Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 Kroom...................................................................................................................................................3 Kroomi ajalugu................................................................................................................................3 Kroomi keemilsed omadused...........................................................................................................3 Kroom-kõige kõvem metall.............................................................................................................4 Kroomi saamine...............................................................................................................................4 ...
Tallinna Tehnikaülikool 15/16 õ.a. Materjalitehnika Instituut Materjaliõpetuse Õpetool Praktikumi nr. 7 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Stiina Ulmre 155459 Õpperühm: MASB11 Esitatud: 3. detsember 2015 Töö eesmärk: Tutvuda alumiiniumisulami – duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Katsetulemused: Termotöötluse viis Vanandamise HRB kestus Enne karastamist 70 73 70 HRB kesk:71 Pärast karastamist 17 ...
Pavlova tort Kuulus õhuline austraallaste beseetort. NB! Õige pavlova peab seest jääma pehme ja vahukommilaadne! Koostis: 4 toasooja munavalget noaotsatäis soola 250 g suhkrut 2 tl maisitärklist paar tilka vanilliekstrakti 1 tl valget veiniäädikat Serveerimiseks: 3 dl vahustatud 35% rõõska koort Marju( kirsid, vaarikad, maasikad) [tavaliselt tehakse maasikatega] Valmistamine: 1)Kuumuta ahi 170ºC. Vooderda ahjuplaat küpsetuspaberiga.[ algselt tegin ma tordi koogivormi sisse, kuna nii sai paremini kaunistada] 2)Klopi munavalged näpuotsatäie soolaga üsna tugevaks vahuks. [mina vahustan mulineksiga, aeglasel kiirusel, kuni tekivad õrnad tipud] 3)Lisa suhkur (umbes kolmes jaos) ning vahusta, kuni saad tugeva läikiva vahu. [ma panen mulineksi aeglasel kiirusel tööle ning hakkan vaiksel lisama suhkrut peene joana] [ kui ei tule tugev vaht, vaid hoopis selline vedel, siis pole hullu mai...
Metallid on lihtained. Nad koosnevad vaid ühe keemilise elemendi aatomitest. Tuntud sajast keemilisest elemendist on üle 80 metallid. Aatomite vahel on metallides väga tugevad sidemed, mistõttu metallid ongi enamasti tahked ning väga kõvad ained. Metallide kasutamine igapäevaelus sõltub nende omadustest. Näiteks torgatakse saslõkk läbi metallvarda, sest see juhib hästi soojust, puust varras võib kergesti põlema minna ja plastmassist varras hakkab kuumuse käes sulama. Ka radiaatorid valmistatakse metallist, sest metallid juhivad hästi soojust ja siis on tuba soojem. Hea soojusjuhtivusega metall on ka hea elektrijuhtivusega. Teine osadele metallidele omane asi ongi see, et nad juhivad hästi elektrit. Seetõttu on metallidest tehtud elektrijuhtmed, kuid nende ümber on kaitsev plastümbris, sest plastik ei juhi elektrit ja muudab elektrijuhtmed ohutumaks. Osad metallid on plastilised, seega kergesti töödeldavad ja võimaldavad sepistada ...
Tallinna Tehnikaülikool jejeje Laboratoorne töö nr 2 Marterjalide mehaanilised omadused Kõvadus Tallinn 2011 TÖÖ NR 2 MATERJALIDE MEHAANILISED OMADUSED Kõvadus Töö eesmärgiks on leida sobivad meetodid erinevate materjalide kõvaduse määramiseks. Meetodid: Kõvaduse mõõtmine Brinelli meetodil Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali kõvasulamkuul või karastatud teraskuul läbimõõduga (D) 10; 5; 2,5; 2; 1 mm ja jõuga (F) 1...3000 kgf (9,8...29430 N). Brinelli kõvadust määratakse reeglina metalsetel (terased, Al-sulamid, Cusulamid jne) materjalidel. Brinelli kõvadusarv HBW kõvasulamkuuli (HBS teraskuuli) puhul määratakse kuulile toimiva jõu ja sfäärilise jälje pindala suhtena. Siit Brinelli kõvadus: F jõud N, S jälje pindala mm2, D kuuli läbimõõt mm, d jälje läbimõõt mm Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil Kõvadusarv saadakse o...
Sissejuhatus Abrasiiv on suure kõvadusega kristalne aine. Kokkupuutes pehmemate materjalidega toimivad teravate servadega abrasiivosakesed korrapärase kujuta tervikutena, mille mõõtmed võivad ulatuda kümnendikest millimeetritest mikromeetri murdosadeni. See omadus põhjustab abrasiivide tugeva kulutava toime. Abrasiivide kasutamise neli kõige tähtsamat omadust on odavus, kergelt vahetatavus, üli suur töötlustäpsus ja kõike saab töödelda. Looduslikud abrasiivid Korund on mineraal, kristalne alumiiniumoksiid. Korundi iseloomustab suur kõvadus. Läbipaistmatuid korundi kristalle nimetatakse smirgliks. Puhtal kujul on korund värvitu, kuid lisandite tõttu on tal palju erinevaid värvitoone. Korund on hinnatud vääriskivi. Karmiinpunast korundi nimetatakse rubiiniks ja muud värvi läbipaistvat korundi safiiriks. Suuremad kaevandused on Venemaal, Zimbabwes ja Indias. Smirgel e peenekristalne korund on ebapuhas korund, Al2O3 25−60%. Värvilt tumeh...
Kuidas valida suusavarustust? · Vabatehnikasuusk on kas suusataja endapikkune või kuni 10 cm endast pikem. · Klassikasuusk on 10-20 cm pikem. Kõige tähtsam pole suusa pikkus, vaid paine. Vabatehnikasuusk on jäigem, klassikasuusa puhul on olulisim suusatalla keskossa jääva pidamisala jõudmine vastu rajapinda. · Kui on soov sõita mõlemat sõiduviisi, peaks valitu sarnanema klassikasuusaga. Spordipoodides müüdavad suusad: · 40-70 eurot lihtsad universaalsuusad. Sobivad pigem klassika- kui vabatehnikaks.Suusapõhi on üldjuhul määrdevaba ,mis tähendab, et kuumvahatamist see suusk alguses ei kannata, pärast 100 km läbimist võib seda aga teha. · 70-140 eurot kvaliteetsed rahvasuusad, kestavad hoolsal kasutusel aastaid. Jaotuvad sõiduviiside järgi klassika-, vabatehnika- ja universaalsuuskadeks , paine on üldjuhul paika pandud suusa pikkuse järgi. · 140 300 eurot ...
Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm. Grafiidile andis nime 1789 Abraham Gottlob Werner, moodustades selle kreeka sõnast , mis tähendab 'joonistama' või 'kirjutama'. Struktuurilt koosneb grafiit tasandilistest lehtedest, millel süsiniku aatomid paiknevad korrapäraste kuusnurkadena. Lehtedevaheline side on nõrk, seetõttu on grafiit pehme (kõvadus Mohsi skaalal 12). Tema tihedus on 2,092,23 g/cm³. Grafiit juhib voolu läbi tasandite. Kihtide vahel on juhtivus halb. Erinevalt teemandist, mis elektrit ei juhi, on grafiit poolmetall ja seda saab kasutada näiteks kaarlambi elektroodides. Grafiiti võib käsitleda söe kõige väärtuslikuma vormina kütteväärtuse poolest, see on napilt suurem kui antratsiidil ja sellepärast nimetatakse grafiiti ka metaantratsiidiks. Sellegipoolest ei kasutata grafiiti harilikult kütusena, sest grafiiti on raske süüdata. Kuumutamisel reageerib grafiit õhuhapniku ja mõne muu ainega. Inertses keskkonna...
Liitium *********** Avastamine ja kasutamine Esmakordselt tehti liitiumi olemasolu kindlaks 1817 aastal. 1818 aastal avastati liitiumisoolade omadus muuta põletamisel leek punaseks. Enamus liitiumist saadakse tänapäeval mineraalidest ja meresoolast. Kasutatakse soojusülekandeaparaatides, patareides, lennukiehituses kasutatavates sulamites. Liitiumisooli kasutatakse meeleolu tasakaalustajana meeleoluhäirete ravis. Liitium on leelismetall. Kõige väiksema tihedusega. Hõbevalge, suhteliselt pehme metall, sulab temperatuuril 180°C. Keemiliselt vähem aktiivsem, kõvem ja kõrgema sulamistemperatuuriga. Õhuga reageerib aeglaselt ning tõrjub veest välja vesiniku, moodustades hüdroksiidi. Hapniku või õhuga reageerides moodustab tavalise oksiidi. Liitiumi soolad on vähempüsivad kui muudel leelismetallidel.
1. Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused. 10000a eKr oli põhilisteks materjalideks kuld, puit ja kivi. 5 sajandi pärast võeti kasutusele vask ning peale seda ka tina ning nende sulatamisel saadi pronks. Sellel sajandil avastati ka klaas ning telliskivid. 1. sajandi alguses avastati raud, paber ning tsement.10 sajandit elati selle teadmisega, kuid siis hakati uusi asju proovima ning avastati ka tulekindlad materjalid. 20.ndal sajandil hakkas tehnika arenema ning tuli palju uut, avastati teras, alumiinium, magneesium, komposiitmaterjalid. 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. Metalli aatomi ehitus. Kristallivõred. Allotroopia, polümorfism, isomorfism. Kristallvõred:primitiivsed(aatom asub võreelemendi sõlmpunktis),ruumkeskend(K8), tahkkesendatud(K12), põhitahkkesendatud.Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena. Nei...
Materjalid Mineraal on looduslik, kindla koostisega keemiline ühend. Graniit · Teralise ehitusega, erinevate mineraalidega · Graniit on kõvem kui paas. · Toodetakse killustikuks. Paas · Koosneb peamiselt kaltsiumkarbonaadist · Värvuselt hall · Ei ole kõva · Kardab happeid · Laguneb kergelt sambliku toimel · Tekkinud mereloomade kodadest Liiv,Savi · Tekkinud graniidi murenemisel · Teiste materjalide lähte aine · Liiv koosneb peamiselt kvartsist ( SiO2 ) Tellised · Tehakse põletatud savist, millele lisatakse liiva ja vett · Valgeid nim. Silikaattellised ( taluvad ilmastiku ) Lubi · Põhi funktsiooniks on side aine · Tehakse lubimörti · Kustutamata lubi ( CaO ) Kustutatud lubi ( Ca(OH)2 ) Tsement · Valmistatakse savist ja paekivist · Tsement on kuivatatud ja peenestatud mass · Segatakse liiva ja veega. · Vajadusel lisatak...
Metallid praktikas Juba keemiliste elementide perioodilisustabelist võib näha,et kõigi tänaseks tuntud elementide hulgas on ülekaalus metallilised elemendid ehk metallid. Sõltuvalt aatomi ehitusest on metallide rühmadel erinevad üldnimetused: leelismetallid, leelismuldmetallid, siirde-ehk üleminekumetallid, latanoidid, aktionoidid.Metalle liigitatakse ka nende väärtuste põhjal. Osad metallid on väärtuslikumad kui teised. Nii nimetatakse kulda, hõbedat ja kõiki kuut plaatinametalli väärismetallideks. Nende hinnalised omadused on äärmine vastupidavus välistingimustele, vastupidavus oksüdeerijate toimele, kõrge sulamistemperatuur ning kena välimus. Looduses leidub metalle nii lihtainena, kui ka liitainete koostises. Kõiki neid käsitletakse mineraalidena, mis on tekkinud maakoores mitmesuguste füüsikalis-keemiliste protsesside tulemusena. Vähem väärtuslikke metalle on looduses rohkem, kui väärismetalle. N...
Kontrolltöö 1 METALLID 1. Nimeta metallide ühiseid füüsikalisi omadusi . · Metalne läige · Peegeldavad valgust ja elektromagneetilisi kiirgusi · Oma kindlad sto ja kto · juhivad soojust ja elektrivoolu · mittelahustuvad 2. Milliste füüsikaliste omaduste poolest metallid erinevad ? · erinevad sto ja kto · erinevad kõvaduse poolest ( plastilised ja kõvad metallid ) · erinev tihedus 3. Nimeta rask ja kergsulavaid metalle . Rasksulavad : W , Os , Cr , Fe Kergsulavad : Hg , Cs , K , Na , Sn 4. Nimeta rask ja kergmetalle . Raskmetallid : Os , Ir , Hg , Au , Pb Kergmetallid : Li , Be , Na , Mg , Al , Ti 5. Nimeta veest kergemaid metalle . Milline neist on kõige kergem metall ? Li , Na , K 6. Nimeta kõige kõvem metall , plastilisi metalle . Kõige kõvem metall : Cr Plastilised metallid : Na , K , R...
Tallinna Tehnikaülikool 2014/ 2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 2 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Keiu Simm Rühm: MATB11 Esitatud: 20.10.2014 Töö eesmärk: Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers, Barcol). Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Kasutatud töövahendid: katsekehad viil mikroskoop jälje mõõtmiseks Brinelli kõvadusmasin Rockwelli kõvadusmasin Vickersi kõvadusmasin Kõvadu...
Elavhõbe ja hõbe 1. Metallide üldine iseloomustus: Füüsikalised omadused: hea elektri- ja soojusjuhtivus plastilisus ja hea sepistatavus (survega töödelda metalne läige enamasti hallikas värvus (hõbevalgest terashallini). Füüsikaliste omaduste järgi erinevad järgmiste omaduste poolest: tihedus jaotuvad kerg- ja raskmetallideks. sulamistemperatuur kõvadus kõige kõvem metall on kroom ja kõige pehmemad on leelismetallid. värvus magnetiseeritavus - magnetväljasse suhtuvad metallid erinevalt o Ferromagneerilised- magnetiseeruvad nõrgas magnetväljas- Fe, Co, Ni. Nendest metallidest valmistatakse magneteid. Keemilised omadused: Metallid jaotuvad aktiivseteks, keskmise aktiivsusega ja mitteaktiivseteks. Metallid on redutseerijad ehk nad loovutavad elektrone. Reageerimine lahjendatud...
Al-leidub looduses savide ja mineraalide koostises, toodetakse sulatatud boksiidi, sulam duralumiinium.Omadused:hea peegeldusvõimega, reageerivad halogeenidega,hapete ja alustega v.a. N- iga elektrijuht, platsiline. Kasutus: aluminotermias, lennukiehitus, autotööstus. Pb-seatina, pakub kaitset radioaktiivse ja röntgenkiirguse vastu. Om:madal sulamistemp. Pehme, raske metall, sinaka läikega. Kasutus:autoakud, haavlite tootmisel. Vees lahutusvad ühendid magusad, mürgised. Sn(tina)-looduses mineraalidena, mille nimeks kassiteriit, painutamisel ragiseb. Kasutatakse sulamite koostises ja korrosiooni tõkkeks. Fe-suhteliselt pehme metall,suht.kõrge sulamistemp.magnetilised omadused, aktiivne reageerib kergesti hapete ja sooladega. Lisandeid sisaldav Fe on suurema kõvaduse, tugevusega.Leidub ühenditena, rauamaakFe2O3, rauapaguFeCO3.Sulamid: malm, teras, eriterased. Alsifer, invar. Cu-leidub ühenditena ja ehedalt, malahhiit. Om: pehme, soojuse j...
Metallid Metallide üldiseloomustus Hästi töödeldavad, plastilised (va Sb ja Bi) Metalse läikega Suure albeedoga (poleeritult) Head soojusjuhid Head elektrijuhid Pulbrina tuhmhallid või mustad (va Mg, Al, Cu, Au jmt) Füüsikalised omadused · Sulamistemperatuur väga erinevad tavatingimustes tahked (va Hg) leelismetallidel* madal *IA rühma elemendid, mis on nime saanud sellest, et annavad veega reageerides leeliseid Tihedus · > 1 g/cm3 (va Li, Na, K) · on seda väiksem, mida väiksem on metalli aatomi aatommass ja mida suurem on aatomraadius · < 5 g/cm3 kergmetallid (leelismetallid, Ti, Mg, Al) · Ülejäänud raskmetallid Kõvadus Leelismetallid on pehmed ja kergesti lõigatavad Kergesti kriimustuvad Au, Sn, Pb Kõige kõvem Cr Sõltub puhtusest ja eelnevast töötlusest (lisandid suurendavad kõvadust) Metalliline side Elektronkihtide kattumine Elektronide siirdumine teise tuuma mõjualasse Väliskihi ...
Hõbe (Ag) Helis Lihtsa MJ112 Hõbe Hõbe on keemiline element järjenumbriga 47 Väärismetall Pehme metall, mis peegeledab valgust Sulab temperatuuril 960 0 C Aatomimass ümardatult 108 Hõbe Kasutati vanasti joodisena ning temast tehti peegleid Vähelevinud, kuid 20 korda rohkem kui kulda Leidub nii ehedalt kui ka ühenditena (Ag2S, AgCl) Lisandelemendina leidub hõbedat plii, tsingi ja vasemaagis Omadused Hõbevalge värvusega pehme metall Vasest pehme, kullast kõvem Parim soojus ja elektrijuht Hea peegeldusvõime Hästi töödeldav Valgustundlikkuse tõttu valmistatakse hõbedaühendeist filme ja fotopaberit Väärismetall hõbe on ehete, lauahõbeda, müntide, hambaplommide ja peeglimetal Eesti Vabariigi 10, 100 ja 300kroonised mälestusmündid on vermitud sulamist hõbedaprooviga 925 Hõbedaproov näitab hõbeda massiosade arvu tuhande massiosa hõbedasulami kohta (proov 925 tähendab, et 1000grammis sulamis on 925 g...
Kihnu Kool Referaat Smaragd & Teemant Pille Karjam IX klass Kihnus, 2010 Sisukord 1.Sissejuhatus...............................................................................................................3 Smaragd ................................................................. 4 Teemandi struktuur....................................................................................................... 8 Teemandi kristallivõre moodustavad süsiniku aatomid, mis on omavahel ühendatud kovalentsete sidemetega. Iga süsiniku aatom on kristallivõres seotud nelja naaberaatomiga. Sellist tüüpi kristallivõret, mille keskmetes paiknevad kovalentsete sidemetega seotud aatomid, nimetatakse aatomvõreks.........................8 4.Kokkuvõte........................
Hõbe Sisukord 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Leidumine 5., 6.Omadused 7. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Hõbe, Ag, (ladina keeles argentum), keemiliste elementide perioodilisussüsteemi 11. rühma ehk IB rühma element, on väärismetall mille järjenumber 47 ning aatommass 107,8682. Hõbe on värvuselt valge hästi sepistatav metall (kergelt kõvem kui kuld). Ta kuulub väärismetallide hulka. Arvatavasti just tema pehmuse tõttu kuulub hõbe nende elementide hulka, mida inimkond esimestena tundma õppis. Vanimad, Indiast leitud hõbeehted ja nõud pärinevad IV-III aastatuhandest enne meie ajaarvamist. Hõbedat kasutati vanasti ka joodisena ning temast tehti peegleid. Tal on kõige suurem soojus- ja elektrijuhtivus. See metall avaldub tavaliselt puhtal kujul, sulamina nii kulla kui ka paljude mineraalidega (nt. Argentiit). Juba iidsetest aegadest on teda väär...
Hõbe(Ag) · Metalli elektronskeem: +47|2)8)18)18)1) · Leidumine: Hõbe on looduses vähelevinud element, siiski on seda umbes 20 korda rohkem kui kulda. Hõbedat leidub nii ehedalt kui ka ühenditena (Ag 2S, AgCl). Lisandelemendina leidub hõbedat plii-, tsingi- ja vasemaagis. · Kasutusalad: peeglid, patareid, mündid juveelitooted, hambaplommid, medalid, lauahõbe, fotopaber, filmid, valgustundlik klaas. · Minu kodus leidub: mündid, lauahõbe, medalid, hõbeehted,mobiiltelefonides, arvutites · Omadused: Hõbe on hõbevalge värvusega pehme metall. Võrreldes teiste vaserühma metallidega on hõbe vasest pehmem, kuid kullast kõvem. Hõbe on parim soojus- ja elektrijuht. Hõbedal on väga hea peegeldusvõime. Peegli saamiseks sadestatakse klaasile hõbedakiht. Hõbepeeglikiht rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel. Pehmuse ja plastilisuse tõttu on hõbe hästi tö...
Süsinikterased karastatakse enamasti martensiidile, sest see on kõige kõvem. Martensiit tekib kriitilisest jahtumiskiirusest kiiremini jahutades martensiit jääb lagunemata. Vee kuumenemine vähendab jahtumiskiirust tunduvalt 650 500 kraadi piirkonnas. See on vee põhiline puudus karastamisel. Vee jahutuskiirus tagab martensiidi tekke, õli ja õhk mitte neis tekivad erinevad ferriidi ja tsementiidi segud. Süsinik ei jõua polümorfsel muutusel eralduda, üleküllastunud tardlahus a-rauas ehk martensiit. Süsiniku üleküllus deformeerib kristallstruktuuri ja kuupvõre muutub tetragonaalvõreks. Tekivad sisepinged, mis teevad materjali kõvemaks ja hapramaks (ei saaks kasutada enamikus rakendustes). Kriitilisest aeglasemalt jahutades austeniidist ferriidi tekkimisel eraldub süsinik, millest moodustuvad karbiidid. Tegemist on alaeutektoidterasega, seega peaks kõvadus olema 60+ HRC. Isegi õhus jahutades jäävad materjali sisepinged. Seepärast tuleb...
TALLINNA TEHNIKA KÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Tõmbekatsed Tehnomaterjalide laborotoorsed tööd Õppeaines: Tehnomaterjalid Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-11a Üliõpilane: Andreas Sapas Tallinn 2010 Aruanne 1. Tööülesanne Tutvuda plastse ja hapra materjali käitumisega tõmbel ja määrata olulisimad tugevuskarakteristikud. 2. Tõmbediagramm ja katsetulemuste tabel Materj Mõõt Jõud, N al med, mm 1 Teras 30 40,90 5,60 3,06 7250 5750 - 9500 2 Messing 31,20 39,50 5,12 4,00 - - 8000 10750 3 Tööstusteras 31 35,20 4,02 3,73 - - 13000 14400 3. Materjal nr 1(teras) Materjal nr 2(Messing) Materjal nr 3(Tööriistateras) 4. Diagrammi lõikudes A,...
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Peeter Süda avas 1924 teatri ja muusikamuusemui .Muuseumis oli väga palju eksobisaante .Kõige rohkem meeldis mulle leierkastid mulle meeldis nende juures need väiksed nukukesed .Muusemui vanim klaver on londonis tehtud 1771 ehk 241 aastad vana klaver.Giidi jutust jäi mulle meelde et 303 aastas vana klaver on kõige vanem klaver maailmas .klavereid tehakse väga pikalt.Muusemis on umbes 3700 ekspositsaante .Leierkaste oli u 7-9 tükki oli väga väikseid mulle meeldis see , kui sa hoidisid neid käes ,siis oli kõla väiksem ,aga kui panid laua peale oli kõla palju kõvem .Kõige naljakam oli Poiss põrsaga , kuidas nad liikutasid ennast ja põrsas näitas keelt .Giid näitas ka meie esimese sajandi CD kuhu on tehtud väiksed tripsud ja siis panud leierkasti peale ja see hakkas häält tegema .Kõige suurem leierkastil oli ka lausa trummid peal see tegi väga kõva häält.Giid näitas ka eesti m...
Süsinik Asetus perioodilisussüsteemis Süsinik asub IVA rühmas Süsiniku aatomnumber on 6(aatomituumas on 6 prootonit) Elektrone on samuti kuus ning need asuvad kahel elektronkihil Süsinik asub teises perioodis Süsinik looduses Süsinikku leidub liht- ja liitainena Lihtainena esineb ta näiteks teemandi ja grafiidina Looduses esineb arvukalt süsinikuühendeid Õhus leidub süsinikku süsinikdioksiidina Kuulub organismide koostisse. Sealseid süsinikuühendeid nim. orgaanilisteks ühenditeks Süsinik lihtaine ja liitainena. Allotroopia Lihtainena esineb süsinik vaid teemandi ja grafiidina Teemant- särav ja hinnaline vääriskivi. Lihvituna nim. briljandiks. Teemant on kõige kõvem ja rasksulavam lihtaine. Grafiit- hallika värvusega väga pehme aine, mis puudutamisel tundub rasvane. See juhib hästi elektrit. Teemanti ja grafiidi kristallide ehitus on erinev, sellest tulenevad nende erinevad omadused Teemant ja grafiit on allotroobid(keemilise el...
IV kodutöö. Tarbeplastid 1. Polüeteen ehk polüetüleen on kõige laialdasemalt kasutuselolev plast ning eteeni polümeer, mida toodetakse aastas ligi 80 miljonit tonni. Suur osa sellest on seotud erinevate pakendite tootmisega (näiteks kilekotid). Seda saadakse eteeni (C2H4 ehk CH2=CH2) molekulide polümerisatsioonil. Kui eteenis lõhkuda kaksiksidemed üksiksidemeteks, tekivad pikad polümeerid: -CH2-CH2-CH2-CH2- mille tähistamiseks on kõige mugavam kasutada valemit (CH2)n. Polüeteeni on klassifitseeritud mitmetesse erinevatesse kategooriatesse, peamiselt tiheduse ja hargnemise järgi. 2. Polüvinüülkloriid (sageli lühendatultPVC) on laialdaselt kasutatav termoplastiline polümeer. See on keemiatööstustele üks kõige kasumlikum toode.Toodetust kasutatakse maailmas üle 50% ehitustel.Ehitusmaterjalina on PVC odav, vastupidav ning lihtne kasutada.Viimaste aastatega on PVC hakanud ...
Metallid noamaterjalina Nuge on võimalik valmistada paljudest erinevatest materjalidest, millest kõigil on oma head ja halvad küljed. Süsinikteras, mis on raua ja süsiniku sulam, on küll terav ja korduvalt teritatav, kuid kahjustatav rooste poolt. Roostevaba teras on raua, kroomi, vahel nikli ja molübdeeni sulam, kus on vähe süsinikku. Seda pole küll võimalik teritada nii teravaks kui süsinikterast, kuid see-eest on roostevaba teras väga vastupidav korrosioonile. Kõrge süsiniku sisaldusega roostevabasse terasesse on lisatud suurem kogus süsinikku, kavatsusega kombineerida süsinikterase ja roostevaba terase parimad omadused. Selline materjal ei kaota värvi ega roosteta ning säilitab tera teravuse. Kihilised noad on tehtud mitmest metallist, mis on paigutatud kihiti, kombineerides kõigi omadusi. Näiteks võib olla asetatud kõvem ja hapram süsinikteras kahe pehmema roostevaba terase kihi vahele. Kui...
Hõbe Hõbe Hõbe e. Ag, (ladina keeles argentum) Keemiliste elementide perioodilisussüsteemi I rühma element Väärismetall Järjenumber 47 Aatommass 107,8682 Tihedus on 10,5 g/cm³. Hõbe sulab temperatuuril 960°C. Ta kuulub väärismetallide hulka. Hõbe on perioodiliste elementide perioodilisussüsteemi 11. rühm Ühendeis on hõbeda oksüdatsiooniaste I. Omadused Hõbe on hõbevalge värvusega pehme metall. Võrreldes teiste vaserühma metallidega on hõbe vasest pehmem, kuid kullast kõvem. Hõbe on parim soojus- ja elektrijuht. Hõbedal on väga hea peegeldusvõime. Peegli saamiseks sadestatakse klaasile hõbedakiht. Hõbepeeglikiht rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel. Pehmuse ja plastilisuse tõttu on hõbe hästi töödeldav. Puhtas õhus on hõbe püsiv. Ka ei tõrju ta hapetest välja vesinikku. Hõbe reageerib kontsentreeritud lämmastikhappega: 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O ja kontsentreeri...
Süsinik. Süsiniku ühendid. Ülesanded võrrandi alusel. Soovi korral vaata minu kodulehelt kordamisküsimusi ja tee läbi test Süsinikku leidub looduses lihtainena: teemantina, grafiit. Ühenditena: süsihappegaas, kivisüsi, nafta, kaltsiumkarbonaat Allotroopa on nähtus, kus üks ja sama keemilinelement esineb mitme erineva lihtainena. Teemant kõige kõvem looduslik mineraal - Kõrge sulamis temp 3500c - Värvuseta - Kasutatakse klaasi lõikamiseks ja metalli lihvimiseks Kristallivõres on süsinikuaatomid võrdsetel kaugustel ja iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega. Sellega on seletatud teemandi tugevus. Briljant on korrapärase kujuga lihvitud teemant. Grafiit on kihilise ehitusega, pehme, hallikas ja läikiv. Grafiit juhib eleketrit Süsiniku aatomid paiknevad kuusnurga tippudes ja kuusnurgad paiknevad kihtidena. Kihtide vaheline kaugus on suurem kui vahemaa kuusnurga süsiniku aautmote vahel, see töttu on grafiit pehme. Kasutam...
Keemia teooria Metallide iseloomulikud füüsikalised omadused hea elektri- ja soojusjuhtivus plastilisus ja hea sepistatavus metalne läige enamasti hallikas värvus (hõbevalgest terashallini). Metallide iseloomulikud omadused on tingitud metallilisest sidemest: metallides on aatomite väliskihi elektronid muutunud kõigile aatomitele ühiseks. Füüsikalised omadused, mille poolest metallid üksteisest erinevad tihedus (kergmetallid ja raskmetallid) sulamistemperatuur kõvadus (kõige kõvem on Cr ja pehmed on leelismetallid) värvus (Au kollane, Cu punane, ülejäänud valged või hallid) magnetiseeritavus (Fe, Co, Ni) Igapäevasel kasutatakse enamasti väheaktiivseid või keskmise aktiivsusega metalle, kuna aktiivsed metallid reageerivad tugevalt paljude ainetega. Metallide keemilised omadused 1. Reageerimine lahjendatud hapetega (v.a HNO3) ...
Hõbe Janno Puusepp Hõbe, Ag, (ladina keeles argentum), keemiliste elementide perioodilisussüsteemi I rühma element, väärismetall; järjenumber 47. Hõbe on hästi sepistatav metall. Ta kuulub väärismetallide hulka. Arvatavasti seepärast kuulub hõbe elementide hulka, mida inimkond tundma õppis. Vanimad, Indiast leitud hõbeehted ja nõud pärinevad IVIII aastatuhandest enne meie ajaarvamist. Hõbedat kasutati vanasti ka joodisena ning temast tehti peegleid. Ajalugu Hõbe on üks vanemaid inimese kasutatavaid metalle, tal oli ja on suur tähtsus. Hõbe on olnud maksevahendiks. Tänapäeval kasutatakse hõbedat moodsas tehnoloogias. Hõbe oli populaarne Pärsias, vanad hõbekaevandused olid Kreekas ja Hispaanias. Hõbedat kaevandasid ka foniiklased, kartaagolased ja hiljem vanad roomlased. Kaevandused olid ka Kesk Euroopas ja LõunaAmeerikas. Hõbedale omistat...
Suusatamine Väga hea on suusatada kui väljas on 46-6 külmakraadi. Varustus *suusad - peavad olema peaaegu suusataja pikkused *saapad *sidemed/klambrid *kepid peavad olema peaaegu suusataja pikkused Määrimine vastavalt temperatuurile, soojema ilmaga sinine määra, külmema ilmaga roheline. Otstesse kõvem ja keskele pehmem määre. Määrmimiskoriga hõõrutakse määre ühtlaseks. Lainerada laskumine, kus üks jalg on lohus ja teine künkal Käärasend algasend Trepptõus külg ees tõus Käärtõus näguees, suusad käärasendis Otselaskumise asendid - *Kõrgeasend üks jalg on teisest poole jagu ees, sääred veidi ette kallutatud *Põhiasend - -,,- ja keha kallutatakse ette ning käed tõusevad veidi kõrgemale. *Puhkeasend keha kallutatud nii, et saaks küünarnukid jalgadele toetada. *Madalasend nn ,...
Plaatina avastamine Plaatinametallidele üldnimetuse andnud plaatinat tunti juba Muinas-Egiptuses 4000 aastat tagasi. Sellest ajast pärinevate kuldesemete plaatinasisaldus on kõrge. Vana-Roomas arvati, et plaatina on plii erim. Plaatina oli kullast odavam ja suure tihedusega plaatinaga oli võimalik kulda n-ö võltsida, lisades seda kullale. Järgmisel sajandil plaatina hind tõusis, siis hakati seda metalli kaevandama ning otsima kohti, kuhu varem oli plaatina uputatud, et seda põhjast kätte saada. Koostis Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina, mis peale raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning vaske ja niklit. Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Kasutusalad Plaatina kasutamises on aegade vältel toimunud suuri muutusi. Algselt piirasid plaatina kasutust tema kõvadus ja kõrge sulamistemperatuur. Seda ei olnud lihtne olemasolevate tavali...
Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 2 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Oliver Nõgols Rühm: MATB11, rühm A Esitatud: 22.10.14 Töö eesmärk: (Lühidalt kirjeldada praktikumitöö eesmärk) 1) Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers). 2) Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. 3) Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. Kasutatud töövahendid: (Kirjeldada katseaparatuuri jmt) Kõvaduse määramise katsemasinad: Brinell, Rockwell, Vickers; erinevad metallid: alumiinium, alumiiniumsulam, lõõmutatud süsinikteras, messing, karastamata teras, pehme t...
Süsinik Anett Voorel, Rasmus Saluäär, Viktoria Joonasing Süsinik (C) Mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6 Asub perioodilisustabeli IV A rühmas Süsinikul on mitmeid allotroopseid vorme Stabiilseim oksiid on süsihappegaas (CO2) Oluline on ka süsinikoksiid (CO) Maa biosfääri seisukohast on äärmiselt oluline süsinikuringe, mis kujutab endast süsiniku liikumist ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel Süsiniku jagunemine Allotroopideks – nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena (süsiniku puhul teemant ja grafiit) Lisaks neile võib süsinik moodustada ka fullereene, nanotorusid ning veel mitmeid erineva omadusega lihtaineid Füüsikalised omadused Teemant Grafiit Läbipaistev Tihedus 3,5 grammi kuupsentimeetri kohta Must ...
Fe kristallivõre toatemperatuuril on: Vastus: ruumkesendatud kuupvõre Eutektikum rauasüsinikusulamites kannab nimetust ledeburiit: Vastus: tõene .on raua ja süsiniku keemiline ühend, mis sisaldab 6,67 massiprotsenti süsinikku. Vastus: tsementiit Seadke vastavusse rauasüsinikusulamites leiduvad faasid ja struktuurivormid nende mehaaniliste omadustega. Vastus: Tsementiit Kõige kõvem, Ferriit Kõige plastsem, Perliit Kõige tugevam. Toatemperatuuril on kõigil tasakaalulistel rauasüsinikusulamitel struktuuris ferriit ja austeniit. Vastus: väär Raua sulamistemperatuur on: (kirjutage ainult number) vastus:1539 ...on raua ja süsiniku tardlahus, mis moodustub, kui süsiniku aatomid on asetunud -raua tahkkesendatud kuupvõre aatomitevahelistesse tühikutesse. Vastus: austeniit. Toodete valmistamise järgi liigituvad rauasüsinikusulamid survetöödeldavateks ja valatavateks. Vasus: tõene ...süsiniku tardlahus a-rauas, mis moodustub süsiniku aa...
Kesk- ja ülivõrre 1) KESKVÕRRE a) A-tüvi (om. kääne) + m nt. suure+m, ohtliku+m, kauni+m b) Sõnad, mis on A- või U-tüvelised ning nõrgema astmevaheldusega, muudavad enne keskvõrret tüvevokaali - ae ja ue nt. must musta mustem ; hull hullu hullem ; järsk järsu järsem 5 erandsõna, mis muudavad tüvevokaali: paha pahem ; vana vanem ; kõva kõvem ; süva süvem ; lahja lahjem 2) ÜLIVÕRRE a) kõige + KV b) i-ülivõrre (mitmuse osastav id) sõnad peavad olema kas: * 3-silbilised nt. libe libedam libedaim ; kohtlane kohtlasem kohtlaseim * 2-silbilised ja III vältes nt. rikas rikkam rikkaim ; kallis kallim kalleim ; arg arem arim ; jäik jäigem jäigim ; tark targem targim ; tumm tummem tummim ; koomiline koomilisem koomilisim ; peen peenem peenim ; juriidiline juriidilisem juriidilisim ; lööv löövam ...
Tallinna Gümnaasium HALLITUS Teadustöö Koostaja: Mari Puu 11b Juhendaja: Jüri Leht 2008 Probleem Hallituse tekkimine. Milline vahe on hallituse tekke kiirusel soojas ja külmas. Taustinfo Hallituse moodustavad leival või saial hallitusseened. Kuigi hallitusi on võimalik vaadelda palja silmaga, peetakse hallitusseeni siiski mikroskoopilisteks organismideks. Kuigi hallitusi on võimalik vaadelda palja silmaga, peetakse hallitusseeni siiski mikroskoopilisteks organismideks. Hallitusseened vajavad elutegevuseks niiskust, soojust ja toitaineid. Juhul, kui toiduaine on piisavalt niiskes ning soojas kohas, hakkab hallitus toiduainel üsna kiiresti arenema. Hallitus areneb vaatamata sellele, kas see toiduaine on pimedas kapis või akna all päikesevalguse käes. Valgus ei ole hallitustele kasvamiseks oluline. ...
Sten Kangilaski 12B Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" I osa Märkmeid, mõtteid ja häid tsitaate... Raamat oli kohati üpris humoorikas, kui samas üldmulje põhjal tundus üpriski igav ja üksluine. Nagu puudus selline ,,säde" või mingi eriline põnevust tekitav osa. Raamat oli küll väga hästi kirjutatud, kuid siiski liialt üksluine. Tsitaatidest valisin välja need, mis mind mõtlema, naerma panid või lihtsalt mingil põhjusel silma hakkasid. Kuid samas kui süveneda siis kindlasti väärt lugemine. Häid/Huvitavaid/Mõtlemapanevaid Tsitaate: -,,Elame siin nagu kärbsed sitahunnikul," -,,Töö on töö, leib on leib, ei põlga üht ega teist./.../" -,,Ori oled siin, ori seal, orjaks oled jumalast loodud ja määratud." -,,Ehk mis naine see on, kes ei jaksa iseoma mehe peksugi välja kannatada! Aga kuis ta siis lapsi ilmale kannab? ...
Ryoji Ikeda. supersümmeetria Lugesin ajalehest Postimees kunstniku ja helilooja Kiwa arvustust Ryoij Ikeda näituse „Supersümmeetria“ kohta. Käisin ka ise KUMUS seda näitust vaatamas. Minu jaoks on kvantfüüsika keerulise teooria mõistmine ning seoste leidmine selle teooria ja eksperimentaalse elektroonilise muusika vahel üsna keeruline. Seetõttu osutus Kiwa arusaam näitusest mulle kohati raskesti mõitsetavaks. Siiski, vähese aja möödudes tekitas Ryoij Ikeda audiovisuaalne installatsioon „Supersümmeetria“ minus mitmeid mõtteid, millest suutsin välja töötada oma teooria, mida see ekspositsioon võiks minu arvates edasi anda. Pealkirjastaksin selle teooria järgnevalt: „Kuidas inimene funktsioneerib?“ ja jagaksin nelja etappi. Teooria esimeses etapis näitas prožektor seinale pilti, kuhu tekkis valgeid osakesi. Neid nimetaksin ma algosakesteks, mis inimeses on. Algosakestest moodustus kihiline kujutis, kus osake...
Elektritrell Mihkel Truu AUT-12 Elektritrell Lööktrell Akutrell Puurvasar 2 Elektritrell Jõuallikas -kommutaatormootor Spindel e. töövõll -kinnitatud padrun Padrun -kinnitatakse erinevaid tarvikuid Reduktor -hammasratastest koosnev ülekanne Kuullaagrid, puksid -toestavad spindlit Löögimehhanism -hambulised põrkerattad Meiseldamise tööreziim -pöörlev liikumine lülitatakse välja 3 Elektritrell löökreziimi korpus lüliti kiirkinnitus ...
Tarbeplastid Polüpropüleen. Polüpropüleeni on maailmas toodangult teine plast polüetüleeni järel, mida kasutatakse väga palju torustiku kasutamisel , kuid tema osakaal kasvab kõige kiiremini. Polüetüleenil on hea hinna ja omaduste suhe. Polüpropüleen on natuke kõvem ja jäigem ning tema kasutustemperatuur on ka kõrgem. PP on vastupidab õlile ja rasvale . Orienteeritud polüpropüleenil on väiksem permeatsioonivõime ning seda on võimalik valmistada kile kahesuunalise või ühesuunalise venitamisega. Polüpropüleenist valmistavate toiduga kokkupuutuvate toodete nimistu on lai: pudelid, mahutid, leiva ja saia pakkekiled, ämbrid, kausid , topsid jne. Viimasel ajal on polüetüleenist kile hakanud asendama kondiitritoodete pakendamisel kasutatavat regereeritud tsellulooskilet. Polüstüreen Polüstüreenil põhinevaid plaste on mitut liiki. Puhas polüstüreen on täiesti läbipaistev, kõva , kuid rabe ja väikese löögi...
Polüpropüleen (PP) Mis on polüpropüleen? Polüpropüleen (ingl.k. Polypropylene või Polypropene), keemilise valemina [-CH₂-CH(CH₃)-]n, värvitu termoplastiline polümeer. Maailmas on toodangult teine plast polüetüleeni järel, kuid tema osakaal kasvab kõige kiiremini. PP-l on hea hinna ja omaduste suhe. Polüpropüleen on natuke kõvem ja jäigem kui polüetüleen ning. PP on vastupidav õlile ja rasvale. Orienteeritud polüpropüleenil (O-PP, OPP) on väiksem permeatsioonivõime - 1 ning seda on võimalik valmistada kile kahesuunalise või ühesuunalise venitamisega. On olemas ka vahustatud polüpropüleeni (PP-E). • Polüpropeen on ökoloogiliselt puhtam materjal, kuna ei sisalda plastikaate. • keskmine molekulaarmass (75-300)*103; • kristalliseerub kergesti (kristalliseerumise maksimaalne tase 75%); • sulamistemperatuur 160-176⁰C; • tihedus 0,90-0,92 g/cm³; • ei lahustu orgaanilistes lahustites, sealhulgas keevas hept...
Metallid konspekt Metallide füüsikalised omadused · Läige- metallidel on iseloomulik läige ja peegeldusvõime, mis avaldub pärast metalli poleerimist. Parema peegeldusvõimega on Ag, In, Al, Rh, Pd. Metallide füüsikalised omadused · Värvus- enamik metalle on hõbevalged, Cu- roosakspunane, Au- kollane, Zn-sinakasvalge Metallide füüsikalised omadused · Plastilisus ja haprus- enamik metalle on plastilised, eriti plastiline on Au. Haprad metallid on Sb, Mn, Ru. Metallide füüsikalised omadused · Kõvadus- Leelismetallid, Sn, Pb ja Au on pehmed. Kõige kõvem metall on Cr. Kõvadus sõltub metalli töötlusest ja puhtusest. Metallide füüsikalised omadused · Sulamistemperatuur- selle alusel liigitatakse metallid kerg- ja rasksulavateks metallideks. Piiriks on 1000o C. Kõige madalama sulamistemperatuuriga on Hg (- 38o C ) ja kõrgema sulamistemperatuuriga W (3410o C ). Metallide füüsikalised omadused...
Süsinik ( C ) kuulub IVA rühma ja asub 2. perioodis. Ta on suhteliselt väheaktiivne mittemetall. Süsiniku aatomid keemilistes reaktsioonides ei liida ega loovuta elektrone vaid annavad põhiliselt vähepolaarse kovalentse sidemega ühendeid. Süsiniku oksüdatsiooni aste võib olla -IV kuni IV. Süsiniku aatomid annavad omavahel suhteliselt püsivaid kovalentseid sidemeid. Kuna erinevate kombinatsioonide arv on tohutu, on süsinikuühendeid oluliselt rohkem kui kõiki teisi ühendeid kokku. Süsinikuühendid on eluslooduse aluseks ja nende uurimisega tegeleb orgaaniline keemia. Kuigi süsinik ei kuulu levinumate elementide hulka maakoores ( ta moodustab u. 0,1 % maakoore massist) on ta eluslooduse põhiline koostiselement. Süsinik võib moodustada mitmeid erineva ehitusega allotroopseid teisendeid.Tuntumad nendest on teemant ja grafiit. Teemant on korrapärase ehitusega ja ta on kõige kõvem lihtaine. Teemantnuge,-puure jt. tööriistu kasutatakse mitmesugu...
Reaktsiooni kiirus-lähteainete reageerimise kiirus keemilises reaktsioonis, mida isel. Reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid: · Reageerivate ainete iseloom-mida aktiivsem on metall, seda aktiivsemalt aineid erladub ja järelikult seda kiirem on reaktsioon. · Reageerivate ainete kontsentratsioon-mida suurem on reageerivate ainete osakeste arv ruumalaühikus, seda sagedamini osakesed põrkuvad ja seda kiiremini kulgeb reaktsioon. · Gaasi rõhk-rõhu tõstmisel suureneb gaasiliste ainte hulk ruumalaühikus. Kuna lähteainete kontsentratsiooni tõstmine suurendab reaktsiooni kiirust, kiirenevad gaasiliste ainete osavõtul kulgevad reaktsioonid rõhu tõstmisel. · Tahkete lähteainete peenestatus-tahkete ainete osavõtul kulgevates reaktsioonides sõltub reaktsiooni kiirus ainete kokkupuutepinna suurusest, seega ainete ...
Kuressaare Ametikool Ingrid Heinala NOORED JA ALKOHOLIPROBLEEM Artikli analüüs Juhendaja: Anne Rand Kuressaare 2007 Valisin kommenteerimiseks Oma Saare artikli "Noored ja Alkoholiprobleem". Peamine teema keskendub noortele ja nende harjumustele alkoholi tarbimise suhtes. Artiklis arvab autor, et alkoholi tarbimine noorte seas pole probleemiks. "Alkoholitarbimine pole probleemiks seni, kuni alkohol meie elu mõjutama ei hakka. Kindlasti tekib nüüd küsimus, et millal hakkab alkohol meie, noorte, elu mõjutama." (Heinala, 2007). Edasi lisab ta, et see muutub probleemiks sel juhul kui alkoholi tarbimine muutub regulaarseks. Näiteks nüüd kooli ajal igal nädalavahetusel. Autor lisab "Alkohol kahandab mõtlemisvõimet ja kui nii noorelt regulaarselt juua, siis on haridus hukule määratud." (Heinala, 2007) Tekstist selgub, et peamine probleem on siiski alkoholi kerge...
Metallidel on kristalne struktuur.Erinevatel metallidel on erinev krisatllkuju. Metallidel on metalne läige. Metallide värvus. Enamik metalle on hõbevalged, vask on roosakaspunane, kuld on kollane.Mitmetel hõbevalgetel on iseloomulik helk.Nikkel helgib kollalkalt, kroom sinakalt. Metallide kõvasus. Mineraalide, metallide jt materjalide suhtelist kõvadust võrreldakse Moshi kõvadusastmikust.Kõige kõvem metall on kroom..Argielus ettetulevatest metallidest on kõige pehmem elavhõbe , väga pehme plii, kuld. Metallid on plastilised. Plastilisuse tõttu saab metalli valtsida õhukeseks leheks või tõmmata traadiks ja sepistada. Mõned metallid(antimon, mangaan) on haprad, sepistamisel purunevad nad kildudeks nagu klaas. Metallidon head soojus- ja elektrijuhid.Kõige paremad elektrijuhid on hõbe ja vask. Tehnikas rakendadtakse elektrijuhtidena ja elektrijuhtmete valmistamisel alumiiniumit ja vaske . Reeglina on head soojusjuhid ka head lektrijuhid. M...
Süsinik Füüsikalised omadused: Süsinikul on kolm allotroopset(nähtus, kus samal keemilisel elemendil on mitu lihtainet) teisendit: teemant, grafiit, fullereen. Teemant: värvitu, lõhnatu, lahustumatu, halb elektrijuht, hea soojusjuht, kõige kõvem looduslik mineraal, sulamistemperatuur üle 4000kraadi Grafiit: hallikas-must, lõhnatu, poleeritav, rasvase pinnaga, sulamistemperatuur 3750kraadi, elektri pooljuht, halb soojusjuht, kihilise ehitusega Fullereen: C60 molekulaarteisend, must pulber mis leiti tahmas, ei juhi elektrit. Keemilised omadused: *Põleb C+O2 > CO2 süsihappegaas 2C+O2 > 2CO vingugaas *Reageerib metallioksiidiga CuO+C > Cu+CO *Reageerib vesinikuga C+2H2 > CH4 *H2O-aur C+H2O > CO+H2 Kasutamine: *Teemantit: ehtetööstuses ja tehnoloogias, lõiketeradel *Sütt: kütusena (kivisöe, koksina) *Grafiit: elektroodina, kirjutusvahendina *Aktiivsütt: söetablett=adsorbent, söefilter Adsorbent-seob pinnaga Absorbent-seob sisse CO ...
Süsinik Süsinik on keemiline element järjenumbriga 6. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 12 ja 13. Looduses leidub ka radioaktiivset isotoopi süsinik-14, mille massiarv on 14 ja poolestusaeg 5700 aastat. Süsinik-14 tekib kosmilise kiirguse toimel. Süsinik on mittemetall. Süsinikul on kalduvus moodustada 4 sidet, või vastaval arvul mitmekordseid sidemeid. Et süsinik moodustab palju vähepolaarseid kovalentseid sidemeid, on oksüdatsiooniastme määramine sageli raske. Tal on palju allotroopseid vorme. Tavatingimustes on neist stabiilseim grafiit. Teisteks vormideks on teemant ja mitmesugused karbüünide ja fullereenide vormid. Süsiniku stabiilseim oksiid on süsihappegaas (CO2). Oluline on ka süsinikoksiid (CO). Süsinik on oluline element orgaanilistes ühendites ning kesksel kohal orgaanilises keemias. Seetõttu nimetatakse seda keemiavaldkonda sageli ka süsinikukeemiaks. teemant on süsini...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
