Kurjus Minu jaoks on kurjus lai mõiste. Mõnikord võib seda tõlgendada kui inimese himu kellelegi teisele haiget teha; teinekord võib see olla hoopis mingisuguse kadeduse reaktsioon. Maailm on täis halbu ja häid inimesi. Nad elavad kõik meie ümber ilma suurema tähelepanuta. On raske eristada kurja inimest heldest, sest elu on näidanud, et võime osutuda vägagi kahepalgelisteks. Ükskõik, mida me ka ei teeks, peame tunnistama, et mitte keegi pole üdini halb ega hea kõigil on omad plussid ja miinused. Miks inimesed on üldse kurjad? Enamikul meist süttib viha tänu kadedusele, aga leidub ka inimesi, kes ihaldavad võimu kellegi või millegi üle, seega nad teevad ükskõik mida, et nende soov täituks. Kurjuse halvim külg ongi see, et kui me tahame saavutada midagi väga olulist, siis paraku keegi ei hooli, mil viisil see tulemus saadakse. Tegelikult, kui nüüd järele mõelda,...
,,Kurjus" 1)Raamat räägib Teise maailmasõja-aegsest Rootsi poisist nimega Erik, kelle elus on palju kurjust ja vägivalda. Erik on pealtnäha täiesti tavaline poiss, kes tegelikult jälestab oma elus olevat vägivalda: tema isa peksab teda erinevate vahenditega ja ta on oma koolikamba pealik. Pealikuna tuleb tal pidevalt kakelda ja selle eest visatakse ta ka koolist välja. Tema vanemad saadavad ta Stjärnsbergi nimelisse internaatkooli, mis on hoopis teistsugune kool kui teised. 2) Stjärnsbergis on kehtestatud niinimetatud ,,seltsimehelik kasvatus", mis kujtab endast seda, et väiksemad peavad täitma suurtemate käske ja suuremad peavad neid igal spordivõistlusel võitma. Tegelik võim on hoopis vanemate klasside õpilastest koostatud nõukogul. Korra hoidmiseks kasutavad nad väga ebatavalisi viise nagu näiteks: naksakute löömine pealaele, äädikapudeli korgiga pähe augu löömine ja kutsumine ,,ruutu". Ruut...
Minu kokkupuude kurjusega on olnud näiteks kasvõi tänaval, kus üksi uitavad ringi kassid ja koerad keda keegi enam ei taha. Mäletan veel väga hästi neid õnnetuid kassipoegi kes maal meile värava taha jäete koos korviga. Nad olid väga kurvad ja õnetud seal. Keegi mööda mineja oli nad sinna pannud ning meie viisime nad pärast loomadevarjupaika kuna meil ei olnud nendega midagi teha. Paljud inimesed võtavad endale kassipoja või kutsika ja kui ta suureks kasvab siis lihtsalt jätavad nad tänavala või viivad loomadevarjupaika. Kui varjupaigas neile omanikku ei leita siis pannakse nad magama ja minu arust on see väga julm tegu. Enamasti inimesed võtavad lemmiku ja ei mõtle kas nad on valmis lemmiku eest koguaeg hoolitsema ja võtma vastutust tema eest. Paljud inimesed võtavad ta endale ainult kevadeks ja suveks näiteks suvilasse ja siis hiljem sügise ja talve saabudes jätavadki looma sinna. Loomakesel pole seal ju kellegagi olla ja ei osk...
"Kurjus" autor Jan Gillou Raamat on leni must ja esikaanel, pealkirja ja autori vahel, on vikselt he mehe kurjad silmad. Thtsamad tegelased (pole mingis kindlas jrjekorras): Erik, Pierre, paps, Lewenheusen, Tosse Berg, Silverhielm, Dahlen, Kull, Bernhard, Kurg, Marja; Nukogu liikmed ja Laeka (laegas) liikmed. Muideks, tegevus toimub Rootsis, nii et siis nimed, kohad jms on rootsilik. Snaseletused: reaalkool - peaks olema klassid kuni heksanda klassini neljandikud - /pole kindel. gmnaasiumil oli neli klassi ja neljandikud olid gmnaasiumi krgeim klass nukad - Nukogu liikmed laupev-phapev - pidi istuma laupeva ja phapeva arestis vi siis tegema mingit kohustuslikku td vms. Erik oli neljateist aastane, neliteist ja pool tegelikult. Tal oli ema, vikevend ja isa, keda ta hdis papsiks. Paps andis Erikule pidevalt peksa. Ta peksis teda sna otseses mttes koerarihma vi kaseviha vmt'ga. Sgilauas sai Erik peaaegu iga kord krvakiile ja muid lke ...
Kirjandusteose analüüs Ma lugesin raamatut ,,Kaunis kurjus", mille autor on Rebecca James. Raamatu autor Rebecca James on Austraalia menuajakirjanik. Ta sündis Sydneys ning elab nüüdseks koos elukaaslase ning nelja pojaga Canberras. Rebecca on töötanud köögikujundajana, ettekandjana, inglise keele õpetajana Indoneesias ja Jaapanis, baaridaamina ja taksodispetserina Londonis. Praegu kirjutab ta oma teist raamatut. Teose sõnum lugejale on see, et inimesi ei saa siiski kinnisilmi usaldada ning mõelda, et nad on head, kui käituvad kord hästi ning mõne aja pärast halvasti. Inimesed võivad tunduda väljast väga sõbralikud ja toredad, kuid tema sisemus võib olla kuri ja sünge. Ma nõustun sellega, sest on palju inimesi, neid võib kohata kõikjal. Nad võivad käituda hästi, olla sõbralikud, kuid järgmisel hetkel hakkavad teistele vastu ning jama kokku keerama. Teoses on ongi põhjuseks see, et Katherine õde ...
Tundetu kurjus Agnes astus klassi, silmad nutust punased. Õpetaja polnud veel klassi jõudnud ning klassikaaslasi Agnese punased silmad ei huvitanud. Tüdruk ohkas raskelt, kõndis tuimalt pingini ning prantsatas raskelt istuma. Tüdruku selja taga oli kuulda mõnitavaid märkusi. Tavaliselt oleks tüdruk püsti tõusnud ning kommenteerija peale metslooma kombel röökinud, kuid täna ta seda ei teinud. Õpetaja jõudis klassi. Suur turske mees suurte prillide ning naljakate ruuduliste pükstega. Õpetaja Kala. Üldiselt väga sõbralik ning arusaaja, kuid Agnest ta ei sallinud. Õpetaja pööras viivuks pilgu Agnesele ning seejärel alustas juttu Shakespearist. Tunniteema "Shakespeare" vuhises Agnese kõrvust mööda kui kesköine kiirrong. Kell helises... Vahetunnis istus tüdruk vaikselt põrandal, käed näo ees ning põrnitses läbi sõrmede pilkavalt nelja poissi. Need olid Edward, Joosep, Karl ja Martin. Mälestused n...
"Headus ja kurjus" Headus on kui keegi teeb kellelegi midagi head. kurjus on kui keegi teeb kellelegile kurja.Kurja saab teha ka snadega.Niteks:sa oled kole,nme ja kasutab teisi selliseid snu. Kui teeb kttega vi jalgadega siis on valusam mni kord. Niteks:annab peksa,viskab millegiga,tuleb lb. Snadega halba teha on mnel inimesel lihtne aga mnel mitte.Inimene on harjunud teistele halvasti tlema,siis on tal kergem teisi kurjasti ra kasutada. Mned nited:kui sa seda ei tee,siis ma hakkan sind norima,kui sa sd enda peale ei vta siis ma hakkan sind kigi ees norima. Ktega on lihtsam teha kui inimene on halvast inimesest nrgem.Niteks:viienda klassi laps on nrgem kui kaheksanda klassi laps. Lia vib palja kega,vib toikaga ja teiste asjatega.Niteks:puu toikaga,tassiga,ja paljude teiste asjadega. Headus ja kurjus on erinevad. Headusega teed midagi head ja aitad kedagi.Aga kurjusega teed halba ja teistele...
Headus ja kurjus Elus käivad headus ja kurjus käsikäes. Mitte alati pole must-valgelt kirjas konkreetse teema sisu ning tagajärg. Tihti pole tulemuste ühte poolt kohe näha, nagu oli ka Vargamäe elus, kuid tulemata ei jää miski. Seda ilmestab hästi ka järgmine vanasõna: ,,Ükski heategu ei jää karistamata." Vargamäel olid headus ja kurjus enamasti alati koos, avaldudes eri viisidel. Seda tõestab selgelt 5. osa sündmus, kui Oskar ei valetanud õe eest. Vend tundis kindlalt, et tegu on hea, kuid õde nägi üksnes negatiivset külge. Antud juhul oli sõsar veel noor ning elukogemusteta. Tüdruk ei suutnud objektiivselt vaadelda teo headust, mis oleks avaldunud alles pikas perspektiivis. Selline rumalus ning naiivsus tõigi kaasa tüli ja lõi kiilu õe ja venna vahele. Seega võib vahel elementaarse headuse pöörata kurjuseks inimlik rumalus ja tormakus. Siiski avaldub igas olukorras teo kaks poolt. Vah...
Pärnu Ühisgümnaasium Elina Maarja Suitso 7a klass KURJUS referaat 2009/10 Pärnu Sissejuhatus / Autori tutvustus ,,Kurjus" on Jan Guillou poolt kirjutatud noorsooromaan, mis räägib vägivallast ühe poisi elus. Raamat on välja antud 1981.aastal ning Eesti keelde tõlgitud aastal 2000. Sellest on tehtud ka aastal 2003 rootsikeelne film. Jan Guillou on vägagi põhjalikult ning kohati ka julmalt kirjeldanud raamatu sündmustikku, kuid samas on see vägagi kaasahaarav ning paneb mõtlema vägagi paljude asjade üle. Jan Guillou on Rootsi kirjanik ja ajakirjanik. Ta sündis aastal 1944 ning kannab täispikka nime Jan Oscar Sverre Lucien Henri Guillou. Ta alustas oma karjääri 1966.a ajakirjanikuna väljaandes FIB aktuellt.Hljemasutas ta ajakirja et i BildKulturfront,kus töötas aastatel 1970-1977. Tema esimene raamat "Om kriget kommer" avaldati 1971.a. Ta on töötanud ka televisioonis mitmete telesaadete juhina nin...
Näota kurjus Arutlev kirjand noortest veebikeskkonnas Noored veedavad paratamatult suure osa oma vabast ajast televisiooni- ja internetimaailmas. Nad on sõltuvuses infovoolust ja ja virtuaalühiskonnast. Internetikeskkonnas saab noor kujundada enda avaliku minapildi ning portfoolio, mida maailmale näidata. Veebivõrgustiku abil saavad teismelised omavahel kiirelt ja mugavalt ilma otseste barjäärideta suhelda. Televisioon toob nooreni meelt lahutavaid saateid ja uudiseid, mille abil saab teadvustada ülejäänud maailmast. Eesti noor on interneti kasutamise osas väga aktiivne, kuid kas noor mõistus saab enesele teadvustada ja läbi näha pealtnäha süütu võrgustiku pahed? Noored on arenevad ja vanuses 10-19 on nende jaoks üheks olulisemaks aspektiks nende avalik minapilt. See tagab neile kuuluvuse seltskonda, sõbrad ja tunde olla tahetud ja vajatud. Interneti vahendusel ...
Headus ja kurjus Meie praeguses ühiskonnas valtiseb nii headust kui ka kurjust, kuigi vahel tundub et kurjem pool kaalub hea poole üles. Põhjuseid on palju aga üks on kindlasti see et maailmas on palju kurje, ahneid, ülbeid, isekaid, ebaviisakaid ja lihtsalt julmu inimesi, kelle eesmärgiks tundub olevat hea ühiskonna hävitamine. Vahel ju võibki tunduda et reaalne elu on ka nagu muinasjutt, aga ainult selle erinevusega et siin ei pruugi headuse ja kurjuse võitluses alati hea pool võita. Samas inimesed kes eiole need nö pimeda poole inimesed, nemad ju võivad muuta seda kõike. Head inimesed võivad: abistada hädasolijaid, proovida veenda kurja või nö halba inimest et see mida ta teeb ei ole hea, püüda lahendada asju rohkem sõnade kui rusikatega, mida kipuvad tegema pahatahtlikud inimesed. Aga miks on maailmas kurjad inimesed? Enamikul meist süttib viha tänu kadedusele, aga leidub ka inimesi, kes ihaldavad võ...
Headus ja kurjus Me kõik näeme enda ümber headust ja kurjust. Seda võime tunda inimestes meie ümber või näha-kuulda meediast.Õeldakse, et keegi meist pole täiuslik. Seetõttu me eksime ja teeme tegusid, mida hiljem kahetseme. Aga kas see vabandab välja halva, mida me meedias pea iga päev kuuleme-näeme? Pidevalt räägitakse teleris,raadios ja ajalehtedes kõigest kurjast.Nagu sõjad,kaklused,terrorism.. Ehkki inimesed teevad vigu, tunnustavad nad siiski teatud piire, mida ei tohiks kunagi ületada. Ollakse ka nõus sellega, et on vahe, kas keegi ütleb kogemata kellegi kohta midagi halba või levitab sihilikult laimujuttu, vigastab kedagi tahtmatult või teeb seda suurema heameelega. Ometi saadavad taolisi sokeerivaid asju korda pealt näha tavalised inimesed meie enda kodukandist.Üks põhjus, mis ajendab inimesi kuritegudele on raha. Raha eest on isegi head inimesed valmis üle astuma keelatud piiridest. Niipea, kui mäng...
Kurjus Jan Gillou reaalkool õpilased kuni üheksanda klassini neljandikud - gümnaasiumi kõrgeim klass nõukad - Nõukogu liikmed laupäev-pühapäev - pidi istuma laupäeva ja pühapäeva arestis või tegema kohustuslikku tööd Raamatu peategelaseks on 14-aastane Erik, kes elab koos ema, venna ja isaga, kes teda igapäevaselt peksis. Ta on pealtnäha täiesti tavaline nooruk, kes on spordis tugev ja õpib hästi, kuid oma viha elab ta välja kakeldes ja teisi koolikaaslaseid terroriseerides. Tal on oma kamp, kellega ta aeg-ajalt muusikapoest plaate varastas. Ühel päeval jäid nad varastamisega vahele ning kogu süü aeti Eriku kaela, mille tõttu ta visati koolist välja. Pärast seda ei julgenud Erik koju minna, kuna kartis isa käest veel rohkem peksa saada. Üllatuseks ootas Erikut kodus tema ema, kes oli leidnud Erikule uue kooli Stjärnsbergi linnas, mis oli mitmetunnis...
Headus ja kurjus minu ümber Headus ja kurjus ümbritseb igat inimest , igal ajal. Mõnda ümbritseb rohkem headus , mõnda kurjus. Kindel on see , et need ümbritsevad ka mind. Headus tuleb vanematelt ja parimatelt sõpradelt. Ükski vanem ei taha oma lapsele halba , nii ka minu vanemad tahavad , et mul oleks siin maailmas hea olla . Parimaid sõpru on aga erinevaid , nende peale ei saa vahel kindel olla , kas nad tahavad mulle head või halba . Ma loodan südamest , et nad ümbritsevad oma mõtetes mind heaga , sest mingil hetkel võib igaüks kellelegi kurja soovida . See on paratamatu . Kurjust on kindlasti minu ümber , kui palju , seda ei saa kunagi teada . Kurja võivad mulle kõik soovida , sest selliseid inimesi on minu ümber rohkesti . Inimestega tutvudes on alati esmamulje teistsugune , kui see inimene tegelikult on . Nii ümbritseme kurjusega pahaaimamatult teisi , ise inimest tundmata . Tihti arva...
,,Kurjus" Raamat räägib Teise maailmasõja-aegsest Rootsi poisist nimega Erik, kelle elus on palju kurjust ja vägivalda. Erik on pealtnäha täiesti tavaline poiss, kes tegelikult jälestab oma elus olevat vägivalda: tema isa peksab teda erinevate vahenditega ja ta on oma koolikamba pealik. Pealikuna tuleb tal pidevalt kakelda ja selle eest visatakse ta ka koolist välja. Tema vanemad saadavad ta Stjärnsbergi nimelisse internaatkooli, mis on hoopis teistsugune kool kui teised. Stjärnsbergis on kehtestatud niinimetatud ,,seltsimehelik kasvatus", mis kujtab endast seda, et väiksemad peavad täitma suurtemate käske ja suuremad peavad neid igal spordivõistlusel võitma. Õpetajad ei tee sellest välja ning neil puudub ka tegelik võim koolis. Tegelik võim on hoopis vanemate klasside õpilastest koostatud nõukogul. Korra hoidmiseks kasutavad nad väga ebatavalisi viise nagu näiteks: naksakute löö...
Mina ja Kurjus oleme vaenlased Jana Marustsak 8c Kurjust kohtame me igapäevaelus. See on osa igapäevaelust, seda kohtab nii tänavatel, koolis kui ka ostukeskustes ja paljudes teistes asutustes. Ise proovin kurjust vältida nii palju kui võimalik ja kutsun teisi ka üles seda tegema. Mina arvan, et kurjusega inimesed ei võida midagi vaid hoopis kaotavad elus palju väärtuslikke asju. Kurjusega võid kaotada austuse enda vastu ja inimesed hakkavad sinusse halvemini suhtuma. Teiste mõnitamine ja alandamine on väga isekas tegu, see paneb halba olukorda inimese, keda mõnitatakse, aga need, kes mõnitavad tunnevad sellest ainult lõbu. Nagu näiteks raamtaus ,,Kärbeste jumal", poissi nimega Põssa sõimati paksuks. Tema ei näidanud välja seda kui halvasti ta ennast sellepärast tunneb ning kui valus on tal seda kuulda. Inimesed peaksid...
Teose analüüs Kadi Koemets 12.A Ülesanne 1 1. Valisin Jan Guillou teose „Kurjus“. Žanriks on romaan. 2. Tegevus toimub pärast Teist maailmasõda, umbes 1950.aastatel Rootsis. Peategelane Erik on oma kasuisa vägivalla ohver. Samaaegselt on ta oma kooli jõugu liider, kuhu kuulusid ka Tuletorn ja Göran, kes üritasid temalt võimu ülevõtta. Kõik kartsid Erikut tema hea kaklusoskuse tõttu. Ise ta selle üle õnnelik ei olnud. Kaklused olid Eriku jaoks muutunud vastikuks ning justkui kohustuseks teiste jõugu liikmete ees – ta hakkas ohvritele kaasa tundma ilmselt seepärast, et ta isegi oli vägivalla ohver. Pärast seda kui politsei oli jõugu liikmed tabanud varguselt, nimelt varguste laine tõttu oli üle...
Comparison. Jan Guillous' " Evil". "Evil" is based on a 1981 autobiographical novel by Jan Guillou. It is about a boy called Erik Ponti who had always had violence in his life. Whether he was beat by his father or was he the one being violent to others. After problems in school, his mother decides to send him to a private school, and in order to do so, she had to sell some of her precious items. Erik understand that the private school called Stjärnsberg is his last change to get a good education and he wants to stop being violent. He goes to Stjärnsbergwith great hope and at first, its seems that he could do really well. But after a while he understand, that the school is probably the worst place where to be, when you want a peaceful life. The teachers look the other way as the older students are very brutal to younger, creating a hierarchical society based on class and age. The film was made in 2003 and dire...
Headus ja kurjus minu ümber. Maailmas on palju headust ning samas ka palju kurjust. Mis mõnele tundub hea asjana, on jällegi teisele kurjast ja vastupidi. Sageli on nii, et just halvad ehk kurjemad asjad jäävad meelde paremini, kuna neid juhtub harvemini ja kohati toovad need endaga kaasa suuremad probleemid, kui head asjad . Kurjusest ja halbadest asjadest räägitakse ka rohkem, näiteks kasvõi meedia vahendusel. Elus käivad headus ja kurjus käsikäes. Maailm ongi täis nö. halbu ja häid inimesi. Nad elavad kõik meie ümber ilma suurema tähelepanuta. On raske eristada kurja inimest heast inimesest , sest elu on näidanud, et inimloomuses on olla tihtipeale vägagi kahepalgeline. Ükskõik, mida me ka ei teeks, peame tunnistama, et mitte keegi pole halb ega hea kõigil on omad plussid ja miinused. Miks inimesed on üldse kurjad? Enamikul meist süttib viha tänu kadedusele, aga leidub ka ini...
Autor: Sandra Sõna Kurjuse probleem maailmas Mis on kurjus? Tavalised inimesed, mitte ainult filosoofid, küsivad seda küsimus. Põhimõtselt, see on midagi vastandlik headusega, mingi tegevus mis äritab negatiivsed emotsioonid. Ei saa täpselt öelda mis on kurjus, sellepäarast see on väga subjektiivne asi, Mõnedel inimestel mingi tegevus on kurjus, aga teisel- mitte. Naeteks Hitler tahtis teha nii, et tema rahvas, sakslased, oli kõige puhtam ja tugevam rahvas maailmas ja mitte ainult ta niimoodi mõtles, tal oli pooldajad, armee, ja nad mõtlesid, et see on väga hea asi. Selles mõttes Hitler sundis mõtlema, et see on hea tegevus ja palju inimesi ususid, et see on nii, aga tänapäeval kõik teavad, et see oli tõeliselt kurjus. Võib öelda, et mõned asjad paljudel ühiskonnadel on üldilised kurjused, näiteks tappimine, varastamine,...
Headus ja kurjus meie ümber Me kõik tajume enda ümber, suuremal või vähemal määral, headust ja kurjust. Seda võime tunnetada inimestes meie ümber või näha-kuulda meediast. Üldjuhul nõustutakse tõsiasjaga, et keegi meist pole täuslik. Seetõttu me eksime ja teeme tegusid, mida hiljem kahetseme. Kas sellega aga saab selgitada kõike halba, mida me meedias pea iga päev kuuleme-näeme? Pidevalt saame teleri, raadio ja ajalehtede kaudu teateid sõdadest, kuritegevusest ja terrorismist. Ehkki inimesed teevad vigu, tunnistavad nad siiski teatud piire, mida ei tohiks kunagi ületada. Ollakse ka nõus sellega, et on vahe, kas keegi ütleb kogemata kellegi kohta midagi eksitavat või levitab sihilikult kuulujuttu, vigastab kedagi tahtmatult või paneb toime ettekavatsetud mõrva. Ometi saadavad taolisi sokeerivaid asju korda pealtnäha tavalised inimesed meie enda kodukandist. Üks põhjus, mis ajendab inimesi kuritegudel...
Kuidas võita kurja? Praguses kiires maailmas ei mängi lood hea ja kurja igavesest võitlusest enam kuigi suurt rolli. Kadunud on auväärsed rüütlid ning tihti ka ennastsalgav ohvrimeelsus. Kuritegevus lokkab ning sellest vabanemist ei paista kusagilt. Mida tänapäeval kurjuse all mõistetakse ja kas sellest kunagi lahti saabki? Kas pole õelusel väike osa meis kõigis? Mõelgem vahelduseks vastupidi kuidas mõõta headust? Aegade algusest peetakse õilsaks inimest, kes omal viisil võitleb kurjuse vastu, olgu selleks kasvõi abikäe ulatamine rahapuuduses (võidame teiste kadedust) või kodutule haavatule esmaabi andmises (lööme teiste viltuvaatamist ja halvustamist sotsiaalse staatuse järgi). Ilma kurjuseta poleks ju tegelikult olemas ka headust. Tänapäevasem näide on kasvõi koomiksitegelased Superman, Batman, Ämblikmees... Nad on paljudele lausa iidolid, kuigi väljamõeldud karakterid, ning seda just tänu oma kohuta...
„Ilma paheta ei tunne me voorusi äragi; headuse ja kurjuse mõisted tulenevad sellest, et headus ja kurjus on pidevalt koos, teineteise kõrval eksisteerinud.“ Fjodor Dostojevski Hea ja halb Headus ja kurjus käsikäes? Öeldakse, et ei ole head ilma halvata ja et need kaks käivad alati koos. Kus me võime näha seda head ja halba? Tänapäeva ühiskonnas ei ole ühtegi üdini halba inimest. Ka kõige kurjemates ja õelamates persoonides leidub kasvõi killukenegi headust. Igaüks teab mõnda halba inimest, kellega ta kohe üldse suhelda ei taha, aga selles jälestusväärses ülbikus võib ka midagi head olla. Oma vihavaenlase silma all võib see inimene vastik olla, aga võibolla oma emaga käitub ta vägagi hästi ja on tema s...
Kurjuse kasulikkus Kurjus see on miski, mis on iga inimese elu osa. Kõik puutume sellega kokku. Kes suuremal, kes väiksemal määral. Ilma selleta võiks meie elu olla hoopis teistsugune, sest ometi öeldakse, et ilma kurjuseta ei oskaks keegi ära tunda headust. Kurjuse ja headuse võrdluseks võib võtta näiteks pimeduse ja valguse. Mõlemad on kõigile hästi tuntud mõisted. Kuid kas üks saab ilma teiseta eksisteerida või kas keegi teaks milline on valgus ilma, et oleks kunagi pimedust kogenud? Vaevalt, sest need on üksteisega väga tihedalt seotud. Sama kehtib ka hea ja halva puhul. Kuidas aga ära tunda seda, mis on seotud negatiivsega? Tihti on see kooskõlas valedega, valuga, kannatustega ning ka vägivallaga. Kurjust võib leida juba varajasest noorusest. Sellega võib olla esimene kokkupuude koolis. Tihtipeale tuleb paljudel noortel seista silmitsi koolivägivallaga, mis võib ...
Kurjus Mis on kurjus? Kas inimesed sünnivad kurjana? Kas kuri on miski, mida inimesed teevad, või miski, mis inimesed on? Kui on olemas Jumal, siis miks ta loaseb kurjusel olla? Kui Jumal on olemas, siis miks on olemas kurjus. Jumal ei tea, et kurjus on olemas Jumal teab, et kurjus on olemas, kuid ei saa sinna midagi parata Jumal teab, et kurjus on olemas, kuid ei taha selle vastu midagi ette võtta. Epikuros arvas, et jumalad on olemas, kuid nende loomuses pole jälgida meie maailmas toimuvat ning sekkuda toimuvasse. Seda tõestab kurjuse olemasolu maailmas. Kui jumalatele oleks tõesti kohane jälgida maailmas toimuvat ja sekkuda toimuvasse, siis kurjuse olemasolu saaks seletada ainult kolme moodi: Jumalad tahavad, kuid ei suuda likvideerida kurjust. Jumalad suudavad, kuid ei taha likvideerida kurjust kolmandaks. Jumalad ei taha ja ei suuda likvideerida kurjust. Ükski variant ei ole kooskõlas jumalate tegeliku loomusega. Seega on eksl...
2012 Kuidas lahendada kurjuse porbleemi? Iidne võitlus kurja ja hea vahel Lauri Kukerman 12. B 4/6/2012 Lauri Kukerman 12. b Mis on kurja probleem? Kurja probleem ehk kurjuse probleem (ingl. The problem of Evil) on religioonifilosoofias ja teoloogias tuntud küsimuste kobar, mis tuleneb Jumala headuse ja maailma ebatäiuslikkuse kokkusobivuse küsitavuses. Klassikalisel kujul on probleem sõnastatav nii: kui Jumal on kõikvõimas, kõigeteadja ja kõikhea, kuidas siis saab maailmas olla kuri (kurjus ja kannatused)? Kõikvõimas Jumal suudab kurja kõrvaldada; kõiketeadja Jumal on igast kurjast teadlik; kõikhea Jumal soovib kurjast lahti saada; om...
TARTU ÜLIKOOL Usuteaduskond EKSAM SÜSTEMAATILISEST TEOLOOGIAST Maria Urbel Õppeaine : Süstemaatiline teoloogia Õppejõud : Toomas Jürgenstein Tartu 2010 Religiooni ja loodusteaduste suhet võib vaadelda konfliktina, sõltumatusena või sümbioosina? Missugune mudel tundub kõige adekvaatsem? Miks? Missugune mudel on kõige levinum Eesti ühiskonnas? Kahe elemendi suhestamise peamiseks eelduseks on nendes elementides leiduvate tunnuste võrdlemine või nende elementide põhjal võrdlusaluse loomine. Nende eraldi käsitlemine eeldab iseeneselikult juba vastanduse olemasolu, kuna kõik sünonüümne sulandub sümbioosiks ja pole seega võrreldav vastandamise teel. Rääkides religiooni ja loodusteaduse vahelisest suhtest, ei saa me mööda vaadata tõsiasjast, et tegemist on kahe eraldiseisva teadmusliku üksusega (nii nagu...
„Faust“ II 1. Kuidas iseloomustab end Mefistofeles? Miks ta tegevus on vähetulemuslik? 2. Kas kurjus on maailma edasiviiv jõud? Eitus arengu hoovana. 3. Milles seisneb Fausti vaimne ja moraalne suurus? 4. Mida tähendab faustlik edasipüüd? 5. Margareta traagika, Fausti osa Margareta hukkumises 1. Mefistofeles on endast heal arvamusel. Ta suhtub kindlameelselt, et inimkond on teel hukatusse ja väidab, et ta ei pea isegi sekkuma. Ta on nii enesekindel, et sõlmib lepingu Issandaga, et suudab Fausti pöörata kurjuse teele. Mefistofelese arvamus: „Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.“; „Ma olen kõike eitav vaim. Kõik see, mis sünnib iga tund, on otsast peale äpardund ja väär, et jälle saada olematuks. Seepärast on mu eluring kõik, mida hüüab paheks, patuks ja hävituseks inimhing.“ Inimesed on Jumalast loodud...
Kordamisküsimused 1) Luule, draama ja proosa ülevaade. Luule – vabavärss, seosed universumi ja kosmosega, ühiskondlik ärkamine,eneseleidmine, inimlikud nähtused, tavaelu (linn, korter), kujundirikkad, rõõmsameelne, modernism e. erinevad luulekatsetused. Kassetipõlvkond. Jaan Kross, Ellen Niit, Uuno Laht, Ain Kaalep, Artur Alliksaar, Uku Masing. Draama – 60. Metafoorne draama, mis põhineb muinasjuttudel ja müütidel. 80. Kultuurilooline draama, inimese juurte otsimine. Aegade tajumine. Sotsioloogliline draama, aluseks tegelik elu, kirjad, mälestuse, kirjandid ja uuringud. P.E.Rummo, E.Vetemaa, M.Unt, V.Vahing, Merle Karusoo Proosa – Kirjandusvoolud: realism – küüditamine, sõda, põgenemisest läände, repressioonidest; Modernistlik proosa – inimese eksisdents ja seisund maailmas. Zanrid:...
2. loeng 1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Kas Jumal on olemas? Kas Jumala olemasolu on võimalik tõestada või ümber lükata? Kes või mis on Jumal? Miks on maailmas kurjus ja kes selle eest vastutab? Kas inimese elu on mõte või tähendus, mida ta ise või teised pole talle andnud? Kust see tuleb? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni Jumalat religioonifilosoofias? Igavene teisel poole aega ja ruumi eksisteeriv isiksus, kes lõi maailma ja kelle kolm tähtsamat predikaati on kõikvõimas, ülim tarkus ja ülim headus. Aga võib ka transtsendentne, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. 3. Kas Jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid! Jumala olemasolu küsimust on küsitud läbi aegade ja küsitakse edaspidigi. Reaalselt aga ei ole tema olemasolu ära tõestatud. Kuid on olemas kaks seisukohta, mille järgi võib ehk oletada: ateistlik ja kristlik positsioon. Ateistlik- Feurback ...
Jaanus Tammiste Avatud Ülikool Usuõpetus I kursus Sissejuhatus süstemaatilisse teoloogiasse. 1. Teoloogia koht tänapäeva Eestis. Eestis nagu kogu Euroopas on religioon oma positsioone pidevalt loovutanud. Varem hoolitses kirik meie eest sünnist kuni surmani, praeguseks on suhe religiooniga pigem individuaalne. Kirik oli ka poliitilise korra tagatis, tänapäeval on poliitika ja religiooni sidumine vastuolus ühiskondliku korraga kuna poliitika on avalik asi aga usk eraasi. Poliitika ja religioon peaks saama kohtuda ainult isiklikul pinnal. Ometi see meil päris nii ei ole. Väga palju religiooni puudutavaid otsuseid seisavad poliitiliste otsuste...
Igas võitluses on võitjad ja kaotajad, kuid kes on kannatajaks võitluses inimeses eneses? Selles heitluses on osalejaid ju vaid üks. Fjodor Dostojevski on öelnud, et igas inimeses peitub nii hea kui kurja alge. Need alged teevad ühest võitlejast kaks. Kaks inimese mina - sisemuses elav ingel ning kurat, kellest üks headuse ning teine kurjuse kehastus. Kumb domineerivaks saab kajastub inimese mõtteviisis ja käitumises. Elada planeedil Maa tähendab lakkamatut võitlemist millegi eest. Inimesi valdab pidev rahulolematus. Soovitakse alati enamat, kui omatakse, ilma et väärtustataks piisavalt seda, mis on juba olemas. Miski justkui sunniks inimest otsima paremat elu. Inimloomus on aga kord juba selline, et otsuste tegemisel tuleb tihti mängu ka väike kurat, kes sisemusest juhtnööre hüüab ning meisterlikkusega valele teele eksitab. Samal ajal manitseb süütu inglike valima ausat teed. Sellega satub mõtiskleja raske dilemma ette. Tuleb valida, k...
Kurat ja preili Prym Asju, mille üle selles huvitavas ja mõtlemapanevas loos arutada on mitmeid. Kas võõral oli õigus tulla väiksesse linnakesse oma enesele headust otsima, pannes sellega proovile kõigi linnaelanike moraalinormid ja väärtushinnangud? Kas preili Prym talitses õigesti, rääkides avalikult kõigile mägedesse peidetud kullast ja sellega seonduvalt vajaminevast ohverdusest? Kas terve Viscose linnakese õnn peitus tõesti üheteistkümnes kullakangis? Kas oli eetiline tuua linna hüvanguks reaalne ohver, kes ise oli kõike muud kui kurja meelevallas? Pean tõdema, et minu arvates oli Carlosel, nagu ta ennast nimetas, tõsiseid probleeme hea ja kurja suhtega. Tal puudus headus, ainuisikuliselt võimutses kurjus. Tema eesmärgiks, elu mõtteks, oli saanud headuse segamine kurjaga, et leevendada valu eneses ning samas mängimaks teiste inimestega. Soov oleks neid inimesi veel pidada süütuteks inimesteks, ...
Jumalatõestused Kes või mis üldse on Jumal ning kas on võimalik ja vaja tõestada, et ta on olemas? Nii judaismis, kristluses kui ka islamis vaadeldakse Jumalat kehatu, ajatu, kõikvõimsa, targa ja hea olevusena, kes on loonud maailma eimillestki. Inimmõistus ei küündi siiski mõistma Jumala olemust. Kas sellisel juhul on üldse võimalik ja vaja tõestada Jumala olemasolu, kui me teda vaid nii vähe mõista suudame? Mille alusel siis üldse võiksime väita, et ta olemas on? Aluseks võivad olla kas mõistuslikud argumendid või ilmutus, st eeldatavasti Jumala enda ilmutus. Tertullianuse silmis ei olnud mõistuslikel arutlustes usuküsimustes mingit kaalu; ta väitis ju koguni, et uskumist väärib see, mis ületab arusaamisvõimet. Thomas Aquinost oli aga veendunud usu ja mõistuse harmoonia võimalikkuses ning arvas, et Jumala olemasolu saab tõestada viit moodi. Enne Thomast oli oma jumalatõestused välja pakkunud...
Armastuses jõud on suurem kui kurjuse jõud Kõige tähtsam elus on armastus. Ilma selleta ei suudaks ega saakski keegi elada. See ilus tunne valitseb nii perekonnas, sõpruses kui ka suhetes. Armastus kuulub elu juurde. Inimene võib tunda nii lähedust, soojust, hellust ja headust kui ka viha, kurbust ja valu. Armastusse ja imedesse peaksid uskuma kõik inimesed. Armastust ei saa valida, see lihtsalt tekib. Saksa filosoof Arthur Schopenhauer ütles: ,, Usk on nagu armastus, seda ei saa sundida. '' Armastustega kaaseb ka kurjus. Armastus annab meile jõudu, kui meil on raske. Armastus tekitab meil tunde,mida pole võimalik defineerida. Tunda end armastatuna on üks parimaid tundeid. Kui olla armunud, siis tundub kõik nii ilus ja hea. Stephenie Meyeri raamatus '' Videvik'' oli kirjas lause: ,, Sa oled minu jaoks praegu kõige tähtsam. Ja mitte ainult praegu, igavesti! '' Armastada tuleb koos vigadega. Mu sõbranna sai e...
Küsimused keskaja filosoofia kohta 1. Keskaja filosoofia iseloomulikud jooned? Religioonikeskne, retrospektiivne (tagasivaatav), õpetlik, kasvatuslik 2. Kas usk ja mõistus on ühildatavad? 1. Usun, et see on absurdne. 2. Usun, selleks, et mõista. 3. Mõistan, selleks, et uskuda. 3. Kas Jumala olemasolu saab ja on vaja tõestada? 4. Kui on Jumal, siis miks eksisteerib maailmas kurjus? 1. Kurjus on inimese vaba tahte tõttu. 2. Kord tuleb aeg, mil valitseb õiglus. 3. Õiglus võidab teispoolsuses. 4. Jumala teod on mõistetamatud. 5. Anselmi ontoloogiline tõestus? Eeldused: 1. Jumal on miski, millest enamat pole võimalik mõelda. 2. Olemasolu on midagi enamat kui mitteolemasolu. 3. Tegelik olemasolu on midagi enamat kui vaid mõeldav olemasolu. 6. Ontoloogilise tõestuse kriitika. 7. Algpõhjuse argument. Igal sündmusel on põhjus. Kui ei oleks esimest ...
Questions for the Second Philosophy Test A. Aristotle 1. According to Aristotle, what is the soul? Which are the three kinds of souls? Hing on elusolendi olemuslik vorm. Vegetatiivne, tajulik ja teadlik hing. 2. Where can we find truth and falsehood? Why? Oma teadvuses, kuna seal moodustame kontseptidest lauseid ja ideid, mida otsustamise käigus kõrvutades jõuame tõesuse ja vääruseni. 3. Which are the four causes? Aineline, vormiline, tegev ja lõplik põhjus. 4. What is the name that Aristotle gives to his god? Noesis Noeseos – mõtte mõte. B. Saint Augustine 1. What is evil for the Manicheans? „Teine jumal“. 2. How does Augustine define evil? Millegi, nt headuse, puudumisena. 3. Why God cannot be the creator of evil? Kuna kurjus pole miski, vaid millegi puudumine. 4. Why does God allow evil to exist? Kuna ta suudab kurjast head esile tuua. 5. What is physical ...
B E N I E P N D Ä P N I R K R E E K A K A T O L I K U I E A C E T J E E S U S K R I S T U S R E G I P Ü R D N A I A A D A M ...
Inimene kui iseenda vang Igal inimesel on elus raskeid olukordi, millega toime tulla on ääretult raske. Nii mõnigi kord ollakse nn kokkukukkumise ääre peal. On ju liiga palju mõjutatavaid tegureid meid ümbritsevas ühiskonnas, mis meid muudkui kitsasse raami kokku suruvad. Me võime selle nimetada vangistuseks. Kuid kas inimene ei ole selles mitte ise süüdi? Kas vabaduse saavutamine on vaid meie endi teha? Inimene oma mõttemaailmaga võib saada iseenda vangiks. Maailmas, kus valitseb vaid kurjus ja hirm tuleviku ees, on inimesed kergesti muutuvad. Bulgakovi "Meister ja Margaritas" kujutati inimesi väga ebaausatena. Tolleaegne stalini ajastu polnud just väga kiita. Inimesed olidki endale sisestanud, et mitte miski ei liigu siin ühiskonnas enam paremuse poole. See mõtlemine võisgi aga muuta inimesi nii ahneteks ja ei midagi lootvateks. Inimesi ei iseloomustanud enam headus ja südamlikkus, vaid kurjus, ahnus ja ükskõiksus. Nad olid ennast...
1. Üle kriisi läheb sild Kriisiolukorda tuleb õigel ajal ära tunda. Elus vahelduvad headus ja kurjus, rõõm ja kurbus ning edu ja läbikukkumine. Kõige raskemast olukorrast võib välja viia kiireim tee edasi. Vigadest tuleb õppida ning tulevikus tuleb proovida neid vältida. Heata ei oleks kurja ning kurjata poleks head - just nagu "Kurjuse laul" Oskar Lutsu jutustuses "Nukitsamees". Kui elaksime elu, kus poleks kas head või halba, ei suudaks me eristada, kumb see nüüd oleks. Inimene peab läbi elama nii kurjust kui headust, et ta suudaks neid hinnata ja ka eristada. Kui keegi on harjunud sünnist saati headusega, elab ilma teise pooleta, siis ei oska ta seda hinnata ning peab seda loomulikuks, ehk justkui polekski see headus. Nii headus kui kurjus on elus olulisel kohal ning aitab meil elu hinnata. Edu teekonda võiks võrrelda noole laskmisega. Levib ütlus, et rasked ajad vinnastavad noole, mis elu oma kiirusega kaasa tõmmates edasi ...
Laura Koop, SH Stoikud või epikuurlased? Stoikude koolkonna rajas Zenon Kitionist (u 336264 eKr) ning tema mõttekaaslased kogunesid Ateena agoraal asuvasse sammaskotta, mida nimetati Stoa'ks millest tulenebki nimetus -stoikud. Peripateetikutelt laenati teadmiste põhiraamistik ja loohiline argumentatsioon; küünikutelt veendumus, et vähenõudlikkus elus teeb filosoofi sõltumatuks ja skeptikutelt mõte, et filosoofia ei saa rajaneda mõistelistele spekulatsioonidele. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve ja mis on kurjus. Tõelised hüved on voorused: vaprus, mõõdukus, tarkus ja õiglus. Kurjus on pahed: argus, arutus, rumalus ja ebaõiglus. Sellesse, mis inimese tahtest ei sõltu (elu ja surm, tervis ja haigus, nauding ja kannatus, ilu ja inetus, jõud ja jõuetus, rikkus ja vaesus, kuulsus ja kuulsusetus) tuleb suhtuda neutraalselt, ükskõikselt, stoilise rahuga (kül...
Sissejuhatus Ajaloo jooksul on paljud rahvad loonud kangelasi, kes oleks rahva ideaalideks. Need kangelased on tavaliselt suured, tugevad, samas ka targad ja tarmukad võitlejad. Rahvad võtavad neid kangelasi kui kaitsjaid ja on nende üle uhked. Eesti rahvuskangelane Kalevipoeg oli osav, jõuline, nutikas, kes lahendas probleeme kasutades oma jõudu ja mõistust. Kalevipoeg sai Eesti kangelaseks, kuna enamik eestlasi soovis oma iidoliga samastuda. Kuid lugedes "Kalevipoeg", mõistsin et ma ei saa väärtustada Kalevipoega hea eesti vägilasena. Ta tegi küll palju head, sooritades oma vägitegusid, kuid sageli ta ei mõelnud selgelt, tegi halba rumalusest ja kasutas oma võimu hea suhtes valesti. Kalevipoeg tegi halba mõtlematusest. Siia võib tuua näiteks selle, et ta maksis julmalt kätte oma ema röövinud soome tuuslarile. Kuigi tuuslar tunnistas Kalevipojale oma patu üles ja palus andestust, tappis Kalevipoeg ta ära.Tuuslar ei olnud süüdi...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool FILOSOOFIA ISESEISVAD KÜSIMUSED Mõdriku 2011 1. Iseloomusta Platoni tunnetusõpetust e.kuidas tekivad teadmised? Platon pooldas hingede rändamise teooriat. Tunnetamine on kui meeldetuletamine,anamnees.Platoni arvates peaksid tõesed arvamused muutuma teadmisteks tänu suunavatele küsimustele. ,,Inimene võib anda õige vastuse igale küsimusele tingimusel, et küsimus esitatakse õigesti."(Platon) 2. Kes olid küünikud, kuidas nad väljendasid oma suhtumist? Vana-Kreeka filosoofiline koolkond. Rajajaks Sokratese õpilane Antishenes( u435- 370 eKr). Küünikute ellusuhtumine-inimeste suhtumine ühiskonda sõltub nii ajastust kui ka isiksusest. Üks elab harmoonilises kooskõlas ümbriteseva maailmaga, teine muutub revolutsionääriks, kolmandat valdab ag...
Artaud ja Mina "KÕIGEST HOOLIMATA OLI ARTAUD PROHVET." Jerzy Grotowski Tõesti, kõigest hoolimata. Antonin Artaud' unistus luua teater, kus objektidest saavad sümbolid, žestidest universaalsed tähendused, universaalid, oli uhke, aga hukule määratud. Maeterlincki nägemus draamast kui kõrgeimast intellektuaalsest tegevusest muundus Artaud'l nägemuseks teatrist kui kõrgeimast eluvormist. Teater peaks olema lõplik/viimne/sügavaim/tähtsaim reaalsus. Teater kui elu kvintessents, ainuke koht, kus tõelise reaalsusega saab ühendusse/kontakti astuda. Hoolimata tema valetõlgendustest, mõistmatusest Ida teatri tõelisest olemusest (tehes mitmeid valejäreldusi, ka selle kuulsa Bali teatri etenduse osas), mõjutas Ida (või õigemini lihtsalt Teine, mitte-Euroopa) teater/kunst/kultuur Artaud' palju. See oli kui ki...
M M K Kes ei riski, , see sampust ei joo Kes hunti kardab, see metsas ei käi. , Hea sõna võidab võõra väe Kurjus on nagu jää elab soojani Tõde tõuseb, vale langeb Õiglus kohut ei karda Suur tükk ajab suu lõhki Võõra täkuga kaugele ei sõida O Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea Prillid grammatikat ei õpi H - Kes ei tööta, see Tuule peale ära lootma jää ilma leivata jääd ei söö H ...
Kalduvus rõhuda negatiivsusele Eeldab, et kõigist võimalikest variantidest tuleb kõige kehvem Reaalsus on eriti halb Subjektiivne Esimene pessimist Hardy Pooldas evolutsiooniteooriat Kristluse vastane Kurjus kaalub headuse üle Moraalne Intellektuaalne Poliitiline Keskkondlik Kultuuriline Legaalne Sündis 22. veebruaril 1788. aastal Danzigis Saksa filosoof Õppis Göttingeni ja Berliini ülikoolis loodusteadusi ja filosoofiat Oma elu jooksul ei sidunud Ta ennast ühegi naisega Töötas pedagoogina Aastal 1831 kolis pettunud Schopenhauer Berliinist Franfurti, kus ta ka suri 21. septembril 1860 "Maailma kui tahe ja Metafüüsika kujutlus" Esteetika "Elutarkus" Fenomenoloogia "Koomilise teooriast"...
,, Ainult hea toidab head, ainult kuri kasvatab kurja.'' (H. Runnel) ,,Suure õpetuse kulg elab, teeb kirkaks kirka väe, elab, teeb uueks inimrahva, elab, teeb piiriks ülima hüve,'' õpetas aastasadu tagasi Konfutsius. Huvitav on teada, milles väljendub õpetuse suursugusus, kuidas ta muudab rahvast, mis on ülim hüve, mil moel suudab inimese vaimne vägi leida tasakaalu hea ning kurja vahel. Järgnevalt on püütud diskuteerida eeltoodud teeside üle. Teatavasti ei saa miski sündida mittemillestki. Nii õelusel kui ka lahkusel on oma juur ja vili. Oluline on vaid situatsioonide kulg, inimese reaktsioon ärritajatele, teod, mis võivad olla kõrgeimalt vooruslikud või inetult patused. Oluline on kogemus, kuid sellest veel tähtsamal kohal lasub mõistus, mis on põimunud ühega keha vormidest hingega. Aristoteles nimetas seda esimeseks aktuaalsuseks. Teisisõnu võib väita, et mõte on iga teo läte, isegi reflektoorse. Mõ...
IMPRESSIONISM JUUGEND SÜMBOLISM/ FOVISM EKSPRESSIONISM RAHVUSROMANTISM Veergude pealkirjad Nende mõjutaja Teema/sisu Maanakse seda, mida Ornament Kunst, saladuslik, elu, Sisu pole, positiivsus Kurjus, negatiivne nähakse vabaõhumaal eksistentsiaalsus/ Kanvusega seotud, ajalugu, loodus, müstika Kompositsioon Avatud, suvaline Ebasümmeetriline Tasakaalust väljas Vorm Puudus ...
Aleksander Puskin (1799-1837) Venemaal tekkis romantism 19. sajandi alguses ja nagu mujalgi Euroopas avaldasid ka siin mõju ajaloolised sündmused eriti 1812. aasta isamaasõda ja võit Napoleoni üle ning 1825. aasta dekabristide ülestõus ja sellele järgnenud pettumus. Vene romantismi keskmes on romantiline kangelane oma vabadusiha ja tunnete sügavusega. Romantiline kangelane on erakordne ja ta on vastandatud nö. tavalisele inimesele. Vene romantismile on omased vastandused ehk antiteesid (tavalisus erilisus, mäss alandlikkus, egoism altruism, kurjus headus, igavikuline ajalik). Vene romantismi geenius on Aleksander Puskin. A. Puskin sündis Moskvas vaesunud aadlike perekonnas. Õppis Tsarskoje Selo lütseumis. Lütseumi lõpetamise järel astus Puskin Peterburi riigiteenistusse ning ühtlasi tolleaegse kirjandus- ja poliitikaelu keerisesse. Sel perioodil kirjutas ta oodi ,,Priiusel...
KLASSITSISM ja VALGUSTUS 1. Klassitsismi iseloomustus, tragöödia, komöödia. Prantsusmaal 17. sajandil. Prantsuse akadeemia 1635. Mõju Ida-Euroopa ja Ameerika rahvuskirjanduse kujunemisele. Klassitsism tõstis ausse kirjanduse kasvatusliku funktsiooni, elunähtuste tõepärane kujutamine, arendas keelt selguse ja täpsuse suunas. Nii tõi klassitsism kaasa lüürika kängumise, kirjandus muutus kuivaks moraliseerimiseks. Seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse. Põhineb ratsionalismil, mis vältis kõike juhuslikku ja segast, nõudis igas asjas mõistuspärasust, selgust, loogilisust. TRAGÖÖDIA Ühisjooned KOMÖÖDIA Kõrge zanr. Tegelased kõrgest 5 vaatlust. Kirjutatud Madal zanr. Vabamad reeglid. seisusest. Labasus ja vägivald värssides. Vähe Meelelahutuslik. Õpetlik. keelatud. Kujutati ülevaid tegevust, pa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
