Käitumise defineerimine Mis on käitumine? • Inimese võime muuta oma toiminguid, tegevusi sise- ja välis tegurite mõjumisel. Käitumise kolm stiili Alistuv käitumine • Alistuva käitumise puhul laseb inimene teistel oma isiklikku ruumi tungida ning oma õigusi ja vajadusi tähelepanuta jätta. • Inimene asetab teiste vajadused ja soovid enda omadest ettepoole. • Sageli ei ütle sellise käitumisstiiliga inimesed oma mõtteid üldse välja. Alistuv käitumine • Alistuv käitumisstiil aitab inimesel konflikti vältida, kasutatav käitumismuster tundub tuttav ja turvaline. Kui alistuda, siis kaasneb sellega sageli ka vastutusest hoidumine. • Alistumise teel on võimalik teisi inimesi kontrollida, hoidudes samal ajal vastutusest ja konfliktist. Alistuv käitumine • Alistuv käitumisstiil inimese jaoks puhtalt negatiivse mõjuga, kuid pikemas ...
Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine 30.09.2017 Teine loeng LAPSE SOTSIAALNE ARENG Sotsiaalsed oskused-võime reageerida antud väliskeskkonnas sellisell viisil, mis loob, säilitab ja õhutab positiivset interpersonaalset mõju inimeste vahel.. Ehk suutlikkus tulla toime teiste inimestega Sotsiaalne kompetentsus-peegeldab hinnangut indiviidi sotsiaalsetele oskustele, mis on hädavajalikud, et olla aktsepteeritud ja täisväärtuslik teiste keskel. Sotsiaalsus on kaasasündinud temperamendi osa, mis mõjutab seda, kui oluliseks me teisi inimesi ja inimeste gruppe tervikuna peame ja kaaslasi üksindusele eelistame *Teiste ära tundmine *Enda ära tundmine-maimik *Naeratamine/naermine *Imiteerimine (sotsiaalne naeratus9 Intepretatsioon nutule Mäng (füüsiliste objektidega Harjutusmäng-sümboolne mäng) *kiindumuse areng ...
Õpilaste probleemne käitumine ja võimalused sellega toimetulekul 26.04 Antisotsiaalne käitumine – on kirjeldav termin iseloomustamaks ekstrniseelitud tegevuste alamklassi, kui rikutakse tahtlikult teiste inimeste või ka ühiskonnna õigusi. Nii ebaseaduslikud aktid kui ka väljapoole seadust java käitumine, mille eest ei saa süüdi mõista lapsi. Antisotsiaalne – heaolu väheneb Kõrvalekaldumine aktsepteeritud reeglitest ja normidest. Aktsepteeritud erinevas kontekstis: kodu, kool, kogukond, ühiskond. Prosotsiaalne – heaolu suureneb Suunatud vara vastu või destruktiivne seostub ennast- Suunatud kahjustava teiste inimeste käitumisega vastu Varavastane Agressiivne õigusrikkumine käitumine varjatud ...
PROBLEEMNE KÄITUMINE Ei tohiks nimetada last probleemseks, vaid tuleb märgistada käitumist. Probleemne käitumine on käitumine, mis häirib õppeprotsessi, takistab õpilase võiklassigruppi normaalset tegevust ja selletagajärjel ei tööta õpilane ega klass efektiivselt. 5%-6% - riskirühma kuuluvad, kellel probleemid suurenevad. Kellel on probleemid laste eas, neist on pooltel probleemid noorukieas ja neist pooltel täiskasvanuaes. Üldiselt probleemse käitumisega õpilaste numbrid ei ütle midagi. Selgitada täpselt välja probleemse käitumisega õpilasi javaadata, kas probleemid arenevad edasi, on raske. * Kõige rohkem poisse, puberteedi eas. Varajased kuritegevust käitumist ennustavad faktorid. · variatiivsus · sagedus · mitmesugune ümbrus · varajane algus (nt maimik) Probleemse käitumise liigitamine sotsiaalse teo raskusaste järgi 1. Antidistsiplinaarne käitumine. (nt tunni segamine, vanematele mitteallumine) 2....
Dorothy Johnson sündis 21. augustil aastal 1919 Savannahas, osariigis Georgia. Ta oli peres kõige noorem seitsmes laps. Tema isa oli krevettide ja austrite tehase ülem, aga ema oli kodune ja naudis lugemist. Aastal 1938 sai Dorothy Johnson teaduslikku kraadi Armstrong Junior College Savannahas, mis asub osariigis Georgias. Tänu suurele masendusele, võttis ta koolist vaba aasta ja läks tööle lastekasvatajana ja koduõpetajana kahe laste jaoks Miamisse, Florida osariiki. Siis sai ta võimaluse realiseerida oma unistuse lastearmastuse, hoolduse ja hariduse suhtes. Aastal 1942 sai Dorothy bakalaureusekraadi Vanderbilti Ülikoolis, mis asub Nashvilles, Tennesse osariigis. Aastal 1948 sai ta magistrikraadi rahvameditsiini alal. Harvardi ülikoolis Bostonis, Massachusetts osariigis. Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta ühe aasta meditsiiniõe ühingus ja õpetas õendusabi Vanderbilti Ülikoolis. Viie aasta pärast kolis ta Californiasse, ...
Kolm käitumisviisi Sisukord I. Kolm käitumisviisi..................................................................................................................3 II. Ristsõna.................................................................................................................................7 III. Meelespea.............................................................................................................................8 IV. Ülesanne...............................................................................................................................8 2 I. Kolm käitumisviisi On inimesi, kes pea igas olukorras püüavad teisi kamandada. Nende sõna, arvamus, vajadused, soovid peavad alati peale jääma mitte kunagi teiste omad. Võib jääda mu...
SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE Ühiskonna ja ühiskondlike suhete teadusliku uurimine. aine, mida uuritakse meetod, kuidas uuritakse Meetodid: dokumentide analüüs, eksperiment, vaatlus, küsitlus anketeerimine ankeetide koostamine Sotsioloogia uurib inimest ja ühiskonda. 3 vaatenurka: isiksuse käitumine ja tegevus grupid ja sotsiaalsed protsessid ühiskonna struktuur Struktuur: a. sotsiaalsed institutsioonid (pere, kool, majandus) b. sotsiaalsed kooslused (sotsiaalsed kihid, etnilised ja territoriaalsed kooslused, väikegrupid) c. sotsiaalsed muutused ja sotsiaalsed protsessid (linnastumine, sotsialiseerumine, migratsioon, sotsiaalne desorganisatsioon (nt. narkomaania, alkoholism, vägivald) Keskastmeteooriad (R.K. Merton) - uuritakse ühtse sotsiaalse terviku ühtesid või teisi osi. Sotsioloogia harud - teadusliku analüüsi rakendamine suhteliselt piiratud sotsiaals...
ENESEKEHTESTAMI NE TALLINN 2015 MIS ON ENESEKEHTESTAMINE? KUNST KASUTADA OMA ÕIGUSI NII, ET KA TEISED OMA ÕIGUSI KASUTADA SAAVAD KUNST SAADA OMA TAHTMISI NII, ET KA TEISED OMA TAHTMISI SAAVAD JA ROHKEM JA PAREMINI KUI NAD ILMA SINUTA OLEKSID SAANUD ENESEKEHTESTAMISE TÜÜBID I. ADEKVAATNE II. AGRESSIIVNE III. ALISTUV IV. ALLAHEITLIK, KEHTETU I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE (ADEKVAATNE KEHTESTAMINE) KÄITUMISEGA ASTUB INIMENE KÜLL OMA ÕIGUSTE VÕI VAJADUSTE EEST VÄLJA, JÄÄDES ISE VÄÄRIKAKS JA SÄILITADES KA VESTLUSKAASLASE VÄÄRIKUST JA ÕIGUST ERIARVAMUSELE SELLISE KÄITUMISVIISI RAKENDAMINE VÕIMALDAB INIMESEL JÄÄDA ISEENDAKS, OLLA SIIRAS JA SÄILITADA ENESEVÄÄRIKUST I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE Plussid Miinused Uhke tunne Võtab energiat Inimene, kel on hea eneset...
Inimeste motiveerimine ja tunnustamine. Tööalane käitumine Töötajakeskne juhtimine keskendub töötaja tööalasele käitumisele ja püüab läbi individuaalse lähenemise tõsta töötulemuslikkust. Tööalast käitumist (sooritust) defineerides, tuleb eristada tegevust (käitumist) ja tulemust. Käitumuslik aspekt on seotud vahetu tegevusega tööprotsessis. Mitte iga käitumist ei saa seostada sooritusega, olulised on vaid need käitumised, mis on seotud organisatsiooni eesmärkidega. Sooritus on see, milleks on inimene organisatsiooni palgatud ja mida ta peab tegema hästi. Sooritust ei määratleta tegevuste kaudu, vaid hinnangu, mõõtmise ja otsustusprotsesside kaudu. Vaid mõõdetavad tegevused moodustavad soorituse. Tulemuste aspekt on seotud käitumise tagajärgedega Tööalase tegevuse tulemus sõltub tihti käitumuslike tegurite kõrval ka teistest teguritest Juhtimise tõhusus Juhtimisel keskendutakse ühelt poolt lõpptulemustele ning teiselt poolt tööks soo...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskkond Suhtlemispsühholoogia Asendustöö nr.9 Üliõpilane: Rühm: Matrikli nr: Juhendaja: Tallinn 2015 Ma lugesin läbi artikli "Käitumise kolm stiili" ja sealt ma lugesin välja et me kasutame oma elus kolm viisi , kuidas võib käituda , neid on : alistuv käitumine, kehtestav käitumine ja agressiivne käitumine.Näiteks enesekehtestav käitumine või kehtestav käitumine on üks käitumisviisidest, mida inimesed võivad kasutada vastuolude situatsioonis. See on omane ainult inimesele. Sellisel juhul lähtutakse põhimõttest, et minu huvid ja soovid on olulised ja sinu huvid ja soovid on olulised ja me püüame koos leida sellist lahendust, mis mõlemat osapoolt rahuldab. Sellega jagatakse vastutus kahe inimese vahel. Enesekehtestava käitumise komponendid: säilita silmside , s...
SUHTLEMINE JA TAGASISIDE HARIDUSORGANISATSIOONIS Kursuse eesmärgiks on anda baasteadmisi suhtlemisest pedagoogilises kontekstis. Suhtlemiskompetentsus koosneb: Teadmistest Hoiakutest Oskustest Õpetaja suhtlemisoskusi Esinemisoskus Oskus saada ja hoida psühholoogilist kontakti Oskus kuulata Oskus saavutada reeglite täitmist (kehtestada) Oskus adekvaatselt reageerida teise emotsioonidele Oskus tulla toime enda emotsioonidega Õpetajale olulised suhtlemistehnikad - Suhtlemistasandite eesmärgipärane kasutamine - Vestluse juhtimise tehnikad: a) suhtlemispartnerist lähtuvad tehnikad: tähelepanelik kuulamine ümbersõnastamistehnikad b) endast lähtuvad tehnikad teadlik ignoreerimine küsimuste esitamine argumenteerimine - Kehtestamistehnikad TEEMAD: Psühholoogiline kontakt (indiviidiga; auditooriumiga) ,,Psühholoogiline kontakt" on mõiste, mis väljendab inimeste positiivset suhtumist üksteisesse teatud ajahetkel ...
Tallinna Ülikool Terviseteaduste- ja Spordi Instituut Agressiivsus spordis. Koostaja : Polina Tajurskaja Rühm : TK-3kõ Juhendaja : Joe Noormets Tallin 2010 Agressiivsus ja sport. Agressivsuse problem spordis omab praktilise tähenduse. Paljud treenerid ja sportlased peavad agressivsust oluliseks edusaavitamise viisiks. Teoreetikud aga tavaliselt näevad agressiivsuses rohkem negatiivseid aspekte. TAHTLIK JA KAASNEV AGRESSIIVSUS Spordis kohtab sageli agressiivsuse ilminguid. Samuti kohtab treenerite ja pedagoogide hulgas inimesi, kes soodustavad agressiivsust spordis. Käesoleva teema raames tutvustatakse agressiivsuse kahte erinevat vormi, agressiivsuse ilmingute põhjuseid spordis...
Sten Leinasaar Kehtna Põhikool 2012 Kehtestav käitumine On oma tunnete, mõtete ja ideede välja ütlemine nii, et teistele haiget ei tee. Kehtestav käitumine ei ole isiksusejoon, mis on kaasasündinud. Seda peab õppima. Ennast kehtestav inimene Väljendab ennast selgelt On aus Kasutab mittehävitavaid sõnu Arvestab teistega Allaehitlik käitumine On käitumisviis, mille kaudu loovutatakse oma õigused ja huvid teistele Tehakse seda, mida teised tahavad, kuigi ise soovitakse midagi muud teha. Varjatakse oma tundeid ja soove. Allaheitlik inimene Ei juhi ise oma elu Allub teistele Ei suuda ise mõelda Agressiivne käitumine on suhtlemis ja käitumisviis, mis ei arvesta teise inimese heaolu ja õigustega Ignoreerib teiste tundeid ja vajadusi Agressiivne inimene Arvab, et karjudes kõik kardavad teda. On tavaliselt lii...
Kasvatustöö-ja probleemid Mida tähendab kasvatus? Kasvatus tähendab eesmärgistatud, väljaspoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Millal on inimene kasvatatav? Siis kui inimene pole iseseisvust saavutanud, pole iseseisvaks toimetulekuks elus valmis. Kasvatusiga lõpeb täiskasvanuikka jõudmisega ehk kasvatus toimub lapse- ja noorukieas. Sissejuhatus: põhimõisted 26.september 2011 Kristi Kõiv: ,,Mida teha siis, kui sinu laps..." Abnormal - anormaalne, ,,mitte" normaalne. Normist kõrvalekaldumine olenemata vanusest, sotsiaalsest rollist või arengulisest perspektiivist. Teisisõnu kohanematu käitumine. Acting out behavior - kitsam termin, mis on üks probleemse käitumise liike. See on teatud liiki vaenulik käitumine ehk tahtlik agressiivne käitumine, mille all on veel...
Kodutöö nr 3 Tiina Liiv Vajan olukorra kohta rohkem infot! Kuna õpetajal endal puudub (oletan) idee, miks just tema tunnis nii juhtub, siis pakun õpetajale, et lähen vaatlen tema tundi. Võrdluseks vaatlen kindlasti mõnda teist tundi selle klassiga et saada selgust: milles seisneb poiste halb käitumine ja kas see käitumine on ainult selles tunnis. Võimalus on, et poistel on igav sellisel juhul on vaja neile jõukohasemat õppetööd ( igav võib olla, et liiga raske või liiga kerge tunnis). Noormehed võivad nii käituda ka tähelepanu tõmbamiseks kas siis õpetaja tähelepanu või kaasõpilaste oma. Võimalus on ka selles, et õpetaja on tunnikorras liiga leebe ja noormehed kambavaimus kasutavad seda olukorda nii ära. Klassis hindan ka seda milline on klassiruum, kas poiste istekoht on hästi valitud või segab seal midagi neid. Samuti klassi omavahelist suht...
TALLINNA TEENINDUSKOOL ENESEKEHTESTAMINE MINU JAOKS Referaat Juhendaja: Külliki Türi Tallinn 2014 Sissejuhatus Sissejuhatus................................................................................................. 2 1.SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 2.ENESEKEHTESTAMINE............................................................................... 4 2.2 Alistuv käitumine............................................................................... 4 2.3 Agressiivne käitumine........................................................................6 2.4 Kehtestav käitumine...........................................................................7 2.5 Kehtestamisoskus on arendatav.........................................................8 2.6 Miks inimesed ei oska kehtestavalt käituda...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ENESEKEHTESTAMINE Referaat Õppejõud: Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin teema ,, Enesekehtestamine" isiklikust huvist antud teema vastu. Inimesele on tähtis osata kehtestada ennast erinevates olukordades. Ma ise olen inimene, kes ei suuda ennast igas olukorras kehtestada. Sellepärast tegingi töö sellisel teemal, millest mul endal tulevikus abi võib olla. Enne selle töö tegemist polnud ma mõelnud enesekehtestamise peale ja kui erinevalt inimesed seda tegelikult kasutavad või näiteks selle peale, et kehtestamisoskus on arendatav iga inimese puhul. Referaadi eesmärgiks on luua ülevaade enesekehtestamise olemusest üldiselt, ning erinevatest käitumisvormidest ja tuua välja mõned p...
Kasvatamine. Korra loomine ja hoidmine klassis (Distsipliin klassis) Distsipliin mis see on? · Karistamine, korralikult ja vaikselt pingis istumine ..... · ENE: sotsiaalse süsteemi liikmete kohustuslik korrahoidmine, mis vastab ühiskonna moraali- ja õigusnormidele või mingi organisatsiooni nõudeile · Koolidistsipliin on seotud ühiskonna moraali ja väärtustega, lisaks (eelkõige) aga koolis kehtestatud normide ja nõuetega Distsipliin koolis · Juhendamise või õpetamise viisid, mida kasutatakse, et õpetada lastele enesedistsipliini · Käitumisprobleemide lahendamisele suunatud (õpetaja, ....) tegevused Distsiplineerimise eesmärgid · Arendada õpilaste enesekontrolli ja enesedistsipliini · Tagada õpilastele turvatunne · Võimaldada lastel töötada · Tõsta õpilaste enesehinnangut · Arendada positiivset mina-kontseptsiooni · Julgustada õpilasi oma tegude eest vastuta...
Konformsus, kehtestav, alistuv, agressiivne käitumine Konformsus ja mõju käitumisele Tõekspidamiste v käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta Põhjused - informatiivne - soov meeldida - püüd saada kasu, vältida karistusi Grupiga nõustumist mõjutavad - grupi suurus - grupi üksmeel - pühendumine grupile - olukorra ebamäärasuse määr - soov olla individualist, teistest erineda Gruppi hoiavad koos, eesmärgid, liikmete omavaheline sobivus, “meie”-tunne Grupimõtlemine: usk grupi moraali (otsused õiged), stereotüüpne suhtumine gruppi mitte kuulujatesse, üksmeele illusioon, vastutuse jagamise tunne Kehtestamine, agressiivne ja alistuv käitumine Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Kehtestav – enda huvide eest seismine teist kahjustamata; ollaks...
Palju praegu annaksid? 2. Küsimus Kuidas saaksid asjad muutuda? Mida peaks tegema? Mssugune on olnud elus kõige kõrgem koht, kui sa oled olnud kõige lähemal sellele 100-le punktile? 3. Vaatlus 4. Sotsiomeetria 5. Enesehinnangu küsimustikud 6. Enesehinnangu lehed Sekkumisstrateegiad Ratsionaal-emotiivne teraapia Albert Ellis A B C Ajendid suhtumised tagajärjed -käitumine Uskumused Hoiakud, arvamused Irratsionaalsed mõtted (nendega tegeleme, et muuta ratsionaalseks) Nt. kuritegevlikult käituvatel isikutel on nt irratsionaalsed mõtted - ensekeskne mõtlemine (primaarne) kui ma midagi tahan, siis ei hooli sellest, kas see seadusega piiratud. - Minimaliseerimine(sekundaarne) vääriti tõlgendamine. Auto ärandamises pole midagi halba, kui auto terveks jääb ja pärast tagasi saab
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA (Organizational psychology) Kasutatakse ka: · Work psychology (Tööpsühholoogia ) · Occupational psychology (Kutsealane psühholoogia) · So. võimed, vajadused, hoiakud jms. mis mõjutavad tööalast käitumist. · Miks inimesed töösituatsioonides erinevalt käituvad? · Kuidas inimesed mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? · Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? · Kuidas inimesi mõjutavad töötingimused? Organisatsioonipsühholoogia rõhutab: · individuaalsete erinevuste olulisust · et tööalast käitumist mõjutavaid tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad · tööga seotud probleem tuleb lahendada teaduslikult · erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks · teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud. ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology) · O...
KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT ERI- JA SOTSIAALPEDAGOOGIKA OSAKOND KÄITUMISHÄIRED Referaat Juhendaja: Ene Varik 2008 SISUKORD. 1.KÄITUMINE JA EMOTSIOONID. 2.MIS ISELOOMUSTAB EMOTSIONAALSE JA KÄITUMISPROBLEEMIDEGA LAPSI. 3.HÜPERAKTIIVSUSE PÕHJUSED. 4.KASVATUS KOLLEKTIIVIS. 5.KOOSTÖÖ. 6. KASUTATUD KIRJANDUS. 2 1. KÄITUMINE JA EMOTSIOONID. Käitumine on kaasa sündinud või elu vältel omandatud toimimisviis, mis soodustab elusolendi kohanemist muutuvais oludes ja liigi säilimist. Inimese käitumine ei ole ainult keskkonnaga kohanemine nagu loomade käitumine. Inimene suudab keskkonda teadlikult ja sihikindlalt mõjutada, endaga kohandada. Inimese käitumist suunavad kasvatus ja õpetamine. Inimene allutab oma tegevuse ühiskonnas kehtivaile reegleile ja põhimõtteile. Käitumises avalduvad iseloomujooned ja temperamendi iseärasused, suurel märal mõjut...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond Eesnimi Perekonnanimi VIHA KONTROLLIMINE EMOTSIONAAL- JA KÄITUMISRASKUSTEGA LASTEL Referaat Juhendaja Kristi Kõiv Tartu 2012 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1. Viha ja vihastamise eeskuju .................................................................................................................................................4 2. Viha kontrollimine läbi harjutuste...................................................................................... 5 2.1. Agressiivsuse vähendamine ja prosotsiaalse käitumise suurendamine........................6...
Kuidas juhtida oma emotsioone Põhiemotsioonid · Rõõm · Viha · Üllatus · Vastikus · Hirm · Kurbus Emotsioonide juhtimine on oskus kontrollida oma käitumist ja olemust tugevate emotsioonide korral. Samuti tähendab emotsioonide juhtimine seda, et me saame valida ja tunda neid emotsioone, mida me tahame, selle asemel, et lasta väliskeskkonnal neid mõjutada. Emotsioone saab juhtida: · Endale teadvustades · Analüüsides emotsioonide tekkepõhjuseid · Ohjeldades · Arendades positiivset suhtumist ja positiivseid tundeid · Uskudes · Mediteerides Meetodid hirmu, kahtluse ja viha leevendamiseks: · HIRM. HIRM Hakatuseks osutage hirmule palju vähem tähelepanu ning viige pilk oma unistustele, soovidele ja igatsustele. Kontsentreerige oma jõupingutused eesmärki, sihtpunkti ja ambitsiooni. Seda kõike tehes on vähem aega mõelda hirmule. Elage käesolevas hetkes, mõtlemata mineviku eksimustele. · KAHTLUS. KAHTLUS Hakatus...
Flow Experience in Teams: The Role of Shared Leadership Dajana Ellervee Voolu kogemus Vool on määratud nagu riigi sügav imendumise tegevus, mis on oma olemuselt mõnus. Meeskonnad pidavad keskkonnas eriti juhtiva voolu. Eriti, see psüühiline seisund võib olla soositud sotsiaalse suhtluse, näiteks arutelud selle üle, ideid ja probleemilahendused. Arvestades erinevate positiivse tööga seotud tagajärgi, mis on seotud vooluga, selleks on oluline määrata kindlaks tingimused, mis soodustavad selle riigi, organisatsiooni seaded. Nagu märkis Walker, "mõned kõige mõnusad voolu kogemused tekivad sotsiaalse suhtluse läbi". Selleks, et edendada voolu sotsiaalsed koostoimed peaksid olema stimuleerivad, aidates samal ajal saavutada ühiseid ülesandeid. Jagatud juhtimine Jagatud juhtimine on kollektiivne ambitsioon, mis motiveerib liikmeid konstruktiivselt koos töötada, saavutades ühiseid eesmärke, millega tegeleb juht. Selline in...
Õiguse psühholoogia kordamisküsimused (2018. sügis TÜ õigusteaduskond) 1. Õiguspsühholoogia aine, objekt ja meetodid. Õiguspsühholoogia on teadus,mis koosneb õigusest ja psühholoogiast.Õigus ja psühholoogia püüavad mõista,reguleerida,selgitada ja ennustada inimese käitumist.Objekt-käitumine tervislikkuses ja kriminaalpsühholoogia uurimisaineks on kurjategijate isiksus ja kriminaalne käitumine. Eesmärk on analüüsida kriminaalse aktiivsuse varieerumist ning selgitada selle põhjuseid indiviidi tasandil. 2. Eelteaduslik etapp õiguspsühholoogias. Eelteaduslikupsühholoogiana,mis on vanim ja levinuim mõistetakse süstematiseerimata praktiliste teadmiste kogumit inimese hingeelust ja käitumist,mis on saadud individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise kaudu. 3. Filosoofiline õiguspsühholoogia. Tekkis koos filosoofiaga,sest paljud filosoofia uurimisprobleemid on tihedasti...
Sotsiaalne tunnetus ja sotsiaalne käitumine LOENG I - Inimkäitumise sotsiaalne olemus ja käitumiskavatsus Käitumine – the way a person or animal acts of behaves, psühholoogia uurib ka mittevaadeldavaid aspekte Theory of Planned Behaviour Käitumist saab defineerida: - Jälgitav - Tegu millegi suunas millel on 4 komponenti o Tegevus ise – „ma tegin seda“ o Sihtmärk – mille suunas tegu on tehtud o Kontekst – kontekst milles käitumine toimub o Aeg – millal tegu on tehtud - Üsna hinnanguline olukorraga, käitumise muutmine toob kohe muutuse mõnes aspektis Käitumise komponentide üldistatavuse tasemed - Kõige spetsiifilisem on üksikkäitumine – käin paljudes saalides korvpalli vaatamas - Vahepealne/madal/kõrge - Aja laiendamine – käin kuu/6 kuu jooksul paljudes saalides - Kõige kõrgem – käin vaatamas kõiki pallimänge kõikides saalides pidevalt Kui kasut...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond XXX XXX SRXXX BUDISTLIK EETIKA Referaat Juhendaja: Piret Kirme-Valgma Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Budistlik eetika erineb suuresti tavapärasest läänelikust vaatest kõlblusele. Budistlik eetika ei seisne mitte vabaduse piiramises. See tähendab enda vabastamist kasutute harjumuste orjusest ja tingitusest. See tähendab kujunemist võimekaks isiksuseks, kes suudab ise oma elu soovitud suunas juhtida. See tähendab käitumist, mis soodustab positiivsete emotsioonide teket ja negatiivsete meeleseisundite vaigistamist; käitumist, mis tagab tervikutunnetuse ja eneseväärikuse kuna püütakse tõemeeli elada vastavalt oma nägemusele sellest, kelleks saada tahetakse. Kohut mõistva jumala puudumise tõttu on sõnad ,,õige" ja ,,vale" budistliku eetika juures sobimatud. Budism jagab teod ,,oskuslikeks" ja ,,oska...
Konflikti tunnused- KONFLIKT · Kõrgendatakse häält · Süüdistatakse teisi Koostas: Deymon-Brait · Nägeldakse pisiasjade pärast Konflikt- Konflikt on lahkheli · Kasutatakse pilkeid ja või arusaamatus, mille tulemusena solvanguid tekib pinge, mis ajendab osapooli · Vastaspoole kohal üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks olek mõjub ärritavalt peab olema vähemalt kaks osapoolt ...
Üks kool üks osakond üks nimi üks kursus PROBLEEMNE KÄITUMINE Referaat ainest Arengu- ja isiksusepsühholoogia Õppejõud: üks õppejõud üks asula ja aasta SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Agressiivne laps.................................................................................................................4 2. Kooliprobleemid mis võivad olla seotud lapse enneaegse sünniga...................................4 3. Antisotsiaalse käitumisega õpilased..................................................................................5 4. Sotsiaalsete oskuste treening.............................................................................................5 ...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM CONSTRUCT 2 MÄNGUMOOTOR Referaat Tallinn 2014 Sissejuhatus Hakkan tutvustama Construct 2-te. Räägin, mis Construct 2 üldse on, mida sellega teha saab, mida uut mina teada sain või kogesin, millise funktiooni baasil ta on, kuidas liikumist kasutada, kuidas kasutada Event sheet-i jne. Samuti räägin ka kuidas mina oma mängu tegin. Mis on Construct 2? Construct 2 on HTML5-baasil 2D mängumootor, arendatud Scirra poolt. Construct 2 on mõeldud põhiliselt mitte programmeerijatele, mis laseb kiiresti mängu koostada drag-and-drop moodi kasutades visuaalset töötlemist ja behavior ehk käitumise baasil loogikasüsteemi. Mis on HTML5 ja ’’drag-and-drop’’? HTML5 on markeerimiskeel, mille eesmärgiks on luua korralik veebileht brauserist ja platvormist sõltumata. Drag-and-drop on hiireliigutus millega kasutaja valib visuaalse objekti seda haarates ehk siis hoides paremat hiireklõpsu all ...
Loeng 1. Mõjustamise teoreetilised eeldused I Käitumise vormimine Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) käitumise modifitseerimine 1.1 Sarrustamine/kinnitamine (reinforcement) · positiivne sarrustamine/kinnitamine (soovitava lisamine) · negatiivne sarrustamine/kinnitamine (mittesoovitava eemaldamine) · karistus (soovitava eemaldamine) 1.2 Primaarne ja sekundaarne sarrustamine/kinnitamine Eesmärk: omandada seos käitumise ja sellele järgneva tulemuse vahel · primaarne kinnitaja näiteks toit, vesi, hapnik, seksuaalne aktiivsus bioloogiliselt neutraalne/ mitteneutraalne · sekundaarne kinnitaja omandatud Iga neutraalne stiimul, mida assotseeritakse primaarse kinnitajaga, muutub sekundaarseks kinnitajaks Inimese käitumist kontrollitakse sekundaarsete kinnitajateg...
Eric ja Kipsy Situatsioonianalüüs 1. Kuidas hinnata juhtkonna ja Ericu käitumist? Millised vigu teie arvates tehti? Minu arvates oli Ericu ja juhtkonna käitumine Eesti juhtide käitumismeetodi järgi. Ei arvestatud töötajate soovidega ja infot liikus omavahel vähe (meeskonna ja juhtide vahel). Juhtkond palkas Eric-u ainult soovituse põhjal. Ericul puudus kokkupuude antud valdkonnaga. Juhtkonna jaoks oli kõige suurem murelävi tootlikkus ja klientide rahulolu. Paindliku tööaja graafikut ei võetud isegi arutusele, mida oleks võinud kindlasti proovida. Antud situatsioonis tundus, et ,,kõrgemal korrusel" olevad organisatsiooni liikmed ei pööranud tähelepanu töötajatele. Samuti võiks Ericul olla ülevaade, et miks eelmine juht lahkus. Ericu käitumine töötajate silmis võis tekitada vastuolu, sest ta kasutas nn. kõrvalist kontrolli töötajate üle. Selline kontroll ei too alati häid tulemusi. Isiklikult...
TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ AP I Sotsiaalsete oskuste areng Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2016 Sotsiaalsete oskuste areng 1. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid. Sotsiaalset arengut ei saa lahutada kognitiivsest ja emotsionaalsest arengust, mis on väga tihedalt seotud lapse ealise ja individuaalse arenguga. Alushariduse rammõppekavas on õppe-ja kasvatustegevuste eesmärkides muude aspektide hulgas olulisel kohal välja toodud ka lapse sotsiaalne areng. Eesmärkideks on: soodustada lapse kasvamist aktiivseks, otsustus-ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. 2. Lapse sotsiaalse...
Funktsionalism - Under the influence of Darwin, the school of functionalism stressed the role of conciousness and behavoior in adapting to the enviroment. Pragmatism tõe kriteerium on tegevuse/idee kasulikkus. Inimene ise saab enda elu/iseloomu/tuju muuta, vaba tahe, kuidas soovib käituda. Igasugused uskumused on kasulikud ja väärt, kui need on efektiivsed William James - oli pragmaatik kes... uskumine vabasse tahtesse teadvuse voog / stream of consciousness - teadvust ei saa elementideks jagada vaid on pidevalt muutuv ja personaalne - peegeldab indiviidi kogemusi, eesmärk on tagada kohanemine keskkonnaga. Teadvus on personaalne, ei saa jaotada, pidevalt muutuv, valiv, kohaneb keskkonnaga Rakenduspsy kujunemine. Uurimistehnikate laiendamine (kasuliku teabe leidmine inimese kohta). Learnes patterns of behaviour are habits. Habit makes society possible. Act in ways that are compatible wi...
Mis tähtsus on viisakusel? Heade tavade tundmine kujundab inimese elu. Väärt kommetel on elus palju suurem kaal, kui oskame arvata. Viisakas käitumine on tähtis suhete loomisel ja hoidmisel. Samuti on see vajalik endast hea mulje jätmiseks. Uute inimestega kohtumisel on esmasmulje kõige olulisem, sest sellest sõltub, kas soovitakse suhteid edasi arendada või mitte. Endast jäetavat imagot on raske muuta ja sellepärast tuleks kohe alguses pingutada, et endast halba kuvandit mitte jätta. Viisakusreeglite tundmine ja lugupidavalt käitumine aitab kaasa hea esmamulje kujunemisele ja mängib suurt rolli edasiste suhete kujunemisel. Viisakas inimene oskab valida sobiva suhtlusviisi. Erinevate inimestega suhtlemisel tuleb kasutada olukorrale paslikku suhtlus – ja kõneviisi. Võõraste inimestega kõnelemisel on soovitatav kasutada viisakusvormi „teie“ ning jätta teisele inimeselt tema isiklik ruum. Muidu võib jä...
Mis on hea Platoni voorusõpetuses? Voorused on printsiibid, millest inimene peab ühiskonnas elades kinni pidama, vooruslik inimene on see, kes ei anna järgi oma pahedele ning keda peetakse ka tänu sellele tugevaks. Platon arendas oma voorusõpetust edasi oma õpetaja Sokratese teooriast, kuid nende arvamus ei olnud lõpuni välja sama. Voorused moodustavad kokku tarkuse ning ühiskond vajab tarku inimesi, sest mida rohkem on tarku inimesi, seda kergem on hakkama saada, selle tarkuse all on mõeldud tarkust, mis kaasneb vooruste järgi toimides ja käitudes, tarkus on vooruste tähtsuse mõistmine. Iga voorus on tähtis tarkuse omandamiseks. Platoni paika pandud voorused on mõõdukus, teravmeelsu...
Enda avamine, usaldus, suhted, suhete kujunemine Hinde, A.R. (1997). Relationships. A Dialectical Perspective. UK: Taylor & Francis Johnson, W.D. (1997). Reaching out. Interpersonal Effectiveness and Self-Actualization. 6th Ed. USA: Allyn & Bacon Enda avamine ja avatus suhetes - iseenda kohta informatsiooni (faktid, emotsioonid, väärtused jne.) jagamine, mille alusel kujunevad suhted - kui intra- ja interpersonaalne dialektiline protsess - seosed suhetega rahuloluga, läheduse kogemisega, usaldusega - teemade hulk ja sügavus; kultuuri mõju (nt x on tabuteema); suhe Avatust x olukorras sõltub: isikule tüüpiline käitumine avatuse määr teise isiku käitumine suhe Avatud teistele Enda avamise plusse - Mõju suhetele: - rahulolu suhetega - võimalus määratleda kattuvad eesmärgid, huvid, vajadused jne -> suhte areng - Tõlgenduste võrdlemine, adekvaatsem reaalsuse taju - Võimalus õp...
KOHTUPSÜHHOLOOGIA Probleemid · Mõistetel õigusteaduses ja psühholoogias erinev sisu. · Uued teadmised psüühika kohta levivad väga lihtsustatud kujul. · Psüühika uurimine on multidistsiplinaarne. · Võivad olla kaasatud: psühholoog, psühhiaater, logopeed, neuropsühholoog, lastepsühholoog... · Psüühikahäiretega seotud probleemide hulk ühiskonnas suureneb o Vananemine, narkootikumid, ajukahjustused. Erinevused Õigusteadus Psühholoogia Teo lõpptagajärg Käitumine Inimese käitumise ideaal Organismi toimimise seaduspärasused Hierarhiliselt organiseeritud järjestikuste protsesside Samaaegselt toimivate protsesside keerukas süsteem jada Sündmus asendatakse tekstiga Verbaalne arutlus- ja järeldusvõime on vaid üks osa ...
Kasvatustöö ja probleemid HTPK.02.101 Probleemsituatsiooni analüüs Valitud seletuskirjas ilmneb selgelt, et tegemist on käitumisprobleemiga. Liigituse järgi kuulub seesugune käitumine agressiivsuse alla. Sõna agressiivsus tuleneb ladina keelsest sõnast ,,agressio", mis tähendab peale tungimine. Psühholoogilises sõnastikus aga: motiveeritud destruktiivne käitumine, vormidele ja reeglitele mitte vastav käitumine ühiskonnas, tuues kaasa füüsilist ja moraalset kahju inimestele, kahjustades ka rünnatavaid (elus ja elutuid) objekte. Kaklemise kui agressiivse käitumise ilmnemise protsent probleemsete indiviidide puhul on 66%. Agressiivne käitumine ehk agressiivsus on vaenulik ning tahtlik rünnak kellegi või millegi vastu. Agressiooni käigus tehakse haiget või valu teisele inimolendile ning seega on tegemist vägivallaga. Agressioon võib olla nii füüsiline (väg...
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology)- indiviid · Organisatsioonipsühholoogia (organizational psychology). Inimene ja organisatsioon. · Inimfaktori (inseneri) psühholoogia (human factorspsychology or engineering psychology)- on tehnilsem valdkond. Räägib inimese ja töövahendi suhtetst. Kuidas toota töövahendeid, millsed need peaks olema ja sobiksid võimalikult hästi inimesega. Töövahendite disain. Tegeleja peab hästi tundma isimene tunnetuslikke protsesse. Milline om müra mõju inimese keskendumis võiml. Kuidas valgus ja õhk mõjutavadfüüsiline ja vaimne tervis. Kuidas erinevad ajatsükklid mõjutavad sooritust ja tööga rahulolu. Elektroonika ja mehaanikatööstuse teema. TÄNAPÄEVASED ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA VALDKONNAD · Personali valik ja paigutus- hindame inimesi sellejärgi, missugusele tööle nad kõige paremini sobiks. Mis kõige paremini...
Lapse üks olulisemaid arengulisi ülesandeid on õppida teistega suhtlema ja sotsiaalsetes olukordades käituma. Need ei ole kaasasündinud oskused. Väikesed lapsed omandavad varakult sooidentiteedi (nad saavad aru, kas nad on poisid või tüdrukud) ja ümbritseva keskkonnasoorollid (nad õpivad poiste ja tüdrukute sotsiaalseid mustreid ühiskonnas). Lapseeas pannakse alus ka lähedaste suhete loomise ja hoidmise oskusele, ning hakkavad kujunema isiklikud väärtushinnanguid. Seksuaalne areng erinevatel eaperioodidel Imiku- ja väikelapseiga (02 eluaastat) Arenguülesanded on järgmised. Laps on võimeline oma hooldajaid usaldama, on võimeline tundma mõnu puudutustest, oskab eristada mehi ja naisi, hakkab ennast teadvustama kui teistest sõltumatut isikut, hakkab arendama esmaseid sotsiaalseid suhteid eakaaslastega. Tüüpiline käitumine on järgmine. Laps tunneb huvi oma keha, ka suguelundite vastu, kogeb spontaanset seksuaalset erutust...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MILLINE VÕIKS OLLA KÄITUMINE AGRESSIVSE KLIENDIGA Referaat Juhendaja: Mari Viik Mõdriku 2014 SISSEJUHATUS Juba ammustest aegadest peale on suured mõtlejad murdnud pead küsimuse kallal, millest võib olla tingitud agressiivsus. Agressiivsus on raskeim sotsiaalse arengu hälve nii tagajärgete poolest kui ka seepärast, et tavaliselt viitab see mingile suuremale arenguhälbele. Agressiivsus osutab, et sotsiaalsusega seostuvad ideaalid ja eesmärgid on jäänud saavutamata( Keltikangas- Järvinen, L.1992). Kergekujuline agressiivsus osutab, et sotsiaalsed õpingud on olnud puudulikud, lapsele ei ole küllalt selgesti öeldud, mis on õige ja mis on väär. Raskekujuline agressiivsus osutab, et psüühika areng on olnud häiritud. Agressiivsus ei ole sünnipärane ja vägivald...
Käitumisviisid Agressiivne käitumine- läheb kergesti närv ja tõstab häält,ülbe, asjad lendavad, ei arvesta teiste tunnetega, paneb tegema kõike mis ta ide tahab, katse saavutada oma eesmärke teiste õiguste, soovide ja vajadustega arvestamata. Iroonilised märkused, solvamine, vastutus. Agressiivne inimene arvab, et tema on tähtis 100% ja teised 0%, teiste arvamus ei maksa mittemidagi. Kooli kiusamine. +d saab ennast välja elada,ennast arusaadavaks teha, paneb ennast maksma, teda kardetakse, asjad saavad tehtud, tähelepanu kespunktis. d teised on pahased, inimsuhted on halvad,selline inimene on üksi, sisimas tunneb, ta ei pea endast lugu Alistuv käitumine- nõustumine teistega ning oma õiguste, soovide ja vajaduste tahaplaanile jätmine teised on tähtsad 100%, tema on 0%. Ei tõsta häält, ei vaidle, tagasihoidlik. +d väldib konflikte, paistab hea, tal ei ole vastutust, saab tähelepanu. d ei ole oma arva...
Õiguse alused Õiguse mõiste ja olemus. Õiguse tekkimine Ku ühiskond jõuab oma arengus niikaugele, et tekib organiseeritud ühiskond, siis seda iseloomustab sotsiaalse võimu olemasolu, sotsiaalse juhtimise olemasolu ja alluvus suhete olemasolu. Ilma nendeta ei ole võimalik ühisk. Liikmete käitumine ja tegevus ühise eesmärgi saavutamiseks. Selline sots.ühisk. ja sots. Võimu esinemine,liedis aset palju varem, kui tekkis riik/riigieelne riik). Loomulikult sots. Võim erinevatel arenguetappidel oli erinev. Sots. võim esines teatud arenguetappidel:prekonnas, arengus kuni riigini. Tänapäeva arenenud ühiskond,millel on riigikuju, on võimu teostamine lahutamtult seotud poliitilise tegevusega. Poliitilisel tegevusel on 3 kindlat eesmärki : omandada võim, kasutada võimu, säilitada võimu. Kogu võimu organ ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo ja arengu käigus läbi teinud olulise arengu. Kogukonnas...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ1 Irina Vassiljeva VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA Essee Õppejõud: Anu Varep Mõdriku 2013 Eetika all mõeldakse erinevaid käitumisreegleid ja norme. Sotsiaaltöös on eetika väga tähtsal kohal, sest on oluline inimest ära kuulata ja leida koos probleemile paremat lahendust. Üleolev ja ülbe käitumine ei sobi selle ametiga kohe kuidagi kokku. Selle ameti valiku tegemisel tuleks endaga kindlasti aru pidada ja teha endale selgeks, kas on elus prioriteet teisi aidata ja juhendada abivajajaid. Selgitada inimesele kuidas on õige käitumine ja kui...
15 Kollektiivne käitumine Kollektiivne käitumine- mitme inimese teineteisest sõltuv või ühisest stiimulist lähtuv käitumine On arvatud, et inimetse grupp (kollektiiv) on midagi enamat kui liikmete summa Kollektiivse käitumise vormid Organiseeritud Spontaanne Pikaakaline sotsiaalne liikumine organisatsioonis turumajandus, avalik arvamus Lühiajaline revolutsioon, kontsert märatsev hulk, börsimull Lühiajaline ja spontaanne Arvatakse, et inimeste grupid või massid võivad spontaanselt teha asju, mida selle liikmed polnud planeerinud ja mida nad ei tahtnud teha. Grupidünaamika uuringud- gruppide tekke ja funktsioneerimise uurimine Grupi mõju indiviidile Grupi kahjulik mõju Deindividuatsiooni Sotsiaalne looderdamine Grupi kasu...
Motivatsioon TALLINNA ÜLIKOOLI HAAPSALU KOLLEDZ Tervisejuht Gülnara Rikken ja Anna-liisa Vainu MOTIVATSIOON Referaat Juhendaja: Kristiina Uuriko Haapsalu 2009 Motivatsioon Sisukord sissejuhatus.........................................................................................................3 17 väidet motivatsiooni kohta mida peavad sisaldama kõik põhjendatud motivatsiooniteooriad....................................................................................................4 holistlik lähenemine..................................................................................4 motivatsiooniliste seisundite paradigma..................................................................4 abi...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Tene Must MT13-PE KLIENDITEENINDAJA KÄSIRAAMAT Juhendaja: Helna Karu-Baher Tallinn 2015 SISUKORD 2 Kliendi õigused ÕIGUSED: Positiivne õhkkond ja meeldiv esmamulje Teenindatakse õigesti juba esimesel korral Teenindatakse määratud ajal Teenindatakse kohe ja kiiresti Muudatustest operatiivne informeerimine Täiendav info edastatakse kohe Vajadusel ja võimalusel uute valikute loomine Võimalus kontakteeruda telefoni teel Lühike ooteaeg teenuse saamiseks Hea asukoht Mugavad lahtiolekuajad Viisakas ja lugupidav käitumine Sõbralik ja paindlik teenindus Mittefamiliaarne käitumine Klient tunneb, et firma tervikuna ja selle iga töötaja on orienteeritud tema probleemide lahendamisele vastastikune kasu Kliendiga suheldakse talle arusaadavas keeles - keelteoskus, teenuse...
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Enesekehtestamine Referaat Õppejõud: 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks enesekehtestamine. Kuna arvan, et selle teema põhjalik uurimine annab mulle tulevikus suured eelised. Varem oli mul enda kehtestamisega probleeme, kuid praegu oskan juba ennast maksma panna ja avaldada enda arvamust, seda ainult teatud situatsioonides. Suheldes võõraste inimestega olen siiski väga häbelik ning enesekehtestamisest ei tule mitte midagi välja. Samuti ei oska ma võõraste juures olekul ennast piisavalt hästi väljendada ning võõrastega vabalt suhtlemine tundub utoopiline. Valitud erialal ei ole tagasihoidlikkus just voorus vaid pigem takistv faktor. Tulevase juhiabina pean oskama ennast kehtestada ning väljendada. Enesekehtestajana pean oskama öelda ka ei. Enesekehtestamine on kunst saada oma tahtmi...