Soojusnähtused saunas Teemad Soojuskiirgus Konvektsioon Soojusjuhtivus Aurumine Kondenseerumine Soojuskiirgus Soojuskiirgus on seotud kiirgava keha temperatuuriga ja selle intensiivsus sõltub nii temperatuurist kui ka kiirgava keha värvusest. Küdeva ahju kiirgus on suurim üleskütmise ajal, mil kiirgub ka punast valgust (~600°C). Õige kerise korral peaks põhiline soojushulk vabanema kerise kividest. Konvektsioon Saunas on lae all kuumem ja põranda pool on külmem õhk Kui jahedam õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale kui aga üleval pool õhk jaheneb vajub see alla Kui saunas on veepaak siis ka seal kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde Soojusjuhtivus Saunas juhivad soojust paljud asjad: Sauna ahi. Ahi annab soojuse saunas olevale õhule. Sauna ahi juhib soojust ka kerisele, mis muutub kuumaks. Ahi annab soojust ka veepaagis olevale veele. Veepaagi seinad muutuvad kuumaks ja veepaak soojendab omakorda õhku...
Loodusnähtused Islandil Loovtöö Kaspar Saar 9. klass Orissaare Gümnaasium Sissejuhatus Valisin just Islandi loodusnähtused, sest olen kuulnud, et Islandil on põnevad loodusnähtused. Eriti huvitavad mind vulkaanid ja kuumavee geisrid. Tänu nendele saavad islandlased oma maju kütta, juhtides sooja vee oma koju radikatesse. Seda tööd tehes saan ma teada nendest loodusnähtustest, mis Islandil toimuvad ja saan ise ka targemaks. Island on Atlandi ookeani põhjaosas asuv riik, mis asub EL-is ja ka sellepärast huvitab see mind. Islandi kohta tasub uurida, sest Island oli esimene riik kes tunnustas Eesti iseseisvust ja praegu on Island tõsises majanduskriisis. Island on peaaegu kaks korda suurem kui Eesti. Vaatamata oma kaugele asukohale on Islandil elamiseks sobiv kliima tänu Golfi hoovusele. Pealinn Reykjavikis on augustis keskmine õhutemperatuur +13 kraadi ja jaanuaris -3 kra...
Korp! Sakala Saun ja saunatamine Rebasereferaat Koostaja: reb! Andres Uibo Juhendaja: ksv! Anton Pünninen Tallinn 2008 Sisukord SISUKORD.......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................3 SAUNA AJALUGU ...........................................................................................................4 ERINEVAD SAUNA LIIGID...............................................................................................5 VASTUNÄIDUSTUSED......................................................................................................8 KOKKUVÕTE................................................................................................................10 .....................
Alternatiivsed energiaallikad Kati Kullamaa 10 c ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD Alternatiivseks ehk roheliseks energiaallikaks loetakse päikese, tuule, biomassi, vee ja geotermaalenergiat. PÄIKESE EHK HELIOENERGIA Päikeseenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Arvestatakse, et 2010. aastal võib päikeseenergia anda 17% kogu vajaminevast elektrienergiast. Hüdroenergia Hetkel võimaldab hüdroenergia toota 20% Maailma elektrist. Tähtsaim taastuv ja süsihappegaasi mitteemiteeriv energiaallikas on hüdroenergia. Eesti veerikkamad jõed Nimi Keskmine vooluhulk suudmes (m³/s) Narva jõgi 400 (m³/s) Emajõgi 71,8 (m³/s) Pärnu jõgi 64,1 (m³/s) Kasari jõgi 27,6 (m³/s) Navesti jõgi 27,2 (m³/s) Pedja jõgi 25,4 (m³/s) TUULEENERGIA Praeguse tehnoloogia juures õigustab tuuleenergia end vaid nendes piirkondades, kus tuule...
Kombineeritud küttesüsteemid Kombineeritud küttesüsteem aitab ühe süsteemi puudused korvata teise eelistega. Kombineerimise lisakulu võib olla väike, kuid võit küttekuludes ning mugavuses samas suur. Tulemuseks automaatne kütmine ja suurem mugavus. Järgnevalt räägin kahest erinevast kombineerimis võimalusest. Kamin/ahi/pliit ja elekterküte Kõige enam kombineeritud küttesüsteemid. Elekterkütte abil hoitakse ruumis miinimumtemperatuuri. Köetakse kaminat (või ahju, pliiti), mis võtab endale põhilise soojatootmise rolli. Elekter kütab ruume ka siis, kui ollakse pikemat aega ära (et vältida torustiku lõhkikülmumist) või tahetakse, et koju jõudes ootaks soe tuba. Selline tegevus võib viia paratamatul elektriarvete kasvule. Selline varjant sobib elektriküttest loobujatele või neile, kes tahavad ahikütte kõrvale mugavamat alternatiivi. Tahkekütus ja õli Eesmärk on sama, kuid keskküttesüsteemi baasil. Õliküte soojen...
Eesti saunakukultuur Vajadus ennast pesta ja puhastada on loomupäraselt omane paljudele elusolenditele. Loomade enesepuhastamist võib lugeda instinktiivseks tegevuseks. Inimesel on pikemaajaliste kogemuste najal kujunenud instinktist teadlik pesemisvajadus. Juba ürgajal puutus inimene kokku veega ja märkas, et vesi puhastab nahka, pesemine aga parandab üldist enesetunnet ning aitab vältida haigusi. Ka ilumeele arenemine võis soodustada puhtempiiriliselt omandatud pesemisvajaduse tugevnemist. Esialgu piirdus pesemine suplustega jões, järves või meres. Pesemistele varjulisemates kohtades lisandus oskus kasutada soojendatud vett. Vee soojendamiseks visati veenõusse lõkkes kuumaks köetud kive. Selle tagajärjel tekkiv järsk vee aurustumine võis omada ka rituaalse tähenduse. Hiljem ehitas inimene pesemiskohale tuulevarjuks seinad ümber ja hakkas vett kallama kuumadele kividele(viskama leili). Nii võis tekkid...
http://www.solness.ee/eramu/index.php?gid=30&id=227 http://et.wikipedia.org/wiki/Ahik%C3%BCte Ahjud, pliidid, kaminad Ahju[6], kamina[7] või pliidiga[8] saab kütta elu-, töö- või muid ruume ning sealjuures ei kasutata kuuma vee tsirkulatsiooni. Tänapäeval on laiemalt levinud ahju või kaminaga ruumide kütmine. Kamina ja ahju tähtsaim erinevus on selles, et ahjul on soojamüür ning see püsib kaua soe, mistõttu pole seda vaja kütta tihemini kui kord ööpäevas. Pliidi peamine erinevus ahjust ning kaminast on see, et pliidi peal on võimalik ka sööki valmistada . Tänapäevastest elamutes siiski seda küttelahendust väga tihti ei kohta. Kütuseks on neil kolmel peamiselt puit(küttepuud, puidubrikett), kuid kasutatakse ka sütt, pruunsütt, kütteõli ja maagaasi. Ahje, pliite ja kaminaid on suhteliselt odav ehitada ja küttekulud väikesed, kuid kütta ebamugav, eriti kaugemaid tube. Puudub võimalus automatiseerida. Kütmisel-jahtumisel kõigub temper...
Island 8.B - Saareriik Atlandi Ookeani põhjaosas. - Põhjapolaarjoone lähedal. - Tekkis vulkaanipursete tagajärjel. - Koosneb 400-600 m kõrgusest laavaplatoost. Faktid - Pindala on 103 000 km ² . - Pealinn on Reykjavik. - Iseseisvus 17. juunil 1944. - Rahvaarv - 309 699. - Rahvastiku tihedus - 3,0 in/km² . - Rahaühik Islandi kroon. - Ajavöönd maailmaaeg. Vulkaanid ja geisrid - Island tekkis vulkaanipursete tagajärjel 14 -16 milj. aastat tagasi. - Maailma kõige vulkaanilisema maapinnaga. - Maapinnas on rikkalikult kuumavett. - 85% majadest köetakse kuuma veega - 800 kuumaveeallikat, keskmise veetemp. 70°C. 1.Leirhnjúkuri kuumaveeallikas 2.Deildartunguhveri kuumaveeallikas 3. Hekla vulkaan 4. Surtsey saar. Jääliustikud - Leidub tohutuid jääliustikke. - Katavad 11,5% maapindalast. Vatnajökull ...
ENERGIASÄÄSTUTUND Räägiti elektrienergiast, et tavaline Eesti pere kulutab aastas keskmiselt 3500-5500 kWh elektrienergiat. Väikesed tulukesed ja lamibikesed elektriseadmete küljes mis näitavad kas aparaat on puhkeasendis, väjalälitatud vms. imevad 2-3W voolu tunnis ja et säästupirnid kasutavad 70-80% vähem energiat kui tavalised höögniidiga pirnid ning nende eluiga on 8-15 korda pikem kui seda on tavalistel pirnidel. Jäätmetest räägiti seda, et ühe inimese kohta moodustub aastas ligi 400kg olmejäätmeid, koos tööstusjäätmetega on see arv 9 tonni. XX sajadi algul kaalus 1 kuupmeeter jäätmeid 500kg, täna aga 100kg. Üks paremaid looduslikke kütteallikaid on päike, projekteeritakse tänapäeval majadki nii, et päike paistaks rohkem akendest sisse ja kütaks paremini maja, tuulutada tuleks maja kiiresti ja efektiivselt. Ruum mida köetakse peab olema hästi soojustatud, vastasel juhul imbub enamus soojusest välja...
Energiamajandus tegeleb: 1. Energiavarade hankimine 2. Energiavarade töötlemine 3. Energiaallikate viimine tarbijani Muutused energia ajaloos: 1. Biomassi põletamine(puidu kastus) 2. Vesiveskid 3. Fosiilid 4. Nafta kasutus 5. Maagaas 6. Hürdroelektrijaam 7.Tuumaenergia 8.Süsi Energiaallikate jaotus: Taastuvad: * Vee energia * Tuuleenergia * Puit ja bioenergia * Loodete eneriga (tõus ja mõõn) * Maasisene soojus Taastumatud: * Fossiilid * Nafta *Maagaas * Kivi ja puusüsi * Põlevkivi ja turvas Primaarsed energiad(muutumatud) Päikeseenergia Maa pöörlemise energia Tuumaenergia Maa siseenergia Nafta 40% Maagaas 28% Tahked kütused 20:% NAFTA NAFTA NAFTA NAFTA NAFTA NAFTA · Tekkinud 100 miljonit aastat tagasi kuhjumisest · Suur energiasisaluds, kerge trantsport, parim kee...
5 MIINUST – Kõigi lemmik, kuid keegi ei tea miks 23. veebruaril 2018 esines Paides E-Piim spordihallis 5MIINUST, esitati peamiselt vanu lemmikuid, mida rahvas kaasa oskas laulda, kuid ette kanti ka kaks uut teost. Alustuseks esitati viimases albumis avaldatud teos "Skittles", kuna selles laulus lisanduvad lauljad üksteise järel. Ülejäänud kontserdi ajal esitati 10 endist laulu ning vahepeal veel kaks laulu, mis tulevad uude albumisse. Lõpetuseks esitati paljude fännide kindel lemmik "Deliirium". Ansambli liikmed on korduvalt ise maininud, et hiphopi stiil ei pea ilmtingimata sisaldama sügavamõttelist lüürikat ega olema grammatiliselt korrektne. Seda on ka nende lauludes tunda. Et nende muusikastiilis edukust saavutada, peab olema lihtsalt kaasahaarav, mis neil on ka õnnestunud. 5 miinuse peamine kuulsus on pärit nende kontserditelt, kus köetakse rahvas üles ning korraldatakse unustamatu show. Huvitavaks teeb n...
Tartu kutsehariduskeskus Ehituse ja puidu osakond Kadri Braun EV110 Minu unistuste kodu Iseseisev töö Juhendaja:Ellen Aunin Tartu 2010 Minu unistuste kodu Igal inimesel oma unistus oma kodust,mis oleks päris tema enda oma.Kes tahaks elada oma majas,kes korteis.Kes linnas,kes maal. Minu unistuste kodu peaks asuma kuskil Tartu lähedal (maksimum 20km kaugusel).Koduks oleks oma maja,mis oleks tehtud palkidest.Maja peaks olema pooleteist kordne,see tähendab et katuse all peaks olema korrus elamiseks.Projekti joonistamises aitaks väga palju ise kaasa.Mis tuba kus oleks,kui suur see tuba ole...
Iseseisev töö nr. 2 Keskkond - toote ja elamusloome kese Tutvu AS Limex kodulehega. Arutle teemal toode kui elamus, elamus kui toode antud ettevõtte kodulehe materjalide põhjal. Lähtu oma arutelus autentsuse ja keskkonna aspektidest. Milliseid elamusi pakub antud ettevõte ja kuidas? Mis teeb antud ettevõtte poolt pakutava unikaalseks ja kuidas on see seotud keskkonnaga kus ettevõte tegutseb ja millest toodab? Kuidas on elamusloomesse kaasatud tarbijad? AS Limex koduleht: www.limex.ee AS Limex pakub oma kodulehel www.limex.ee alates 2014 aasta juunist elamusmajanduse toodet, milleks on ekskursioon lubjapargis. Seal on võimalik tutvuda 70-90 aastat vanade lubjaahjudega ja lubja tootmise tehnoloogiaga. Ekskursioon kulgeb giidi juhtimisel läbi metsaradade lubjaahjude vahel. Giid räägib külastajatele lubjapargi ajaloost ja sellest kuidas lubja tootmine käib ning milliseid toot...
Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ja kättetoimetamisega tarbijale. Taastuvad energiaallikad: vee-energia, tuuleenergia, puit ehk bioenergia, loodete energia, maasisene soojus. Taastumatud energiaallikad: nafta. Maagaas, kivisüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak. · Nafta-taastumatu kütus, suure kütteväärtusega, korraga saab transportida suuri koguseid, puuraukude rajamine on keeruline, ammutamise käiguas võib suur osa mereveest reostuda, vajab puhastamist ja ümbertöötlemist. Kõige suurmad varud paiknevad Lähis-Ida riikides. Suurimad naftavarud asuvad:Saudi-A, Iraak, Araabia ÜE, Kuveit, Iraan. Suurimad tootjad ja eksportijad: USA, Saudi-A, Venemaa, Iraan, Mehhiko. Importijad: Jaapan, Lõuna-Korea, Singapur. Ammutamis piirkonnad: Pärsia Laht, Mehhiko, Venezuela, Norra, Kanada. · Maagaas- taastumatu kütus, suure kütteväärtusega, tekitab vähe saastet...
(Loodus) säästlik käitumine Elektrienergia · Keskmine Eesti pere kulutab aastas umbes 3500 5500 kWh elektrienergiat · Paljud elektriseadmed kulutavad energiat ka siis, kui pole sisse lülitatud, kuid on ühendatud vooluvõrku. Väikesed tuled, mis põlevad siis, kui seade on ootereziimis, tarbivad 2-3 W voolu tunnis · Säästupirnid tarbivad kuni 70-80% vähem energiat ning nende tööiga on 8-15 korda pikem hõõgniidiga pirni omast. Samas ei kannata säästupirnid sagedast sisse-väljalülitamist ning sisaldavad ka rohkesti ohtlikke aineid, mistõttu klasifitseeritakse neid kui ohtlikke jäätmeid Soojusenergia · Ruum/hoone, mida köetakse, peab olema hästi soojustatud, vastasel juhul läheb suur osa soojusest raisku, imbudes väliskeskkonda · Soojuskadude mõõtmist on võimalik teostada termograafia meetodi abil, see meetod aitab leida ka probleemsed objektid/piirkonnad, mille kaudu soojus õue...
Kas vulkanism on ainult kasulik või ka kahjulik loodusnähtus? Peamised vulkaanidega seotud ohud on laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, mudavoolud, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllumaa näol, nälg, veereostus, haiguste levik, uppumine, lämbumine jne. Kõige ohtlikumad on lõõmpilved ja mudavoolud. Lõõmpilved koosnevad tulikuuma gaasi ja tefra segust, mis kiirusega kuni 700km/h vulkaani nõlva mööda alla kihutab, hävitades oma teel kõike. Näide: 1902. aastal hävines lõõmpilves täielikult Martinique'i saare pealinn Saint-Pierre (umbes 30 000 inimesest jäi ellu vaid üks). Mudavoolud koosnevad peamiselt veest ning liiguvad mööda vulkaani nõlvu laskuvaid jõeorge. Näide: Tuntuim mudavooluga seotud õnnetus juhtus 1985. aastal Colombias (seal asuva vulkaani nimi on Nevado del Ruiz, mille tippu ja nõlvu katab lumi), kui m...
Energiamajandus Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ning kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Energia on vajalik kõikjal majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Nafta on peamine mootorikütuse tooraine. Maailma naftavarudest paikneb LähisIda riikides. LadinaAmeerika suurimad naftaammutajad on Mehhiko ja Venezuela, Brasiilia. Üle poole naftast eksporditakse. Ida ja KaguAasias on 2 suurtootjat Hiina ja Indoneesia. Peamised toornafta importijad on Jaapan ja LõunaKorea. Euroopa riikidest kuulub Venemaa, Norra ja Suubritannia. PõhjaAmeerika USA ja Kanadal on oma naftaväljad ja hästi arenenud tootmine. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Suurimad maagaasi varud ...
Kuidas töötab auruvedur? Aruvedur töötab aurumootori jõul, mille tööpõhimõte on üsna lihtne. Auru mootori jaoks on nagu nimigi ütleb vaja auru, see saadakse suures boileris, mida pidevalt köetakse. Mida kauem vesi boileris keeb, seda rohkem vee molekule läheb gaasilisse olekusse üle ja selle pärast tekib boileris rõhk. See rõhk suunatakse torusid mööda veduri rataste juurde silindritesse, mis on ehitatud nii, et kui ühelt poolt surub auru jõud kolvi ühele poole lõpuni, vabastab auru toova toru juures olev klapp teise augu ja nüüd kasutatakse uuesti auru jõudu, et kolb tagasi esimesse asendisse viia. Sellise tsükli toimel hakkavadki veduri rattad liikuma. Kes ehitas esimese auruveduri? Kõige esimese töötava auruveduri ehitas 1804ndal aastal Richard Trevithick Suurbritannias. See auruvedur oli algeline, robustne, kuid samas oli Trevithick suurendanud masina kasutegurit kasutades kõrgemat rõhku ja väiksemat mootorit. Kes ehitas esimese...
ISLAND Üldandmed Pindala: ~100 000km2 Rahvaarv: üle 300 000 Pealinn: Reykjavik Tähtsamad keskused: Akureyri, Keflavik (lennujaam) Riigikord: Vabariik Geograafiline asend Saareriik, Atlandi ookeani Põhja osas, polaarjoone lähedal Hõlmab põhisaare Islandi ja arvukad väikesaared ümbruses Lähimad piirkonnad on Gröönimaa ja Fääri saared Põhjas asub Grööni meri, Idas Norra meri. Gröönimaast eraldab Islandit Taani väin. Loodus Geoloogiline ehitus ja pinnamood Vulkaaniline saar, mis asub Ookeani keskmäestikus, Põhja-Ameerika ja Euraasia laamade vahel. Maakoor on õhuke, kohati vaid mõni kilomeeter ja noor. Selle all olevad magmakolded soojendavad ülalpool olevat laavat ja samal ajal ka põhjavett. 400-800m kõrgune platoo ehk lavamaa 31 tegevvulkaani Aktiivsemad ja tuntumad neist on Hekla ja Laki Liustikud katavad 12% saarest, suurim on VATNAJÖKULL Vaid 7% territooriumist on rannikumadalikud Kliima ...
Tuumafüüsika Tuumafüüsikal on tähtis koht tänapäeval. Tänu teadlastele oleme teada saanud nii mõndagi tuumadest ning radioaktiivsetest ainetest. Me olme õpinud neid ained kasutama energeetilistel eesmärkidel, kuid ka kahjusk massirelvade tegemisel. Tänapaeva maailmas on elekter tähtsal kohal, ning selle tootmiseks on erinevaid viise. Kõige moodsamaks on tuumaelektrijaam. Jaama peamieks osaks on reaktor, kus lõhustatakse raskeid tuumasid, kas siis uraani või plutooniumi ja kütust tuleb vahetada iga kolme aasta tagant. Tuumade lõhustamiseks kasutatakse neutrone, et lõhustumine väga aktiiveks ei muutuks on reaktoris vardad, mis tõmbavad neutronid endasse. Tuumade pooldumisel tekiv energia soojendab vett. Kuigi soojust kasutatakse ära kolmandik, läheb ülejäänud osa kaotsi. Võib öelda, et köetakse ilma. Järelikult on veel mida arnendada. Lisaks, palju peavalu tekitavad tuumajäätmed, jäätmet...
Euroopa riikide huvitavamad faktid Albaania Albaania keel kuulub indo-euroopa keelerühma, aga ei ole suguluses ühegi teise keelega maailmas, see tähendab et ta ka ei sarnane ühelegi teisele keelele. Albaanias on 700 000 betoonist varjendit, mis rajati sõja kartuses ja mis nüüd seisavad lihtsalt tühjalt. Andorra Andorra on ainus riik maailmas, kus riigipea funktsiooni täidavad kaks välismaa ametikandjat. Seisuga 31.detsember 2007 oli Andorras elanikest ainult 36,6% ka Andorra kodanikud. Armeenia Saslõkk on pärit Armeeniast. Eestis elab paartuhat armeenlast ning tegutseb Armeenia Rahvusühing. Aserbaidzaan 2008.aastal toodeti seal 45 miljonit tonni naftat. Keskmine aser saab kuus palka 3000-4000 krooni, kuid kahetoalise korteri üüri eest tuleb kuus välja käia 10 000krooni. Austria Austria on tuntud suusakuurort. Austerlased on väga punktuaalsed. Näiteks kui rong hilineb 5 minutit teavitatakse sell...
Pinnamaterjalid Põrandakatted *Parkett Nt: Tamm Barcelona, HX Hind: 34.45 m2 sobib sellistesse ruumidesse, kuhu ei satu niisket ja märga kriipivat mustust, on esinduslik, looduslik materjal ja soe. Hooldamine: tavalises puhastuses kasutatakse võimalikult vähe vett Piisab neutraalsete puhastusainete kasutamisest Kui vaja, kasutatakse ka nõrgalt aluselisi puhastusaineid. Kuivad, kergelt niisked ja niisked meetodid. Kui juhtub, et põrand jääb peale puhastamist märjaks, tuleb see üle kuivatada. Kaitsmine: lakkimine, vahatamine, õlitamine ja värvimine. *PVC TARKETT SPIRIT260 Canada Hind: 7.36 m2 Omadused: on tehismaterjal, ei talulahusteid ja tugevaid happeid, talub rohket niiskust, ei talu kuumi esemeid, kaitsmata pinnale võivad värvilised plekid jäädavalt kinnituda. Sobib niisketesse ruumidesse aga kööki ei sobi sest seal võib kuuma vett maha minna ja PVC ei tal...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Annika Birk HOONE PROJEKT Õppeaines ,,Ehitusõpetus" Juhendaja Meeli Kams Tartu 2010 1. Seletuskiri 1.1 Üldosa Katsstriüksuse nimi on Omatalo, mille katastritunnus on 0428: 002: 37823 Hoone projekteerimise on lähtutud Eestis kehtivatest RYL normidest ja ehitusseadusest. Projekteeritud õhepereelamu on tüüpne, samas on võimalik teha mõningaid muudatusi arvestades hoone tulevast asukohta. 1.2 Asendiplaaniline lahendus Krundi suurus on 1376 . Elamu +-0,000 kõrguseks valida kõrgus 65,55m. Lisaks on krundile ette nähtud garaaz-puukuur, mille +-0,000 kõrguseks valida 65,55 m. Hoone fassaad on suunatud lõuna poole. Krunt on piiratud lippaiaga. 1.3 Arhitektuurne lahendus Eramu on 1-korruselisena, ilma keldrita kivimaja. Esimesel korrusel paiknevad tuulekoda, esik, elutuba, TV-nurk, kaks magamistuba, avatud köök,...
Grillimine - mis see on? Grillimine on äärmiselt inspireeriv tegevus ohtralt grilltooteid, väheke võlukunsti, pisut kannatust ja valmibki hõrk grillroog. Ilmtingimata tuleb kasuks ka päikesepaisteline ilm, hea seltskond, maitsev vein või õlu ja mõnus muusika sellistel hetkedel tundub elu täiuslik! Sageli on lihal värskes õhus parem maitse kui toas, seetõttu on väga levinud igasugused grilli- ja aiapeod ning piknikud. Just grillimine on see toiduvalmistamise viis, mis on selliste lõbusate pidude lahutamatuks osaks ning ühtlasi ka üks lihtsaim ja levinuim moodus valmistada toitu vabas õhus. Grillimise algtõed on meil kõigil teada, kuid on olemas palju nippe, kuidas muuta liha, kala jm toiduained grillides veelgi maitsvamaks ja hõrgumaks. Oma teadmisi ja kogemusi täiendades saavutame järjest parema grillimistunnetuse ja -oskuse. Arvatakse, et inimesed on valmistanud toitu lahtisel tulel juba mitukümmend tuhat aastat. Lõkkes lahtisel ...
KOIGI KOOL Referaat SOOJUSPUMBAD Koostaja: Aivar Siska Juhendaja: Arvo Kangas KOIGI 2012 Sisukord Soojuspumbad............................................................................................................................... Maasoojuspump......................................................................................................................... Õhksoojuspump e. konditsioneer................................................................................................ Õhk-vesi soojuspump................................................................................................................. COP............................................................................................................................................... Energia jäävuse seadus...................
ENERGIAMAJANDUS 65.Energiaressursid: Energiarassur Plussid Miinused Muu ss Nafta +energiasisaldus -vajab töötlemist Kõige kasutatavam suur -piiratud varud ahjukütus, +palju -tuleohtlik elekter, kasutusalasid -sellest sõltuvad keemiatooted, teiste toodete hinnad sõidukite kütus Maagaas +suurim -meritsi tülikas kütteväärtus transportida (kallis ja (fossiilsetest ohtlik torujuhe) kütustest) +vähe saasteaineid põletamisel Kivisüsi +varud suured -põletamine saastab Osatähtsus ...
1.Asend Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel. Island on saar, mis asub Atlandi ookeanis. Euraasia mandril, Euroopa mailmajaos.Islandi naaberriigid on Norra, šotimaa, Gröönimaa. Kaugus Eesti ja Islandi vahel on umbes 2000 km. 2.Rahvastik Inimesi elab Islandil 329 807. Island on väikeriik. Rahvaarv on Islandil kõik aeg üsna ühtlaselt tõusnud. Ja arvatakse, et rahva arvu tõusmine ei ole enam nii suur nagu olid varasemad aastad. Rahvastiku tihedus on 3,2 inimest/km². Rahvaarvu tiheduse poolest on Island naaberriikidest ainult Gröönimaast üle. Pea 60% islandlastest elab pealinna piirkonnas. Islandi sise-kõrgmaa on elamiskõlbmatu, mistõttu valdav enamik asulaid paikneb rannikul ja selle läheduses. 3. Energiamajandus Vulkaanilise aktiivsusega aladel Islandil kasut...
Küttekaablid ja matid Koostajad: Artur Kiisel Rünno Mey Grupp: EH11 Kasutusvaldkonnad Küttematte saab kasutada põhiküttena või lisaks olemasoleva süsteemile. Tihti kasutatakse neid kohtades, kuhu konstruktsioonilistel põhjustel tavaliste küttekaablite (mis võivad põrandapinda märgatavalt kergitada) paigutamine ei sobi. Neid võib paigutada praktiliselt igale poole, kuna nad on ainult 3 mm paksud. Soe põrand saavutatakse kiiresti. Küttematid on ruumide või ruumi osade kütmise või ülessoojendamise kiireim, lihtsaim, tõhusaim ja vähim vaeva nõudev moodus. Eelised LIHTNE PAIGALDUS küttematid kleebitakse plaadiliimi abil otse õigesti ettevalmistatud põrandale küttesüsteemi paigaldamine on väga lihtne ja kiire KASUTUSMUGAVUS ruumi temperatuuri saab kergesti temperatuuriregulaatori abil reguleerida kogu ruumis on ühtlane temperatuur kütva pin...
Millised energiaallikad on keskkonnasõbralikud? SISSEJUHATUS Inimese elutegevus nõuab mitmesuguste loodusnähtuste kasutamist. Üks neist aladest on mitmesuguste energiate kasutamine. Looduskasutus peab rahuldama inimeste ainelisi ja vaimseid vajadusi, kuid ei tohi rikkuda elukeskkonna tasakaalu. Otstarbekas ja loodust säästev, looduskasulikkus saavutatakse võimalikult jäätmevaba tootmisega. Tuntumad loodussõbralikud energia liigid on veeenergia, tuuleenergia, mitmesuguste loodusvarade energia ja ka päikese energia kasutamine. Veel pole levinud elektri energia tootmine Päikese energia abil. See on väga loodussõbralik elektri energia tootmise viis. See on teadlaste tuleviku maa. PÄIKESE- EHK HELIOENERGIA Päikeseenergia otsese kasutamise ajalugu on pikk, kuid 1970. aastate lõpus kasutusele võetud spetsiaalsed päikeseküttesüsteemid ja päikeseenergia m...
Rakvere Ametikool Rando Pajula PÕRANDAKÜTE Referaat Juhendaja: Hanno Jõe Rakvere 2009 2 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. Põrandakütte eelised............................................................................................................... 5 2. Erinevad põrandakütte viisid.................................................................................................. 6 2.1 Elektriline põrandaküte..................................................................................................... 6 2.2 Vesipõrandaküte................................................................................................................6 3. Põrandakütte paigaldamine..........................................................................................
Ökoloogilised majad Eestis Nelja ökomaja kirjeldus: Elamu Läänemaal Elamu Tabasalus Elamu Elamu Muhus Leppneemes Projekteerimine ja ehitamine Ökomaja asukoht Läänemaa, Ridala vald Harjumaa, Harku vald Harjumaa, Viimsi vald Muhu saar Hoone 2001-2002 Mai-detsember 2003 2000-2001 1997-1999 ehitamisperiood Hoone arvestuslik Ca 5 miljonit 0,5 miljonit maksumus Kulukaimad Rookatused, Klaaspinnad Pliit, ahi detailid/tööd päikesekollektor ehitusel Arvestamine Keldri uks Maksimaalselt Maksimaalselt ...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves VEEPROTSEDUURID Referaat Tallinn 2014 Higi koostis ja higistamise tüübid. Higistamine on normaalne elutegevuse kaasnähtus, tänu millele saab keha vältida liigset soojenemist. Kui palaval suvepäeval või sporti tehes kõvasti higistate, siis kaotate ka palju vedelikku ja peate rohkem jooma. Higi koosneb 5560% ulatuses vedelikust, enamasti veest. Peale selle sisaldab higi soola (naatriumkloriidi) ja muid aineid, nagu kaaliumi, kaltsiumi, piimhapet ja fosforit. Vedeliku koostisosana nimetatakse neid aineid elektrolüütideks. Need aitavad reguleerida organismi vedelikutasakaalu. Inimese nahas on 2 tüüpi higinäärmeid: ekriinsed ja apokriinsed. Ekriinsed näärmed (2-5 millionit) katavad enamuse kehast ja avanevad vahetult naha pinnale. Apokriinsed näärmed paiknevad kaenla all, pea ja kubeme piirkonnas. Nende toodetud higi on vis...
ENERGIAMAJANDUS ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijaile. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Fossiilkütuste põletamisel eralduv süsihappegaas ja muud heitmed on peamised globaalse soojenemise ja kliimakatastroofide põhjustajad. Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu. Soojusenergiat saadi puidu, õlgede või kuivatatud loomasõnniku põletamisel. Industrialiseerumise käigus hakati ehitama tuulikuid ja vesiveskeid. Tööstuse laienedes kasvas nõudlus puidu ja puusöe järele, mis viis metsade raiumiseni. Puidunappuse tõttu võeti 17. saj. kasutusele kivisüsi. Jne... Kaasaegne energiamajandus Peamiselt 5 energiaallikat. Nafta ja naftasaadus...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä12 KÕ Karl Luik KORREKTNE VIITAMINE JA VORMISTAMINE Kirjalik töö Õppejõud: Merje Õun Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Töö eesmärk on viitamistehnika korrektne kasutamine. Korrektne viitamine on teadustöö eetika olulisemaid põhimõtteid. Viitamine võimaldab töö lugejal kontrollida esitatud andmete õigsust ja jälgida töös esitatud järeldusteni jõudmise käiku. Korrektset viitamissüsteemi järgides väldib töö autor vastuollu sattumist autorikaitseseadusega. Viidata ei ole tarvis üldtuntud seisukohti. Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti või andmeid võib töös esitada tsitaatidena või refereeringutena. 1. VIITAMISED TEKSTIS 1 Raamat Hädadest või tujudest hoolimata tahavad naised alati, et mees oleks jumaliku...
3.1 Energiamajanduse olemus ja tähtsus Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Suurema osa toodetud energiast tarbivad kõrgelt arenenud riigid (USA 35% kogu maailma energiatoodangust). Praegusajal kasutatakse peamiselt viit energiaallikat: 1) Nafta ja naftasaadused annavad umbes 40% kogu energiavajadusest 2) Kiiresti on kasvanud maagaasi tootmine ja tarbimine 3) Kivisüsi on arengumaades kõige olulisem energiaallikas nii elektri kui ka soojuse tootmisel 4) Veejõud ja tuumaenergia, mida kasutatakse peamiselt elektrienergia saamiseks, annavad kokku vaid ...
Sisukord. Sisukord.................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................3 Ettevalmistustööd...................................................................................4 Betoonisegu soojendamine.....................................................................4 Betoonimine...........................................................................................5 Betooni soojendamine............................................................................5 Juhtmega elektrisoojendus.....................................................................5 Raketisesoojendus..................................................................................6 Infrapunakiirgussoojendus.....................................................................6 Kuumbetoon............................
Kool HOONEAUTOMAATIKA Referaat Õpilane Tallinn 2010 Sisukord HOONEAUTOMAATIKA...................................................................... 1 Referaat......................................................................................................................... 1 Tallinn 2010.................................................................................................................. 2 Sisukord.................................................................................................... 2 Sissejuhatus...................................................................................................3 Kütte juhtimne.............................................................................................. 4 Kütte juhtimise võimalused.........................................................
23. ALTERNATIIVSED ENERGIALALLIKAD 1. Päikese- e. helioenergia Päikeseenergia otsese kasutamise ajalugu on pikk, kuid 1970. aastate lõpus kasutusele võetud spetsiaalsed päikeseküttesüsteemid ja päikeseenergia muundamine elektriks kuuluvad uue tehnoloogia valdkonda. Päikeseenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Päikeseenergia kasutamise suurim boonus on see, et ta ei reosta absoluutselt keskkonda ning on jooksvalt suhteliselt odav. Siiski on päikeseenergia kasutamisel ka omad miinused. Probleemid Päikeseenergiat saab tulusalt kasutada ainult piirkondades, kus päikesekiirgus on intensiivne aasta läbi, sademed vähesed ja päev pikk. Seetõttu ongi päikeseenergia kasutamine maailmas veel suhteliselt ebatähtsal kohal. Päikeseenergia kasutamises on siiamaani edu saavutanud ainult Saksamaa, USA, Jaapan, Itaalia ja Prantsusmaa. Positiivne on aga see, et üha enam kasutatakse teda ka ekvatoriaalsetel aladel asuva...
Grillimine Grillimise mõiste: Küpsetamine hõõguvate süte kuumuses. Grillides tekib lihale ilus pruunistus. Tavaliselt grillitakse vabas õhus hõõguvate süte kohal restil või vardas, kuid on olemas ka grillahjusid, mida saab kasutada nii kinnistes ruumides kui ka vabas õhus. Grillide liigid: Grillimiseks on võimalik kasutada palju erinevaid grille. Valikus on: Elektrigrill, gaasigrill, puusöegrillide valik on aga lai: grillkarbid, kohvergrill, kaanega kaetud ja kuppelgrillid, lahtised ehk katteta grillid, paikne grillahi, kamin. Grillimise vahendid: Grillimise vahendite alla kuuluvad need esemed mida on vaja grillimiseks üldse. Siia alla kuulub grill, lihatangid, pintsel, vardad, rest, kindad, lõikelaud, nuga, veepudel, tööpind, grillsüsi(puud või gaas)pikad kaminatikud, süütevedelik või muud vahendid süütamiseks, pika varrega söetangid ja söereha, foolium toiduainete pakkimiseks ja paar rulli köögipaberit. Grillimise meetodid: Grilli...
,,Rehepapp" Andrus Kivirähk 1) Mütoloogilised tegelased on: Koll/Tont- sõõb, tapab ja hirmutab inimesi, koduloomi. Neid nähes tuleb lugeda jumalasõna või nende poole ristimärki teha. Näide raamatust: ,,Üks koll läks üle tee, jäi raagus puu taha seisma ja jõllias sealt, silmad punnis. rehepapp tegi tema poole ristimärgi." Kratt- Kratt täitis oma peremehe käske ja nõudsid tööd. Kratile pidi alati uus töö valmis olema. Kui kratt liialt tööd tahtma hakkas tuli ta hukata, talle pidi andma võimatu töö millega ta hakkama ei saa, nt: ehitada leivast redel, siis läks kratt äravusest ja pingelisest tööst põlema. Krati tegemiseks oli vaja valmistada krati kuju erinevatest materjalidest, siis tuli minna ristteele ja ootata kuni ilmub Vanapagan, kui ta välja ilmus tuli tilgutada ta raamatusse verd, kui see tehtud oli kratil hing sees ja teda võis kasutama ...
Gaia teooria Marianne K angur Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Gaia hüpotees on poolteaduslik vaade, mis väidab, et planeet Maa tervikuna funktsioneerib kui elav organism. Selle vaate esitas niisuguse nime all 1960ndatel keemik James Lovelock. James Lovelock Sündinud 26. juuli 1919 Muutke teksti laade Inglismaal. Teine tase On õppinud Manchesteri ülikoolis Kolmas tase keemiat ja Londonis meditsiini. ...
REFERAAT Elektrienergia tootmine, tarbimine ja ülekanne 2009 Elektrienergia tootmine Maailma elektrienergia tarbimine suureneb pidevalt ning selle rahuldamiseks on vaja toota aina rohkem energiat. Elektrienergia tootmise hulgast saab aimu kui vaadata näiteks 2007. aasta andmeid, kui terves maailmas kokku toodeti 19.02 trilliont kWh energiat. Elekter rahuldab vaid 40-45% kogu energiavajadusest. Elektrienergia tootmiseks kasutatakse peamiselt kolme eri liiki energiaallikaid soojuselektrijaamad (63%), hüdroelektrijaamad (19,3%), tuumajaamad (17,3%). Alternatiivenergiat kasutatakse maailmas väga vähe, kuid üksikutes riikides võib selle osakaal olla märkimisväärne. Sama omandavad alternatiivsed energiaallikad tänapäeval aina suuremat tähtsust kuna ei saasta ega reosta otseselt keskonda. Alternatiivsete energiate hulka kuuluvad vee-energia, tuuleenergia...
KOONGA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat PK.0059 Koostaja: Juhendaja: Endla Reintam Tartu 2012 1. Ülevaade piirkonna hetkeseisundist. Koonga vald sai omavalitsusliku staatuse 12.detsembril 1991.aastal. Valla territooriumi suurus on 438 km2, sellest: põllumajandusmaa 19 % , metsamaa 35 %. Koonga vald on Pärnumaa loodepoolseim vald. Vald piirneb põhjas Lihula ja Vigala vallaga, idas Halinga valla ja Lavassaare aleviga, lõunas Audru ja Tõstamaa vallaga ning läänes Varbla ja Halinga vallaga. Teiste valdade ja maakondadega ühendavad valda Pärnu-Lihula, Pärnu-Jaagupi-Kalli-Karuse ja Kirbla-Ahaste maanteed. Valla kesk...
Võrumaa Kutsehariduskeskus MÖRDID Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................3 Mörtide olemus ja liigid, mörtide üldomadused....................................4 Mördi täitematerjalid, müürimördid, krohvimördid...........................5,6 Dekoratiivkrohvid, kuivsegud, erimördid.............................................6 Mördid talvisteks töödeks.....................................................................7 Mörtide valmistamine ja transport........................................................8 Kokkuvõte.............................................................................................9 Kasutatud materjal...............................................................................10 Sissejuhatus: ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU KOLLEDZ Kaarel Grünberg Ämari alevikus asuva maa-ala detailplaneeringu eskiisprojekt elamukruntide moodustamiseks Õppeaines Plaanimine ja teed Ehitiste restaureerimise eriala III-kursus Üliõpilane: ,, ,, 2012. a .......................Kaarel Grünberg Juhendaja: ,, ,, 2012. a ..................................Ülo Amor Tartu 2012 PROJEKTI KOOSSEIS I LÄHTEÜLESANNE II SELETUSKIRI III JOONISED Nimetus Mõõtkava 1. Asukoha skeem 1:5000 2. Detailplaneering 1:1000 3. Tänava ristlõige 1 1:150 4. Tänava ristlõige 2 1:150 5. Tänava ristlõige 3 1:100 ...
KOOLI NIMI Küttesüsteemid Uurimistöö Sinu Nimi Juhendaja õp NIMI 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 POPULAARSEMAD KÜTTESÜSTEEMID.............................................................................4 1.1 Ahjud, pliidid, kaminad.................................................................................................... 4 1.2 Elektriküte.........................................................................................................................5 1.3 Kesk- ja kombineeritud küte...................................................................
Metsamajandus ja metsatööstus 1.Metsas on palju marju. 2.Metsas on palju seeni 3.Metsast saab puid 4.Metsas saab vaadelda metsloomi 5.Paberit saab 6.Värske õhk 7.uute liikide leidmine 8.ilus loodus 9.matkamis võimalused 10.saab küttida metsloomi 11.Kaitseb muldi erosiooni eest 12.ühtlustab jõgede voolu 13.puhkemajanduslik tähtsus-rekratsioon Metsavarud ja nende hindamine 1. Pool eestimaad on kaetud metsaga ..50 %. 2. Puidu varu mõõtmine kuupmeetrites. 3. Keskmine aastane juurdekasv pindala ühiku kohta.-Arvestuslank Puidu liigilisus Metsa väärtuse määrab puiduliigitus,eristatakse viit puuliikide rühma. · Väärispuu musttamm · Kõvad lehtpuud Valge/must pöök,kask,vaher · Tarbeokaspuu Lehis,kuusk,mänd · Väheväärtuslik Pappel · Erikasutusega puuliigid Korgitamm · Mustpuu-tamm,maarjakask Metsamajandus-tegeleb metsah...
3.4. Vee-energia Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara (saab kasutada niisutuseks või elanikkonna veega varustamiseks, puhkemajanduse arendamiseks jne). Arenenud riikides püütakse loobuda ehitamast kõrgeid tammesid. Hüdroelektrijaamadele oluline piisava tarbimise olemasolu, suurte liinikadude tõttu ei tasu elektrienergiat kaugele vedada. Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USA-s ja Kanadas. Kokku neis kahes neljandik maailma veejõujaamade elektritoodangust. Euroopas toodetakse suurem osa vee-energiast Norra, Rootsi, Island, Apli riikides (Prantsusmaa,Itaalia,Sveits,Austria) ja Venemaal. 3.5 Tuumaenergia Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Kütusena kasutatakse uraani (varusid umbes 50 aastaks). Rikkaimaid uraanileiukohad Kanada, Usa, LAV. T...
Ökoloogilise jalajälje analüüs 1. Määratle ökoloogilise jalajälje mõiste; kuidas erineb see nt süsiniku jalajäljest? Ökoloogiline jalajälg on summaarne näitaja, mis väljendab inimeste keskkonnakasutuse suurust võrreldes Maa ökosüsteemide taastootlikkusvõimega. Ökoloogilise jalajälje arvutamisel lähtutakse inimtegevuse nõudlusest selliste ökosüsteemi toodete ja teenuste järele, mis tulenevad maakera pinna suutlikkusest kasvatada elusaine. (Wikipedia) Süsiniku jalajälg on kvantitatiivselt väljendatud kasvuhoonegaaside heite koguhulk, mis tekib inimese, ettevõtte vm üksuse või mingi toote/teenuse olelusringi jooksul. Saadud väärtuste järgi on võimalik hinnata inimtegevuse mõju keskkonnale ja eriti kliimamuutustele. (Wikipedia) Ökoloogiline jalajälg seega väljendab inimeste keskkonnakasutust võrreldes sellega, kui suutlik on Maa taastama inimese poolt ära kasutatud ressursse. Süsiniku jalajälg aga näitab ...
Turbataimla tegemine Mitmed tuntud aiataimed (rododendronid, kanarbikud, erikad jt) vajavad normaalseks arenguks happelist pinnast. Neile sobiv pH tase on 4-5 ühikut. Tavaline aiamuld on enamasti 6,5-7,5. Näiliselt on ju vahe tühine. Kas tasub selle paari pügala pärast muretseda? Kindlasti tasub! pH olemus on üsna keeruline - negatiivne logaritm vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses. Seega tegelikult on vesinikioonide koondumus happelembestele taimedele sobivas mullas 100 korda suurem kui aiamullas. Sauna ei lähe ju keegi 0 °C juures, ikka köetakse esiteks leiliruum +100 °C-ni ja alles siis saab saunamõnusid nautida. Järelikult peame midagi tegema, et oluliselt suurendada happelembeste taimede juurte piirkonnas vesinikioonide arvu. Turvas auku või kuhja? Käepärane happeline materjal olukorra parandamiseks on turvas. Selle saame taimede juurte ümber paigutada kahel viisil: võime kaevata pinnasesse augu, täita selle turbaga, mill...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
