F. Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" 1. Raskolnikovi kuriteo põhjused Kõige peamiseks põhjuseks oli Raskolnikovi teooria inimeste kohta. Ta arvas, et on olemas kahte sorti inimesi: harilikud ja erilised. Harilike inimeste jaoks oli kuritöö rangelt karistatav ning keelatud, aga erilised inimesed tohtisid piire oma nägemise järgi painutada. Kui eriline inimene arvas, et on vaja sooritada kuritegu, siis tema jaoks oli see lubatud. Raskolnikov luges ka ennast haruldaste inimeste hulka, kellele on kõik lubatud ning see ajendas teda sooritama mõrva. Kuritööl oli kindlasti ka väiksemaid põhjuseid. Venemaal oli sellel ajal olukord väga raske ja pidev vaesus ning halvad eluolud võisid väga lihtsalt inimese masendusse ajada ning see omakorda viia kuriteoni. Raskolnikovi enda majanduslik olukord ei olnud kiita ning ka seepärast võis ta olla valmis inimest tapma. Ta arvas ka, et üks kuritegu on põh...
Psühholoogia referaat Artikli ,,Interviewing Techniques and the Assessment of Statement Credibility" ehk ,,Intervjueerimistehnikad ning pealnägijate ütluste usaldusväärsuse hindamine" on kirjutatud hindamaks erinevate intervjueerimistehnikate efektiivsust ning tegemaks kindlaks, kas ja kui palju saab usaldada kuriteo menetlemisel seda pealt näinud isikute tunnistusi. Teema uurimise põhjuseks on see, et kriminaalsüsteemis on pealtnägijate tunnistused üheks põhikomponendiks kuriteo süüdlase määramisel. Küll aga on hulgaliselt psühholoogilisi uurimusi, mis tõestavad, et tunnistajate ütlused on tihti ebatäpsed. Lisaks mõjutab tunnistuse usaldusväärsust oluliselt ka tunnistaja enesekindlus tunnistuse andmisel. See aga ei pruugi tuleneda tunnistuse korrektsusest vaid hoopis tunnistaja isikuomadustest. Kuna pealtnägijate tunnistused on niivõrd olulisel kohal kriminaalmenetluste läbiviimisel, annavad spetsialistid enda p...
Kriminaalkirjandus Kriminaalkirjandus on kindlasti üks huvitavamaid kirjanduseliike. See pärineb 19. sajandist ja üheks selle loojaks peetakse inglast Arthur Conan Doyle’i. Edasiarendajatena on paistnud silma tema kaasmaalane Agatha Christie ja prantslane Georges Simenon. Ühel kriminaalromaanil on suhteliselt lihtne ülesehitus. Peamised komponendid on detektiiv, mõrv, mõrvar, kuritegu ja lahenduskäik. Traditsioonilisteks osadeks on kuritegu, kuritöö uurimine ja lahendus. Kõige tavapärasemateks tegelaskujudeks on ohver, kuriteo uurija ning kurjategija. Kriminaalromaane on kolme liiki – detektiivromaan, thriller ja kohtudraama. Detektiivromaanis on peategelaseks salapolitseinik ja loo sisu seisneb kuritöö avastamises ning selle lahendamises. Detektiivromaan on minu arvates ilmselt üks põnevamaid ja kaasahaaravamaid. Thriller keskendub pinge ja põnevuse loomisele ning selle üleval hoidmisele. Thrill...
„Haripunkti poole“ Agatha Christie Karmen Palusoo Sisukord • Peategelane • Negatiivne tegelane • Kuriteo sisu • Kuriteo avastamise käik • Hinnang teosele Peategelane Superintent Battle • Vähene emotsioonide väljendamine • Oskus inimesi segadusse ajada • Terav ja selge mõtlemine • Kogemused • Läbinägelikkus Kuriteo sooritaja Nevil Strange • Lühikest kasvu • Kena välimusega • Tennisist • Lahutatud • Uuesti abiellunud • Rikas Kuriteo sisu • 2 mõrva • 1 koomasse sattunu • 1 enesetapu katse • Detailsusteni läbi mõeldud • Teiste süüdilavastamine • Soovitud lõpptulemust ei saavutatud Kuriteo avastamise käik • Mr. Treves’i salajane vihje • Pidev jälgimine ja küsitlemine • Juhuslik pealtnägemine Hinnang teosele • Parajalt pikk • Põnevus lõpus • Liigne ebaoluline tekst • Alguses ühelt teemalt teisele üle hüppamine Tänan vaatamast !
Karistusõiguse eriseminar Kõige tähtsam asi delikti struktuur. Katse jätta meelde mis on katse OK ja samuti mitme isikuga kuriteod ehk kaastäide viimine ja osavõtt. Tahtluse ettevaatamatuse tabel. Tahtlus kõigi koosseisu elementide suhtes. Kas koosseisu asjaolu oli syydlase eesmärk, kui vastus jah siis pilt selge, kui ei siis kysimus kas ta teadis kindlasti et ta täidab koosseisu asjaolu. Põhilised õig välistavad asjaolud: 1 hädakaitse 2 kohustutse kollisioon süüd välistavad asjaolud: lõpetamata ja lpettaud katse ERIOSA: varavastased ja isikuvastased kuriteod. §118 on tahtlik kuritegu, tahtlus kõigi koosseisu tunnuste osas. §117eeldab ainult ettevaatamatust tagajärje suhtes. Kogumid: millal tuleb yhe teo eest kaks §. Kas on ideaalkogum.: yks tegu mitu paragrahvi, kui kaitsevad erinevaid õigushyvesid, siis pannakse kogumisse. Reaalkogum: 2 tegu Lahenduses hea viidata nt kui räägin koosseidu eksimusest sisi viitan selleel nt tulenevalt pa...
Karistusõiguse eriseminar Kõige tähtsam asi delikti struktuur. Katse jätta meelde mis on katse OK ja samuti mitme isikuga kuriteod ehk kaastäide viimine ja osavõtt. Tahtluse ettevaatamatuse tabel. Tahtlus kõigi koosseisu elementide suhtes. Kas koosseisu asjaolu oli syydlase eesmärk, kui vastus jah siis pilt selge, kui ei siis kysimus kas ta teadis kindlasti et ta täidab koosseisu asjaolu. Põhilised õig välistavad asjaolud: 1 hädakaitse 2 kohustutse kollisioon süüd välistavad asjaolud: lõpetamata ja lpettaud katse ERIOSA: varavastased ja isikuvastased kuriteod. §118 on tahtlik kuritegu, tahtlus kõigi koosseisu tunnuste osas. §117eeldab ainult ettevaatamatust tagajärje suhtes. Kogumid: millal tuleb yhe teo eest kaks §. Kas on ideaalkogum.: yks tegu mitu paragrahvi, kui kaitsevad erinevaid õigushyvesid, siis pannakse kogumisse. Reaalkogum: 2 tegu Lahenduses hea viidata nt kui räägin koosseidu eksimusest sisi viitan selleel nt tulenevalt pa...
Sisekaitseakadeemia Justiitskolledz Kristjan Pikhof KS140 KIRJELDAV MUDEL SARI SEKSUAALKURJATEGIJATE OHVRITE JAHTIMISEST: TUGINEDES RATSIONAALSELE VALIKULE Referaat Juhendaja: Liisa Saarna, MA Tallinn 2015 Sisukord Sisukord................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................3 Meetod..............................................................................................3 1.TULEMUSED.......................................................................................4 1.1 Ohvri otsimise meetodid.............................................................4 Esimene faas: kurjategija rutiinsed tegevused ...
Eesti Maaülikool Metsandus-ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õigusõpetus Karistuse mõiste ja selle liigid Koostas: Eduard Parts, Jaanus Anni, Eve Pohlak Juhendas: lektor Marek Ranne Tartu 2008 Karistuse mõiste Karistus (ladina keeles poena). Kirjakeele seletussõnaraamatu järgi on karistus «kuriteo, üleastumise, halva käitumise vms. puhul rakendatav kasvatus- või mõjutusvahend, nuhtlus; süüdi oleva isiku suhtes kohtulikult rakendatav sanktsioon» Karistuse sisulise ja täpse definitsiooni annab Kriminaalkoodeksi § 20 lg 1: «Karistus on sunnivahend, mida kohaldatakse kuriteo toimepanemises süüdimõistetu suhtes kohtuotsuse alusel, ja mis seisneb süüdimõistetu õiguste kitsendamises või äravõtmises [Kriminaalkoodeksis] ettenähtud ulatuses.» Karistuse eesmärk Karistuse eesmä...
Sisekaitseakadeemia Justiitskolledz Häli Etti ALAEALISTE KARISTAMINE VENEMAAL Referaat Õppejõud: Uno Traat Tallinn 2010 SISSEJUHATUS Mitte ainult Eestis ei karistata alaealisi, vaid ka teistes riikides, kaasa arvatud ka venemaal. Kus kahjuks on asi olnud päris karm. Venemaa on USA järel teisel kohal, sest venemaa vanglates (kolooniates) viibib 15 000 alaealist. Umbes seitse tuhat ootab kohtuotsust. Esimest korda on Venemaa seadustes 1996. aastast kehtivas kriminaalkoodeksis pühendatud terve 5. jaotis, millesse kuulub 14 peatükk, mis on pühendatud alaealiste kriminaalvastustuse iseärasustele. Venemaal on 1300 internaatkooli, millest 320 asub külades. Seal elavad ja õpivad 211 000 orbu. Igas sellises asutuses peaks viibima 60-120 inimest. Kahjuks on 20- 40% lastest jooksus, ses...
KARISTUSÕIGUS Üldosa 1. Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus Õiguse ülesanne on anda võimalus väga erinevate ühiskondlikke suhete reguleerimiseks seadusandja poolt kehtestatud reeglite alusel. Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega. Karistusõiguse ülesanne on tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste e. õigushüvede kaitse. Karistusõigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid, selleks et seaduslike vahenditega kaitsta isikut õigusvastaste rünnete vastu. Karistusõigus lähtub õigushüve teooriast ja tema ülesandeks on, kaitstes isiku õigushüvesid, hoida tasakaalus isikuvabaduste piiramist ja kaitsta isikut, hoidudes samas isiku eraellu liigselt sekkumast. Karistusõigus peab aitama kaasa süüteoga tekitatud kahj...
3. peatükkKARISTUSTE LIIGID JA MÄÄRAD 1. jagu Kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused § 44. Rahaline karistus (1) Kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. (2) Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni. (3) Keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. (4) Päevamäära suurus väljendatakse täi...
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut KARISTUSE MÕISTE JA SELLE LIIGID Juhendaja: Marek Ranne Tartu 2008 Sisukord SISUKORD......................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................................3 KARISTUSÕIGUSE EESMÄRK....................................................................................................................4 KARISTUSÕIGUSE PÕHIMÕTTED.............................................................................................................5 SÜÜTEGU:.................................................................................................................................................
Miks me üldse räägime viktimoloogiast. Eelkõige sellepärast et 2/3 naistega juhutuvatest vägivalla juhtumitest toimub nende kodudes ja iga teine nendest lõppeb vigastustega, eelkõige sellepärast et 70% ohvritest pole kunagi kellelegi midagi rääkinud, sellepärast et 70% nendest kes usas 1977 aastal vägivaldsetes kuritegudes süüdi mõisteti kasvasid üled vägivaldses keskkonnas, eelkõige sellepärast et euroopas on ja 5 ja maailmas iga 3 inimene langenud vägivalla ohvriks. Viktimoloogia on siis õpetus kuritoe ohvrist. Kuritgun kui sotsiaalne suhe eeldab siis kahe poole olemasolu- nendeks on siis kurjategija ja ohver. Enamasti saab avalikku tähelepanu nendest ükspool-ja selleks on kurjategija. Kui Ohver saab ka tähelepanu aga see ei pruugi olla heas toonis- tihti vaadatakse ohvrit kui nõrka, naiivset inimest ja kurjategijat kui tugevat, kavalt isikut. Enamasti kyll kui väärastunud aga siisiki kedagi kes erineb hallist massist. Taoline suhtum...
Kuritöö kui protsess Mis on kuritegu? Mida me nimetame kuriteoks, mida selle all mõtleme ja kuidas see on seaduse ning eetika vormidega seotud? Kuriteo kui mõiste all mõtleme iga väiksemat tegu, mille käigus tekitatakse kellelegi kas vaimset, füüsilist, materjaalset või muud kahju ning selle korda saatjat karistatakse selle eest vastavat seadusega ettenähtud korras. Kuritegu on mõistmatult lai mõiste, mida defineeritakse väga erinevatel viisidel ja mida on võimalik uurida mitmete erinevate vaatenurkade alt. Seaduse järgi kuuluvad kuriteo alla sellised tegevused nagu pisivargus, vargus, avalik vargus, rööv, relvastatud rööv, kallaletung, vägistamine, tapmine, tahtlik ja tahtmatu materjaalse kahju tekitamine, füüsilise vägivalla kasutamine, kehaliste vigastuste tekitamine ja veel palju muud. Levinud on rahva seas sageli kasutatav kõnekäänd, et ükski heategu ei jää karistamata. Selle all peetakse silmas, et tihtipeale tehakse k...
1. Süütuse presumptsioon § 7. Süütuse presumptsioon (1) Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. (2) Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. (3) Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. 2. Legaliteedi- ja oportuniteediprintsiip kriminaalmenetluses Legaliteet (koik peab uurida) - absoluutsed alused KriM § 199 (1) Kriminaalmenetlust ei alustata, kui: 1) puudub kriminaalmenetluse alus; 2) kuriteo aegumistahtaeg on moodunud; 3) amnestiaakt valistab karistuse kohaldamise; 4) kahtlustatav voi süüdistatav on surnud voi juriidilisest isikust kahtlustatav voi süüdistatav on lopp enud; Oportuniteet on otstarbekohustus. Oportuniteedi printsiip - otstarbekuse printsiip, mille kohaselt on prokuroril oigus lopetada kriminaa lasja. Kriminaalmenetluse lopetamine oportuniteedi pohimottel (prokurori ...
1. ÜLDOSA 1.1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleerimisala ning ülesanded Kriminaalmenetlus on eeskätt karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad (KrMS § 2): * Eesti Vabariigi Põhiseadus, * rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud, * kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid, * Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse seadustikuga reguleeritakse (KrMS § 1) kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korda ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise korda. Samuti reguleeritakse jälitustegevuse aluseid ja korda. Kriminaalmenetluse ülesanne on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlase välja selgitamine ja se...
KARISTUSÕIGUS Kohandatakse, kui isik on rikkunud õigusaktis sätestatud keeluvormi. SÜÜTUSE PRESUMPTSIOON ehk eeldus Kedagi ei või käsitada enne, kui tema suhtes ei ole jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust. Keelunormi rikkumised jagunevad kaheks: 1)Kuritegu 2)Väärtegu Süütegu Kuritegu on üksnes karistusseadustikus sätestatud tegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või rahaline karistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus ja sundlõpetamine. Väärtegu on karistusseadustikus või muus õigusaktis sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena on ette nähtud rahatrahv või arest. Süütegu- kui tegu vastab vääreo või kuriteo tunnustele üheaegselt ning isikut karistatakse ühes korras, ei saa teist liiki karistust enam määrata. Kuritegude raskusastmed Esimese astme kuritegu on süütegu mille eest raskeima karistusena on ette nähtud...
Süüteomenetluse kordamisküsimused ÜLDOSA 1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleermisala ning ülesanded Mõiste - Kriminaalmenetlus on karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad on: 1) Eesti Vabariigi põhiseadus; 2) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud; 3) käesolev seadustik ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid; 4) Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse ülesanded on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlaste väljaselgitamine ja seaduse õiguspärase kohaldamise tagamine eesmärgiga, et igaüks, kes on toime pannud kuriteo, saaks õiglase karistuse, ning et kedagi ei võetaks süütuna kriminaalvastutusele ega mõis...
KARISTUSÕIGUS Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus: Ülesanne: · tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste ehk õigushüvede kaitse, · määrab kindlaks süüteod, · süütegude eest kohaldatavad karistused, · kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid Allikas: · karistusseadustik Kehtivus: · seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu v.a. siis kui seadus välistab teo karistatavuse või kergendab karistust, · ruumiline kehtivus - EV territoorium ja Eestis registreeritud vee- või õhusõidukil olenemata asukohast, · teo toimepanemise kohast sõltumata kui see tuleneb välislepingust või on nn maailmakuritegu. Süütegu: Kuritegu süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule ette nähtud rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu süütegu, ...
Kriminoloogiaon teadmiste kogum õigusrikkumistest ja kuritegevusest kui sotsiaalsest nähtusest. See teadmiste kogum hõlmab oma raamides seaduste loomise, seaduserikkumiste ja seadusterikkumistele reageerimise protsesse” Edwin H. Sutherland n Kuriteo mõiste on tihedalt seotud sotsiaalse normi mõistega. n Tuletame meelde, et sotsiaalsed normidon käitumisreeglid, mis määratlevad, milline käitumine on sobilik antud sotsiaalses kontekstis. Norm kas ütleb, kuidas tuleb käituda või keelab teatud käitumisviisi. Võib eristada: n Normidest kinnipidamine (konformne käitumine) n Hälbiv käitumine n Kuritegu Hälbiv käitumine vs normidest kinnipidamine Nt, Kas inimeselt elu võtmine on alati kuritegu? nSee, mida peetakse hälbivuseks ühes ühiskonnas ühel ajal, võib teises ühiskonnas või samas ühiskonnas teisel ajal olla normaalsuseks. Hälbiv käitumine Hälbiv...
Baumgarten on kurjategija. Austatud kohtunik, oponendid ja publik! Olen Sigrid ning olen jaatajate esimene kõneleja. Meie teemaks on siis Baumgarten on kurjategija. Sooviksin lühidalt defineerida sõna kurjategija: Kurjategija- kuriteo ehk süüteo, pahanduse, pahateo toime pannud isik. Tavaliselt järgneb krimaalkaristus. Niisiis, meie esimene argument on: Baumgarten on mõrvar. Näide: Baumgarten tahtis kaitsta enda kui ka naise au, ning lõi linnusefoogti surnuks. Näite seletus: Linnusefoogt tuli Baumgarteni majja ning tahtis, et talle sauna kõetaks. Foogt aga hakkas ilmaasjata tüli norima ning Baumgarten lõi foogti lihtsalt kirvega maha järelikult on ta mõrvar ehk kurjategija. Meie teine argument väidab et: Ta põgenes oma kuriteo eest. Näide: Ta jooksis järve juurde, et keegi saaks ta ütle jõe viia ning siis edasi põgeneda. Näite seletus: Ta palus kalameest end üle viia aga ta ei nõustunud kuna järvel oli kõva ...
ÕIGUSSÜSTEEM JA KORRAKAITSE ÜHISKONNAÕPETUS KUTSEKESKKOOLIDELE ALKOHOL (1) Alkoholi ja tubakatoodete omandamine, omamine ja tarvitamine on keelatud alla 18aastasel isikul. ALKOHOL (2) Alkohoolseid jooke on keelatud tarvitada avalikus kohas, välja arvatud nendes kohtades kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarvitamiseks. Sellistes kohtades, kus müüakse alkohoolseid jooke kohapeal tarvitamiseks, võib tarvitada vaid samast müügikohast ostetud alkohoolseid jooke. TUBAKATOOTED (1): Suitsetamine on keelatud: 1. laste hoolekandeasutuse ruumides ja asutuse piiratud maa alal; 2. Koolieelse lasteasutuse, lasteaed algkooli, algkooli, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvialakooli, avatud noortekeskuse või noorte ja projektilaagri ruumides ning nendega piiratud maa alal; TUBAKATOOTED (2) 3. Apteegi ru...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse osakond Kristjan Joosep Jalakas KARISTUSÕIGUS ISLAMI ÕIGUSKULTUURIS Referaat Õppejõud Lektor Maie Ruus, PhD Lea Leppik Tartu 2019 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1ISLAMI ÕIGUSE OLEMUS....................................................................................................4 1.1Islami õigussüsteem ja šariaat............................................................................................4 1.2Islami karistusõigus............................................................................................................4 2ISLAMI KARISTUSÕIGUSE AJALUGU JA ARENG...................
Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused 1. Karistusseadustiku üldosa mõiste, tähendus ja struktuur Karistusõigus määrab, millised teod on kuriteod ja millised väärteod ning milliseid karistusi nende eest määratakse. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Üldosa § kuni 87 koosneb seitsmest peatükist, üldisemad alused. Eriosa §88-450 annab karistuste kirjeldused ja sanktsioonid nende eest Karistusõigus jaguneb: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost õpetus karistusest. Karistusõiguse ülesanne on kõige olulisemate põhiväärtuste kaitse õigusvastaste rünnete eest. Näiteks tapmine on suunatud elu, vargus aga võõra vara vastu. Kuna nii tapmine kui ka vargus on keelatud ja karistatavad, siis järelikult peetakse elu ja vara ühiskonnas olulisteks väärtusteks. Samuti ka ühiskondlikku julgeolekut, avalikku korda ning inimese tervist peetakse olulisteks väärtusteks, mida peab kaitsma. Karistusõigusel on väga kindel ee...
Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused 1. Karistusseadustiku üldosa mõiste, tähendus ja struktuur Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat. Karistusõiguse ülesanne on kõige olulisemate õigushüvede (põhiväärtuste) kaitse õigusvastaste rünnete eest. Näiteks tapmine on suunatud elu, var...
Karistusõigus 1. Süütuse presumtsioon kujutab endast seda, et kedagi ei või süüdiolevaks pidada enne, kui kohus on indiviidi ametlikult süüdi mõistnud. 2. Süüteod jagunevad väärteoks ja kuriteoks. Väärteo eest on võimalik inimesele määrata rahatrahv, mõjutustrahv või arest. Kuriteo eest on võimalik inimesele määrata rahaline karistus või vangistus. Süütegu on lühidalt öeldes seaduse rikkumine. 3. Kuritegude raskusastmed jagunevad kaheks – 1.astme kuriteod(isikule määratakse üle viie aasta või eluaegne karistus) ja 2.astme kuriteod(isikule määratakse vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus). Väärtegudel ei ole astmeid! Kuriteo raskusaste määratakse süüteo eest määratava maksimaalse karistuse järgi, mitte selle järgi, mis oli reaalselt määratav karistus. 4. Karistusõiguse ajaline kehtivus – isikut karistatakse teo toime panemise ajal kehtinud seadust. Isiku jaoks kohaldadakse temale kõi...
SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi sisuks on karistusõigus ning sellega seonduv. Referaadi eesmärk on mõista paremini karistusõiguse sisu ning karistusõigust puudutavaid küsimusi. Lisaks olen välja toonud milline on Eesti kohtusüsteem ning millised on Eestis olevad kohtud ning kus need asuvad. Valisin referaadi kirjutamiseks selle teema just sellepärast, et minu isiklik huvi antud teema vastu on väga suur ning samas leian, et selle teema tundmine ei ole vajalik mitte üksnes juuratudengile või juristile vaid kõikidele, kes on huvitatud seadusekuulekast käitumisest ning kes soovivad teada ja mõista, et millised on inimkäitumise ja tegude tagajärjed, millest lähtutakse tagajärgede ehk karistuste määramisel ja kes lisaks soovivad saada ka veidi ajaloolist infot Eestis praegu kehtiva ning varem kehtinud karistusõiguse kohta. Olen jaotanud referaadi peatükkideks ning alapeatükkideks, et oleks lihtsam mõista iga osa eraldi. Referaadi kirj...
Kuritegu ja karistus Igal päevl pannakse toime erinevaid kuritegusid üle kogu maailma. Mõned mõrvad, mõni vägistamine, loendamatud vargused, kallaletungid ja teised alatused. Laiaulatuslik kuritegevus ja kriminaalne maailm mõjutavad inimeste igapäevaelu ja tegemisi. Igaüks võib olla järgmine kuriteo ohver ning keegi pole võimaliku kuriteo ohvriks langemise eest kaitstud. Me oleme harjunud, et kuritöö saab oma karistuse. Kuid kas kuritegu ja karistus on seotud? Kas neid esineb ka ilma teineteiseta? Tänapäeval kujutatakse vägivalda igal pool meie ümber. Me elame vägivaldses maailmas ning paratamatult näeme seda igapäeva tumedamat poolt kõikjal. Meedias kajastuvad erinevad toimunud kuritööd, tänavapildis võib märgata vägivaldse alatooniga reklaame ning avalikes kohtades võib isegi peale sattuda mõnele pisikuriteole. Enim on vägivalda märgata siiski televiisoris ja arvutimängudes. Isegi las...
KRIMINAALJUTUD TUNNUSED: kuriteoavastamine süüdlase tuvastamine peategelane nutikas detektiiv KOHUSTUSLIKUD KOMPONENDID: juhtum ja sellega seotud tegelased kuriteo detailid juurdlus lõpplahendus kurjategija avastamine DETEKTIIVI OMADUSED: Jahmatav kiirus Enneolematu taiplikkus Hämmastav järjekindlus Kiire otsustusvõime Haruldane tähelepanelikkus Kadedust tekitav loogiline mõtlemine SÜÜDLASELE OMASED JOONED: Ilmub tegevustikku loo alguses on oma kuriteo läbimõeldult planeerinud ... ...ja teostanud temal lasub kõige väiksem kahtlus kuskil on ta siiski vea teinud lõpuks kurikael tabatakse KUULSAID DETEKTIIVE lastekirjandusest: KalleBlomkvist Tom Sawyer Emil KUULSAID DETEKTIIVE täiskasvanute kirjandusest: Sherlock Holmes Hercule Poirot Miss Marple Arsene Lupin KRIMINAALLUGUDE MEISTRID: AstridLindgren Arthur Conan Doyle Agatha Christie Mark Twain ...
Karistusõigus II.osa https://quizlet.com/82596923/karistusoiguse-moisted-flash- cards/ Süütegude kogumid - tuleb jõuda järelduse, kas inimene on pannud toime ühe teo, või kaks või kolm või neli – ehk kas on tegemist ühe (teo ainsus) või mitme teoga (teo mitmus). - Teo ainsus on siis, kui mitu olemusest sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtluses, ja need on üksteisega seotud, kogu käitumine on kokkukuuluv tegu. Tunnused: 1)ühtne tahtlus (lõpptulemus) 2)ajaliselt-ruumiliselt seotud (lühike ajavahemik tegude vahel) 3)objektiivne vaatlus – kolmandale isikule peab tunduma üks tegu ja üks käitumisakt - Teo mitmus on siis, kui ajalis-ruumiline side tegude vahel puudub. - Veel aitab vahe teha, et vaadata rünnatavat õigushüve. Kui kaks loogiliselt seotud tegu on suunatud täiesti erinevate õigushüvede vastu, siis reeglina on tegemist teo mitmusega...
Tallinna Tehnikaülikool Sotsiaalteaduskond Õigusteadus EESTI KARISTUSÕIGUS Referaat Koostaja: Annika Kukk HAJB10 Juhendaja: Lembit Auväärt Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................6 1. Sissejuhatus karistusõigusesse............................................................................................7 1.1. Mõisted................................................................................................................7 1.2. Karistusõiguse õigusriiklikud põhimõtted..........................................................7 1.3. K...
Kohtunikud ja rahvakohtunikud Kohtunikud Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes on täitnud akateemilise õppe õigusõpetuses, oskab kõrgtasemel eesti keelt, on kõlbeliste omadustega ja tal on ka kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks. Kohtunikuks ei või nimetada näiteks isikut, kes on: Mõistetud süüdi kuriteo toimepanemise eest; Välja heidetud advokatuurist; Pankrotivõlgnik. Kohtunik ei või töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Ametivälised tööülesanded ei tohi teda segada oma kohustsuste täitmist. Kohtunik täidab oma ametikohustusi erapooletult ja omakasupüüdmatult. Ta peab ka hoiduma tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. Ta peab end pidevalt arendama ning osale koolitsustel. Kohtunik ei või olla näieks: Erakonna liige; Riigikogu ega valla- või linnavolikogu liige. Rahvakohtunikud Rahvakohtunikuks võib nimetada 25-70-aastas...
Kriminaalmemetluse seadustik Iseseisev töö 1. Mida tähendab süütuse presumptsioon? süütuse presumptsioon tähendab seda, et kõiki süüdistatavaid peetakse süütuks kuni nende süü on õiguslikult kindlaks tehtud 2. Kohtuistungid on üldjuhul avalikud. Mis tingimustel võib kohtuistungid kuulutada kinnisteks? riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimesteperekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid. 3. Mis toiminguid teostab maakohtu kohtunik ainuisikuliselt? Maakohus arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju ning teeb muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse 4. Kas kohtunik võib kollegiaalses otsustamises jääda erapooletuks? Kas kohtunikul võib olla eriarvamus? Ühelgi kohtunikul ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Jah. 5. Mis on prokuratuuri osa kriminaalmenetlus...
Justiitsministeeriu Tõnismägi 5a, 15191 Tallinn Telefon (372) 620 8100 [email protected] xxxxx xxxxx xxxx xxxxx Täiteasi nr xxxxx Täiteasi nr xxxxx KAEBUS Kohtutäitur xxxx tegevuse (või )tegematuse suhtes. 1. Kohtutäitur xxxx ei tagastanud mittearestitava sissetuleku osa summas 300 eurot, mille ta arestis xxxx2016 aastal. Kohtutäiturile on esitatud mittearestitava sissetuleku tagasikande avaldus (mitmel?)korral: (Kuupäevaliselt välja tuua). Mittearestitava sissetuleku tagasikandmine ei tohiks olla seotud andmete esita...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz Anastasia Panfilova Kuritegevus tänapäeva ühiskonnas Referaat Juhendaja: õpetaja I. Prees Rühm: RDKR-21 Kohtla-Järve 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.KURITEGEVUS.................................................................................................................3 2.KURITEGUDE TÜÜBID................................................................................................... 4 2.1.Tapmine..............................................................................
Tartu Ülikool Õigusteaduskond S. Spence argumendid valedetektori vastu. Tallinn 2009 Sissejuhatus Neuroloogia areng annab huvitava võimaluse mõtisklemiseks, et kunagi on võib olla võimalik selgeks teha, kas inimene valetab või mitte, jälgides nende ajutegevust. Sellest oleks suur abi mõrvade uurijatele. Paraku on kogu selline informatsioon pärit sellistest allikatest, mis on alles lapsekingades. On tehtud mitmeid uuringuid, mis näitavad aju erinevate osade aktiivsust valetamise ja tõerääkimise ajal, kuid need uuringud erinevad üksteisest tunduvalt ja seega pole leitud ühte kindlat piirkonda ajus, mis aktiveeruks kui inimene räägib konkreetselt tõtt või valetab. Seepärast peab olem meetod väga põhjalikult uuritud ja konkreetselt analüüsitav, enne kui seda hakatakse kohtumõistmisel reaalselt kasutama. Kognitiivne lahutamine Tänapäeva funktsionaalsetel neuroloogia meetoditele on ...
ÕIGUSÕPETUS - KONSPEKT................................................................................................................ 3 1. Õiguse mõiste ja olemus ........................................................................................................................... 3 2. Õigussüsteem. Millised on suuremad õigussüsteemid maailmas? Millisesse kuulub Eesti? .................... 3 3. Õiguse allikad............................................................................................................................................ 3 4. Õigusnormi mõiste .................................................................................................................................... 3 5. Õigusnormi loogiline struktuur ................................................................................................................. 3 6. Üldakti ja üksikakti erinevus.....................................................
By Matti `98 Õigusõpetus Õigus jaguneb: · Eraõigus · Tsiviilõigus · Võlaõigus · Asjaõigus, tööõigus · Perekonnaõigus · Kaubandusõigus · Majandusõigus · Avalik õigus · Rahvusvaheline õigus · Riigiõigus · Kriminaalõigus · Haldusõigus · Protsessiõigus · Tsiviilprotsess · Kriminaalprotsess Õigusnorm on õiguste ja kohustuste kujul riigi poolt kehtestatud üldkohustuslik käitumisreegel, mille täitmist tagatakse sunnijõuga. Õigusnorm lähtub riigilt, ta on käitumisreegel, mis kannab autoritaarset iseloomu ning esineb kas käsu või keeluna. Õigusnorme kaitstakse riigi sunnijõuga. Riik peab normide tagama täitmise. Õigusnorm annab antud suhte liigist osavõtjale subjektiivsed õigused ja paneb neile vastavad juriidilised kohustused. Õigusnorm kehtestab selle mõju alla sattujale käitumise vastavad raamid sellega, et määratleb formaalselt isiku õigused ja kohustused. ...
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalu...
1.Õiguse ja psühholoogia kokkupuutevaldkonnad: üldiseloomustus; põhilised erinevused inimese ja inimkäitumise käsitlustes õigus ja psühis. Psühholoogia ja õigus tegelevad mõlemad inimeste käitumisega. On omavahel tihedalt seotud Õigus kasutab psühholoogiat (õiguspsühholoogia, juriidiline psühholoogia, kriminaalpsüho-loogia, kohtupsühholoogia). Õigus võib psühholoogiat kasutada ,,enda sees" või kaasatakse psühholoogia õiguslikku konteksti mitteõiguslike eriteadmistega. Erinevused: *õigus lähtub teo lõpptagajärjest, psühholoogia lähtub käitumisest. *õigus suhestab inimese käitumist ideaaliga, psühholoogia suhestab inimese käitumist organismi toimimise seaduspärasustega. *õigus seostab inimese käitumist tema vaba tahtega, psühholoogia aga väidab, et inimese käitumine on mõjutatud sisemiste ja väliste stiimulite kombinatsioonist. * õigus on ,,verbaalsuskeskne", psühholoogia on ,,käitumiskeskne" 2. Õiguse ja psühholoogia kitsamad kokkupuute...
1. Kriminaalpoliitika mõiste, definitsioon, vahekord kriminoloogiaga. Kriminaalpoliitika on ühiskondlike tegevuskavade väljatöötamine ja elluviimine eesmärgiga takistada süütegude levikut, vähendada nende raskust ja toimepanemise võimalusi ning nendega tekitatavat kahju, samuti ka mõjutada inimesi süütegudest hoiduma, kaitsta õiguskorda ning suurendada ühiskonnas turvalisust. Iga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust. Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni. Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis? Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla karistust kasutatakse suhteliselt vähe j...
KARISTUSÕIGUS 14.02.2008. a. Üldosa lõpeb kirjaliku arvestusega (10 küsimust, tuleb vastata laiemalt). Eksamil on ka 10 küsimust (51 punkti on miinimum). Kirjandus: ,,Karistusseadustik", Jaan Sootak, Priit Pikamäe. ,,Optiline karistusõigus", Jaan Sootak (üldosa on antud skeemidena). ,,Karistusõiguse üldosa skeemid". ,,Süüteomõiste ja delikti struktuur", Jaan Sootak. ,,Karistusõigus", Poigo Nuuma (konspekt). Kaasuste lahenduse metoodika. Analüüs, kas on need tunnused, mis on seaduses loetletud, kas on õigusvastane, kas on süüdi.....kuidas karistada. ,,Karistusõiguse kaasuseülesannete lahendamise metoodika", Jaan Sootak. 1. Sissejuhatus Õiguseallikas on õigusakt, mis paneb kohustusi või annab õigusi määramata hulga inimestele või väga suurele inimeste rühmale. Pretsedendiõigust ei ole meil. Meil annab kohus tõlgendusi. Aga menetlusõiguses Riigikohtulahendid on pretsedendid. Kaasus: pistise/allkäemaksu (ametniku sea...
Kuritöö ja karistus Nii kaua, kuni on olemas olnud inimene ja inimühiskond, on olemas olnud ka indiviidid, kes ühsikonna seatud reeglite vastu suuremal või vähesemal määral eksivad. Ühiskond kui selline ongi põhimõtteliselt reeglite kogum, mille järgi suurem rühm inimesi oma elu sättima peab, et olla osake ühiskonnast. Kuid kui on reeglid, peavad olema ka isikud või organisatsioonid, kes reeglite täitmist jälgivad ning karistused, mis ühiskonnanormide vastu eksijatele määratakse. Ajaloost teadaolevalt esimene kirja pandud seaduste kogu, nn "Kuningas Nebukadnetsari tahvel" torkab veel tänapäevalgi silma oma äärmiselt õiglase suhtumisega kuritegudesse - kuningas rakendas "silm silma, hammas hamba vastu" seadust, mis tähendas, et igal roimar saab karistuse vastavalt oma kuriteo astmele. Tuntuimad käsud inimkonna ajaloos on aga kahtlemata piibli kümme käsku, kuigi nende juures pole täpsustatud, mis juhtub mõne käsu rikkujaga. On vaid ähm...
Süüteomenetluse üldtingimused ja põhimõtted Menetlusosaline – väärteomenetluses menetlusalune isik ja tema kaitsja; kriminaalmenetluses kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu ja tsiviilkostja Süütegu jaguneb kuriteoks ja väärteoks, neid mõlemaid ühendab Karistusseadustiku üldosa. Karistusseadustik ütleb, et mõnda õigushüve kahjustavad süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks Kuidas eristatakse kuritegusid ja väärtegusid? Kuritegude ja väärtegude eristamine toimub nende eest seaduses ettenähtud karistuse järgi, mis ühtlasi peegeldab seeläbi ka teo sisulist raskust. Teine põhiline erinevus seisneb selles, et kui kuriteod sisalduvad üksnes karistusseadustikus, siis väärteod nii karistusseadustikus kui ka muudes seadustes. Kuritegu on see, mille eest füüsilisele isikule on põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule (näiteks aktsiaselts või osaühing...
Sõjaajalugu uurib sõjanduse valdkondi, nende toimet ja tagajärgi ühiskonnale minevikus. Muistne vabadusvõitlus algas 1208, kui ristisõdijad tungisid Eestisse ja lõppes 1227 Saaremaa vallutamisega Eesti vabadussõda 1918-1920 Johan Pitka 1872-1944. Esimene ülem vabadussõjas ning Eesti mereväe looja. Julius Kuperjanov 1896-1919. Lõi kuperjanovi pataljoni, mis oli üks tugevamaid rühmasid sõjas. Johan Laidoner 1884-1954. Sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas. Aleksander Tõnisson 1875-1940. Üks rahvusväeosade juhte. Landeswehri sõda 1919 5juuni-2juuli Võnnu lahing toimus 23 juuni 1919. Tänapäeval võidupüha (maakaitsepäev). Tartu rahuleping sõlmiti 2. Veebruar 1920. Tartu rahuleping on tänapäeval tähtsaim dokument, mis näitab et Eesti on iseseisev. Sõjaks nimetatakse relvastatud konflikti riikide vahel. Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus, maa-ala. Territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus...
KARISTUSÕIGUS Sissejuhatus karistusõigusesse. Karistusseadustik oli vastu võetud 06.06.2001,jõustus aga 01.09.2002.Enne karistusseadustikku(KarS) kehtis kriminaalkoodeks(KrK) Uus karistusõigus tõi kaasa uued teoriad,mõisted ja arusaamad.Enne oli kriminaalõigus,nüüd aga karistusõigus. Tegemist on tegelikult sünonüümidega.Nii kriminaalõigus kui ka karistusõigus käsitleb süüdegusid mille eest riik karistab oma elanikke.Karistusõigus annab formaalseid aluseid ja reegleid mis lubavad õiguskorrakaitse organil süüdiolevaid isikuid võtta kriminaalvastutusele.Seda õigust tunti juba e.m.a. Karistusõigus on siiski laiem ja hõlmab suurema osa kui kriminaalõigus. Kriminaalõigus käsitles ainult kuritegusid,aga karistusõigus nii kuritegusid kui ka väärtegusid.Kuritegu ja väärtegu on süüteo liigid.Seega karistusõigus hõlmab mõlemaid süüteo liike ja enne väärtegusid nimetati haldusõigusrikkumisteks.Enam pole eraldi väärte...
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia AKOM- 13 ERAELU PUUTUMATUS Ettekanne Üliõpilase nimi: Anastassia Malõseva Mari-Liis Reidi Õppeaine: Avaliku õiguse magistrikursus Õppejõud: Kalle Liiv Tallinn 2014 Asjassepuutuvad põhiseaduslikud normid Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 26, mille kohaselt igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. PS § 26 esimeses lauses sätestatu ei tähenda, et perekonnaelu ja eraelu riived ei ole üldse võimalikud. Perek...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST Annika Kukke KURITEGEVUS Referaat Õppejõud: Reino Veielainen Mõdriku 2010 SISUKORD LÄÄNE-ViRU RAKENDUSKÕRGKOOL.......................................................................1 sisukord............................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 0.1 Tapmine..................................................................................................................... 4 0.2 Varavastased kuriteod................................................................................................4 ...
EV Põhiseadus (PS) EN Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK) ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon (IÜD) Peamine erisus/võrdlus Artikkel 2 Igaühel peavad olema kõik selle deklaratsiooniga välja kuulutatud Artikkel 14. Diskrimineerimise keelamine õigused ja vabadused, olenemata rassist, nahavärvusest, soost, keelest, Konventsioonis sätestatud õiguste ja vabaduste kasutamine tagatakse ...
1.millal ja kus kohtas Raskolnikov esimest korda Sonjat? - Esimest korda nad rkisid, peale marmeladovi surma, kui Sonja ise Raskolnikovi juurde lks. 2.kuidas sai Svidrigailov teada raskolnikovi kuriteost?- Ta kuulis seda siis kui Raskolnikov oma kuritd sonjale les tunnistas. Svidrigailov oli endale elamiseks leidnud toa sonja toa krvale. Ta kuulis vi ngi et raskolnikov on sonja juures, siis ta vttiski tooli ja istus seina juurde, tpselt sinna kus teise seina taga raskolnikov ja sonja olid ja kuulas tervet nende vestlust pealt. 3.kes oli razumihhini ja kuidas sai ta seotuks raskolnikovide perega?- Razumihhin oli raskolnikoviga ennem samal alal likoolis ppinud. Razumihhin oli ainuke, kellega raskolnikov natuke rohkem lbi kis, likooli ajal. Prast kui raskolnikov vaesuse prast likoolist ra tuli, siis nad enam eriti ei suhelnud. Raskolnikov ksis tihti razumihhinilt totsi, sest tema leidis alati, midagi teha. Esimene kohtumine teoses on, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
