Aastad 0 1 2 1. Müügitulu 200,000 200,000 1a Otsekulu -80,000 -80,000 1b Alternatiivkulu -40,000 -40,000 Puhasmüük (1-1a-1b) 80,000 80,000 2. Amortisatsiooni kulu -40,000 -40,000 4. Käibekapital 50000.00 5. Seadmete kulum 350,000 6. = Ärikasum (EBIT) 40,000 40,000 9. RV põhitegevusest (9+(-5)) 40,000 40,000 0 1 2 Rahavood koond 1. Rahavood põhitegevusest 40,000 40,000 2. Puhta käibekapitali muutus -50,000 3. Seadmed -350,000 RAHAVOOD KOKKU -400,000 40,000 40,000 Projekti NPV ...
SUHTARVUDE ANALÜÜS 1. Maksevõime ja likviidsuse analüüs a) Käibekapital- summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat. Käibekapital=käibevara-lühiajalised kohustused b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja kajastab ettevõtte võimet katta krediitorite lühiajalised nõuded käibevaraga. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja=käibevara/lühiajalised kohustused c) Antud ettevõtte võlakordaja on pikaajalise makse suhtarv. Antud ettevõtte võlakordaja=kogu võlgnevus/varad ehk kohustused kokku/varad (aktiva) d) Omakapitali võlasiduvus näitab, kui palju on võõrkapitali. Omakapitali võlasiduvus=kogu võlgnevus/omakapital ehk kohustused kokku/omakapital e) Soliidsusekordaja näitab, kui palju ettevõtte omanikud on panustanud ettevõttesse. Soliidsuskordaja=omakapital/varad ehk omakapital/(omakapital+kohustused) Arvutused: 2009.a. a) Käibekapital: 5 519 079 - 1 514 478 = 4 004 601 b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: 5...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond ICT SUPPORT OÜ Praktikaaruanne Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Raamatupidamise III kursuse esimese praktika läbis autor raamatupidamisteenust pakkuvas firmas Annual Report OÜ, mis asub aadressil Spordi 26a. Praktika kestis ajavahemikul 25.11.2013 20.12.2013. Praktikaaruande koostas autor lähtuvalt Annual Report OÜ kliendiga kokkupuutest, kuna firma enda raamatupidamisega kokkupuudet ei olnud. Seega koostas autor majandusanalüüsi lähtudes firma ICT Support OÜ aastaaruannetest aastatel 2009 kuni 2012. Firma ICT Support OÜ on asutatud 2002. aastal aadressiga Valgevase 3. ICT Support OÜ koosneb neljaliikmelisest töötajaskonnast, kellest üks on tegevjuht ning kolm süsteemiinsenerid. ICT Support OÜ tegevusvaldkondadeks on keskne kasutajate haldus, virtualiseerimine, tööjaamade haldus, serverite haldus, tulemüürid ja kaugtöö, andmete varund...
MAJANDUSAASTA ARUANDE UURIMUSTÖÖ ISESEISEV UURIMUSTÖÖ Õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Transporditeaduskond Õpperühm: AT 12b Juhendaja: lektor Kati Nõuakas Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1.KIRJELDUS............................................................................................................................3 2.TEGEVUSARUANDE ANALÜÜS........................................................................................4 3.BILANSSI ANALÜÜS............................................................................................................5 3.1.Peamised muudatused.......
TALLINNA TEHNIKA KÕRGKOOL NORDECON FINANTSANALÜÜS Õppejõud: Mari Saare PÄRNU 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Nordecon lühitutvustus 4 1. Lühiajalise maksevõime suhtarvud 4 1.1 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 4 1.2 Maksevõime kordaja 4 1.3 Maksevalmidus 5 2. Kapitalistruktuuri suhtarvud 5 2.1 Omakapitali tase 5 2.2 Võlgnevuste aste 6 2.3 Kohustuste ja omakapitali suhtarv 6 3. Käibetulususe suhtarvud 6 3.1 Brutorentaablus 6 4. Efektiivsusesuht...
Peamised finantsaruanded 11. oktoober 2011. a. 14:05 Raamatupidamisaruanded on aluseks finantsnäitajate analüüsile ja peamiselt finantssuhtarvude arvestamiseks. Kesksed aruanded: majandusaasta aruanne - seisab koos: kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne Bilanss - raamatupidamisbilanss kajastab firma finantsolukorda teatud kuupäeval ehk reeglina aruande perioodi lõpul. Seega on tegemist hetkearuandega. Koostatakse tekkepõhiselt (rakendatud likviidsuse printiipi likviidsuse vähenemise suunas). Bilanss koosneb kahest poolest - vasakul on varad ja paremal kohustused. Mõlemad pooled on võrdsed. See on minevikuline aruanne, ega näita firma tänast seisu. Varad - käibe ja põhivarad, käibevarad on kiiresti realiseeritavad või ühe aasta jooksul tarbitavad varad. Käibevarade hulka kuuluks raha ja pangakontod, lühiajalised finantsinvesteeringud (kuni aastase tähtajaga väärtpaberid), nõuded ostjate vastu, eelseisvate...
Finantsaruannete analüüs Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Finantsaruaruannete analüüsi meetodid 3 Suhtarvude analüüs 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead finantsaruannete analüüsimeetodeid; ·tead millega võrreldakse tulemusi; ·tead mida tähendab likviidsus, rentaablus; ·oskad arvutada erinevaid suhtarve. 2 Finantsaruaruannete analüüsi meetodid Äriühingud koostavad finantsaruandeid üldkehtivate reeglite alusel. Reeglite järgimine annab võimaluse võrrelda ettevõtete tulemusi ning hinnata ettevõtte seisundit. Peamised finantsaruanded on: ·bilanss näitab ettevõtte varade kohustuste ja omakaitali koosseisu ja suurust mingil ajahetkel; ·kasumiaruanne kajastab mingi perioodi tulusid, kulusid ja tegevustulemust; ·rahavoogude aruanne näitab raha liikumist perioodi jooksul. Finantsaruannete analüüsimisel kasutatakse mitmesuguseid võrdlusi. Võrdluste kolm põhiliiki: ·sama ettevõtte varasemate...
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ettevõtluse Instituut Ärijuhtimise eriala ALUSTAVA ETTEVÕTTE FINANTSPLANEERIMINE Ainetöö Kuressaare 2011 SISUKORD Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine SISSEJUHATUS Rahast räägime iga päev. Raha on meie majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Me töötame selleks, et saada sissetulekuid, ettevõtjad riskivad, et saada kasumit, majanduslepingud sõlmitakse rahalises väljanduses. Segi boheemlased peavad vahel nentima, et raha annab neile vabaduse. (V.Zirnask, K.Liikane ,,Raha, pangad ja finantsturud" 1.osa) Erinevatel põhjustel valivad aktiivsemad meie seast raha teenimise võimaluseks oma ettevõtte. Ettevõtte loomisel on eriti olulise tähtsusega finantsprognoosid. Need aitavad hinnata, kas on mõtetki antud ettevõtet luua. Kui ettevõte alu...
LHV lühiajalugu 1999 9. veebruaril asutati investeerimisühing AS Lõhmus, Haavel & Viisemann 2000 Avati finantsportaal lhvdirect.com (tänane finantsportaal) ja esimene investeerimiskonto 2001 Alustas investeerimistoode ,,Kasvukonto" Korraldati esimesed investeerimisseminarid 2002 Avati esindus Riias Loodi LHV pensionifondid 2003 Alustas kauplemiskeskkond LHV Trader 2005 Avati esindus Vilniuses LHV lühiajalugu 2006 Eraldus ettevõtete nõustamisega tegelenud üksus 2007 Lõhmus, Haavel & Viisemann asemel võeti kasutusele uus logo LHV 2008 Avati klienditeenindus 2009 6. mail saadi pangalitsents ja kasutusele võeti uus ärinimi AS LHV Pank Alustati hoiuste ja ärilaenudega 2010 Käivitati arveldusteenused ja võeti kasutusele uued kontonumbrid Osteti laenuportfell Soomes ja tegevust alustas Helsingi esindus Avati Tartu esindus Rain Lõhmus Tõnis Haavel Andres Viisemann Tutvustus...
Analüüsi ettevõtte ajaloolist ja praegust finantsolukorda Omakapitali rahavoogusid analüüsides vaata puhaskasumit Firma rahavoogude puhul vaata tegevuskasumit peale makse Leia palju firma on tulevaste perioodide kasvu kindlustamiseks investeerinud Investeeringud peaks katma vähemalt amortisatsiooni Ka suurem käibekapital on investeering tulevasse kasvu Omakapitali rahavoogude puhul pööra tähelepanu ka netovõlgade liikumistele (uus võlg võla tagasimaksed) 2 EBIT (1t) (investeeringud amortisatsioon) mitterahalise käibekapitali muutus = FCFF Amortisatsioon peaks hõlmama kõiki mitterahalisi kulusid sh. goodwill'i ja immateriaalsete varade amortisatsioon Käibekapitali muutuse arvutamisel tuleb välja jätta üleliigne sularaha ja likviidsed väärtpaberid, sest need ei ole otseselt ettevõtte põhitegevusega seotud. ...
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - BILANSS 4 2 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - KASUMIARUANNE 10 3 SUHTARVUANALÜÜS 3.1 Likviidsusarvud 13 3.2 Käibekapital ja selle koostisosad 17 3.3 Kapitali struktuuri suhtarvud 20 3.4 Marginaal, tasuvus, rentaablus 23 KOKKUVÕTE 27 ARVUTUSKÄIGUD 28 LISAD 33 SISSEJUHATUS Antud töös on analüüsitud kahe ettevõtte rahanduslikku olukorda lähtuvalt möödunud tegevuse tulemustest finantstasandil - AS Starman (www.starman.ee) ja AS STV (www.stv.ee). Mõlemad ettevõtted pakuvad meile võimalust olla kursis toimunuga maailmas läbi kaabel-TV, interneti- ja telefoniteenuse. Analüüs teostatakse põhiliselt e...
FINANTSJUHTIMINE- JA ANALÜÜS Andres Laar Andres Laar 2008 2007 KURSUSE EESMÄRK JA SISU Kursuse eesmärk- pakkuda juhtimiseks vajalikke minimaalseid rahandusteoreetilisi teadmisi ning kogemusel põhinevaid praktilisi soovitusi. Kursus on enamasti praktilise suunaga. Finantsjuhtimise olemus ja eesmärgid Finantsjuhtimise tegevused finantsanalüüs kapitali juhtimine rahakäibe juhtimine eelarvete süsteem ja prognoosimine raha hankimine ja paigutamine investeeringute analüüs väärtusjuhtimine Andres Laar 2008 2007 Mida Te peale kursust peate oskama? Hinnata ettevõte finantsseisundit Hinnata kapitali hinda ettevõttes ja turgudel Hinnata ettevõtte äriprojekt...
Vastused A Küsimus A B C D E 1 X 2 X 3 X 4 X 5 X 6 X 7 X 8 X 9 X 10 X B Küsimus A B C D E 1 X 2 X 3 X 4 X 5 X 6 X 7 X 8 X 9 X 10 X C Küsimus A B C D E 1 X 2 X 3 X 4 X 5 X 6 X 7 X 8 X 9 X 10 X Nimi: Kood: Õpperühm: Variant: Küsimus A B C D E 1 2 ...
Lühiajalise võlgnevuse kattekordajad 1. Lüh.võlgnevuse üldine kattekordaja käibevara (maksevõime üldine tase - CR) = --------------------------------------------- lühiajalised kohustused 2. Likviidsuskordaja, kiire maksevalmiduse kordaja käibevara-varud- ettemaksed (likviidsussuhe, maksevõimekordaja) = --------------------------------------- lühiajalised kohustused 2.1. Maksevalmiduskordaja, raha + turustatavad väärtpaberid (vahetu maksevalmiduse kordaja, = ----------------------------------------------- rahaliste vahendite tase) lühiajalised kohustused (Puhas) Käibekapital = Käibevara – lühiajalised kohustused ...
Tunnikontroll nr.2 1.Ettevõtlus- on uute ettevõtete või organisatsioonide loomine eesmärgiga oma äriidee ellu viia, täites seejuures ka seotud osapoolte huvid. 2.Ettevõtja- on isik, kes tegutsedes ettevõtte vormis pakub oma nimel tasu eest püsivalt kaupu või teenuseid, kannab ettevõtte tegevusega seonduvaid riske ning omandab ettevõttest saadavat ettevõtjatulu. 3. Loetle ja kirjelda põhilised ettevõtlusvormid Eestis: 1. Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. 2. Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. See tähendab, et tegutsetakse avalikkuse huvisid silmas pidades. 3. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise ...
ÜL 1 Järgnevas ülesandes palutakse Teil prognoosida ette võtte rahavoogusid ning määratleda võimaliku dividendid mida Ettevõte võiks välja maksta. Macrosoft on IT valdkonnas tegutsev suur ettevõte ke varasemalt veel üldse dividende maksnud. Käesoleval hetkel kavandab ettevõte dividendide väljamaksmisega alustamist ning üritab hinnata kui suur on tema dividendide välja maksmise võime (nn jääkdividend). Teie käsutuses on ettevõtte kohta järgmine informatsioon: Kasumiaruanne äsja lõppenud majandusaasta kohta (miljonites): Müügitulud 500 - Müügikulu (COGS) 350 (sisaldab kulumit 40) = Ärikasum (EBIT) 150 - Intressikulud 10 = Maksude eelne kasum 140 - Tulumaks kasumilt 42 = Puhaskasum 98 Ettevõtte kohta on teada järgmised prognoosid: · Ettevõtte müügitulud, ärikasum ning kul...
ÄRIPLAAN ETTEVÕTTE ÜLDANDMED Ettevõtte nimi: SOLAR LINE AS äriregistri registreerimise number 11487034 KMKR EE 101259093 registreerimise aeg ja koht: Tallinn, 26.01.2014 Aadress: Kärberi 17-40, Tallinn Telefonid: 5175319 e-mail: [email protected] Juhatuse liikmed: Artjom Petrov Aleksandr Petrov Tatjana Petrova Valentin Petrov Aktsiaseltsi võib esindada ainuisikuliselt juhatuse liige Artjom Petrov. Põhikapital: 50000 EURO Kontaktisik, tema telefon: Artjom Petrov, 53022472 ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE Kruiiside saatmine Tallinnast Taani või Suur Britaaniasse ja tagasi. I. KOKKUVÕTE Ettevõte soovib Eesti turule tuua oma teenuseid, millistes on kruiisi saatmine Taani või Suur Britaaniasse ja tagasipöördumine. Kruiisi ajal klientidel on võimalus kasutada laeva baari, laeva restoraani, istuda oma kajutides. Firma põhitegevusaladeks on kruiisisturism, majutus ja toitlustus ning baari, restorani ...
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. KASKA-LUIGA TALU ÜLDISELOOMUSTUS 4 2. TALU AJALUGU JA ARENGUKAVA 7 2.1.Ajaloost 7 2.2.Tootmise suund ja mahud 9 2.3.Maakasutus 11 2.4.Tööjõud 12 3. RAAMATUPIDAMINE 14 3.1. Kasumiaranne 14 3.2.Rahavoogude aruanne 14 3.3. Kaska-Luiga talu finantsaruandlus analüüs 14 3.3.1. Maksevõime suhtarvud 15 3.3.2. Kapitali struktuuri (finantsvõimenduse) suhtarvud 17 3.3.3. Tasuvuse suhtarvud 18 3.3.4. Efektiivsuse e. Käibesageduse suht...
1. ETTEVÕTTE FINANTSJUHTIMISE ÜLESANDED JA EESMÄRGID 1.1. Finantsjuhtimine Ettevõtte rahanduse e. finantsjuhtimise all mõistetakse ettevõtte rahaliste vahendite kindlustamist, nende otstarbekat suunamist ja kasutamist. Ettevvõtte finantsjuhtimine kajastab ettevõtte rahaliste vahendite moodustamise, kasutamise ning rahaliste tehingutega seonduvaid suhteid. Finantsjuhtimist hakati eraldi valdkonnana käsitlema 20.sajandi alguses, kui algas firmade konsolideerumine ning suurtel ettevõtetel tekkis vajadus leida uusi finantseerimisallikaid. Kui on olemas hea äriidee ja teostatud turu-uuringud on järgnevaks loogiliseks sammuks ettevõtte asutamine. Ettevõtte asutamisel tuleks esmalt paika panna kolm tähtsat punkti: 1. Kas ja millised põhivarad on vaja soetada? Kui palju on selleks vaja pikaajalisi investeeringuid? 2. Kust saada kapitali pikaajaliseks investeeringuks? Kas võtta laenu või kaastata partnereid- ...
ETTEVÕTTE RAHANDUS 21.01.2013 Ettvõtte vahendite ringkäik AS näitel Ettevõtte tegevus on seotud teatud tootmiseks vajalike teguritega. Need tegurid on ettevõtte majandustegevuseks vajalikud vahendid. Skeem nr 1 C + V + m T C konstant konstantsed tootmistegurid (materjal, masinad, seadmed) Konstantsed on tootmistegurid, mille väärtus kandub tootele muutumatul ehk konstantsel kujul ühe või mitme tootmistsükli vältel. V varieeruv komponent on tööjõud tootmiskomponent, mis ei ole konstantse iseloomuga. m lisandunud väärtus. Tööjõud, muutuva tegurina kandub väärtuseliselt toote väärtusesse ning muutuva osa kompenseerib lisandunud väärtus (m võib olla positiivne kui ka negatiivne). Tööjõud on ainus tootmiskomponent, mis on võimeline tootma lisaväärtust. Ettevõte peab tegutsema kasumlikult ning olema jätkusuutlik. T tootmisetap Skeem nr 2 Vastavalt äriseadustikule on ev nõutav minimaalne aktsiakapital. Ev peab olema jätk...
ETTEVÕTTE RAHANDUS Rahandus on teadus rahaliste ressursside ehk kapitali juhtimisest, kusjuures ettevõtte tegevuses ilmnevate rahandusküsimuste lahendamisel võetakse aluseks mitmed eriained ehk eridistsipliinid näiteks nagu mikro- ja makroökonoomika, raamatupidamine, finantsanalüüs. Ettevõtte tegevus on seotud teatud tootmiseks vajalike teguritega. Need tegurid on ettevõtte majandustegevuseks vajalikud vahendid. Skeem nr 1 C+V+m=T C konstant konstantsed tootmistegurid (materjal, masinad, seadmed) Konstantsed on tootmistegurid, mille väärtus kandub tootele muutumatul ehk konstantsel kujul ühe või mitme tootmistsükli vältel. V tööjõud tootmiskomponent, mis ei ole konstantse iseloomuga. m lisandunud väärtus. Tööjõud, muutuva tegurina kandub väärtuseliselt toote väärtusesse ning muutuva osa kompenseerib lisandunud väärtus (m võib olla positiivne kui ka negatiivne). Tööjõud on ainus toomiskomponent, mis on võimeline tootma l...
1. Edukas on see, · Kes suudab säilitada tasakaalu lõputute soovide ja piiratud vahendite vahel. · Lõputud soovid ja piiratud võimalused mõjutavad kõiki: 1. Üksikinimest; 2. Perekonda; 3. Ettevõtet; 4. Riiki. · Keegi ei saa kulutada rohkem, kui teenib. 2. Majandusteadus: · Uurib majanduse olemust ja arenemise seaduspärasusi. 3. Tänapäeval on põhiprobleem: · Tootmisvahendite hulk (ressursid) on piiratud ja ühiskonnas liikmete vajadused on piiramatud. 4. Majandusteadus õpetab: · Tööturg, selle kujunemine · Nõudmine ja pakkumine · Turundus 5. Majandusteooria liigitatakse: · Mikroökonoomika ja · Makroökonoomika. · Mikroökonoomika on majandusteaduse osa mis uurib majanduse üksikosalejate (kodumajapidamised ja ettevõtted) majndus valikuid (otsuseid). 6. Uurib majandust kui tervi...
VALEMID [ ( )] n n [ ris - E ( ri ) ] r js - E r j s i = [ ris - E ( ri )]2 s Pij = Covij = s =1 s =1 i j i j i - standardhälve s - tõen., et olukord s esineb rit - kronol. tulu aktsialt i per.t Pij - korrelats.kord., [-1;1], tugev., hajut. ris - oodatav tulu aktsialt i olukorra s puhul Covij - kovariats., suund E(r...
ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT-ks Ettevõtte rahanduse 1. loengu teemadel koostatud valed väited (tavalises kirjas) ja neile antud õiged väited (kursiivis) 1. Rahandus ühendab endas raha, kohustuste ja aja kontseptsioone. Rahandus ühendab endas raha, riskide ja aja kontseptsioone. 2. Finantsjuhtimise eesmärgiks on kasumi maksimeerimine. Finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini. 3. Võlakordaja arvutamiseks jagatakse kohustused passivaga. Konspektis esitatud valemist lähtuvalt on korrektne väide Võlakordaja arvutamiseks jagatakse kohustused aktivaga, ehkki sama tulemus saadakse väites toodud tehet kasutades. 4. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsarvestustest. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsteenustest. 5. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse ühte vaadeldava aasta näitajat baasiga samast aasta...
Aktivas tuuakse välja: Ettemakstud maksud Algdokumendi kohustuslik rekvesiit ei ole DEBITEERITAV KONTO Algdokumendi kohustuslik rekvisiit ei ole: SUMMA SÕNADE JA NUMBRITEGA Aruandeperioodi kuluna kajastatakse: TEHTUD KULU Aruandeperioodi tuluna kajastatakse: TEENITUD TULU Avansskulu korrigeerimisel: suurenevad kulud ja väheneb vara Avansstulu korrigeerimisel: SUURENEVAD TULUD JA VÄHENEVAD KOHUSTISED Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing: KAUBA SOETAMINE SULARAHA EEST Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing:AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE KASUMI ARVEL Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: Kreditoorse lühivõla tasumine pangakontolt Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: LAENU VÕTMINE Deebet: On konto vasak pool Ettevõte peab avalikustama kõik tingimuslikud kohustised. See on: Olulisuse printsiip Ettevõtte juht ostis ettevõtte krediitkaardiga omale koju mööblit. Ta eksis: MAJANDUSÜKSUSE PRINTS...
12/31/2017 AKTIVA Raha 20,000.00 Nõuded ostjate vastu 210,000.00 Varud 563,125.00 KÄIBEVARA KOKKU 793,125.00 Materiaalsed põhivarad 1,500,000.00 Akumuleeritud amortisatsioon -900,000.00 PÕHIVARAD KOKKU 600,000.00 AKTIVA KOKKU 1,393,125.00 PASSIVA ...
AUDENTESE ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Silja Voitka ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME PARENDAMINE AKTSIASELTSI EVEN NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Sander Karu, MBA Tartu 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................3 1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED...........................................5 1.1. Maksevõime analüüsi meetodid...........................................................................12 1.1.1. Horisontaal-ja vertikaalanalüüs....................................................................12 1.1.2. Suhtarvude analüüs.......................................................................................15 1.2. Pankrotiohu hindamine ....................................................
Kasumiaruanne 1 2002 ÄRITULUD Realiseerimise netokäive 0 Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 0 Kapitaliseeritud väljaminekud omatarbeks põhivara valmistamisel 0 Muud äritulud 0 ÄRITULUD KOKKU 0 ÄRIKULUD Kaubad, toore, materjal ja teenused 0 Mitmesugused tegevuskulud 0 Tööjõukulud 0 palgakulu 0 sotsiaalmaksud 0 pensionikulu 0 Kulum ...
Äriplaani näidismudel Sisukord Üldandmed Lühikokkuvõte Projekti kirjeldus Äriidee Toode/teenus Tootmine/teenindamine Turg Konkurents Müük ja turustamine Firma juhtimine ja personal Maksumus ja rahastamine Projekti riskifaktorid Finantsprognoosid Üldandmed Ettevõtte nimi ja juriidiline vorm; registrinumber; registreerimise aeg ja koht; omanikud, nende osa kapitalist; juhatuse liikmed; põhikapital; aadress; telefonid; faks; email; kontaktisik, tema telefon. Lühikokkuvõte Põhiinfo ettevõtte kohta (asutamise aeg, ettevõtluse vorm, omakapitali suurus), peamiste isikute kohta (kes on omanikud, juhi/ juhtide olulisemad kogemused/ teadmised, töötajate arv ja info erispetsialistide vajaduse/ olemasolu kohta), kokkuvõte ettevõtte peamistest tugevustest, nõrkustest, võimalustest ja ohtudest, ülevaade äriideest (mis toote/ teenusega tegu, mille poolest see on atraktiivne ja missugusele tarbijale), ülevaade turust ja turustamise peamised põhimõtted...
Võtmeküsimused ettevõtte ärist arusaamisel: Kellele ja kuidas ettevõte oma tooteid/teenuseid müüb? Milliseid jooksvaid kulusid ettevõte selleks peab tegema? Milliseid varasid peab ettevõte oma äritegevuseks omama (kasutama)? Milline on inimkapitali roll selle ettevõtte äritegevuses? Kes ja kuidas veel üritavad samu tooteid/teenuseid samadele klientidele müüa? •Ehk kokkuvõttes: milles peitub konkreetse ettevõtte väärtus, äriloogika ning konkurentsieelis? Finantsanalüüsi eesmärgiks on eelkõige hinnata ettevõtte võimet tekitada oma tegevusega rahavoogu, et täita oma kohustusi ja genereerida omanikele tulu. Rahavoogu põhitegevusest defineerime reeglina EBITDA (kasum enne põhivara kulumit, intresse, muid finantstulusid ja -kulusid ning makse) baasil. See on ligilähedaselt parim näitaja ettevõte tegevusrahavoo kohta, ehkki tegelik rahavoog o...
Kordamisküsimused “Rahanduse alused” 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Kasumit on võimalik teenida ka raamatupidamislikult, kuid ettevõtte väärtus kasvab peamiselt siis kui ta tulevikus teenib või vähemalt oodatakse teenivat rohkem vaba raha (free cash flow). Kasumisse on sisse arvestatud amortisatsioon, rahavood seda aga ei arvesta, lisaks on võimalik arvestada varusid erinevalt. Seega erinevad raamatupidamissüsteemid võimaldavad kasumi tulemust mõjutada. Kasum on leitud mineviku põhjal, rahavood peegeldavad ka tulevikuootusi. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide „omakapitalil puudub kulu“ Raamatupidamisarvestu...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Majandus-finantstegevuse analüüs AS Tallinna Lennujaam Õppeaine: Transpordiökonoomika Transporditeaduskond Õpperühm: TLI-51 Üliõpilane: Margus Müür Kontrollis: J. Krasjukova Tallinn 2010 Sisukord TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING......................................................................... 1 Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Ettevõtte üldiseloomustus........................................................................................................... 3 Lühiülevaade finantsanalüüsist................................................................................................... 4 Lähteandmed - bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne..................................................5 Finantssuhtarvud...
Vabaaine majanduses Bilansi analüüs 7.tund Bilansi analüüs Klassikaliselt on arenenud kapitalituruga majanduses äriühingutega seotud huvigruppideks majapidamised, kes finantsvahendajate abil on äriühingutega seotud peamiselt kapitali ja informatsiooni liikumise kaudu. Seetõttu peetakse traditsiooniliselt äriühingu peamisteks huvigruppideks investoreid ja kreeditore ning finantsaruannetes sisalduvad andmed peavad andma nimetatud huvigruppidele neile vajalikku informatsiooni analüüsi teostamiseks ja otsuste langetamiseks. Bilansi analüüs Kaasaja teadmistel ja informatsioonil põhinevas majanduses on laienenud informatsiooni valdkonnad, mida ettevõtte huvigrupid vajavad ning laienenud on ka ettevõttele oluliste huvigruppide ring. Kes on need huvigrupid? Aktiivselt on hakanud tegutsema ka ettevõtte huvigruppide vajaduste eest seisvad ühendused. Näiteks Ameerikas on loodud Huvigruppide Ühendus (The Stakeholder Alliance), mis h...
xxx xxx xxx xxx AS TALLINNA SADAM Ainetöö Juhendaja xxx Tallinn 2012 1. osa (1) Vaatlus Ettevõtte ehk (2) vaatlusobjekti nimi: AS Tallinna Sadam. Vaatluse liik: (3) dokumentaalvaatlus. Vaatluse liigi põhjendus: Lähtun vaatlemisel (4) dokumentidest. Väljavõtted on AS Tallinna Sadama 2007-2010 a aruannetest tuhandetes eurodes. Vaatluse (5) eesmärk: Selgitada välja olulised suhtarvud varade, kohustuste ning kasumitekke kohta. Leida keskmised. Iseloomustada andmeid diagrammidel ehk (6) arvjoontel. Näited (7) visuaalse vaatluse kohta laiemalt: vaatlus on üldiselt vaatlus, mille puhul vaatleja registreerib nähtavaid asju oma silmadega. Näiteks saab loendada autosid ja inimesi. (8) Eksperimendi kohta: eksperiment on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, luues ise vajalikud tingimused muude muutujate kontrolli all hoidmiseks. Eks...
1 Finantsplaneerimise eksami 2016 kordamisküsimused ja märksõnad Finantsaruannete (bilanss, kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne kaudmeetodil) sisu tundmine ja aruannete vaheliste seoste mõistmine Bilanss -Kajastab ettevõtte varasid, kohustusi ja omakapitali mingi kindla kuupäeva seisuga( vara mis kuulub ettevõttele antud aja hetkel) Kasumiaruanne - Kajastab ettevõtte tulusid ja kulusid mingil ajaperioodil (marginal) Rahavoogude aruanne - Näitab kuidas liikumised bilansis ja kasumiaruandes mõjutavad rahavoogu mingis ajaperioodis Mõistete tekkepõhine ja kassapõhine arvestus tundmine Varude välde näitab -majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Kassapõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud ...
1. Raamatupidamise ja rahanduse erinevused: Raamatupidamine: Mõõdav ettevõtte seisundit ja selle lähiminevikku; Standardiseeritud; Agreeritud info; Raha on raha; Raamatupidamine huvitub: Aruandlusest; Investorsuhetest; Välistest huvidest; Rahandus: Tulevikkus suunatud; Objektspetsiifiline; Segmenteeritud info; Rahandus keskendub: Kontrollile; Tulemusele; Probleemide identifiteseerimisele 2. Ettevõtte Rahanduse 7 põhipostulaati: · Firma eesmärgiks on turuväärtuse maksimeerimine : (Ressursside omandamine; juhtimine; finantseerimine) (komponentide efektiivsuse hihdamine) (firma väärtus = aktsiate väärtus + võlakirjade väärtus e. V=S+B) e. siis teisisõnu: Kontrollida ressursside omamist, mida ja kui palju vaja läheb; ilma juhtimiste ei jõua kuhugi; valmisolek finantseerimiseks; hindame ja valime välja kõige efektiivsemad variandid; firma vääruts peaks avalduma tema väärtkirjade ja aktsia...
KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED FINANTSJUHTIMINE TURISMIETTEVÕTTES Kati 1. Finantsjuhtimine ja finantsjuht Finantsjuhtimine on ettevõtte rahandustöö korraldamine ja finantsjuhtimislike otsuste vastuvõtmine. Mikroettevõte ei jõua finantsjuhti ülal pidada. Siis jaguneb finantsjuhi ülesanded raamatupidaja ja juhi vahel. Finantsjuhi tööülesanded: finantsplaneerimine finantseerimise korraldamine; krediidipoliitika kujundamine; rahavoogude juhtimine; kulude juhtimine ja hinnakujundus . 2. Finantsjuhtimise eripärad turismisektoris (osata detailselt kirjeldada) 6. Teenuste müügivõimaluse kaduvus (perishability). Kui tuba jäi täna müümata, siis homme seda võimalust enam pole. Lennukikohtadega sama! Seda tuleb hinnakujundusel arvestada 3. Missugused konkreetsed suhtarvud pakuvad huvi omanikele (nimetada 3) 1. Rentaablus (kui tulus on? Palju kasumit annab?) 2. Omakapitali kasutamise efektiivsus (aktsikapitali kasutamine ja di...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksundus Kätlin Kaera RP121 KÄIBEVARADE ARVESTUS Referaat Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus 1 Käibevarade liigitus 2 Rahaliste vahendite arvestus 3 Nõuete ja ettemaksete arvestus 4 Varude arvestus 4.1 Varude arvestussüsteemid 4.1.1 Varu pidevat arvestussüsteemi iseloomustustavad punktid 4.1.2 Varu perioodilist arvestussüsteemi iseloomustavad punktid 4.2 Varu hindamise meetodid 4.2.1 Individuaalmaksumuse meetod 4.2.2 Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod 4.2.3 FIFO-meetod 5 Kokkuvõte 6 Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Käibevara on majandusüksuse käsutuses mingil hetkel olevad ainelised ehk materiaalsed; ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivalt ringlevaid rahasummad ehk käibekapital. Lähtudes majandusüksuse...
I OSA EELARVE on vahend. Kirjendatakse tulevasi tegevusi, finantsallikaid, teostamiseks kulusid. Fikseeritud struktuuri ja hierarhilise ülesehitusega süsteem. Realistlikel prognoosidel põhinev tegevusplaan. VISIOON-(Milliseks me tahame saada?)avalik kirjalik kokkuvõte org-i tulevikust, milliseks soovitakse org-i arendada. Määrab tegutsemise põhisuuna. MISSIOON-(Miks me eksisteerime?)kirjeldab org peamise ül-i. Mida asutus teeb ja kelle jaoks? Ei tohi tihti muutuda. Lühike, selge ülevaade. STRATEEGIA-definitsioon tuleneb tegevuse tulemuslikkusest(e/v teeb õigeid asju). Vahendid ja meetodid e/v ülima eesmärgi saavutamiseks vajalike tingimuste täitmiseks. Saavutada otsustaval hetkel otsustavas lõigus otsustav ülekaal(olla konkurentidest samm eespool). Strateegiline planeerimine- järgmise 3-5a jooksul käivitatavate programmide ja nendesse suunatavate ressursside ligikaudse mahu üle otsustamise protsess. FIRMAPORTFELL-firma tooted/tegevusval...
Kokkuvõte Minu äriplaani ideeks kujunes välja pikkade pood, mille laatset pole Eestis. Pood pakub erinevaid riideid/jalanõusid suure valikuga nii meestele, kui ka naistele. Kogu kaup imporditakse, enamjaolt Inglismaalt aga ka muudest kohtadest. Ettevõtte asukohaks Küüni 15. Tulevikus laiendame ka Tallinnasse. Leida võib ettevõtet inernetilehelt kui ka ajalehest aegajalt. Ootame kauplusesse kõiki, kes on huvitatud meie toodetest! Ettevõtte üldandmed 1. OÜ Pikk 2. Osaühing 3. Küüni 15 4. 7498 076, 58547782 5. 7498 077 6. [email protected] 7. Kati Karu, Mari Muri 8. Osakapital 9. Kati Karu (täisosa) 10. Kati Karu, 55667788 Äriidee 1. Ärivaldkond: tööstuskaubandus 2. Toode/teenus lühidalt: riideid müüv kauplus 3. Sihtgrupp: iga vanus, kuidas inimene ise soovib ja näeb, kuidas toode talle endale sobib. Enamjaolt pikkadele inimestele, nii meestele kui naistele. 4. Idee uudsus ja erilisus...
EKSAMIKS 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide ,,oma...
Äriplaan Koostas: Taavi Müürsepp Juuli 2008 SISUKORD Äriidee kokkuvõte lk 1 2) Ettevõte lk 2 2.1) Ruumid lk 2 2.2) Sisseseade, masinad lk 2 2.3) Tarnijad lk 2 2.4) Personal lk 2 3) Turg lk 3 3.1) Kliendid lk 4 3.2) Konkurendid lk 4 4) Hinna määramine lk 5 5) Turustamine lk 5 6) Müügimeetod lk 5 7) Müügimaht poolaasta lõikes lk 6 8) Kauba sisseost lk 6 9) Eelarved lk 7 Algbilanss lk 7 10) Rahavoogude prognoos lk 8 ÄRI...
Viljandi Kutseõppekeskus Autoveoseadus Referaat Koostaja: Kevin Mardla Juhendaja: Jaan Mätas Viljandi 2015 Tasuline autovedu Üldsätted (1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse veose tasulise veo korral, mida korraldatakse vedaja omandis oleva või rendile võetud auto või autorongiga, mille registrimass ületab 3500 kilogrammi. (2) Sõitjate tasulist autovedu reguleerib ühistranspordiseadus. Sõitjate tasulist autovedu reguleeritakse ka käesoleva seaduse §-des 21, 27 ja 28 nimetatud juhtudel. Tasulise autoveo tegevusluba ja sõidukikaart (1) Tasulise autoveo korraldamiseks peavad vedajal olema tegevusluba ja iga k...
Kodused ülesanded aines Rahanduse alused Head üliõpilased! Kodused ülesanded moodustavad aine koondhindest maksimaalselt 30%, sh-s hinnatakse: 1) lõppvas¬tus¬te õigsust; 2) lahendus¬käi¬gu loogilisust; 3) vormistamise korrektsust. Palun vormistada ülesannete lahendused kas käsikirjaliselt paberkandjal hästiloetava käekirjaga või arvutil MS Word formaadis (valemid Mic¬ro¬soft Equation 3.0). Iga ülesande lahenduse juures esitage kindlasti kasutatud valemid, arut¬lus¬käik ning muu olu¬line ja asjakohane informatsioon. Oluline on välja tuua nähtavalt ülesannete kogu lahen¬dus¬käigu osa, s.t ai¬¬nult vas¬tu¬se esitamisest hinnangu andmiseks ei piisa. Koduste ülesannete lahendused palun esitada hiljemalt reedel, 18.11.2016, kl 14.15 paber¬kand¬jal õppejõule või elektrooni¬li¬selt e-maili teel aadressil [email protected]. NB! Kui ülesandes ei ole märgitud teisiti, siis lihtsuse mõttes eeldatakse, et inflatsiooni ja makse ei o...
VARA on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). KOHUSTUS on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. OMAKAPITAL (NETOVARA) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; TULU aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud ...
1. Sissejuhatav loeng 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuh...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Maria Kashirova FINANTSANALÜÜSI MEETODITE VÕRDLUS: ETTEVÕTTE PANKROTIOHU PROGNOOSIMINE Lõputöö Juhendaja: Rene Pihlak Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 4 1 ETTEVÕTETE FINANTSSTABIILSUSE KUJUNEMISE TEOREETILISED ALUSED .............. 6 1.1 Finantsstabiilsus ja pankrotioht..................................................................................................... 6 1.2 Meetodid pankrotistumiste prognoseerimiseks .......................................................................... 8 1.3 Finantsstabiilsuse reitingu skoori meetod ..............................................
1. Prognoosid äriplaanis: müügi, kasumi, rahakäibe, bilansi. 2. Äriplaani struktuur: Äriplaanil ei ole kindlalt etteantud struktuuri, kuid selle koostamisel tuleb jälgida, et äriplaan sisaldaks kõigile osapooltele (omanikud, juhtkond, projekti rahastajad) vajalikku infot. 1. Äriidee kokkuvõte - kirjeldatakse, missugust toodet või teenust on kavas hakata pakkuma ning antakse ülevaade oma senisest tegevusest; - tuuakse välja toote või teenuse turustamisvõimalused ja konkurentsieelis 2. Loodava ettevõtte ülevaade - kirjeldatakse, mis eesmärgil ja mis vormis ettevõte on plaanis luua; - kui palju läheb vaja algkapitali ja kui suur osa sellest on ettevõtjal olemas. 3. Ettevõtte omanikud, juhtkond, personal - kirjeldatakse omanike seniseid kogemusi ja teadmisi kavandatava tegevuse valdkonnas; - antakse ülevaade juhtkonna pädevusest ja töökogemusest; - kirjeldatakse ettevõtte struktuu...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond AS VILJANDI AKEN JA UKS Praktikaaruanne Juhendaja: Ene Vaksmaa Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..................................................................................................5 1. ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS.......................................6 2. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS.......................................................... 7 2.1 Teooria.......................................................................................................................... 7 2.2. AS Viljandi Aken ja Uks raamatupidamise sise-eeskiri................................................ 8 2.3. Alused.........................................................................................
Ettevõtte rahandus · Raamatupidamine · Finantsanalüüs · Mikro- ja makroökonoomika Rahanduse olemus Rahandus on teadus, mis hõlmab rahaliste vahendite liikumist ehk teisiti nende moodustamise allikaid ning kasutamise suundasid. Uurib rahaliste vahendite ringlust. Rahanduse võib jaotada erinevatesse tasaditesse: · Riigirahandus- kogu riigi rahalised resursid · Ettevõtete rahandus · Majanduseobjektide rahandus (pered, FIEd ja osaliselt väike ettevõtted) · Ettevõtlusega mitte tegelevad üksused (MTÜd ja sihtasutused) Ettevõtte rahandus käsitab ettevõtte rahalisete resursside tekkeallikaid ja nende suunamist. Vastavalt äriseadustikule peab iga ettevõte tegutsema kasumlikult ehk tootma kasumit. Annab iga tootmistsükkli järel kasumi üldreeglina, sest teatud juhtudel ettevõte ei pruugi olla kasumlik, aga see ei tohi olla pikaajaline. Ettevõtte majandustegevus C+V+m=T C- konstant. Tootmiskulud (ku...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
