Kõrboja peremees Pt:1-7 Katku isa- Katku Jüri Katku ema- Anna 1.poeg- Juhan 2.poeg- Katku Villu koer- Neero Kõrboja peremees- Rein Kõrboja peremehe õde- Madli Peremehe surnud vend- Oskar Peretütar- Anna Koer- Mousi töölised(4tk)- Mikk, Jaan, Leena, Liisa 2)Miks ja kui kaua oli Villu vangis? Villu istus aasta aega vangis, kuna tappis künka Oto teibaga ära. 3)Kuidas vangisolek talle mõjus? Ta tahtis ise oma talu eest hoolitseda ja teda hakkas huvitama loodus. 4)Too välja Kõrboja peremehe positiivne ja negatiivne iseloomujoon. Positiivne- töökas Negatiivne- tahtis üle töötada 5)Mis oli Anna perekonnanimi? Anna perekonnanimi oli Kivirist. 6)Millised tingimused Anna isale esitas, enne kui Kõrboja perenaise ameti vastu võttis? Nimi. Nimi: Rein Ta tahtis et isa saaks seal rahulikult enda surmani elada ja et enne isa surma seda maja ei renitaks ja ei müüks ega panditaks. 7)Miks tahtis Villu Kivimäe kivid ä...
Katku Villu on väikese ja kehva talu perepoeg. Ta oli aasta aega vangis, sest ta võitle usu pärast kümmekonnaga. Lõpuks saab ta vangist koju. Ta tahtis minna järve ujuma, et linnatolm endale maha pesta. Teel järve juurde leidis ta palju jälgi. Villule oli jälgede uurimine nagu hobi, ta oskas jälgedest väga palu välja lugeda. Aga ta leidis mõned jäljed, millest ta üldse aru ei saanud. Ta mõtles, et ühed võivad olla Kõrboja Mousi jäljed, sest mitte ühelgi teisel koeral pole nii suured jäljed. Teistest jälgedest ta aru ei saanud. Villu mõtles, et äkki võivad need olla Kõrboja Anna jäljed, aga ta polnud kindel, sest kunagi teadis ta ainult Anna palja jala jälgi. Hiljem saab ta teada, et need ongi Anna jäljed ning kuuldavasti pidavat ta Kõrbojale jääma. Neli-pühade ajal olid teised järve (kaasaarvatud Kõrboja Anna). Villu aga järvele ei läinud, vaid tegi Kivimäel tööd: lõhkus, sättis ja tassis kive. Anna oli vahepeal tagasi linna läinud ja K...
TEOSE PEALKIRI : KÕRBOJA PEREMEES SISU LÜHIKOKKUVÕTE : Lapsepõlvesõprade Kõrboja Anna ja Katku Villu taaskohtumine pärast Anna pikka eemalolekut ning Villu vanglas veedetud aastat. Vangi sattus ta sellepärast, et lõi maha mehe, kes tema poja ema Kuusiku Eevit kimbutas. Kõrboja Rein annab talu tütrele Annale. Nd on Kõrboja perenaisel peremeest vaja. Vastupidiselt ülejäänud külarahvale, arvab Anna selleks just Villu sobivat. Villu saab peale Anna sünnipäevapidu Kivimäel vigastada. Alles nd teeb Anna talle ettepaneku, kuid Villu ei võta seda vastu, sest arvab, et Annale ei kõlba sant meheks ning ei saa ta jätta ka Eevit. Villu laseb end samal öösel Katku aidas maha. Raamat lõpeb sellega, et Anna kutsub Eevi ka Kõrbojale elama ning hakkab endale Kõrboja peremeest väikesest Villust kasvatama. PEATEGELASE VÕI ENAM MEELDINUD TEGELASE ISELOOMUSTUS: Mulle meeldis kõige enam Katku Villu, sest ta oli väga töökas mees. Kuigi oma isa arvates tegi ta...
Kõrboja Peremees Raamat saab alguse kui raamatu põhitegelane Katku talu perepoeg Villu, kes on kõva purjutaja ja kõva kakleja, saabub vanglast koju. Ta veedab esimese öö lakas. Järgmisel hommikul äratab teda ema tulek, kes läheb sahvrist perele hommikusöögikraami otsima. Pere ei ole just eriti vaimustunud Villu tagasituleku peale, eriti isa kes väidab, et kaikaga löömine polnud kuigi mehe tegu ning, et öigemees oleks rusikatega vastu hakanud. Villule tuleb mõte minna järve äärde hommikusele suplusele. Järve ääres näeb Villu võõraid jalajälgi liival, mis võiksid kuuluda kellelegi preilile. Neid jälgita ei ole ta varem nende kandis kohanud. Koju jõudes küsibki Villu emalt et: "Kelle jäljed need järve ääres võiksid olla?". Ema teadis pojale öelda et: "Anna on koju tulnud. Rein tahab Kõrboja talu Anna kätte anda sest tema enda jõud enam Kõrbojast üle ei käi. Las Anna võtab Kõrboja enda kätte ni...
Kas Villu oleks pidanud minema Kõrbojale peremeheks Raamatus ,,Kõrboja peremees" olid kaks peategelast Katku Villu ja Kõrboja Anna. Nad olid ühe küla elanikud, kes nooreseas said läbi nagu ikka külanoored, kuid hiljem tekkis nende vahele väike säde. Halb asi nende külas oli veel see, et nende isad oli riius, kuna ammu tahtnus Kõrboja Rein Katku Jüri talu ära osta. Katku Villu oli tore ja töökas mees, kes elas oma vanemate juures Katku talus ning oli emale ja isale abiks. Villul oli ka üks halb külg, talle meeldis napsitada. Ta oli istunud ka vangis, kuna ühel külapeol kakluse käigus tappis ta mehe. Villul oli veel muresid. Ta nimelt oli ühest silmast täiesti pime, kuna noorena jooksis ta omal silma peast välja. Vanemas eas, aga lõhkus ta aasal kive, kuna seal all olla viljakas muld, ning plahvatuse käigus jäi Villu ilma oma paarist sõrmest. Peagi selgus ka see, et plahvatuse käigus sai viga ka tema teine silm ning Villu ...
A. Hansen- Tammsaare romaan "Kõrboja peremees" KÕRBOJA REIN 1)Rein töötas õpetajana, kuni ta vend Oskar ostis Kõrboja ja kutsus ka Reinu sinna elama. Ta nõustus ja läks. Tal oli tütar nimega Anna, kes läks linna õppima. Oskar poos end üles ja Reinust sai Kõrboja peremees. Tema kätes Kõrboja muutus aina räsumaks, ta ei suutnud teha nii, et Kõrboja suunduks parema poole. Rein muutus vanemaks ja vanemaks, kuni tundis, et ta ei suuda enam Kõrboja pidada. Ta kutsus Annat Kõrboja perenaiseks ja ta sai sellega hakkama. Ta andis kogu Kõrboja Annale teadmata, kes saab Kõrboja peremeheks. Reinule ei meeldinud Anna plaan teha Katku Villust Kõrboja peremees. See mõtte pakkus talle palju peavalu ja ta üritas Annale teisigi mehi pakkuda. Aga muidu elas Rein vaikselt oma kõrbojal, mida ta ei suutnud paremaks muuta. Ta tahtis vahel lausa Madliga kõrboja sauna ära kolida, et noored omaette saaksid olla. Aga lõpuks polnud tarviski. Ku...
Anton Hansen Tammsaare ``Kõrboja peremees`` Küsimused: 1. Võrdle omavahel Katkut ja Kõrbojat( vähemalt 4 erinevust ). 2. Miks sattus Villu vanglasse? Mida ta ise rääkis sellest? 3. Kuidas suhtub Katku Jüri Villusse?(Näited) 4. Milline suhe oli Villul Kuusiku Eeviga? 5. Milline peremees oli Kõrboja Rein? 6. Mis oli juhtunud Villu silmadega? 7. Miks ja millal ütles Loigu Kusti: `` Kõrboja läheb oma kahe Mousiga``? 8. Millisel tingimusel võttis Anna vastu perenaise koha Kõrbojal?( Rääkides oma isaga) 9. Miks arvati, et Villu sobiski Kõrbojale rohkem peremeheks, kui Katkule? 10. Kes oli Kõrboja Madli? 11. Miks olid Katku ja Kõrboja omavahel riius? 12. Miks peab Eevi oma kodust lahkuma? 13. Pärast Villu surma otsustas Anna linna minna. Miks muutis meelt? 14. Anna hinnang romaanile. Vastused: 1. Kõrboja oli suurem kui Katku. Katkul ei olnud nii vilj...
,,Kõrboja peremees" Anton Hansen Tammsaare Raamat ,,Kõrboja peremees" jutustab sellest, kuidas kaks väga head lapsepõlesõpra, Kõrboja Anna ja Katku Villu taaskohtuvad, pärast seda kui Anna on kaua aega Kõrbojast eemal olnud ja Villu vanglas istunud. Raamat algabki sellega, kuidas Villu vangist välja sai. Seal istus ta sellepärast, et lõi maha mehe, kes tema poja ema Kuusiku Eevit pidevalt tülitas. Kuna Katku Villu vend Juhan lahingus langenud oli ja Katkule kunagi uut peremeest vaja oli, siis Villu oli üks neist kanditaatidest. Nii hakkaski ta isa maid üle vaatama ja otsustas, et mahajäetud Kivimäe tipp tuleb uuesti põlluks teha. Päevad läbi tegi lõhkus ta Kivimäel neid kive. Samal ajal oli aga Kõrbojale tagasi tulnud Kõrboja Anna. Isaga rääkides Kõrboja saatusest jõudsid nad lõpuks kokkuleppele, et Annast saab Kõrboja uus perenaine. Niisiis Jaanipäeval peeti suurt pidu...
KÕRBOJA PEREMEES A.H.Tammsaare Lugu algab sellega, et Villu oli mingile onule peksa andnud ja sellepärast vangi läinud. Mõne aja möödudes saab ta sealt välja ja tuleb koju tagasi. Kõige esimese öö magab ta lakas, sest ta ei julge koju minna, kuid siis kui ema ta avastab, et tema poeg lakas magab kutsub ema Villu koju. Enne sööki tahab Villu aga pesemas ära käija ja jookseb järve äärde.. Teel järve äärde leiab ta kingajäljed, mis talle huvi pakuvad, kuid läheb ikkagi järve äärde pesema. Peale vanglat muutus Villu, ta hakkas tööle, kohe nii et tema ema kartis, et too end ära kurnab. Kuid Villule tuli pähe idee, ta hakkas Kivimäel kive lõhkuma ja otsustas sinna põldu rajada. Villu ssoetaks ka töökoja endale, kus ta võik igasugu tööriistu ja masinaid parandada, sest teda huvitas rauakeetmine või vasega jootmine. Kätt...
Kõrboja peremees Raamat räägib mehest, kes vangist välja saades koju sõitis ning linna tüdrukust, kes linnast isale külla sõitis. Villu oli vangis kakluses mehe tapmise pärast. Villu oli mees, kellele meeldis hirmsasti alkohli juua ning ta oli suur naistemees. Naiste pärast ta koguaeg kaklustesse sattuski. Tal on laps Kõrboja endise teenijannaga. Emal ei ole Villu vastu midagi, kuid Villu isa muudkui kirub ja tahab, et Villu asemel oleks tema Vabadussõjas langenud vend. Anna, kellega Villu noorena sõbrustas, saabub Kõrboja tallu. Villu isa peab vimma Kõrboja talu peale ajast, mil Kõrboja temalt ta maa ära osta tahtis. Kõrboja peremees Rein tahab, et Anna maale jääks talu eest hoolitsema, sest Rein ise enam ei jõua oma plaane ellu viia. Rein oli ka nõus talu maha müüma, kuid Anna ei olnud nõus kodutalu võõrastele andma ning luba ise perenaiseks hakata. Anna korraldab külarahval...
"Kõrboja peremees" Teose teema: teose põhiteemaks on inimestevahelised suhted kahes talus ja Anna peremeheotsingud Kõrbojale. Teose probleemid: Kõrbojale peremehe otsimine - Villu armuprobleemid Kuusiku Eeviga - Villu kehv läbisaamine isaga - Villu halb nägemine ja vigane käsi - Külameeste üleolev suhtumine Villusse - Vaen Katku ja Kõrboja vahel - Eevi eluase pärast ema surma Teose sõnum: Ei maksa probleemide eest põgeneda, sest igale asjale on lahendus. Villu iseloomustus: Ei armastanud nalja (Villu ei armasta teistega naljatada, ei armasta teiste nalja pealtki vaadata, nagu oleks ta selleks juba liiga vana. Lk 113) - Armastas juua (Ja Villu joob, Villu hakkab seda rohkem jooma, mida enam ...
Villu on nõrk inimene Kõrboja peremees peidab ridade vahel keerukat armastuslugu, kus seisus ja uhkus mängivad olulist rolli. Kolmnurk Kõrboja Anna, Kuusiku Eevi ja Katku Villu vahel osutub Villu jaoks kogu tema uhkuse juures liialt koormavaks. Kas Villu oli nõrk tehes enesetapu ? Villu oli veetnud aasta vanglas ning koju jõudes leidis ta tuttavalt teelt eest vana Mausi ja Anna jäljed. Villule meeldis vaadata jälgi ja nende järgi otsustada, kes käija oli. Anna oli tema lapsepõlvesõber, kellest sai linnapreili. Kui nad veel väikesed olid ja ringi jooksid, kukkus Villu Anna pärast oma silma peast. Kolmnurga kolmandal osapoolel Eevil, kelle tõttu Villu vangi sattus, oli Villuga poeg. Kuusiku Eevi oli lihtne saunanaine. Temaga oli Villul kerge, sest ta ei esitanud kunagi nõudmisi, vaid uskus pimesi Villu lubadusi. Peagi selgus, et Anna isa Rein annab talle talu üle. Nüüd sai Annast Kõrboja perenaine. Kõ...
1. Kui kaua ning mille pärast oli Villu vangis istunud? 2. Mida oli Villu vangis olles õppinud? 3. Mis oli Anna perekonnanimi?Millised tingimused ta isale esitas,enne kui kõrboja perenaise ameti vastu võttis? 4. Miks ei olnud Katku Jüri nõus Kõrbojale jaanitulele minema? 5. Kus sai Anna teada,missugused on Villu unistused ja mõtted Kõrboja kohta? 6. Miks tahtis Villu Kivimäe kivid ära lõhkuda? 7. Miks ei olnud Villu nõus Kõrbojale peremeheks minema? 8. Miks Villu end maha laskis? 9. Kuidas lepitas Anna Katku Villut ema endaga? 10. Millist muutust märkas Villu ema Anna välimuses, kui Anna sammus pärast temaga kõnelemist Katku õuest välja? 11. Kes pidi saama Kõrbojale peremeheks? 12. Millal lubas minna Anna uue kiiguga kiikuma? Vastused: 1. Villu istus vangis sellepärast, et ta tappis Künka Otto teibaga ära. Ta oli vangis ~1 aasta. 2. Villu sai vangis meheks. Ta õppis märkama endaümber loodust ja muid asju. Ta hakkas hoolima töö tegemise...
Miks tegi Villu enesetapu ? Anton Hansen Tammsaare teosest ,,Kõrboja peremees" tuntud Katku Villu oli kahekümne üheksa aastane noor mees. Ta elas Katku talus koos oma ema ja isaga, neil oli ka koer Neero. Kui kord noorest peast ja jommis peaga Villu inimese tappis, istus ta mõned aastad türmis. Ta ise tundis, et sest pole ehk midagi, et ta üle aasta vangis on istunud mehe mahalöömise pärast et ta on purjus peaga teivast tarvitanud kui teine tuli pika pussiga. Samuti jooksis Villu metsas ennast ühest silmast pimedaks. Kõrboja talutütar Anna ja Katku Villu, said lapsepõlves läbi nagu külanoored tollel ajal ikka. Kasvades ja maailma rohkem tundma õppides, armusid nad teineteisesse. Takistuseks osutus nende isadevaheline tüli, mis tõusis siis, kui Kõrboja Rein tahtis Katku Jürilt talu ära osta. Jüri aga ei andnud järgi ning talu jäi talle alles. Villu oli laisk ning tööd ta teha ei viitsinud. Talu...
Katku Villu oli 29 aastane noormees. Ta oli kinnine, hoidis rohkem omaette. Töörügaja, enesesse tõmbunud, kannatas vaikselt ja kui vihastas, siis põhjalikult. Enne vangi sattumist jõi Villu tihti ja sattus kaklustesse. Peale vanglast tulekut oli Villu muutunud paremuse poole. Ta tahtis tööd teha. Viinaviga tal ära ei kadunud, kui jõi siis kakles. Villul on ema ja isa kelle juures ta elab. Oma is Katku Jüriga Villu läbi ei saa. Emaga on suhted Villul paremad, sest ema on Villuga leebem. Villul oli soov Katku talus midagi korda saata ja ta soovis omada talu, mille üle oleks tal võimalik uhke olla. Ta tahtis saada peremeheks. Villu sattus vangi oma poa em Kuusiku Eevi pärast. Villu tappis purju s peaga Künka Otto, kes oli Eevile silma visanud. Ta istus vangis aasta aega. Villu saab Kõrboja vana ja vigase suure koera järgi piduliselt hüüdnimeks Kõrboja Mousi. Katku Jüri peab Kõrboja vastu vimma sellest ajast kui sealned peremees Oskar taht...
Karjus rähn,laulis lepalind,häälitses punaütt ja kukkus kägu. ,,Seeaasta möödus kiirelt,, mõtles Katku Villu. Enam nende tappide ja tabade taha ei naase ta kunagi. Ja kõik see oli tema poja ema, Kuusiku Eevi pärast,poleks tookord see paganama Künka Otto oma pussiga vehklenud oleks kõik teisiti ja Eevi ei elaks oma lapsega ema juures saunas. Kaua sedagi olla saab. Villu mõtteid katkestas ukse kriiksumine. ,,Ema,, mõtles Villu,ning teda tabas õrnusehoog. Neero oli ennast sättinud aidavahe väravate ette pikali,ja ema arvates tähendas see üht. Villu on kodus. Nagu taas väikse lapsena,jooksis Villu,seebitükk käes,järve poole.Hetkeks seisatas, et uurida võõraid naisterahva jalajälgi. See oli Villu jaoks nagu mäng,haiglane lõbu. Viivuks unustas ta isegi oma kohaloleku põhjuse. Kuid siiski järve poole sammudes, ei saanud ta enam mõtteist, kelle jäljed need olid. Kas tõesti on preili tagasi? Segaste aegade ning isa vanaduse tõttu on preilil ...
Anton Hansen Tammsaare ,,Kõrboja peremees" Anton Hansen Tammsaare on 19. sajandi eesti üks silmapaistvamaid kirjanikke. Ta on kirjutanud nii novelle, jutustusi, miniatuure, kuid kõige tuntumad on siiski Tammsaare romaanid. ,,Kõrboja peremees" on kirjutatud 1922. aastal, kui oli Tammsaare loomingu kõrgperiood. ,,Kõrboja peremees" on hoolikalt läbimõeldud ülesehitusega, väga lihtne ja poeetiline romaan. ,,Kõrboja peremees" on talupojaromaan, kus kõneldakse ja mõeldakse maast ning selle harimisest, kuid oluliseks saab peremeheküsimus: suur ja jõukas Kõrboja talu vajab peremeest. Kõrboja Rein on olnud selles rollis pigem unistaja kui töömees, oma ebaõnnestumusi tunnetades annab ta talu tütrele üle. Seega peaks Kõrboja Anna mehest saama Kõrboja peremees. Kuigi romaanis räägitakse vaid Kõrboja peremehe osast, loob romaani sisepinge sama küsimuse teine pool: kellest saab Anna mees? Nii varjub peremeheromaani taha lugu inimsüdametest ja nende i...
,,Kõrboja Peremees" Anton Hansen Tammsaare Kogu tegevus toimub Katku ja Kõrboja talus. Katku Villu oli saanud just vanglast vabaks, kuna ta tappis ühe mehe ära. Kui ta tagasi Katkule tuli, siis kõik rääkisid tema saabumisest. Villu oli pool pime, sest kunagi lapsepõlves, Marert( kes oli ka Kõrboja perenaine), kes temaga metsas mängis jooksis mingi ork käes ja sellega jooksis ta Villu silma pihta. Sellest ajast ei näe ta enam parema silmaga. Rein ehk kõrboja endine peremees, Mareti isa nägi palju vaeva, et Kõrboja pärandada Maretile ja et Maret ka sellega nõus oleks. Kui Maret ohjad oma kätte võttis, siis korraldas ta Kõrbojal Jaanitule ja ka samas oma sünnipäeva. Ta kutsus terve küla elanikud kohale. Ka Katku inimesed. Katkust tuli ainult Villu, tema vanemad ei tahtnud Kõrbojale tulla, kuna nad pidasid mingisugust viha Kõrboja vastu, kes tahtsid kunagi Katku talu karjamaid ära osta. Seal jaanipäeval olid kõik kohal. Terve õhtu tantsis...
Kui Villust oleks saanud Kõrboja peremees . Kui Katku Villust oleks saanud Kõrboja peremees oleks võinud minu arvates paljusid asju juhtuda ning tema peremehe põli erinevalt lõppeda. Mina kirjeldan aga ühte versiooni, mis on minule kõige südamelähedasem. Nagu teosest sai teada oli Villu üsna vigane, kuid Anna armastas teda nii väga, et tahtis teda siiski Kõrboja peremeheks. Oletame, et Villu poleks ennast ära tapnud ning võtnud Anna kutse vastu. Kuna siiski Villu oli hea hingega, arvan ma, et ta oleks võtnud Eevi ka Kõrboja tallu elama, et olla ligidal oma pojale. Kuna Villul oli ka palju ideid oleks ta need täide viinud ning teinud talu palju ilusamaks ning elamiskõlblikumaks. Villu oleks rüganud palju tööd teha, nii palju kui tema seisundis oleks olnud võimalik. Elu oleksid raskeks teinud aga hoopiski sama katuse all elavad naised. Eevi oleks olnud enamuse ajast masenduses, sest armastas i...
Maarja-Liis Loo 11.A Katku Villu tugevus ja nõrkus Tammsaare 1922. aasta romaani "Kõrboja peremehe" peategelaseks on Katku Villu. Äsja vangist väljasaanuna ei olnud tema reputatsioon külas just kõige parem. Siiski leidis ta endas jõudu ning motivatsiooni Katku talus midagi korda saata. Villu tugevusteks olid ambitsioonikus, ettevõttlikkus ning perspektiivitunne. Ta tahtis midagi ise luua, olla millegi rajaja. Ta soovis omada talu, mille üle oleks tal tulevikus uhkust tunda, talu, mille peremeheks tahaks tema poeg saada. Ta oli tubli töömees, kuid samas ka põline looduslaps. Siiski, peab kahjuks tunnistama, et Villu oli nõrk isiksus, kes läks lihtsamat vastupanu teed ning võttis endalt elu, kui olukord hakkas liiga keeruliseks muutuma. Tema nõrkusteks võib pidada põikpäisust, liigset auahnust ning kindlasti ka tema füüsil...
Lugemispäevik ,,Kõrboja peremees" Autor: Anton Hansen Tammsaare Pealkiri: ,,Kõrboja peremees" Lühike sisukokkuvõte: Raamatu sündmustik hakkab kulgema Katku Villu elukäänakute ja Kõrbojale peremehele otsimisega. Villu naaseb kodutallu. Ta oli just pääsenenud vangist. Katku Villu oli nimelt vangis istunud inimese tapmise pärast. Villu elu pole just eriti eeskujulik olnud: ta on salakütt, purjutaja ja mitte eriti tööst huvituv mees. Ta satub ka alatihti naiste pärast kaklustesse ja tal on vallaslaps vaese teenijanna Eeviga, kes elab ilma mingi toetuse ja meheta Kuusiku talu saunas oma emaga. Villu on seda tüüpi mees, kes tahab edu ja rikkust saavutada lihtsalt kasvõi seadusevastaselt. Katku Villu ema armastab teda palju, kuid isa jaoks pole ta just lemmik. Võiks öelda, et isa toob Villule Vabadussõjas langenud venda eeskujuks. Ja kui Villu raamatu lõpus en...
Herman Vesiaid 9B ,,Kõrboja peremees" A. H. Tammsaare Autorist A. H. Tammsaare, kelle kodanikunimi oli Anton Hansen, sündis 30. jaanuaril 1878. aastal Albu vallas ja suri 1. märtsil 1940. aastal Tallinnas. Ta oli Eesti kirjanik, kelle loomingusse kuuluvad lisaks ,,Kõrboja peremehele" veel ,,Tõde ja õigus", "Kilgivere Kustas", "Mäetaguse vanad", "Käbe-Kaarli noor naine" jpt. Raamatu sisu Romaani ,,Kõrboja peremees" peategelaseks on Katku Villu. Raamatu alguses oli Villu äsja vanglast väljunud ja koju naasnud. Vanglas oli ta olnud Künka Otto tapmise pärast. Seda ta ei kahetse, kuna Otto ise ründas teda pussiga. Villu saab teada, et Katku naabertallu, Kõrbojale tuleb tagasi peretütar Anna, kellega Villu oli nooruseas sõ...
KÕRBOJA PEREMEES Katku Villu (29) naaseb kodutallu vangist, kus ta on istunud aasta kakluse käigus inimese tapmise eest. Villu on salakütt, puskariajaja, mõtlematu purjutaja, kes naiste pärast tihti kaklustesse sattunud. Lisaks on ta teinud vallaslapse Kõrboja talu endisele teenijale Eevile, kes nüüd elab Kuusiku talu saunas ema juures. Villut pole talutöö huvitanud, teda huvitasid tööriistad ja masinad, üritas rikkaks saada hangeldamise ja puskariajamisega - siit ka joomine ja pahandused. Ema armastab Villut tingimusteta, isa aga toob eeskujuks Vabadussõjas langenud venda. Villu kuuleb, et suurde mõisataolisse Kõrboja tallu on linnast naasmas peretütar Anna (27), kellega ta noores eas sõbrustanud oli. Anna süü läbi on Villu metsas joostes noorena ühe silma kaotanud. Ema ei usalda Kõrboja rahvast ning tunneb halba eelaimust. Isa peab Kõrboja vastu vimma sellest ajast, kui sealne endine peremees taht...
Katku Villu (29) naaseb kodutallu vangist, kus ta on istunud kaks aastat kakluse käigus inimese tapmise eest. Villu on salakütt, puskariajaja, mõtlematu purjutaja, kes naiste pärast tihti kaklustesse sattunud. Lisaks on ta teinud vallaslapse Kõrboja talu endisele teenijale Eevile, kes nüüd elab Kuusiku talu saunas ema juures. Villut pole talutöö huvitanud, teda huvitasid tööriistad ja masinad, üritas rikkaks saada hangeldamise ja puskariajamisega - siit ka joomine ja pahandused. Ema armastab Villut tingimusteta, isa aga toob eeskujuks Vabadussõjas langenud venda. Villu kuuleb, et suurde mõisataolisse Kõrboja tallu on linnast naasmas peretütar Anna (27), kellega ta noores eas sõbrustanud oli. Anna süü läbi on Villu metsas joostes noorena ühe silma kaotanud. Ema ei usalda Kõrboja rahvast ning tunneb halba eelaimust. Isa peab Kõrboja vastu vimma sellest ajast, kui sealne endine peremees tahtis tema talu maid ära osta. Vangist naasnud Vill...
KÕRBOJA PEREMEES Villu saabus vanglast. Ta oli sinna sattunud inimese tapmise tõttu, enda sõnul kaitses ta selle teoga Eevit, sest Künka Otto oli tüüdanud teda. Kuid raamatu vältel on villu töökas, kohati sant, tahtejõuline( olid unistused ja tahtis neid ellu viia), joomamees, tugeva iseloomuga(pärast haiglat), jäärapäine(ei andnud järele ning lõhkus kive edasi ka peale seda, kui isale see ei meeldinud) , kergesti ärrituv. Villu on saabunud koju, lubab edaspidi tööd tegema hakata, kuna on õppinud tööd tegema. Läks järvele linnatolmu pesema. Villu leidis jälje ja uuris seda, ta sai teada Kõrboja Anna kohalolekust ja muud palju muud temast. Saabusid nelipühad. Villu tegi palju töid: parandas, sättis, lõhkus ja tassis kivimäel kive. Peo ajal ta järve äärde teiste juurde ei läinud. Kõrboja Rein ootab Annat koju (et talukoht talle anda) ja mõlgutab oma mõtteid Annast ja oma naisest...
Kirjandus ja armastus Armastus on inimelu lahutamatu osa. Kõndides mööda tänavaid võid näha igalpool paarikesi, kes on värskelt armunud. Muidugi on ka paare, kes on koos olnud kauem. Kõik nad näivad nii õnnelikud ja ehk ongi, kuid igas suhtes valitseb intriige. Sellist armastust vist ei eksisteerigi, mis võidab kõik maailma halva. Kuskil on alati mingi probleem. Nii nagu päriselus võib näha rõkkavat-kriiskavat armastust ka kirjanduses. Ükski teos ei saa läbi ilma inimestevaheliste suheteta. Kui poleks teoses suhteid jääks raamat igavaks, ega poleks enam nii kaasakiskuv. Enamasti raamatu võtmeks ongi armastuses esinev konflikt. Inimesed ei pruugi üksteist mõista või tulevad muud vastuolud. Tavaliselt raamatud algavad ebaõnnelikus armastuses ja selles, kuidas üheskoos loodetakse võita igavene õnn. Võiksin tuua ühe näite A Puskini raamatust ,,Jevgeni Onegin" ühe näite, kus neiu armub noormehesse...
1.Anton Hansen Tammsaare elu ja loomingu ülevaade · Pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust, selle järgi võttis endale nime. · Isa oli rahvuslikult meelestatud; koju oli tellitud ajaleht; isa uuris põhjalikult piiblit- Andrese prototüüp · Lapsepõlves lasi vibu ja ujus, peres oli 12 last kokku, ellu jäi 10 · ise õppis ära viilumängu ja lugemise, isa oli karm ja ema malbe · 8 aastaselt Sääsküla vallakooli, aasta hiljem Prümli vallakooli · käis Treffneri koolis, teenis raha töötades valvurina, andis algklassidele tunde · ta lemmikuks oli Dostojevski ja Tsehhov · Suits ärgitas teda edasi kirjutama, esimene asi ilmus 1900 Postimehes · töötas ka ajalehes Teataja; õige pea hakkab teatriretsensioone kirjutama · 1907 TÜ Õigusteaduskond; Vabatahtlikult asub õppima ka prantsuse ja inglise keelt. Kirjanikest mõjutavad teda Goethe, Shakespeare. Teeb...
11. Tammsaare elu ja loomingu I perioodi ülevaade + „Kõrboja peremehe“ analüüs Tammsaare sündis 1878. aastal Järvamaal Albu (Vargamäe majamuuseum) vallas Põhja-Tammsaare talus (Jakob Sikenberg-Pearu prototüüp). Peres oli isa Peeter Hansen, kes on Tammsaare teose „Tõde ja õigus“ Andrese prototüübiks: tõsine töörügaja, range, austas piiblit jne), ema ja 12 last, kellest 10 jäid ellu. Tammsaare õppis esialgu vallakoolis (tänases mõistes algkool), edasi Väike- Maarja koolis, kus omandas põhihariduse. Oma õpinguid jätkas mees Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis on „Tõde ja õiguse“ Mauruse kooli prototüüp, ning samal ajal töötas Tallinna Teataja toimetuses. Lisaks on kirjanik töötanud ka muudes ajalehtedes; vene, saksa, inglise ja prantsuse keele tõlgina ning on tuntud kui hinnatud teatrikriitik. Kõrghariduse sai Tammsaare Tartu Ülikoolis õigusteaduskonnas. Oli ka üliõpilasseltsi Ühendus liige. Tema õpinguid takistas aga haigus nimega tu...
autor: teos: Vilde "mäeküla piimamees" Tammsaare kõrboja peremees Gailit "Toomas Nipernaadi Balzac ISA GORIOT Dostojevski kuritöö ja karistus Tolstoi sõda ja rahu Tsehhov kolm õde Ristikivi "Tuli ja raud" Ibsen Peer Gynt" Hamsun "Nälg". Kristjan-Jaak Peterson "Lootus" Juhan Liiv Kui tume veel kauaks ka sinu maa" Koidula "Mu isamaa on minu arm" peategelased: maa ajastu Tõnu Prillup, Mari, Kremer eesti realism Katku Villu, Anna, Eevi eesti realism Toomas Nipernaadi eesti realism Vauquer, Courure, Isa Goriot ja tema tütred pr...
Kirjandusteose analüüs Koostaja: XXX 05.12.08 Kõrboja peremees Anton Hansen Tammsaare Tallinn 1976 1. Teose sisu lühikokkuvõte Pärast seda kui Katku Villu vanglast tagasi Katkule tuli, hakkas ta Kivimäel kivisid lõhkuma, lootes sellest kohast põllumaad saada. Katku kõrval Kõrbojal sai uueks perenaiseks Anna, kes otsis Kõrbojale peremeest. Jaanipäeval juhtus õnnetus, mille tõttu sai Villust sant. Sandina ei tahtnud Villu saada Kõrboja peremeheks, kuigi tal oleks olnud Kõrbojaga...
A.H.Tammsaare elu ja loomingu ülevaade. Tammsare loomingu tähtsus eesti kirjanduse arengus. 1878-1940 A.H.Tammsaare sündis ja kasvas üles Järva-Madise kihelkonnas Albu vallas Tammsaare – Põhja talus.(Kõrvemaa maastikukaitseala) 1886.aastal läks ta vallakooli, sealt edasi Väike-Maarja kihelkonnakooli, seejärel Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi ja ülikooli. Väike-Maarja oli sajandi lõpul arvestatav kultuurikeskus. Kooli õpetajateks olid Jakob Tamm (luuletaja), jakob Liiv(JuhanLiivi vend)- tugevad pedagoogid. Sellest koolist on saanud alguse nii huvi kirjutamise kui ka muusika vastu. Treffneri gümnaasiumis oli samuti heal tasemel aineõpetus. Puuduva õpperaha teenis Tammsaare tasa tööga- oli valvur, andis tunde kooli algklassides. Kuna erkoolidel ei olnud õigust korraldadas küpsuseksameid, sooritasid õpilased neid mõne kroonugümnaasiumi juures. Tammsaare tegi seda Narvas. Treffneri gümnaasiumi läbielatut kirjeldab Tammsaare oma „Tõe ja õigu...
Anton Hansen Tammsaare 1878-1940 Sündis Järvamaal Albu vallas, 12-ne lapselises peres, millest ellu jäi 10 last. Tema isa oli hariduse toetaja ning neil oli kodus kaks tähtsat raamatut : ,,Piibel" ja ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees." Tammsaare läheb Sääsküla vallakooli, peale seda Prümli vallakooli, siis Väike-Maarja kihelkonnakooli, kus tema õpetaja oli ka luuletaja-sai innustust õpinguteks. Ta on vaimustuses Juhan Liivi raamatust ,,Vari." Edasi läheb Hugo Treffneri gümnaasiumisse, tutvus seal Darwini õpetusega ja lõpetab selle kooli. Omandas Dostojevskit, mis oli talle väga oluline, tõlkis ära ,,Kuritöö ja karistuse." ,,Inimene on saladus" Dostojevski aforismid , see on ta loomingu põhiteema. Tammsaare töötab ajakirjanikuna, on reporter. Kirjutab pidevalt artikleid. Rahvas sai temast innustust ja ainet. Tammsaare sai nii suureks, sest tal oli ,,aega oma mõte ära ...
Orud ja mäed, järved ja jõed I Eesti Vabariigi aegsel proosamaastikul Iseseisvas Eesti Vabariigis olid kirjanduse arengutingimused varasemaga võrreldes soodsad ja saavutusedki vastavad. Hoolimata sellest jätkus küllaga mitmesuguseid probleeme. Uuel riigil tuli võidelda kasvuraskustega, mida süvendas majanduslikult ebastabiilne ja 1930. aastail poliitiliselt komplitseerunud rahvusvaheline olukord. Ennekõike nõudis lahendamist turumajanduse ja kunstiloomingu kokkusobitamise igavene küsimus, mida teravdasid ühelt poolt noore rahvuskultuuri kasvavad nõudmised ja teiselt poolt väikeriigi ressursside piiratus. Asjaolusid arvestades kujunes riigi kultuuripoliitika kunstide majandusliku toetussüsteemi -Kultuurkapitali loomisel küllaltki edukaks. 1920. aastate poliitiline demokraatia võimaldas kirjanikele praktiliselt täielikku loominguvabadust, mida 1934. aastast autoritaarsemaks muutunud reziim küll tuntavalt piiras. Nii ongi...
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. ANTON HANSEN TAMMSAARE ELULUGU 5 1.1. Tammsaare nooruspõlv 5 1.2. Elu koitjärvel 5-6 1.3. Tammsaare elu Tallinnas 6 1.4. Tammsaare ausambad ja mälestised 6 2. ANTON HANSEN TAMMSAARE LOOMING 7 2.1. Loomingu I periood 7-8 2.2. Loomingu II periood 8 2.3. Loomingu III periood 8-9 2.4. Tammsaare ajakirjanikuna 9-11 2.5. Tammsaare stiilist 11 KOKKUVÕTE 12 KASUTATUD KIRJANDUS 13 SISSEJUHATUS Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) on üks eesti kuulsaimatest kirjanikest, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse...
ANTON HANSEN TAMMSAARE 1878 1940 Sündis Albu vallas Põhja Tammsaare talus. Haridus: · Sääsküla vallakool · Väike Maarja kihelkonnakool (lõpetas 18. aastaselt) · Hugo Treffneri erakool Tartus andis viiulitunde; tegi koolis lihtsamaid töid; esimesed jutustused ajakirjanduses · Tartu Ülikoolis õigusteadus Töö: · ,,Teataja" toimetus · ,,Vaatleja" toimetus · ,,Sõnumete" toimetus · vabakirjanik (1920..) Oli üliõpilasseltsi ,,Ühendus" liige. Juristidiplom jäi Tammsaarel saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. 1918. aastal tutvus ta endast 18 aastat noorema Käthe Weltmanniga (sel hetkel oli Tammsaare 40. aastane) ning naine pidi sõitma Tammsaarele külla ning pani ajalehte kuulutuse, et: Anton Hansen Käthe Hansen ...
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ANTON HANSEN TAMMSAARE ELULUGU 1.1. Lapsepõlv 1.2. Noorukiiga 1.3. Elu pärast kooli lõpetamist 1.4. Haigusaastad 1.5. Elu Tallinnas 1.6. Tammsaare tööpäev Tallinna perioodil 1.7. Tammsaare surm 2. ANTON HANSEN TAMMSAARE LOOMING 2.1. Tammsaare kirjanikuna 2.2. Tammsaare tõlkijana 2.3. Tammsaare ajakirjanikuna 2.4. Tammsaare kriitikuna 3. TEOSE ANALÜÜS KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Anton Hansen Tammsaare on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost ,,Tõde ja õigus" teab peeagu iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatusega, tundliku loomuse ning väga laialdase teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kijutatud erakliku, endasse tõmbunud inimesena. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest on Tammsaare väga seltskondlik, jutukas, lõb us ja sarmikas. (Tammsaare...2007). Väike-...
KOOL Nimi VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: õp. ............. Koht, aasta SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................3 I VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA ELU.................................................................. 4 III VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA LUULEKOGU ,,KAUGED RANNAD".......7 KOKKUVÕTE...........................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 9 Lisa 1........................................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Villem Grünt...
Tõde ja õigus Kui välismaalased paluvad iseloomustada eestlast, siis osutub see küllaltki keeruliseks ülesandeks. Tahaks ju enda kohta midagi positiivset öelda. Naljakalt mõjub ütlus, et ühe eestlase toiduks on teine eestlane. Kuidas aga näidata, et meie erakordsus seinebki jonnakuses ja kadeduses, mis annab meile visaduse ja töökuse? Ometi tunduvad need olevat põhjused, miks nii väike rahvus veel oma keelt kõneleb ja Euroopa asjades nüüdsest kaasa räägib. Enamus meist vist ei oska ühte eestlast täpselt kirjeldada, kuid sellega on hakkama saanud Eesti armastatuim kirjanik Tammsaare, kes on pannud paberile "tõelise eestlase" sügavaima olemuse. Tammsaare on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Tammsaare loomingu kõrgaeg algas näidendist Juudit (1921) ja romaanist Kõrboja peremees (1922). Keskse tähtsusega on 5-köiteline romaan Tõde ja õigus (19261933), mis on mitmekülgne sotsiaalseid probleeme käsitlev...
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 11ü klass Piia Stamberg A.H.TAMMSAARE Referaat juhendaja:Kalle Lõuna Haapsalu 2009 Sisukord 1)Sissejuhatus..................................................................................................................3 2)Elulugu.........................................................................................................................4 · Lapsepõlv · Noorpõlv · Elu peale hariduse omandamist 3)Üliõpilasselts ,,Ühendus".............................................................................................5 4)Varajane looming.........................................................................................................6 5)Teine loomingu periood...............................................................................................7 6)Loomingu kõrgperiood.......................
Aidi Vallik Referaat Juhendaja.õp Tallinn 2009 Sisukord Sisukord. lk. 2 Sissejuhatus. lk. 3 Elulugu. lk.4-5 Looming. lk.6 . 2 Sissejuhatus Mina valisin selle teema sellepärast, et mulle meeldib kirjanik Aidi Vallik ja tema kirjutatud raamatud. Minu viimati läbiloetud raamat oligi üks selle kirjaniku teoseid: ,,Kuidas elad, Ann?". 3 Elulugu Aidi Vallik on eesti noorsookirjanik, kes on sündinud 11. mail 1971. aastal. Oma lapsepõlves elas ta vanaisa ja vanaema juures, sest tema ema õppis Tartus juristiks ning tuli ülikoolist tagasi siis, kui Aidi oli saanud 11-aastaseks. Kirjaniku vanaisa oli väga hooliv ja t...
Anton Hansen Tammsaare A. H. Tammsaare (ebatäpselt ka Anton Hansen Tammsaare, Anton-Hansen Tammsaare, Anton Hansen-Tammsaare või Anton Tammsaare; kodanikunimi Anton Hansen; (30 jaanuar 1878 Albu vald- 1. märts 1940 Tallinn) oli eesti kirjanik. Tema tuntuimad teosed on: Tõde ja õigus, Kõrboja peremees, Juudit ja Põrgupõhja uus Vanapagan 1 Anton Hansen sündisJärvamaal Albu vallas . Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääskülas koolis, hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida. Ta õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel ...
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõg...
Sisukord: Kirjandus Haapsalus. 2-3lk Kirjanikud Haapsaluga seotud. 4-6lk * Ernest Enno. 4lk * Villem Grünthal Ridala. 5lk * Aidi Vallik. 5lk * Juhan Paju. 6lkKirjandus Haapsalus Haapsalus sündinud kirjanikke, kes on elanud või olnud seotud selle kohaga, on vähe. Samas on paljud kirjanikud käinud siin oma mõtteid mõlgutamas ja uusi teoseid välja mõtlemas. Kõige tuntum koht, kus käidud, on Haapsalu Tagalaht. Rohkelt on kirjanikke, kes on siin vaid korra peatunud, mõne hea sõbra juures käinud või lihtsalt läbisõidul olnud. Üksikud nendest on kirjutanud teoseid Haapsalust. Näiteks tuntud vene 18. Sajandi poeet Gavrila Romanovitsh Derzhavin, kes on pühendanud oma loomingut Haapsalule. Haapsalus on sündinud üksikud, pikemalt elanud mõned, loomingulist kirjatööd teinud vähesed, töötanud paljud, peatunud ja puhanud peaaegu kõik Eestimaa kirjamehed pluss mõni mujalt lisaks. Tundub, et kirjameestele see kuurort pikemaks loometööpeatuseks ei p...
Kooli nimi Anton Hansen Tammsaare, August Gailit Õpimapp Koostaja: Sinunimi Juhendaja: õpetajanimi Tartu 2009 Anton-Hansen Tammsaare (30.01.1878 - 01.03.1940) Elulugu Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. Tammsaare kolis lõplikult Tallinnasse elama 1919. aasta 1.septembril. Enne s...
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur ...
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (...
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõna...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut XXX Eesti maastikurajooni ülevaade KÕRVEMAA Iseseisev töö õppeaines ,,Eesti loodusgeograafia" XXX Juhendaja: XXX Tartu XXX SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.MAASTIKURAJOONI (MR) LOODUSGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE MR-I LOODUSLIKEST TINGIMUSTEST JA ERIPÄRAST.........................................................4 1.1 Kõrvemaa asend............................................................................................ 4 1.2 Kõrvemaa maastiku eripära (geoloogilised iseärasused)...............................5 1.3 Reljeef e pinnamood...............................................................................
Tallinn Polütehnikum Aidi Vallik "Mis sinuga juhtus, Ann? Referaat Koostas: Kert Pallo Juhendaja: Tiina Luik Tallinn 2008 1 Sisukord 2.........................................................................................................................Sisukord 3......................................................................................................................Aidi Vallik 6.......................................................................................................................Tegelased 7.................................................................................................................Põhiprobleem 8.................................................................................................................Oma arvamus 9...........................
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 2...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
