KUULDEAPARAADI JA SISEKÕRVA IMPLANTAADI MÕJU KÕNE ARENGULE Referaat Juhendaja: Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Sisekõrva implantaat...................................................................................................................4 Kuuldeaparaadi mõju keele arengule..........................................................................................5 Sisekõrva implantaadi mõju keele arengule................................................................................5 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..................................................................................................
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Alus ja alghariduse lektoraat Õpetajate seminar Eha Laas ,,Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis" (seminaritöö) Juhendaja: Mari Reilson Läbiv pealkiri: Suhtumine kuulmislangusesse Tartu 2007 Suhtumine kuulmislangusesse 2 Sisukord Kokkuvõte Sissejuhatus Mõisted Kuulmislangusest ja selle põhjustest Kuulmislanguse mõju lapse arengule Kuulmislangusega lapsed tavakoolis Miks tavakool? Probleemid tavakoolis? Kuidas soodustada õpikeskkonda? Olukord Eestis Uurimusi mujalt maailmast Allikad ...
Euroopa Liidu kuulmislanguse astmete klassifikatsiooni kohaselt on raske kuulmislangus 70 95 detsibelli. (Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate Liidu koduleht) Kuulmislangust on mõnel määral võimalik kompenseerida kuulmisabivahenditega. Need muudavad tajutavaks helid, mida kuulmislangusega inimene niisama ei kuule. Kuulmisabivahendid aga ei taga kunagi helide tajumist ja kõnest arusaamist kuuljatega sarnasel viisil ega taasta normaalset kuulmist. Sageli võimaldavad abivahendid kõigest aimata ümbruskonnas levivate helide laadi. Kõnest aru saamiseks, peab inimene järjepidevalt pingutama. (http://kuulmislangus.weebly.com/kuulmisabivahendid.html) Üheks tänapäevaseks kuulmisvahendiks on kuuldeaparaat. See on elektrooniline seade, mis koosneb heli vastuvõtvast mikrofonist, võimendist ja telefonist, mille abil juhitakse võimendatud heli kõrvaotsaku kaudu kõrva. Vajadus kuuldeaparaadi järele tekib enamasti siis, kui inimene ...
Sensoorsed puuded Liia Aas, Kärolin Hansen, Maret Mägi, Mirjam Pooland Mis on sensoorsed puuded? Meeltepuuded Primaarsed on kuulmispuue ja nägemispuue Kuulmispuudega lapsed Kuulmispuudega laste hulka kuuluvad lapsed, kes on kurdid või sügava kuulmispuudega (kuulmislanguse III või IV aste) ja kellel seetõttu ei arene kõne. Keskmise ja kergema kuulmispuudega lapsed (I ja II aste) ning hiliskurdistunud (kuulmine on kaotatud 3-4.a vanuses) saavad kuulmisaparaatide toel õppida tava-, sobitus- või tasandusrühmas. Sisekõrva implantaadiga laste suunamisel ja õpetamisel lähtutakse lapse kõne ja intellekti seisundist. Kuulmislangus pidurdab otseselt kõne kujunemist ja arengut. Mõju avaldab see juures: Kuulmislanguse aste. Mida suurem on kuulmislangus, seda madalam on lapse kõne tase Kuulmiskahjustuse aeg Võimalikud lisapuuded (vaimne alaareng, PCI jne) Arengutingimused. Lähtuvalt kõneseisu...
Pärilikud Haigused Koostas: Annete Trumm Juhendas: Laive Jürimaa Klass: 9B 2012 Sisukord Slaid 3 - Skisofreenia - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 4 - Skisofreenia - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 5 - Hemofiilia - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 6 - Hemofiilia - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 7 - Kõrgvererõhktõbi - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 8 - Kõrgvererõhktõbi - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 9 - Kuulmislangus - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 10 - Kuulmislangus - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 11 - Downi tõbi - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 12 - Downi tõbi - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 13 - Downi tõbi - Pilt. Slaid 14 - Suhkurtõbi - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 15 - Suhkurtõbi - Tekke põhjus ning ravi. Skisofreenia · Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemi...
ERIVAJADUSTEGA ÕPPIJA Lapsel on hariduslikud erivajadused, juhul kui tal on märkimisväärselt suuremad raskused õppimisel, võrreldes eakaaslastega; tal on raskused, mis takistavad sellele eale iseloomulike õpivõimete kasutamist tavakoolis. HEV laps erineb nn tavalapsest (eakohaselt arenenud laps) vaimsete omaduste poolest sensoorsete võimete poolest neuromuskulaarsete või kehaliste võimete poolest sotsiaalse või emotsionaalse käitumise poolest kommunikatsioonivõimete poolest liitpuuete poolest Hariduslikud erivajadused hariduslikud erivajadused (HEV, ingl k SEN, special educational needs). arengulised erivajadused toimetulekupiirangud kui palju abi vajab, kuidas toime tuleb psüühilised ja kehalised erivajadused Kui HEVga isikuid tuleb siiski teataval määral märgistada, siis tuleks eelistada nimetusi, mis osutavad m...
Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA, FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia ja füsioloogia. Nina- ja ninakõrvalkoobaste anatoomia ja füsioloogia. Nina koosneb välisninast, ninaõõnest ja ninakõrvalurgetest. Välisnina on korrapäratu kuju ja suurusega, toestik on ülemises osas luuline, alumises osas kõhreline ja pehme. Eristatkse ninajuurt, ninaselga, ninaotsa ninasõõrmed ja ninaesikut. Ninaesikus paiknevatel karvakestel on kaitsefunktsioon ning välisnina verevarustus on väga hea. Ninaõõs on eest avatud ninasõõrmete, tagant poolt tagasõõrmete ehk koaanide. Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt. Ninavahesein jagab ninaõõne kaheks sümmeetriliseks pooleks, kumbki pool omakorda jaguneb kolme ninakarbiku varal kolmeks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine ...
Kuulmis-ja kõneelundite anatoomia, füsioloogia ja patoloogia 1.Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia ja füsioloogia Nina- ja ninakõrvalkoobaste anatoomia ja füsioloogia. Nina koosneb välisninast, ninaõõnest ja ninakõrvalurgetest. Välisnina on korrapäratu kuju ja suurusega, toestik on ülemises osas luuline, alumises osas kõhreline ja pehme. Eristatkse ninajuurt, ninaselga, ninaotsa ninasõõrmed ja ninaesikut. Ninaesikus paiknevatel karvakestel on kaitsefunktsioon ning välisnina verevarustus on väga hea. Ninaõõs on eest avatud ninasõõrmete, tagant poolt tagasõõrmete ehk koaanide. Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt. Ninavahesein jagab ninaõõne kaheks sümmeetriliseks pooleks, kumbki pool omakorda jaguneb kolme ninakarbiku varal kolmeks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine ninakäik. Nina vaheseina ja karbikute vahele jääb ühine ninakäik. Ülemisse ninakäiku avanevad tagumised sõelluurakud a põhiluu-urge. Keskmisesse ni...
1. Puue on kaasasündinud või omandatud psüühilise, füsioloogilise või anatoomilise struktuuri kõrvalekalle või funktsiooni kaotus. 2. Invaliidsus on halvemus, mis tuleneb puudest või vaegurlusest ja piirab või muudab võimatuks indiviidi normaalse osa täitmist. 3. Vaegurlus on mistahes puudest põhjustatud võimekuse piirang või puudumine või tegevuse liialdused, et tegutseda normaalsel moel. 4. Raske puude puhul on inimesel vaja kõrvalist abi kord ööpäeva jooksul. 5. Sügava puude korral vajab inimene ööpäevaringset valvet ja abi. 6. Nägemispuue on nägemise puudulikkus või selle puudumine. 7. Nägemispuudeline on isik, kelle nägemine on alaarenenud sel määral, et see takistab tema arengut õppimist, tööelus osalemist ning igapäevase elu toimetuste sooritamist. 8. Kanapimedus on võimetus näha hämarikus ja öösel. 9. Glaukoom eks silma rohekae- silmasisene rõhk suureneb vedeliku ringlushäire tõttu. Rõhk avaldab survet silma er...
1. Nina anatoomia ja füsioloogia Inimese nina koosneb: luulise ja kõhrelise toesega välisninast, näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise ku...
1. Nina anatoomia ja füsioloogia Inimese nina koosneb: luulise ja kõhrelise toesega välisninast, näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab v...
1) Mis on haistmisrakud, kus paiknevad ja milline on nende ülesanne? Haistmisrakud on meelerakud, millest väljuvad kaks jätket- dendriit ja akson. Haistmisrakud paiknevad ninaõõne ülemises osas, nad võtavad vastu lõhnaaineid 2) Millised on haistmise etapid? Haistmise etappe on 3 1) sissehingamisel satuvad aineosakesed õhust ninaõõne haistmispiirkonda 2) limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimplusse 3) mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhn kindlaks tehakse 3) Millised tingimused peavad olema täidetud, et tunda lõhna või maitset? Lõhna tundmiseks peavad aineosakesed olema lahustunud, ninaõõne sisepind peab olema niiske aga ei tohi olla väga paku limakihi all. Maitse tundmiseks peab aine lahustama vees või süljes, tahke toidu maitset ei tunne, kui keel on kuiv ja sülge eritub vähe. 4) Mis mõjutab h...
Tisleri erialatööga kaasnevad ohud ja terviserikked Füüsikalised ohutegurit on müra, vibratsioon, töökoha sisekliima, kiirgused ja valguse puudused. Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides. Müra päevase kokkupuutetaseme piirnorm on 85 dB(A), meetmete rakendusväärtus 80 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava mürataseme saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist organiseerib tööandja. Müra otsene toime on kuulmiselundile – müra tagajärjel tekib kuulmislangus. Kuulmine võib hakata alanema mürarikkas töökeskkonnas juba 3...-6 aastase töötamise järel. Esialgu langeb kuulmisteravus aeglaselt ja kõrgemate sageduste osas, mistõttu töötaja esialgu ei märkagi kuulmise halvenemist. Esmased kaebused on kõrvade kohisemine ja vilin kõrvades (tinnitus), ilmneda võiva...
Brutselloos Ülevaade Nakkushaigus, mida põhjustab bakter Brucella abortus Haiguse peiteaeg on 2-8 nädalat Brutselloosihaiged loomad eritavad mikroobe rooja, uriini ja piimaga Nakkusallikad Sagedamini kitsed ja lambad Harvemal juhul lehmad ja sead Brutselloosi võivad põdeda ka koerad, kassid, rotid, hobused, linnud ja põdrad, kuid nende osa on nakkusallikana inimesele väga väike Tekkemehhanism Peale nakatumist satub haigustekitaja verre, kus teda haaravad valgeverelibled, mille abil liigub edasi lümfisõlmedesse, maksa ja põrna Hakkab ta rakkude sees paljunema ning levib verega edasi teistesse organitesse, kus tekitab põletiku Organism piirab põletikukolde ning seetõttu võib tekkida mädapaise Sümptomid Sagedased vaevused on lihas- ja liigesvalu, iiveldus, alaseljavalu, palavik, higistamine, külmavärinad ja peavalu Vahel esineb ka köha, kurgu...
SUITSETAMINE NOORES EAS AnnaMaria ja Jekaterina SISUKORD · Suitsetamise ajalugu · Tubakas ning selle koostis · Suitsetamise mõju tervisele · Sõltuvus · Passiivne suitsetamine · Vesipiip SUITSETAMISE AJALUGU · Suitsetamine on ~150 000 aastat vana · Esimesed suitsetajad piiputõmbavad Maia preestrid · 1492.a. avastas Columbus piipu suitsetavad indiaanlased · 16181648 sai tubakas tuntuks terves Euroopas · Eesti talupojad hakkasid varakult tubakat kasvatama · Kasvatati kanget mahorkat TUBAKAS NING SELLE KOOSTIS : · Tubakas - taim , kes kuulub maavitsaliste sugukoda · Tubaka perekonda kuulub ~100 liiki · Inimese poolt kasutatavad : - Vääristubakas - Mahorkatubakas · Sisaldab ligi 4000 erinevat keemilist ühendit · Selles leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid T...
Kuulmine Tanel Truus, 9.B klass Valisin kuulmise teema, sest see on elusorganismi üks tähtsamaid meele- elundeid. Minu arvates on kuulmine nägemise järel teisel kohal väliskeskkonnast informatsiooni saamiseks. Saan tuua siia kirjandisse ka konkreetse inimese, kelle puhul on kuulmine elu jooksul vaibunud- minu vanaisa. Minu vanaisal on kuulmine elu jooksul suhteliselt madalale langenud. Ta on juba 73. aastane. Kuid fakt on see, et mida vanemaks, inimesed jäävad, seda halvemaks jäävad ka nende meeleelundite töö. Kuulmise languse põhjuseks vananemisel on see, et trummikile muutub aina jäigemaks ning selle tõttu ei suuda kuulmeluukesed (vasar, alasi jalus) enam helilaineid piisavalt hästi juhtida ning võimendada. Kuulmeluukesed panevad võnkuma sisekõrva vedeliku, mis omakorda panevad võnkuma sisekõrva teos olevad karvakesed, mis ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse...
Pelgulinna Gümnaasium Anna-Stina Reinas 8.c TINA Tallinn 2012 SISUKORD Tiitelleht lk 1 Sisukord lk 2 Tina leidumine looduses lk 3 Tina omadused lk 3 Ajalugu lk 4 Tina kasutusalad lk 4 Tina leidumine inimorganismis ja selle kasulikus lk 5 Kasutatud allikad lk 6 Tina leidumine looduses Tina looduses ehedalt ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit (tinaoksiid SnO 2), suured maardlad Malaka poolsaarel ja Boliivias. Looduslikud tinavarud maakides on kiiresti ammendumas, järjest olulisemaks muutub tina saamine seda sisaldavast utiilist. Tina omadused FÜÜSIKALISED OMADUSED · Hõbevalge · Raskmetall (7,3 g/cm3) · Madal sulamistemperatuur (232 C) · Pehme, taotav, venitatav · Painutamisel krigiseb KEEMILISED OMADUSED ·...
Suitsetamine Suitsetamine on ilmselt peaaegu sama vana kui tule kasutamine. Seega umbes 150 000 aastat. Kiviaja inimesed õppisid tundma tule imelisi kasutusvõimalusi ja märkasid, et mõnede taimede põletamisel tekkiv suits avaldab neile erilist mõju. Piip ja tubakasuitsetamise komme jõudsid Eestisse pärast Kolmekümneaastast sõda. Tubakat hakati kasvatama kaheksateistkümnendal sajandil, mil linnadesse asuati tubakamanufaktuurid. Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on pahatihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. Nii mürgitavad täiskasvanud sageli nii enda kui ka teiste lapsi. Suitsetamisel tekib · Haisev hingeõhk · Kollased hamb...
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Noorsootöö-ja täiendõppe osakond Kuulmispuue Õpimapp Koostaja: Loore Kääramees Juhendaja: Ingrid Veskiväli Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Kuulmispuue on kuulmiskahjustusest tingitud hälve, mida pole võimalik kompenseerida meditsiinilise ja/või meditsiinilistehnilise sekkumise ning abinõudega ja mis piirab või välistab inimese eale, soole, sotsiaalsele ja kultuurilise taustale normaalsete sotsiaalsete rollide täitmist. Kuulmispuude funktsionaalsetest piiranguteks on helide eristamisraskused (inimene ei suuda eristada talle vajalikku heli taustamürast). Kuulmispuue on kuulmise langus võrreldes normaalse kuulmisega. Kuulmispuue esineb 15-20% elanikkonnast Võimalikeks põhjusteks võivad olla erinevad se...
Müra Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................3 Mis on müra.................................................................................................................4 Müra allikad..................................................................................................................5 Mürast tingitud tervisehäired........................................................................................8 Tööandja kohustused seoses müraga........................................................................11 Müraprobleemide lahendused....................................................................................13 Kokkuvõte...................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus.......................................
Tallinna Teeninduskool Müra Referaat Anna Popova HT13-KE Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................3 Mis on müra.................................................................................................................4 Müra allikad..................................................................................................................5 Mürast tingitud tervisehäired........................................................................................8 Tööandja kohustused seoses müraga........................................................................11 Müraprobleemide lahendused....................................................................................13 Kokkuvõte.........................................................................
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond DOWNI SÜNDROOM Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 SISUKORD 1 MIS ON DOWNI SÜNDROOM?....................................................................................................................3 1.1 Ajalooline informatsioon...........................................................................................................................4 1.2 Terminoloogia...........................................................................................................................................4 1.3 Kui tihti Downi sündroomi esineb?...........................................................................................................4 2 Millest on Downi sündroom tingitud...............................................
MEELEELUNDITE SEMINAR Anne Vahtramäe, 22.10.2020 NÄGEMINE 1. Kuidas toimub kujutise tekkimine võrkkestal? ● Optiline süsteem: vesivedelik, silmalääts ja klaaskeha - läbipaistvad, murravad valguskiiri - silma valgust murdev süsteem. ● Silma sattunud valguskiired fokuseeritakse ja nad tungivad võrkkesta. ● Seal tekib esemete selge kujutis vähendatuna ja ümberpööratuna. ➔ Parim nägemine on kollatähni piirkonnas, kus asuvad ainult kolvikesed. 2. Mis on kollatähn? MACULA LUTEA ● Teravaima nägemise piirkond. Ka värvide nägemine on parim. ● Võrkkesta pupilli vastas olev koht, kus on kolvikesi kõige rohkem ning nägemisteravus kõige suurem. ● Teravaima nägemise piirkond - kollatähni keskel asuv võrkkesta-tsentraallohk. 3. Mis on pimetähn? ● Nägemisnärvi näsa PAPILLA NERVI OPTICI ● Piirkond võrkkestal, kus nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke. ● Nägemi...
Geneetiline põhjus Peamised sümtomid diagnoosimine Fenüülketonuuria Geeni mutatsioon 12. Käte värisemine, Verest määratakse Kromosoomis, tasakaalu häired, fenüülalaniini tase fenüülalaniini lagundav mõtlemis- ja 3 päeva peale valk on vigane ning keskendumishäired sündi. selle tase on veres kõrgem Tsüstiline fibroos tekitab mutatsiooni nn Korduvad hingamisteede Kuna defektne on tsüstilise fibroosi nakkused, krooniline rakumenbraani transmembraanse obstruktsioon, kloriidiooni pump, regulaatori (CFTR) kopsupõletik, diagnoositakse geenis. Selle kopsupuhitus, tsüstilist fibroosi ...
LAPSE TERVISLIKU SEISUNDI JÄLGIMINE Teemad: Haige lapse läbivaatus, elutähtsate funktsioonide hindamine Sagedamini esinevaid terviseprobleemid lastel ja nende sümptomid (palavik, nohu, köha, valu), nende leevendamine Ravimite manustamine lastele Mis on hingamine? Hingamine on reflektoorsete hingamisliigutuste teel toimuv gaasivahetusprotsess, mida reguleerib piklikus ajus paiknev hingamiskeskus Hingamine koosneb sisse- ja väljahingamisfaasist. Sissehingamisel liiguvad roided üles ja väljapoole ning rinnaõõs suureneb ja õhk tungib kopsudesse. Väljahingamisel liiguvad roided alla ja sissepoole ning rinnaõõs väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja. Lapse ainevahetus on kiire ja seetõttu on ka tema hapniku tarve tunduvalt kõrgem kui täiskasvanul Hingamissügavus ja -maht Mida noorem on laps seda pindmisem on hingamine rinnakorvi iseärasused - roiete horisontaalne asetsus, rindkere silinderjas, hingamislihaste ...
Iidsetest aegadest peale on inimkond pidanud müra häirivaks, sedamööda aga, kuidas teadus ja tehnika areneb, on tulnud veenduda, et müra on ka haigusetekitaja. Nii vee kui ka õhu saastamise astet saab mõõta. Heli on lihtsalt liikumine, võnkumine. Müra tugevus, intensiivsus on küll mõõdetav, kuid nõrgema müra uurimine jääb siiski rohkem psühholoogia kui keemia või füüsika valdkonda. Müra kaks põhiomadust on sagedus, mida mõõdetakse hertsides (Hz), ja tugevus, mida mõõdetakse detsibellides (dB). Mõnikord näib, et meie reageerimine mürale sõltub sugupõlvedevahelisest erinevusest. Teatakse juhtumeid, mil linnainimesed on pagenud maalt linnulaulust hullununa. Täielik, absoluutne vaikus on aga veelgi hukatuslikum. Aistingute kaotus viib emotsionaalse ebastabiilsuseni või isegi psühhoosini. Praegu eristatakse peamiselt kahesuguseid kutsehaiguslikke kuulmishäireid: intensiivse müra toimel teatud aja jooksul tekkinud krooniline nürikuulmus...
TALLINNA TEENINDUSKOOL ELEKTRIPÕLETUSE 4 ASTET JA ESMAABI ELEKTRITRAUMADE KORRAL Referaat Juhendaja: Tallinn 2009 Elektripõletuse 4 astet ja esmaabi elektritraumade korral SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. ELEKTRIPÕLETUS..........................................................................................................4 2. ELEKTRITRAUMA..........................................................................................................5 2.1. Elektritraumade põhjustajad........................................................................................5 2.2. Kokkupuude elektriga................................................................................................. 5 ...
Kõrv Väliskõrv,Keskkõrv ja Sisekõrv Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja väliskuulmekäigust. Väliskuulmekäik algab lehtritaolise süvendina kõrvalesta välisel pinnal, mille ees on kõhreline kõrvanukk, mis katab eestpoolt väliskuulmekäigu avaust. Väliskuulmekäik kulgeb S-kujulise kanalina horisontaalselt sisse- ja vähe ettepoole. Väliskuulmekäik on keskmiselt 3,5cm pikk ja lõpeb kuulmekilega. Viimane eraldab väliskõrva keskkõrvast, kuuludes ise keskkõrva juurde. Kuulmekäiku vooderdab nahk, mis sisaldab vaigunäärmeid, rasunäärmeid ja karvu. Vaigunäärmed eritavad vaiku, millel on kaitseülesanne. Keskkõrva moodustavad kuulmekile, trummiõõs, kuulmetõri, ja nibujätke, mis on omavahel ühenduses. Kuulmekile läbimõõt on ca 9-11mm ja paksus 0,1mm. Trummiõõs on ca 1ml mahuga õhkusisaldav ruum, mis asub oimuluu püramiidis. Trummiõõnes paiknevad kuulmeluukeste ahelik ja lihased. Kuulmeluukes...
Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Mis on liikumispuue?.............................................................................................. 2 Liikumispuudega lapsed......................................................................................... 2 Liikumispuude põhjused......................................................................................... 3 Liikumispuudega lapse haridus.............................................................................. 4 Kuidas liikumisprobleemidega last koolis aidata?...................................................4 Kasutatud allikad.................................................................................................... 6 Sissejuhatus Referaat annab ülevaate liikumispuude olemusest, liikumispuude põhjustest ning kuidas liikumispuudega lapsele hariduse omandami...
Referaat Ohutegurid minu töös Võrumaa kutsehariduskeskus Koostaja: Raino Käär 28.01.2013 Sissejuhatus FÜÜSIKALISED OHUTEGURID MÜRA VIBRATSIOON MIKROKLIIMA Füüsikalised ohutegurid Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt kehtivale tööohutusstandardile 85 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava müratugevuse saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist organiseerib tööandja. Müra võib olla pidev, impulsiivne, madal-, kesk-, kõrgsageduslik, tonaalne. Puuride, freesidel ja saagidel tekivad töötamisel kesksageduslik (350800 Hz...
L: antimikroobsed ained -> foolhappe sünteesi inhibiitorid --> sulfoonamiidid TM: paraaminobesoehappe (PABA) struktuuranaloogid. Konkureerivad ensüümil ja takistavad PABA lülitumist foolhappe koosseisu. Bakteriostaatilised. Toimet nõrgendavad mõned Lok.An, mäda. Sulfoonamiidid FK: A – imenduvad hästi p.o., lokaalne. D – jaotuvad organismis - sulfametisool (lühike, silmatilgad) laialdaselt, läbivad HEB ja PB. M – metaboliseeruvd maksas inaktiivseteks metaboliitideks. E – erituvad peamiselt neerude - sulfadiasiin (keskmine, salv) kaudu. N: UTI, HTI, klamüdioos, strepko...
Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ Vahetestid Hääl - roheline on õige, punane vale ning kollane võib olla 1. Orgaanilise häälepude korral on tegu häälekurdude struktuursete muutustega - Õige 2. Orgaaniliste häälehäirete põhjuseks on: a. Häälepaelu innerveerivate närvide kahjustus b. Anatoomilised muutused vokaaltraktis c. Depressioonist ja ärevusseisundist tingitud häälehäire d. Liiga palju ja valju häälega rääkimine 3. Hääle tugevus sõltub: - Häälekurdudele mõjutavast õhu liikumise kiirusest ja rõhust - Häälekurdude võngete amplituudist 4. Hääle omaduste kahjustuse põhjuseks düsfoonia korral on: - Häälepaelad ei sulgu täielikult 5. Düsfoonia põhjuseks on: - Häälepaelad ei sulgu täielikult 6. Rääkides satub liigselt õhku ninaõõnde. Millega on tegemist? 7. Düsfoonia ehk häälepuude...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ34 Urve Loit ÕENDUSPLAAN Haige lapse õenduse praktikatöö Fanconi aneemia Tallinn 2015 SISUKORD 1. HAIGUSE ÜLEVAADE ....................................................................................................3 1.1. Mis haigus see on................................................................................................................................................................ 3 1.2. Tunnused................................................................................................................................................................................ 4 1.3. Diagnoosimine..................................................................................................................................................................... 5 1.4. Põhjused ........................
Töökeskkonna ohutegurid Töökeskkonnas esinevad ohutegurid jaotatakse: Füüsikalised ohutegurid -masinate liikuvad osad ja kukkuvad esemed -müra -vibratsioon -elektromagnetväli -sisekliima -valgustus -mehhaaniline tolm Keemilised ohutegurid -kemikaalid -materjalid -keemilised allergeenid -asbest Bioloogilised ohutegurid -bakterid -viirused -seened -parasiidid -bioloogiline tolm -allergeenid Füsioloogilised ohutegurid -sundasendid ja sundliigutused -füüsilise töö raskus -liigutuste kordumine -raskuste teisaldamine Psühholoogilised ohutegurid -monotoonne töö -töötaja võimetele mittevastav töö -halb töökorraldus -pikaajaline töö üksinda Müra On helide kogum, mis koosneb: · suur hulgast · erinev sageduse ja kõrgusega · erineva tugevusega lihtsad toonid ning avaldab häirivat või tervist kahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt kehtivale tööohutusstanda...
1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis s...
Kuressaare Gümnaasium Kuulmine ja selle mõjutused Uurimistöö Koostaja: Kärt Hansen Klass: 6.c Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mis on kuulmine................................................................................................... 4 1.2 Kuulamine........................................................................................................ 4 1.3 Kuulmise nõrgenemine.................................................................................... 5 1.4 Beebide kuulmine............................................................................................. 6 1.4.1 Beebid armastavad muusikat...................................................................
Riski- ja ohutusõpetus I Tuleohutus (3 küsimust siit). 1. Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need: Vastus: põlevmaterjal, temperatuur , süüteallikas. ( lisaks on vaja - aega) 2. Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ? Vastus: A klass tahked ained, B klass - põlevvedelikud ja C klassi - gaasi põlengud. 3. Mis on B klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Mis on A klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid). Vastus B klassi põlengud: PÕLEVVEDELIKUD JA TAHKED SULAVAD AINED - ÕLI, BENSIIN, LAHUSTID, VAIGUD, LIIMID, RASV, ENAMIK PLASTE JM Vastus A klassi põlengud: TAHKED, PEAMISELT ORGAANILISE PÄRITOLUGA JA PÕLEMISEL HÕÕGUVAD AINED - PUIT, PABER, TEKSTIIL, PÕLEVAD KIUDAINED JM 4. Millised tulekustutid sobivad A klassi tulekahju kustutamiseks ? Vastus: pulberkustuti, vahtkustuti, vesikustu...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 12: ARVUTITÖÖKOHA ERGONOOMIA UURIMINE Kuupäev: a) Arvutitöökoha ergonoomia uurimine Nimi: 06.05.2014 Joonas Hallikas b) Magnetvälja mõõtmine töökohal Kursus: Kellaaeg: c) Igapäevase töökoha ergonoomia MAHB-41 10.00 uurimine töötaja enesetunde alusel TÖÖ EESMÄRGID Uurida arvutiga töötamisega seotud nõudeid. Tutvuda füüsikaliste suurustega, mis mõjutavad töömugavust arvutiga töötamisel. Õppida neid suurusi mõõtma. Tutvuda põhimõtetega, mille abil on võimalik hinnata töökoha ergonoomilisust ja mõju tervisele. TÖÖVAHENDID ,,Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded". Vabariigi valitsuse määrus nr. 362, vastu võetud 15.11.2000 (RT I 2000, 86, 5...
Mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite farmakoloogia Katrin Sonn 2012 Loengu teemad Eikosanoidid ja NSAIDide toimemehhanism Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (NSAIDid) Jaotus Farmakodünaamika Farmakokineetika Kõrvaltoimed Ravimite eripärad Eikosanoidid ja NSAIDide toimemehhanism Eikosanoidide süntees Erinevad kahjulikud tegurid stimuleerivad fosfolipaasi rakumembraani fosfolipiididest moodustub arahhidoonhape Arahhidoonhapet metaboliseerivad mitmed ensüümid Tsüklooksügenaasid (COX-1 ja COX-2) Lipoksügenaasid CYP450 ensüümid Arahhidoonhappest moodustuvad eikosanoidid on lokaalsed koehormoonid Prostaglandiinid Leukotrieenid Tromboksaanid Eikosanoidide süntees Tsüklooksügenaasid COX-1 COX-2 Konstitutiivne Indutseeritav Esineb enamikus kudedest Ind...
Dirgis Jõemaa Raseduse kulg, loote areng, sünnitus REFERAAT 2014 SISUKORD 1 1. Sissejuhatus............................................................................................. 2. Viljastumine............................................................................................. 3. Rakkude pooldumine munajauhas........................................................... 4. Loote areng ............................................................................................. 4.1 Esimene trimester.............................................................................. 4.2 Teine trimester................................................................................... 4.3 Kolmas trimester................................................................................ 5. Sünnitamine.............................................................
Kordamisküsimused 1. Milline on sobivaim eestikeelne koduleht töökeskkonnaalaste õigusaktide leidmiseks? http://www.ti.ee (Tööinspeksioon) http://www.tooelu.ee (Tööelu) http://www.riigiteataja.ee (Riigi Teataja) 2. Töökaitse korraldus Eesti Vabariigis. Eesmärgiks on luua kahjutu ja ohutu töökeskkond kõigile töösuhetest osalevatele isikutele. Määrata vastavalt ühiskonna sotsiaalsele, majanduslikule ja tehnilisele arengule kindlaks töökaitse organisatsioonilised alused, töökaitsealaste õigusaktide järgimist kontrollivad organid, kontrolli vormid ja meetodid ning tööõnnetuste ja tööga seotud tervisekahjustuste uurimise ja arvestamise alused. 3. Töökaitse korraldus ettevõtetes. Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, tagab kasutajaettevõtja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise kasutajaettevõtja juu...
Tallinna Polütehnikum Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja Ott Merila Kutsehaigused ja tööõnnetused Referaat Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus 1 Kutsehaigused 1.1 Definitsioon 1.2 Kutsehaigused ja neid põhjustavad töökeskkonna ohutegurid 1.3 Kutsehaigestumise statistika Eesti Vabariigis 1.4 Kutsehaigestumisest teatamise ning uurimise ja registreerimise kord 1.5 Kutsehaiguste ennetamine 2 Tööõnnetused 2.1 Definitsioon ja liigitamine 2.2 Tööõnnetuse teatamise, registreerimise ja uurimise kord 2.3 Tööõnnetuste statistika Eesti Vabariigis 2.4 Tööõnnetuste ennetamine ja riskianalüüs Kokkuvõte Lisad Kasutatud materjalid Sissejuhatus Käesoleva referaadiga soovitakse lühidalt edasi anda kutsehaiguste ja tööõnnetuste klassifikatsioon, põhjused, nendest teatamise kord ja ennetamine. Samuti tuuakse välja hetke statistika Eesti Vabariigis. Lühidalt saab ka lahti kirj...
Vaktsineerimine Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Vaktsineerimise ajalugu.......................................................................................................... 4 Miks on vaktsineerimine vajalik?............................................................................................. 5 Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse?................................................................................. 6 Mis haiguste vastu pole veel vaktsiini.................................................................................... 11 ...
LOOTE ARENG bioloogia referaat koostas: Anete Unnuk klass: 9 ak kool: Pelgulinna Gümnaasium Tallinn 2010 RASEDUS Raseduseks nimetatakse naise seisundit munaraku viljastumise ja sünnituse vahel. Rasedusel on kolm trimestrit: · 1. trimester kestab esimesest kuni kolmeteistkümnenda nädalani. · 2. trimester kestab neljateistkümnendast kuni kahekümne seitsmenda nädalani. · 3. trimester kestab kahekümne kaheksandast kuni neljakümnenda nädalani (sünnituseni). VILJASTUMINE Sugulisest paljunemisest võtab osa kaks organismi: emas-ja isasorganism. Uus inimorganism saab alguse seemnerakkude ja munarakkude ühinemisel. Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu ehk ontogeneesi. Ontogeneedi kolm etappi on: viljastumine, loote areng ja lootejärgne areng. Inimesel toimub viljastumine munajuha laienenud osas. Sügoot e...
MEELELUNDID Meeleelundite tähtsus 1. Meeleelundites paiknevad sensoored meelerakud e retseptorid, mis võtavad vastu organismile mõjuvaid ärritusi väliskeskkonnast. 2. Meelerakud on tundlikumad kui teised rakud. 3. Nende osavõtul toimuvad kõik refleksid. 4. Nende abil kujuneb inimese teadvus ja mõtlemine, tekivad kujutlused välisilmast. 5. Tähtsaimad vahendid inimestevahelises suhtlemises. 6. Võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja ohte vältida. 7. Nad on KNS-i kõrgemad osad. Kuidas ärritus levib ja taju tekib? ● Meeleelunditest tulev ärritus levib NÄRVIDE kaudu KNS-i koorealustesse keskustesse, sealt suuraju koorde. ● Saadud andmete analüüsi tulemusel tekivad AISTINGUD ja TAJUD. ● ANALÜSAATOR - meeleelundid koos närvide, juhteteede ja ajukoorekeskusega. Meeleelundid on: 1. nägemiselund SILM OCLULUS 2. kuulmis-ja tasakaaluelund KÕRV AURIS 3. haistmiselund - ninaõõne haistepiirko...
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..........................................................3 c.Erivajadusega laps lasteaias.....................................................................................................4 d.Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele..........................................4 e.Mis on autismispektri häire?...................................
SISUKORD : TÖÖÕNNETUS.........................................................................................3 KUTSEHAIGUS JA TÖÖGA SEOTUD HAIGUS...................................3 Respiratoorsed kutsehaigused ja -kasvajad : ............................................3 TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTUMISE UURIMINE JA REGISTREERIMINE................................................................................ 8 STATISTIKA.............................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS :................................................................ 14 Kutsehaigused ja tööõnnetused SISSEJUHATUS : Käesolevas töös on kirjeldatud peamised tööõnnetuse põhjustajad, ning erinevad kutsehaigused. Samuti on ära toodud viisid kuidas neid enne...
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakes...
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng Väljaandja : Riigikogu Akti või dokumendi liik : seadus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.07.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 14.07.2004 September 2008 ...
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, miss...