Õppeaine: Eesti keel Kursus: 3. kursus Klass: VIII Teema: häälikuõpetus,õigekiri Tööleht 1 1.Täida lüngad, kus vaja. lin_laste metal_raha kristal_sed mors_iklaasid kas_ki pelgas suuri lin_de rul_jad sam_bad t õm...basin akna klir...di kinni imetlesime vat...jaid pil...vi 2. Kirjuta täht ühe- või kahekordselt. 1. Metal __raha kukkumisel plek__karpi oli kuulda metal__set kõlinat. 2. Vastajat valdas psüüh__iline pinge. 3. Siin__ e loodus võlus kõik__i. 4. Panime us__jad kalad võrk__otti. 5. Ostsin turult lil__kapsast. 6. Monotoon__e heli väsitab. 7. Kõiki pahandas mõt__etu ootamine. 8. Harimat__a maa ei anna korralik__u saak__i. 9. Sõpruse alus on vastastik__une usaldus. 10. 9. klassis hakatakse aru saama õppimise vajalik__usest. 11. Ilmajaama andmetel läheneb kõrgrõhk__ond. 12. Orkestris män__gisid harf__i i...
TÖÖLEHT NIMI Maarja Kumm KLASS Kümnes klass GOOTI KUNST 1. Kus kohas sündis gooti kunst? Prantsusmaal. 2. Millal ja kuidas sai gooti kunst endale nime? Renessanssiajastul.Germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi pistmist ei olnud. 3. Mida tähendab sõna gooti kunst? Esialgu pidi tähendama barbaarset ja metskut aga meie ajal peetakse seda milleksi kauniks ja imetlusväärseks. 4. Mis mõjutas gooti kunsti? Uued linnad ja inimeste liikuvam eluviis. 5. Kuidas jaguneb ajaliselt gooti kunst? Jgatakse tavaliselt kolme perioodi : Varagootika 12.sajandi teine pool,kõrggootika 13. ja 14 sajand, hilisgootika 15.sajand ja 16.sajand. 6. Mis on gooti kunsti kiriku tunnused? Kirkud ei ole ...
Mis motiveerib mind õppima Et õppida või teha mida tahes on vaja mingisugust motivatsiooni, mis paneb meid liikuma ja sunnib meid tegutsema. Selleks, et õppida ja õppida hästi tuleb ennast hästi motiveerida. Mida suurem on motivatsioon, seda suuremad on ka saavutused (vähemalt on see üks peamisi tegureid saavutuse suuruse kindlustamisel). Tähtis on seada endale kindel siht ja eesmärgid ning siis nende poole püüelda. Vahe eesmärkideni jõudmine annab enesekindlust, tead et saad tööga hakkama ja oled võimeline veelgi enamaks. Näiteks minu üheks eesmärgiks on gümnaasiumi lõpetamine edukalt (nii, et saaks ka ülikooli), vahe eesmärkideks on aga vahepealsete klasside või kursuste lõpetamine. Kümnes klass sai ilusti lõpetatud ja paistab, et ka üheteistkümnendagagi saab hakkama. See annab jõudu ja kindlust edasi pürgimiseks. Õppimine ei tohi muututa aga liiga üksluiseks ja igavaks. Selle peletamiseks on hea viis teh...
Retsensioon 17.mai 2013 Retsensioon on esitatud Külli Kaldoja uurimistöö kohta, mis käsitleb teemat ,,Muinasjutu kasutamine reklaamides". Uurimistöö koosneb üheksast peatükist, sisaldab sissejuhatust ja kokkuvõtet. Töö esitab kahte joonist ja kahte tabelit. Kasutatud kirjanduse loetelu sisaldab kahtekümmend nimetust. Antud uurija poolt valitud teema on piisavalt aktuaalne ja on välja toodud palju näiteid. Töö vastab teemale, mööda kirjutamist ei esine. Teema on põhjalikult läbi uuritud. Käsitletud on reklaami ajalugu, praegust seisu ning ka tulevikku. Teiste autorite seisukohad kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Töö ülesehitus on korrketne, mis hõlbsustab selle lugemist. Teoreetilises analüüsis on kasutatud interneti materjale ja kirjanduslikke allikaid. Uurimistöö eesmärgiks on uurida reklaami kui mõi...
Kool. Mats Traat Kirjanduse referaat Maksim Arket klass Tallinn 2009 2 Mats Traat on luuletaja, prosaist, stsenarist ja luuletõlkija. Ta on sündinud 23.novembril 1936 Tartumaal Palupera vallas Meema külas Kuudse talus põllutöölise pojana. Õppinud on ta paljudes erinevates koolides: Arula kool 1945-1946; Vana-Otepää kool 1946-1947; Nõuni kool 1947-1949; Rannu kool 1949-1951; Tartu tehnikum 1952-1953; Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957; Moskva Kirjandusinstituut 1959- 1964; Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969. On töötanud erinevatel ametitel: Kureküla sovhoosi tööline 1951-1954 nomeneerija, tehniline järelvalve inspektor; Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide kolleegiumi liige 1965-1968; Alates 1970. aastast kutseline kirjanik. Traadi luule on poeetiline autobiograafia, mis on otsekui eestlast...
Elva Gümnaasium ,,Toidutalumatus, laktoositalumatus, tsöliaakia" Referaat kodundusest Marete Hüdse 10RE klass 2013/2014 õppeaasta Sissejuhatus Valisin selle teema, sest sain selle loosiga kodunduse tunnis. Töö põhieesmärgid on saada teada mis on toidutalumatus, laktoositalumatus ja tsöliaak. Lisaks saab veel teada, mida toidutalumatus võib põhjustada, mis on toidutalumatuse erinevad vormid, mis on laktoositalumatuse 2 vormi, on veel soovitusi mis laktoositalumatusega inimesele on hea ja mis ei ole hea, veel saab teada, et kellel võib tsöliaakia tekkida ja mis on tsöliaakia kuus levinumat sümptomit. Toidutalumatus Toidutalumatus on mitteallergiline ülitundlikkus mõne toidu või joogi suhtes, mille tulemusel võivad esineda erineva raskusastmega tervisehäired alates kõhuvalus...
Karl Ristikivi "Rohtaed" Esimene jagu Esimene peatükk Märts 1890 kroonugümnaasium. Oli õpetaja Semmulni ladina keele tund. Elmar pidi vastama, kuid ta ei osanud. Tema selja taga istuv Kilimit sosistas talle valesti ette. Sellise vale vastuse eest pandi Elmar nurka. Järgmisena pidi vastama Julius Kilimit, kes teeskles, et temagi ei oska vastata. Kilimit pääses karistuseta. Pinginaaber Sagrits ei mõistnud, miks Julius ei vastanud, kuigi ta tegelikult oskas. Julius Kilimit elas kindlate põhimõtete alusel. Ta ei võtnud tavaliselt kunagi kellegi abi vastu ning püüdis õilsalt käituda. Peale matemaatika tunni lõppu tõi Landmann junior talle raamatu, mida Julius oli ihanud. Vastutasuks soovis noormees, et Kilimit ta matemaatika ülesande ära teeks. Julius läks koju koos Sebedeus (Sebastian) Koik`uga. Teine peatükk Lapsena elas Julius külas, kus kolme kihelkonna peale oli vaid üks kool. Tema isa Aleksander Kilimit ...
Nõo Reaalgümnaasium Mooses Jaanus Aas 10 klass Nõo 2010 Mooses Egiptuse vaaraole tegi tuska iisraellaste suur sündivus ja seepärast lasi ta ämmaemandatel hukata kõik vastsündinud heebrea poisslapsed. Moosese ema aga asetas oma poja pillirookorvi ning peitis selle Niiluse jõe kaldale kõrkjatesse. Kui vaarao tütar suplema tuli, leidis ta väikemehe ja võttis poisi oma hoole alla. Moosese õde Mirjam, kelle ülesandeks oli vennakese valvamine ja tema käekäigu jälgimine, pakkus oma ema lapsele imetajaks. Vaarao tütar nimetas imiku Mooseseks, mis otsesõnu tähendas ,,sest ma olen ta veest välja tõmmanud!". Mooses oli kasupojana Egiptuse vaarao kuninglikus õukonnas üles kasvanud. Kirgliku õiglustunde ajel tappis ta ühel päeval egiptlasest ülevaataja, kes peksis iisraellasest orja. Tema tegu tuli avalikuks. Et pääseda surmanuhtlusest, pidi Mooses põgenema Midjanimaale, kus ta abiellus Sipporaga ja hakkas kasvatama...
KIRJALIKU TÖÖ HILISROMANTISM, IMPRESSIONISM, EKSPRESSIONISM. Küsimused: HILISROMANTISM, IMPRESSIONISM KONTROLLTÖÖ XII klass. 1. Leia romantilise ja hilisromantilise muusika ühisjooned ja erinevused. Hilisromantikud- orkestri koosesisud liiga suured, sümfoonia orkestri saatega (kantaat?) Teose aluseks filosoofiline idee. iseloomulikud jooned: hiigelkoosseisud, vaskpuhkpillide meeletu osatähtsus, kromatisme täis harmoonia, ebapüsiv tonaalsuse (laulja laulab, aga puudub helistik) täielik puudumine 20.-ndal sajandil. Hilisromantism on aluseks hiljem tekkinud ekspressionismile. 2. Kuidas võis töö dirigendina mõjutada Mahleri loomingut? Orkestri töö nõuab head orkestri tundmist, ei lämmatanud kedagi ära, pööras tähelepanu pausidele. Ooperi dirigent Dirigendina pälvis ta palju tunnustust ja see tegi ka kindlasti teda enesekindlamaks muusikamaastikul. Dirigenditöö oli mahukas ja aeganõudev, kuid sellegipoolest suutis ta kirjutada selle...
Giovanni Boccaccio ,,Dekameron." Dekameron on raamat, kus inimesed tulevad kokku ja jutustavad Pampinea juhtimisel novelle, mis võiksid nende arvates teisele õpetuseks olla. Raamatu tegevus toimub kümne päeva jooksul ning iga päev räägitakse kümme novelli. Raamatus on selgelt tunda renessansi jooni ja raamat on väga humanistlik. Seda võime järeldada igast tema jutust. Esimeses minu loetud novellis käis aadlisoost gascogne´lanna palverännakul ja tagasiteel peatus ta Küprose saarel. Naisele tehti liiga ja ta palveid ei võetud kuulda. Kui naine kuninga juurde tahtis pöörduda öeldi talle, et kuningas on arg ja mannetu ning et kuningas ei pane kunagi kellelegi mingi karistust. Tänu naisele sai kuningas julgeks ja edaspidi said süüdlased õiglaseid karistusi. Sellest jutust võime näha, et inimeste kaitsemine oli tegelikult kõrgelt väärtustatud ja inimesed pidasid õiglusest väga suuresti lugu. ...
Koeru Keskkool TELEFONIDE KASUTAMINE KOERU KESKKOOLI 10-12. KLASSIDE ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Autor: Rannar Remmelgas, 11. klass Juhendaja: õp. Meeli Kerem Koeru 2012 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 4 1. MOBIILTELEFONIDE AJALUGU.................................................................................... 5 2. MOBIILTELEFONIDE USKUMATU ARENG................................................................... 8 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 10 LISA 1. KÜSIMUST...
Tallinna Rahumäe Põhikool Kuninganna Victoria Referaat Koostaja: Karmen Kõiv Klass: 5.C Juhendaja: Merili Murakas Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................... 3 1. Kuninganna Victoria................................................................................................... 4 1.1 Victoria üldiselt..................................................................................................... 4 1.2 Victoria lapsepõlv.................................................................................................. 4 1.3 Victoria ja Alberti pulmad...................................................................................... 4 1.4 Victoria iseloom......................................
,,Wikmani poisid" Jaan Kross Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt ot...
Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõnahuligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel ig...
Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel igavam...
C. R. JAKOBSONI NIM TORMA PÕHIKOOL TAASISESISVUMINE Referaat Koostaja: Reelika Jõuram 7.klass Juhendaja: õpetaja Toomas Aavasalu 2014 SISUKORD ESIMENE OSA Eestimaa poliitilises elus algas suur pööre. Rahvarinde algatusgrupi loomise järel tunnetasid inimesed, et ees ootavad suured muutused. Rahvarinde moodustamine sisendas eesti rahvale usku omariikluse taastamise võimalusse. 1980. aasta sügisel toimus esimene avalik protest, kui toimusid kooliõpilaste väljaastumised. Eestis algas venestamispoliitika sõjajärgsetel aastatel.Sellega seoses vahetati välja peaaegu terve vabariigi juhtkond. Venestamispoliitika majanduslik baas loodi Eesti NSV rahvamajanduse likvideerimise tulemusel, sellega algas ka terverahvamajanduse allutamine Moskvale. Hakati ehitama liidulise alluvusega tehaseid, Moskvast eraldati raha ka elamuehitiste jaoks. 1988...
Jaan Kross "Wikmani poisid" Esimene osa Esimene peatükk Tegevus toimub Wikmani gümnaasiumis. Õpilased on kokku kogunenuid ja direktor räägib huligaansusest ning Puukspuust, kes koolist välja visati. Puukspuule anti võimalus kõikides ainetes eksam sooritada, et kooli tagasi saada. See oli aga mõtetu pakkumine, sest poiss õppis vaevu kolmedele ega oleks iialgi suutnud eksameid ära teha. Teine peatükk Usuõpetuse tunni õpetajale otsustati mängida vingerpuss. Niimõnigi poiss teadis, et magneesiumiga saab tekitada korraliku välgu. Klassis seisvasse paberikorvi sokutati natuke magneesiumit. Tunnis teeskles Puukspuu, et keegi on ta kirjutusvahendi ära võtnud. Kuna ta segas sellega tundi saatis härra Tooder ta nurka, kus asus ka paberikorv. Süüdati süütenöör. Puukspuu juhtis õpetaja tähelepanu krabisevale häälele korvis. Kui Tooder seda lähemalt uuris plahvatas magneesium. Õpetaja sammus tuikudes klassist välja. Peagi ...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Vanuriiga ja selles toimuvad muutused Koostas: Johan Tõugjas Klass: 9.c Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2014 Sisukord 1.1 Elukaar.......................................................................................................... 3 1.2 Vanuriiga üldiselt........................................................................................... 4 2.1 Eakas............................................................................................................. 4 2.2 Pikaealisus..................................................................................................... 5 3.1 Lihased, luukude ja liigesed....................................................
Kehra Gümnaasium Võistlustants Referaat Koostas: Taago Köster 12. A klass Kehra 2010 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................................3 Tantsude ajalugu...........................................................................................................................................3 TANTSULINE KÕND.....................................................................................................................................3 Kõnd ettepoole.........................................................................................................................................
Varstu Keskkool 11.klass Elise Kasak ORHIDEE Refetaat Juhendaja Helen Oppar Kangsti 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2. Orhideede ajaloost...........................................................................................................4 3. Levik ja arvukus..............................................................................................................5 4. Mis orhideede juures erilist on?......................................................................................7 5. Orhideede ehitus.............................................................................................................8 5.1 Õie ehitus..................................................................................................................8 ...
Koonga Põhikool Kerli Suija 8. klass Uurimistöö MIHKLI LAAT Aile Ailt Koonga 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ..........................................................................................3 MIHKLI LAAT 1989 2012 ............................................................................4 1. Mihkli laat 1989 1999 .....................................................................4 2. Mihkli laat 2000 2007 .....................................................................5 3. Mihkli laat 2008 2012 .....................................................................7 KOKKUVÕTE .............................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS ..........................................................................10 LISAD Lisa 1 ................
Kordamisküsimused Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst Antikainen jt (2009): miks tegeldakse kasvatuse ja haridusega? Kuidas ja miks on kasvatus- ja haridusprotsessid ning - struktuurid kujunenud ühiskonna muutudes sellisteks, nagu nad on? Kas haridus on kaasaegses ühiskonnas sotsiaalse kontrolli vahendiks või pakub ta indiviididele ja gruppidele ka võimaluse oma eesmärkide saavutamiseks ning ühiskonna muutmiseks? • Alljärgnevalt vaatleme hariduse ülesandeid, institutsionaliseerumist ja korraldust, protsesse ja praktikaid ning tähendusi ja tagajärgi indiviididele, gruppidele ja ühiskondadele. Inimesed omistavad tähendusi ja teevad valikuid hariduse ja õppimise põhjal selle ruumi piires, mida ühiskonna- ja haridusstruktuurid pakuvad. • Viimane toimub ajaloolise protsessi käigus, mille vältel nad neid struktuure omavahelises vastasmõjus kujundavad ja loovad. Antikainen, Rinne ja Koski haridu...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Madis Vitsut RIPPVAGONETI ELEKTRIAJAM Kursuseprojekt õppeaines „Tehnoloogiaseadmete elektriajamid” TE.0023 Energiakasutuse eriala EK MAG II Üliõpilane: “ “ 2016. a. ………… Madis Vitsut Juhendaja: “ “ “ 2016. a. ………… lektor Erkki Jõgi Tartu 2016 SISUKORD TÄHISED JA LÜHENDID ........................................................................................................ 3 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 5 1. TEHNOLOOGIA KIRJELDUS ......................
Ajalugu . Bütsants . Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium . 7.a klass Mary-Liis Pukk 1 Sisukord . Eessõna Lk. 3 Bütsantsi põhijooned Lk. 4 Suurriik ja selle kolm kontinenti Lk. 6 Bütsantsi elanikkond Lk. 6 Talurahvas Lk. 7 Käsitöölised Lk. 8 Orjad ja koloonid Lk. 9 Keiser keisrikojas ja Bütsantsi diplomaatia Lk. 10 Keisrilinn Konstantinoopol ja selle vaatamisväärsused Lk. 11 Hagia Sophia peakirik Lk. 12 Hipodroom ...
(Kool) BRASIILIA MAJANDUS Referaat (nimi) (klass) (juhendaja) (LINN 2010) SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS................................................................................................ 4 1.1.Üldandmed........................................................................................................................4 1.2.Geograafiline asend...........................................................................................................5 1.3.Arengutase...........
Ülesanded: Muld on suurim loodusvara, selle tundmisest ja kasutamisest sõltub elukeskkond ja majandus (põllumajanduse tootmisvahend). Mullateadus on üks loodusteaduse distsipliine, tähtsamaid agronoomilisi distsipliine,mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, mullas kulgevaid protsesse, viljakust ja selle parandamise võtteid ja kasutamist ja kaitset. Mulateadus uurib: 1) mul atahket faasi 2) mulla mulla vedelat faasi 3)mulla gaasilist faasi. Mullateadus jaguneb: 1)mulla geneetika- osa teadusest, mis uurib muldade kujunemist ja arenemist 2)mulla füüsika- uurib muldade füüsikalisi omadusi (vee, õhu ja soojusreziimi mullas) 3)mullamineraloogia- uurib looduslikke ühendeid ehk mineraale mullas. 4)mulla keemia-uurib mulla keemilist koostist elementide tasandil. Siia alla kuulub ka mullatoitereziim (kuidas taimed on varustatud toitainetega ühel või teisel mullal). 5)Mulla bioloogia- uurib elusorganisme ja nende laguprodukte mullas. ...
Liivalaia Gümnaasium NAISTE ABORDI PÕHJUSED JA MÕJU Uurimistöö Kirsti Kapp 12A klass Juhendaja: Mati Ilmjärv Tallinn 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 1. ABORTIDEST ÜLDISEL 1.1. Abort mis see on? 4 1.2. Abordi põhjused 5 1.3. Abordi mõju 6 1.4. Abordi ajalugu ja tänapäev 8 1.5. Mida teha? 9 2. ABORDID EESTIS 10 2.1. Abortide koguarv 11 2.2. Abortide vähenemise mõjutegurid 12 3. NOORTE ABORDID EESTIS 14 3.1. Abordid kuni 19-aastaste Eesti noorte seas 15 3.2. Noorte seas tehtavate abortide põhjused ning nende vähenemise põhjused 16 KOKKUVÕTE 1...
Teoreetiline informaatika Kordamisküsimuste vastused Eero Ringmäe 1. Hulkade spetsifitseerimine, tehted hulkadega, hulgateooria paradoksid. Hulk: Korteezh järjestatud lõplik hulk. Hulk mingi arv elemente, mille vahel on leitav seos klassifitseeritud elementide kogum. Hulk samalaadsete objektide järjestamata kogum. Hulga esitamine: elementide loeteluna A = {2;3;4} predikaadi abil A = {x | P(x)} Tühihulk on iga hulga osahulk. Iga hulk on iseenda osahulk. Hulga boleaan kõigi osahulkade hulk. H boleaan on 2H. 2H = {x | x on osahulgaks H-le}. Boleaani võimsus |2H| = 2|H| Tühja hulga boleaani võimsus on 1. Tehted: Hulkade võrdsus = A on B osahulk AND B on A osahulk. Ekvivalentsiseose definitsioon ((A => B) && (B => A)) hulgas sisaldavad samu elemente. Hulga osahulk võib võrduda hulgaga. Hulga pärisosahulk ei või võrduda. Hulkade ühend ...
Värska Gümnaasium ALEKSANDR PUSKIN Koostaja: Reelika Ruunik Klass: 12. klass Juhendaja: Ilme Hoidmets Värska, 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 Uurimustöös ,,Aleksandr Puskin" vaatlen Puskini lapsepõlve, tema õpinguid lütseumis, elukäiku Peterburis, luuletajat pagenduses Lõuna-Venemaal ja vanematemõisas Mihhailovskojes, Puskinit pärast pagendust, Aleksandr Puskini abielu Natalja Gontsarovaga, kirjaniku surma, Puskini luulet, poeeme, muinasjutte, draamateoseid, proosat ja pikemalt värssromaani ,,Jevgeni Onegin"........................................................................................................................................ 4 Puskin lütseumis.........................................................................................................................
Eesti keele lauseõpetuse kordamisküsimused 2010/2011 1. Mille poolest erinesid 19. sajandi eesti keele grammatikad ja nende süntaksikäsitlused varasematest? Esimesed grammatikad (17.-18. saj.) olid rakenduslikud. Saksa ja ladina malli järgi, kontrastiivne vaatenurk. 19. saj. keeleuurimine, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelesugulus, soome grammatikate eeskuju. Ajakirjas "Beiträge..." (1813-1832, J.H. Rosenplänter) soome keele eeskujul käändevormide tähendusfunktsioone. Deskriptiivsed grammatikad. 2. Mida on EKG süntaksimudelil ühist, mida erinevat võrreldes traditsioonilise süntaksiga? EKG süntaksimudel - Moodustajad + funktsioonid; süntaktiline ja semantiline struktuur vastavuses; moodustajad pronominaliseeritavad. Traditsiooniline süntaks. Lause pealiikmed (alus, öeldis) ja kõrvalliikmed. Alusrühm ja öeldisrühm. EKG mudel on lineaarne, analüüsitakse lause sees, traditsiooniline mudel on joonis. 3. Millis...
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEE...
Tallinna 21. Kool Spartacus Tallinn 2010 I peatükk Sulla heldus Lucius Cornelius Sulla Õnnelik, Itaalia valitseja, Rooma hirm, kuulutas, et ta võõrustab ja lõbustab rooma rahvast kolm päeva vaatemängudega. 10. novembril, rooma ajaarvamise 675. aastal (meie ajaarvamise järgi 78. A. e.m.a), olid Rooma tänavad juba koidikust alates rahvast täis. Kõik olid tulnud Suurde Tsirkusesse vaatama gladiaatorite võitlust. Suur Tsirkus on määratu suur majesteetlik ehitis, mille pikkus oli 2180 ja laius 988 rooma jalga ja mis mahutas üle 120 000 pealtvaataja. Enam kui sada tuhat kodanikku ootas rooma rahva armastatuimat vaatemängu gladiaatorite võitlust. Amfiteatris sõi lihtrahvas kaasatootud toitu. Seni kuni pealtvaatajad ootasid konsulite ja Sulla saabumist, kes oli korraldanud roomlaste jaoks tänase lõbustuse, vehklesid areenil gladiaatorõpilased. Kui konsulid saabusid, tõusid kõik püsti, lõppes õpilaste veretu võitlus ning jäädi o...
Sanahakemisto A aamu hommik aamukone hommikune lennuk aamupäivä ennelõuna, hommikupoolik aaria aaria Aasia Aasia aasialainen asiaat aatonaatto pühadelaupäeva eelpäev aatto pühadelaupäev; tähtpäeva eelpäev aattoaamu pühadelaupäeva hommik aavistus aimdus Afrikka Aafrika afrikkalainen aafriklane aherrus rügamine ahven ahven Ahvenanmaa (saaristoalue) Ahvenamaa (saarestik) Ai Oi! Ai jaa. Ah tõesti? Ai niin. Ah soo! Või nii! aiemmin varem aika (= melko) üsna aika aeg aika ...
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ................................................
Andemanalüüsi konspekt: Mõisteid küsitakse eksamis: näidete toomise, selgitamise, võrdlemise ja analüüsimise tasandil. Binaarne tunnus- sugu; jah/ei Järjestustunnus- kooli tüüp, 1-väga hea, 2- hea jne(NB!- Õpilaste hinnang koolile), kui suured on klaassid- väga suured, suured jne, milline kooli maine- väga hea, hea jne, millisesse vahemikku jääb arv (0-200, 201-301 jne) oluline oleks, et Display frequence ees oleks linnuke, siis saab teha sagedustabeli Intervalltunnus- 1-väga hea, 2-hea jne (NB!_- Kooli hoolekogu hinnang eelmise õppeaasta tulemustele?/ Kooli hoolekogu hinnang eelmise aasta juhtimisele?) , hulk (n: minu klassi avatakse), vanus (keskmine vanus), kui kaugel asub kool millestki- km-tes, Nimitunnus- millegi nimi, huviringude nimed, kooli nimi jne, kas koolis töötab nõustaja- ei tööta, töötab, mõlemad jne, Kiire üle...
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja...
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. ...
Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini) KA keskaja ja vararenessansi antoloogia, RA Renessansi antoloogia MKL maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Lisaks: V.Zirmunski Väliskirjanduse ajalugu. Maailmakirjandus I. Keskajast valgustuseni. Õpik keskkoolile. (või Antiikajast valgustuseni). Kindlasti lugeda. John Donne luuletaja, kelle luule enamik eestikeelsest tõlkest on maailmakirjanduse keskkooli lugemikus, mida on raske kätte saada. Üht kolmest antoloogiast peab olema korralikult lugenud. M. Bahtin ,,Valitud tööd" esseest ,,Aja ja kronotoobi vormid romaanis" peatükid V, VI, VII. Näitab narratiivide põhitüüpe, mis on läbinud erinevaid aegu. Kurtna, A ja Talvet, J. Boccaccio elust ja loomingust. (Dekameroni saatesõnas ka 1993, aga seda on raske kätte saada.). Talvet, J. Hispaania vaim. (selle käsitlused Keskaja ja vara...
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4...
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6...
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatik...
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90...
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendami...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. ...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visi...
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud kari...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
