õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2011 Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 3500 Kreeditorid 10500 Arveldusarve 40500 Maksuvõlad 12800 Põhivara 273000 Aktsiakapital 265400 Materjalivarud 8500 Deebitorid 6700 Pangalaen 43500 KOKKU 332200 KOKKU 332200 Päevaraamat Konto Konto jrk. nr Tekst ...
õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Tallinn 2011 Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 3500 Kreeditorid 10500 Arveldusarve 40500 Maksuvõlad 12800 Põhivara 273000 Aktsiakapital 265400 Materjalivarud 8500 Deebitorid 6700 Pangalaen 43500 KOKKU 332200 KOKKU 332200 Päevaraamat Konto Konto jrk. nr Tekst deebet ...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Kodused tööd õppeaines: Arvestuse alused Transporditeaduskond Õpperühm: AT52/62 Üliõpilane: Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 8500 Kreeditorid 195000 Arveldusarve 215000 Maksuvõlad 115000 Põhivara 2055000 Aktsiakapital 1903000 Materjalivarud 340000 Kasum 225000 Deebitorid 165000 Pangalaen 345500 KOKKU 2783500 KOKKU 2783500 Päevaraamat Konto jrk. nr ...
1. Teiselt registreeritud maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamisel arvetakse sisendkäibemaks maha · Rps pr 7 nõutekohase arve alusel · KMS pr 37 lg 7 nõutekohase arve alusel 2. Kui maksukohustuslane otsustab realiseerida toote tasuta · Ei tule tal sellest tasuda KM · Tuleb tal siiski sellest KM tasuda 3. Kauba võõrandamisel makstavat intressi ei arvata kauba maksustava väärtuse hulka tõene, väär 4. Oü kass osutab konsultatsiooniteenust 15 veebruarist 15 aprillini 2007. Teenuse eest tasuti veebruaris ettemaksuna 8000 krooni_ seega tuleb oü kass käivet deklareerida ..........kuu deklaratsioonil, KMD lather 1 summas...................6780 5. Käibemaksudeklaratsioon tuleb käibemaksukohustuslastel esitada ka siis, kui käivet ei ole lnud- tõene, väär 6. KM laekub- riigieelarvesse, kov 7. Kui renditut sõiduautot kasutatakse ettevõtlusse jaoks_ saab mootorkütuse soeta...
Kontoristid Kassakonto Pangalaenu konto Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo 45 000 Algsaldo 0 720 000 2. 75 000 1. 87 000 4. 200 000 Käive 75 000 87 000 Käive 200 000 0 Lõppsaldo 33 000 Lõppsaldo 520 000 Arvelduskonto Kreeditoride konto Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo 375 000 Algsaldo 305 000 3. 115 000 3. 115 000 4. 200 000 Käive 115 000 0 ...
Mariell Juursalu JU-1-E-Q-joh Ülesanne artikli põhjal Artikli pealkiri: "Leedulased jätavad kasumi Vichiunai Nordicusse" 08.12.2011, 08:19 http://www.toostusuudised.ee/default.aspx?PublicationId=9ce8df14-87c2-4726-86fa- 35af9f347a71 Protsent ülesanne Vichiunai Nordicu käive kasvas 2010. aastal 12,6 miljoni euroni (196,8 miljoni kroonini), kasum ulatus seejuures 2,5 miljoni euroni (39,5 miljoni kroonini). 2009. aastal oli Vichiunai Nordicu käibeks 10,8 miljonit eurot (169,2 miljonit krooni) ja kasumiks 2,7 miljonit eurot (41,9 miljonit krooni) Paljassaare Kalatööstus tegi 2010. aastal käibeks 19,8 miljonit eurot (293,9 miljonit krooni), kuid kasum ulatus vaid 0,52 miljonit euroni (8,2 miljoni kroonini). Aasta varem oli käive 274,6 ja kasum 9,9 mil...
Kontode mõiste ja ehitus. Iga majanduslik tehing muudab bilanssi. Bilanss ei näita jooksvaid muudatusi, kuna ta koostatakse reeglina üks kord aastas (vajadusel kvartalis, kuus). Jooksvat ja kronoloogilist arvestust peetakse kontodel. Raamatupidamisliku kande koostamist nimetatakse lausendi moodustamiseks ehk kirjendi koostamiseks. Seega peab iga kirjendi aluseks olema ainult vastav algdokument.( kassaorderid, tsekid, arved, jne.). Ilma algdokumendita ei tohi kirjendada ühtegi majandustehingut. Kontod on finantsarvestuse abivahendid, varade, kohustuste, kapitali ja majanduslike protsesside jooksvate majandustehingute liigitamiseks. Nii avatakse eraldi kontod kassale, pangale, põhivahenditele, pangalaenule, jne. Seega ühele kirjele võib avada mitu kontot. Skemaatiliselt kujutab konto endast kahepoolset tabelit, kus vasakut poolt nim. deebetiks ( D)ja paremat poolt nim. Kreeditiks(K). Analoogselt on üles ehitatud ka RMP raamatud j...
FIE ja KÄIBEMAKS FIE sissejuhatus Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev inimene võib kasutada kogu oma raha oma ükskõik millisest allikast see ka ei tuleks, vabalt mis tahes otstarbeks KÄIBEMAKS Käibemaks on universaalne tarbimismaks, mis hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja teenuseid ja millega koormatakse igat müügietappi, vähendades maksukohustust eelmistel etappidel makstud maksu võrra. Käibemaks erineb muudest tarbimismaksudest selle poolest, et käibemaks hõlmab kõiki müügitasandeid ja maksuobjektiks on kauba või teenuse väärtus. Käibemaks on objektiivne ja kaudne maks. Maksu suurus sõltub kauba...
Ülesanne 4 Ohutusvaru Toode A Toode B Muutuvkulu ühiku kohta 90.- 160.- Ühiku müügihind 250.- 400.- Jääktulu ühiku kohta 160.- 240.- (müügihind-muutuvkulu) Jääktulumäär (kaks kohta peale koma) 0,64 0,60 ühiku jääktulu / ühiku müügihind Püsikulud kokku 120 000.- 270 000.- Tasuvuspunkt toodanguühikutes 750 1125 püsikulud / ühiku jääktulu Tasuvuspunkt rahas 187 500.- 450 000.- püsikulud / jääktulu määr Soovitav kasum (I) 200 000.- 300 000.- Soovitud kasumile vastav müügimaht (püsikulud + soovitav kasum) / toodanguühikutes 2000 2375 ühiku jääktulu Eeldatav käive rahas 500 000.- 950 000.- Ohutusvaru määr (3 kohta peale ...
Margit Keldo HINNASOODUSTUSE PROBLEEM MS III kaugõpe Oletagem, et meil on tegemist ettevõttega, mis toodab igapäevast toidukaupa ja mille ühe kuu tegevuse kohta on teada järgmist: Püsivkulud on 15 000,00 krooni Muutuvkulud on 5,50 krooni Toote väljamüügi hind ettevõttest 10,00 krooni Müügikäive 1 kuus 4 000,00 tk Müügilaekumine 40 000,00 krooni 1 Arvutage kasum ja kasumilävi praeguste andmete juures (Milliste valemite teadmine tuleb kasuks) Kasumiläve punkt (ühikutes) = püsikulud/(hind- ühiku muutuvkulud) 15000/(10-5,5)= 3333,33 tk Kasum =(Käive* jääktulumäär)- püsikulud Jääktulumäär= (ühiku hin...
Majandusarvestus süstemaatiline protsess, mille käigus toimub: · majandusinformatsiooni identifitseerimine · majandusinformatsiooni mõõtmine · majandusinformatsiooni registreerimine · info edastamine kasutajatele Hõlmatavad valdkonnad · finantsarvestus · maksude arvestus · kuluarvestus · finantsanalüüs · · Majandusinfo tarbijad · omanikud · juhtkond · töötajad · kreeditorid · investeerijad · tarnijad · ostjad · · Raamatupidamise seadus (RPS) jõustunud 01.01.2003 · Seaduse eesmärk õiguslike aluste loomise ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks (RPS § 1) Määratleb raamatupidamiskohustuslased, kelledeks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus, Eesti registreeritud era- j...
Seletus Protsentarvutused Leht Seletus Suht.kasv Absoluutne ja suhteline juurdekasv HP bilanss Absoluutne ja suhteline juurdekasv Käive Konstantne suhteline juurdekasv Palk Brutotulu leidmine netotulu põhjal ja vastupidi Page 1 Suht. kasv Aastase müügitulu suhteline juurdekasv Eirnevate firmade majandustulemuste võrdlemiseks kasutatakse mitmeid erinevaid suurusi. Üks suurus, mis iseloomustab firma arenemist, on müügist saadava tulu (müügitulu) kasv aastas (annual sales gro võib olla väga erinev, siis absoluutne juurdekasv ei võimalda korrektselt võrrelda erineva suurusega firmasid. Objek arenemise kohta annab suhteline juurdekasv, mis t...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Loodusturismi olukord, potentsiaal ja käive Eestis Referaat õppeaines ,,Loodusvarade majandamise ökonoomika" Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Maailma Turismiorganisatsiooni andmetel on loodusturismi osa globaalses turismis 10-15 % ning kindlasti on tegemist väga suure ning kiiresti areneva turismi liigiga. Põhjus seisneb eelkõige selles, et inimeste keskkonnahoiak on muutumas ning see avaldab otseselt mõju loodus- ja ökoturismi arengule, mille järele nõudlus aina kasvab (Eesti Maaturism 2010). Eestil on olemas kõik eeldused, et kujuneda arvestatavaks loodusturismi sihtikohas. Suurim konkurentsieelis peitub mitmekesises loodusressursis väiksel territooriumil, mis võimaldab lühikese puhkuse jooksul tutvuda kogu Eestimaaga ning tutvuda erinevata looduskooslustega (Eesti Maaturism 2010) An...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Maaehituse oskakond Mart Rebane Majandusteaduse alused Eraisikutele antud laenude jääk ja käive Silver Toompalu Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatud..............................................................................................................................3 Eraisikutele antud laenude jääk aastatle 2000-2009.................................................................4 Eraisikutele antud laenude käive aastatle 2000-2009...............................................................6 Kasutatud kirjanus.....................................................................................................................8 ...
11.09.2012 NÕUDLUS JA PAKKUMINE. Nõudmise ja pakkumise olemus. Nõudmine on kaupade hulk, mida majapidamised soovivad antud ajahetkel osta ning on võimelised nende eest ka olemasoeva hinna juures maksma. Nõudmise üldine seadus- Kui kõik nõudmist mõjutavad tegurid jäävad samaks, siis hinna suurenedes nõudlus kahaneb ja vastupidi. Kogus Hind kr. 5 5 4 10 3 15 2 20 1 25 Hind 25 20 15 10 Nõudlus. 5 0 1 2 3 4 5 Kogus. Nõudmise kõver on alati alanev kõver ehk negatiivse tõusuga kõver. y= -ax + b P= -aQ + b PAKKUMINE Pakkumine on selline kaubakogus, mida pakkuja soovib ja on võimeline turule tarnima (kohale viima) antud ajahetkel olemasoleva hinna juures. Pakkumise üldine seadus- kui peale kauba hinna on teised pakkumist mõjutavad tegurid püsivad, siis hinna kasvades suureneb ka pakutav kogus ja vastupid...
1) 2010 aastal oli Eesti majutusturu jaoks murranguline , mida iseloomustab hinnalanguse peatumine ja nõudluse järkjärguline taastumine. 2) Eati hotellide numbritubade keskmine ööpäevane täituvus oli 2010 aastal 53,3% mis 2009 aastaga võrdluses kasvas 15,21% 3) Nõudluse kasvu peamiseks motivaatoriks oli nr-tubade madal keskhind,mis kahanes 2009aastaga võrreldes 5,5%. 4) Eesti hotellide nr-tubade keskmine ööpäeva maksumus oli 2010 aastal 45,58, mis langes 2009 aastaga võrreldes 5,4%. 5) Hotellides majutus mõõdunul aastal keskmiselt 2015 inimest ühe hotelli kohta ühes kuus.Majutunud inimeste arv kasvas 2009 aastaga võrreldes 19,2%. 6) 2010 aasta algus, mil nr-tubade hind langes keskmiselt 10,5 % samal ajal kui hotellide energiakulud kasvasid keskmiselt +10,5% 7) 2010 aasta kokkuvõttes oli hotellide energiatõhusus keskmiselt 0,19 ühe kulutatud kwh kohta , mis jäi 2009 aastaga ...
Võtmeküsimused ettevõtte ärist arusaamisel: Kellele ja kuidas ettevõte oma tooteid/teenuseid müüb? Milliseid jooksvaid kulusid ettevõte selleks peab tegema? Milliseid varasid peab ettevõte oma äritegevuseks omama (kasutama)? Milline on inimkapitali roll selle ettevõtte äritegevuses? Kes ja kuidas veel üritavad samu tooteid/teenuseid samadele klientidele müüa? •Ehk kokkuvõttes: milles peitub konkreetse ettevõtte väärtus, äriloogika ning konkurentsieelis? Finantsanalüüsi eesmärgiks on eelkõige hinnata ettevõtte võimet tekitada oma tegevusega rahavoogu, et täita oma kohustusi ja genereerida omanikele tulu. Rahavoogu põhitegevusest defineerime reeglina EBITDA (kasum enne põhivara kulumit, intresse, muid finantstulusid ja -kulusid ning makse) baasil. See on ligilähedaselt parim näitaja ettevõte tegevusrahavoo kohta, ehkki tegelik rahavoog o...
Vara- raamatupidamiskohustlasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või väärtus. Käibevarad-ettevõttes olemasoleva raha lühiajalised investeeringud kauplemis eesmärgil. Põhivara- pikajaline kasutus, ei plaanita müüa. Kohustus- raamatupidamiskohustlasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Tekkinud minevikus toimunu tagajärjel, tulevikus toob kaasa rahast loobumise. Lühiajaline- tasuda järgneva 12 kuu jooksul, Pikaajaline- tasumistähtaeg rohkem kui 12 kuud. Omakapital- raamatupidamiskohustlase varade ja kohustuste vahe Tulu- aruandeperioodi sissetulekud millega kaasneb varade suureneminevõi kohustuste vähenemine ja mis suurendavad rpk omakapitali (v.a. omanike sissemaksed omakapitali). Tulu on see mis tegevuse käigus teenitakse. Kulu- aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad rpk omakapitali (v.a. omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist). Kasum/kahjum- rkp aruandeperioodi kulud...
Äriideede rahastamine Anett Linno 7.10.2015 Täna räägime • Mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtetest • Elustiiliettevõtetest • Iduettevõtetest (startup ettevõtted) • Sotsiaalsetest ettevõtetest • Rahastamisest • Ettevõtte asutamisest • Äriplaanide vormidest Mikro- väike- ja keskmise suurusega ettevõtted Mikroettevõtted: – Kuni 10 töötajat – Maksimaalne käive kuni 2 mln eurot Väikeettevõtted: – Kuni 49 töötajat – Maksimaalne käive kuni 10 mln eurot Keskmise suurusega ettevõtted: – Kuni 249 töötajat – Maksimaalne käive 50 mln eurot Elustiiliettevõtted • Väike töötajate arv • Suhteliselt lihtne tehnoloogia • Pigem kohalikule turule orienteeritud • Stabiilne tegutsemine Iduettevõtted (startup´id) • Innovaatilisus, uudne ärimudel • Määramatus, peab olema väga paindlik • Skaleeritavus, globaalse turupotentsiaali otsimine • Mõtteviis, kus vaadatakse tulevikku,...
Sisendkäibemaksu mahaarvamine 1 Kaupade ja teenuste ostmisel tasutud käibemaksu nimetatakse sisendkäibemaksuks Sisendkäibemaks arvatakse maha sellel maksustamisperioodil, mil müüjal tekkis käive, tingimusekl, et käibedeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks on olemas nõuetekohane arve. 2 Kui kauba soetamisel ei olnud sisendkäibemaksu mahaarvamine lubatud (seoses soetamisega maksuvaba käibe või ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel), on alates 01.01.2006.a selle hilisem müük maksuvaba. 3 Sisendkäibemaksu saavad maha arvata ainult käibemaksukohustuslased Mahaarvamist ei saa teostada piiratud maksukohustuslased ning impordi- või mõne muu tehingu korral ühekordset käibemaksu tasumise kohustust kandnud mittemaksukohustuslased (nt teisest liikmesriigist uue transpordi...
Loeng 5: Ehitusfirmade ja – ettevõtjate tegevuse maksustamine. Eesti riik ja kohalikud omavalitsused saavad valdava enamuse oma tuludest maksudena. Maksude arvelt toimub kulutuste tegemine kogu ühiskonna huvides - haridussüsteemi, pensionisüsteemi, kiirabi ja politsei ülalpidamine, teede- ja kultuuriobjektide ehitus jne. Maksusüsteem on püütud üles ehitada selliselt, et see oleks enam-vähem õiglane kõigi isikute suhtes ning tagaks ühtlasi maksude laekumise kõigilt maksumaksjatelt. Alljärgnev ülevaade annab ettevõtjale lühikese ülevaate sellest, kuidas näeb välja Eesti maksusüsteem, millised on tema toimimise põhimõtted ning millised maksud meil kehtivad. Maksud jaotuvad riiklikeks maksudeks ja kohalikeks maksudeks. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, kohalikud maksude laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Lisaks antakse otse kohalikele omavalitsustele osa riiklikest maksudest (nt maamaks täielikult ja 56% üksikisiku tulum...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Veokorraldus VK1 Lyana Türk Käibemaksuseadus Referaat Õpetaja: Ester Altermann Järvamaa 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Maksukohustuslane ja maksukohustus 3-4 Käive 4 Kauba eksport 4 Kauba import 4-5 Teenuse käibe tekkimise koht 5 Teenuse käibe tekkimise koht 5 Käibe tek...
NIMI HIND KM-ga HIND KM-ta 1 Mrs. Pizza 7.5 6 2 Juustupitsa 7.5 6 3 Kurgipitsa 7.5 6 4 Kalkunipitsa 7.5 6 5 Viineripitsa 7.5 6 6 Kebabipitsa 7.5 6 7 Tuunikalapitsa 7.5 6 8 Singi-šampinjonipitsa 7.5 6 9 Salaamipitsa 7.5 6 10 Pestopitsa 7.5 6 11 Kreekapitsa 7.5 6 12 Koorene krevetipitsa 7.5 6 13 Kolme juustuga pitsa 7.5 6 14 Kanapitsa 7.5 6 15 Jalapenopitsa 7.5 6 16 Hakklihapitsa 7.5 6 Too...
MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE MAKS: Panus valitsuse toetamiseks, mida kogutakse isikutelt, varalt või ettevõtetelt. Riigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU...
4.09.2014 Käibemaksuseaduse muudatused Tajo Kadajas MTA maksude osakonna konsultant Millest räägime? » elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse maksustamine » väärismetallide ja -kivide siseriiklik pöördmaksustamine » enammakstud käibemaksu tagastamise tähtaeg » KMD lisa vorm KMD INF » sõiduautodega seotud sisendkäibemaksu mahaarvamine 1 4.09.2014 Millega kehtestati? » Elektroonilise side teenuste ja elektrooniliselt osutatavate teenuste käibemaksuga maksustamise erikord ehk MOSS (Mini One Stop Shops) 29.01.2014 vastu võetud KMS muutmise seadus, mis jõustub 01.01.2015 » Muudatused siseriikliku pöördmaksustamise objektide loetelus 21.05.2014 vastu võetud KMS muut...
Maksuõiguse eksami kirjalik kodutöö 2017/18 (Tallinn) Töö tuleb esitada eksamipäeval koos kohapeal koostatud eksamitööga Eestis füüsilisest isikust ettevõtjana ja käibemaksukohustuslasena registreeritud talupidaja saab raha järgmiste tehingute ja toimingute eest: 1. Kartuli müük Tartu turul Kartuli müük on käive KMS § 4 lg 1 p 1 alusel. Tartus tekkiv käive ehk käive tekib Eestis vastavalt KMS § 10 lg 1. Seega on käibemaksuga maksustatav KMS § 1 lg 1 p 1 järgi. Maksumääraks on 20% KMS § 15 lg 1 järgi. 2. Teravilja müük Läti kokkuostjale Arvestades, et Läti kokkuostja on käibemaksukohustuslane, on tegemist vastavalt KMS § 7 lg 1 p 1 kauba ühendusesisese käibega. Kauba ühendusesisest käivet maksustatakse 0% maksumääraga vastavalt KMS § 15 lg 3 p2. Kui Läti kokkuostja ei ole käibemaksukohustuslane maksustatakse käivet 20 % vastavalt KMS § 15 lg 1. 3. Köögivilja müük valla hooldekodule ja küttepuude müük naabervalla põhikoolile ...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Logistiku abi LK-15 Referaat ÄRIPLAAN Ege Mätlik Juhendaja: Ester Altermann Sisukord Mis on tulevase äri sisu?...................................................................................... 3 Millist tarbija probleemi lahendad või millist kasu toob tarbijale ettevõtlus?......3 Kui oluline selle äriidee teostamine on?..............................................................3 Milliseid oskusi minu äriidee elluviimine vajab?..................................................3 Milliseid ressursse vajan?.................................................................................... 4 Kui lihtne või keeruline on toodet või teenust müüa?..........................................4 Kuidas äriidee võimaldab teenida kasumit?........................................................4 Millised head kontaktid soodustavad projekti elluviimis...
Maailma suurimad teede projekteerimisega tegelevad ettevõtted REFERAAT Õppeaines: Projekteerimise alused Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI 11/21 Juhendaja: lektor Renee Pruunsild Esitamiskuupäev:……………. Allkiri:………………………. Tallinn 2015 Sisukord 1Sissejuhatus...............................................................................................................................3 2Maailma edukamad ettevõtted 2013. Aastal.............................................................................4 3HNTB Cos.................................................................................................................................5 4Parsons Brinckerhoff.................................................................................................................6 5CH2M Hill..........................
ESTONIAN BUSINESS SCHOOL Deniel Hüüs MAJANDUSMATEMAATIKA JA STATISTIKA Kodutöö 1 Juhendaja: Heikki Päeva Tallinn 2015 1) Aktsia müüki kajastav tabel: Jkn Kuupäev Aktsiaga Müüdud Käive eurodes Aktsia sooritatud aktsiate arv keskmine börsitehingute hind arv eurodes 1 1.08.2014 8 678 4 857,00 € 7,16 € 2 4.08.2014 5 3961 28 516,00 € 7,20 € 3 5.08.2014 6 297 2 133,00 € 7,18 € 4 6.08.2014 9 2502 17 783,00 € 7,10 € 5 7.08.2014 4 ...
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % Hoonete amortisatsiooninorm % Seadmete amortisatsiooninorm % Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik vajalikud rohelise taustaga lahtrid! 2. Täita ära "Tooted" lehel kõik vajalikud andmed! NB! Sinisega täidetud lahtrid on näitlikud ja neid saab muuta! 3. Täita ära "Bilanss" lehel eelmise tegevusperioodi veerg (B) kui majandustegevus on toimunud enne 2013 aastat, 2013.a. andmed palun täita vastavalt jooksvale majandustegevusele; 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese majandusaasta kohta. Kuude nimetusi ja aastaid muuta ei saa. Kui teie projekt algab näit...
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % Hoonete amortisatsiooninorm % Seadmete amortisatsiooninorm % Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik vajalikud rohelise taustaga lahtrid! 2. Täita ära "Tooted" lehel kõik vajalikud andmed! NB! Sinisega täidetud lahtrid on näitlikud ja neid saab muuta! 3. Täita ära "Bilanss" lehel eelmise tegevusperioodi veerg (B) kui majandustegevus on toimunud enne 2016 aastat, 2015.a. andmed palun täita vastavalt jooksvale majandustegevusele; 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese majandusaasta kohta. Kuude nimetusi ja aastaid muuta ...
Raamatupidamine 1.Mis on raamatupidamine? Süsteem, mis mõõdab äriühingu äritegevust ja töötleb sellega seotud info aruanneteks, mille põhjal edastatakse info huvigruppidele. 2.Mille alusel jaotatakse ettevõtte vara ja kohustusi? Põhivara ja käibevara Pikaajalised ja lühiajalised kohustused 3.Raamatupidamis bilanss, mõiste + põhivalem. Bilanss raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuskase finantsseisundit. VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL KÄIBEVARA + PÕHIVARA = LÜHIAJALISED KOHUSTUSED + PIKAAJALISED KOHUSTUSED + OMAKAPITAL 4.Bilansi neli muutust + näited. I Aktiva ja passiva muutuvad sama summa võrra. Nt : Osteti materjali 50 00.- eest ja seade 200 000 krooni eest, arve on tasumata. Seadme ostmiseks saadi pikaajalist laenu 200 000.- *kajastub mõlemal bliansipoolel *bilansi summa suureneb II Toimub ainult aktiva poolel. Nt : Materjali anti tootmisesse 25 000.-...
Protsentülesanded majandusarvutustes Suur osa rahanduslikke ja muid majanduslikke arvutusi tugineb protsendi mõistele. Üldlevinud käsitlus tõlgendab protsenti kui üht reaalarvu kirjutusviisi. Matemaatiliselt on üks protsent üks sajandik osa tervikust ehk Üldiselt kus p on mingi (positiivne) reaalarv. Protsendiga p määratud osa leidmiseks tervikust a tehakse tehe Tulemus saadakse samades mõõtühikutes, milles on mõõdetud tervik. Seda ülesannet võib lahendada ka 7. klassis õpitud võrde abil. Tervik a 100% Osa x p% Näide 1. Mardil on SEB pangas 3000 eurot, millest arvutatakse aasta lõpus 2% tulu (intressi). Mitu eurot saab Mart intressina aasta lõpus? Tulu E Terviku leidmiseks prot...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Silmapaistvate ärijuhtide juhtimiskogemus Essee Ärindus Juhendaja : Virve Siirde Tallinn 2018 Kes on juht? Juht on ametliku organisatsiooni esindja, koos konkretsete õiguste ja kohustusega organisatsiooni tegevuse ja eesmärkide ees. Ta peaks olema kättesaadav kõikidele inimestele kogu aeg, ta peaks oskama kuulata ja leidma alati aega. Samuti ta on alati varustatud vajaliku infoga, et hoida ära kuulujuttude või vale informatsiooni liikumist. Hea juht on kõigest alati informeeritud, oskab töötajate küsimustele vastata sh administratiivset...
Janeli Põder RP14 Käibemaksuseadus (KMS) 1. Mis on ettevõtlus? §2 Ettevõtlus käesoleva seaduse tähenduses on isiku (§ 3) iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari ja kohtutäituri ametitegevust. Ettevõtlusena ei käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist. Riigi-, valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust käsitatakse ettevõtlusena üksnes siis, kui see tegevus kujutab endast nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ I lisas sätestatud majandustegevust või selliseid käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 loetletud tehinguid ja toiminguid, mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ning mille maksu...
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % Hoonete amortisatsiooninorm % 20 20 Seadmete amortisatsiooninorm % 20 20 Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % 35 35 Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik vajalikud rohelise taustaga lahtrid! näitlikud ja neid saab muuta! majandustegevusele; 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese majandusaasta kohta. Kuude nimetusi ja aastaid muuta ei saa. Kui teie projekt algab näit...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond EESTI VABARIIGI KÄIBEMAKSUPOLIITIKA Referaat Juhendaja: professor Matti Raudjärv Pärnu 2007 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1.Käibemaksuajalugu.......................................................................................................5 1.1. Käibemaksu teke kumuleeruva maksuna......................................................5 1.2. Mittekumuleeruva käibemaksu teke..............................................................8 1.3. Erinevad käibemaksusüsteemid Eestis..........................................................9 2. Käibemaksu olemus...................................................................................................
Jagamismajandus turismisektoris platvormid Jagamismajandusel kui mõistel ei ole kindlat definitsiooni, mille abil saaks seda sõna täpselt määratleda. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) piiritleb seda kui uut turgu, mis võimaldab teenuseid osutada võrdsel ja jagatud kasutusel. Samas Euroopa Komisjoni definitsiooni järgi peetakse jagamismajandust ärimudeliks, kus koostööplatvormid aitavad kaasa tegevustele, mis loovad avatud turu kaupade või teenuste ajutiseks kasutamiseks. Enamasti pakuvad selliseid teenuseid eraisikud. Samuti saab seda ka defineerida tarnija ressursside jagamist ajutiselt tarbijatele, tasuta või mingisuguse kasuteguri eest. (Juul, 2017) Autori arvates on jagamismajandus üha rohkem levinud suund turismisektoris ning ennustab tulevikus sellele suurt edu. On oluline käsitleda sellega seotud teemasid, et inimesed oleksid rohkem kursis antud teemaga., mida see endast täpsemalt kujutab...
Käibemaksuseadus (KMS) 1. Mis on ettevõtlus? Ettevõtlus KMS tähenduses on isiku (KMS § 3) iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari ja kohtutäituri ametitegevust. Ettevõtlusena ei käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist. Riigi-, valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust käsitatakse ettevõtlusena üksnes siis, kui see tegevus kujutab endast nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ I lisas sätestatud majandustegevust või selliseid KMS § 1 lg-s 1 loetletud tehinguid ja toiminguid, mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ning mille maksustamata jätmine mõjutab oluliselt konkurentsi. (KMS § 2 lg 2) 2. Mis on kaup? Kaup on asi, loom, gaas ja elektri-, soojus- ning jahutusenergia. Kinnisasjana käsitatakse ki...
"National Geographic" Keit Arula, Kristi Heinaste, Helen Parik, Kadri Talvik Ajakiri läbi aegade: 1960 1971 2002 Ajalugu National Georaphic selts 1888 Gardiner Greene Hubbard Tim Kelly Rahastus: National Geographic telekanal ja tellimused Samuti on rahastajaks "The Society", mis koosneb haritlastest, ärimeestest ning riigikogu ametnikest. Nemad rahastavad uurimustöid ja uurimusretki Ajalugu Ajakirja avaldatakse kord kuus + 4 kaarti Chris Johns Algas kui teaduslik päevik, kuid kasvas edasi ajakirjaks 2011 aastal võitis ajakiri "Aasta ajakirja" auhinna Ajakirja kõige tuntum kaanepilt on 1985 aasta juunis avaldatud pilt 13aastasest Afgaani tüdrukust Ajalugu 2006. aastal arreteeriti Sudaanis National Geographicu ajakirjanik Paul Salopek, kes töötas seal parajasti artikkli kalla, süüdistatuna spionaazis ja viisata riiki sisenemises. Peale seda, kui NG ja Chicago Tribune oma jõud ühendasid ja rahvusvahelise ka...
RAAMATUPIDAJA AMETIJUHEND OÜ ..... 1. ÜLDANDMED JA STRUKTUUR 1.1 Ametikoha nimetus RAAMATUPIDAJA 1.2 Ametikoha põhigrupp Vanemametnik 1.3 Alluvus Juhatajale 1.4 Alluvad Sekretär 1.5 Asendaja Raamatupiadaja 1.6 Asendab Pearaamatupidajat 2. TÖÖ KIRJELDUS Raamatupidaja tegeleb igapäevaste raamatupidamisalaste toimingutega, aruannete koostamisega ja esitamisega. 3. AMETIKOHA TEENISTUSÜLESANDED JA SOOVITUD TULEMUS PÕHIKOHUSTUSED TÖÖTULEMUSED 3.1 Raamatupidamisaruannete koostamine. Aruanded on koostatud tähtaegselt ja esitatud andmed on õiged 3.2 Tulude ja kulude kajastamine ...
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % 1 1 Hoonete amortisatsiooninorm % 1 1 Seadmete amortisatsiooninorm % 20 20 Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik vajalikud rohelise taustaga lahtrid! näitlikud ja neid saab muuta! majandustegevusele; 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese majandusaasta kohta. Kuude nimetusi ja aastaid muuta ei saa. Kui teie projekt algab näiteks 2013.a. oktoober, siis alustage...
3.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA EPJ0100 Sissejuhatus TÖÖKORRALDUS Mikroökonoomika (1.-8. nädal): Alar Pukk Makroökonoomika (9.-16. nädal): Tiina Nuuter 1 3.02.2014 TÖÖKORRALDUS Eksam (50% mikroökonoomika, 50% makroökonoomika); Semestri jooksul 4 kontrolltööd: 2 mikroökonoomikas; 2 makroökonoomikas; Eksamieeldus: kõigi kontrolltööde tulemus 51%; Eritingimused: mõlema mikroökonoomika kontrolltöö tulemus 81% annab võimaluse saada mikroökonoomika punktid eksamile ette; mõlema makroökonoomika kontrolltöö tulemus 81% annab võimaluse saada makroökonoomika punktid eksamile ette; eksamiosa vabastuse saamiseks peab eksamieeldus olema täidetud; Kontrolltöid saab sooritada üks kord. TÖÖKORRALDUS Mikr...
Ettevõtlus ja turundus Nimi Õpperühm Harjutused Ülesanne 2 Kaupluse rajamiseks võeti laenu 150000 aastase intressig 12% Laen maksti tagasi 5 kuu pärasOmanikud investeerisid kauplusse 100000 Avamise eelselt kulutat 85000 sisseseadele, 100000 investeeriti varudesse, ülejäänud raha on pangaarvel. Päevaseks läbimüügiks on kavandatud 8000 ning avatud olla 245 päeva aastas. Kulutused kaupade hankimiseks on 50% läbimüügist 5 töötaja palgakulu (neto, ilma maksudeta) on 180000 aastas Renti makstakse 35000 kuus Mitmesugused tegevuskulud moodustavad 175000 aastas Sisseseade kasutusaeg on 5 aastat. Koostada: 1.1 Kaupluse avapäeva bilanss 1.2 Esimese teg...
MAKSUNDUS ÜLESANDED ARVESTUSEKS VALMISTUMISEL - vastused Avatud vastustega küsimused 1) Füüsilise isiku brutotöötasu on iga kuu 600 eurot. Isik õpib ka ülikoolis ja maksab õppemaksu aastas 1500 eurot. Isik on liitunud ka pensionikindlustuse II sambaga. Kui palju peetakse tulumaksu igakuiselt kinni selle isiku töötasust ja kui palju saab isik tagasi tulumaksu pärast tuludeklaratsiooni esitamist? Tulumaksukohustuse leidmine: (600-154-0.016*600-0.02*600)*0.20=84.88 Teine lahenduskäik: 0,2*(600-154-0,036*600)=84,88 1500-20%=300 Tagasi saab 300EUR 2) Füüsilisest isikust ettevõtja saab aastal 2012 ettevõtlustulu 100 000 eurot. Ettevõtlusega seotud kulud on 25 000 eurot. Lisaks on ettevõtja kandnud 10 000 eurot erikontole. Ettevõtja on maksnud ka avansilisi makseid nõutud määras. Kui palju peab ettevõtja 2013. aasta 1. oktoobriks Maksu- ja Tolliametile tulumaksu tasuma, kui on teada, et eelmisel aastal oli...
Tekstiili- ja rõivatööstus Keidi, Kristiina , Inga 11c Kergetööstus Tekstiili- ja Naha- ja rõivatööstus jalatsitööstus Tööjõumahukas kergetööstusharu Algul tootmine manufaktuurides, hiljem vabrikutes 19. sajandil Suurbritannias, USA-s, Saksamaal ja Prantsusmaal Hõlmas 2006. aastal 220 000 ettevõtet, töötas 2,5 miljonit inimest ja käive 190 miljardit eurot Tekstiili- ja rõivatööstus moodustab 9% kogu Euroopa töötlevast tööstusest Tekstiilifirmade 3 põhistrateegiat: 1. Toota standardseid kaupu suurtele turgudele, viies hinna võimalikult alla 2. Hankida suuri turge, kasutades madalapalgalist tööjõudu 3. Toota väikestes kogustes kvaliteetseid tooteid spetsiaalsetele turunissidele. Toodang kõrge hinnaga müüki Moe muutus on see,mis mõjutab TRT toodangu ostmist ja tootmist Suurimad tekstiilitoodete eksportijad:Hiina, Lõuna-Korea, Taiwan, USA Suurim hõive r...
Variant 1 Sisestage valemid sinistesse lahtritesse, teistesse kopeerige. Maksetega lahtritele kehtestage raha formaat. Elektritariifid päev öö 0,11 0,07 Elektri tarbimise näidud ja maksed näidud Kuupäev päev öö tarbimine kokku keskmine tarbimine maksta kokku 12.09.2011 19824 6552 päevi päev öö 1 päev 1 öö päev öö kokku 6.10.2011 20098 6651 24 274 99 11,417 4,125 30,14 6,93 37,07 10.10.2011 20300 7000 4 202 349 50,500 87,250 22,22 24,43 46,65 7.12.2011 21025 7642 58 725 642 12,500 11,069 79,75 44,94 124,69 23.01.2012 22153 8870 47 1128 1228 24,000 26,128 124,08 85,96 210,04 4.02.2012 22679 9309 12 526 439 43,833 36,583 57,86 30,73 88,59 10.03.2012 23515 10324 35 836 1...
Saue valla poliitiline keskkond on olnud aastate jooksul suhteliselt stabiilne. 2013 KOV valimiste tulemusel sai vallavanemaks eelnevat 4 aastat valda juhtinud Andes Laisk. Kuigi ta osales valimistel Saue valla valimisliidu „Koostöö“ ridades, astus ta 2014 a. alguses IRL-i. Seda asjaolu arvestades ja lisades sellele, et KOV valimistel saavutas IRL üle-Eesti tegutsevatest poliitilistest parteidest Saue vallas parima tulemuse (3. koht), võib öelda, et vallas valitseb ettevõtlust soosiv parempoolsete liberaalsete vaadetega poliitiline juhtkond. Lisaks ettevõtluskeskkonna poliitilist aspekti analüüsimist vajavale aspektile tuleb silmas pidada ka Saue valla vallavanema pikemat aega eksisteerinud plaani ellu viia naabervaldade ühendamist. Siinkohal on viimati mainitud Keila, Nissi ja Kernu vallad, on uuritud ka Harku ja Saku valdade seisukohti. Kui Saku ja Harku vald ei näi asjast väga huvitatud olevat, sest tegemist on suhteliselt heade maj...
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % 3 3 Hoonete amortisatsiooninorm % 2 2 Seadmete amortisatsiooninorm % 15 15 Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik rohelise taustaga lahtrid! 2. Täita ära "Tooted" lehel kõik andmed! NB! Sinisega täidetud lahtrid on näitlikud ja neid saab muuta! 3. Täita ära "Bilanss" lehel eelmise tegevusperioodi veerg (B) kui majandustegevust on varem toimunud 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed pro...
VARA on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). KOHUSTUS on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. OMAKAPITAL (NETOVARA) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; TULU aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
