Pilt: Apollon ja Daphne Autoriks on skulptor Lorenzo Bernini, kes oli 17 sajandi üks silmapaistvamaid skulptoreid ja samas ka arhitekt Itaalias. Tema lõi barokkstiilis skulptuuri, millele pühendas kogu oma elu. Muutes skulptuurid voolavamaks ja andes paremini edasi emotsioone ning ilmeid Barokkajastut iseloomustab üleüldiselt tunded, teatraalsus, efektid, emotsioonide väljendus ja rikkalik dekoor. Apollon ja Daphne. Tehtud aastal 1625 ja valmistatud marmorist. Lugu ise on pärit iidsest Kreeka mütoloogiast, kus Apollo armub Daphnesse. Skulptuur kujutab röövimisstseeni. Apollo jahtis nii väga Daphnet, kuid neidu see ei rõõmustanud. Suures hädas Daphne appi emakese maa, kes muutis noore neiu loorberipuuks. Apollon oli lohutamatu oma armuvalus või haavumisest. Ta punus endale loorberipärja ning kandis seda leina märgiks. Loorbergipärg , millega tänini võitjaid pärjatakse on ühtlasi ka meenutus Apollo-suguse võitjat...
Kunstiteose analüüs Regina Joosep, 12a Andmed: Autor: Peter Paul Rubens Pealkiri: Lapse pea Tehnika: õlimaal Valmimise aasta: 1616 Mõõtmed: - Asukoht: - Kirjeldus: Maalil on kujutatud tüdruklapse pea. Ta helepruunid juuksed on kuklataha kinnitatud ja mõned üksikud salgud on lahti ja looklevad ümber tema näo. Lapsel on ovaalne nägu ja väga säravad ning siirad helepruunid silmad. Ta vaatab otse maali vaatlejale silma. Kulmujoon on helepruun ja kitsas. Tal on keskpärane nina ja punakad selge kontuuriga huuled. Tema nahk on hele ja põsed punetavad kergelt. Tal on tumepruun pluus seljas, millel on püstine ja sirge suur valge krae, mis ümbritseb tema õrna nägu. Taust on helepruun ja varjunditega. Maalil on kasutsud õrnu pastellseid toone, mis toovad lapse õrnuse esile ja mõjuvad soojalt. Maal on värskendav ja jätab väga süütu ja armsa mulje lastest ja lapsepõlvest üldse. ...
Kunstianalüüs 21.sajandist “When hope comes” Daniel Gerhartz Daniel Gerhartz, “When hope comes” (2014) Mina valisin analüüsitavaks teoseks Daniel Gerhartz, “When hope comes”, Eesti keeles kõlaks pealkiri “Kui lootus tuleb”. Gerhartzi kunst on nii imeline, et raske oli valida tema teoste hulgast lemmikut, aga ma valisin just selle maali, sellepärast et esiteks see kõnetas mind tema teostest kõige rohkem ja teiseks seepärast, et maalil on nii suur tõelisus sees, et see lausa hakkab peas elama. Kunstnik, Daniel F. Gerhartz, on sündinud 1965. aastal Kewaskumis. Tema huvi kunsti vastu tekkis juba varases nooruses, eriti pärast seda, kui ta veetis ühe pärastlõuna koos oma sõbraga maalides. Tema maalid kajastavad ausust, terviklikkust ja otsekohesust. Tema maalides on erilisel kohal inimkuju ja maastik. Esimene asi, mis teost vaadates silma hakkab on linnu...
Põltsamaa Ühisgümnaasium Kunstiteose analüüs Koostaja: Juhendaja: "Kohanimi" 2010 ANDMED: Autor: Peter Paul Rubens (28. juuni 1577 30. mai 1640). Teose nimetus, pealkiri: "Õlgkübar" (originaal pealkiri: "Le Chapeau de Paille" ; inglise keeles: "The Straw Hat"). Valmimise aasta: 1625. aastal Tehnika, materjal: Teos on valminud tammepuule ning see on õlimaali. Mõõtmed: 79 x 54.6 cm Asukoht nüüd: The National Gallery, tuba number 29. London, United Kingdom. (http://www.nationalgallery.org.uk/paintings/peter-paul-rubens-portrait-of-susanna- lunden-le-chapeau-de-paille/*/key-facts) (http://www.artrenewal.org/pages/artist.php?artistid=85&page=7) KIRJELDUS: Pildil on kujutatud Susanna Lundenit (sünninimega Susanna Fourment), kes on Daniel Fourmenti kolmas tütar. Pilt on Anverpeni vaip ning valmistatud siidikaupmehele. Pildil on tähelepanu keskpu...
3 kunstiteose analüüs Henri Matisse “Tants” 1909 Fovism I faas – eelikonograafiline Henri Matisse (1869-1954) oli prantsuse maalikunstnik, fovismi esindaja. Matisse`i peetakse fovismi tähtfiguuriks. Ta arvas, et kunstnikul pole vaja loodust "kopeerida", vaid tuleb lasta tegelikkusel ennast mõjutada ja püüda mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada. Seega värvid ja jooned lõuendil ei sõltu otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Kogu kompositsioon on väljendav: modelli või esemete asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted jne. Matisse´i tööd on harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm, et väsinud inimene suudaks seda vaadates lõõgastuda. Värve kandis ta lõuendile suurte laikudena, ...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Saaga. Islandi kunsti lood. RETSENSIOON Pauletta Talmon Klass: 11-2 Tallinn 2016 1 Sissejuhatus Valisin näituse Saaga, sest see on eksponeeritud ühes minu jaoks kõige meeldivamas muuseumis, milleks on Kumu Kunstimuuseum. Käisin 11. märtsil 2016 näitust vaatlemas ning sain meeldiva kogemuse osaliseks. Illustratsioon 1: Lood sõnade taga 2003. Õli lõuendil. Kunstnik Erró Teose teema Teose peateema on naisfiguur ja tema taustal toimuv action. Teos annab edasi põnevusfilmiga sarnanevat ideed, kus tihti on palju intrigeerivaid tegevusi, ilusad naised ja vastamata küsimused. Teos kannab pealkirja ''Lood sõnade taga''. See ütleb mulle, et naisfiguur, kes võib olla suure tõenäosusega Marilyn Monroe, ümber keerleb palju jutte või lugu...
KAHE KUNSTITEOSE VÕRDLUS Rembrandt ,,Jeesuse ristilt võtmine" 17. saj (maal, õli) Peter Paul Rubens "Ristil võtmine" 17. saj (maal, õli) Mõlemal pildil on kujutatud Jeesust ja tema ristilt maha võtmist. Hulk inimesi, kes Jeesust ristilt maha võtavad, ei ole Rembrandti tööl niivõrd esiplaanil, kui Rubensi tööl. Tundub nagu Rembrandt jälgiks tegevust kaugemalt, Rubens seevastu on tegevuse juures, lähedal. Mõlemal pildil on redel, mille abil Jeesuseni ronitakse. Rubensi maalil on all paremas nurgas lisaks üks vaagen, kiri ja selle peal üks kivi. Rembrandti maalil on vasakul vaid paar puud. Rembrandti tööl hoiab yks mees jeesust peaaegu et süles, teine hoiab käest, kolmas toetab ja neljas hoiab surilina. Rubensi tööl on käega Jeesuse küljes rohkem inimesi, teda abistatakse, toetatakse rohkem. Abistajate hulgas on seal ka 3 naist, paremal üleval Arimaatia Joosep hoidmas hammaste vahel Jeesuse surilina. Rembrandti tööl ilmub Jo...
,, Tants" H. Matisse H. Matisse ,,Tantsul" on kaks varianti. Esimene neist valmis 1909. ning teine 1910. aastal. ,,Tants" on üks fovismi suurimaid edöövreid. Maal loob tunde täielikust harmooniast ja sünergiast. Meeleolu on elujaatav ning rõõmus meeleolu. ,,Tants" on kirglik ja väljendusrikas. ,,Tantsus" on kolm põhitooni: punane, sinine ja roheline. Valgust ja varje ei ole nii värvid kui vormid on lihtsustatud, et tuua paremini välja maali erksus. Teose üldine koloriit on tasakaalus. Taevas ja maa on kujutatud külmade toonidega, neile vastukaaluks on inimeste kehad kujutatud sooja tooniga. . Paganlikus usundis tähistas nende värvide kooslus inimese, maa ja taeva ühtsust Matisse punased figuurid, mis tähistavad inimese sisemis soojust, tantsivad sinise taeva all, rohelisel künkal, mis kord kaob nende jalge alt, kord tõuseb nende lähedale. Kontuurid on selged ning tugevad. Pildi ruumiküllus annab edasi figuuride dünaamilisust. Vorm...
Püha õhtusöömaaeg Kunstiteose analüüs Sisukord Teema..................................................................................................................... 2 Tehnika................................................................................................................... 2 Sümbolid................................................................................................................ 2 Valgus ja ruum........................................................................................................ 3 Ajalooline stiil......................................................................................................... 3 Isiklik vaatenurk..................................................................................................... 3 Pildid....................................................................................................................... 3 Kasuta...
Kunstiteose analüüs Caravaggio ,,Peetruse ristilöömine" Autor: Caravaggio Pealkiri: ,,Peetruse ristilöömine" Aasta: 1600 Tehnika: Õli lõuendil Mõõtmed: 230 x 175 Asukoht: Santa Maria del Popolo, Ceraci Chapel, Rooma Kirjeldus: Caravaggio maalil kujutatakse Peetruse ristilöömist. Peetrust peetakse Rooma kristliku koguduse ehk kiriku rajajaks ning selle linna esimeseks piiskopiks, seega siis paavstiks Kristuse asemikuks maa peal. Ta suri märtrisurma ja löödi risti pea alaspidi keiser Nero ajal. Enne hukkamist lõi Peetrus kartma ja tahtis põgeneda. Roomast väljuval teel Via Appial kohtus Peetrus (tõenäoliselt unes) Kristusega. Peetrus küsis: ,,Domine, quo vadis?" (ladina k. Issand, kuhu sa lähed?) Jeesus vastas: ,,Rooma, et mind uuesti risti löödaks." Sellega andis ta mõista, et Peetrus peab talle määratud saatuse vastu võtma. Peetrus tundis häbi ning pöördus Rooma taga...
20. sajandi kunstiteos Mina valisin oma kunstiteoseks Paul Delvaux’i õlimaali "Magav Veenus", mille kunstnik sai valmis aastal 1944. Maal jäi mulle silma kui külastasin Kumu Kunstimuuseumis näitust, kus eksponeeriti Delvaux’i teoseid. Mind köitis maalides peituv müstilisus ja ilu, mis tegid teosed väga meeldejäävaks ja elavaks. Paul Delvaux elas aastatel 1897-1994, ta oli Belgiast pärit sürrealist, kelle maalide tunnuslikeks elementideks ja meeldejäävateks kujunditeks on öised stseenid, müstilised somnambuulsed naisfiguurid ja antiikse arhitektuuriga linnakeskkond. Oma maalidel kujutab Delvaux isiklikke kinnisideid ja teda lakkamatult saatvaid mälestuslikke kujundeid, mis on sageli pärit juba tema lapsepõlve ajast. Tema töödes on kombineeritud klassikaline perfektsus, millega kaasneb erootiline ja kohati vaevav või ahastust tekitav atmosfäär. Tema tööde lahutamatuks osaks on paljad naised, kes on ku...
Kunstiteose analüüs Andmed Autor: Paulus Potter Teose pealkiri: "Hobused aasal" ; loomamaal Valmimise aasta: 1949 Tehnika, materjal: õlimaal lõuendil Mõõtmed: 24x30 cm Asukoht praegu: Rijksmuseum, Amsterdam Kirjeldus Maalil on kujutatud kahte hobust aasal, valvamas eemal olevaid lehmi. Üks hobune on valge, teine peaaegu must. Nad asuvad maalil esiplaanil, kujutatud väga reaalsetena. Hobused on mõlemad ühes asendis, kuid valge hobune on eestvaates, must tagant. Maal on madala vaatepunktiga, st. tundub, nagu oleks maalija istunud maas ja maalinud oma vaatepilti. Maal on tehtud üpris tumedates toonides.Esiplaanil tumedamad värvid ( must hobune, tumedates toonides puu ja pimedus puude taga). Samas eemlat paistev aas lehmadega on heledamates värvides. Teose üldine koloriit on tume. Analüüs See maal on loomamaal ning on romantismi stiilis. Teose sisuks on kõrgendikul seisvate hobuste valvamine eemal aasal olevat...
Raffael ,,Ateena kool" 16.sajand (1510-1511) Maal- Fresko Filippino Lippi ,,Tarkade imetlemine" 15.sajand Maal- Õlimaal lõuendil Kahe maali võrdlus: Raffaeli ,,Ateena kool" kujutab suurt avatud koda või saali, kus tegutsevad toogades kreeklased. Nad seisavad, räägivad, vestlevad ja vaidlevad omavahel, mõtisklevad, õpetavad, puhkavad ja uurivad. Saal kus nad viibivad, on dekoreeritud skulptuuridega, mis on paigutatud saali seintesse uuristatud avaustega. Sein on samuti kaunistatud, sellesse uuristatud sammastega. Põhiline rahvamass on koondunud keskele, kuid freskol on märgata renessanssiajale omast kolmnurgakujulist paigutust, mida edaspidi nimetan kolmainsuseks: rahvamass on jagunenud kolmeks, millest kaks väiksemat gruppi paiknevad maali allosas; Kaugemal, maali keskosas paikneb aga suur rahvamass. Kuid ka sellest rahvamassist eralduvad kaks inimest, kes on perspektiivilt, paigutatud täpselt keskele. Nad tunduvad olevat ükstei...
Kunstiteose analüüs 1. Faktiline materjal · Teose pealkiri: Avignoni neiud. · Autor: Pablo Picasso (25. oktoober 1881 8. aprill 1973), Hispaania maailikunstnik, skulptor ja keraamik. · Valmimisaasta: 1907. aastal. · Teose materjal: õli lõuendil. · Suurus: 244 x 233 cm. · Asukoht: New York: Museum of Modern Art. · Periood: 20. sajandi alguse avangardism. · Kunstiliik: maalikunst. · Zanr: kubism. 2. Sisuline analüüs Teos kujutab Barcelona punaste lanternate tänava prostituute, millele viitavad naiste avatud ja väljakutsuvad poosid, justkui oleksid nad vaateaknal. Vormid on hoogsad ja rohmakad, naiste kujutamisel on Picasso eiranud igasuguseid traditsioonilisi ruumi- ja vormikujutamise reegleid (naisi on korraga kujutatud nii eest kui ka külgvaates, kehaosad on taandatud geomeetriliste kujundite lähedasteks). Naised on ühtlasi reaalsed (lihtsad vormid ja viimistl...
Kunstiteose analüüs Ma valisin maali, mille autoriks on Rembrandt Harmensz van Rijn. Teose pealkiri on „Vana mees punases”. See on õlimaal suuruses 108x86 cm. Praegu asub see maal Peterburis Ermitaažis. Maalil „Vana mees punases” on kujutatud ühe vana mehe portreed. Maali taust paistab olevat süsimust ning maali keskel istub vana mees. Sellel vanal mehel on valgehallikas habe ning väikese mütsi alt ta peas paistavad välja lühikesed hallid juuksed. Habe on tal üsna tihe ning vutside otsad on suunatud ülespoole. Silma järgi ütleksin, et see vana mees on kuskil 70-90 aastat vana. Sellepärast, et tema nägu ja käed on väga kortsus. Ta istub toolil, kuid seda tooli pole palju näha. On ainult näha vasakpoolset käetuge, millele ta oma kätt toetab. Ta istub üpriski tavaliselt, jalad tunduvad maas olevat ning käed toetuvad tooli käetugede peale ning ta on oma sõrmed põimunud. Tema jalgu pole peaaegu ü...
Kunstiteose analüüs Analüüsiks valisin Picasso teose ,,Pimeda mehe hommikusöök", mis on maalitud 1903.aastal. See teos asub praegu New York`is, Metropolitani muuseumis. Teos on maalitud Picasso sinisel perioodil, seega on põhivärviks sinine erinevate varjunditega. Lisaks on veel kasutatud pruuni ning hallikaid toone. Üldiselt jätab maal külma ning kalgi mulje. Jooned on töös tumedamaga joonistatud ning mõnes kohas esile toodud. Samuti on Picasso kasutanud teatud joonte esile toomiseks varje ning nende mõju. Jooned on pehmed ning sujuvad. Mees pildil on rohkem pinnalisema vormiga ning mahulise vormiga on kann, mehe pea ning taldrik laual. Mehe keha on aga voolujooneline ning pikemaks venitatud vorm. ,,Pimeda mehe hommikusöök" on tekstuurilt tume ning pigem sile. Kompositsiooni ülesehitus on sujuv. Kuna värvid on sarnased on erinevatelt objektidelt üleminek sujuv, kuid kindel n...
MAALI ANALÜÜS 1) Maali autor: Giorgio de Chirico. 2) Maali pealkiri: „Tänava salapära ja nukrus.“ 3) Millist kunstivoolu töö esindab? Metafüüsiline maal. 4) Millal töö valmis? (kui on teada, võib ka umbkaudu) Kahjuks ei leidnud omal käel vastavat infot selle maali valmimise kohta. 5) Maali kirjeldus (st mida maalil näha on, ära veel lisa enda arvamust): Maalil on kujutatud perspektiivi ja ruumi sügavust. Ruum näib lõputu ning silmapiir on kõrge. 6) Iseloomusta maali kompositsiooni (märksõnad: tasakaalustatud, läbimõeldud, sümmeetriline/ebasümmeetriline, juhuslik vms) Maali kompositsioon on silmnähtavalt läbimõeldud ja sümmeetriline. 7) Iseloomusta maali koloriiti (märksõnad: külm, soe, hele, tume, mõni värvitoon vms )! Maali koloriit on tõeliselt kontrastne. Pikad teravad varjud. Värvide osas mängib suurt rolli roheline, kollane, pruunikas-hall ja valge. ...
Kätriin Vossi 10.D klass Kunstiteose analüüs ,,Surmatants" Maal on loodud Bernt Notke poolt 15.sajandil. Bernt Notke oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema teosed on levinud kogu Põhja-Euroopas. See maal mis asetseb Niguliste kirikus on tehtud sama kunstniku poolt maali "Surmatants" järgi, mis asus Lübecki Maria kirikus ning mis hävis Teises maailmasõjas liitlaste pommitamise tagajärjel. Maal on loodud õlimaalina. Maali praegune asukoht on Niguliste kirikus. Lisaks erakordselt kõrgele kunstilisele tasemele teeb teose unikaalseks fakt, et tegemist on kogu maailmas ainukese säilinud lõuendile maalitud keskaegse surmatantsuga. Maal on 7,5 meetri pikkune, algselt oli selle pikkuseks 30 meetrit, kuid suur osa maalist on h...
Kunstiteose põhjalik analüüs 1. Faktiline materjal Autor: Gustav Klimpt Valmimisaasta: Alustas 1908.aastal, kuid muutis hiljem 1915./1916. aastatel Teose pealkiri: Ingliskeeles ’’Death and Life’’, eesti keeles ’’Surm ja Elu’’ ning saksa keeles ’’Tod und Leben’’ Materjal ja tehnika: Tegemist on õlimaaliga lõuendil Suurus: 178 x 198 cm Asukoht: Viini Leopoldi Kunstimuuseumis (Austria) Vool: Juugend ehk Art Noveau Žanr: Allegooriline maal 2. Sisuline analüüs ’’Surm ja Elu’’ puhul on autoriks kuulus Austria kunstnik Gustav Klimpt, kelle teoseid olen ma alati kõrgelt hinnanud. Sel sügisel oli mul viimaks õnn näha iseenda silmaga oma ühte lemmikut maali Viini Leopoldi Kunstimuuseumis. ’’Surm ja Elu’’ on üpriski suuremõõtmeline õlimaal, mille suuruseks on nagu eelnevaltki mainitud 178 x 198 cm. Maali paremal pool on kujutatud...
Piinad Käisin 8.veebruaril KUMU-s ja kõige enam meeldis mulle Eduard Viiralti töö ,,Põrgu", mis on kõige kallima hinnaga müüdud eestlastest kuntsniku töö. Eduard Viiralti loomingupärand on väga suur ja Eesti Kunstimuuseumi graafikakogusse kuulub ligi 3300 teost. Suur osa sellest jõudis muuseumi tänu kollektsionäär Alfred Rõudele, kes kogus Wiiralti töödest mitte ainult lõplikult viimistletud estampe, vaid ka etüüde ja visandeid. Oma hariduse sai ta Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases .Aastatel 19251939 elas ta Pariisis ning Eestisse ta enam tagasi ei tulnud. Tuntud teoseid Viiraltilt olid: ,,Põrgu", ,,Kabaree", ,,Neegripead", ,,Lamav tiiger", ,,Kaameli pea". Minu esimene raktsioon ,,Põrgu" teose juures oli õudne. Esimesel silmapilgul tundus kõik väga müstiline. Pildil köitis tähelepanu kõigepealt inetud poolinimese näod, kes olid moondnud. Pilku köitis ka piltidel olev nägude rohkus n...
Krista Kartau F12 Eesti kaasaaegse kunstiteose analüüs Mall Nukke 06.12.1964 Tema varajased kollaazid ühendavad omavahel erinevaid kultuuritekste ja loovad uudseid tegelaskujusid, kelle eeskujuks on tuntud artistid ning ühiskonnategelased. Alates 2000. aastatest on kunstniku loomingu keskmes fotomontaazid ja õigeusu ikoonikunsti motiividest inspireeritud segatehnikas teosed. ,,Melody" 2010. akrüülmaal, kuldamine 100 cm Abstraktne teos kujutaks nagu ringlevat vinüülplaati. Antud töös domineerib eelkõige värv ja joon, mis mõnusalt kokku põimuvad, tekitades nõndaviisi elava ringliikumise. Lisaks põnevale triibu ja värvimängule on lisatud ka sümboolseid märke nt. käed, mida iga vaataja saab just endale sobivalt lahti mõtestada. Koloriit maalil sin...
Kunstiteose retsensioon 1. Teose autor: Tõnu Smidt Teose nimi: „MORNID MEHED“ Kasutatud tehnika/materjal: graniit 2. Esmane reaktsioon: üsna tuim, sest tegemist on tavalise kiviga. Kõige enam haaras huvi tähelepanu kivi kuju, mis meenutab sünget ning tumedat meeleolu ja samuti ka kivi värvid, mis on üsna neutraalsed ning looduslikud. 3. Minu arvates ei sisalda teos mitte mingisugust lugu. 4. Teos paneb mind mõtlema sellele, et kivid on ikkagi väga tähtis osa meie elust. Antud kivi on omapärase kujuga ning tehtud graniidist, mis teeb selle olemuse veel huvitavamaks, tekib tahtmine seda teost käega katsuda, sest graniidi pind on ilus ja sile nagu peegel. 5. Pealkiri ja teos ei lähe kokku. Pealkirjaks on „MORNID MEHED“ ning teos on tehtud kivist. Antud teose puhul ei leia mina mingisugust seost pealkirja ja teose vahel. 6. Selles teoses ei ole värv oluline. Värvikombinatsioo...
KUNSTITEOSE VAATAMINE JA ANALÜÜS KUI ÕPPEVAHEND Anneli Porri Eesti Kunstiakadeemia külalisdotsent Sissejuhatus Kunstiteose vaatamine ja sellega seotud mõtete ning emotsioonide väljendamine on lihtne, käepärane ja suurt naudingut pakkuv võimalus osaleda visuaalse kultuuri protsessis. Avalik ruum on silmale ülimalt mitmekesine: meedia, muuseumid ja tänavapilt koondavad erinevate zanride visuaalseid sõnumeid, mis on pärit erinevatest ajastutest ning kannavad erinevaid eesmärke ja taotlusi. Visuaalsete kujutiste maailma võib võrrelda keelega, mis ümbritseb meid kõikjal. Kunstiteose vaatamine ja arutelu kunstiõpetuse tunnis valmistab seega õpilast ette igapäevase visuaalse teabega edukaks toimetulekuks. Üldine seaduspära on, et vaadates me näeme ainult seda, mida teame, st vaatajana mõtestame nähtavat oma elukogemuse või varasemalt õpitu põhjal. Kunstiteos...
KUNSTITEOSE ANALÜÜS 1. Oskar Kallis "Päikese suudlus" 2. 3. Valmimise aeg: 1917.aasta Stiil: ühendatud rahvakunst ja juugend 4. Eesti Kunstimuuseum 5. Koloriit: domineerivad soojad kollakad ja punakad toonid, naiste varjud on kujutatud külmema tooniga (tumesinine). Tehnika: pastell Materjal: paber Kõrgus 42,5cm Laius 36.0cm Sisu kirjeldus: punakal kaarjal pinnal neli kollase pastelliga joonistatud naisefiguuri. Kolm seisavad käed kõverdatud kukla taha, üks istub käed ümber põlvede. Tundub nagu naised ootaksid päikeselt lootust. 6. Minu arvamus: valisin teose "Päikese suudlus" sest see tundus üpris sügavamõtteline, kuid samas lootustandev nagu ka minu mõtted praegu.
Jüri Pranstibel 10D. (xD) Kunstiteose analüüs Bernt Notke ,,Danse Macabre" (,,Surmatants") Vaadeldav kunstiteos on vaid osa Bernt Notke maalist ,,Surmatants", mis pärineb 15. sajandist. Maalil tantsivad Surma kujutavad luukered mitmete pealtnäha rikaste inimestega. Maal sümboliseerib surma vältimatust ja elu paratamatut kaduvust. Tegemist on tõenäoliselt õlimaaliga. Kunstiteosel võib olla mitu mõtet, kuid kunstiteose ideena tundub loogilisem, et autor on tahtnud väljendada, et rikkus ei too surematust. Teosel on inimesi kujutatud kartlikena surma ees, nad tahaksid surma eest põgeneda, kuid surm tirib neid kättpidi ja põgenemisvõimalust ei ole. Maali uurides selgus, et autor ei tea või ei pidanud tähtsaks inimese anatoomiat, sest luukered on väga veidrates poosides. Luukeredel on ka roideid liiga palju - sellest võiks järeldada, et tegemist pole inimestega, kuid arvatavasti on ...
Kunstiteose analüüs Analüüsitav teos on „Eine murul“ ja autoriks prantslane Édouard Manet. Kunstnik elas 23. jaanuar 1832 – 30. aprill 1883 Pariisis ning maal valmis aastal 1863. Iseloomulikuks tehnikaks on katkestatud visandlikud pintslitõmbed. Monet ise ei pidanud ennast impressionistiks, kuid tänapäeval käsitletakse teda tavaliselt koos teiste impressionistidega. Kunstiteos „Eine murul“ loob harmoonilise ja jutustava meeleolu. Pildil on kujutatud metsaniitu, kus vestlevad kaks hästiriietatud härrasmeest. Nende vahel istub alasti enesekindel naine, kõrval kortsus sinine kleit ja korv puuviljadega. Alasti naisekeha kujutamist peeti solvavaks ja väärituks. Tagaplaanil kummardub oja kohale teine naine, kehakatteks särk. Manet pildil oli rõivastus kaasaegne ja reaalne. Maal on põikformaadis, sest pildil on maastik ja inimesed. Teoses on kasutatud maalähedasi toone (pruunika...
Annika Allik 11b Kunstiteose analüüs Teos ,,Madonna roheluses" (,,Madonna del prato" või ,,Madonna of the Meadow") on maalitud Itaalia kõrgrenessansi maalikunstiku Raffaeli (Rafaello Santi) poolt aastal 1506. I kompositsiooni loovad elemendid Tagaplaanil paistab linn, järv ja mäed. Fookuses on Madonna, esiplaanil ristja Johannes, kes põlvitab ja hoiab risti, ja Jeesus, kes hoiab nii risti kui ema kätt. Tagaplaanil paistab linn. Maastiku on kujutatud veidi pruunikama rohelise tooniga, mis loob helesinise järve, taeva ja Madonna riietusega kontrastid. Raffael on vastandanud muldsed ja sügavamad toonid ja kahvatud, sinakad toonid. Valgus on teosel väga loomulik, pehme ja õrn. Valitseb tasakaal värvi ja vormi vahel. Küla ja mägede jooned on hajutatud. Madonna juuksed, mis on patsi punutud, rõhutavad tema näojooni. Õlgadelt langen...
Kunstiteose analüüs "Kompositsioon VI" V. Kandinsky Antud teos on üks suur värvide segapudru, kuid ometi sobib iga värv oma kohale. Teose üldine toon on justkui osadekas jagatud: osa on tume, osa on hele ja osa on täpselt vahepealne. Palju on kasutatud pruunikaid-punakid toone ja samas on kasutatud ka valge-kollakas-siniseid toone kasutatud on maalikunsti põhivärve ja nende kergeid variatsioone. Üldpildis loob kasutatud värvide kooskõla veidi närvilise, rutaka ja segadusliku mulje. Jooned esinevad mitmekaupa, üksik joon peaaegu puudub. Üldplaanis tunduvad jooned kuidagi haprad ja õrnad, et kui see kaadervärk ellu ärkaks, oleks jooned kohe katki. Samas esineb jooni ka justkui piirjoontena, mis ääristavad pilditegelasi tegelasi on palju ja tegevus on ilmselge, kuid kedagi konkreetselt ei kujutata abstraktsionismi tunnus. Kõik jooned...
Kunstiteose analüüs Õlimaal ,,Pariisi tänav, vihmane päev" (,,Paris street, rainy day" või ,,Rue de Paris; temps de pluie" ja tuntud ka kui ,,La Place de l'Europe, temps de pluie") on maalitud prantsuse impressionistliku maalikunstiku Gustave Caillebotte poolt aastal 1877. I Kompositsiooni loovad elemendid Maali vaadates püüavad esimesena silma naine ja mees esiplaanil. Nad on nii realistlikud nagu oleks tegemist fotoga. Esiplaanil kõndivad inimesed tunduvad rikkad, aga ...
Analüüs Andmed: Autor: Claude Monet Teose pealkiri: "Impressioon. Tõusev päike" Valmimise aasta: 1872 Tehnika, materjal: õlimaal lõuendil Mõõtmed: 48 cm x 63 cm Asukoht praegu: Musee Marmottan Monet, Paris Maali kirjeldus, analüüs. Tegemist on maastikumaaliga. Teosel on kujutatud päikesetõusul Le Havre'i sadama poole sõudvat või siis sealt lahkuvat paati. Kuna tegu on impressionistliku teosega, on piirjooned hägused, kohati pole igast detailist täpselt aru saada ning ka sadama korral tuleb pilgul lasta veidi rohkem süveneda. Kasutatud on vabu pintsitõmbeid. Põhilise toonina on autor kasutanud sinist, mida on seganud teiste värvide, näiteks rohelisega. Värvid justkui sulanduvad ja täiustavad teineteist. Taiese tsentrist veidi ülespoole jääv päike püüab pilku oma eredusega, kuigi fotomeetriga mõõtes on selgunud, et see o...
Kunstiteose analüüs Michelangelo da Caravaggio ,,Püha Peetruse ristilöömine" Valmimise aasta: 1600-1601 Tehnika, materjal: Õli lõuendil Mõõtmed: 230x175 Asukoht: Santa Maria del Popolo kirik, Cerasi kabel, Rooma KIRJELDUS: Kuntstiteosel on kujutatud Peetruse ristilöömist. Peetrus oli esimene Rooma piiskop ning suri 60. aastail märtrisurma ta löödi risti pea alaspidi. Pildil, kus on näha nelja inimest, asub keskel, kõige silmapaistvamal kohal, Peetrus. Tema nägu on ka ainukesena vaataja suunas. Kahe tegelase asend on seljaga vaataja poole ning ühe mehe nägu on suunatud Peetruse poole ning pole selgelt märgatav ega taustast eristatav. Täies pikkuses on kujutatud üksnes Peetrust. Tegelaskujud on liikuvad ja elujõulised, poosid ja asendid on rõhutatult juhuslikud. Figuurid on heledad tumedal toonil. Pildilt võib leida vaid üksikuid esemeid, mis on kõik pea ühte nurka koondatud hall mantel, purunenud kivi ...
1. Faktiline materjal: Autor Roy Lichtenstein Valmimisaasta 1961 Valitud teose pealkiri Look Mickey / Vaata, Miki, millise puraka ma püüdsin Tehnika, materjal lõuend, õlivärvid, Ben-Day dots Suurus 121.9 x 175,3 cm Asukoht National Gallery of Art, Washington DC Vool popkunst (pop-art) Kunstiliik graafika-maal (ben-day dots) Žanr portree 2. Sisuline analüüs: Teose sisu –Tegelasteks on Bov Granti ja Bob Totteni koomiksitest tuntud Mickey Mouse ja Donald Duck. Mickey Mouse on üllatunud ja naerab Donald Duck-i üle, sest too on oma arvates saanud suure kala kätte (Look Mickey, I´ve hooked a big one!!), kuid tegelikult on ta haakinud oma õnge külge iseennast. Tegevus toimub sillal, vee peal. Esiplaanil on mõlemad tegelased samas suuruses, sest mõlema tegelase ilmed, olek ja hoiak on tähtsad. Donald Duck on paigutatud silla äärde, justku...
Pavel Filonov ,,Kuningate pidusöök" 10. juunist kuni 18. septembrini 2011 võib Kumu kunstimuuseumi suures saalis näha näitust ,,Pavel Filonov. Vene avangard ja järgnenu". Näitus keskendub vene avangardkunsti meistri Pavel Filonovi (1882/1883- 1941) loomingule, kuid sisaldab endas ka teiste autorite töid ja näiteid sotsrealismist. Eksponeeritakse 56 teost, millest 25 kuuluvad Filonovile, 23 esindavad vene avangardi ja 8 kujutavad endast sotsrealistlikku suurmaali. Peale Filonovi tuleks autoritena mainida kindlasti Vassili Kandinskyt, Kazimir Malevitsit ja Natalia Gontsarovat. Kõige rohkem avaldas mulle muljet Filonovi ,,Kuningate pidusöök", ning mitte pelgalt sellepärast, et tegu on autori kõige tuntuma teosega, vaid kuna just see massiivne maal pani mind kõige rohkem elu üle järele mõtlema ning aitas mõista ka tema ülejäänud töid. Peale suuruse on tähelepanuväärne muidugi ka kunstniku värvikasutus, mis muut...
Kunstiteose tõlgendamisest Edouard Manet teose "The Masked Ball at the Opera" näitel Edouard Manet’ teos Masked Ball at the Opera valmis 1873. aastal. 1874. aastal esitas kunstnik teose Pariisi Salongi näitusele, kuid töö lükati žürii poolt tagasi. Hetkel asub teos Washingoni rahvusgaleriis (National Gallery of Art, DC, USA). Tegemist on õlimaaliga, lõuendi mõõtmeteks 59,1 x 72,5 cm. Pildil on kujutatud maskiballil viibivat rahvahulka, kellest enamuse moodustavad soliidsetes mustades ülikondades torukübaraid kandvad mehed. Pildil olevate naiste (väljaarvatud ühe) nägu varjavad maskid ning enamus neist on riietunud tumedatesse maani kleitidesse. Pildi koloriit on rahvahulga riietusest tulenevalt valdavalt tume ja monokroomne. Värvikamaid nüansse lisavad kirevates kostüümides arlekiinid ning mõned värvilised aksessuaarid. Tumedates tooni...
1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika mis on ilu olemus? Mis on kusntsiteose mõte, selle olemus ja piirid? Mis on kunstniku loomus? Poliitikafilosoofia mis on ühiskonna ja riigi olemus ja mõte? Riigi ja indiviidi vahekord, riigile allumise mõte ja mõttetus. Milles seisnevad indiviidi poliitilised õigused? Kust pärinevad inimõigused? Indiviidi vabadus ja selle sotsiaalsed piirid. Keelefilosoofia mis on keel? Milline on keele ja inimese vahekord? Mida keel eksistentsiaalses mõttes inimese jaoks tähendab? Mis on keele ja sõnade olemus, tähistamisvõime, kommunikatsioonivõime? Kultuurifilosoofia mis on kultuur? Milline on kultuuri ja inimese vahekord, kultuuri roll inimeseks olemisel? Kultuuride paljusus ja erinevused, kultuurirelativism. 2. Kuidas on võimalik määratleda ilu? Platon ilu on vahend tänu millele me suudame oma...
AKADEEMIA 10. AASTAKÄIK 1998 NUMBER 8 Akadeemia nr 8, 1998, lk 1653-1671 MIS ON KUNST? Institutsionaalse esteetika kimbatus Margit Sutrop Analüütilised filosoofid hakkasid kunstiküsimustes aktiivselt sõna võtma 20. sajandi keskpaigas. Kohe algusest peale vastandati end nn traditsioonilisele esteetikale, mille all mõeldi kõiki teooriaid, mis tegelesid küsimustega: Mis on kunst? Mis on ilu? Mis on esteetiline elamus? Milline on kriitika funktsioon? Mis on esteetilise- ja maitseotsustuse kriteeriumiks? Kõigi nende küsimuste taga oletas analüütiline kunstifilosoofia püüet leida selline definitsioon, mis annaks adekvaatselt edasi kunsti ja ilu olemust. Just see pidavat aga olema "traditsioonilise esteetika" saatuslik eksitus, et usutakse kunsti sügavamasse olemusse, sellesse, et hoolimata erinevustest on kunstiteostel siiski mingid iseloomulikud omadused, differentia specified, mis eristavad neid kõigest muust. Et see lootusetu on, nä...
Impressionism Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari. Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses. Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Impressionismiks nimetatakse ka selle stiili hilisemaid jäljendusi. Varajased impressionistid olid radikaalid, kes ütlesid lahti ak...
Abstraktsionism kunst, mis on loobunud reaalsuse kujutamisest. Alla prima ühekihiline kiirelt teostatud maal Akromaatiline värvusetu. Akromaatilised värvid on must, valge ja hallid. Animalist kunstnik, kes kujutab loomi Draperii kunstipärases voldistikus kangad või riided. Ekspressionism kunstivool, mis seab esiplaanile kunstniku enda mõtete, tunnete ja elamuste kujutamise. Eskiis vabakäeline joonis, kavand, visand. Faktuur kunstiteose pinnastruktuur, töötluse omapära. Fookus tähelepanu keskpunkt kompositsioonis Formaat kunstiteose mõõde, kõrguse ja laiuse vahekord, selle väline kuju. Futurism 20. sajandi alguse kunstivool, mis eitas agressiivselt mineviku kultuuritraditsioone ja esteetilisi norme ning ülistas uut, tehnikaühiskonda, suurlinna, kiirust jne. Illustratsioon teksti toetav ja selgitav pilt Illustraator raamatukunstnik Impressionism 1870. aastatel Prantsusmaal tekkinud kunstivool, mis asetas pearõh...
assotsieeruma: seostuma, assotsiatsioone (seoseid) looma; liituma atribuut: tunnusese, mille järgi, kui sümboolikat tunda, saab kujutatud figuuri kindlaks määrata bareljeef e. anaglüüf: madal reljeef, lame reljeef butafooria: vaid näitamiseks, reklaamiks või teatrisfilmis tegelikkuse mulje loomiseks kasutatavad ebaehtsad esemed, võltstoredus defineerima: mõistet määratlema dekoratiivne: tähelepanu tõmbavalt kaunistav diptühhon: kaheosaline kunstiteos domineeriv, dominantne: valitsev, ülekaalus olev dünaamiline: liikuv, liikumisest tingitud; tulvil sisemist edasiviivat jõudu, hoogne ekspressiivne: väljendusrikas, ilmekas; (sisemist) jõuliselt väljendav element: (ld. elementum ürgaine) alge, algmõiste, algosis ehk lihtsalt osa enkaustika: maalitehnika, mis kasutab vahast ja vaigust tehtud värvi ning kuumtöötlust selle pinnale kinnitamiseks esteetiline: kunstiliselt mõjuv; ilus, kaunis, maitsekas formaalne: vormiline, vormist l...
Kompositsioon tähendab koostamist, seostamist, ühendamist, liitmist, sidumist. Kompositsioon on kunstiteose vormiline ülesehitus. Kompositsioon loob terviku, mis hõlmab * kujutise asetust, * omavahelist ruumilist ja pinnalist paigutust ning * suhet ümbritsevaga Kompositsiooniks võib nimetada iga motiivide ehk üksikelementide liitmist, kus need siis ühendatakse üheks lahutamatuks tervikuks. Heal kompositsioonil pole midagi ära võtta ega ka juurde lisada. See on kehtiv kõikide kunstiliikide kohta. Eristatakse kolme liiki kompositsioone: joonkompositsioonid (frontaalkompositsioon) pinnakompositsioonid mahulised ja ruumilised kompositsioonid Komponeerimise kaudu luuakse vormi ja selle üksikute osade vahel seos arvestades kuju, suurust, värvi, faktuuri, valgust. Joonkompositsioonides iseloomustatakse jooni sageli kui jõulisi, naiselikke, rangeid, sujuvaid, rahutuid jne. Joonte abil saab pilku suunata, joone m...
Esteetika eksamikonspekt (kordamisküsimuste vastused) : 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Mõiste ,,esteetika" vermis 1735. aastal saksa filosoof Alexander Gottlieb Baumgarten. Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Kreeka keeles aisthesis aisting, meeleline taju. Baumgarten lähtus ratsionalistide (Descartes, Leibniz, Wolf) eristusest mõistelise (kontseptuaalse) ja mittemõistelise tunnetuse vahel. Esteetika tegeles mittemõistelidse, meelelise tunnetusega ja oli seega lisaks või täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. Esteetika ajalugude kirjutajad algavad esteetika ajalooga kaugemalt reeglina Antiik-Kreekast st mitte aastast 1735, kui Baumgarten sõna ,,esteetika" kasutusele võttis. 2. Iseloomustage esteetikat teadusena ja filosoofiana! 1. Esteetika kui Teadus: käsitletud teadusena filosoofia seisukohalt ja teaduse seisukohalt. Esteetika o...
1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika selles valdkonnas küsitakse ilu, kunstiteose, kunstniku kohta. Veel küsitakse, kuidas jagatakse ilu ja inetut, mis mõte on kunstiteosel. Subjektiivsed protsessid, mis toimuvad kunstiloomingus. Kas kunstiloomingus on mingid printsiibid? Poliitikafilosoofia küsitakse ühiskonna ja riigi mõtte, olemuse kohta, milleks üldse riik. Indiviidi ja riigi vahekord, allumise mõte ja mõttetus, maksud, poliitilised õigused, kas on riigi tingimustes võimalik vaba olla. Keelefilosoofia küsitakse mis see keel on, inimese ja keele vahekord. Kultuurifilosoofia küsitakse kultuuri loomuse kohta, kuidas seda määratleda, defineerida, milline on inimese ja kultuuri vahekord. 2. Kuidas on võimalik määratleda ilu? Selle küsimuse üle on mõtiskletud juba kaua aega, inimesi pae...
Tallinna inglise Kolledz MINIMALISM Referaat Koostaja: Karin Kristen Tapupere 9.b Juhendaja: õp. Kadri Vallikivi Tallinn 2011 Sisukord: MINIMALISM...............................................................................1 Sisukord:.................................................................................................................2 Sissejuhatus: ..........................................................................................................2 Mis on minimalism?...............................................................................................3 Tunnusjooned:........................................................................................................4 Minu arvamus minimalismist:................................................................................4 Lisa:...
Kunsti liigid, alaliigid. ARHITEKRUUR:1)sakraalarhitektuur 2)profaanarhitektuur GRAAFIKA: 1)kõrgtrükk 2)sügavtrükk 3)lametrükk SKULPTUUR: 1)reljeefid 2)ümarplastika 3)vabaplastika 4)monomentaalplastika 5)ehitusplastika 6)pisiplastika MAALIKUNST: 1)õlimaal 29seinamaal 3)tahvelmaal 4)klaasimaal 5)raamatumaal TARBEKUNST: 1)keraamika 2)metallehitis 3)klaasikunst 4)nahkehitised 5)tekstiil 6)puitehitised. Esimesed kunstiteosed:väikesed looma kujukesed looma luudest. Hiljem inimeste kujukesed ja koopa joonised. Euroopa kuulsamad koopamaalingud:maalig Lascauxi koobastes pprantsusmaal, Altamira koobastes hispaanias. Mis on megaliitilised ehitised, megaliitiliste ehitiste liigid? Usulised monumendid suurtest kividest. Liigid: megaliidid, dolmenid, kromlehhid, menhirid. Kuulsamad megaliitilised ehitised: 4000.a vnune dolmen prantsusmaal, iirimaa poulnabronei dolmen, kromlehh inglismal stonehenge. Nim. 3 kõige olulisemat ehitustüüpi Mesopotaamias:s...
Zanr ja vorm muusikas Zanr - Liik ( muusika, kunstiteose jne ). Vorm - Teose ülesehitus ( muusikateose, kunstiteose jne ). Ambrosiuse hümn - vabalt voolav, kaunistustega meloodia, värsstekst. Gregoriuse koraal - proosatekst. Sarnasused: Laulavad mehed, ladina keeles, lauldakse saateta ( a'capella ), kindla meetrumitta, ühehäälne, ( vaimulikud ). Organum - on üks vanemaid mitmehäälsuse ja ka polüfoonia liike ( organum on vaimulik ). Põhihääleks - Gregoriuse laul, mida dubleerib teine hääl kvardi, kvindi või oktaavi võrra kõrgemalt või madalamalt. Seda paralleelset laulmisviisi nim. paraleelorganumiks. 11. saj. teisel poole asendus see vaba organumiga, kus põhihääl on alumine. Mesmaatiline organum - Kaunistatud Motett - on Gregoriuse laulu baasil välja kujunenud ( 13. sajandil ). Motett on selline laul, kus alumisele häälele ( tavaliselt Gregoriuse laul ), lisati uute tekstidega ülemised hääled, need teks...
Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus, mis uurib inimesi ja tema olemust. Piiritleb inimese eksisteerimise põhistruktuure ja mõtet. Filosoofiline antropoloogia uurib inimese loomust ja koosnevust. Filosoofilise antropoloogia paradigmasid on erinevaid: eksistentsialistlik, kristlik, klassikaline, romantismile omane, konstruktivistlik, psühhoanalüütiline jt. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: Etoloogiline antropoloogia – inimese olemust püütakse määrata lähtudes tema bioloogilisest olemusest, võrreldakse inimest sarnaste loomaliikidega. Inimene on kui mõtlev loom. Klassikaline filosoofiline antropoloogia – inimest vaadatakse kui liitsubsantsi, mis koosneb mitmest osast: kehast ja hingest. Pärast Aristotelest on üheks osaks loetud ka kosmilist hinge. Kristl...
Popkult. elamisviis. Massikult. Probleem kuidas käitutakse töölisklassidega.m Tänap. Pole see teema, on lihtrahvas. p.k. massik. on midagi valesti. Teeb alati kellegile halba, kuna temaga tegeletakse. Teoreetiliste mudelite uurimisel on näha distantsi. Me oleme selles sündinud. Seda vaadeltakse kõrvalt. T. Kahu seda ei tee, ta tegeleb sellega. Distants ei ole alati akadeemiline ega ka ideaalne. Midagi on vaja parandada, midagi ühisk. on valesti. Kandub murest kuidas inimestega käitutakse. Kommerts/mass ei ole alati ajupesu. P.k. mõiste (on hägune) (need 6 väidet on teooriad, mis ei ole popkult) 1) seda armastavad paljud mõõdetakse kvantitatatiivselt (massiliselt). Argumentidelt enamus demokraatlikus ühisk kõneoskus ja kõnevõime on vaba, seal kus pole, see lämmatab teda. Tähtis on enamust kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühisk. vaid mingit sektorit sellest. Me ei uuri miks, fikseeritud on see enamusel...
Kui seda graffitit nägin teadsin kohe, et sellest tahaksin ma teha oma kunsti retsensiooni. Loomulikult esimese asjana haarab silma stiil, täpsemalt kuidas on teos valminud. Sellise kunstiteose puhul kasutati zablooni ja spreivärve. Pärast viimistlusena tehti valge sprei ja papi tüki abil joonistustele peale ka valged kõverad jooned, et teos paistaks pragunenud. Koloriit loob pigem efekti ja teos tundub lihtne, kuid see eest vägagi valmis ja sügavamõtteline. Arvan, et teoses pole pandud rõhku värvidele vaid just kujunditele ja selle pildi mõtte rõhutamisele See pilt on tehtud hoone seinale ja seda avalikku kohta. Ma arvan, et kunstnik valis koha selleks, et teost näeksid kõik ning ka teose eesmärk saaks täidetud, ehk siis panna inimesed selle asja üle mõtlema. Kuna see on tehtud välja maja seinale, usun, et see sobib väga hästi kokku ümbritsevaga kui on sügis ja lehed on hunnikus maas, inimesed käivad paksult riides, üleni sisse paki...
ESTEETIKA FLFI.00.023 & FLFI.02.065 (sügis 2014) Marek Volt Kordamisküsimused 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Baumgarten nägi vajadust teaduse (esteetika) järele, mis tegeleks mitte-mõistelise e. meelelise tunnetusega; täienduseks (juba eksisteerivale) mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik-ümberkujundavast osast. Näited: 1.Eksperimentaalesteetika . Eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotse...
1) Arnoldi kultuurianarhia kaks põhimõistet (rahva ja kultuuri suhe romantismis?). Leavis Kultuur - teadmiste varamu (parim, mis maailmas loodud) peab kindlustama Jumala mõistuse ja tahte valitsemise. Sellest tuleb välja, et kultuuril on teatud kasulik aspekt. Sa tead, mis on parim ja sa oskad seda rakendada õige eesmärgi nimel. Mõtlemise ja lugemise kaudu saab tunda, mis parim maailmas. Mida kultuur tähendab Arnold'i jaoks: võime ära tunda, mis on parim parim ise, mis inimene on loonud parima rakendamine igapäeva elus parima poole püüdlemine (!) Need neli aspekti käivad koos Arnoldi jaoks. Anarhia on popkultuuri vastand. Kultuur juhib, suunab ja distsiplineerib. Kultuur on viis mille kaudu on võimalik valitseda. Arnoldi käsitlus on seotud Suur Britannia klassikalise korraldusega - klassid peavad olema üksteisest eraldatud Romantismi kontseptsioon on harmoonilises tasakaalus, suunab kaost ja hullumeelsust (Turg = kaos). Kunsti üle o...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
