaliteet traditsioonid Poliitika ­ toetused, toll Kliimavöötmed Polaar ­ pole võimalik harida põldu, külm Lähispolaar ­ lühike vegetatsiooniperiood, redis, sibul, kartul Parasvööde ­ talve, sügise ja kevade pärast üks saak aastas, Jahe parasvööde ­ 3-5kuud vegetatsiooniperiood, okasmets, rukkist, otra, kartulit, lina, rapsi Mõõdukas parasvööde ­ 5 kuud, mereline ­ teravili, istandused, mullad keskmise viljakusega, vajavad natuke kuivendamist, mandriline ­ külm talv, põud, tööd peab kiiresti tegema, lühike vegetatsiooniperiood Soe parasvööde ­ 6+, riis, mais, päevalilled, viinamarjad, parasniiske ­ viljakad mul...

Geograafia
100 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun