1.Loomad: 1) Riik- loomad Hõimkond- keelikloomad Klass- imetajad Selts- primaadid Sugukond- inimlased e. hominiidid Perekond- inimene Liik- tark inimene (Homo sapiens) 2) Riik- loomad Hõimkond- lülijalgsed Klass- vähid Selts- kümnejalalised Sugukond- jõevähklased Perekond- jõevähk Liik- jõevähk (Astacus astacus) 3) Riik- loomad Hõimkond- keelikloomad Klass- imetajad Selts- kiskjalised Sugukond- koerlased Perekond- koer Liik- hunt (Canis lupus) Rahvuspärased nimed: hallhunt, susi 2.Taimed: 1) Riik- taimed Hõimkond- õistaimed Klass- kaheidulehelised Selts- roosilaadsed Sugukond- nõgeselised Perekond- nõges Liik- kõrvenõges (Ultica dioica) Rahvuspärased nimed: nogulane, nõgene, treegal,supinõges, suskja Kasutusala: Ravimtaim, lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis mitmesuguste sisehaiguste puhul (kopsu-, neeru-, emaka- ja sooleverejooksude peatamine, korrastab ning tugevdab ainevahetust, tõstab isu, vähendab veresoonte lup...
Hiidpanda Kristina Reintam 9.a Riik » päristuumsed, hulkraksed ning Loomad liikumisvõimelised organismid » Esimesed loomad tekkisid vees Seened umbes 600 miljonit aastat tagasi » Jaguneb Taimed selgroogseteks ning selgrootuteks Protistid » Heterofoobse toitumisega Bakterid Hõimkond keelikloomad » seljakeelik » selgmine toru-tüüpi kesknärvisüsteem Lameussid » Lõpusepilud » saba, mis ulatub pärak taha Ainuõõssed » lihaste kimbud ümber keha. » Jaguneb alamhõimkonnaks: limused mantelloomad Süstikkalad selgroogsed Sammalloomad Klass imetajad » Kõrgelt arenenud närvisüsteem ...
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus: Riik loomriik Hõimkond- keelikloomad Klass- imetajad Selts primaadid Sugukond- inimlased Perekond- inimlased Liik- tarkinimene ehk homosapiens 2. Inimese põhilised tunnused: · Artikulaarne kõne · Kahel jalal püstine kõnd · Oskus valmistada tööriistu · Usk · Sotsiaalne eluviis · Suur aju · segatoit 3. Inimese koed ja alamkoed (ül ka): · Lihaskude- sile- ei kontrolli, ei kinnitu luudele, aeglased ja ei väsi Vööt- kiired, väsivad kiiresti, kinnituvad luudele, kontrollitav Südamelihaskude-kiired, ei väsi. Ül: liikumist võimaldav funktsioon · Sidekude veri -rasvkude -luu ja kõhrkude Ül: annab kuju, kaitseb, liikumist võimaldab · Närvikude- koosneb närvirakkudest, ühesuunaline liiklus Ül: info edasikandmine ja summutamine närvi impulsside abil, seob organi...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Ulvi Klemmer, Lilian Joosing EKL-3kõ Referaat Korvõielised Juhendaja: Kaspar Vulla Tallinn 2010 2 Sisukord 1. Sugukonna süstemaatiline kuuluvus....................................................................................3 1.1. Hõimkond.....................................................................................................................3 1.2. Klass: kaheidulehelised................................................................................................3 1.3. Sugukond: korvõielised................................................................................................3 2. Sugukonna mitmekesisus....................................................................................
Nimetus: Põldosi Kuulub sugukonda osjalised, klassi kidad, hõimkonda sõnajalgtaimed, perekonda osi. Juur: risoom, juured kinnituvad üksikult risoomi sõlmedele. Vars: üheaastane, lüliline, sõlmevahed õõnsad, välimisel pinnal soonte ja sügavate vagudega, milles õhulõhed. Leht: Väikesed, kasvavad männasena silinderjalt ümber varre tupena kokku. Paljunemisviis: Eoste levimist soodustavad nende kaks pikka jätket: elateeri. Tuullevijad. Paljuneb aga peamiselt vegetatiivselt risoomi abil. http://raulpage.org/ ravimtaimed/poldo Tunnus: Kevadel pikk helepruun või kollakas vars, mille tipus suur ,,õis", suvel roheline, ülespoole harunev taim. Nimetus: Harilik palusammal Kuulub sugukonda ulmikulised, klassi lehtsamblad,...
Inimene: Inimese süstemaatiline kuuluvus: Riik:loomariik; Hõimkond: Keelikloomad; Klass: Imetajad; Selts: Primaadid; Sugukond: Inimlased; Perekond: Inimene; Liik: tark inimene- homo sapiens Inimene, kui imetaja, Iseloomulikud tunnused: Anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitus ja sigimisviis on väga sarnased imetajatega. Inimese, kui liigi eripära : 1).Suur aju, millel on eriti hästi arenenud ajukoor; 2)kahel jalal liikumine 3)aeglane individuaalne areng ja mittesessoonne sigimine 4)Kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist 5)keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus(artikuleeritud kõne) 6) elamine perekonniti, järglased vajavad hoolitsust pikas lapseeas 7) oskus kasuada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid; sõltuvus asjadest 8) eluviis lagedal maal, metsast väljas, kogukondadena laagrites või asulates. ...
EL NATO Schengen Euro 12 Albaania - + - - 3 Andorra - - - - 20 Austria + - + + 25 Belgia + + + + 17 Bosnia ja - - - - Hertsegoviina 13 Bulgaaria + + - - 34 Eesti + + + - 2 Hispaania + + + + 26 Holland + + + + 18 Horvaatia - + - - 28 Iirimaa + - - + 29 Island - + + - 6 Itaalia + + + + 15 Kosova - - - - 10 Kreeka + + + + 46 Küpros + - - + 36 Leedu + + + - 21 Lichtenstein - - - - 24 Luksemburg + + + + 35 Läti + + + - 14 Makedoonia - - - - 9 Malta + - + + 43 Moldova - - - - 5 Monaco ...
Teenindamine arendab empaatiat vajavaid teadmisi, nagu turvalisus, armastus, kuuluvus. Kerttu Tarlap MAS 2 Klienditeenidus peab olema kiire ja kulud peavad olema ettevõttel võimalikult madalad, et kasulikult oma äri juhtida. Ettevõte peab olema keskendunud effektiivsele klienditeenindusele, kuid samas pakkuma esmaklassilist teenindust. Ettevõte peab leidma just sellise teenuse või toote, mida kliendid kõige rohkme vajavad, et endale kliente meelitada ja neid endale kindlaks jääma. Ettevõtte edu ei sõltu ainult heast tootest või teenusest, vaid ka parimast kvaliteedist, mis eelkõige on seotud teenidajaga. Teenindaja peab olema just selline, kes oskab kõike ja suudab igast probleemist välja tulla. Inimesed on väga erinevad. Inimsesed erinevad rahalise seisu, s...
Tallinna Ülikool Sander Mets Tarbijakäitumise ülevaade nutitelefonide kasutajatest Praktiline töö Õpetaja: Aivar Voog Tallinn 2017 Sisukord Nutitelefonide tarbimisnõudlus............................................................................... 3 Nutitelefonide hinnaelastsus.................................................................................. 5 Nutitelefonide konkurentsisituatsioon....................................................................5 Tarbijaskonna margiteadlikkus................................................................................ 6 Tarbija üldised hoiakud........................................................................................... 7 Kasutatud materjal................................................................................................. 8 Nutitelef...
Kose Gümnaasium Koostaja: Tiiu-Maarja Kink Juhendaja: Õp. Epp Tähe 2006 Kose 2 Sisukord Sisukord..................................................................................2 Riigi üldiseloomustus...................................................................3 Üldandmed..............................................................................3 Geograafiline asend.....................................................................4 Looduslikud tingimused...............................................................4 Arengutaseme näitajad.................................................................5 Itaalia kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse........................5 Itaalia tuntumad firmad ...............................................................6 Itaalia kaart...................................
Inimene 1. Inimese biosüstemaatiline kuuluvus Liik Homo sapiens e. tark inimene Perekond Homo e. inimene Sugukond Hominiidid e. inimlased Selts primaadid Klass imetajad Hõimkond keelikloomad Riik loomad 2. Inimese kui imetaja tunnused · Hästi arenenud aju ja ajukoor. See võimaldab tingitud reflekside kujundamist. Hea mälu ja arenenud meeled. · Gaasivahetus kopsudes · Süda on 4-osaline · Esineb kehavereringe ja kopsuvereringe · Pidev energiavajadus · Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel · Organism on terviklik süsteem kõik elundkonnad on omavahel seotud 3. Inimese liigi tunnused · Suur aju · Kahel jalal liikumine · Aeglane areng, mittesessoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg · Kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, jagatakse omavahel, t...
Hiina villkäppkrabi Eriocheir sinensis Esitluse koostas Karmen Markov Kuuluvus Riik Loomad Animalia Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda Klass Kõrgemad vähid Malacostraca Selts Kümnejalgsed Decapoda Infraselts Krabilised ehk lühihännalised Brachyura Sugukond Varundiae Perekond Villkäppkrabi Eriocheir Liik Hiina villkäppkrabi Eriocheir sinensis Välimus Keha koosneb pearindmikust ja tagakehast. Tagakeha on redutseerunud, kõverdunud ja jääb suure pearindmiku alla. Laiovaalne pearindmik, pikad ja tugevad rindmikujalad. Esimesed käimisjalapaarid on muundunud sõrgadeks. Keha pikkus kuni 6 cm. Kehasegmente ja tagakeha katab ümar seljakilp. Isaste jalgu, eriti sõrgu, katab lopsakas karvastik. Krabi värvus varieerub kollasest ...
Majandusharude kuuluvus majandussektoritesse. metalli-, keemia-, masina-, mäe-, ehitusmaterjalitööstus. Nende osatähtsus erinevates riikides. Energeetika ja kergetööstus) ja ehitus Hankiv majandus- Põllumajandus, kalandus, jahindus, Eesti tähtsamad põllumajandus- ja tööstusharud metsandus Põllumajanduses: Loomakasvatus (sea, piimaveise, linnu, Teenindav majandus- haridus, kaubandus, veondus, hobuse, lamba) ja taimekasvatus (rukis, kartul, loomasööt) tervishoid, riigihaldus ja muud Tööstusharud: (energeetika), metalli- ja masinatööstus, Töötlev majandus- Tööstus(Toiduainete-, puidu-, puidutööstus, kergetööstus, keemiatööstus. metalli-, keemia-, masina-, mäe-, ehitusmaterjalitööstus. Majandu...
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus- loomariik, keelikloomade (selgroogsete) hõimkond, imetajate klass, primaatide (esikloomaliste) selts, inimlaste sugukond, perekond: inimene, liik: tänapäeva inimene ehk tark inimene (Homo sapiens sapiens). 2. Inimorganismi üldiseloomustus: inimese peamised koetüübid (epiteelkude, lihaskude: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude, närvikude, sidekude, sh luu-, kõhr- ja rasvkude ning veri kui vedel sidekude). ● Epiteelkude - välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult rakkudest. Võimelised kiiresti paranema. Paikneb nahas ja näärmetes. ● Sidekude - see kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos. Sidekude jaguneb üle kogu keha, ta on organite ja teiste kudede vahel. Seob kudesid. ● Närvikude – koosneb närvirakkudest ehk neuronidest. Närvikudeme ülesanne on vastu võtta informatsiooni nii välis kui ka sisekeskkonnast. Paikneb närvi...
Eesti hülged Hüdrobioloogia Referaat Juhendaja/õppejõud: Henn Kukk Üliõpilane Sirli Tooming 0924354 Üliõpilase meiliaadress [email protected] Õppekava nimetus Bioloogia Sisukor 1.Eesti hülged...................................................................................................................................7 1.1.Viigerhülge üldiseloomustus.................
Tapa Gümnaasium 2009 Referaat ITAALIA http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Italy_looking_like_the_flag.svg Koostaja: Mirjam Pikki 10.b Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa Gümnaasium 2009 1 SISUKORD: Tiitelleht lk 1 Sisukord lk 2 - 3 Sissejuhatus lk 4 Riigi üldiseloomustus lk 5 - 8 Üldandmed lk 5 Geograafiline asend lk 6 Looduslikud tingimused ...
Raivo Järvi Sünniaeg ja -koht 23.12.1954 Pärnu Perekonnaseis Abielus, poeg Erakondlik kuuluvus, valimisringkond Järvi on 2002. aastast Eesti Reformierakonna liige. Ta oli X Riigikogu liige ning on XI Riigikogu liige. Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa valimisringkond Haridus Eesti Riiklik Kunstiinstituut 1979 Tallinna 46. Keskkool 1973 Töökohad X Riigikogu 2003 Vabakutseline kunstnik 19832003 Kirjastuse Eesti Raamat toimetaja 19791983 Kuuluvus muudesse ühendustesse Eesti Kunstnike Liit Keelteoskus Vene, inglise ja soome keel Töökäik Ta on illustreerinud üle 22 lasteraamatu, töötanud saatejuhina Eesti Televisioonis ("Kõige suurem sõber"), Kanal 2-s ("Onu Raivo jutupliiats") ning Kuku Raadios (saatesari "Onu Raivo Rännakud"). Autasud Valgetähe teenetemärgi medal, 2001
Nimi Sky Plus Raadio Elmar Kuku raadio Russkoe radio Power Hit Star FM Vikerraadio Spin FM Radio Keel eestikeelne eestikeelne eestikeelne venekeelne eestikeelne eestikeelne eestikeelne eestikeelne Jutu-või · horoskoop · uudised · uudised Eestist ja · poliitika · muusika · mängud · uudised · muusika muusika · uudised · õnnesoovid maailmas toimuvast · sündmused · uudised · muusika · ilmaennustus raadio · tüngakõned · horoskoop · spordisündmused maailmas · mängud · perepilt · muusika · mängud · arutlus perekonnast · kultuur · ilmateade · pol...
Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) on toonekurglaste sugukonda kuuluv lind. Lindu nimetatakse rahvapäraselt ka toonekureks, Lääne-Eestis on kasutusel ka vorm toonakurg, Lõuna-Eestis toonikurg. Valge-toonekurge on kaks alamliiki: Ciconia ciconia ciconia, kes elab Euroopas, Loode- Aafrikas ja Aasia lääneosas, talvitub Aafrikas; ja Ciconia ciconia asiatica, kes elab valdavalt Kesk- ja Lääne-Aasias; talvitub Indias. Ida-toonekurge (Ciconia boyciana), keda praegu loetakse omaette liigiks, käsitleti varem samuti valge-toonekure alamliigina. Välimus Sulestik on valge, vaid hoosuled on mustad, jalad ja nokk on punased. Täiskasvanud lind kaalub umbes 34 kg. Kehapikkus on 100115 cm, tiiva siruulatus 200215 cm. Levik Valge-toonekurg on levinud Euroopa ja Aasia metsavöötmes ning Lõuna-Aafrikas. Ta on rändlind, kes talvitub troopilises Aafrikas ja Indias. Hispaanias elavad isendid on paiksed. Eestis on levila põhjapiiril. Pesitsemine ja...
Avalik sektor-riigi-ja omavalitsusesindused Erasektor-eraettevõtted 3.sektor-mittetulundussektor, kodanikuühiskond-inimeste poolt vabatahtlikult moodustatud ühendus, et igapäevast eluolu parandada. Avalik sektor mõjutab erasektorit: riik hoolitseb selle eest, et ettevõtete vahel oleks konkurents, võitleb monopolide vastu. Riik kehtestab korra, mille alusel ettevõtted tegutsevad. Millised on erasektori ja riigi suhted? * Erasektor toodab kasumit, riigi sektor jaotab kasumi ümber (maksude näol) * Erasektor peab arvestama avaliku sektoriga, kuna avalik sektor kehtestab normid (kauplemisluba, keskkonnatingimused, ettekirjutused maksude osas * Sõltuvad üksteisest Millised on kodanikuhiskonna ja riigi suhted? * Sõltuvad üksteisest * Täiendavad üksteist * Kodanikuühiskond on riiki abistava funktsiooniga, mis ei kuulu riigi haldusalasse.Iga sektor säilitab oma põhifunktsioonid, mille järgi tekib ühiskonnas vajadus. Kodanikuühiskond ja erase...
Suureõieline kellukas Elisabeth Kangro 7a Tallinna Reaakool 2015 Nimetused (Campanula persicifolia) kurekatel, konnakübarad, kurekellad, käokatla', tondikübar Levik ja kasvukohad Levinud Ida-, Kesk- ja Lääne-Euroopas ja Lääne-Siberis, Väike-Aasias. Eestis kõikjal sage. Kasvab päris-, loo- ja puisniitudel, hõredates metsades ja metsalagendikel (sagedamini loo-, palu- ja laanemetsas). Eelistab kuivemaid kasvukohti. Õhusaastet ja linnades olevaid heitgaase talub keskmiselt. Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Kasutamine ja kasulikkus Kasvatatakse vahel aedades ilutaimena, sest õied on suured ja dekoratiivsed ning taim õitseb pikaajaliselt. Leidub ka täidisõielisi vorme. Sobib omaette rühmadena ja püsilillepeenrasse. Loetakse meetaimeks. Tolmeldavad putukad saavad nektarit. Välimus - õis Suured mõlemasugulised kaheli õiekattega longus õied. Nii kroon kui tupp on liitlehised. Tupe tipmed 1¼1,5 cm pi...
Euroopa kaart RIIK Ü K V Unitaar L O O vabariik E R RIIK R Föderatiivne S R territoorium M, E A elanikkond monarhia H L suveräänsus K a)absoluutne Konföde- I D O b) parlamentaarne ratsioon T U R U S D S VALITSUSVIISID, -VORMID demokraatia diktatuur a)parlamentaarne a)autoritaarne b)presidentaalne b)totalitaarne Unitaarriik e. ühtne riik-riik, kus suveräänsus kuulub jagamatult keskvõimule. On olemas ka kohalikud oma...
Maailmavaade mõistuse ja ümbritseva keskkonna koostööl valmiv kunstiteos Inimene sünnib siia ilma puhta lehena, mida võiks võrrelda lõuendiga, millele pole kunstnik jõudnud veel maalima hakata. Meie maailmavaadet hakkab maalima kunstnik ehk meie kogu järgnev elu. Maailmavaate kujunemist mõjutavad väga paljud erinevad tegurid. Kõige esimesena hakkavad lehele värve lisama perekond ja lapsepõlv. Väikese lapsena omandatakse tavaliselt perekonnale sarnane maailmavaade, kuna vanemad on suurimad eeskujud ning tundub, et nende mõtlemis ja tegutsemisviis on ainuõige. Last mõjutavad vanemate kasvatusmeetodid, arusaamad, usuline kuuluvus ning kodune keskkond, Lisaks vanemate poolsetele mõjutustele mõjutavad lapse maailmapilti suuresti ka saadud kogemused. Näi...
Tallinna 21. Kool Vepsa keel referaat Erki Varandi 9. a klass Tallinn 2010 Sisukord: Sisukord...............................................2 Sissejuhatus.........................................3 Vepsa keele kuuluvus ja jagunevus.....4 Asuala..................................................5 Vepslaste arvukus...............................6 Keelest enesest...................................7 Tänapäeval..........................................8 Kokkuvõte...........................................9 Kasutatud allikad ja kirjandus...........10 Sissejuhatus: Vepsa keel on Soome-Ugri keelkonda ja Läänemeresoome põhjarühma keeltesse kuuluv keel. Vepsa keelt kõneldakse Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas ja Leningradi Oblasti idaosas ning Vologda Oblasti lääneosas. Vepsa keele kuuluvus ja jagunevus: Soome-Ugri keeled jagunevad järgmiselt: · läänemeresoome · l...
TARBIMINE JA SÄÄSTMINE 1.Kuidas aitab isiklik eelarve sul tarbija ja säästjana arukaid valikuid teha? Isiklik eelarve aitab tarbijana, teha selliseid valikuid mis sovivad ja meeldivad. Isiklik eelarve säästjana, aitab kokku võtta tehtud kulutused ja sisse tulnud tuludest. 2.Millised on säästude paigutamise võimalused? Säästude paigutamis võimalused on arvelduskonto või säästuhoiuse variant. Tähtajaline hoius. On võimalik sääste paigutada veel võlakirjadesse, aktsiatesse, kinnisvarasse, tuletisväärtpaberitesse. Veel saab paigutada sääste kunstiteoste, väärismetallidesse ja muudesse investeerimisfondidesse. 3.Kuidas aitab kindlustus sinul oma eelarves ootamatusi arvestada? Kindlustus võimaldab sul vahetada oma suure kaotuse riski kindluse vastu, mida pakuvad lühikese perioodi maksed, mida nimetatakse kindlustuspreemiaks. Seda kompromissi on mõtet sageli teha, kuna ilma kindlustuseta võib riskiga kaasneda häving ka rahalises mõttes. 4.M...
Võsapuuk ja Sametlest Erik Mukk / Gregor Mikk Maasik Võsapuuk / Ixodes scapularis Erik Mukk Süstemaatiline kuuluvus Riik Loomad Hõimkond Lülijalgsed Klass Ämblikulaadsed Selts Nugilestalised Liik Võsapuuk Rohkem infot ei leidnud Välimus ja üldtunnused Click to edit Master text styles Nende tagaosa on Second level Third level pruunikas Fourth level Neil on 6 jalga (3 Fifth level paari) Neil on 1 paar "sõrgasid" Siseehitus ja elundkonnad Seedekulgla koosneb ees-, kesk- ja tagasoolest Hingamissüsteem koosneb peenikestest torudest ja nende avaustest Neil on süda ja 8 jalaarterit ning mõned väiksemad arterid Neil on närvisüsteem ja nad orjenteeruvad...
Kas Eestis on sotsiaalne ebavõrdsus? Paljud inimesed, kes elavad Eestis ütlevad, et Eestis on sotsiaalne ebavõrdsus ehk raha, inimeste staatus ja rahvuslik kuuluvus mängivad suurt rolli. Näiteks, kui inimest võetakse tööle või antakse meditsiinabi jne. Seda on oluline arutleda, sest riigivalitsus peab soodustama seda, et igal inimesel oleks mugav elada riigis ja ta tahaks siia jätta. Kui mingil põhjusel inimesed tunnevad ebavõrdsust, sellest johtuvad paljud probleemid nagu rahvastiku vananemine, tööpuudus, kriis jne. Teised inimesed aga saavad kasu riigis olevast ebavõrdsusest. Kas Eestis on selline oht ja kas tõesti siin on sotsiaalne ebavõrdsus ühiskonnas? Aktuaalseim ebavõrdsus Eestis - rahvuslik kuuluvus. Tihti juhtub, et venelastesse suhetakse halvasti ja peetakse meid akkupantideks ja mitte inimesteks. See aeg on juba nii kaua möödas, aga kahjuks on palju neid inimesi, kes mäletavad seda ja jätkavad niimoodi arvama. Paljud ei sa...
Psühhodünaamiline paradigma Karen Danielson Horney (1885-1952) Kultuuriline psühhoanalüüs Horney, K. (1937). The neurotic personality of our time. Horney, K. (1950). Neurosis and human growth. Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. eneseteostus (self-realization) Eesmärk: terviklikkus I. Kaks vajaduste rühma · turvalisusvajadus (need for security) füüsiline ja psühholoogiline · rahuldamisvajadus (need for satisfaction) füsioloogilised, psühholoogilised (näit. raha Domineeriv vajadus: turvalisusvajadus II. Kultuur ja neuroos. Kultuur determineerib · isiksuse · isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist) Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset isoleeritust, võistlust ja hirmu, on ohtlik. Vanemate mõju isiksuse arengule Tarvilik tingimus arengu...
Psühhodünaamiline paradigma Karen Danielson Horney (1885-1952) Kultuuriline psühhoanalüüs Horney, K. (1937). The neurotic personality of our time. Horney, K. (1950). Neurosis and human growth. Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. eneseteostus (self-realization) Eesmärk: terviklikkus I. Kaks vajaduste rühma · turvalisusvajadus (need for security) füüsiline ja psühholoogiline · rahuldamisvajadus (need for satisfaction) füsioloogilised, psühholoogilised (näit. raha Domineeriv vajadus: turvalisusvajadus II. Kultuur ja neuroos. Kultuur determineerib · isiksuse · isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist) Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset isoleeritust, võistlust ja hirmu, on ohtlik. Vanemate mõju isiksuse arengule Tarvilik tingimus arengu...
San Marino Referaat SISUKORD sisukord.............................................................................................................................................2 1. San Marino üldiseloomustus........................................................................................................ 3 1.1 Üldandmed..............................................................................................................................3 1.2 Geograafiline asend ning looduslikud tingimused................................................................. 3 1.3 San Marino kuuluvus majandusorganisatsioonidesse............................................................ 4 2. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis.........................................................................................4 3. Energiamajandus.....................................................................................................
KÄÄNETE FUNKTSIOONID1 Nimetav Nimetav kääne on kõige neutraalsem kääne. Tal puudub ka käändelõpp. Nimetava käände tähtsaim funktsioon on nimetada asju ja tähistada lause alust, st seda, kes teeb midagi või lihtsalt on. Umbisikulises tegumoes, kus lausel puudub alus, võib nimetavas käändes olla täissihitis. Tahetakse välja selgitada tõeline põhjus. Laps saadetakse koju. See raamat toodi mulle eile. Täissihitis on nimetavas käändes ka käskivas kõneviisis. Saatke laps koju! Too raamat siia! Seega võib öelda, et nimetava käände funktsioon on tähistada lauses kõige tähtsam nimisõna. Tavaliselt on selleks lause alus, kui aga alus puudub- umbisikulises tegumoes ja käskivas kõneviisis- siis on lause kõige tähtsam nimisõna sihitis. Tulema + da-inf, on vaja, on tarvis+ da- inf (Laps tuleb koju saata. Laps on vaja koju saata.) Omastav ...
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 1 Poliitilised ideoloogiad 2.6..................................................................................................................... 2 Eesti erakonnad 3.5................................................................................................................................ 2 Parlamentarism ja presidentalism........................................................................................................... 5 Survegrupid ja poliitiline kultuur............................................................................................................ 6 President................................................................................................................................................. 7 Eesti valimissüsteem.........................
Inimese üldiseloomustus 1)Inimese süstemaatiline kuuluvus: a)riik-loomariik b)hõimkond-keelikloomad c)klass-imetajad d)selts-primaadid e)sugukond-inimlased f)perekond-inimene g)liik-tark inimene 2)Primaatide tunnused: a)hea nägemine b)suur aju c)viis sõrme ja varvast 3)Inimese lähimad sugulased on: a)simpansid b)gorillad c)orangutanid 4)Suguluse kindlaim tõend on: a)valkude sarnane aminohappeline järjestus b)DNA-struktuur 5)Inimese iseloomulikud tunnused: a)suur aju b)püsisoojane c)artikuleeritud kõne d)segatoiduline e)liikumine kahel jalal
HIINA VILLKÄPPKRABI Moonika Mäeots 8.A klass KUULUVUS Riik Loomad Hõimkond Lülijalgsed Klass Vähid Selts Kümnejalalised Sugukond Varunidae Perekond Villkäppkrabi HIINA VILLKÄPPKRABI Pärit Hiina idarannikult Esimene leid 1933. a Nime on saanud ,,karvapadjandite" järgi Kui tema arvukus tõuseb, võib temast saada konkurent teistele liikidele Umbes käelaba suurune Elupaik Looduslik levila on Aasia 1912. a. introdutseeriti ta ballastveega Elbe jõgikonda Hiljem levis ka põhjapoolsematesse piirkondadesse Looma on leitud ka eksikülalisena Eesti rannikutelt Täiskasvanud krabi elab madalveedes Kaevuva eluviisiga liik Toitumine ja kasutus Planktonid Vetikad Teod Krillid Väiksemad kalad Kasutatakse söögiks ja kalasöödaks
Autor: Karli Kukk Juhendaja: Erla Soots SuureJaanis 2013 Anda ülevaade Eesti korvpalli olukorra kohta Kaardistada korvpalliharrastajate arv, vanus ja sooline kuuluvus maakondade kaupa SuureJaanis 2013 Materjalide kogumine (raamatud, internet) Andmestiku koostamine korvpalli harrastajate kohta maakonniti Andmete, materjalide läbitöötamine Analüüsi, uurimistöö koostamine SuureJaanis 2013 Korvpall ja selle ajalugu Korvpalli põhilised nõuded tänapäeval Korvpalli tähtsamad organisatsioonid Analüüs Eesti korvpalli olukorra kohta SuureJaanis 2013 Põlva maakonnas on kõige vähem korvpalli harrastajaid spordiklubides Korvpalli harrastajad ...
Ühiskond. Demograafia on teadus mis uurib rahvastikku ( rahvaarv, abielu, rahvused) . Iive rahvaarvu muutumine ( sünnid , surmad, sissevälja ränne). Negatiivne iive kui suremus ületab südimuse või väljaränne suureneb . Positiivne iive kui välja ränne on väike ja sündimus ületab suremuse. Rahvus ühise keele , traditsioonide , kommete ja kultuuriga inimeste ühte kuuluvus tunne. Integratsioon lõimumine ühiskonna erinevate rahvuste ühtseks tervikuks kujunemine. Leibkond- ühise majapidamisega , omavahel seotud inimesed (perekonnad). Ülalpeetav inimene, kes ise ei toimi ja kellel pole regulaarset sissetulekut. Tööjõud peetakse inimest , kes on 16 aastat vana kuni pensionini. sotsiaalne struktuur näitab kuidas rahvastik riigis jaguneb. Sotsioolne kihistus antud ühiskonnas domineerivad ja vähem domineerivad grupid.
MIS ON MAJANDUSTEADUS? Majandusteadlane Alfred Marshall (1842-1924) ütles, et majandusteadus on ,,osake igapäevaelust". Otsustamine on inimeste igapäevane tegevus. Inimesed otsustavad iga päev , kuidas oma vajadusi rahuldada. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmine on protsess, mis ühendab majandusressursid nii, et müügile antakse kaubad ja teenused. RESSURSID: esimene samm vajaduste rahuldamiseks. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. Toomisressursse on 3 liiki LOODUSRESSURSID - looduskeskkond: muld, kivimid, puit, vesi INIMRESSURSID ehk tööjõud inimesed oma vaimse ja füüsiliste pingutustega KAPITAL hooned, tööriistad, masinad Majandusteadlased nimetavad loodusvarasid, tööjõudu, kapitali ja ettevõtlikkust tootmisteg...
Mäger Teele Meriste ja Raili Õunapuu V klass Metsküla Algkool 2005 Välimus Kuuluvus Värvus Pikkus foto: Remek Meel Kaal Fotod internetist Levik Maailmas Eestis Läänemaal Ameerika mäger Jäljed lumel Jäljed mullal Fotod internetist Toit Taimed loomad putukad Fotod inter netist Paljunemine Pulmade aeg Poegade sünd Talvitumine Eluiga Fotod internetist Küttimine Eestis Läänemaal Kasutamine Jahimehejutt Fotod internetist Probleemid vaenlased liigikaitse Euroopa linnades Iirimaal liikluses ...
Semliki Forest viirus Grete Kuura Helerin Margus Avastamine ja levik 1944 a, Semliki mets, Uganda Isoleeriti moskiitodest nakatab närilisi, imetajaid Vektoriks lülijalgsed Kuuluvus Positiivse polaarsusega RNA genoom Alpha-sarnaste viiruste supersugukond Sugukond Togaviridae Perekond Alphavirus Liik Semliki Forest viirus Virion d= 65-70 nm Sfääriline Membraaniga nukleokapsiid Glükoproteiinidest ogad antiretseptor T=4 Genoom +RNA Ühekomponentne 11,5 kb Cap-struktuur ja poly(A) saba Elutsükkel Mõju peremeesrakule Translatsiooni ja transkriptsiooni mahasurumine Viirus-indutseeritud apoptoos Vektorites on infektsioon persistentne ja mittetsütotoksiline Kasutamine geenitehnoloogias Head mudelobjektid: 1. Lihtne genoom 2. Laboratoorsed tüved inimesele vähepatogeensed 3. suur mahutavus (kuni 6 kb) 4. ...
Etapp Psühhosotsiaalne Peamine Olulised Soovitav kriis tegevus suhted tulemus 1. eluaasta Usaldus/ Pidev stabiilne Peamine Usaldus, usaldamatus hoolitsus hoolitseja, ema optimism 2-3 eluaasta Autonoomia, häbi, Iseseisvus vanemad Autonoomsus ja kahtlus vanematest eneseaustus 4-5 eluaasta Algatusvõime/ Ümbruskonna Peamised Enesesuunamine süütunne uurimine pereliikmed ja eesmärgid 6 eluaasta kuni Töökus/ alaväärsus Teadmiste Perekond, Kompetentsus ja puberteet omandamine naabrid, kool saavutused noorukiiga Identsus/ identi- Selge kutsumus Kaaslased, Tervikli...
INGLISMAA Geograafiline asend ■ Pindala: 133396 km² Rahvatik ■ Rahvaarv: 53012456 in. ■ Rahvastikul tihedus: 396in./km² ■ Pealinn: London ■ Religioon: Anglikaani kirik ■ Poliitliste organisatsiooni kuulu- vus: Juhtkond- Suurbritannia pe- aminister Theresa May ■ Majandusliku organisatsioon kuuluvus: Oluline roll on põllu- majanduses, tööstustootmises, kõrgtehnoloogilises tööstuses ja spordisektoris. (27,7% SKTst) ■ Enamik territooriumist on madalal kohal ■ Suurbritannia keskmine temperatuur on kõrgem kui teistes sama laiusega piirkondades. Aasta keskmine sademete hulk riigis varieerub vahemikus 3000 mm kuni 553 mm ■ Briti saarte looduslik taimestik on taiga ja segametsad, kus põhjas asuvad mänd, tamm ja kase; lõunapoolsete tamme-, küngas-tamme- ja tamme tuhk metsad. Mäedes on domineerivad puuliigid tamm, kask ja pöök ning mägede ülemises vöös asuvad heinamaad, veerised ja turbarakud ■ Suu...
Veenusekorv (Euplectella aspergillum) Süstemaatiline kuuluvus RIIK Animalia (loomad) HÕIMKOND Porifera (käsnad) KLASS Hexactinellida (klaaskäsnad) SELTS (Lyssacinosida) SUGUKOND (Euplectellidae) PEREKOND (Euplectella) LIIK Euplectella aspergillum (veenusekorv) 10 30 cm Õhukese seinaga Ränidioksiidist võrkjas kest Sõeljasplaat - heiteava Radiaalsümmeetriline Pooridega Süntsüütiline kude rakkude kogum, kus pole rakupiir määratletud, palju tuumi Räniokised (spiikulad) - kuuekiirelised Kaelusviburrakud ehk choanotsüüdid sõeluvad veest välja toiduosakesi Amöbotsüüdid seedivad toitu, kannavad toitaineid teistele keharakkudele, transpordivad hapnikku Pinakotsüüdid puuduvad Vee liikumine Käsna pind avaneb sissevoolu kanal kaelusviburrakkude kamber väljavoolu kanal käsna sisemus heiteava Paljunemine Suguline paljunemine Sperm viljastab munaraku Liikumisvõimeline vastne ujub veekogus ringi, hiljem ki...
Mis on majandusteadus? I peatükk 2.12.15 © Tõnu Erin 1 Küsimused mis ootavad vastust Mis on majandusteadus? Kuidas aitavad turud ja vabatahtliku vahetuse põhimõte organiseerida tootmist ning toodete ja teenuste jaotamist? Miks nappuse ja loobumiskulu mõisted majanduses ja meie elus on olulised? Millised on tootmisressursside neli liiki? 2.12.15 © Tõnu Erin 2 Küsimused mis ootavad vastust Kuidas kompromissid, piirkulud ja piirtulud mõjutavad meie igapäevaseid otsuseid? Millised põhilised majandusotsused seisavad kõikide ühiskondade ees? Kuidas erinevad majandussüsteemid organiseerivad ja koordineerivad inimesi toime tulema nappuseprobleemiga? 2.12.15 © Tõnu Erin 3 Miks õppida? Majanduslike protsesside parem mõistmine Teadmised aitavad teha otsuseid nii eraelus kui ka ettevõttes Majandusalased teadmised aitavad paremini ...
LADINA KEEL JURISTIDELE · Tekst 1, laused: 1-5, 10-12, 15-21 1. Conditores iuris seaduse/õiguse loojad 2. Acquisitio hereditatis pärandi vastuvõtmine Delatio hereditatis pärandi viibimine/pärandi avanemine Substitutio heredis pärija asendamine 3. Paterfamilias perekonnapea Materfamilias pereema, perekonnapea abikaasa Filii/filiae familias lapsed/pere lapsed, perepojad/peretütred 4. Emptio venditio ost-müük, ostu-müügitehing Lex venditonis müügiseadus 5. Cura pordigi hooldus pillaja üle (vara esindaja) Cura furiosi hooldus vaimuhaige või nõrgamõistusliku üle Cura minorum hooldus alaealiste üle (alla 25. Aastane isik) 10. Matrimonium cum manu abielu (koos) mehe võimuga. Abielu vorm Roomas, milles naine oli oma mehe täieliku võimu all. Matrimonium sine manu abielu ilma (mehe) võimuta. Abielu vorm Roomas, milles Mehe võim oli piiratud või puudus üldse. In manu marit...
Põllumajandusministeerium Helir-Valdor Seeder Erakondlik kuuluvus: Isamaa ja Res Publica Liit Ministeeriumi tutvustus Ministeeriumi põhiülesanded on: välja töötada valitsemisala tegevusvaldkondades arengukavad ning korraldada nende rahastamine, elluviimine ja tulemuste hindamine; osaleda ministeeriumi tegevusvaldkonnaga seotud arengukavade väljatöötamisel koostöös teiste asjaomaste ministeeriumidega; välja töötada valitsemisala tegevusvaldkondade korraldamiseks õigusaktide eelnõud, tagada nende vastavus põhiseadusele ja seadustele ning täita õigusaktidega määratud ülesanded; korraldada valitsemisalas rahvusvahelist koostööd, sealhulgas Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja tema asutuste töös osalemist Struktuur Allasutused Eesti Aiandusliit Eesti Erametsaliit Eesti Maaparandajate Selts Eesti Mesinike Liit Eesti Piimaliit Eesti Põllumeeste Keskliit Eestimaa Talupidajate Keskliit Eesti Tõuloomakasvatuse Lii...
Cephalochordata ehk süstikkalad Süstemaatiline kuuluvus Kuuluvad keelikloomade alamhõimkonda (Subphy. Cephalochordata) Üks klass Leptocardii ja kaks hõimkonda Asymmetronidae (poolsüstikkalalaadsed) ja Asymmetronidae (süstikkalalised) Kahe hõimkonna peale on kokku umbes 25 liiki loomi Anatoomia 6-7cm pikad Elastne seljakeelik Segmenteerunud keha ja lihased Palju lõpusepilusid (kuni 200) Suletud vereringe Süda puudub, vere panevad liikuma veresoonte lihaste kokkutõmbed Veri läbipaistev Seljanärv kogu keha ulatuses Nahk tundlik Eluviis Elavad liivastes põhjades, madalas vees Filtreerivad vett toidu hankimiseks Suudavad ujuda edasi-tagasi Elavad 2-5 aastat Paljunemine Lahksugulised Veesisene viljastumine Viljastatud mari areneb maimudeks Maimud hõljuvad vabalt vees Maimud on asümmeetrilised Läbivad moonde Leviala Elavad troopilistes ja...
EESTI 1940-1991 Poolesaja aasta jooksul elas Eesti üle kolm okupatsiooni: Nõukogude okupatsioon 1940-1941, Saksa okupatsioon 1941-1944, teine Nõukogude okupatsioon 1944-1991. NSVL okupeeris Eesti juunis 1940 Saksamaaga sõlmitud salalepingu alusel ning annekteeris augustis 1940 liiduvabariigi näol. Järgnesid poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed ümberkorraldused, verine terror. Teises Maailmasõjas oli Eesti suvest-sügisest 1941 sügiseni 1944 okupeeritud Saksa vägede poolt, riiklik kuuluvus ei muutunud, s.t iseseisvust ei taastatud. Teine Nõukogude okupatsioon lülitas Eesti poliitiliselt ja majanduslikult NSVL üleliidulisse süsteemi (põllumajanduse kollektiviseerimine, tööstuse integratsioon, muulaste immigratsioon). Suuri inimkaotusi toonud massirepressioonid leevendusid pärast Stalini surma (1953). Sellega ning majandusliku olukorra paranemisega (sealhulgas põllumajanduses) kaasus aga süst...
Surju 2014 Minu kilpkonn Kipsi Anne-Belle Ilves Andmed Isane Täisnimi: Kipsi-Paksu-Jonni-Miisu Punakõrv kilpkonn Vanus 16 a. Värvus roheline Pikade küüntega Elab vees Saamislugu Kui mu vend väike oli tahtis ta väga endale kilpkonna. Seega otsustas mu venna isa ,et kingib talle kilpkonna Selle kilpkonna saime me 16 aastat tagasi ,õigemini sai selle mu vend endale sünnipäevaks kui ta oli väike. Sellest ajast peale on see kilpkonn meiega elanud. Kuuluvus Liik: Kilpkonn Sugukond: Kilpkonn Selts: Kilplane Riik: Loomariik Eluviis Ta elab akvaariumis ,talle meelidib leige vesi. Ta sööb kassikrõbinaid ja elus kalu. Kui päike paistab akvaaruimisse ,ronib ta kivi peale ja võtab päikest seal. Suvel käib ta päevas kaks tundi väljas jalutamas. Ta neelab toidu tervelt alla. Kui ta magab ,on tal silmad lahti. ...
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Hallitusseente süstemaatiline kuuluvus................................................................................... 2 Hallitusseente tähtsus inimesele............................................................................................. 2 Katse ettevalmistus, kirjeldus ja tulemused............................................................................. 3 Kokkuvõte............................................................................................................................... 4 Kasutatud kirjandus................................................................................................................. 4 2 Sissejuhatus Käesolevas uurimistöös uurin ha...
Dorothy Johnson sündis 21. augustil aastal 1919 Savannahas, osariigis Georgia. Ta oli peres kõige noorem seitsmes laps. Tema isa oli krevettide ja austrite tehase ülem, aga ema oli kodune ja naudis lugemist. Aastal 1938 sai Dorothy Johnson teaduslikku kraadi Armstrong Junior College Savannahas, mis asub osariigis Georgias. Tänu suurele masendusele, võttis ta koolist vaba aasta ja läks tööle lastekasvatajana ja koduõpetajana kahe laste jaoks Miamisse, Florida osariiki. Siis sai ta võimaluse realiseerida oma unistuse lastearmastuse, hoolduse ja hariduse suhtes. Aastal 1942 sai Dorothy bakalaureusekraadi Vanderbilti Ülikoolis, mis asub Nashvilles, Tennesse osariigis. Aastal 1948 sai ta magistrikraadi rahvameditsiini alal. Harvardi ülikoolis Bostonis, Massachusetts osariigis. Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta ühe aasta meditsiiniõe ühingus ja õpetas õendusabi Vanderbilti Ülikoolis. Viie aasta pärast kolis ta Californiasse, ...