PIIMAMASSIN EHK KOORELAHUTI Piimamassin oll kasutusõn joba väega vanal aol. Kui inimesed nakasiq lehmi pidama, tullivaq kasotuisilõ edemitse piimamassinaq. Präegutse ao piimamassin om suur massin mis tüüdas elektriga ja pandas lavva pääle. Piimamassinal om üleval üts suur kauss kohe pandas lämmi piim, säält lätt piim massina seehtehe. Ütest piima massina otsast tule vällä lõss tõsõst kuur. Kuurest teevaq inemiseq tavaliselt kodustel tingimustel võidu, võiu tegemises om võiu tegemis massin. Võiu tegemis massin om suur nelä kandiline puust annum, seda aetas edesi käsütsi, annuma seen ommava säändse tuuliku taolitse lapatsi mis ajaseq kuurt ringihe, kui vänta edesi ajat. Nii kavva tule vändäta kui kuur kokko lätt ja eraldus vadak. Nii muudu saamigi koton piimast kuurt ja kuurest võidu.
Järvakandi Gümnaasium Anett Kaldas 12.klass „MINU SÕBER PALUB ABI“ Projekt Juhendaja: Õpetaja Sirje Zahkna Järvakandi 2014 SISSEJUHATUS Paigutan valgustid järgmistesse kohtadesse: Tuba - 1 laelamp - 1 laualamp - 2 seinalampi Panipaik 1 - 1 laelamp Panipaik 2 - 1 laelamp Köök - 1 laelamp - 1 laualamp Esik - 2 laelamp WC - 1 laelamp Duširuum - 1 laelamp Kuur - 1 laelamp Õuevalgustus - 1 prožektor maja ette - 1 prožektor maja taha - 1 prožektor maja kõrvale - 6 päikesepaneeliga aiavalgustit - 1 laelamp aiakaminasse Valgustitele lampide valik Tuba Lambi Hõõglambi Valguse vool Lambipirni Energia- Pirne Tk Hind tüüp ek...
27 aasta vanune naine käis eelmisel päeval perearsti vastuvõtul ägeda tonsilliidi tõttu. Perearsti poolt kirjutati talle raviks fenoksümetüülpenitsilliini 1 000 000 RÜ 2 korda päevas ning palaviku alandamiseks ning valu leevendamiseks soovitati ibuprofeeni 400 mg kuni 3 korda päevas. Järgmisel hommikul teeb patsient rasedustesti, mis on positiivne. Patsient helistab ravi jätkamise osas nõu küsimiseks perearstikeskusesse. 1. Mis on patsiendi probleem (diagnoos)? Arvan, et patsiendi probleem ja patsiendi dgn. on erinevad asjad. Patsiendi dgn. - äge tonsilliit (angiin), aga patsiendi probleem - mured, vaevused lapse tervise pärast. Kas võib antibakteriaalset ravi edasi teha? Kas see ravimine võib kuidagi mõjutada lapse tervist ? 2. Mis on ravi eesmärk, mida me tahame raviga saavutada? Meie eesmärk: vältida tonsillidi tüsistused. Penicillini kasutame nagu antibakteriaalset ravi. Kuna penitsilliin on vähetoksiline, siis jätkame AB...
ЧТО Я ВИЖУ? ЧТО Я ВИЖУ? Клевер Юлий Юльевич, Осенний парк. Осенний урожай. Sünge meeleolu- мрачное настроение Rikas sügis- богатая осень Tume järv- темное озеро Jahe ilm- прохладная погода Must paat- черная лодка Küps pihlakas- спелая рябина Raagus puud- рваные деревья Värsked seened- свежие грибы Kuiv rohi- сухая трава Kerge udu- лёгкий туман Hele taevas- яркое небо Kuum samovar- горячий самовар Kollased lehed- желтые листья Punased marjad- красные ягоды Väike sild- небольшой мост Täis korv- полная корзина Nukker kask- хмурая береза Pruunid lehed- коричневые листья Lühikesed päevad- короткие дни Paljad oksad- голые ветви ЧТО Я ВИЖУ? ЧТО Я ВИЖУ? Küpsed õunad- спелые яблоки Suured kõrvitsad- большие тыквы Pilvine hommik- пасмурное утро Ilus kukk- красивый член ...
Giidi tekst Keila kino Saluut Celine Umborg 11e Pärast Teist maailmasõda alustas tegevust väikekino “Keila”. Varem sai filme vaadata linna tulnud rändkinos või rahvamajas ja enne seda pritsimajas. Üleliidulise tüüpprojekti järgi ehitati eesti kolme linna (Paldiski, Keila, Tõrva) ühekorruselised stalinistlikud kinohooned, mis olid lihtsa ristkülikukujulise põhiplaaniga. Müürid laoti tellistest ja katus kaeti plekiga. Hoone saalil oli alguses puidust lagi ja ahiküte. Kino taha paarikümne meetri kaugusele ehitati kuivkäimlad. Ka kuur ja tuletõrje veevõtukoht rajati sinna. Kino "Saluut" avati 1952. aastal keskväljakul asuvas sammastega hoones vana turuplatsi kohale. Kohalikud veel mäletavad, kuidas Saluudi hiilgeaegadel olid filmiseansid koguni kolm korda päevas. Lisaks kinole asus hoones Harju Kinovõrgu Direktsioon. 1986. aastal sai valmis ümber- ja juurdeehitus. Kunst...
Brutselloos Ülevaade Nakkushaigus, mida põhjustab bakter Brucella abortus Haiguse peiteaeg on 2-8 nädalat Brutselloosihaiged loomad eritavad mikroobe rooja, uriini ja piimaga Nakkusallikad Sagedamini kitsed ja lambad Harvemal juhul lehmad ja sead Brutselloosi võivad põdeda ka koerad, kassid, rotid, hobused, linnud ja põdrad, kuid nende osa on nakkusallikana inimesele väga väike Tekkemehhanism Peale nakatumist satub haigustekitaja verre, kus teda haaravad valgeverelibled, mille abil liigub edasi lümfisõlmedesse, maksa ja põrna Hakkab ta rakkude sees paljunema ning levib verega edasi teistesse organitesse, kus tekitab põletiku Organism piirab põletikukolde ning seetõttu võib tekkida mädapaise Sümptomid Sagedased vaevused on lihas- ja liigesvalu, iiveldus, alaseljavalu, palavik, higistamine, külmavärinad ja peavalu Vahel esineb ka köha, kurgu...
accessible ligipääsetav, kättesaadav admittedly omaks võtvalt, möönvalt affordable rahaliselt lubatav agricultural põllumajanduslik alcove seinanišš, (magamisaseme) seinasüvend ample rikkalik, rohkem kui piisav attic pööning bedsit ühetoaline korter brick pillars tellistest tugisambad bungalow ühekorruseline maja caravan haagis-autoelamu carpenter puusepp cellar kelder compatible kokkusobiv, ühendatav concrete betoon confession ülestunnistus conservationist looduskaitsja council house munitsipaalmaja descent laskumine detached eraldiseisev distinguished silmapaistev, kuulus district piirkond, rajoon draped curtains pikad paksud kardinad draught tuuletõmbus drill puurima ecological loodusega seotud energy usage energiakasutus excavation väljakaevamine flannel coat flanelljakk forgery võltsing fowl kodulind fully-equipped täisvarustustatud fully-furnished täielikult möbleeritud genuine ehtne glass front m...
Rakvere Ametikool ORGANISMI IMMUUNSÜSTEEMI TUGEVDAMINE Referaat Rakvere 2013 Sisukord Sisseuhatus.....................................................................................................................3 Pipratera immuunsüsteemi tugevdamiseks....................................................................4 Apteegis müügil olevad preparaadid, millega saame toetada oma organismi ja tugevdada immuunsüsteemi..........................................................................................5 Muid abivahendeid........................................................................................................7 Immuunsust nõrgendavad faktorid................................................................................8 Mis on antibiootikumid ja milline on nende toime immuunsüsteemile?.....................10 Kokkuvõtte...................................................
Kool ,,MINU SÕBER VAJAB ABI" Projekt Nimi 11.klass Valmimiskoht 2012 Sissejuhatus Valgusteid on vaja järgmistesse kohtadesse : 1. Maja ruumid: · Tuba: * 1 Laelamp * 1 Seinalamp * 1 Laualamp * 1 Põrandalamp · Köök: * 1 Laelamp * 2 Seinalampi · Panipaik 1: * 1 Laelamp · Panipaik 2: * 1 Laelamp · Esik: * 2 Laelampi * 1 Seinalamp · WC: * 1 Laelamp · Dusiruum: * 1 Laelamp 2. Abihooned: · Kuur: * 2 Laelampi 3. Õuevalgustus: · 1 Seinalamp maja ette · 1 Seinalamp maja taha · 1 Seinalamp maja kõrvale 4. Aiakamina valgustus: · 1 Seinalamp Valgustitele lampide valik Maja ruumid · Tuba Lambi tüüp Hõõglambi Valguse Lambipirni Energia Tk Pirne Hind ekvivalent vool nimi klass hind kokku k...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALINNA KOLLEDŽ Äritegevuse alused ........ ÄRIPLAAN Juhendaja: Raul Vatsar Tallinn 2012 Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi: OÜ Kohvik Wesenberg Ettevõtte juriidiline vorm: Osaühing Registreerimise aeg ja koht: 2013, Rakvere Aadress: Tallinna 27, Rakvere, 443111, Estonia Telefon: 51261302 E-mail: [email protected] Algkapital: 79095 Eur Omanikud, nende osa kapitalist: Omanike on üks ja osakapital on 2651 Eur Kontaktisik, tema telefon: ......... Ettevõtte Põhiväärtused, missioon , visioon Põhiväärtused: K...iirus O...savus H...oolivus V...õrdsus I...seseisvus K...orrektsus Missioon: Meie hoolime sinu tühjast kõhust. Visioon: 5-10 aaasta jooksul plaanime läbi viia kohviku laiendamise ning luua väliterrassi. Ajalugu: Kohvik Wesenberg sellist nime kandis enam kui 750 aastat tagasi Rakvere li...
Ensüümid 1.on biokatalüsaatorid -reaktsiooni kiirendajad elusas organismis (2100-2150 erinevat ensüümi organismis) 4% org 2.koostis: kõik ensüümid on valgud 1)lihtvalgud e lihtensüümid *aminohappejäägid 2)liitvalgud e liitensüümid *aminohappejäägid+muu aine (nt vitamiin) 3.toime: Organismis on temperatuurid madalad, konsentratsioonid tühised, aga reaktsioonid toimuvad suure kiirusega. *subtraat on aine, mida ensüüm mõjutab. Ensüüm kui valgu molekul on hiigelsuur võrreldes subtraadi molekuliga, seetõttu on ensüümist aktiivne ainult üks osa, aktiivtsenter, mille suurus on võrreldav subtraadi molekuli suursuega. Ens aktiivtsentri ja subtraadi vahel on struktuuri sobivus. 4.haigused: *piimasuhkru talumatus(laktoos) *pigmentatsioonihäired *verehüübimatus vitamiinid: 1.mõiste madal molekulaarsed, bioaktiivsed, orgaanilised ühendi, mis kuuluvad liitensüümide koostisesse ja reguleerivad ainevahetust 2.liigitus *rasvlahustuvad A,D,E,F,K (varud...
TEEMA LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika Tallinn 2015 Mina, Gert Laas, tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autorile ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ………………………………………………………………………………………………………… Üliõpilase kood ………………………… Õpperühm ………………………… Lõputöö vastab sellele püstitatud kehtivatele nõuetele ja tingimustele. Juhendajad ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ………………………………………………………………………………………………………… Konsultandid ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastami...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond MINU KESKKONNA ALASED HARJUMUSED Keskkonnakaitse iseseisev töö Juhendaja Eva Tuvi Tartu 2011 Keskkonnakaitse iseseisev töö ,,Minu keskkonnakaitsealased harjumused" Sissejuhatus Valisin vaatluse päeva selliselt kus mul polnud peres mitte kedagi kodus 24h ja sain arvestused teha ainult iseenda kohta. Päevaks siis 20 september 2011 ja kohaks eramaja ... Ostmine 1. Milliseid kaupu ja teenuseid (rühmitage! nt toit, kodukeemia, isiklikud hügieenivahendid, transport, meelelahutus, jne) Te uuringupäeval tarbisite? Toit: Lõunasöök (kooli kohvik), õhtusöök (külmkapist leitud purgi supp), banaan, kohuke, kaks erinevat karastusjooki. Isiklikud hügieenivahendid: hambapasta, dushigeel. Transport:). Meelelahutus: internet, raamatu lugemine lugerist, Äripäev. 2. Kas mõnest oln...
KUI ON KEVAD, SIIS ON KEVAD Ott Arder Kevad, Kevad, oma kavad teeb nii pisike kui suur. Rändab linde, lapsi, loomi, laguneb üks vana kuur. Kui on kevad, idanevad jälle kartulid ja ojad. SINILILL Kersti Merilaas Kuigi hang veel aia all, lumeriismed tänaval: otse heledasse ilma avas imetleva silma esimene kevadlill, sinilill. Arg ja ettevaatlik pung tihedalt veel end tuppe sulges. Kuigi kõigil tulla tung, ainult sinilill- see julges. Põrmust üles tõstis pea: valgus! Selgus! Ah, kui hea! SUVI Ellen Niit Suvi, sa päikesetuline, suvi, sa plvesuline, õieehtes, üleni lehtes, rohev ja valge! Taevas on piripärni. Kõrge sinise särani kõik loom ja laps tõstab palge. SUVISEL MAAL Jaanus Tamm Paljapäki on parem astuda rohu pääl. Rohi kahiseb tasa. Tal on sõbralik hääl. ...
Merepiiga lasteaed Piia Kreitsman Jaanika Press Annika Päev Tallinn Maja üldiseloomustus Õlgkatus Kolmekordne Palkmaja Maast laeni aknad Terass Spordisaal, saun, bassein Soklikorruse iseloomustus Lift Köök Töötuba Ladu Esimene korrus Kamin kaitseklaasiga Eesti kunstnike maalid (Valter, Pärn) Rahvuslikud kaltsuvaibad Raamatukogu koos laenutusega ja internetiga. Saal koos valge Estonia klaveriga Laste riietehoid koos kuivatuskappidega Juhtkonna kabinetid Teine korrus Rühmades perepildid Looduslik valge ruloo Sisselükatavad voodid Riiulid, toolid puidust Õhuniisutaja Magamisosas on tähed, mis pimedas helendavad Mängukeskused Nõudepesumasin Kolmas korrus Vaatega terass merele Akvaarium Puhketuba Lamamistooli...
Lingvistika - Foneetikast ja fonoloogiast Rääkimine on inimese üks igapäevasemaid tegevusi. Võimet toota ja mõista kõnet peetakse nii iseenesestmõistetavaks, et sellele ei pöörata tavaliselt üldse tähelepanu. Tähelepanelikuks muutume vaid siis, kui keegi hääldab mõnd häälikut teistmoodi või siis paneb näiteks sõnas rõhu mujale, kui meie seda teeme, või hääldab sõna muus vältes, kui me ise hääldame. Inimene võib oma häälduselunditega moodustada tohutult palju erinevaid häälikuid (ka selliseid, mida tema oma emakeeles ei ole). Emakeelegi häälikute laadi mõjutavad naaberhäälikud või kuulumine rõhulisse või rõhuta silpi, aga ka kõneleja vanus, sugu, kõneorganite anatoomia, tema emotsionaalne seisund. Vaatamata sellisele varieeruvusele, tunneb kuulaja enamasti sõnad ära. Foneetika ehk hääldusõpetus uuribki häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus (häälikud märgitakse nurksulgudesse [ r ]). Sealjuures pööratakse tähelepanu kõne kolmele külje...
,,Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud" Kerttu Rakke Raamat räägib inimeste elust ühes äärelinna rajoonis. Sealsete inimeste juhtumistest ja sellest, et nad kõik on omavahel rohkem seotud, kui nad seda arvata oskavad. Annika, kahe lapse ema, abielus, käib tööl, on oma mehe Rainiga juba tükk aega koos elanud. Abielu alguses oli neil kõik korras, kuid peale Liis'i sündi läks nende abielu allamäge. Neil tekkisid probleemid rahadega ning Rain hakkas jooma. Rain hakkas täispeaga Annikat peksma ja pettis teda. Annika sai tööl tuttavaks Lauriga, kellega tekkis tal armuafäär. Nad veetsid Lauriga terve suve koos ning Annika arvas, et nende suhe on midagi enamat kui lihtsalt aja koos veetmine ja kuna Lauril olid ka oma naisega probleemid, tema naine oli räpakas, siis Annika oli kindel, et Lauri jätab oma naise tema pärast maha. Kuid nii see ei läinud. Lauri töökoht ko...
PERORAALSED VASOPROTEKTORID Jana Jakovleva Tallinna Tervishoiu Kõrgkool F3 2013 Tallinn C05 VASOPROTEKTORID » C05A LÕHEDE PAIKSEKS RAVIKS KASUTATAVAD AINED » C05AA Kortikosteroidid » C05AB Antibiootikumid » C05AD Lokaalanesteetikumid » C05AE Lihasrelaksandid » C05AX Teised hemorroidide ja päraku lõhede paikseks raviks kasutatavad ained. » C05B VEENILAIENDITE RAVI » C05BA Hepariinid või heparinoidid paikseks kasutamiseks » C05BB Skleroseerivad ained lokaalseks süstimiseks » C05BX Teised skleroseerivad ained » C05C KAPILLAARE STABILISEERIVAD AINED 1.Venoruton 1000 mg, kihisevad tabletid Venoruton mõjub kõige väiksematele veresoontele (kapillaaridele), vähendades vee ja teiste ainete leket läbi veresoonte seinte. Veenilaiendite ja teiste jalaveenide haigustega patsientidel esineb liigne leke nimetatud väikestest veresoontest, mille tagajärjel tekivad tursed p...
Inventeerimisel kogutav informatsioon: Mere pst. 8 Toila Ida- Virumaa Ümbritsev piirkonna kasutus: elurajoon ja puhkepiirkond. Aia ümbrusesse jäävad kortermajad ja elumajad. Toila vald on suvel puhkepiirkonnaks paljudele ranna külastajatele ja Toila SPAs puhkajatele. Naabruse iseloom: aia ümbrusesse jäävad elamud on enamjaolt kortermajad, kuid on ka üksikuid elumaju. Kõik majad on vanad, aga nendest enamusi on renoveeritud. Kortermajade ees on hekid ja lillepeenrad, üleüldiselt esineb üksikuid vanu tammesid. Naabruse üldmulje on esteetiline. Liikluse iseloom: läänest ja lõunast ümbritsevad aeda kõvakattega sõiduteed. Lõuna küljes asuv tee on väga vähese liiklusega, seal sõidavad vaid kohalikud. Lääne küljes asuv tee on rohkem kasutatav, sest seda mööda saab sõita Toila Oru parki ja randa. Suvel on liiklus tihedam kui talvel. Paar korda päevas sõidab sealt ka ühistrantsport. Põhjas asuv kõvakattega tee jääb aiast kaugemale ja ida pool...
HARILIK KÕRVITS Koostanud: Eliisabet Ojar PINNASE ETTEVALMISTUS Kasvukoht peaks olema tuule eest kaitstud ja päikesepaistelises kohas, soovitavalt lõunapoolse kallakuga maal. Künni sügavus umbes 30 cm. Mulla ettevalmistamise käigus viiakse koos kündmisega mulda 10-20t/ha orgaanilist väetist. Mineraalväetistest antakse umbes 60-90 kg/ha lämmastikku, fosforit ja kaaliumit. https://www.youtube.com/watch?v=CJCmSilXTEc – Külvamine, kobestus, komposti jms lisamine. Lisaks videod: https://www.youtube.com/watch?v=Ff6FW4u9-Z4 – Mulla ettevalmistus, kasvatamine, istutamine https://www.youtube.com/watch?v=T4WXuCI30CI – Saagikoristus, maa ettevalmistus, kasvatamine, kahjurid. KASVATATAVAD SORDID ‘Sweet dumpling’ - Selle sordi kasvuperiood on 105 päeva. Koor kollakas-valge värvusega, millel tumerohelised dekoratiivsed triibud. Väikesed viljad kaaluga kuni 200 g. Viljaliha oranž ja magusa maitsega. Varajase saagi saam...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut MESILA RAJAMINE VL.0573 Mesindus(4 EAP) Referaat Juhendaja: Priit Pihlik TARTU 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Mesila asukoha valimine................................................................................................... 4 2. Mesila paigutas.................................................................................................................. 4 3. Mesila ehitus...................................................................................................................... 5 4. Mesilasperede hankimine................................................................................................... 5 Kokkuvõtte...........................
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mesila rajamine Referaat Koostaja: Kadri Saia, RHB II TARTU 2010 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Mesila asukoha valik......................................................................................................... 3-4 2. Mesila paigutas.................................................................................................................. 4 3. Mesila ehitus...................................................................................................................... 4-5 4. Mesilasperede muretsemine............................................................................................... 5 Kokkuvõtte......
Jakob Westholmi Gümnaasium EESTI TALUPOJA ELUOLU 19. SAJANDIL Referaat Õpilane: Õpetaja: Tallinn 2012 19. sajandil hakkas muutuma kogu Eesti asustuse ilme. See muutus hajusamaks ning muutus ka külade sisu. Uute külavormide tekkimisel mängis suurt rolli maastik. Arvestati joogivee olemasolu, pinnareljeefi ja mulla viljakust. Väheviljakatele maadele tekkisid hajusad külad ehk hajakülad taluõued paiknesid maastikul laialipillutult ja korrapäratult ning nende vahel laiusid metsad, karjamaad ja põllud. Hajakülad olid eriti laialt levinud Lõuna- Eestis, kuid neid võis leida üle kogu Eesti. Ridakülad rajati harilikult mõne kõrgendiku veerele, jõe, järve või mere kaldale, või harvem ka raba servale. Ridakülades asetsesid hooned ja õued ühel pool teed üksteisele lähedal. Tavaliselt paiknes põllumaa külast kõrgemal ...
KORDAMINE Antibakteriaalse toimega raviained 1. Selgita mõisteid: antibiootikumi toimespekter, bakteritsiidse ja bakteriostaatilise toimega antibakteriaalsed raviained, minimaalne inhibeeriv kontsentratsioon. Antibiootikumi toimespekter: mikroorganismide loetelu, millesse antibiootikum toimib. Bakteritsiidse toimega antibakteriaalsed raviained: põhjustavad mikroorganismi surma. Bakteriostaaliside toimega antibakteriaalsed raviained: ei tapa mikroorganisme, vaid pidurdavad nende kasvu või paljunemist. Minimaalne inhibeeriv kontsentratsioon: (MIK) madalaim antibiootikumi kontsentratsioon, mis inhibeerib mikroorganismi nähtavat kasvu. 2. Miks võib olla mõneti keeruline ravida infektsioone, mis paiknevad näiteks KNS-s ja eesnäärmes võrreldes infektsioonidega seedetraktis ja hingamisteedes? Seedetrakti ja hingamisteedesse satuvad ravimid kiiremini, kuna manustamisel läbitakse nt seedetrakt. Seega ravimid saavad kohe lokaalset toime...
VI Tants ,,Ei tea palju selle vana risu eest pakutakse kah?" küsis Jaan oma ainsalt pojalt Madiselt, kes hammaste vahelt hambatikuga hommikusööki välja urgitses ja vastas ,,Ah, selle vana roostekäki eest ei saa midagi. Hea kui tasuta kolast lahti saab. Vot, kui sa oleks Emexi poistele helistanud, siis saaks mõne krõbisevama rahatähegi kätte." Isa vaatas poega hämmeldunud ilmega ning sõnas : ,,Kuidas sa nii loll saad olla, mehed poe juures rääkisid kuidas see Augaste Jaan oli oma vana Belarusi logudiku antiigimeestele neljakümne tuhande eest maha müünud, oleks rohkemgi veel saanud, kui vaid oleks osanud küsida. Nendele sinu emexivendadele tuleb veel peale maksta, et nad too vana aurukatla siit minema veaks." ,,Nojah, kui sa nii arvad. Aga kui antiigist vähe pakuvad, siis kutsume küll vanametalli kokkuostjad siia, sest see sinu kallis masin kaalub paar tonni ikka ja selle sinu vana Ziguli laseks kah neil ära veda...
Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane - keeld, elu tuli; roheline - lubav; valge - alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. • Motiveeritus - ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). • Motiveerimatus - mitteüksühesus - erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu - tree - arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika - sõna tähistab seda, mida me kuuleme - tsirk, auh-auh, mjäu (vietnami k). Eufemism - sõnade otsene vältimine, ümberütlus - püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm - põldpüü-nurmkana, purgima-tühjendama, ad...
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus R11 Kaja Abel ja Therese Ilves SUVEPÄEVAD Referaat Tallinn 2012 SISUKORD SISSJUHATUS Järgnevas referaadis koostame suvepäevade paketi enda poolt valitud sihtgrupile, kelleks on raadiojaam Sky Plus'i meeskond. Esmalt teeme selgeks vastava sihtgrupi vanuseklassi, ootused, soovid ning arvu. Seejärel paneme paika suvepäevade eelarve. Järgnevalt otsime potensiaalse koha, kus üritus toimuda võiks. Kuna plaanime mitmepäevast üritust, on vajalik ka majutuskohta ning toitlustusvõimalusi. Kuna plaanime üritust korraldada saarel, ei tohi unustada ka transpordivahendeid, millega saarele on võimalik saada. Olles välja valinud eelnevalt mainitud punktid, on vaja paika panna ka ürituse programm. Programmi paneme paika lähtuvalt üritusel osalevate inimeste va...
Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane keeld, elu tuli; roheline lubav; valge alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. · Motiveeritus ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). · Motiveerimatus mitteüksühesus erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu tree arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika sõna tähistab seda, mida me kuuleme tsirk, auhauh, mjäu (vietnami k). Eufemism sõnade otsene vältimine, ümberütlus püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm põldpüünurmkana, purgimatühjendama, adersahk, sepavasar k...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava ATOOPILINE DERMATIIT referaat Koostajad: Malle Lattik Ingel Ilves Tartu 2014 SISUKORD 1. ATOOPILINE DERMATIIT..................................................................................................3 2. ETIOLOOGIA........................................................................................................................3 3. AD-I ÄGESTAVAD TEGURID............................................................................................3 4. SÜMPTOMID.........................................................................................................................4 4.1 AD imikueas......................................................................................................................4 4.2 AD lapseeas...................................................
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool MEHHAANILISE PUHASTUSE ASENDUSVÕIMALUSED Kursusetöö Mari Sarv Grupp nr: 38E Juhendaja: Sheila Kolk Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO kool 38E Tallinn 2010 2 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO kool 38E SUMMARY The present course paper consists of 34 pages of text. It also includes 7 diagrams, 11 illustrations and a blank original questionnaire for the research. As source material, 2 books, 3 a...
Referaat: Vaktsineerimine koostaja: Saks, Birgit Tartu Kivilinna Gümnaasium 10.a klass 20.05.2011 Sisukord: Vaktsineerimine ehk immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamine antigeeni või vastavate antikehade viimisega organismi.Vaktsineeritakse inimesi, loomi, linde ja kalu. Vaktsiini ajalugu: Vaktsineerimise ajalugu pole eriti pikk. Vaktsineerimise mõisted on kasutatud nüüdseks kaks sajandit. Tänu sellele on saadud kontrolli alla paljud nakkushaigused. Mõned levinumad nakkushaigused on järgmised: pärisrõuged, difteeria ehk kurgutõbi, teetanus ehk kangestuskramptõbi, kollapalavik, läkaköha, poliomüeliit ehk lastehalvatustõbi, leetrid, mumps ja punetised. 2001. aasta kohta suri maailmas leetritesse 745 000 vaktsineerimata last, aga leetrite-vastasevektsineerimisega päästeti miljoni lapse elu, teetanusse suri 281 00...
EHITUSTARINDITE EKSAM Piirseisundid - Konstruktsiooniarvutusega kontrollitakse, kas ületatakse mingi piirseisundi tingimusi. Kontrollida tuleb kõiki võimalikke arvutusolukordi ja neile vastavaid võimalikke koormusjuhte. Üldjuhul tehakse vahet kande- ja kasutuspiirseisundite vahel. Kandepiirseisundid seostuvad konstruktsiooni purunemise, staatilise tasakaalu kaotuse, stabiilsuse kaotuse või muude kahjustustega, millest tulenevad konstruktsiooni kandevõime kaotus ja oht inimestele. Kasutuspiirseisundid lähtuvad konstruktsiooni normaalse kasutamise nõuetest, inimeste mugavusest ja hoone välimusest (deformatsioonid, vibratsioonid, mittekandvate elementide kahjustused). Johtuvalt sellest, kas koormuse põhjustatud tagajärjed jäävad alles ka pärast koormuse mõju eemaldamist või kaovad, võib kasutuspiirseisund olla taastumatu või taastuv. Arvutusolukorrad valitakse selle järgi, missugustes tingimustes peab konstruktsioon oma otstarvet täi...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Ülase 8 haljastusprojekt Projekt õppeaines Haljastus ja linnamatsandus Juhendaja Eino-Endel Laas Tartu 2015 1 Asukoht ja ehituslikud näitajad Haljastatav kinnistu asub aadressil Ülase 8 Tartu. Kinnistu suurus on 2400m². Lisas 6 on toodud piirkonna tänavate ja kinnistute skeem. Maja kaugus krundi piirist on 5 m, maja alune pind on 185,2 m², sellest eluruumid 127,6 m². Majaga kokku on ehitatud garaaz ja kuur. Maja on ehitatud lintvundamendile, mille kõrgus maapinnast on 40cm, hoone kõrgus maapinnast katuseviiluni on 8 m. Garaazi alune pind on 39,6 m². ja kuuri alune pind on 18 m². Garaaz mahutab kahte sõiduautot, samuti mahub kaks sõiduautot kõrvuti park...
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Veebidisain ja digitaalgraafika Klienditeeninduse töö Wabaduse kohviku külastuse põhjal Kodutöö Juhendaja: Anne Roosipõld Tallinn 2018 Klienditeekond Wabaduse kohvikus SISSEJUHATUS Meie kodutöö eesmärk on välja selgitada Wabaduse kohviku klienditeekond ja hinnata seda ning tuua välja kolm kõige nõrgemat lüli, mida saaks arendada ja teha kolm ettepanekut, mida teha kohvikus paremaks. Klienditeekond on analüüsivahend ja kliendisuhete juhtimissüsteemide kujundamise vahend teenindusettevõtetes. Ta on teatud kui kvaliteedi teekond või teeninduse täiuslikkuse teekond. Klienditeekond sisaldab kogu ajaperioodi, mis algab kliendi esimesest kokkupuutest organisatsiooniga (nt. kodulehe külastamisega) ning lõp...
Vaktsineerimine Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Vaktsineerimise ajalugu.......................................................................................................... 4 Miks on vaktsineerimine vajalik?............................................................................................. 5 Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse?................................................................................. 6 Mis haiguste vastu pole veel vaktsiini.................................................................................... 11 ...
Eesti keele ajalugu Sulev Iva MRÜ 2010 Keeleajaloo uurimine • diakrooniline keeleuurimine (keele ajalooline areng, keelemuutused) • sünkrooniline keeleuurimine (keele hetkeseis) Keeleajaloo uurimise meetodid • filoloogiline meetod (eri ajastu tekstide võrdlus) • komparatiivne meetod ((sugulas)keelte võrdlus) • siserekonstruktsioon (ühe keele vormide võrdlus) Esimesi eesti tekste • 13. saj eestikeelsed tekstikatked (algus) (Henriku Liivimaa kroonika) • 16. saj säilinud eestikeelne raamat (1535) (Wanradti ja Koelli katekismus) • 17. saj lõunaeesti Wastne Testament (1686) • 18. saj põhjaeesti kogu Piibel (1739) Komparatiivne meetod: võrdlev rekonstruktsioon sm hiiri ee hiir va iir ve hir´ li iir er čejer´ mo šejer ud šir ko šir Siserekonstruktsioon üks : ühe : üht 1. *ükte : *ükten : *üktä 2. e > i /_#/: *ükti : *ükten : *üktä 3. t > s /_i/: *üksi : *ükten : *üktä 4. k > h /_t/ *üksi : ...
Kordamisküsimused Biokeemia osaeksamiks. Organismi elementaarkoostis on organismi ehituse ja talitluse alus. Elavas organismis on umbes 70-90 elementi, millest hädavajalikud on 27. Elavates organismides on 6 keemilist elementi, mida kutsutakse põhibioelementideks, need on C ehk süsinik, O ehk hapnik, N ehk lämmastik, S ehk väävel, P ehk fosfor, H ehk vesinik. Need elemendid moodustavad 96-98% elusorganismide elementaarkoostisest. Inimorganismi põhibioelemendid: O ehk hapnik moodustab 62% põhibioelementide koguhulgast. Hapniku kasutab keha biomolekulide lõhustamiseks, mis võimaldab kasutada nende energiat. C ehk süsinik moodustab 25% põhibioelementide koguhulgast ja on elava keskne bioelement. Süsinik on orgaaniliste molekulide põhiskeleti aluseks. Suudab moodustada kuni 4 stabiilset sidet teiste aatomite molekulidega või süsiniku aatomitega. H ehk vesinik moodustab 10% põhibioelementide koguhulgast. Vesinik võimaldab vesiniksidemete te...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau Yvette Vaino TAIMERAVI JA NAHAHAIGUSED Referaat SISUKORD Tallinn 2012 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau, Yvette Vaino Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45-e grupp SISSEJUHATUS Inimene on osake elusloodusest, igaüks saab sündides kaasa teatud kapitali, mida nimetatakse terviseks. Ja see kui hästi sellega osatakse ümber käia on juba 40-50. eluaastaks näha. Inimorganism on keerukas ja väga täpselt töötav, kus kõik elundid ja süsteemid on omavahel seotud. Seega iga tarbitav söök, jook või ravim jätab kuhugi oma jälje. Mitmete haiguste raviks võiks senisest palju julgemini kasutada ravimtaimi,mitte esimese hooga tormata apteeki erinevate ravimite ...
Friedebert Tuglas, Popi ja Huhuu Friedebert Tuglas Ta oli viimasel ajal üldse imelik. Ta tuli hilja öösi koju, istus küünla juures, POPI ja HUHUU murdis leiba, kuid unustas söömata, pidas palukest käes ja rääkis iseenesega. Tallinn, Perioodika, 1986 öösiti kuulis Popi Isandat läbi une raskelt ohkavat. Siis tõusis ta ja lähenes Isandale. Ta liputas hända, lakkus Isanda käsi ja katsus teda kõigiti lohutada. SAATEKS ...
Friedebert Tuglas, Popi ja Huhuu Friedebert Tuglas Ta oli viimasel ajal üldse imelik. Ta tuli hilja öösi koju, istus küünla juures, POPI ja HUHUU murdis leiba, kuid unustas söömata, pidas palukest käes ja rääkis iseenesega. Tallinn, Perioodika, 1986 öösiti kuulis Popi Isandat läbi une raskelt ohkavat. Siis tõusis ta ja lähenes Isandale. Ta liputas hända, lakkus Isanda käsi ja katsus teda kõigiti lohutada. SAATEKS ...
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus õigusnormide kogu; õigusnorm riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on see, mis lähtub Rooma r...
<** TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus – õigusnormide kogu; õigusnorm – riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria – see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on ...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Konspekt Tartus 2008 1. MUGANDUS KURSUSEKAASLASTE KONSPEKTIDEST Mis on õigus? Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ja nõuda vastavalt käitumist. Objektiivne õigus jaguneb kaheks osaks avalikuks ja eraõiguseks. Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal-Euroopas (versus common law süsteem). Kolm olulist õigussüsteemi 1. Anglo-Ameerika ehk common law...
Tsiviilõiguse üldosa Paul Varul Seminarid alates 12.märtsist. Seminarid ja kontrollkaasus kohustuslikeksamile pääs. Õppematerjaliks loengukonspekt + Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) + Köhleri õpik 1998 (abivahendina). 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus Eraõigus Avalik õigus Objektiivne õigus jaguneb avalikuks (ius publicum) ja eraõiguseks (ius privatum). Selline liig...
1.Mis võiks varuaineteks olla? Polüsahhariidid, rasvad ja polühüdroksüvõihape on varuained, mida saab kasutada nii energia saamiseks kui ka endogeense süsiniku allikana. 2.Mille poolest erineb graampos ja neg viburite basaalkeha?? Graamneg kaks paari kettaid, graampos ainult sisemine. Lisaks sisemistele ketastele esinevad graamneg. bakteritel ka välimised kettad: P (periplasma) ja L (LPS) ketas. Need välimised kettad ilmselt ei pöörle, vaid stabiliseerivad telgvarrast. Viburi basaalkeha ehitus gramnegatiivsetel bakteritel. Sisemist ketast ümbritsevad rakumembraanis paiknevad Mot valgud, mis toimivad kettaid pöörlemapaneva mootorina (moodustavad ioonkanali) ja nendega on seotud Fli valgud, mis võimaldavad muuta viburi pöörlemise suunda. 3.Kuidas saab bakter liikumissuunda muuta? Mööda kõverjoont sujuvalt liikuda ei saa, bakteri liikumine käib piki sirgjoont, lii...
V EHITUSÕIGUS V-1 Aiandusühistu Kuldnoka liige Mati R. sõlmis OÜ-ga Ehitusmehed lepingu, mida nad nimetasid töökokkuleppeks. Lepingu kohaselt kohustus OÜ ehitama Mati R. aianduskrundile betoonist vundamendiga majandushoone. Osaliselt kasutas OÜ ka oma ehitusmaterjale. Kumb pool milliseid materjale kasutab, oli näidatud lepingule lisatud loetelus. Ehitamise lõpetamise ja hoone üleandmise-vastuvõtmise tähtajaks oli 20. oktoober 2010.a. 18. oktoobril oli ka ehitus põhiliselt valmis, jäid teha vaid mõned maalritööde parandused. 18. oktoobri öösel aga oli tugev äike ja välgulöögist süttis puidust majandushoone ning põles vundamendini maha. OÜ nõudis Mati R-lt tööde maksumuse tasumist, viidates sellele, et nende vahel oli sõlmitud tööleping ja samuti nõudis OÜ tema poolt 200 000 krooni eest tarnitud materjalide tasumist, mis hävisid tules. Mati R. keeldus tööde eest tasumast motiivil, et tema poolt polnud tööd vastu võetud. Ta keeldus ka OÜ...
Vegetatiivne närvisüsteem, hingamiselunditesse toimivad raviained, antibakteriaalse toimega raviained, ravimite annuste arvutamine. I KONTROLLTÖÖ ÕPPEMATERJAL VEGETATIIVSESSE NÄRVISÜSTEEMI TOIMIVAD RAVIAINED Mis on neurotransmittorite ülesanne organismis? Neurotransmittorid kannavad inot/erutust kas ühelt neuronilt(närvirakult) teisele või siis neuronilt keharakkudele vastavalt skeleti- või silelihastesse. Kus neurotransmittoreid sünteesitakse ja säilitatakse? Neuotransmittoreid sünteesitakse ja säilitatakse närviterminalides. Millal neurotransmittoreid vabastatakse ja mis nende vabastamisel juhtub? Neurotransmittorid vabastatakse aktsioonipotentsiaali saabudes ja vabastamisel seonduvad vastavate retseptoritega. Mis juhtub neurotranmittoritega peale seondumist retseptoriga? Toimub neuromediaatori süntees, deponeerumine (ladestuma, kuhjuma) ning membraanipotentsiaali (rakumembraani eri külgedel esineva elektriliste potentsiaalid...
Tõde ja õigus II osa – märkmed I - Indrek oli teel linna kooli, tundis end üksikuna, kõik ümber oli võõras ja igatses turvalist ja tuttavat Vargamäed - tema ainukeseks nö kodutunde tekitajaks oli tema asjadega kast pingi all, tekitas Indrekus kodusema ja kindlama tunde, kui seda jalaga katsus - pärale jõudes ja vagunist väljudes oli palju trügimist, peatus jaamahoone seina ääres ja pidas aru kuhu edasi minna - Indreku juurde tuli vana habemega mees, kes pakkus talle koha leidmisel abi, viis ta ära odava raha eest kohta, mida noormees kirjeldas - teadis rääkida, et kool kuhu Indrek teel on, on sitt (Mauruse kool), mees hoiatas noormeest Mauruse eest, kes raha taga ajab, soovitas raha mitte kaasas kanda - linnanaise esimene naeratus – läks uksest sisse, neiu tuli vastu, naeratas, naeratus jäi Indrekule pikaks ajaks meelde - rentis endale võõrastemajas toa, mees, kes puhvetis oli ja toa rendile andis, tead...
TSÜS Sissejuhatus tsiviilõigusesse Eraõigus õiguskorra osana. Õigust saab rääkida kahe osana: Objektiivne õigus- õigusnormide kogum Subjektiivne õigus- riiklikult tagatud käitumisvõimalus, kas ise teatud viisil või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreeglid. Subjektiivne õigus saab eelkõige oma sisu või tähtsuse objektiivselt õiguselt. Kohtusse minnakse eelkõige subjektiivse õigusega, mis tuleneb objektiivsest õigusest. Hetkel räägime objektiivses õigusest. Eesti õigussüsteem põhineb Rooma õigusele ja see jaguneb kaheks: Avalik õigus- Avalik õigus on see, mis lähtub riigi huvist. (Rooma õigus) Eraõigus- Eraõigus puudutab üksikisiku kasu. (perekonna) I Common Low- Anglo-Ameerika õigussüsteem, kus ei jagune õigus. II Kontinentaal- Euroopa õigussüsteem- eristatakse avalik õigus, eraõigus, mis jaguneb veel kodifitseeritult. Eesti k...
Mats Traadi ,,Harala elulood" -- ühe rahva portree ja saatus Uurimistöö Sissejuhatus Mats Traadi kirjutatud ,,Harala elulood" sisaldavad 168 epitaafi. Iga tegelase lugu on teisest erinev, samuti ka aeg, milles tegelased elavad. ,,Harala elulood" toovad lugeja nõukogude ajast aastasse 2001, mil ,,Harala elulood" täiendatuna ilmus. Uurimistöö koostaja valis selle teema osalt varasemate kokkupuudete pärast teatriklassis õppides, kui eksamietendusel esitati mõningaid epitaafe ,,Harala elulugudest". Antud teema andis palju võimalusi oma fantaasia rakendamiseks ja see oli samuti üks valiku põhjusi. Põhilise osa uurimusest hõlmavad tegelaste nn. ankeedid, kus on analüüsitud igaühe teatavaid omadusi ja fakte tema kohta. Samuti sisaldab see uurimus ajaloolise tausta analüüsi, mis näitab, milline oli tolleaegne elu. Lähemalt on uuritud meeste ja naiste osakaalu, surmapõhjusi (kõik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
