3. Ergonoomilised tegevused. 3.1. Patsiendi pea hoidmine ja ülakeha tõstmine (padja nihutamiseks: abaluude alla, üles ja kõrvale, õlgade alla, ülakeha asendi korrigeerimiseks). Tegevuse järjekord: 1. Asetada patsiendi käed rinnale haarata patsiendi käsi randmeliigesest ja küünarliigese alt ning asetada käed küünarliigesest kõverdatult rinnale risti (pilt 1. 2, 3, 4, 5). Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 5 2. Kui võimalik asetada oma patsiendi poolne põlv voodile, nii et jala väliskülg on vastu patsienti ja istuda jalale näoga patsiendi poole, teine põlvest kõverdatud jalg toetub põrandale (pilt 6). Pilt 6 3. Patsiendi poolse käega abistaja poolsest õlast tõsta õlga ja teise käega liikuda kaela ...
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond RINGTREENING JA VENITUSHARJUTUSED KOOSTAJA: MARTIN MOOSES TARTU 2006 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 Ringmeetod ...................................................................................................................... 4 Ringtreeningu variante ................................................................................................... 5 Venitusharjutused ja nende sooritamise spetsiifika..................................................... 7 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................... 14 2 ...
2. Ergonoomilised töövõtted. 2.1. Tõmbamine. Jalgade tööle rakendamine ehk keharaskuse viimine ühelt jalalt teisele: Lähteasend: väljaaste - keharaskus on ees oleval põlvest kõverdatud jalal ja tagumine jalg on sirge (pilt 2). Keharaskus viiakse üle tagumisele jalale tagumine jalg kõverdub põlvest ja eesmine jalg sirgeneb põlvest, lõppasendisse (pilt 1). Lõppasend: Lähteasend: Pilt 1 Pilt 2 2.2. Lükkamine Lähteasend: keharaskus on taga oleval kõverdatul jalal ja eesmine jalg on sirge (pilt 3). Keharaskus viiakse üle ees olevale jalale eesmine jalg kõverdub põlvest ja taga olev jalg sirgeneb põlvest, lõppasendisse (pilt 4). Lähteasend: Lõppasend: Pilt 3 Pilt 4 Tööergonoomika konspekt ...
Venitusharjutused jalalihastele Reie eesmistele lihastele: · Seisa, hoides ühe käega kinni pahkluust. Tõmba labajalga istmiku poole. · Lamades nägu allapoole. Kõverda põlve ja hoia pahkluust kinni. Tõmba oma kanda aeglaselt tuhara poole, kuni tunned venitust reie esiküljes. · Istud põrandal, jalatallad koos. Lükka põlvi allapoole põranda suunas. Reie tagumistele lihastele: · Istu,üks jalg kõverdatud rinna suunas ja risti üle teise jala. Tõmba kõverdatud põlve kätega rinna poole. · Lamades selili, üks jalg kõverdatud. Aseta üks käsi pma põlvele ja teine pahkluule. Pööra oma jalga väljapoole ja tõmba käsivartega rinna poole. · Tõmba põlv käte abil vastu rindkere, hoia umbes 10 sekundit. Säärelihastele: · Astu venitatava jalaga samm ette, nii et jalg jääb sirgelt. Hoia varbad otse. Pöida tõstes toimib venitus sääre tagapinnal. · Istu põrandale ja pane jalad ...
TREENINGKAVA Koostas: Kool Aasta 1. Käed trimmi! Tagatoengus kätekõverdused o Toetu toolile. Kõverda küünarvarsi ja hoia küünarvarred võimalikult keha lähedal. o Jälgi, et õlavarre ja küünarnuki vahele jääb täisnurk. o Nüüd lasku alla ning siis jälle üles. PS! Järgmisi harjutusi oleks hea teha hantlitega, aga kui hantlid puuduvad võib kasutada veega täidetud pudeleid! Küünarvarte kõverdamine o Lähteasend: seisa sirgelt, jalad kergelt harkis, käed hantlitega külgedel all, peopesad sissepoole pööratud. o Nüüd suru küünarliigeseid kergelt enda vastu, kõverda käed, tõstes käed hantlitega üles. o Harjutuse lõpus peavad hantlid olema õlgade kõrgusel, põrandaga paralleelselt. Küünarvarte sirutusharjutused o Võta hantlid kätte, tõsta sirgelt seistes sirg...
Võrkpall Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Ajalugu: Võrkpalli sünnimaaks peetakse USA-d (1985). Ala loojaks peetakse Ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Võrkpall algajatele Võrkpalli õpetamist tuleb alustada õpilastele mängu eesmärgi selgitamisest. See on: saata pall üle võrgu nii, et see maanduks vastaste väljakupoolel, ja takistada palli maandumist oma väljakupoolel. Pallipuuted peavad vastama võrkpallimäärustele ja neid on lubatud teha ühel võistkonnal korraga maksimaalselt kolm. Kui eesmärk ning selle teostamise idee on selged, on paras aeg hakata õppima te...
RÜHT - SELLE ARENDAMINE JA HARJUTUSVARA Täiuslik kehatunnetus kindlustab meile hästi arendatud liigutusaparaadi proprioretseptiivne süsteem. Need on lihaskäävides, kõõlusorganites ja liigesekapslitest ärritusi vastu võtvad retseptorid, mis annavad informatsiooni lihaste pikkuse ja pinge ning keha asendi kohta ruumis. Kehatunnetus areneb regulaarselt kehaliste harjutustega tegeledes. Hea rühi aluseks pole mitte niivõrd lihaste absoluutne jõud, vaid hea elastsuse, piisava tugevuse ja ühtlaselt tasakaalustatult arenenud lihased. Rühiharjutuste toime sõltub sellest, kui õigesti harjutusi tehniliselt sooritatakse. Algul tuleb saavutada kontroll keha asendi üle, õpitakse kaela ja lülisammast sirutama, seejärel asetub suurem rõhk nõrgalt arenenud lihaste treenimisele, et parandada lülisamba stabiilsust ja seljalihaste vastupidavust. On vaja treenida nii õiget kehahoidu säilitavaid ehk staatilisi lihaseid kui ka liigutusi teostavaid ehk düna...
Jooksmine 1. Hommikujooksu alustada vaikse kõnnakuga ,et jalad ja liigesed üles ärkaksid.Kõndida umbes 50-100m .Sealt edasi rahulikult joostes 500m 1 km . 2. Võimlemine 1. Jalad Harki ,käed puusa pearingid vasakult paremale ja teistpidi. 2*15 sek. 2. Käed õlgadele , õlaringid tagantpoolt ettepoole ja teistpidi. 2*30 sek. 3. Läheb üle suurteks käteringideks ja teistpidi. 2*30 sek. 4. Käed puusa - puusaringid vasakult paremale ja teistpidi. 2*30 sek. 5. Käed rinnale risti ,suured ülakeharingid.vasakult paremale ja teistpidi. 2*30 sek 6. Käed põlvedele ja põlveringid. PS! mitte teha hommikul kükke. 2*15 sek. 7. Konnahüpped, toenglamang võtt ja hüppega toovad jalad kõhu alla. u.15 korda 8. Toenglamang Võtt ja Kätekõverdused. u.25 korda Venitus harjutused 1.T...
Harjutus kõhu põikilihastele: Algasend: lama, üks jalg kõverdatud ja teine sirge. Pingutus: kõverda sirge jalg ja tõsta selle vastaskäsi kõhulihaseid ja ülakeha pingutades jala juurde. Tee harjutust kiiresti 16 kuni 32 korda, seejärel vaheta jalg. Mõned harjutused kõhusirglihastele: 1)Ülakeha painutamune.Lamada põrandal,sääred asetada pingile.sooritamisel kõverda ülakeha lülisambast,kuid mitte püüda üles istuda. 2)Rippes jalgade tõstmine üle pea.Rippudes varbseinal tõsta sirged jalad võimalikult kõrgele,võimaluse korral ka peast kõrgemale.(üks raskemaid,kuid väga efektiivne.Harjutuse sooritamine eeldab juba tugevamat kõhtu!) 3)jalgade tõsted rippes.Rippudes varbseinal või rõhtpuul,tõsta sirged jalad horisontaalselt ette. (Harjutust sooritada,mitte hoogsalt!) Harjutused seljalihastele 1. Lähteasend: kõhuli põrandal, käed sirgelt ees, pöidlad püsti, varbad enda poole püsti tõmmatud. Tõmba kõht ja tuharad sisse, ülakeha maast lahti. Vii ...
Eesmärk Päästa kannatanu elu Vältida kannatanu olukorra halvenemist Hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest Toimetada kannatanu ravile 112 Õnnetuse korral helista numbrile 112 Räägi: Mis juhtus Kirjelda täpselt, kus juhtus Palju on kannatanuid Milline on kannatanute seisund Kas on vaja elustada Kes helistab Vasta küsimustele täpselt ja lühidalt Ära katkesta kõne enne, kui oled selleks loa saanud NB! Tähtis on säilitada rahu! Külili püsiasend Traumaasend on kannatanu külili püsiasend. Kui kannatanul on taastunud hingamine ja südamelöögisagedus, siis tuleb ta keerata traumaasendisse. Külili püsiasend Keeramine tähendab kannatanu pea, õlgade ja vaagna liigutamist ühes tasapinnas: Fikseeri kannatanu pea Aseta kannatanu endapoolne käsi sirgelt kannatanu tuhara alla Kaugemal olev käsi aseta kannatanu rinnale Kõverda kaugemal olev jalg, võta käega puusast nii, et sinu kõverdatud küünarnukk surub kõverdatud jalga veidi sinu poole. Teise...
ESMAABI Koostas: 2013 Eesmärk Päästa kannatanu elu Vältida kannatanu olukorra halvenemist Hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest Toimetada kannatanu ravile 112 Õnnetuse korral helista numbrile 112 Räägi: Mis juhtus Kirjelda täpselt, kus juhtus Palju on kannatanuid Milline on kannatanute seisund Kas on vaja elustada Kes helistab Vasta küsimustele täpselt ja lühidalt Ära katkesta kõne enne, kui oled selleks loa saanud NB! Tähtis on säilitada rahu! Külili püsiasend Traumaasend on kannatanu külili püsiasend. Kui kannatanul on taastunud hingamine ja südamelöögisagedus, siis tuleb ta keerata traumaasendisse. Külili püsiasend Keeramine tähendab kannatanu pea, õlgade ja vaagna liigutamist ühes tasapinnas: Fikseeri kannatanu pea Aseta kannatanu endapoolne käsi sirgelt kannatanu tuhara alla Kaugemal olev käsi aseta kannatanu rinnale Kõverda kaugemal olev jalg, võta käega puusast nii, et sinu kõverdatud küünarnukk surub kõverdatud jalga ...
Üldkehaline treening Mis on üldkehaline treening? Üldkehalise treeningu eesmärk on treenida kogu keha. Üldkehaline treening on mõeldud erinevate lihasgruppide tugevdamiseks, kordinatsiooni, tasakaalu, vastupidavuse ja üldfüüsise parandamiseks mitte kindlal spordialal tulevuste saavutamiseks. See ei tähenda aga, et enda spordiala kõrvalt ei võiks üldtreeninguga tegeleda, see võib just aidata ka enda alal paremaid tulemusi saavutada. Üldkehaline treening ei vaja kindlat kohta või abivahendeid (kuid neid on võimalik kasutada) ja saad ennast treenida jõusaalis, rühmatreeningutes ja ka kodus. Miks eelistada üldkehalist treeningut? Üldkehalise treeningu puhul ei keskenduta ainult ühele lihasgrupile ja saab valida erinevate raskusastmete vahel alustades lihtsamast ja kui treenitus suureneb siis harjutust raskemaks kohandada. Kuna tehakse trenni mitmetele erinevatele lihastele, siis ei väsi ära samade...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VIIMISTLEJA VÕRKPALL Referaat Juhendaja: Mihkel Lembit Pärnu 2011 SISUKORD 4 Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Töö käigus on eesmärk teada saada mängu iseloomustus, mängu tehnika ning mis söödud on mängul olemas ja mismoodi need välja näevad. Töö põhimaterjal on saadaval võrkpalliõpikus ning internetis, lisaks saab kasutada ka võrkpalliõpikut algajatele. VÕRKPALLIMÄNG VÕRKPALLI AJALUGU Võrkpall tekkis Ameerikas 1895 aastal, mille mõtles välja William Morgan. Morgan mõtles mängu välja ärimeeste ühingute ...
Viskamine Viskamine on korvpallis tähtsaim oskus, kuna kogu mängu eesmärk ja ka suurim atraktiivsus on visata pall korvi. Viskamise õpetamise üldisemad põhimõtted on: Visete tabavusprotsent: Et suurendada oma visete tabavusprotsenti, peavad mängijad õppima: millal visata või sööta mis on nende viskeraadius millistest väljakupunktidest korvile visata. - Keskendumine: Mängijatel peab välja kujunema oskus keskenduda iga viske sooritamiseks mis tähendab vaate fookustamist sihtmärgile ehk korvile ja perfektse viske visualiseerimist. Nad peavad õppima ignoreerima viskamist häirivaid tegureid ja nägema ainult palli (silmanurgast) ning korvi. - Enesekindlus: Tähtis on, et mängijatel kujuneks aja jooksul välja enesekindlus sooritada täpseid viskeid. - Tehniliselt õiged kordused: Ainult treening, seejuures hästi läbimõeldud treening, võib teha viskajast skooritegija. Visete sooritamine tehniliselt...
SOOJENDUSHARJUTUSED Pärnu 2009 SISUKORD: · Sissejuhatus .....................................................................lk 3 · Soojendusharjutused..........................................................lk 4 · Soojendus erinevatele lihastele........................................lk 8 · Hüva nõu võimlejale........................................................lk 9 · Kokkuvõtteks...................................................................lk 10 · Kasutatud kirjandus..........................................................lk 11 SISSEJUHATUS: Soojendus enne sportimist on väga oluline osa treeningprogrammist!!! Soojendus aitab sul vältida vigastusi ja ka valusid, mis treenides muidu kimbutama võivad tulla. Lisaks on soojendus ka füsioloogilisest aspektist oluline - soojendades lihaseid, pumpate verd veresoontes ringlema kiiremini, see aga omakorda varustab lihaseid hapnikuga. Soojendusharju...
Šimpansid on levinud Ekvatoriaal-Aafrikas, kud nad elavad troopilistes vihmametsades ja mägimetsades (kuni 3000 m üle merepinna). Šimpansid on suured loomad üldpikkusega kuni 150 cm, mass on 45-50 kg, mõnikord isegi 80 kg. Käed on tunduvalt pikemad kui jalad. Sõrmed on võrdlemisi pikad, ainult pöial lühike. Suur varvas on pikk, ülejäänud varbad aga väikesed ja nahkse kilega ühendatud. Kõrvalestad on suured nagu inimesel, ülahuul pikk, nina väike. Šimpansid elavad osalt maapinnal, osalt puudel. Maad mööda liiguvad nad tavaliselt käpuli, toetudes täiele tallale ja kõverdatud sõrmede keskmiste lülide pealispinnale. Sellises asendis võivad nad kiiresti joosta. Harva sammuvad nad kahel jalal. Puid mööda liiguvad šimpansid kiiresti brahhiatsiooni teel, rippudes oma tugevate käte otsas. Okstel liikumise ajal kasutavad nad sageli ka käsi ja jalgu samaaegselt. Šimpansid magavad pesas, lamades külili(kõverdatud põlvedega), mõnikord ka selili( vä...
RASEDUSJÄRGNE TREENING Kui ilus rasedusaeg möödas on ja veelgi imelisem aeg koos oma vastsündinuga käes on, siis ilmselt paljud on kimpus oma uue kehaga. Tahetakse muuta end siit-sealt kõhnemaks või taastada raseduseelne vorm. Inimesed, kellel ei ole lapsi, ei pruugi mõista, kui keeruline võib olla taas elurütmiga harjumine ning sinna sisse veel trennimise mahutamine. Arvatakse, et on väga kerge ning et aja jooksul taastub loomulikul teel varasem keha. Vähestel õnnelikel säärane algsesse vormi saamine toimibki ent enamus peaksid ilmselt veidi vaeva nägema. Muutused värske ema kehas ning abinõud. Raseduse ajal suureneb koos beebi kasvamisega ka emakas märkimisväärselt ja pärast sünnitust muutub emakas jälle väiksemaks, kuid mitte päris nii väikseks kui see oli enne rasedust. Peale sünnitust kaalub emakas sama palju, kui see kaalus umbes 16. rasedusnädalal. Emaka kokkutõmmetele aitab kõige parem...
RINGTREENING I blokk 1. Külili sirge jala vibutused külje suunas 20x. 2. Külili, sirge jala ringid 10x ühes ja 10x teises suunas. 3. Külili, koosjalad maast lahti, ühe jala hoog üles 20x. 4. Külili, maas olev jalg 90 kraadi all, teise jalaga ette ja külje suunas ringid 20x. 5. Külili, sirge jala hoidmine õhus 30 sek. 6. Külili, toetudes ühele käele ja jalale, teist kätt ja jalge hoida õhus 30 sek. 7. Küünartoenglamangus, keha sirge, hoida asendit 60 sek. Harjutust sooritada tempos ühele küljele ja siis kohe teisele küljele. 8. Selili, käed laiali, sirge jala viimine vastaskäe juurde 20x. 9. Sama harjutus teise jalaga 20x. 10. Sama harjutus olles kõhuli, ühe jalaga 20x, sama harjutus teise jalaga. II blokk 1. Poolkükk, jalad õlgade laiuselt 10x. 2. Poolkükk, jalad koos 10x. 3. Poolkükk, jalad laialt 10x. 4. Laiast poolkükist üleshüpe 10x. 5. Pikk väljaastesamm ette ja t...
Harkhüpe ja Kägarhüpe Harkhüpe üle risti kitse Kui on omandatud tehnika alused maandumise, hoojooksu ning jalgade ja käte tõuke näol, võib asuda harkhüppe kui ühe lihtsama toenghüppe õppimisele. Esimesed hüpped tuleb sooritada üle ristiasetatud madala kitse, rakendades eelnevalt õigeid ettevalmistavaid ja juurdeviivaid harjutusi. Madalal kitsel sooritatavad hüpped on lihtsamad seetõttu, et toetuspind kitsel on väiksem ning võimaldab treeneril paremini võimlejat abistada. Tavaliselt seda hüpet ei kardetagi, sest ebaõnnestumise oht siin on minimaalne. Abistamine: Treener või abistaja seisab hüpperiista taga, näoga selle poole, ning võtab hüppaja ,,vastu", toetades teda vajaduse korral mõlema käega õlavartest. Algajaid abistades seisab treener võrdlemisi hüpperiista ligidal ja taganeb koos hüpet sooritava võimlejaga, kindlustades abistamise ülaltähendatud korras. Põhilised vead: Kuigi hüpe on lihtne, esineb al...
Kergejõustik PK I 1. Kiirjooks: 1. Distantsid - Jooksud kuni 400 m, nt: 60, 100, 200, 400, 4x100, 4x400, 100 ja 110 tõkked, 400 tõkked. 2. Millega võrdub jooksukiirus? Sammusageduse ja –pikkuse korrutisega. 3. Kiirjooksu osad 100m jooksu näitel – Lähteasend, reaktsiooni faas, kiirenduse faas, maksimaalse kiiruse faas, aeglustumise faas. 4. Maksimaalkiirusega jooksu sammu faasid: 1) Tugifaas (esitugifaas ja tõukefaas) • Maandumine päkale • Tugijala minimaalne kõverdumine amortisatsiooni ajal, hooliigutuse võimendumine • Äratõukel sirutuvad puusa-, põlve- ja pöialiigesed täielikult. • Hoojala reis tõuseb kiiresti horisontaalse tasapinna suunas. 2) Lennufaas (esimene hoofaas ja kõverdusfaas) Hoojala põlv liigub ette-üles (et kindlustada edasiliikumine ja suurendada sammupikkust). Tugijala kõverdumine põlveliigesest on suurim vertikaali faasis. ...
1. NIMETA LIIKUMISVALDKONNA ÜLDEESMÄRGID? Laps tahab liikuda ja tunneb sellest päkkadel, jalad kõverdatud, istmik peaaegu kandadel, selg sirutatud Kägar – asend päkkadel, jalad tegevusest rõõmu; Laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel;.Laps oskab tegutseda aktiivselt kõverdatud, istmik peaaegu kandadel, selg kumer, pea langetatud Toengkägar – kägar, käed toetuvad nii rühmas kui ka üksi; Laps mõistab kehalise aktiivsuse olulisust tervisele; Laps järgib esmaseid maha Käpili – toeng kätel ja jalgadel, jalad kõverdatud Iste – isteasend, jalad ja selg sirutatud hügieeni- ja ohutusnõudeid. Kägariste – isteasend kõverdatud jalgadega, selg kumer, pea rinnal Toengiste – käed toetuvad taga 2. SÕNASTA BAASMOTOORIKA KLASSIFIKATSIOON. Põh...
6. Nihutamine abivahendiga voodi peatsi suunas. 6.1. Patsiendi nihutamine rätikuga voodi peatsi suunas tõmmates/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Rätik käe ulatuses voodi peatsi poolsesse ossa. 2. Kõverdada patsiendi jalad (pilt 1, 2). Pilt 1 Pilt 2 3. Ettevalmistus voodi peatsi suunas nihutamiseks: asetada rätik patsiendi reie tagumisele küljele tuharate juurde. Abistajad on patsiendi ülakeha juures, külg vastu voodit, näoga jalutsi suunas. Abistajatel asetada voodi poolne käsi patsiendi padja alt abaluu kohale. Abistajatel on küünarvarred voodil. Asetada voodist kaugem jalg õlajoonele ehk tõmbamise lähteasendisse. Teise sirutatud käega haarata rätikust kinni patsiendi reie v...
Referaat krool Tallinn 2008 Ujumine on inimeste ja muude loomade vees liikumise meetod. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumisstiilidest on esindatud · koeraujumine kaapeliigutustega ujumine · küliliujumine kasutusel vetelpäästes · vabaujumine e. krool · seliliujumine · rinnuliujumine e. "konn" · liblikujumine e. "delfiin" Kõikidest väljatoodutest on krool lihtsaim ja kiireimini õpitav. Kuigi "delfiin" ja "konn" on tegelikult nimetus jalgade tööle, võisteldakse ikkagi neljas erinevas ujumisstiilis vaba, selili, rinnuli ja liblikujumine. Vabaujumine tähendab tavaliselt krooli, sest see on kiireim ujumisstiil, kuigi ujuja võib ise valida, millist stiili ta kasutab. Rinna ujumisasend krooli juures annab kätele hea liikuvuse, seevastu selili kroolis on käte liigutamine suhteliselt raske, kuna liikumine peab t...
6.8.1. Patsiendi nihutamine rullidega voodi peatsi suunas tõmmates/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: (Seda varianti kasutada siis, kui rullide mõlemad servad ulatuvad välja). 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale. · Asetada padi abaluude alla. · Rullid käe ulatuses (pilt 1). Pilt 1 2. Patsiendile rullide alla panek: · Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg. · Haara patsienti puusast ja õla juurest, veeretada patsient küljele. Patsiendi külili veeretamist kergendab, kui patsiendil on pöördeväline jalg kõverdatud (pilt 2). Pilt 2 · Rullidel on ära pööratud patsiendi poolne serv ja suruda rullid patsiendi padja alla (pilt 3, 4, 5) ja tuhara alla (pilt 6). Pane rull alla õiget pidi! Tööergonoomika konspekt Maie Timm P...
KUNSTITEOSE ANALÜÜS 1. Oskar Kallis "Päikese suudlus" 2. 3. Valmimise aeg: 1917.aasta Stiil: ühendatud rahvakunst ja juugend 4. Eesti Kunstimuuseum 5. Koloriit: domineerivad soojad kollakad ja punakad toonid, naiste varjud on kujutatud külmema tooniga (tumesinine). Tehnika: pastell Materjal: paber Kõrgus 42,5cm Laius 36.0cm Sisu kirjeldus: punakal kaarjal pinnal neli kollase pastelliga joonistatud naisefiguuri. Kolm seisavad käed kõverdatud kukla taha, üks istub käed ümber põlvede. Tundub nagu naised ootaksid päikeselt lootust. 6. Minu arvamus: valisin teose "Päikese suudlus" sest see tundus üpris sügavamõtteline, kuid samas lootustandev nagu ka minu mõtted praegu.
Tallinna Ülikool Tervisteaduste ja Spordi instituut Ujumissport Vabaujumine ’ Tallinn 2011 1 Sisukord 1. Ujumisest üldiselt.........................................................................................................2 2. Vabaujumine ehk rinnulikrool...................................................................................4 3. Rinnulikrooli tehnika mudel.......................................................................................5 4. Rinnulikrooli starditehnika mudel.............................................................................7 5. Rinnulikrooli pöördetehnika mudel..........................................................................11 6. Kokkuvõte....................................................................................................................17 7. Kasutatud ...
6.5.1. Patsiendi nihutamine tõstemattidega voodi peatsi suunas tõmmates/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale. · Asetada padi abaluude alla. · Tõstematid käe ulatuses, voodi peatsi poolses osas (pilt 1). Pilt 1 2. Patsiendile tõstemattide alla panek: · Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg. · Haara patsienti puusast ja õla juurest (padjast), veeretada patsient küljele. Patsiendi külili veeretamist kergendab, kui patsiendil on pöördeväline jalg kõverdatud. · Tõstematil on ära pööratud patsiendi poolne serv ja suruda tõstematt patsiendi padja alla 45º nurga alla ning samamoodi patsiendi keskosa alla (pilt 2, 3, 4). Pane tõstematid alla õiget pidi! Tõstemattide pehmem pool on patsiendi selja pool. ...
Võrkpall Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest väljaku piiridest välja või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Mängija peab suunama palli edasiühe puutega, kas kaasmängijale või vastase väljakupoolele, samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 8 miljoni. Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon loodi 1947. aastal, selles on 218 liikmesriiki ja aktiivseid mängijaid ligi 200 miljonit. Võrkpall sündis USAs 1895. aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G.Morganit. Morgan nimetas seda mängu mintonettei'ks. 1919. aasta sügisel korraldati T...
Spagaat Janetta Lukk, 10KU 2018 Spagaat • Ehk kääriste on isteasend, kus jalad on teineteise suhtes paralleelselt ja vastassuunas välja sirutatud. • Spagaate on kahte tüüpi: • Harkspagaat • Parema või vasaku jala spagaat. Oluline • Enne soojendust ja venitust on vajalik, et keha oleks soe: • Nt. Jooksmine, kiirkõnd, kerge aeroobne trenn,hark hüpped • Venitust tehes, ei tohi teha järske liigutusi • Spagaadi harjutamise vahel ei tohi jääda pikki pause • Soojendus on oluline nii vigastuste vältimiseks kui ka sooritusvõime parandamiseks Soojendus • Jalavibutused • Väljaasted • Istes üks jalg põlvest kõverdatud ning teine välja sirutatud, keha painutus ettepoole • Plié venitus • Kükid • Tavaline, sumo • Selili käärvibutused Näited • Sumo kükid • Plié venitus • Selili käärvibutus Venitusharjutused Harkspagaat Vasaku jala spagaat Parema jala spagaat Allikad • https://annestiil.ohtuleht....
ESMAABI KÜSIMUSED, millele peaks vastuseid teadma arvestustöös 1. Missugused päästeahela osad on suure tähtsusega esmaabi andja seisukohalt? (päästmine otsesest ohust ja sündmuskoha märgistamine, kannatanu seisundi hindamine, elupäästev esmaabi, abikutse 112, jätkuv esmaabi, kiirabi, haigla). Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille osad on: • päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine • kannatanu seisundi hindamine • elupäästev esmaabi • 112 – abikutse • jätkuv esmaabi • kiirabi • haigla 2. Seleta lahti eespool toodud mõisted. Mõtle – missugustel juhtudel tuleb kannatanu autost välja tõsta? Kuidas päästa uppujat? Kuidas päästa elektrilöögi saanud inimest, kes on vooluahela osa? jne 3. Kuidas hinnatakse kannatanu seisundit? Missugune on õige järjekord? (kõige kiiremini on tarvis välja selgitada ...
REFERAAT Kehaline kasvatus Akrobaatika Tallinna Mustamäe Gümnaasium Jaana-Kristiina Jõgevest Tallinn 2009 TIREL Tirel ette toengkükist (käed 30 - 40 cm kaugusel pöidadest) sirutatakse jalad, millele järgneb keharaskuse kandmine kätele. Sellega kaasneb käte kõverdamine, ning viies pea rinnale ja tõugates jalgadega, veeretakse üle turja, maandudes kägarasendis turjal. Tireli lõpetab veere turjalt toengkükki Tiret taha sooritatakse toengkükist (käed pöidadest 15cm - 30cm ees), veeredes kägarasendis taha. Jõudes turjale, asetada käed kiiresti õlgade taha, sõrmed sees, ning neile toetudes veeretakse üle pea lähteasendisse. Ettevalmistavad harjutused · Veeremine kägarasendis seljale ja ette · Veeremine kägarasendis seljale ja ette, veere lõpul ette lüüa käteplaks · Toengkägarast veere taha seljale, asetada käed taha tireli asendisse ja hooga tagasi lähteasendisse ·...
Treenerikoolituse kontrolltöö Küsimused: 1)Mida nim. Korvpalluri liikumistehnikaks? 2)Iseloomusta korvpalluri kehaasendit 3)Milliseid hüppeid kasutatakse korvpallis 4)Nim. Tähtsamad peatumisviisid liikumiselt 5)Mida me mõistame mängija pallikäsitsustehnika all 6)Kirjelda palli hoiet 7)Kirjelda palli söötmist 8)Nimeta kahekäe sööduviisid 9) Kuidas nim. mängija liikumist palliga? 10)Kuidas jaotatakse pealeviskeid? 11)Kirjelda kaitsemängija liikumist 12)Kirjelda palliga ründaja katmist 13)Nim. korvpallimängus kasutatavaid ründeskeeme 14) Nim. korvpallimängus kasutatavaid kaitsesüsteeme 15)Kirjelda mees-mehe kaitsesüsteemi 16)Kirjelda orjenteeruv tunnikava 13.-14.a. hooaja alguses Vastused: 1)Korvpalluri liikumistehnikaks nimetatakse jalgadetööd, kuid seda võetakse ka veel kokku nimetusega keha valitsemine. Liikumistehnika all mõistetakse: - korvpalluri põhiasendit - starte - jooksu või samme - pöördeid - peatum...
Vana-Kreeka Karolina Toom Interjöör Majad ehitati päikese käes kuivanud tellistest, hiljem lubjakivist ja marmorist Kreeka elamu- mitmeruumiline, ruumid koondunud ümber siseõue Seinad krohvitud, põrandad tambitud savist või kiviplaatidest Vähenõudlik elamu, hellenismi ajal muutub kõik rikkamaks Ornamendid laenati arhitektuurist- meander, jooksev koer, pärlinöör, hammaslõige jne MÖÖBEL - Materjaliks kasutati kohaliku puud, pähkel, tamm, küpress, seeder, oliivipuu - Kehvem puu kaeti väärtusliku vineeriga, metalli või luuga, või lihtsalt värviti üle - Kaunistati nikerdustega, inktrustraktsioon tehnika - Mööbli arv ei olnud suur - Põhilised esemed olid voodid, mahutid, toolid TOOLID - Järil oli neli väljapoole kaarduvat jalga, millel asetses plaat - Nelinurkne kast, küljed maalitud - Kokkupandav tool, jalad lõppesid küüniste või loomakäppadega - Klismos oli väljapoole kõverdatud ...
Tallinna Liivalaia Gümnaasium 10 venitusharjutust Elin Järve 10b 2011 Väljaaste Mõju: Säärelihas ja achilleuse kõõlus. Tagapool olev jalg peab olema sirgelt täistallal. Keha raskus tuleb viia vaikselt ette, samal ajal hoides tagapool oleva jala kanda maas. Harkiste Mõju: Reie lähendaja lihased. Maas istudes tuleb jalad viia võimalikult kaugele kõrvale. Harktoeng Mõju: Reie lähendaja lihased. Püsti olles tuleb kätega puudutada põrandat ning suruda jalgu kõrvale. Selililamang Mõju: Reie tahumised ja vaagnavöötme lihased Pikali olles tuleb üks jalg hoida sirgelt vastu maad ning teise käega tõmmata teist jalga rindkere suunas, põlvest kõverdatuna. Iste Mõju: Reie tahumised ja vaagnavöötme lihased Maas istudes tuleb keha ette kallutada ning varvastest haarata, jalad peavad sirged olema. Ettekallutust võib teha ka kätega säärtest hoides. Küljekõ...
Suusatamise laskumisviisid Silvia Vihula Suusatamise laskumisviise on viis, nendeks on kõrgasend, põhiasend, puhkeasend, madalasend ja põiklaskumisasend. Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval. Kepiteravikud on suunatud taha. Puhkeasendis laskumisel on jalad põlvest peaaegu sirged, kere kallutatud ette, küünarvarred toetuvad reitele, kepid on kaenla all ning kepiteravikud suunatud üles-taha. Puhkeasendis laskumisel on ka ...
Võrkpalli elemendid ja mängu reeglid Paaris sööt Paaris söödu ajal seisavad 2 mängijat teineteisega vastakuti. Vahemaa üksteisest pole tähtis, peaasi, et vahemaa poleks liiga pikk. Paaris söödu ajal enamasti mängitakse sõrmedega teineteisele. Sooritatakse ründelööke üksteisele. Selleks, et pall kauem mängus püsiks, tuleb lüüa pihta teisele. Löögi vastuvõtt toimub alt. Paaris söödumängu võib mängida ka ainult alt, et vastuvõtu tunnetus kätte saada. Pallingu vastuvõtt Enamasti toimub vastuvõtt alt, seda just kõrgemal tasemel, sest seal on tugevamad servid. Võimaluse korral võetakse vastu ka sõrmedega. Pallingu vastuvõtul alt on tähtis, et käte asend on õige. Käed peavad olema küünarnukkidest lukustatud. Pallile ei lüüa vastu, vaid aidatakse jalgadega kaasa. Selleks tuleb olla poolkükk asendis, ning vastuvõttes tuleb jalgadega tõusta ülespoole, et vastuvõtt oleks sujuvam. Sõrmedega vastuvõttes tuleb sa...
Ringtreening keskmaajooksjale Tervise ja harrastusvõimlemine Selle ringtreeningu eesmärgiks on 20-25. aastaste noorte naiskeskmaajooksjate jõuvastupidavuse arendamine. Jõuvastupidavus on jõuvõime liik (mitte vastupidavuse eriliik). Selle all mõistetakse võimet, säilitada jõunäitajate kõrge tase kestva tegevuse puhul. Jõuvastupidavuse tase ilmneb sportlase võimekuses ületada väsimust suure korduste arvu ja vastupanuga tegevuste korral. Jõuvastupidavusel peaks jääma intensiivsuse tsoon 50-65 % (maksimaalsest südame löögisagedusest) piiresse, kus kordusi on 8- 15 ja ringe 3- 4. Iga harjutuse vahel on 1 minutiline puhkepaus ja iga ringi järel on 3 minutiline puhkepaus. Ringtreening toimub ringmeetodil, kus harjutusi sooritatakse 10 jaamas. Hantlite raskus on 3 kg ja kangiraskus 8-10 kg. Harjutused 1. Harkseis: - väljaastesammud vastaskäe kõverdamisega hantliteg...
Vastake küsimustele: Kordamisküsimused ergonoomiast 1. Kuidas koormust liigitatakse? Füüsiline Ja Vaimne. 2. Kuidas kaitsta tervist ülekoormuse eest? Inimesele Piisav töö ruum. Lõdvestada. Raskuste teisaldamiseks kasutada abivahendeid. 3. Milliseid abivahendeid teate raskuste teisaldamisel ja millised neist sobivad kasutada köögis? Kärud, tõstukkärud, 4. Milliseid kehaliigutusi tuleks vältida raskuste teisaldamisel? Selja kõverdumine,jalad põlvedest kõverdatud, vältida tõstmist istudes. 5. Milline on piirkoormus naistel ja meestel? Naistel 15kg ja meestel 35kg. 6. Kus esineb vaimset koormust? Enim infotöötlemine, vigade otsimine, protsesside juhtimine. 7. Kas koormus on halb nähtus? Sobiv vaimne koormus on inimese seisukohalt soodne. 8. Millised on koormuse ebasoovitavad tagajärjed? Väsimine, passiivsus, tööltpuudumis...
Tallinna Laagna gümnaasium Suusatamine Laskumisasendid Kristiina Pärtel 9.A 2016 Laskumisasendid Kõrgasend, põhiasend, puhkeasend, madalasend, põikilaskumisasend. * Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. * Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval. Kepiteravikud on suunatud taha. * Laskumine puhkeasendis * Matkavariant:...
LUUMURRUD 1. Kinnine luumurd: - välised kehakatted on terved; - jäseme tugev valu; jäseme kuju muutus, turse, verevalum; - jäseme ebanormaalne liikuvus Esmaaabi: - Vaigistada valu ( tuua välja soki seisundist) - Teha LAHAS ( fikseerida alatai mõlemad naaberliigesed! ) - Hoiduda liigsetest liigutustest - Lahas ei tohi hõõruda nahka ( lamatiste oht) NB! Lahase puudumisel võib fikseerida näiteks käe kere külge, jala teise jala külge - Katta soojalt - Anda juua - Kutsuda kiirabi 2. Lahtine luumurd: - nahk on vigastatud; - veri jookseb; haavast näha luude otsi; - jäseme tugev valu, turse, kuju muutus, - ebanormaalne liikuvus,verevalum NB!OHT! haava võib sattuda võõrkehi, tolmu, jne! KINNIOLEVAID RIIDETRÜKKE MITTE REBIDA! (jäta nii nagu on, sest võib tekkida verejooks!) Esmaabi: - Vaigista valu(too välja soki seisundist) - Peata verejooks, haavale steriilne side - Teha lahas (nagu eeln...
Toengharkhüpe Toengharkhüppe sooritamine: Toenghüpe jaotatakse järgmiselt: hoojooks, hüpe hoolauale, jalgadetõuge, lennufaas enne kätetõuget, kätetõuge, lennufaas pärast kätetõuget, maandumine.Hüppele eelneb hoojooks, vastavalt sooritaja vajadustele. Hoojooks ei tohiks jääda siiski liiga pikaks, vastasel juhul ei jõua sooritaja piisavalt kiiresti reageerida ja hüpe muutub ründavaks, mistõttu sooritus ebaõnnestub. Tõuge sooritatakse hoolaualt, põlveliigestest natuke alla lastes. Pärast jalgade tõuget hoolaualt sooritab võimleja esimese lennufaasi, mille juures keha on sirge või veidi ette kõverdatud. Selg on kumer. Üheaegselt käte asetamisega hüpperiistale (tõuge tehakse peaaegu sirgete ja pingestatud kätega ) alustatakse keha kõverdamist puusaliigestest, mis toimub puusade tõstmise arvel, ning jalgade kõverdamist põlveliigestest. Käte tõuge peab hüppe juures toi...
Püsimagnet Magnetväli, magnetvälja jõujooned Õp: 124-133 · Püsimagnetiks e. magnetiks nimetatakse kehasid, mis säilitavad oma magneeditud oleku pikemaks ajaks Nende magnetvälja tekitavad aine aatomisisesed elekt · Magneti poolusteks nimetatakse magneti kohti, kus magneetiline toime toime on kõige suurem. Igal magnetil on kakas poolust: Põhjapoolus (N) ja lõunapoolus (S). · Magnetnõel on pöörlemisteljele asetatud magnet, mida kasutatakse näitamaks magnetjõudude suunda · Magnetvälja jõujoonteks nimetatakse jooni, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed (põhja ja lõunapoolusi ühendavad sirged). · · Elektrivool ja magnetväli on teineteisest lahutamatud · Vooluga juhi magnetvälja jõujooned kujutavad endast juhti ümbritsevaid kinnisi kõveraid. Sirgvoolu magnetvälja jõujooned ümbritsevad juhti kontsentriliste ringjoontena · Voolu suuna muutmisel juhis pöörduvad ...
KORVPALLITUNNI TÖÖKAVA Õppeasutus: Tallinna Ülikool Klass/ Grupp: Kehakultuur Õpilaste arv: 15 Kuupäev: 03.05.2018 Kellaaeg: 10.15 Tunni teema: Palliga mängija katmine Tunni ülesanded: Palliga mängija katmine Õppuste koht: Tallinna Ülikooli saal Vahendid: Pall, redel Tunni andja: Oponent: Tunni osa Harjutuse toime Tegevuste ja harjutuste Doseerimine Org. Ja met. ja aeg kirjeldus Märkused Soojendus Kehale Mängija jookseb 6 otsa Rahulik, mitte ~10 min põrgatuseda otsajoonest spurtides otsajooneni, sinna nägu ees, tagasi selg ees Kehale Põlvetõste keskjooneni Otsajoon- Jalad peavad ja sörk tagasi ot...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Radioloogiatehniku õppekava RUTA LINDRET, MAARJA MÖLDER, KEVIN AAS NAISE JA MEHE UROGENITAALSÜSTEEMI UURIMINE Referaat Juhendaja: Valentina Timpmann Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 LABORATOORSED UURINGUD............................................................................................ 4 Uriiniproovid......................................................................................................................... 4 Uriini sõeluuring....................................................................
Laskumisviisid: laskumine kõrgasendis- kasutatakse, kui eesmärgiks ei ole kiirus ja kukkumisohtu pole. Kiõrgasendis laskumine on enamiku mäesõiduelementide õpetamise aluseks, kuna selles õpitakse ära tarvilik säärte ettekallutus hüppe-ja põlveliigestest. NÕUDED asendile: Jalalabade vahekauguseks on üks pöia laius Üks jalg on teisest 0,5 kuni 0,75 jalalaba pikkuse võrra eespool (see pikendab tugipinda, millega aitab säilitada tasakaalu). Keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallala Sääred on hüppe-ja põlveliigestest kallutatud ette, nii et ülalt vaadates põlved katavad saapaninasid. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge Käed on kas all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha. Laskumine põhiasendis- kasutatakse, kui eesmärgiks on kiirus või laskumisel on kukkumisoht, asend on seda madalam, mida suurem on kiirus. NÕUDED: Jalalabad ja sääred samamoodi...
FÜÜSIKA IX KLASS KOKKUVÕTE Püsimagnetiks nimetatakse keha, mis tõmbab enda poole raudesemeid ja millel selline omadus säilib pika aja vältel. Igal magnetil on kaks poolust, kus magneti mõju raudesemetele on kõige suurem. Magneti poolust, mis pöördub põhja suunas, nimetatakse magneti põhjapooluseks. Magnetite erinimelised poolused tõmbuvad, samanimelised tõukuvad. Magnetväli- Ümbritseb vooluga juhte ja püsimagneteid. Magnetvälja olemasolu saab kindlaks teha magnetnõelaga. Magnetväljas võtab magnetnõel kindla suuna ehk orienteerub. Magnetväljas mõjub magnetilisest materjalist kehadele ja vooluga juhtidele jõud. Magnetjõud on suunatud magnetväljas orienteerunud magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. Magnetvälja jõujoonteks- nimetatakse jooni, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed. Magnetvälja jõujooned on kujutletavad jooned, neid tegelikkuses ei eksisteeri...
,,Milose Venus" ,,Milose Venus" on hellenismisajastus pärinev tuntud Vana-Kreeka skulptuur, mis oletatavasti kujutab jumalanna Aphroditet ( Rooma jumalanna Venus). Kuju leiti 1820. aastal Mílose saarelt , mille järgi on kunstiteos ka oma nime saanud. Hetkel eksponeeritakse "Milose Venust" Louvre'is. Esialgu peeti kuju autoriks Praxitelest, kuid alusplaadil oleva pealiskirja järgi peetakse skulptoriks nüüd Alexandrost Antiookiast. Skulptuur leiti 8. Aprillil 1820-ndal aastal Egeuse mere saarelt Míloselt. Leidjateks olid kreeka talupoeg Yorgos Kentrotase ja Prantsuse mereväe nooremohvitser Olivier Voutier. Skulptuur oli leides kahes suuremas tükis , torso ja draperiiga kaetud jalad, peale selle leiti mitu väiksemat kuju juurde kuuluvat fragmenti (juuksekrunn). "Milose Venus" kujutab pikemat kasvu naist (ilma alusplaadita umbes 2,02 meetrit), kes toetub paremale jalale, vasak jalg ettepoole kõverdatud. Vasak jalalaba on kadunud. Puusi ...
MUUSIKA JAAPANIS. Jaapani ühiskonda on väga tugevalt mõjutanud korea ja hiina kultuur, järelikult ka jaapanlaste muusikat on mõjutanud hiina muusika. Jaapanlased võtsid üle Hiina pillid ja kohendasid neid oma vajaduste järgi ning andsid siis nendele pillidele uued, jaapanipärased nimed. Ka jaapani muusika põhineb enamuses pentatoonilisele helireale. Jaapanlased on 20.sajandil silma paistnud oma tehnilise taibuga, nende valmistatud helitehnika ja elektrilised pillid(süntesaatorid) on väga kvaliteetsed ja uuenduslikud. Kuulsamad Jaapani helitehnika- firmad on SONY,PANASONIC, CASIO, YAMAHA, TECHNICS. Jaapanlaste pillid: SHAKUHACHI (sakuhatsi)- kõverdatud toruga poole meetri pikkune bambusest flööt, puhutakse otsast. HICHIRIKI (hitsiriki)-20 cm pikkune otsast puhutav flöödimoodi pill, valju ja terava kõlaga. Neid eelmisi pille mängivad ainult mehed! Naiste pillid on: SHAMISEN- 3-keelne pika kaelaga keelpill. KOTO-150-180 cm pikkune ka...
Venitusharjutused pingete lõõgastamiseks 5., 6., 7. klass Ain Pinnonen Viimsi Keskkool Alaselg · Lebage selili, põlved kõverdatud ning jalad vastu maad. Tõmmake kätega üks põlv vastu rinda, seejärel tõmmake teist põlve, kuni tunnete kerget venitust alaseljas. Hoidke asendit kümme sekundit. Korrake harjutust 10 12 korda. Kõhulihased · Lebage kõhuli ning tõstke end küünarnukkide peale, kuni te tunnete kerget venitust kõhulihastes. Hoidke seda asendit 810 sek, siis lõdvestuge. Korrake harjutust 10 15 korda. Külgmised lihased · Istuge või seiske, jalad õlgade laiuselt laiali, selg ja kael normaalses asendis. Kummarduge aeglaselt ühele poolele, kuni tunnete kerget venitust ühes küljes. Hoidke seda asendit 810 sekundit, siis lõdvestuge. Korrake harjutust mõlemale poole 812 korda. Rinnalihased · Seiske, üks jalg teise ees, selg ja kael normaalses asendis. ...
Elektriväli & magnetväli Mõisted laeng näitab, kui tugevasti osalab keha elektromagnetilises vastastikmõjus laengu jäävuse seadus kogu laeng on jääv suurus elektrivool laengu ülekanne voolutugevus näitab laenguhulka, mis läbib ajaühikus juhiristlõiget voolu suund positiivsete laengukandjate liikumise suund coulomb'i seadus 2 seisvat punktlaengut mõjutavad vaakumis teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga aine dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on elektrilised jõud nõrgemad antud aines, kui nad on vaakumis magnetväli ümbritseb liikuvaid laenguid ja püsimagneteid elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub ühikulise positiivse laenguga kehale (saab kindlaks määrata teise laengu abil) magnetindukstioon näitab magnetjõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõig...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
