Käände nimetus Käände küsimused Eessõna Naissoost nimisõnad Meessoost nimisõnad ? (seest), -/-() -/- ? (pealt), , ? (eemale), , ? (millenigi), - (tagant), - (alt), (lähedal), (juures), (ümber), ...
Morfoloogia Eesti keele käänded Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. Eesti keeles on 14 käänet: nimetav siil 1. nominatiiv kes? mis? omastav siili 2. abstraktsed ehk grammatilised käänded genitiiv kelle? mille? osastav siili 3. partitiiv keda? mida? sisseütlev siili/sse 4. ...
KÄÄNETE FUNKTSIOONID1 Nimetav Nimetav kääne on kõige neutraalsem kääne. Tal puudub ka käändelõpp. Nimetava käände tähtsaim funktsioon on nimetada asju ja tähistada lause alust, st seda, kes teeb midagi või lihtsalt on. Umbisikulises tegumoes, kus lausel puudub alus, võib nimetavas käändes olla täissihitis. Tahetakse välja selgitada tõeline põhjus. Laps saadetakse koju. See raamat toodi mulle eile. Täissihitis on nimetavas käändes ka käskivas kõneviisis. Saatke laps koju! Too raamat siia! Seega võib öelda, et nimetava käände funktsioon on tähistada lauses kõige tähtsam nimisõna. Tavaliselt on selleks lause alus, kui aga alus puudub- umbisikulises tegumoes ja käskivas kõneviisis- siis on lause kõige tähtsam nimisõna sihitis. Tulema + da-inf, on vaja, on tarvis+ da- inf (Laps tuleb koju saata. Laps on vaja koju saata.) Omastav ...
24. MORFOLOOGILINE PARADIGMA Morfoloogiliseks paradigmaks nimetatakse kategooriate alusel korrastatud sõnavormide hulka. Sõna paradigma koosseis sõltub sellest, missugusesse morfoloogilisse sõnaklassi sõna kuulub. Sel alusel võib eristada käändsõna, pöördsõna ja tingimisi ka võrdlussõna paradigmat. Ühe sõnaklassi paradigma koosseisu määravad morfoloogilised kategooriad, millega see sõna seostub. Paradigma maht ehk liikmete arv oleneb sellest, kui palju omavahelisi kombinatsioone vastavate kategooriate liikmed annavad. Konkreetse sõna sõnavormide hulk võib paralleelvormide võrra suurem olla. Käändsõna paradigma Eesti keele käändsõna paradigmas on kahe arvu ja 14 käände kombinatsioonina 28 liiget. Nt sõna kala paradigma on järgmine: kääne arv ainsus mitmus Nimetav kala kalad Omastav kala kalade Osastav kala kalasid ~ kalu Sisseütlev kalasse kaladesse Seesütlev kalas ...
OMADUSSÕNADE VÕRDLEMINE Kuidas saame sõnu võrrelda? • Erinevate sõnade abil (väike- pisike- tilluke) • Lisades omadussõna ette mõne määrsõna (väga väike,üpris väike) • Kasutades sama omadussõna eri vorme(väike – väiksem - väikseim) Võrdlusastmete moodustamine • Võrdlusastmeid on kolm - algvõrre, keskvõrre, ülivõrre • Lihtsaim neist on algvõrre - selleks on omadussõna nimetav kääne. Keskvõrre (moodustatakse ainsuse omastava käände abil) • Põhireegel on lihtne: algvõrde omastav kääne + m Näited: vaba+m=vabam kartliku+m=kartlikum palava+m= palavam kuulsa+m= kuulsam Keskvõrde erandid • Omastava käände a või u asendub mõnikord e tähega. (näiteks pika-pikem, targa-targem, paksu-paksem, valju-valjem) • ke-lõpulistes sõnades lüheneb tüvi (lühike-lühikese-lühem; õhuke-õhukese-õhem) • Sõna hea keskvõrre on parem Ülivõrde moodustamine Ülivõrde moodustamiseks on kaks erinevat võimalust...
1. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt. Morfoloogiline süntees, morfoloogiline analüüs. Vormiõpetuse põhiüksus morfeem. Allomorfid. Leksikaalne morfeem (tüvi, tuletusliide), grammatiline morfeem (grammatilise kategooria tunnus, käände-ja pöördelõpp). Leksikaalne tähendus, grammatiline tähendus. Formatiiv. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt - On grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega – nende moodustamisega ja nendest arusaamisega. Kahesuunalised protsessid: sünteesi- ja analüüsiprotsessid. Vormimoodustus ehk morfoloogiline süntees - Vormimoodustuse tulemuseks on korrektne sõnavorm ehk leksikaalset ja grammatilist tähendust kandev fonoloogiline järjend. Morfoloogiline analüüs - vastupidises suunas toimuv protsess: mingi fonoloogilise järjendi leksikaalse ja grammatilise tähenduse tuvastamine ehk kindlaks tegemine. Seega tegeleb morfoloogiline analüüs sõnavormidest arusaami...
Albu Põhikool Käänded Euroopa keeltes Emakeeleolümpiaadi I vooru töö Albu 2003 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................3 1. KÄÄNDE DEFINITSIOON.............................................................................................................................4 2. EUROOPA KEELED.......................................................................................................................................5 2.1. Euroopa keelte räägitavus..........................................................................................................................5 2.2. Euroopa keelte grupid......
Morfoloogia kokkuvõtlik konspekt 1. Leksikaalne ja grammatiline tähendus. Leksikaalne tähendus on sama sõna kõigile muutevormidele ühine tähendus, mida kannab sõnatüvi. Näiteks: vormide kirg, kired, kirgedeta tähendus on ,,tugev tunne". Grammatiline tähendus on ühesugustele muutevormidele ühine tähendus, mida kannavad harilikult tunnused, vahel ka tüveteisendid. Näiteks: kirgedeks, lapseks, kollaseks, sinuks tunnus ks märgib saavat käänet; külla, jõkke, merre on sisseütleva käände vormid. 2. Semantika, leksikoloogia, süntaks, morfoloogia, foneetika. Nende omavahelised seosed. Semantika, leksikoloogia, süntaks, morfoloogia ja foneetika on kõik keeleteaduse harud. Leksikoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõna ja sõnavara, jagunedes selle järgi sõnaõpetueks ja sõnavaraõpetuseks. Semantika ehk tähendusõpetus uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid n...
Arvsõnad -teist, -kümmend, -sada
Nimisõna.The noun. Oma ülesehituselt jagunevad inglise keele nimisõnad kolme liiki: 1) lihtnimisõnad nt: man, bird, apple, steam, love, pigeon, button 2) tuletatud nimisõnad (sisaldavad sufikseid) nt:teatcher, sailor, artist, building, translation, astonishment, friendship, childhood, lazines 3) liitnimisõnad nt: blackbird, newspaper, seaman, income, appletree, ballpoint, keyhole, rainbow, steamboat Tähenduselt on nimisõnad kas üldnimed või pärisnimed: 1) üldnimed (common nouns) nt:boy, tree, forest, people, family, air, cheese 2) pärisnimed (proper names) nt: Jane, Jack, Estonia, the United Kingdom, the Mississippi, New York, the Savoy (hotel), Oxford Street, Westminster Abbey, The Times Üldnimed on kas loendatavad või loendamatud nimisõnad. Loendatavaid nimisõnu (countables/count nouns) võib kasutada koos umbmäärase artikliga a/an, neil on mitmuse vorm ning neid saab ...
Eesti õigekeelsus ja väljendusõpetus September 2016 Keelehooldeallikate kasutamine 1. Mida tähendab, et õigekeelsussõnaraamat on kirjakeele normi alus? Õigekeelsussõnaraamat on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määruse alusel eesti keele õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute alusena. See tähendab, et korrektse keelekasutuse tagamiseks tuleks järgida raamatus esitatud soovitusi ja reegleid. 2. Võrdle õigekeelsussõnaraamatu ja eesti keele seletava sõnaraamatu abil sõnade enamik ja enamus tähendust. Otsusta, kumb sõna sobib lausesse ......................... meist oskab vene keelt, ja põhjenda otsust. Korrektne on kirjutada: ,,enamik meist oskab vene keelt.", sest enamik tähendab suuremat osa, samas kui enamus tähendab arvulis...
MORFOLOOGILINE ANALÜÜS (MÄRKIMINE ALGAB TAGANTPOOLT) KÄÄNDSÕNADE KATEKOORIA ( nimisõna, arvsõna, asesõna) I katekooria arv 2ARVU AINSUS MITMUS Ei eralda midagi. Raamat, siga, lehm D, de, te, i (u ) kan-u, kaer-u, sig-u, maj-u, lin-u II käände kategooria LÕPP NB ! Üks söna ei saa kunagi olla korraga kahes käändes. Ainult üks käändLÖPP ! III võrdluse kategooria omadussõnal ! -m - im (-em) NB! -ik- ülivõrre -em; võrde aste ma- ei ole alati tegevus tunnus. Saab eraldada liidet. Ainusue nimetavat ei eraldaa!!!! PÖÖRDSÕNA KATEGOORIA I isiku ehk pöörde kategooria pöördelõpp ainsus/mitmus II aeg 4 aega ! Olevik ( ei ole eraldamist, va kse olevikul) Lihtminevik ; si , s, i ...
MÕISTED 1. Struktuur - erinevad keeleüksused, süsteemi osade vaheline seos (häälikud, käändelõpud; sõnu omavahel kombineerides saame lause) 2. Süsteem häälikusüsteemi ülesanne on määratleda, milliseid häälikuid antud keel kasutab. Need võivad eri keeltes olla erinevad. 3. Keele struktuuri tasandid: semantika tähendusõpetus süntaks lausemoodustus morfoloogia vormimoodustus (õiged tunnused ja lõpud) leksikoloogia sõnavara foneetika häälikusüsteem 4. Keele funktsioonid: info edastamine emotsioonide edastamine suhtlemine mõtlemisvahend kuuluvuse väljendaja 5. Esimese eesti keele grammatika kirjutas Heinrich Stahl (1637). 6. Keelemärgid sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Keelemärgil peab olema tähendus ja häälikuline kuj...
1.Millist kolme arenguperioodi eristatakse eesti k puhul? Dateeri ● Vaneesti keel -1200 ● Murrangueesti keel 1200-1700 ● Uuseesti keel 1700-tanapaev 2. Millised keelemuutused toimusid vanaeesti keeles? ● Õ- hääliku tekkimine ● Kujunes välja 3 murderühma: liivi, lounaeesti ja pohjaeesti. ● Kt muutus 3. Millised keelemuutused toimusid murranguperioodil? ● Lõpu- ja sisekadu ● Vältevahelduse teke ● Tekkis kaudne koneviis 4. Millised keelemuutused toimusid uuseesti keeles? Alguse määr? ● Eesti keelse täispiibli avaldamine (1739a.) ● Kaasaütleva käände väljakujunemine ● Oleva käände kasutuselevõtt ● I-ülivõrre ● Maks- vorm 5. Mis on sotsioperiood? ● Ajastu, mille vältel ühiskondlikud suhted on suhteliselt stabiilsed. 6. Kus on kirjas esimesed eestikeelsed lausekatked? Mis sajandist see teos pärineb ja millest jutustab? ● Henriku „Liivimaa kroonikas” ● 13 saj. ● Jutustab...
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sõnauurimus SÕNA EMA EESTI KEELE AJALOOS Erikursus eesti keele ajaloost MIRELL PÕLMA Tartu 2014 SISUKORD 1.SÕNA EMA TAUST......................................................................................................3 1.1. Sõna ema etümoloogia................................................................................................3 1.2. Sõna ema tähendus.................................................................................................4 1.3. Sõna ema levik Eesti murretes................................................................................5 2.SÕNA EMA LEVIK KORPUSTES...............................................................................6 2.1. Sõna ema vanas kirjakeelekorpuses.......................................................................6 2...
Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus................................................................................................................................ 2 Eesti keele kõnelejad............................................................................................................... 2 Eesti keele ajalugu................................................................................................................... 2 Murded........................................................................................................................................ 3 Murrete erinevused...................................................................................................................... 4 Eesti keele Grammatika .....................................................................
Määrsõnatuletus Määrsõna on muutumatu sõna, mis kuulub ainult tegusõna juurde: käitus julgelt (kuidas?) -lt määrsõna sufiks julgelt poisilt -lt alaltütleva käände lõpp,mis kuulub omadussõna juurde Sufiksid -sti hästi -ti öösiti -misi aegamisi -kuti vastakuti -vil(e) elevil, elevile -li kõhuli -kesi kahekesi -stikku vastastikku -vel(e) ärkvel(e) -ldasa loomuldasa -tsi telefonitsi
Semantika uurib keele seost reaalsusega ja keelevahendite mõistmise protsessi. Sõna on keelmärk, mis koosneb häälikujadast ehk tähistajast ja tähendusest ehk tähistatavast. Tähendus koosneb nominatiivsest tähendusest ehk keelendi vahetult tegelikkuse esemete, olendite, nähtuste jm-ga seotud põhitähendusest; ekspressiivsest tähendusest ehk keelendi põhitähendusele toetuvast emotsionaalselt värvitud tähendusest ja assotsiatiivsest tähendusest ehk sotsiaalsest, kultuurilisest jms taustast tulenevast lisatähendusest. Tähenduse põhiliigid on leksikaalne tähendus ehk keelendi üldistatud potentsiaalne tähendus, st sama sõna kõigi muutevormide ühine tähendus; aktuaalne tähendus ehk keelendi konkreetses kasutuses avalduv tähendus ja grammatiline tähendus ehk ühesuguste muutevormide (tunnused või tüveteisendid) ühine tähendus. Sõnadel sale ja sihvakas on positiivne, sõnadel kõhn ja kondine aga negatiivne konnotatsioon. Kollokatsioon on keeleline ...
Struktuuriõpetuse mõisted · Keelemärk on sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. · Märgisüsteem on märkide ja reeglite hulk, mille abil saab lihtsamatest kirjamärkidest moodustada keerukamaid. · Polüseemia on nähtus, mille puhul sõnadel on mitu teineteisega tihedasti seotud tähendust. · Homonüümia on nähtus, mille puhul kahel keelemärgil on samakõlalised tähistajad. · Sünonüümia on nähtus, mille puhul ühel tähistataval on mitu erinevat tähistajat. · Konsonandid on sulg- ja ahtushäälikud. · Foneetika on teadus, mis uurib häälikute füüsikalisi omadusi. · Fonoloogia on teadus, mis uurib häälikuid kui keeleüksusi. · Foneem on hääliku kujund. · Silp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. · Silbi tuum on täishäälik või täishäälikuühend. · Lühike on silp, millel puudub lõpp ja tuumas on üks täishäälik. · Pikk on silp, millel on olemas silbi lõpp või mille tuumas on kaks täishäälikut. · Kõne...
HÄÄLDUSNIPID I HÄÄLDUSNIPID II HÄÄLDA KÕIK HÄÄLIKUD VÄLJA! “T”, “L”, “N”, “S” TUMEDAD! korkea talo (puhek. korkee talo) KAKS ÜHESUGUST TÄHTE PIKALT! Tallinna, koti, kissa, kassi, tapaan teidät; hän tulee; hyvää päivää sisu, autotalli, katu, kyllä RÕHK ON ALATI 1. SILBIL! “H” SELGELT VÄLJA! musiikki; ammatinvalinnanohjaaja SÕNA LÕPUS TUGEV “T” (mitmus)! harmaa hevonen, kissat; koirat; autot; miehet; naiset; lapset huomenna, hän haluaa 1 2 HÄÄLDUSNIPID III HÄÄLDA KOHANIMESID! I JA III VÄLDE: LAHTI, OULU, LAPPEENRANTA, TULI – TUULI, SAUNAN – SAUNAAN ...
Erivajadusega laste kõnearendus KÄÄNDE HARJUTAMINE Alalütlev: Kellel? Millel? Kus? Millel istub kaisukaru? Kaisukaru istub kapil. Millel istub siniste pükstega jänku poiss? Jänku poiss istub toolil. Kellel on silmad kinni? Kassil on silmad kinni. Millel istub roosade pükstega jänku tüdruk? Jänku tüdruk istub vaibal. Kus ripuvad pildid? Pildid ripuvad seinal. Osastav: Keda? Mida? Mida vaatab jänku tüdruk (roosade pükstega)? Jänku tüdruk vaatab raamatut. Mida vaatab jänku poiss (siniste pükstega)? Jänku poiss vaatab arvutit/pilti? Keda näeme ülemisel voodil? Ülemisel voodil näeme kassi. Mida joonistas jänku tüdruk oma raamatusse/vihikusse? Jänku tüdruk joonistas sinna lipsu. Mida mängib jänku seinal oleval pildil? Pildil mängib jänku jalgpalli?
Näide Käände Vastab # Kääne grammatilin küsimustele e tähis ainsuses mitmuses mis? 1. Nimetav nominatiiv kes? auto autod Missugune? 2. Omastav genitiiv kelle? mille? auto autode 3. Osastav partitiiv keda? mida? autot autosid 4. Sisseütlev illatiiv kellesse? millesse? autosse autodesse 5. Seesütlev inessiiv kelles? milles...
Käänded Eesti keeles on 14 käänet (sõna auto iga kääne ainsuses ja mitmuses): 1. Nimetav (nominatiiv) küsimused kes? mis? auto; autod 2. Omastav (genitiiv) küsimused kelle? mille? auto; autode 3. Osastav (partitiiv) küsimused keda? mida? autot; autosid 4. Sisseütlev (illatiiv) küsimused kellesse? millesse? autosse; autodesse 5. Seesütlev (inessiiv) küsimused kelles? milles? autos; autodes 6. Seestütlev (elatiiv) küsimused kellest? millest? autost; autodest 7. Alaleütlev (allatiiv) küsimused kellele? millele? autole; autodele 8. Alalütlev (adessiiv) küsimused kellel? millel? autol; autodel 9. Alaltütlev (ablatiiv) küsimused kellelt? millelt? autolt; autodelt 10. Saav (translatiiv) küsimused kelleks? milleks? autoks; autodeks 11. Rajav (terminatiiv) küsimused kelleni? milleni? autoni; autodeni 12. Olev (essiiv) küsimused kellena? millena? autona; autodena 13. Ilmaütlev (abessiiv) küsimused kelleta? milleta? autota; autodeta...
Eesti keele käänded Nimetav Kes? Mis? Kass, tarretis Kassid , tarretised Omastav Kelle? Mille? Kassi, tarretise Kasside, tarretiste Osastav Keda? Mida? Kassi, tarretist Kasse, tarretisi Kellesse? Millesse? Sisseütlev Kassi, tarretisse Kassidesse,tarretistess Kuhu? Seesütlev Kelles? Milles? Kus? Kassis, tarretises Kassides, tarretistes Seestütlev Kellest? Millest? Kust? Kassist, tarretisest Kassidest, tarretistest Alaleütlev Kellele? Millele? Kuhu? Kassile, tarretisele Kassidele,tarreti...
ERIVAJADUSTEGA LASTE KÕNE ARENDAMINE ÜLESANDED Lysandra Reilson Ülesanne 1. Pilt ühe/kahe käände harjutamiseks Omastav: kelle/mille? 1.Kelle kleit on roosat värvi? (Tüdruku) 2.Mille peal kasvavad lilled? (Muru) 3.Mille peal on roosa kala? (Liiva) 4.Mille peal hüppab tüdruk hüppenööriga? (Tee) 5.Kelle käes on sinine auto? (Poisi) Kaasaütlev: kellega/millega? 1.Millega hüppab tüdruk? (Hüppenööriga) 2.Kellega mängib tüdruk palli? (Poisiga) 3.Millega mängib triibulise pluusiga poiss? (Sinise autoga) 4.Millega kaevab poiss liivakastist liiva? (Kühvliga) 5.Kellega mängib poiss palli? (Õega/tüdrukuga Ülesanne 2. Pildi alusel jutuke, laps lõpetab laused 1. Pildil seisab (tüdruk) 2. Tema kõrval on (koer) 3. Tema käes on (jäätis) 4. Jäätise pallid on värvuselt Roheline, roosa ja (lilla) 5. Taevas on sinised (pilved) 6. Tüdruku kleit on (triibuline) 7. Pilve tagant tuleb välja (päike) 8. Jäätis ...
Eesti Lennuakadeemia Eesti keele häälikuortograafia probleeme Referaat Reigo Tamm Juhendaja Karin Kaljumägi Tartu 2009 Sissejuhatus Oma referaadi teemaks olen valinud ,,Eesti keele häälikuortograafia probleeme". Teema valikut kaalusin pikalt, kuid lõpuks otsustasin selle teema kasuks, kuna tundus et mul endal võib häälikuortograafiaga kõige enam probleeme olla. Oma referaadiga soovin ma anda oma kaasõpilastele väikese ülevaate eesti keele õigekirjast ja sellega kaasnevatest reeglitest.Allikatena olen kasutanud erinevaid artikleid internetist. 1 Võõrsõnade õigekiri 1.1 Tsitaatsõnad ja võõrsõnad Keelendid jagunevad kolmeks: tsitaatsõnadeks, võõrsõnadeks ja omasõnadeks. Tsitaatsõnad on võõrkeelsed sõnad eestikeelses tekstis ja neid kirjutatakse selliselt nagu nad on oma algses keeles.Nende sõnade häädlus peaks sar...
1. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt - on grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega – nende moodustamisega ja nendest arusaamisega. Kahesuunalised protsessid: sünteesi- ja analüüsiprotsessid. Vormimoodustus ehk morfoloogiline süntees - vormimoodustuse tulemuseks on korrektne sõnavorm ehk leksikaalset ja grammatilist tähendust kandev fonoloogiline järjend. Morfoloogiline analüüs - . . . vastupidises suunas toimuv protsess: mingi fonoloogilise järjendi leksikaalse ja grammatilise tähenduse tuvastamine ehk kindlaks tegemine. Seega tegeleb morfoloogiline analüüs sõnavormidest arusaamisega. Morfoloogiline analüüs on keerukam kui süntees, sest analüüsil mängib kaasa ka kontekst, nt homonüümsete sõnavormide tuled ja tuled tuvastamisel kord verbivormina - «Sina tuled linna» -, kord substantiivivormina (nimisõnavormina) - «Linna tuled paistavad kaugele». Morfeem on keelesüsteemi väikseim tähenduslik osa. Morfeemi tähendus võib...
II EESTI KEELE LUGU Eesti keele kujunemine “Keel ja ühiskond” X klassile 7. ptk Mare Hallop 7.10.2013 KiNG 30.10.2012 Eesti keele kujunemine o algas 2000 – 2500 a tagasi o algkeel võis olla üsna sarnane soome keelega (uusi sõnu juurde tulnud, grammatika vähe muutunud Läänemeresoome kaljujoonised eesti Eesti keele arengus kolm perioodi: keele tekkimisele eelnenud kuni aastani 1200 vanaeesti perioodist 1200 – 1700 murrangueesti keel 1700 - … uuseesti keel ...
NIMEDE KÄÄNAMINE 1. Nimede käänamisel lisatakse käändelõpud nime algkujule kui see on võimalik. Mägi Paju Lagi Mägi Paju Lagi Mägit Paju Lagit Mägisse Pajusse Lagisse Nimi lõpeb vokaaliga ja käändelõpu lisame vokaalile. 2. Ne-lõpulised nimed käänduvad nagu vastavad sõnad. Rebane Puine Rebase Puise Rebast Puist 3. Kui nime lõpus on konsonant, siis tuleb lisada tüvevokaal i+käändelõpp. Roht Vaht Kask Rohti Vahti Kaski Rohti Vahti Kaski Rohtisse Vahtisse Kaskisse 4. S-lõpulistele nimedele (välja arvatud ühesilbilised) lisatakse tüvevokaal e. Sipelgas Ahas Sipe...
Esperanto keel Esperanto keel on populaarseim rahvusvaheline abikeel (plaankeel). Selle oskajate arvuks on hinnatud paarsada tuhat kuni mitu miljonit inimest. Tegemist on ainsa tehiskeelega, millel on n-ö emakeelena kõnelejaid - enamasti eri rahvusest ema ja isaga perekondadesse sündinud lapsed, kelle kodune keel (või üks kodustest keeltest) on esperanto (näiteks Eestis Diana Aitai oli eesti luuletaja). Keelt kasutatakse tänapäeval suuliseks suhtlemiseks, kirjavahetuseks, teiste keelte õpetamiseks, trükitakse raamatuid ja ajakirju, antakse eetrisse raadio- ja telesaateid. Esperanto grammatika on lihtne ja korrapärane, erandeid ei ole. Sellepärast on selle õppimine palju lihtsam kui loomulike keelte õppimine. Esperanto keele kirjutamiseks kasutatakse ladina kirja. Tähestikus on 28 tähte, kuue tähe puhul kasutatakse diakriitilisi märke ^ ja (, , , , ja ). Esperanto keel on täielikult häälduspärane, iga...
ASTMEVAHELDUS Astmevahelduse liigid: Laadivaheldus: sõna tugeva astme teise silbi alguses klusiil või „s“. LV liigid on kadu, asendumine, assimilatsioon (sarnastumine). Vältevaheldus: II ja III astme vaheldumine (ainult II ja III, mitte I). Jaguneb vältemuutuseks ja pikkusmuutuseks (nõrgenev ja tugevnev). Määramine: LV – tugevas astmes on klusiil või „s“ säilinud, nõrgas astmes pole või on asendatud VV – tugevas astmes III välde, nõrgas astmes II välde LN – laadivahelduse nõrk vorm LT – laadivahelduse tugev vorm VN – vältevahelduse nõrk vorm VT – vältevahelduse tugev vorm V? – jääb lahtiseks, nt eranditega I välte puhul Testvormid AV leidmiseks: Käändsõnad: ainsuse nimetav – omastav – osastav Erandid : põder (I) - põdra (II, nõrk) - põtra (III, tugev) nali – nalja – nalja Pöördsõnad: ma-tegevusnimi – da-tegevusnimi – oleviku ainsuse esimene ...
1. Tüpoloogia keelte või keeleelementide liigitamine lähtuvalt nende struktuurist. Eesmärk on leida keeltes esinevate nähtuste varieerumise piirid ühel nähtusel on eri keeltes eri ilmnemisvormid. Tüpoloogias tegeletakse konkreetse nähtusega (nt isikukategooria maailmakeeltes). Põhiliselt kirjeldatakse üksiknähtusi. Tüpoloogia pole grammatikateooria, vaid on meetod, mistõttu võib ta olla teooria-neutraalne. Ta on tausta ja raamistikuta. Peaks vähem rääkima moodsatest grammatilistest suundadest. Tüpoloogia sai alguse Saksamaalt, 19.saj I poolel. Keeletüpoloogia otsib funktsionaalseid seletusi. 2. Keelte liigitamise põhimõtted: · Genealoogiline ehk päritolu järgi (nt eesti k kuulub soome-ugri k hulka) · Tüpoloogiline (keelte sugulus on tähtsusetu) · Areaalne ehk piirkondlik. Geograafiliselt lähestikku kõneldavad keeled muutuvad sarnasteks. Keelekontaktid (vaja 2keelset inimest). · Sotsioloogiline (nt kõnelejate ar...
SÕNASTIKUVORM (ainsuse nimetav) hõlbus- lihtne Erand sõnad on NÜRI, MÕRU, SÜDI, VILU, TRAGI tõrges- vastu ajama need sõnad on samad ainsuse- nimetav- omastav ja osastavas krooge- mahapressimata volt näiteks ainsuse nimetav NÜRI, MÕRU, SÜDI, VILU, TRAGI ahas- kitsas omastan NÜRI, MÕRU, SÜDI, VILU, TRAGI varmas -kiire osastav NÜRI, MÕRU, SÜDI, VILU, TRAGI kubjas- kiire mõisaandja säinas- kala ruske- punakaspruun kupar- vili pretsedent- juhtum rakurss- kunst põline- iid vana sirpjas- sirbi kujuline mampsel- mammi tragi- julge südi- julge käbe- kiirele AINSUSE OSASTAV (mitmuse omastav) Ainsuse osastav (Keda? Mida?) Mitmuse omastav (Kelle? Mille?) LÕPUD: t vihikut ...
Sõnaliigid Semantika ehk Morfoloogia näide tähendus ehk vormiõpetus 1. TEGUSÕNA Tegevus Pöördub Jookseb, ajab, laulab... verb 2. NIMISÕNA Asi, olend Käändub Poiss, raamat, maja... subsatntiiv 3. OMADUSSÕNA Omadus Käändub Ilus, pikk, must... adjektiiv 4. ARVSÕNA Käändub numeraal 4.1PÕHIARVSÕNA Arv Kaks kardinaal 4.2JÄRGARVSÕNA Järjestus Teine ordinaal 5. ASESÕNA Asendab Käändub Tema, enese, üksteise, pronoomen nimi-, omadus- oma, kõik, kes, mitu ... ja arvsõnu 6. MÄÄRSÕNA Koht, aeg, viis, Ei muutu Kaugel, täna, püsti, Adverb määr, ruttu, väga, rohkem, (seotud modaalsus siin, si...
OMADUSSÕNA VÕRDLUSASTMED Jelizaveta Ivanova Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õ16-2 2012 OMADUSSÕNA Omadussõnad (missugune?) on käändsõnad, mis märgivad olendite, esemete, nähtuste omadusi: ilus, roheline, suur, kiire, tark, piklik, hapu, kandiline, võimas, rahulik. VÕRDLUSASTMETE LIIGID Enamikust omadussõnadest saab moodustada võrdlusastmeid. Neid on eesti keeles kolm: 1) algvõrre ei määratle omaduste hulka, 2) keskvõrre näitab algvõrdega võrreldes omaduste kõrgemat astet, 3) ülivõrre näitab omaduse suurimat astet. ALGVÕRRE raske rõõmus pikk Algvõrdel puudub tunnus. KESKVÕRRE Keskvõrde tunnus on m, mis liitub algvõrde omastava käände tüvele: avar: avara + m = avaram valus: valusa + m = valusam ! Mõned omadussõnad muutuvad erandlikult: lahja: lahjem hea: pa...
Peeter Päll "Võõrnimekirjutis" Võõrnimede sobitamine, tänavanimed ja isikunimed VÕÕRNIMEDE SOBITAMINE Liigisõna tõlge Kohanimedes on tavaks liigisõna tõlkida, inglise Orkney Islands Orkney saared Kui nime tuumosa on mingis käändevormis või omadussõnakujuline ja tuleneb mingist lähtenimest, siis võimaluse korral tõlkes kasutada lähtenime kuju Kui liigisõna on nimetuumaga kokku kirjutatud või kui lähtenime pole võimalik kindlaks teha, on soovitatav jätta ka liigisõna tõlkimata, soome Kalkujärvi Võõrnimede algustäht Ladinatähelistest keeltest ülevõetavate nimede puhul säilib nende algustäht nii nagu lähtekeeles, nt Wall Street, mitte Wall street Teistest tähestikest ümberkirjutatavate nimede puhul saab järgida vastava keele algustähereegleid, kui kirjas eristuvad suured ja väikesed tähed Nimetavapõhimõte Võõrnimi võetakse üle nimetavakäändelisel kujul, kaasa arvatud nim...
Kas eesti keelel on tulevikku? Eesti on väga väike riik, võrreldes teiste Euroopa riikidega. Meie riigis on suhteliselt vähe eesti keele kõnelejaid. Eesti keele kõnelejaid on umbes ühe miljoni kandis. Muu osa Eesti kodanikest moodustavad venelased jt, kellest osa räägivad eesti keelt, kuid pole rahvuselt eestlased. Kui lahata arutluse teemat ,,Kas eesti keelel on tulevikku", siis on nii poolt kui ka vastuväiteid, mis vastavad sellele küsimusele. Näiteks eestlastel on tugev tahe säilitada seda keelt, Eestis on maailma kuulus Tartu Ülikool, mis kindlasti mõjutab eesti keele säilimist. Ma arvan, et lähiajal ei kao eesti keel kusagile. Meie keel on kasutusel olnud juba päris pikka aega, kuigi on esinenud Eesti ajaloos venestamist, balti sakslust ja palju sõdu. Kui mõelda paarsada aastat ette, siis võib eesti keelt ohustada inglise keel, vene keel või soome keel. Meie naaberriigid Venemaa, Soome on mõlemad suurriig...
Eesti keele vormiõpetus Tunnuste ja lõppude määramine Tunnused: arvukategooria (ainsus, mitmus); Lõpud: käändelõpud võrdluskategooria (alg-, kesk-, ülivõrre) o Puhta tüve vormi annab ainsuse omastav. nimetav - o Mitmus on alati markeeritud. omastav - o Käändsõnad on substantiivid, adjektiivid, osastav -t (-sid) numeraalid ja pronoomenid. sisseütlev -sse o –im on ülivõrde tunnus. seesütlev -s o Tunnuste otsimisel määra mõttes kolm esimest käänet. seestütlev -st o Tüvemitmuse puhul oleks kõige õigem tunnus poolitada, alaleütlev ...
TÖÖLEHT 5. KLASSILE Nimi.......................... Kohakäänete kordamine Mitu kohakäänet on eesti keeles?.................................................................................................. Kuidas moodustatakse kohakäänete vorme?................................................................................ ............................................................................................................................................................ Kohakäänded jagunevad:............................................................................................................... ........................................................................................................................................................... Neid käändeid nimetatak...
VOKAALHARMOONIA Eesti keeles vokaalharmooniat ei ole, kuid soome keeles esineb käände- ja pöör- delõppudes tagavokaalsetes sõnades –a ja eesvokaalsetes sõnades –ä. Tähtis on meelde jätta lihtne reegel: kui sõna tüves esineb kas või üksainus A, O või U, on käände-ja pöördelõppudeski A. Kui aga A, O, U puuduvad, siis Ä. Liitsõna puhul tuleb lähtuda viimasest sõnast. Näiteks: englanti → sõnas on A → (puhun englantia), venäjä → A, O, U puuduvad → puhun venäjää. Harjutus 1. Lisage kohanimedele õige käändelõpp (–sta/stä või –lta/ltä). Olemme kotoisin Sindi………., Kärdla……, Paide………, Kohtla-Järve………, Türi……., Helsingi….., Pärnu……, Mikkeli……., Jyväskylä……, Vaasa……., Pärnu…., Sysmä……., Pädaste…… Harjutus 2. Lisage vastavalt vokaalharmoonia reeglitele kas –a või –ä. Miehell… on tumma puku. Leirintäalueell…. on monta asuntoautoa. Sanomaleh- dess… oli hyvä sarjakuva. Huoneess… on iso parisänky. He esittelev…t uutta reittiä. Lehdess…. oli hyvä ...
EESTI KEELE VORMIÕPETUSE KURSUSE PROGRAMM (KORDAMISKÜSIMUSED) 1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond. *Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. *Morfoloogia keskendub sõnavormidele – nende moodustamise seaduspärasustele ja funktsioonide uurimisele. *Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt). Morfeem – morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d. Morfeemid jagatakse nende mõistesisust ja funktsioonist lähtudes leksikaalseteks ja grammatilisteks morfeemideks. Tüved ja tuletus...
1.Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele on AGLUTINEERIV 2.Sufiksid on EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 3. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lülitatakse üksteise järele nii,et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse: AGLUTINATSIOONIKS 4. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 5. Nuumerus,kaasus,tempus,moodus ja genus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on: POLÜSÜNTEETILINE 7.Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 8.Arvu kategooria markeeritud liige/liikmed on: MITMUS 9.Sisekohakäänded on: ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 10. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? MITTE-EUROOPA, KOHUPIIMAVORM, SÕNAVORM 11.Liidepartikkel on: -KI/-GI KLIITIK 12. Millist afiksti märgib A sõnas A-mugav? PREFIKS 13.Radikaalid on: KATKESTATUD MORFID...
1.Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele on AGLUTINEERIV 2.Sufiksid on EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 3. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lülitatakse üksteise järele nii,et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse: AGLUTINATSIOONIKS 4. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 5. Nuumerus,kaasus,tempus,moodus ja genus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on: POLÜSÜNTEETILINE 7.Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 8.Arvu kategooria markeeritud liige/liikmed on: MITMUS 9.Sisekohakäänded on: ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 10. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? MITTE-EUROOPA, KOHUPIIMAVORM, SÕNAVORM 11.Liidepartikkel on: -KI/-GI KLIITIK 12. Millist afiksti märgib A sõnas A-mugav? PREFIKS 13.Radikaalid on: KATKES...
1. Leia võrdlusastmete opositsiooni markeerimata liige/liikmed ILUS 2. Sisekohakäänded on: ILLATIIV, INESSIIV, ELATIIV 3. Arvu kategooria markeerimata liige/liikmed on: AINSUS 4. Liidepartikkel on: KLIITIK, -KI/-GI 5. Nuumerus, kaasus, tempus, moodus ja geenus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on: FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 7. Millistel juhtudel on tegemist supletiivsusega? ÜKS – ESIMENE, MINEMA – LÄHEN 8. Millistes sõnavormides on tegemist fusiooniga? JALGU, KANU 9. Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2? TSIRKUMFIKS 10. Vaegmuutelise paradigmaga sõnadel on: MÕNED VORMID PUUDU 11. Väliskohakäänded on: ALLATIIV, ADESSIIV, ABLATIIV 12. Keel, milles sõna koosneb ühest morfeemist, on: ISOLEERIV 13. Eesti keele algvormid e sõnaraamatuvormid on: MA-INFINITIIV, SUBSTANTIIVI NOMINATIIV 14. Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele, on: ...
1. Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt Sufiksid 2. Millist afiksit märgib A sõnas b-Aili? Infiks 3. Liidepartikkel on kliitiks, -ki/-gi 4. Väliskohakäänded on ablatiiv, allatiiv, adessiiv 5. Leia käände kategooria markeerimata liige/liikmed raamat 6. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? sufiks 7. Leia kõneviisi kategooria markeerimata liige/liikmed? (ta) kirjutab 8. Märgi ära vaegmuutelise paradigma sõna viisnurkne 9. Millised järgmistest on grammatilise funktsiooniga sõnad? minule, ent 10. Millised järgmistest ei ole sõnad? -sse, -nud 11. Märgi ära vaegmuutelise paradigma sõnad püksid, sügelised 12. Inkorporeeriv keel on keel, milles grammatilise protsessi tulemusena saab ühest sõnast teise sõna osa 13. Fusiooniindeks näitab morfeemide ja morfide suhet 14. Sõna kiskja muutevormid on kiskjate, kiskjale, kiskjatesse 15. Vaegmuutelise paradigma sõnadel on mõned vormid puudu 16. Morfolo...
Estofiilid ja äratajad – erinevad motiivid, erinevad vahendid? Estofiilid ehk muust rahvusest iskud, kes on meeldivas positsioonis eesti keelele ja kultuurile oli 19. sajandil üsna palju. Need oli baltisakslased, kes püüdsid talurahvast valgustada. Äratajad aga tegutsesid nagu nimigi ütleb ärkamisaja kõrghetkel. Ärkamisaja alguseks loetakse 1861. aastat, mil vabastati Venemaa talupojad pärisorjusest. Toimusid rahutused Venemaa tsaaririigis, kuid ka meil toimusid rahustusi-Mahtra sõda. Kuigi tundub, et baltisakslastest estofiilidel olid ühised eesmärgid äratajatega, siis kas estofiilidel oli tõesti nendega võrreldes samad motiivid ja samad vahendid? Miks baltisakslased siia tulid? Nii mõnedki haritlased tulid 18. sajandil siia Saksamaalt, selleks et täita Põhjasõjas tühjaks jäänud ametikohti. Samuti üks üsna mõjukas põhjus oli ka raha, sest pastorid said oma sissetuleku kirikumõisatest ehk pastoraadi maal teotööd teinud talupoegade töö...
1.Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele on AGLUTINEERIV 2.Sufiksid on EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 3. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lülitatakse üksteise järele nii,et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse: AGLUTINATSIOONIKS 4. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 5. Nuumerus,kaasus,tempus,moodus ja genus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on: POLÜSÜNTEETILINE 7.Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 8.Arvu kategooria markeeritud liige/liikmed on: MITMUS 9.Sisekohakäänded on: ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 10. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? MITTE-EUROOPA, KOHUPIIMAVORM, SÕNAVORM 11.Liidepartikkel on: -KI/-GI KLIITIK 12. Millist afiksti märgib A sõnas A-mugav? PREFIKS 13.Radikaalid on: KATKESTATUD MORFID...
Eduard Ahrens ja uue kirjaviisi sünd Vastseliina Gümnaasium 10.klass Eduard Ahrens (1803- 1863) Keeleteadlane Õppis Tallinna Toomkoolis, Tartu ülikoolis, Saksamaal ja Prantsusmaal Kuusalu kirikuõpetaja Uue kirjaviisi alusepanija 1843 - lauseõpetuse alused "Tallinna murde eesti keele grammatika" 1853 - grammatika teine trükk Eestimaa Kirjanduse Ühingu ja Õpetatud Eesti Seltsi liige, Soome Kirjanduse Seltsi auliige Uus kirjaviis Õigekirjatava 19.saj F.R. Kreutzwald, J. Hurt, C.R. Jakobson Preestrid Eesti Kirjameeste Selts Pärnu Postimees Faelmanni muinasjuttude ja Kreutzwaldi ,,Kalevipoja" rahvaehtsus 1. liialt sarnane soti- ja iiriaineliste ,,Ossiani lauludega" 2. "Kalevipoja" keel pole ei vana rahvalaulu keel ega ka kaasaegne eesti keel Uus kirjaviis Lähtus soome keele, mitte ladina-saksa eeskujust Pikad vokaalid kirjutatakse kahekordselt, lühikesed ühekordselt Olev kää...
Kirjandite analüüs Sisu on nõrk, kuhjan väiteid, kuid ei tõesta neid, analüüs puudub, milles sissejuhatuses rääkisin. Püstitasin endale hüpoteesid, kuid ei lahendanud neid. Palju põhjendamata väiteid. Tekib küsimus, miks ma üldse kirjandit kirjutasin, kui lahenduseni ei jõudnud. Mõningates kohtades kipun liialt lahmima ja alusetuid süüdistusi esitama. Vahel kordan ennast. Selle põhjuseks võib pidada asjaolu, et väite kirjutamisel olen unustanud varemalt sõnastatud mõttekäigu ning kordan sama ideed teiste sõnadega. Kasutan oma olemuselt sisutühje lauseid, mis ei anna midagi juurde, vaid risustavad teemat ning muudavad selle ebahuvitavaks. Kasutan vaid ühte argumenti, mille peale toetub terve kirjandi ülesehitus. Liiga palju lihtlauseid. Kokkuvõttes toon väite, mida pole sisus kajastanud. Kirjutan nagu katkendit ajalooõpikust, kuid ei analüüsi kirjutatud väiteid ega too endapoolset arvamust teema kohta...
Keelte võrdlus Eesti keel ja vene keel Eesti keel Vene keel Tähtede arv tähestikus 32 33 Vokaalid 9 (a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü ) 10 (, , , , , , , , , ) Konsonandid 17 (h, j, k, l, m, n, n, p, r, s, s, s, 22 (b, c, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, t, v ) q, r, s, s, z, z, t, v, w) Häälikuline väljendus 0 2 (, ) puudub Käänete arv 14 6 Rõhk Pearõhk ja kaasrõhk Ainult üks rõhk Sooline vahetegemine Puudub Kolm sugu: mees-, nais- ja kesksugu Sõnamoodustus L...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
