Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

" kõverjoone" - 43 õppematerjali

thumbnail
13
doc

Kordamisküsimused

Mis on kujutava geomeetria esimeseks ja olulisimaks eesmärgiks Jooniste lugemiseks ja valmistamiseks vajalike teadmiste andmine. Rajada alus tehnilisele joonestamisele. 2. Mis vahe on tsentraal ja paralleelprojekteerimise vahel? Esimesel juhul lähtuvad projekteerimiskiired ühest punktist (tsenter), teisel juhul on kujutamis kiired omavahel paralleelsed. Paralleelprojekteerimist võib vaadelda ka tsentraalprojekteerimise erijuhuna, kus silmapunkt on viidud lõpmata kaugele. 3. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Olenevalt kas projektsioonikiired langevad ekraanile kaldu või risti: KALDPROJRKTSIOON ja RISTPROJEKTSIOON. 4. Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? (lihtsus, mõõdetavus, piltlikus) Sest kujutise lihtsuse ja mõõdetavuse saavutamiseks joonisel tuleb kasutada objekti eriasendi...

Kujutav geomeetria
636 allalaadimist
thumbnail
29
ppt

Kunstiajaloo üldvaade

-16. saj Tekkis Itaalias (ja madalmaades) Tunnused: huvi teaduse ja ümbritseva vastu.Usk inimesse ja tema võimetesse. Maaliti looduslähedaselt ja tõepäraselt. Nt. L da Vinci "Mona Lisa" (pildil) Barokk 17. Saj. Tekkis Itaalias. Eesmärk oli hämmastada kiriku külastajaid. Tunnused: liikumine,inimeste tunnete mõjutamine arhidektuuris- kõik liigub ja laienetab, kõverjoone kasutamine. Nt. Prantsusmaal Versailles´i loss (pildil) Maalikunstis: M da Cararaggio. Rokokoo 18. Saj. Tekkis Prantsusmaal Valitses Päikese kuningas Louis XIV, ta ütles : " Pärast meid tulgu või veeuputus" Õukond pidutses, moes armumängud, meelelahutus. Maalikunstis peamised teemad olid armastus ja peod, Nt:A. Watteau " Rännak Kythera saarele" (pildil)...

Kunst
202 allalaadimist
thumbnail
51
pdf

Enno Paisu konspekt

Määramispiirkond, väärtuste hulk. Pöördfunktsioon. Seaduspärasust või teisendust, mis igale X elemendile x seab vastavuse ühe hulga Y elemendi y nim. argumendi x funktsiooniks ja kirjutatakse y=f(x) Funktsiooni y=f(x) määramispiirkonnaks on kõigi nende argumendi x väärtuste hulk, mille korral funktsioon omab mõtet ja on lõpliku väärtusega. Funktsiooni väärtuste hulgaks nim. nende väärtuste hulka, mida funktsioon omandab, kui läbib kogu määramispiirkonna. Tingimused, mis peavad olema täidetud elementaarfunktsioonide kaudu esitatud reaalmuutuja funktsioonil: B ( x) 1) A( x) 0 A( x) 2) 2 x A( x) A( x) 0 3) logaA(x) A(x) >0 arcsin A( x) 4) -1 A( x) 1 arccos A( x) Funktsiooni y=f(x) pöördfunktsiooniks nim. f-ni y=g(x), mis igale funktsiooni f väärtusele y seab vastavusse need argumendi x väärtused, mille korral y=f(x) Olgu funktsioonid y=f(x) ja y=g(x), siis väärtus y on teisendat...

Matemaatiline analüüs
179 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mat analüüs 1

Teoreemid: f(x) ja (x) on pidevad [a;b]. 1. kui 0<=f(x)<=(x) ja (x)dx koondub, siis koondub ka f(x)dx. 2. kui 0<=f(x)<=(x) ja f(x)dx hajub, siis hajub ka (x)dx 8. Määratud integraali ligikaudne arvutamine. Ristkülikvalem. Trapetsvalem. 9. Pindala arvutamine ristkoordinaatides. 10. Polaarkoordinaadistik. Kõversektori pindala polaarkoordinaatides. 11. Kõverjoone kaare pikkus. 12. Mitme muutuja funktsiooni mõiste. 13. Kahe muutuja funktsiooni tasandilõiked ja nivoojooned. 14. Funktsiooni osamuut ja täismuut. 15. Kahe muutuja funktsiooni piirväärtus ja pidevus. 16. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised. 17. Täismuut ja täisdiferentsiaal. 18. Ilmutamata funktsiooni tuletis. 19. Liitfunktsiooni tuletis. 20. Mistahes järku osatuletised. 21. Tuletis antud suunas. 22. Gradient. 23...

Matemaatiline analüüs
318 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Matemaatiline analüüs 1 teooria

Trapetsvalem. n sn = f (k ) xn [a; b] (joon) b-a jagame n osalõiguks h=b-a/n. Siis xo=a; x1=a+h; x2=a+kh;...; xn=b (=a+nh) juhul k =1 kui h0n (joon) k-nda trapetsi pindala: [(xk-1)+(xk)]/2h jne. Pindala saab kui kõikidest väikestest pindaladest võtta b b -a integraal rajades a-b ja valem on siis: f ( x)dx a 2n ( y0 + 2 y1 + 2 y2 + ... + 2 yn -1 + yn ) Pindala arvutamine ristkoordinaatides b [a;b] (joon) y=(x); y=g(x) ja (x)g(x) ning S = [ f ( x) - g ( x) ]dx Kui aga joon on antud parameetrilisel kuju...

Matemaatiline analüüs
262 allalaadimist
thumbnail
151
pdf

PM Loengud

Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu k...

Pinnasemehaanika, geotehnika
200 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Matemaatiline analüüs - teooria spikker

Sirge võrrand, mis läbib punkti A (x0,y0) tõusuga k on y-y0 Siis on pidevad ka funktsioonid: =k(x-x0) Teoreem 2 Kui funktsioon y=f(x) on diferentseeruv punktis x, 1) f(x)+ g(x) 2) f(x)g(x) 3) f(x)/g(x), kus g(x) 0, kui xM Kõverjoone y =f(x) puutuja punktis x=x0 siis selle pöördfunktsioon x=g(y) on samuti diferentseeruv Tõestus järeldub vastavast teoreemist piirväärtuste kohta. y-y0= y'(x 0)(x-x0) , kus y0=f(x0) punktis y (y=f(x))...

Matemaatiline analüüs
973 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Matemaatiline analüüs - konspekt II

Lokaalse ekstreemumi piisavad tingimused: tingimus I. Olgu x1 funktsiooni f kriitiline punkt. Kui läbides punkti x1 vasakult paremale funktsiooni tuletise märk muutub plussist miinuseks siis on funktsioonil selles punktis lokaalne maksimum. Kui aga läbides punkti x1 vasakult paremale funktsiooni tuletise märk muutub miinusest plussiks siis on funktsioonil selles punktis lokaalne miinimum. Kui funktsioonil eksisteerib teist järku tuletis siis saab lokaalsete ekstreemumite olemasolu kontrollida ka selle abil. Nimelt maksimumpunkti läbides vasakult paremale funktsiooni graafiku puutuja tõus väheneb. See tähendab et funktsiooni tuletis kahaneb. Funktsiooni tuletis kahaneb aga juhul kui teine tuletis on negatiivne. Seevastu miinimupunkti läbides puutuja tõus suureneb, seega tuletis kasvab. Tuletis kasvab aga juhul kui teine tuletis on positiivne. Järelikult kehtib järgmine väide: Lokaalse ekstreemumi piisav tingimus II. Olgu f ` (x1) = 0...

Matemaatiline analüüs
349 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eksami vastused

Mis iseloomustab vektorgraafikat? Vektorgraafika korral on objektid arvutis kirjeldatud matemaatiliselt (vektorvõrranditega). Kujutis arvutatakse kiiresti ja joonestatakse ekraanile. Saadud pilti võib seejärel suurendada käsklusega ZOOM lõpmatult, kaotamata seejuures pildi teravust. 2. Mida tähendab lühem CAM? Computer Aided Manufacturing ­ arvuti abil valmistamine või tootmine 3. Mis on arvuti abil joonestamise ja käsitsijoonestamise suuremad erinevused? · Käsitsijoonestamine on küll odav, lihtne ja ei vaja erilisi vahendeid, kuid ebatäpne ja halb parandada · Arvutijoonestamisel saadakse täpne joonis, mille mõõtmed ei ole piiratud, sellele on kerge teha teisendusi (muuta asendit, suurust, kuju, värvust jne.) ning jooniseid elektrooniliselt edastada, kuid samas on see küllaltki kallis, nõuab kõrgemat kvalifikatsiooni ja kohati ka rohkem aega. 4. Kuidas jagunevad masinprojekteerimise süsteemi...

Informaatika soojustehnikas
42 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Huntertwasseri elu ja looming

3 Hundertwasseri biograafia............................................................4 Hundertwasseri arhitektuur..........................................................7 Kuulsamad Hundertwasseri ehitised ...........................................8 St.Barbara kirik , Bärnbach (1984-1988) .....................................9 Motorway restoran, Bad Fischau (1989-1990) .............................9 Spittelau küttejaam, Viin (1988-1992).......................................10 In the Meadows, Bad Soden, Taunus (1990-1993) ......................10 Living Beneath the Rain Tower, Plochingen (1990-1994)..............10 Rogner-Bad Blumau, Hotell ja Spa ( 1993-1997)...........................11 Hundertwasserh...

Kunst
39 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Määramata integraalid

Määramata integraalid Õppekirjandus: [1] Abel, E., Kokk, K. Kõrgem matemaatika (Harjutusülesanded). EMS, Tartu, 2003. [2] Lõhmus, A., Petersen, I., Roos, H. Kõrgema matemaatika ülesannete kogu. "Valgus", Tallinn, 1982. [3] Loone, L., Soomer, V. Matemaatilise analüüsi algkursus. "TÜ Kirjastus", Tartu, 2006. [4] Tõnso, T., Veelmaa, A. Matemaatika XII klassile. "Mathema", Tallinn, 1995. [5] Piskunov, N. Diferentsiaal- ja integraalarvutus. "Valgus", Tallinn, 1981. 3.1 Algfunktsioon ja määramata integraal Kursuse eelnevas osas käsitlesime ühe muutuja funktsiooni y = f (x) tuletise y = f (x) leid- misega seotud küsimusi. Teame, et funktsiooni f (x) = 2x tuletis on f (x) = 2 ja funktsiooni f (x) = sin x tuletis on f (x) = cos x. Vaatleme nüüd vastupidist ülesannet...

Kõrgem matemaatika
172 allalaadimist
thumbnail
35
pdf

Mitmemuutuja funktsioonid

Punkti ümbrus. Kinnine ja lahtine piirkond. Mitme muutuja funktsioon ja selle määramispiirkond. Def. 1.1. ( 0 0 )0 Punkti P x1 , x 2 ,..., x n ümbruseks n-mõõtmelises ruumis R n nimetatakse punktide hulka { U ( P ) , mis rahuldavad tingimust U ( P ) = Q( x1 , x 2 ,..., x3 ) R n ( P, Q ) < , kus } ( P, Q ) = PQ = (x1 - x10 ) + (x 2 2 - x 20 ) 2 ( + ... + x n - x n0 ) 2 Def. 1.2. Piirkonnaks D kahemõõtmelises ruumis nimetatakse selle ruumi osa, mis on piiratud mingi joonega L, mida nimetatakse rajajooneks. Kolme- või enamamõõtmelise ruumi piirkonnaks D...

Matemaatiline analüüs 2
240 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine

Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneleja ehk kõnemoodustuse faasid (mõte, keeleline vorm, närvisignaalid, häälduselundite tegevus) ja kuulaja ehk kõnetuvastusfaasid (kõrva tegevus, närvisignaalid, keeleline vorm, mõte) Nende vahele jääb helilaine. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. Uurib, millised protsessid toimuvad, kui me kõneleme või kuulame. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Artikulatoorne foneetika ­ kuidas kõnet moodustatakse Akustiline foneetika ­ helilaine Tajufoneetika ­ kuidas kõnet tajutakse Uurimisvaldkonnad ­ üldfoneetika, kirjeldav foneetika, ajalooline foneetika, normatiivne foneetika, kontrastiivne foneetika, eksperimentaalne foneetika 4. Millised on foneetika rakendusalad? Lo...

Eesti foneetika ja fonoloogia
342 allalaadimist
thumbnail
110
ppt

Topograafia

KAARDILEHT O-35-67-CD 2. SEERIA N757 3. TRÜKK 1 Eesti baaskaart 1:50 000 Mõõtkava väljendub: 1. SUHTARVUNA 1:50 000 2. MURDARVUNA 1/50 000 3. SELGITAVA TEKSTINA 1 cm kaardil vastab 500 m maastikul 4. SKAALANA Mõõtkava kasutamine Mitmele kilomeetrile maastikul vastab 4 cm 1:50 000 kaardil? Mitmele sentimeetrile 1:50 000 kaardil vastab 6 km maastikul? N757 skaala Mõõtesirkliga mõõtmine Skaala kasutamine Paberiribaga mõõtmine Mõõteskaala kasutamine 1. Asetage paberiserv mõõteskaalale nii, et punkt B jääks põhijaotusele ja punkt A jääks kümnendik jaotusele 2. Loe vahemaa punktist B punkti A 3 km + 0,5 km = 3,5 km Kõverjoone mõõtmine paberiribaga Kõverjoone mõõtmine paberiribaga Kauguste hindamine kaardil ÜLESANDED Kauguste mõõtmine Aerofoto Räpinast Sama...

Riigikaitse
72 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Keermestamine+Keere ja selle elemendid+keerete liigid

Keere ja selle elemendid. Kui pöörata täisnurkne kolmnurk, mille kaatet AB on võrdne silindri ümbermõõduga, ümber silindri, siis hüpotenuus AC moodustab kõverjoone silindri pinnal mida nimetatakse kruvijooneks. Kruvijoont mööda liikudes kujuneb keere. Kruvijoon (keere) võib olla parem- või vasakpoole tõusuga . Nurka , mille all kruvijoon tõuseb, nimetatakse kruvijoone tõusunurgaks. Sõltuvalt sellest, kas keere lõigatakse silindri välis- või sisepinnale, nimetatakse keeret välis- või sisekeermeks. Väljast keermetatud varrast nimetatakse poldiks (kruviks), seest keermetatud ava aga mutriks. Keermel eristatakse järgmisi elemente: 1. profiil. Profiili järgi keermed on - kolmnurksed , ruudu- ja trapetsikujulised , tugi- ja ümarkeermed . Profiili iseloomustab profiilinurk. Meeterkeermete profiilinurk =600, toll- ja torukeermel = 550, trapet...

Luksepp
64 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Lukkseppatööd

Lukksepatööd. 2.1. Lukksepatööde liigid ja nende ülesanne. Lukksepatööd kuuluvad metallide lõiketöötlemise hulka. Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõ...

Luksepp
117 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Matemaatika mõisted

Absoluutväärtus ­ reaalarvuga x määratud mittenegatiivne reaalarv 2. Abstsisstelg ­ x ­ telg 3. Aksioom ­ lause, mida loetakse õigeks ilma põhjenduseta. Aksioomid võetakse aluseks teiste väidete põhjendamisel. 4. Algarv ­ Ühest suurem naturaalarv, mis jagub vaid ühe ja iseendaga. 5. Algebraline murd ­ murd, mille lugejaks ja / või nimetajaks on muutujaid sisaldav avaldis. 6. Algebraline ruutjuur ­ arv, mille ruut on antud arv a. 7. Algkoordinaat ­ antud sirge ja ordinaattelje lõikepunkti ordinaat. 8. Algtegur ­ naturaalarvu algarvuline tegur. 9. Algteguriteks lahutamine ­ naturaalarvu esitamine algarvuliste tegurite korrutisena. 10. Alusnurk ­ võrdhaarse kolmnurga või trapetsi aluse ja haara vaheline nurk. 11. Apoteem ­ 1. korrapärase hulknurga keskpunktist küljele tõmmatud ristlõik. 12. 2. korrapärase püramiidi tipust külgtahule tõmmatud kõrgus. 13. Aritmeetiline keskmine ­ suuruste summa jagatis nende suuruste arvuga. 14. A...

Matemaatika
146 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Võrratused

Tartu Ülikool Teaduskool VÕRRATUSED Metoodiline juhend TÜ Teaduskooli õpilastele Koostanud Hilja Afanasjeva Jüri Afanasjev Tartu 2003 Juhendmaterjal on jätkuks TÜ Teaduskooli I kursusel läbitöötatud brosüürile E. Tamme "Algebraliste võrrandite lahendamisest". Vaadeldakse kõrgema astme võrratuste lahendamist intervallmeetodiga, absoluutväärtusi sisaldavaid võrratusi ja juurvõrratusi. Õppematerjali koostamisel kasutatud kirjandus: Abel, E. jt Aritmeetika ja algebra. Tartu, 1984 Gabovits, J. Võrratused. Tartu, 1970 Jürimäe, E., Velsker, K. Matemaatika käsiraamat IX - XI klassile. 2. tr. Tallinn, 1984 Litvinenko, V. N. jt Praktikum po reseniju matematitseskih zadats. Moskva, 1984 (vene keeles). 2 ...

Matemaatika
138 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Reaktsiooniprotsessid

keem.reakts.kiirusHomogeense reaktsiooni kiirus -molekule on ruumalaühikus e.mida suurem -on aine kiiruse seaduse parameetrid -katseandmetest k1>k2, siis on -võimalik läbi viia jadareaktsioonid Olgu antud FAO, CAO, k, E, Cpi, HR-Praktikas esineb on kiirus, millega keemiline ühend kaotab oma molaarne kontsentratsioon C. Järeldust, et vähim ruutude meetodil?-Vähimruutude meetodi küllalt -hea saagisega YB. Oluline on aga valida -õige kaks põhiülesannet:-a)antud protsessi parameetrite identsuse (ühendi hulga muutus ühes ruumalaühikus reaktsioonikiirus on võrdeline reageerivate ainete puhul parameetrite -väärtused leitakse nii, et mudeli aeg: kui ruumaeg ... pidevas reaktoris -või reaalaeg t algväärtused v0,...

Reaktsioniprotsessid
47 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Kujutava geomeetria eksami teooria

02) Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimisel? Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist, aga paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine siht. 03) Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? a) kaldprojektsioon ­ projekteerimiskiired langevad ekraanile kaldu b) ristprojektsioon ­ projekteerimiskiired langevad ekraanile risti 04) Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? Joonised peavad üheselt määrama kõik objekti geomeetrilised omadused. 05) Millisel juhul tuleb sirgjoone projektsiooniks punkt? Kui sirgjoon ühtib kujutamiskiirtega. 06) Millisel juhul tuleb tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks sirglõik? Kui tasandilist kujundit p...

Kujutav geomeetria
497 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun