Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Tõmba moblasse sammulugeja! Tragimatele auhinnad Kõnni terviseks Sulge
Add link

" laava" - 369 õppematerjali

laava - ja tuhamassid ja tekitasid saare • Saar koosneb enamasti 400–600 m kõrgusest laavaplatoost • Platoo on täis lõhesid, mis jagavad selle üksikuteks osadeks • Leidub ka kihtvulkaane Kliima
2
docx

Vulkanism ja maavärinad küsimused ja vastused

Selgita, milles seisneb magma ja laava erinevus. Sulanud kivim kristallidega või ilma, mis paikneb maa sügavuses, on magma. Kui magma väljub maapinnale vulkaanipurske käigus, siis nimetatakse teda laavaks. 2. Mis on ja millistest teguritest sõltub viskoossus. Viskoossus on sulami või vedeliku omadus vastu seista voolamisele. Viskoossus sõltub: 1)sulami keemilisest koostisest 2)temperatuurist 3)gaaside sisaldusest 3. Selgita, kuidas mõjutab laava viskoossust 1)SiO2 sisaldus? 2) laava temperatuur? 1) Happelistes magmades, kus SiO2 sisaldus on kõrge, omavad SiO4 tetraeedid kalduvust moodustada ahelaid ja põhjustavad magma suuremat viskoossust. Aluselistes magmades, kus SiO 2 sisaldus on väiksem, on ahelad lühemad ja voolavus suurem. 2) Kõrgemal temperatuuril on laava viskoossu...

Geograafia - Keskkool
106 allalaadimist
3
doc

Hiiglaste tee lühireferaat

(Asub Põhja-Iirimaal) Laiale avalikkusele sai Hiiglaste tee tuntuks 1693. aastal. Aasta varem sellesse paika sattunud piiskop Derry linnast ja üks Cambridge'ist tulnud õpetatud mees avaldasid teadusajakirjas asjakohase kirjutise. Aga veel 18. sajandi lõpus oli doktor Samuel Johnson öelnud, et Hiiglaste tee "väärib küll vaatamist, aga mitte vaatama tulekut". 1986. aastal kanti Hiiglaste tee UNESCO maailmapärandi loendisse. Põhja-Atlandi ookeani tekkimise algusaegadel, kui eraldunud mandrite vahele tekkinud Põhja-Atlandi ookean juba olemas oli, vormiti selle servi ikka ja uuesti ümber. Gröönimaa läänekallas eraldus Kanadast ca 80 miljonit aastat tagasi, kuid kagukallas oli kindlalt kinnitatud vastasasuva Briti saarte loodekalda külge. Umbes 20 miljonit aastat hiljem hakkasid ka need rannikud eralduma ja suuremad vulkaanid paiknesid seal, kus praegu on saared Skye, Rh...

Geograafia - Põhikool
49 allalaadimist
12
doc

geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks

Litosfäär - astenosfääri peale jääv maa kivimkest, mis on liigendatud laamadeks. Astenosfäär ­ ookeanite all ~50 km, mandrite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum ­ 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö ­ maakoore ja tuuma vahele jääv maa kivimikest Mandriline maakoor ­ mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40km, mägede all 60-70km paksune. Ookeaniline maakoor ­ ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11 km paksune koor. Kurrutus ­ kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang - rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava - vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurs...

Geograafia - Keskkool
363 allalaadimist
7
doc

Materjal geograafia eksamiks

· Valitsevad tõusvad õhuvoolud · Aastaaegu pole võimalik eristada · Kasvavad lopsakad taimed LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMA: · Vihmane ja kuiv · Keskmine temperatuur 27,5 °C · sademeid aastas 1000-1500 mm · valitsevad passaattuuled · aastaaegu on võimalik eristada · talvel taimed närtsivad TROOPILINE KLIIMA: · Palav ja kuum · Keskmine temperatuur 23,42 · Sademeid aastas 10-15 mm · Valitsevad passaattuuled · Võimalik eristada suve ja talve · Väga soodne taimede kasvuks LÄHISTROOPILINE KLIIMA: · Kuum suvi ja pehme talv · Keskmine temperatuur 15,17 · Sademeid aastas 500-1000 mm · Valitsevad laskuvad õhuvoolud · Võimalik eristada suve ja talve · Ebasoodne taimede kasvuks, põua pärast PARASVÖÖTME MERELINE KLIIMA: · Keskmine temperatuur 9,08 · Sa...

Geograafia - Põhikool
321 allalaadimist
15
ppt

Vulkaanid

TULEMÄED EHK VULKAANID Loodusõpetus IV klassile Karin Link Saue Gümnaasium VULKAAN Tulemägi on kohutav loodusnähtus · plahvatused · maavärinad · gaasid, mustad pilved · välgud · kõuemürin · tipus hiiglaslikud tuleleegid MIKS VULKAANID PURSKAVAD? · Vulkaani lõõri koguneb palju gaase, mis otsivad teed maapinnale. · Gaasid põhjustavad suure rõhu. · Toimub plahvatus ja välja hakkab purskama vedelat laavat . MAGMA Magma on tulivedel aine vahevöö ülakihtides. See ülikuum gaasirikas suure rõhu all olev magma rajab teed ülespoole. Maapinnale jõudnud magma ongi laava. LAAVA Maakera sügavuses on temperatuur kõrge ja kivimid on sulanud ning kivimimass voolab tulemäest välja laavana. Mööda mäenõlvu voolates hävitab ta kõik, mis ette jääb. Välja purskab tuhandeid tonne tuhka, kivimeid, mis katab maa kilomeetrite ulatuses. Võib matta enda alla terved külad ja linnad. ...

Geograafia - Põhikool
74 allalaadimist
8
doc

Litosfäär

iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset...

Geograafia - Keskkool
152 allalaadimist
1
doc

Vulkaanid & mäestikud

Nendeks nähtusteks on vulkaanid, geisrid,kuumaveeallikad. Vulkaanid esinevad litosfääri laamade piirialadel, ookeanide keskahelikes, ookeani laama subtutsiooni vööndis, laamade sisealadel kuumatäpi piirkonnas. Kuuma täpi piirkonna vulkaanid Tuuma pinnal kõrgendite blbalba.. tekitavad maapinnal rifti nähtuse, avalduvad murrangud ja lõhed. Laamad riivivad kuuma täpi kohal ja sellest üleminekul tekib vulkaanide jada Mandrilise maakoore liikudes üle kuuma täpi tekib võlvkerge, mille tulemusel maakoor rebeneb ja toimub mandriline riht. Selline nähtus on nt. Ida-Ranniku murrango joon. Tekib magmakolle Laava ­ magma, mis on vabanenud gaasidest Vulkaane on 2 tüüpi: kilpvulkaanid ja kihtvulkaanid Kilpvulkaan ­ magma on hästi liikuv, väikese viskoovsusgea, aluseline ja räni vaene, gaaside vaene, voolab rahulikult pikkade vaala vooludega maale ­...

Geograafia - Keskkool
17 allalaadimist
4
docx

Nimetu

Hawaii saarestik - vulkaanide ja tulejumalanna Pele kodumaa. Mirko Melser Tartu Tamme Gümnaasium 10.B klass 16. september 2009 a. Vähe on Hawaii saarestiku kõrval kohti, mida nii sageli kirjeldatakse ülivõrdes. Juba legend Hawaiist kui imeliselt lõhnavast saarestikust ja kauneimast maast on Lõunamere tuntuim. Sellise ülima tiitliga pärjatakse tihti ka Hawaii naiste graatsiat ja ilu, mis kõige ehedamalt väljendub nende maailma "magusaima" muusika saatel tantsitavas hulahulas. Hawaii on sageli see kõige-kõigem ka arvudes. Näiteks on keset Vaikset ookeani paiknev Hawaii maakera kõige isoleeritum saarestik, kus...

-
17 allalaadimist
6
doc

Vulkaanid ja maavärinad

VULKAANID JA MAAVÄRINAD referaat Tartu Katoliku Kool Liisa Kivmaa 7.klass 24.11.2007 SISUKORD VULKAANID Sissejuhatus Vulkaani ümber olev maapind Vulkaanide paiknemine Kuumad täpid Kilpvulkaanid Kihtvulkaan Slakikoonus Vulkaanilide negatiivsed pinnavormid Hiidvulkaan MAAVÄRINAD Sissejuhatus Maavärinad üldiselt Väiksed maavärinad Maavärinate põhjused Seismoloogid Maavärinate mõõtmis skaalla Suurimad maaväerinad Vulkaanid Vulkaan on nagu auk maa sees kust see purskab välja vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal.Vulkaan on nagu mägi mis on tekkinud sellest, et kõik mis sealt august välja purskab muutub tahkeks. Kõige kõrgem vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril, kuid kui arvestada ka meres olevat ala...

Geograafia - Põhikool
56 allalaadimist
6
doc

Referaat "Vulkaan"

Sõle Gümnaasium. 7b. Tallinn 2004 1.Vulkaanid 1.1 Mille järgi said vulkaanid oma nime? Vulkaan ehk tulemägi on oma nime saanud rooma tulejumala Vulcanuse järgi. Kreeka kroonik Herodotos ( u 484 ­ 425 eKr ) kirjeldas Hiera saart, mil asetseva mäe tipus olevast avast paiskub aeg-ajalt välja suitsu ja tuld. Kreeka muistendites räägitakse, et see oli tulejumala Hephaistose sepikoja ava, kus jumal mäe sügavuses relvi sepistas. Roomlased nimetasid Hephaistost Vulcanuseks ja andsid saarele nimeks Vulcano. Selle järgi hakatigi tulemägesid vulkaanideks kutsuma. 1.2 Mis on vulkaanid? Vulkaan on purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskub kraatri kaudu maapinnale laavat , tuhka, kuumi gaase, auru ning tahkeid laavatükke (neid nimetatak...

Geograafia - Põhikool
54 allalaadimist
1
docx

Geograafia mõisted

On liigenenud laamadeks. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks. Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest, kus kivimid on vedelas olekus. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor. Ookeaniline maakoor- ookeanite alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosnev maakoor. Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, Maa sisemiste jõudude toimel. Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava - vulkaanipurske tagajärel maapinnale jõudnud magma. Kihtvulkaan- valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist...

Geograafia - Keskkool
16 allalaadimist
61
doc

Geograafia eksam

LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkond...

Geograafia - Keskkool
229 allalaadimist
5
docx

Geograafia põhimõisted

On kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liigenenud laamadeks. liitumise, käigus tekkinud kivimid. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus Moondekivim- maakoores kõrgenenud kivimid on mõningaselt ülessulanud rõhu ja temperatuuri tingimustes (plastilises olekus). Sellel triivivad moodustunud kivimid. litosfääri laamad. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu. koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis Maalihe- suure pinnasetüki liikumine jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks mööda nõlva alla. välistuumaks. Murend- väga erineva peensusastmega Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv tükiline materjal, mis on moodustunud...

Geograafia - Keskkool
29 allalaadimist
7
doc

Põhikooli geograafia lõpueksami juhend 2012

Põhikooli geograafia lõpueksami juhend 2012 Ainekava teemad on kaetud järgmistes proportsioonides (maksimum 75 punkti): Kaardiõpetus 12-18p 16-24% Geoloogia 4-8p 6-11% Pinnamood 4-8p 6-11% Kliima 4-8p 6-11% Veestik 4-8p 6-11% Mullastik kuni 3p kuni 4% Loodusvööndid 5-10p 7-14% Rahvastik ja asustus 5-8p 7-11% Majandus 5-10p 7-14% Keskkond ja inimene 5-8p 7-11% Üldine geograafia kuni 5p kuni 7% sh Eesti geograafia 22-30p 30-40% sh maailma geograafia 45-53p 60-70% GEOLOOGIA · kirjeldab joonise abil Maa siseehitust; · iseloomustab jooniste ja kaartide abil laamade liikumist, teab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, pinnamoe muutumine, kivimite teke ja muutumine; · tunneb joonistel ja kaartidel ära laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnad, seostab vulkaanide ja maavärinate leviku laamade liikumisega; · teab kivimite tekkeviise ning toob näiteid erineva tekkega kivimitest...

Geograafia - Põhikool
36 allalaadimist
1
docx

Laamad, maavärinad, vulkaanid

7 suurt ja 20 väikest laama. Laamade liikumine ehk laamtektoonika. 1. Lahknemine- eemalduda saavad ookeanilised laamad 2. Põrkumine- kahe ookeanilise laama kokkupõrkumisel tekivad süvikud 3. Põrkumine- ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine 4. Põrkumine- kahe mandrilise laama põrkumisel tekivad mäestikud Maa sisejõudude tõttu tekivad: 1. Kivimi kihid lükatakse kurdudesse (tekivad kurdmäestikud) 2. Tekivad murrangulõhed (tekivad ülangud, alangud ja pangasmäestikud) 3. Kurdpangasmäestike teke (tekib siis kui kurdmäestik kulutatakse ja samale kohale tekivad murrangulõhed ja pangasmäestikud. Maavärin on kiire kivimite liikumine maakoore sisejõu mõjul. Maavärina kolle on koht maakoores, kus toimub kivimite liikumine. Epitsenter on koht maapinnal, täpselt kolde kohal. Koldest hakkavad levima seismeilised lained, mis on kõige tugevamad epitsentris. Seismelisi lain...

Geograafia - Põhikool
19 allalaadimist
7
odt

Geograafia riigieksami mõisted

Geograafia mõisted Litosfäär Litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendunud laamadeks ja koostis- elementideks on: hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö- ehk mantel, on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km paksune, mägede all 60-70 km paksune. Koosneb tard-, sette-, moondekivimitest. [Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self ja sügavus ei ületa reeglina 300m (N: Läänemeri, Pärsia laht, Põhjame...

Geograafia - Keskkool
121 allalaadimist
17
docx

ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass

klass 1. LITOSFÄÄR a) Joonise abil seleta maa siseehitust ning võrdle mandrilist ja okeaanilist maakoort Näitaja Mandriline maakoor Okeaaniline maakoor Maakoore paksus 40-80 km 5-8 km Vanus Vanem u. 4 miljardit aastat Noorem u. 180 miljonit aastat Koostis Tard,- sette,- moondekivimid Sette- ja tardkivimid (basalt) (graniit) Moodustus / Tihedus Mandrid / kergem Maailmamere põhi / raskem b) Võrdle geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servadel (okeaaniliste laamade eemaldumine, okeaanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laam...

Geograafia - Keskkool
83 allalaadimist
17
docx

Kordamine geograafia kontrolltööks

Omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Maa sfäärid: 1) Atmosfäär ­ Õhkkond 2) Hüdrosfäär ­ Maa atmosfääri ja litosfääri vahel ning osaliselt nende sees paiknev katkendlik sfäär, mille moodustab vedelas ja tahkes olekus vesi. 3) Litosfäär ­ Välimine kivimiline Maa kest. 4) Pedosfäär ­ Mullad 5) Biosfäär ehk biogeosfäär ­ Elavad organismid, maastik. Kokku on need kõik geosfäärid ehk maa suurimad sfäärid. Litosfääri pealispind, kus kivimid puutuvad kokku vee, õhu ja eluga on koht, kus sfäärid üksteist vastastikku mõjutavad. Protsesse, kus aine ja energia liigub ühest sfäärist teise nimetatakse sfääridevaheliseks vastasmõjuks. Näiteid sfääridevehelisest vastastikmõjust: Taimed (biosfäär) saavad vett (hüdrosfäärist) ja toitaineid mullast (pedosfäärist) ja eritavad veeauru õhku (atmosfääri). Inimesed (biosfäär) kasutavad masinaid (need on to...

Geograafia - Keskkool
74 allalaadimist
3
docx

Geograafia - Laamad

* Aafrikas on vanemad kivimid, kuna Aafrika, kui maa, on kauem olnud, kui Atlandi ookeani keskosa, mis on alles kerkinud ja mille maakoor on veel õhem. * Kahe mandriliselaama kokkupõrkel on tekkinud Andide mäestik. * Mariaani süvik on tekkinud kahe ookeanilise laama põrkumisel. * Jaapani saared on tekkinud ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel. * Island on selle koha peal, kus ookeanilised laamad lahknevad. Jaapani juures aga ookeaniline ja mandriline põrkuvad. * Kuna Andid asuvad ookeanilise ja mandrilise laama äärealal, kus toimuvad nii maavärinad, kui vulkaanipursked, Himaalaja mäestik asub aga 2 ookeanilise laama äärealal, kus vulkaanipurskeid ei toimu, on ainult maavärinad. * Vulkaani omadused on väga tihedalt seotud, teda toitva magma sulami koostise, gaaside sisalduse ja temperatuuriga. Need mõjutav...

Geograafia - Keskkool
20 allalaadimist
3
docx

Birgit Saks vulkanism ja maavärinad

Vastused leiad: http://www.gi.ee/ Loodusharidus GEOKOOL õpetajale interaktiivsed õppemoodulid 1) Vulkanism ja vulkaanilised kivimid 2) Maavärinad Vastused kirjuta iga küsimuse järel (jättes alles ka küsimused) mustas kirjas. VULKANISM 1. Selgita, milles seisneb magma ja laava erinevus. Vastus: Magma on sulanud kivim kristallidega või ilma, mis paikneb maa sügavuses. Kui magma väljub maapinnale vulkaanipurske käigus, siis nimetatakse teda laavaks. 2. Mis on ja millistest teguritest sõltub viskoossus. 1. Sulami keemilisest koostisest 2. Temperatuurist 3. Gaaside sisaldusest 3. Selgita, kuidas mõjutab laava viskoossust 1)SiO2 sisaldus? 2) laava temperatuur? 1. Mida kõrgem on räni sisaldus seda happelisem, mida madalam on räni sis...

Geograafia - Keskkool
18 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun