Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Adamson-Eric Retsensioon Õppeaines: Kunstiajalugu Klass: Õpilane: Tallinn 2007 Sisukord 1. Adamson-Ericu elust............................................................................................3 2. Adamson-Ericu muuseum....................................................................................5 3. Kasutatud kirjandus.............................................................................................8 2 Adamson-Ericu elust Adamson-Eric (Erich Carl Hugo Adamson) sündis 18. augustil 1902. aastal Tartus. Adamson-Ericu nimevormi hakkas ta kasutama 1920....
Arvustus Ma kisin teisel detsembril Kumu kunstimuuseumi 5ndal korrusel vaatamas nitust "I love Malm" ,kus tutvustati Malm kunstimuuseumi kogusid, mis on hed Rootsi suurimad ja thelepanuvrsemad. Seal eksponeeriti kuulsate kuntsnike teoseid nagu niteks Richard Berghi, Anders Zorni ja August Strindbergi, kelle teoseid muide rhutasid enamasti loodusmotiive. Nituse kui sellise panid kokku Kumu kuraatorid Eha Komissarov ja Maria-Kristiina Soomre. Nad valisid vlja 49 kunstniku ja rhmituse loomingut , kes on kaasaegse kunsti suurkujud ja philised mjutajad. Nitus ise on jaotatud viieks alateemaks : "Phjavalgus" , "Lavastused ruumis" , "Vimuta vormid " , "Popihiskond" , "Punane tuba" , "PS - vimuvormid". Esimesena hakkas mulle silma Bo Hulteni topis Rootsi tiiger, mis valmis 1976. aastal . See on kindlasti ks popkunsti ks srvamaid teoseid, kuna tiigri pea, mis oli inimkeha otsa asetatud ngi sna reaalne vl...
Kunstihoone külastus Kadrioru kunstimuuseum Tundmatu kunstnik - Peeter I 18. Saj esimene pool. Õli lõuend Pilt jäi silma, sest Peeter I poseerib pildid nagu tõeline valitseja. Taustal on näha veel erinevat kulda ja karda, mis näitavad tema rikkust. Franz Christoph Janneck (1703-1761)/Austria - Veenus ja Marss Vulcanuse võrgus. Õli vaskplaadil. Minu arust on tegu toreda pildiga, sest Veenus ja Marss näevad pildid armunud välja ja lisaks sellele on taustal toredad Cupidod, kes võiksid sümboliseerida nende armastust. Cornelis Mahu (1613-1689) – Pulmatants aidas 1647. Õli, puu. Tegu on positiivse pildiga, sest nagu aru saada siis keegi abiellus ja inimesed on rõõmsad selle üle ning pevad pidu Tundmatu kunstnik 19saj – Tirani järgi Minu arust oli see väga tore pilt, sest seal oli palju Cupidoid ja nad nägid armsad välja. Ludovico Lipparini – Achilleus Pildil on näha Achilleus, kes on müütiline ...
Kadrioru kunstimuuseumi püsinäitus 7. aprillil külastasime klassiga Kadrioru kunstimuuseumi. Mis juba algul külastuse minu jaoks eriliseks tegi, oli kunstimuuseumina kasutatav Peeter I poolt rajatud barokkstiilis loss, mis on tõsiselt lummav ning ei saa jätta kedagi külmaks. Muuseumi põhinäitus koosnes 16.-20. sajandi Madalmaade, Saksa, Vene, Itaalia meistrie maalikunstist ning 18.-20. sajandi Lääne-Euroopa ja Vene tarbekunstist ning skulptuuridest. Kunstiteosed ei ole ise seotud lossiga, vaid need on Eesti kunstimuuseumi väliskunsti kollektsioonist sinna eraldi toodud. Imeilusa lossi kõrval oli väga silmapaistev ka kunstinäitus. Oli nii mõnigi maal, mis mind mõneks ajaks peatas ning mõtlema pani, kuid kõige rohkem mõtisklesin A. Bogoljubovi „Tallinna sadama“ üle. Kohe algul teost vaadates mõistsin, et pildil kujutatud linn ning sadam on tuttavad, kuid samal ajal veidi võõrad. Esimesel vaatusel ei mõistnud mis võõras tundub, kui...
Retsensioon Külastasin näitust nimega ,,Muutuv maalikunst" Kumus, kus eksponeeriti mitmete kunstnike töid. Tegemist oli kaasaegse kunsti näitusega. Väljapanek oli väga mitmekülgne, kuna igal autoril oli midagi erinevat öelda ning igaüks oli lähenenud oma teose kujutamisele eri nurga alt. Näitusele sisenedes köitis esimesena mu tähelepanu Jaan Toomiku teos ,,Järv". Ta on 49- aastane eesti maali- ja videokunstnik, kes on tunnustatud Kristjan Raua nimelise kunstipreemiaga 1995. aastal ning Konrad Mäe medaliga 2005. aastal. i Tema maal kujutas endast urineerivat meest, kelle ees paiknes suur värviline järv. Veekogu oli kujutatud sellele esmapilgul mitteomaste värvidega kasutatud oli punast, kollast, valget, pruuni ja veidi loomulikumat sinist. Mees pildil ning taust tema taga olid hallikas-valged, et nendele mitte tähelepanu tõmmata. Mulle meeldis see teos, kuna see oli väga otsek...
Oma silm on kuningas Näituse pealkirjaks oli ,,Aivazovski. Ideaali otsinguil". Näitus oli osa Kadrioru 300. aastapäeva tähistavast programmist. See oli pühendatud Ivan Aivazovski 200-daks surma aastapäevaks. Külastasin näitust 21. Märtsil 2018 kell 14.00 Kadrioru kunstimuuseumis. Näitusel eksponeeriti Ivan Aivazovski 39 vapustavat meremaali. Ivan Aivazovski (29. juuli 1817 19. aprill 1900) oli Armeenia päritolu Venemaa maalikunstnik, kes maalis põhiliselt merd ja taevast. Ta maalis üle 6000 maali ja tal oli elu jooksul 120 personaalset kunstinäitust. Näitus hõlmab suures plaanis ajalugu ja loodust. Minu lemmikmaaliks oli ,,Vaade Vesuuvile päev enne vulkaanipurset". Aivazovski maalis selle õlimaali 1885. aastal. Selle nimi lihtsustab selle pildi vaatamist vägagi. See teos on jutustav ehk narratiivne. Sellel pildil on näha kuidas kaks noort naist ehmun...
1KUMU on lühend eesti KUnstiMUuseumist. 2Kumus on püsivaid ning ajutisi näitusi. 3Põhikogu hõlmab eesti kunsti alates 18. sajandist, sh okupatsiooniperioodil tehtud teosed, mis näitavad nii sotsialistlikku reaalsust kui ka siis mittekonformistlikku kunsti. 4Ajutised näitused hõlmavad nii välis- kui ka Eesti kaasaegset kunsti. 5Kumu on Eesti Kunstimuuseumi peakorter ja suurim ja muljetavaldav näitusepind Eestis. 6Muuseum avati 17. veebruaril 2006. 7Aastal 2008 sai Kumu Euroopa aasta muuseumi auhinna. 8See on märkimisväärne rahvusvaheline tunnustus Kumu soovist saada tõeliselt kaasaegse kunsti muuseum, mis ei ole ainult kogumise, säilitamise ja ekspositsiooniga seotud, vaid on multifunktsionaalne ruum aktiivseks vaimseks tegevuseks, alates väikelaste haridusprogrammidest kuni looduse arutamiseni ja tänapäeva kunsti tähendus.
LOUVRE 1190-1528 1190. aastal polnud Philippe Auguste kindlus mitte kuninglik residents, vaid oluline arsenal, millel olid kõrged müürid, 10 torni ja nelinurkne vallikraav, mille igal küljel ning põhja- ja lääneseinte keskel asetsesid ümmargused bastionid. Kaitsetornid asetsesid lõuna- ja idaseinte kitsaste väravate külgedel. Kompleksi keskel seisis massiivne kants Grosse Tour, mis oli 15- meetrise läbimõõduga ning 30 meetrit kõrge. 14. sajandi keskel levis Pariis kaugele Philippe Auguste esialgsest müürist. Saja aastase sõja puhkemise tõttu vajas Prantsusmaa pealinn suuremat kaitset. Pariisi kaupmeeste rektor Etienne Marcel õhutas looma kaitsevalli, mida arendati edasi Charles V juhtimisel. Uued kaitserajatised ümbritsesid Seini jõe parema kalda ümbruskonda. Olles suletud laienevasse linna, kaotas Louvre oma kaitsefunktsiooni. 1364. aastal hakkas Charles V arhitekt Raymond du Temple muutma vana k...
Õppekäik Eesti Kunstimuuseumi 20.detsember 2012 1. Balti- saksa kunstnike tööd: Portree - Michael Ludwig Claus "Pr. Moelleri portree" Carl Timoleon von Neff "Lauljatar Gertrud Elisabeth Mara portree" Eesti olustikku kujutav maal - Gottlieb Welte ja Friedrich Hartmann Barisien "Põltsamaa lossi talvine vaade" Mõni Tallinna vaade - Karl Ferdinand von Kügelgen "Vaade Tallinnale edelast" Karl Ferdinand von Kügelgen "Vaade Tallinnale Kopli rannast" 2. J.Köleri maalidest meeldib meile enim "Truu valvur" (õli), sest pilt on väga rõõmsameelne ja meenutas meile lapsepõlve kaunist aega. Kunstniku maalidest suurim on "Lorelei needmine munkade poolt" (õli). 3. A.Adamsoni eri materjalidest skulptuure: "Lapse portree" (kips) "Laeva viimne ohe" (marmor) "Äreval ootel" (pronks) "Georg Lurich" (pronks) "Hülgekütt Pakri saarelt" (pronks) "Koit ja Hämarik" (pirnipuu) "Koit ja Hämarik...
LOUVRE 1190-1528 Philippe Auguste kindlus kõrgete müüride, 10 torni, vallikraavi ja bastionitega Grosse Tour 14. saj keskel hakkab Pariis kasvama, puhkeb 100-aastane sõda Etienne Marcel õhutab looma kaitsevalle Raymond du Temple kujundab kuninglikku residentsi Pärast Charles VI surma on loss 1527. aastani unustuses, kuni Francois I otsustab sellest teha oma residentsi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Keskaegne Louvre 1546-1610 Läänetiib lammutatakse, asemele tulevad renessanssistiilis hooned (Pierre Lescot, Jean Goujon) Ulatuslikud ümber- ja juurdehitused 1564. aastal tellib Catherine de Medicis Tuileries palee rajamise (arhitekt Philibert Delorme) 1566. aastal alustab Charles IX Tuileries'd ja Louvre'it ühendava Petite galerii ehitamist ...
Eesti Kunstimuuseumid Eesti Kunstimuuseum asutati 17. novembril 1919, kuid alles 1921. aastal sai ta oma esimese alalise hoone 18. sajandil ehitatud Kadrioru lossi. 1929. aastal loss võõrandati, et ehitada see ümber presidendi residentsiks. Eesti Kunstimuuseum asus mitmetel ajutistel pindadel kuni 1946, mil ta paigutati taas Kadrioru lossi. 1991. aasta augustiks oli loss täielikult amortiseerunud. Sama aasta novembris võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse tagada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamine Kadriorus. Seniks anti muuseumile manööverpinnaks Tallinnas Toompeal asuv Rüütelkonna hoone, kus 1. aprillil 1993 taasavati ekspositsioon. Eesti Kunstimuuseum lõpetas näitusetegevuse selles hoones 2005. aasta oktoobris. 1970. aastate lõpus ja 1980. aastatel alustasid tööd esimesed Eesti Kunstimuuseumi filiaalid. Alates 1995. aastast toimub kõikides muuseumi filiaalides ka aktiivne haridusalane tegevus er...
KUMU KUNSTIMUUSEUM Kumu Kunstimuuseum on Eesti Kunstimuuseumi peahoone Tallinnas Kadriorus (Weizenbergi 34 / Valge 1). Kumu on koduks kahele eesti kunsti põhikogule: klassikalisele kollektsioonile 18. sajandi lõpust Teise maailmasõja lõpuni ja Nõukogude Eesti kunstile perioodist 19451991. Hoone kavandas soome arhitekt Pekka Vapaavuori ja see ehitati aastatel 20022006. Muuseum paikneb 7 korrusel ja seal on 5000 ruutmeetrit näituste pinda. Kumu pidulikul avamisel 17. veebruaril 2006 osalesid teiste seas ka Eesti president Arnold Rüütel ja Soome president Tarja Halonen. Külastajatele avati hoone 18. veebruaril 2006. MUUSEUMIST Esmakordselt oma peaaegu sajandipikkuse ajaloo jooksul on Eesti Kunstimuuseumil spetsiaalselt muuseumi vajadustele vastav ja eesti kunstile vääriline hoone uus peahoone Kumu kunstimuuseum. 1993.1994. aastal toimunud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võitis Soome a...
EESTI MARJANA KUNSTIMUUSEUMI KUUSMAA D KEILA KOOL 10 KLASS Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................................................2 1.Adamson Eric..................................................................................................................................3 2.Kumu...............................................................................................................................................5 3.Kadrioru Kunstimuuseum...............................................................................................................8 4.Nigvlste..........................................................................................................................................11 5.Kristjan Raua majamuuseum........................................................................................................
KUMU KUNSTIMUUSEUM Esmakordselt oma peaaegu sajandipikkuse ajaloo jooksul on Eesti Kunstimuuseumil spetsiaalselt muuseumi vajadustele vastav ja eesti kunstile vääriline hoone uus peahoone Kumu kunstimuuseum. 1993.1994. aastal toimunud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võitis Soome arhitekt Pekka Vapaavuori. Hoone ehitust alustati 2002. aastal. Kumu kunstimuuseum avas uksed 18. veebruaril 2006. Uue muuseumihoone asukoha valik 1991. aastal hakati uuele muuseumihoonele asukohta otsima. Tallinnas pakuti välja 11 võimalikku asukoha varianti. 5. detsembril 1991. aastal otsustas Tallinna linnavolikogu rajada uue kunstimuuseumi hoone Kadriorgu. 12. novembril 1991. aastal otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu valitsusel tagada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamine. Arhitektuurikonkurss 1993.1994. aastal korraldati uue hoone projekti saamiseks rahvusvaheline arhitektuurikonkurss. Konkursi valmistas ette Eesti Ar...
Barokk Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna 'barokk' tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.–20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele. Kadrioru Loss Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter I aastal 1...
Kumu 1.Portree: 1)Matthias Peterson „Fabian Ernst I Stael von Holsteini“ 2)Georg Christoph Grooth „Kindralleitnant Hermann Jensen Bonn“ 3)Tundmatu kunstnik „Toomkooli konrektor Johann Georg Tideböhl“ Eesti olustiku kujutav maal: L. H. Peterson“Koduteel“ 1840 Mõni Tallinna vaade- A.M. Kalju „Tallinna vaade Narva maanteelt“ 1831 2. Suurim maal on „Lorelei needmine munkade poolt“ Minule enim meeldiv maal on „Truu valvur“ 3. „Hulgekütt Pakri saarelt“ Materjalidest on ta kasutanud marmorit, puit, pronksi jm „Lüüriline muusika“ „Koit ja Hämarik“ „Laeva viimne ohe“ „Laeva viimne ohe“ „Koit ja Hämarik“ 4. “Noormees oja ääres“ „Linda“ „Sügis“ „Suvi“ „Linda“ „Hämarik“ Kasutatud on kriiti, söe, pastellid ...
Keivin Kumu Kunstimuuseum 19. novembril läksime Tallinnasse Kumu Kunstimuuseumisse. Kumu Kunstimuuseum on Eesti Kunstimuuseumi peahoone Tallinnas Kadriorus. Kumu on koduks kahele eesti kunsti põhikogule: klassikalisele kollektsioonile 18. sajandi lõpust Teise maailmasõja lõpuni ja Nõukogude Eesti kunstile perioodist 19451991. Hoonesse pääseb Kadrioru poolt (esimesele korrusele) ning Lasnamäe poolt (teisele korrusele). Meie sisenesime Lasnamäe poolt ja jõudsime teisele korrusele. Muuseumi sisenedes saime Kunstimuuseumi kleepsud, mis pidime kleepima omale nähtavasse kohta. Muuseum nägi nii väljast kui seest väga ilus välja. Algul lubati meil umbes 45 minutit ise igal korrusel ringi vaadata. 2. korrusel oli suur saal, hariduskeskus, raamatukogu, raamatu- ja keraamikapood ning restoran. Sellel korrusel käisin ma ainu...
Retsensioon Käisin Kumu Kunstimuuseumis 2 märtil koos Agnes Lillemetsaga. Eesti Kunstimuuseumi peahoone asub Tallinnas Kadriorus. Hoonesse pääseb Kadrioru poolt (esimesele korrusele) ning Lasnamäe poolt (teisele korrusele).Meie sisenesime Kadrioru poolt ja jõudsime esimesele korrusele. Muuseumi sisenedes saime Kunstimuuseumi kleepsud, mis pidime kleepima omale nähtavasse kohta. Muuseum nägi nii väljast kui seest väga ilus välja. Selle kleepsuga saime õiguse minna 5 korrusel näitust vaatama. Näitus kandis nimetust ''Taani kaasaegne kunst''. Kohapeal olid väga kummalised helid, mis väsitasid ära ja tegid suurepärase enesetunde. Samuti olid kummalised stuktuurid. Nägin seal helendavat heeliumkerat, mis oli väga huvitav. Samuti seal oli videokunst,mis pani mind imestama. Paljudest kunstiteosteste põhimõtetest ei saanud ma kahjuks aru. Oli alumiinimust tehtud riietehoidja ja ma ei saanud aru selle põhimõttest...
Kadrioru loss on Tallinna kesklinnas, Kadrioru asumis Kadrioru pargis asuv barokkstiilis loss. Seal tegutseb Kadrioru kunstimuuseum, mis on Eesti Kunstimuuseumi filiaal. 1714. aastal ostis Peeter I kohalikult Drentelnide suguvõsalt nende suvemõisa ja ligikaudu sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all. Nii sai temast ka endise raesekretäri Heinrich Fonne 17. sajandist pärineva suvemõisa omanik. 22. juulil 1718 mõõtis arhitekt Niccolò Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul. 1719. aastal said katuse alla tiibhooned, 17201721 ehitati lossi peahoone ja põhiosas valmis loss 1725. aastal. Loss on paigutatud tõusvale pinnale ning esiküljest on loss kolmekordne, tagant kahekordne. Peahoone kaunistuseks on poolsambad ehk pilastrid, värvideks kalliskivipunane valgega. Kadrioru lossi ülalpidamiseks omandas Peeter I - Aruküla, Peningi, Kostivere mõisa ja teised ja k...
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 12ü klass Merilin Aavik Mõned faktid tema elust Ta sündis 3.oktoobril 1909, Kullamaal savitööstuse meistri peres. Tema vanemad surid noorelt, ning teda kasvatasid vanavanemad. Ta on õppinud Silla koolis, Tallinna õhtukoolides ning 1938.aastal asus õppima Pallase kunstikooli Tartus, selle lõpetas aastal 1943. Aastast 1945 oli ta Eesti Kunstnike Liidu liige ning aastast 2002 auliige. On olnud õppejõud Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ( 1947-1988), 1969.aastast maalikunsti professor ja 1993 aastast kuni surmani emeriitprofessor. Aastal 1999 autasustati teda Valgetähe III klassi teenetemärgiga. Aastal 2002 valmis Rein Raamatul temast portreefilm ,,Valdemar Väli". Väli sai tuntuks eelkõige oma portree- ja maastikumaalidega. V. Väli kujundas ise oma hauakivi. Valdemar Väli suri 17.märtsil 2007 aastal Tallinnas. K...
12. märtsil Kumu kunstimuuseumi uste vahelt sisse astudes valdas mind otusärevus, sest pooldan ise õigekirja korrektset kasutamist ja leian, et ka sotiaalmeedias tuleks õigesti kirjutada. Oodates keerukaid sõnamänge ning kunstilisi näiteid, kus veaga lause võtab hoopis teise kuju, sain teistsuguse lahenduse osaliseks. Teosed olid valminud graafikat kasutdes. Näitusel ,,Kirjaoskus-kirjaoskamatus" haaras esimesena minu tähelepanu lätlanna Daria Melnikova teos ,,Täiuslik viga". Valge maal, mille vaskul, keskjoonest veidi madalamal oli väike must täpp. Juba enne pealkirja lugemist köitis mind pildi lihtsus, lihtsuses peitub võlu nagu öeldake, nähes aga teose pealkirja sai sellest minu lemmikteos. Eesti Kunstimuuseumi preemia saanud Jiri Thyni töö, pealkirjaga ,,Ajalugu, erinevad arvamused ja neli vaatepunkti", varastas mu silmad pikemaks ajaks. Minule meenutas koht pildi kõige enam Lõuna-Poolas asuvat Auschwitzi koonduslaagri gaasikambri ...
Retsensioon Eesti kunst paguluses Kumu suures saalis avatud näitus tutvustab paguluses loodud Eesti kunsti. Näitus valmis Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi koostöös ning 2007. aastal Kumu algatatud Eesti pagulaskunsti uurimisprjojekti raames. Hõlmab aastas 1944 1991 loodud. Esindatud on enam kui 70 autorit, nad jagunevad nelja põlvkonda : enne sõda Eestis tegutsenud ja väljakujunenud kunstnikud; Eestis kunstiõpinguid alustanud, ent võõrsil oma loomingulise käekirja leidnud kunstnikud; Eestist lapse- või noorukieas lahkunud ja juba uuel asukohamaal hariduse saanud kunstnikud ning paguluses sündinud kunstnikud, nt Jaan Aare Põldaas, Mark Kalev Kostabi, Elva Palo, Naima Rauam, Uno Hoffmann jt. Suurt osa näitusele koondatud töid saab Eestis näha esmakordselt. Meie vabariigi presidendi sõnad : See näitus aitab meil täita lünki meie teadmistes ja niiv...
Minu muuseumi külastus Käisin Eesti Kunstimuuseumis Kumus. Tegelikult käisime kogu klassiga seal, selle reisi korraldasid meie klassijuhataja Ursula ja kunstiajaloo õpetaja Kaja. Täpsemalt käisime seal 18.november. See oli äärmiselt huvitav, kuna selles muuseumis ei ole ma ennem käinud. Kumu on kaasaegne multifunktsionaalne kunstimuuseum, mis koondab endasse näitusesaalid, erinevaid võimalusi pakkuva auditooriumi ning noortele külastajatele ja kunstihuvilistele mõeldud hariduskeskuse. Eesti Kunstimuuseumi peahoonel on mitmeid ülesandeid. Siin asub suurem osa muuseumi kogudest, konserveerimise-restaureerimise osakond ning Kumu kunstimuuseum püsiväljapaneku ja vahetuvate näituste, kaasaegse kunsti galerii, auditooriumi ning hariduskeskusega. Varamu- püsiväljapaneku ruume kolmandal korrusel täidab eesti kunsti klassika 18.sajandist kuni Teise maailmasõja lõpuni. Kui liikuda ühelt teemalt teisele, võib ...
EESTI KUNST Esimene avalik kunstinäitus peeti Tallinnas juba 1798. aastal, kuid esimesed eesti soost kunstnikud läksid Peterburi Kunstide Akadeemiasse õppima alles 19. sajandi keskel. Kuigi siinne kunstielu oli juba sajandi alguses väga elav, jäid selle loojateks ja tarbijateks kuni 20. sajandi alguseni siiski baltisakslased. Tuntumad kunstikogud olid von Liphartidel Raadi mõisas ja von Stackelbergidel Vääna mõisas. Kuigi perekonnad viisid lõviosa kunstist kaasa Saksamaale, on osa nende kollektsioonist tänaseni säilinud Eesti Kunstimuuseumi kogudes. Põhiliselt 19. sajandisse jääv baltisaksa kultuuri õitseaeg oli soodne ka kunsti arengule. Üldine kultuurivahetus Saksamaaga tihenes sealt tuli Eestisse kunstnikke ja kirjanikke, siit mindi Saksamaale haridust omandama. Ajakirjanduses ilmusid artiklid Düsseldorfi Kunstide Akadeemiasse õppima ja õpetama suundunutest. Ainest ja inspiratsiooni ammutasid baltisaksa kunstnikud Eesti talupoja ku...
Tartu Kõrgem Kunstikool Alvar Aalto side Eestiga Kolm projekti referaat Tartu 2009 Sisukord Alvar Aalto 3 Elu ja looming 4 Hooneid 5 Kolm projekti 7 Pärnu mudaravila 7 Tammekannu villa Tartus 8 Tallinna Kunstimuuseum 9 Tähtsus Eestile 10 Kasutatud kirjandus 12 2 Alvar Aalto Hugo Alvar Henrik Aalto (3. veebruar 1898 Soome, Kuortane 11. mai 1976 Helsingi) oli soome arhitekt ning mööbli- ja klaasnõude disainer. Teda peetakse üheks väljapaistvamaks arhitektiks arhitektuuri ajaloos. Aalto oli üks Skandinaavia moodsa arhitektuuri mõjukamaid esindajaid ja organisatsiooni Congrès Internationaux d'Architecture Moderne (CIAM) liige. Tema tuntumad hooned on Villa Mairea, Finlandia-talo Helsingis ja Helsingi Tehnikaüli...
ANALÜÜS Kadrioru Kunstimuuseumist Kadrioru loss ja park Kadrioru lossi ja pargi laskis rajada Vene tsaar Peeter I. Roomast kutsutud arhitekt Niccoló Michetti projekteeris lossikompleksi kolmeosalisena itaalia villade eeskujul. Hästisäilinud peasaal on nii Eesti kui ka Peetri-aegse Venemaa ja kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Tema valmimisel osalesid vene ja itaalia meistrite kõrval ka kunstnikud Stockholmist, Riiast ja Tallinnast. Saal on ehitatud kahte korrust läbivana ning kaunistatud rohke stukkdekoori ja laemaalingutega. 18. sajandi ilme on säilitanud ka lossi vestibüül ning mõned ruumid, samuti rida ahjusid peahoones. Keisrinna Katariina I järgi Kadrioruks nimetatud lossi ja parki kui keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid, alates Peeter I tütrest Elisabethist ja lõpetades Nikolai II-ga. 1921. aastal asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reo...
Joosep Lall , 12c POPkunst forever! Niisiis, käisin KUMU's vaatamas näitust ,,POPkunst forever." Tegemist on Kumu kunstimuuseumi suures saalis oleva näitusega, mis annab ülevaate Eesti popkunsti algusaastatele. Näitusele on kogutud töid ja muud informatiivset materjali nii muuseumi- kui erakogudest alates aastast 1966. Selle näituse kuraatoriks on Sirje Helme, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli kunstiajaloo erialal ning alates 2005. a on ta ka Kumu kunstimuuseumi direktor. Näituse kujundajaks on Andres Tolts, kes on eesti maalikunstnik ja graafik. 1973. aastal lõpetas ta ERKI tööstuskunstnikuna. Ta on tegutsenud vabakunstnikuna; loonud muu hulgas maale, kollaaze, raamatugraafikat ning osalenud külmnetel näitustel. Näitusel kõlav muusika on pärit ansamblilt ,,Optimistid," mis tegutses aastatel 1965-1969. Näitus ...
Muuseumitöö alused; materjale võib vaadta ka nt siit http://www.muuseum.viljandimaa.ee/? op=body&id=85 Riina Reinvelt, Eesti Rahva Muuseum, peavarahoidja Museoloogia varasemalt ainult kitsas tähenduses, kuidas muuseumid tegutsevad; miks asjad museumites on nii nagu nad on; ajalooline ja filsoofiline teadus Museograafia kuidas muuseumites tööd korraldada Museograafia mõiste tekkis 1727, Caspar Neikeliuse teoses. Museoloogia mõiste tuli kasutusele 150 aastat hiljem, ajakiri ,,Zeitschrift Museologi und Antiquuietenkunde". Friedrich W..... · Metamuseoloogia museoloogia kui teadusharu aluste uurimine, uurib museoloogia uurimisala, eesmärke ja meettodeid; allikatesks filosoofia, psühholoogia, sotsioloogia · Ajalooline museoloogia- millal midagi oli, kuidas oli, miks oli; allikateks museaalid · Teoreetiline museoloogia-eelduste loomine kõikidele muuseumitele sarnaste praktiliste toimingute teo...
Reportaaž: õppekäik Estonia teatrisse ja Niguliste Kunstimuuseumisse Reedel, 15. märtsil toimus 8. klasside õppekäik Niguliste Kunstimuuseumi ja Estonia teatrisse, eesotsas õpetajate Anne Kruuse, Sirje Riitmuru ja Kadri Uustaluga. Õppekäik oli õppetöö osa ja seda finantseeris kool. Tavaliselt on meil reedeti seitse tundi, esimene tund on vaba või osadel eesti keele tund. Väljasõit pidi toimuma kell 8.00. Kooli jõudes kogunesid kõik 8. klassi õpilased alla fuajeesse, kus ootasid neid ees õpetajad ning kõigile jagati toidupakke. Toidupakike sisaldas õuna ja kohukest, millele lisandus hiljem ka soe saiake. Kui toidupakikesed olid ära jagatud ja kell 8.00 sai, kiirustasid kõik parklasse, kus ootas suur buss juba ees. Sõit kestis umbes tund aega ning kella üheksaks olime juba Estonia teatri juurde jõudnud. Väljusime bussist ning järgnesime õpetajatele, ustest sisse suurde fuajeesse ja panime oma joped ja kotid garderoobi. Meie juurde saa...
Eesti keele tunnitöö (08.02.16) Kultuur Loodus Teadus Klassikalised keelpillid Globaalne soojenemine Kosmiline kiirgus Muistsed koopamaalingud Ökoloogiline jalajälg Evolutsiooni tõendid Rahva muusikapärand Aastaaegade vaheldumine Valguskiirus vaakumis Popmuusika võidukäik Lillede fotosüntees Valguse neeldumine Heroiline maastikumaal Saastatud õhk Staatiline elekter Vana - Kreeka kirjandus Vulkaani purskamine Samasuunalised vektorid Hellenistlik kunst Mandrite triiv Kolmerealine determinant Eelklassikaline periood Veetaseme muutus Piirväärtuse arvutamine Joonia stiil Raua oksüdeerumine Pythagorase teoreem Pärimusmuusika päevad Must jää Astronoomiline ühik Laulev revolutsioon Liikide levik ...
Eduard Wiiralti näitus Kumus Külastasin 28. aprillil Eesti Kunstimuuseumi Lisaks püsinäitustele oli äsja avatud Eesti Komitee poolt kingitusena saadud eesti ühe kuulsaima kunstniku teoste näitus- ,, Eduard Wiiralti pärand". Näitusel oli kunstniku tööd alates 1927. aastast. Teosed annavad hea ettekujutuse Wiiralti elutööst. Ta tööd on väga huvitavad ja eristuvad teiste kunstnike piltidest väga hästi. Ta viljeleb graafikat ja kasutab suhteliselt vähe erinevaid värve. Kuid sellest hoolimata suudab ta edasi anda emotsioone ja kindlat sõnumit. Enamus töid on ääretult fantaasiarikkad. Tihti kujutab ta moonutatud, imelikke või erootilisi stseene. Mis tegi näituse eriliseks, oli see, et lisaks Wiiralti kuulsamatele teostele ,,Põrgu" ja kaamlipiltidele olid nähtaval ka kunstniku kritseldused vihikuservadele, ajaleheäärtele. Samuti imetlesin illustratsioone erinevatele raamatutele, muinasjuttudele. Väljapanek...
Niguliste kirik Üldinfo Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Altar Niguliste kiriku kahe tiivapaariga peakappaltar valmistati aastatel 1478-1481 Lüübeki meistri Hermen Rode töökojas. Altar on mõõtmetelt üks suuremaid laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Altar valmis Tallinna Suurgildi ja Mustpead vennaskonna tellimusel mõlema gildi vapid on kujutatud kaupmeeste ja meremeeste kaitsepühaku püha Nikolause poolt päästetud laeval. Ehitamine Kirik rajati al...
Reisikava: Soome turist : Grupis umbes 20 inimest. 1. PÄEV 06.30 - .Kogunemine Helsinki reisisadamas. 07.30 - 09.30 Helsinki Tallinn (Tallink) Sõit laevaga Helsingist Tallinnasse (D-terminal) Pärast Tallinnasse jõudmist suundutakse hotelli. 10.30 Algusega hotellist ekskursioon Tallinna vanalinnas giidiga 12.30 - 13.30 Lõunasöök omal vabal valikul 13.30 Kogunemine Tallinna turismiinfokeskuse juures (Niguliste 2) 14.00-15.00 Luscher & Matiesen Eesti Joogikultuuri Muuseum 15.30- 17.30 Kiek in de Kök ja Bastioni käigud 2. PÄEV 07.30 - 08.30 Hommikusöök hotellis, 09.00 Kogunemine hotelli ees 09.30 Ekskurssioon avatud katusega kahekordses bussis 11.00 Tallinna Teletorni külastus 12.00 - 13.00 Lõuna Teletorni kohvikus 13.30 Tallinna Botaanikaaia külastus 15.30 väljub buss Tallinna botaanikaaia eest tagasi hotelli 3. PÄEV 08.00-09.00 Hommikusöök hotellis 09.30 kogunemine hotelli ees 10.00 Jalgrattamatk algusega Tallinna vanalinnast Ka...
Kunstinäituse külastus On olnud üsna kiire ja tegus aasta ning sestap ei ole ma kahjuks ühtegi kunstimuuseumisse jõudnud, kuigi olen pikalt juba plaaninud KUMU- s ära käia, aga eks siis jõuab sinna järgmine aasta. Viimased korrad kunstimuuseumi külastusest ei lõppenud just kõige parema emotsiooniga. Paar aastat tagasi käisime Soomes vaatamas ühte näitust. Mulle ei meeldinud see, sest seal olid sellised pildid, mida võinuks isegi mina järgi teha. Näiteks, oli suur valge paber, mille keskel oli üks väike täpp. Või siis oli terve paber täpselt ühesuguse värviga kollaseks värvitud. Need kaks tööd jäidki kõige rohkem meelde. See oli küll huvitav, aga mina, kui kunstikaugne inimene ei mõistnud nende joonistusi just kõige paremini, Igatahes, see aasta käisin ma vaatama koolis asuvat näitust, kus on üleval õpilaste enda joonistatud tööd. Seal oli mitmeid huvitavaid joonistusi, aga kõige rohkem hakkas mulle silma Kadi Sig...
Leili Muuga (14. november 1922 Maima küla, Oiroti oblast 1. august 2016) Ta sündis eestlasest maamõõtja Adam Muuga perekonnas Maima külas Oiroti oblastis Altai krais. Aastal 1925 asus perekond Pjatigorskisse, sealt 1938. a Naltsikisse. Aastatel 1940-41 õppis Muuga Moskva Tehnoloogia Instituudis, aastatel 1941-43 töötas Naltsikis kunstiateljee meistri ning medõena. Õpingud jätkusid aastail 1943-45 Ordzonikidze (Vladikavkazi) Mäe-ja metallurgiainstituudis ning 1945. a Leningradi Mäeinstituudi IV kursusel. 1946. a asus perekond Tartusse, kus ta töötas esialgu joonestaja-konstruktorina Arhitektuurivalitsuse projekteerimisbüroos. Aastail 1947-51 õppis ta peamiselt Alfred Kongo juhendamisel Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, selle sulgemisel Tallinna Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas aastal 1953 diplomitööga "D. Mendelejev tervitab Tartu Ülikooli 100. juubeli puhul". Muuga päl...
Niguliste kirik Minu tutvustus on Niguliste kirikust kuna mulle tundub meie oma Eesti ajalugu hetkel väga huvitav. Oli põnev lugeda selle kiriku väga pikka ajalugu. Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud kirik rajati tõenäoliselt 13. sajandi keskpaigas. Sellest ajast pärit ruudukujulise kooriruumi müürid asuvad praeguse kooriosa all. Sajandi lõpuks lisandusid kirikule kolmelööviline pikihoone, käärkamber koori põhjaküljel ja läänetorni alaosa. 14. sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. 1405.–1420. aastani toimunud ehitustööde käigus said kooriruum ja pikihoone tänaseni säilinud ilme. Vana kooriruumi asemele rajati pikihoonega ühelaiune, polügonaalse lõpmiku ja ümbriskäiguga koor. Kiriku seinu ehitati nii kesk- kui ka külglöövides kõrgemaks ning pikihoone sa...
Kunstimuuseumid 1) Estii kunstimuuseumid 1. Adamson-Ericu muuseum Adamson-Ericu muuseum on Eesti Kunstimuuseumi filiaal Tallinna vanalinnas. Pärast kunstnik Adamson-Ericu lese Mari Adamsoni rohkem kui 800 kunstiteose kinkimist Eesti Kunstimuuseumile avati 1983. aastal Adamson-Ericu muuseum. Muuseum avati 2. detsembril, kunstniku surma viieteistkümnendal aastapäeval. Muuseumi direktoriks on Ülle Kruus. Adamson-Ericu muuseumis asub Adamson- Ericu kogu. Muuseumi põhikogusse kuulub 1543 taiest ning ta jaguneb maalikoguks ja t...
Eesti Kunstimuuseum Kumu Korrused 2 + 5 Ruumide arv 350 Näituseruumid 5000 m2 Külastajate teenindamise ruumid 2500 m2 Raamatukogu, arhiiv 370 m2 Muuseumi hariduskeskuse ruumid 260 m2 Eesti Kunstimuuseum (EKM) on 1919. aastal asutatud algselt rahvakunsti kogumisele spetsialiseerunud muuseumiinstitustioon Sinna alla kuuluvad: AdamsonEricu muuseum Kadrioru muuseum Niguliste muuseum Kristjan Raua muuseum Kumu kunstimuuseum Kumu fuajee 1991. aastal hakati uuele muuseumihoonele asukohta otsima. 5. detsembril 1991. aastal otsustas Tallinna linnavolikogu rajada hoone Kadriorgu. 1993.1994. aastal toimunud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võitis Soome arhitekt Pekka Vapaavuori Hoone ehitust alustati 2002. aastal ja uksed avati 18. veebruaril 2006. Muuseumi uues peah...
Gootika Ka gootikas oli kunstidest esikohal arhitektuur. Kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd linnadesse. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Heaks näiteks keskaegsest linnast on Tallinna vanalinn. Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstim...
NÄITUSEKÜLASTUS II Külastasin Eesti kunstimuuseumi, mis asub aadressil Weizenbergi 34 / Valge 1. Seal oli näitus ,,Varamu". See oli püsiväljapanek. Teostel on kujutatud Eesti kunsti klassikat 17. sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni. Tegemist oli grupinäitusega, sest näitusel sai näha eesti kunstnikute rühma ,,Pallase" koolkonna kui ka teiste eesti kunstnike teoseid. Valisin ühe toa, mille nimi on ekspressionism, kus sai näha eesti kunstnike ekspressionistlikke töid. Seal oli näha 9 kunstniku tööd. Kokku sai näha 18 erinevat ekspressionistlikku kunstiteost. Esimesena mainiks Konrad Mäe õlimaali ,,Naise portree" (1918- 1921). Maal oli külmade värvidega ning tume. Selles oli vaid killuke sooja tooni. See maal tekitas minus sügavat kurbust. Tema õlimaal ,,Maastik punase pilvega" (1913-1914) oli palju soojem ning tõi naeratuse näole, mis ,,Naise portree" kõrval mõjus hoopis rõõmsamalt ja hubasemalt. Peet Areni töödest oli näitusel esin...
JOHANN KÖLER Lisanimi: Wiliandi Sündis: 8.märts 1826 Vastemõisa Suri: 22.aprill 1899 Peterburis Esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_K%C3%B6ler#/ media/File:Johann_K%C3%B6ler.jpg Elukäik Viljandi elementaar- ja kreiskooli (maaler) 1846-1855 Peterburi Kunstide Akadeemia 1857 täiendusreis Pariisi 1858 Roomas töötas maalijana Sai akadeemiku nimetuse 1862 õpetaja Kunstide Edendamise Seltsi koolis 1867 professori tiitel 1872-1893 Tartu Eesti Kirjameeste Selts Tähtsus är...
Pildileht visuaalsest kunstist Arhitektuur Tallinna teletorn (http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_telet orn) Eiffeli torn (http://et.wikipedia.org/wiki/Eiffeli_torn) Arhitekt: David Bassiladze, Juri Sinis Ehituse algus: 1975 ja ehituse algus: 1980 Arhitekt: Gustave Eiffel Zanr: profaanne Ehituse algus: 1887 ja ehituse lõpp: 1889 Asukoht: Tallinn Zanr: profaanne Asukoht: Prantsusmaa Disain Lighting the Sails (http://flavorwire.com/97346/laurie- anderson-lights-the-sails-in-sydney) ClassXFurniture. Tool ,,Allegro3" Disainer: Laurie Anderson (http://www.etdm.ee/et/muu...
Tallinna Börs *Tallinna Börs on ainus reguleeritud väärtpaberite järelturg Eestis. *Börs viib kokku raha paigutavad investorid, täiendavat kapitali kaasata soovivad ettevõtted ning börsi liikmed, kes vahendavad investorite väärtpaberitehinguid ühtses elektroonilises kauplemissüsteemis. *Tallinna Börs kasutab Põhja- ja Baltimaade kauplemisplatvormi SAXESS, kuhu lisaks Tallinnale on ühendatud veel seitsme riigi börsid: Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island ja Läti ning alates 2005. a. maikuust ka Leedu. *Tallinna Börs on alates 2004. aastast Põhja- ja Baltimaade börsideliidu NOREX liige. *Ühiste standardite kasutuselevõtt on osa Balti ja Põhjamaade väärtpaberiturgude ühtlustamisest ning lihtsustab oluliselt noteeritud ettevõtete rahvusvahelist võrdlemist. AS Eesti Väärtpaberikeskuse 100% aktsiate omanik on AS Tallinna Börs. *Sündmused: 1995 - Loodi Tallinna Börs. 1996 31. mai - Alusta...
POPKUNS T FOREVER! Tallinna Tehnikagümnaasium Grete-Maria Hanson 11c klass Eesti popkunst 1960. ja 1970 aastate vahetusel Kuraator: Sirje Helme Kujundaja: Andres Tolts Graafiline kujundaja: Martin Pedanik Näituse muusika: ansambel Optimistid (1965-1969) Kumu kunstimuuseumi suures saalis olev näitus "POPkunst Forever!" annab ülevaate Eesti popkunsti algusaastatest. Näitusele on kogutud töid ja muud informatiivset materjali nii muuseumi- kui erakogudest alates aastast 1966. Näitus on jagatud neljaks osaks: "Rõõmus pop" erksavärvilis guassmaalid. "Unionpop" esitab kahe rühmituse Visarid ja SOUP 69 kunstnike loomingut. "Linnautoopia" räägib põlvkonna utoopiatest, igatsusest dünaamilise kaasaegse keskkonna järele. "Avantpop" Kiwa näituseks valminud maalisari vildikamaalid . 1969. aasta detsembrikuus toimus Tallinnas kohvikus Pegasus näitus, mille plakatil...
RUUMIKUJUNDUS JA LILLESEADE Anna Popova HT13-KE EESTI TARBEKUNSTI- JA DISAINIMUUSEUM asub Tallinna vanalinnas AVAS UKSED 1980. aastal, mis on valminud barokses aidas. Muuseumi kogule pandi alus 1919. aastal koos Eesti Kunstimuuseumi rajamisega. Eesti kaasaegse tarbekunsti kõrval on esindatud ka tootekujunduse ning unikaaldisaini näidised. Muuseumil on tekstiili-, keraamika-, portselani-, naha-, klaasi-, ehte-, metalli-, mööbli- ja disainikollektsioon, kokku ligi 15000 museaali; lisaks mahukas foto-, negatiivi- ja slaidikogu, erialane raamatukogu ning arhiiv. Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kollektsioon on kõige väärtuslikum ja ülevaatlikum eesti professionaalse tarbekunsti ja disaini kogu üldse. NAHAKUNST ETDM-i nahakogusse kuulub üle 90 professionaalse kunstniku ja töökoja ligi 1700 tööd. Eesti nahkehistöö on väga mitmepalgeline. Kunstnikud on valmistanud köiteid, albumeid, laekaid, auaadressikaasi, dekoratii...
Näituse retsensioon Kondase Keskus Viljandis Paul Kondase püsiekspositsioon Viljandi, Pikk tn. 8 Kunstiliik naivism Kunstnikust: Paul Kondas oli Suure-Jaanis ja Viljandis tegutsenud nn. pühapäevamaalija. Kondas töötas Viljandis õpetajana, vabal ajal aga maalis, musitseeris, kirjutas luuletusi ja tegi näitemänge. Kondase mitte eriti arvukas naivistlik looming sündis enamasti pensionieas 1950. aastatest kuni 1980. aastate alguseni. Kunstniku eluajal ei toimunud Viljandis ühtki tema isiknäitust, esmakordselt sai tema loominguga tutvuda 1983. aastal Tartu Kunstimuuseumi korraldatud näitusel "Väljaspool suurt kunsti". 1979. aastal valmis Mark Soosaare dokumentaalfilm ,,Pühapäevamaalijad", millest üks lõik on pühendatud Paul Kondasele. Ta suri 1985. aastal Viljandis. 1986. aastal ostis Viljandi muuseum 26 Paul Kondase maali. Paul Kondase keskus loodi 2003. aastal. Allikas: www.kondas....
Niguliste kirik Nimi Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas ja paikneb Tallinna alllinna edelaosas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984. aastast tegutseb Niguliste kirik muuseumkontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Ehitamine Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal. 14. sajandil ehitati juurde veel hulk juurdeehitisi. Märtsipommitamine Kirik sai...
Mere erinevad näod Külastasin 31. märtsil kell 12.00 Kadrioru Kunstimuuseumi näitust ,,Aivazovski. Ideaali otsinguil". Näitusel eksponeeriti Ivan Aivazovski töid. Ta oli armeenia päritolu Venemaa maalikunstnik, kes põhiliselt maalis merd ja taevast. Aivazovski elas aastatel 1817-1900 ning jõudis selle aja jooksul maalida üle 6000 töö, mis on väga märkimisväärne number. Näitus on osa Kadrioru 300. aastapäeva tähistavast programmist. Kuraatorid on Aleksandra Murre ja Alar Nurkse. Aivazovski maalide läbivaks teemaks on loodusvaated, täpsemalt mere kujutmaine. Tema maalidel on kujutatud merd erinevates olekutes (tormine, rahulik, jne) ning ka palju päikeseloojanguid. Näituse pealkiri aitas luua õige meeleolu maalidega tutvumiseks ning aitas kaasa näituse vaatamisele. Mulle väga meeldisid tema teosed, kuna ta oskas maali õhkkonda ja meeleolu väga osavalt edasi anda. Tihti pani mõni Aivazovski maal näit...
Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut Kunst reklaamis Essee Tallinn 2010 Rockwell Kent ütleb:” Kunstil on kahtlemata sotsiaalne väärtus, see tähendab, et võimaliku suhtlusvahendina tuleb kunst kellelegi suunata ja inimkonnale arusaadavas keeles mõistetavaks teha.” Seega ongi juba aegade algusest kasutatud kunsti kui reklaami vormi, kui mingit võtit, millega inimesi mõjutada. Reklaam ongi rohkem või vähem süstemaatiline ja sihilik manipuleerimine teiste inimeste emotsioonide, suhtumise, tõekspidamiste, tegutsemisega. Siin võib näiteks võtta kas või paleoliitilised koopamaalingud, mida on tõlgendatud mitmeti: neid on seotud jahimaagiaga (hea jahiõnne tagab läbimõeldud tegevus, rituaalid ) ning sotsiaalsete suhete kajastamisega (kes on kõige tähtsam, keda peab kuulama). Reklaamiti ju lihtsalt ennast ja oma hõimu. Mida aega edasi, seda enam on aga kasutatud just monumente ja...
Kunstiajaloo arvestuslik töö nr2 – kunstimuuseumid 1. Mida kogutakse kunstimuuseumidesse? Peamiselt maale ja skulptuure. Kuid on ka erandeid. Nt Briti muuseumis leidub nt ka marke, medaleid, münte, portselane, pitsateid, kellasid jne. Liigitub ta siiski kunstimuuesumide alla. 2. Millised muuseumid/filiaalid kuuluvad Eesti Kunstimuuesumi alla? 1) Kumu Kunstimuuseum – Eesti Kunstumuuseumi peahoone. Avati 17.veebruaril 2006.a. On Eesti esinduslikuim kunstimuuseum. 2008. aastal pälvis Euroopa aasta muuseumi tiitli. Kumu ambitsioon on pidevalt kaasa rääkida eesti kunstimaailmas – elada kaasa noore kunsti tekkimisele ja arenemisele. Kumu on elava kunsti muuseum, mis mitte ainult ei säilita, vaid ka loob ja toodab. Muuesumi taga on laiem teadustöö ja elav diskussioon selle üle, kuidas protsessid toimivad. Seega pole Kumu Kunstimuuseum pelgalt dekoratiivne näitustevahetamise masin. Kum...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
