Religioon vanemas kultuuriloos Mõeldes religioonile vanemas kultuuriloos, siis on tegu meie esivanemate usunditega. Usk oli lähedane teistele loodusrahvastele. Paljude loodusrahvuste kohta võimegi kasutada mõistet animism ehk loodususk, kus on loodusega kooskõlas ja sõltuvuses kogu elu. Usutakse eelkõige seda, et kõigil elusolenditel on hing. Hinge austamine on kõige olulisem, sest usutakse, et hing rändab. Ka puudel ja taimedel oli hing. Animismiga käis kaasas ka uskumus väesse. Kõigil, kõigel oli vägi. Inimestel usuti vägi olevat kätes, küüntes ja juustes. Oluline osa oli ka haldjatel, kellega pidi hästi läbi saama. Igal kodul oli majahaldjas, kellele toitu jäeti. Lisaks oli kujunenud arvamus, et mõningatel inimestel on erilised võimed, kes tegelesid ennustamise, ravimisega jne. Kujunesid välja pühad kohad ja arvatakse, et toimusid ohverdused. Ohvrikohti nimetatakse hiiedeks. Tekkisid ohvrikivid. On ...
Vello Paluoja näitus ,,Inimesi Eesti kultuuriloos III" Essee Pärnu 2011 Käisin Pärnu Keskraamatukogu 1. korruse galeriis Vello Paluoja näitusel ,,Inimesi Eesti kultuuriloos 3", mis oli avatud 30.08-12.09 2011. Näitus on jätkuks varem eksponeeritud 23 pastelltehnikas portreele, mis on maalitud kultuurilooliste isikute fotode järgi. Seekordne väljapanek koosnes 11. tööst, kujutatud oli eksiilis elanud Välis-Eesti kirjanikke jt kultuuritegelasi. Kujutatud oli kirjanikke Raimond Kolki, Valev Uibopuud, Karl Ristikivi, Bernard Kangrot, August Mälki, Pedro Krustenit, Karl-Ast Rumorit, luuletajaid Kalju Lepikut, Marie Underit, Henrik Visnapuud ja rohuteadlast-arhivaari Hugo Salasood. Näitus jätab ühtlase mulje, portreed on kõik samasugustes kuldsetes puitraamides, ovaalsete ümbristega, pigem tuhmide värvide ja neutraalse taustaga, portreteeritud on vanemas eas ja pildidki jätavad...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Eduard von Gebhardt ............................................................................................................... 4 Karl von Kügelgen .................................................................................................................... 6 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 8 Lisad ....................................................
Ajaloost 18. sajandi esimesel veerandil laastas Eestimaad rängalt Põhjasõda Venemaa ja Rootsi vahel (1700- 1721). Selle tagajärjel läks Eesti Vene impeeriumi koosseisu. Sõjas ja sellele järgnenud katkutaudis hukkus enam kui pool Eestimaa elanikkonnast. Pärast Põhjasõda olid endiselt valitsevaks luteri usk ja kirik.Kiriku sees oli rahutu, kuna olid teatud vastuolud konservatiivsete ning uuendusmeelsete inimeste vahel. Viimaste hulka võib lugeda usuvoolu nimega pietism toetajad. Pietismi esindanud vaimulikud tundsid huvi rahvale hariduse andmise vastu ja püüdsid edendada ka kirikulaulu. 1730. aastail jõudis Eesti- ja Liivimaale pietismi äärmuslik vorm hernhuutlus ehk vennastekogudus. Hernhuutlus on protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal. Rõõmsameelse, samas väga tundelise vagaduse toomine luterlikku kirikusse on olnud selle liikumise teeneks. Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Eduard von Gebhardt ............................................................................................................... 4 Karl von Kügelgen .................................................................................................................... 6 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 8 Lisad ....................................................
Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 1 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Elulugu.................................................................................................................................3 Tähtsus Eesti kultuuriloos.................................................................................................4 Kokkuvõte............................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 9 Sissejuhatus Kes meist poleks kuulnud seoses 19.sajandi rahvusliku liikumisega Johann Voldemar Jannse...
Muinasaja tähtsus Eesti kultuuriloos Muinasaeg mõjutas suuresti eesti kultuurilugu. Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis kuni 13.sajandini. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aastat. Seetõttu oli seda otstarbeks jagatud väiksemateks perioodideks. Kiviajal tegelesid inimsed erinevate tegevustega. Kunda kultuuri ajal oli eluviis omapärane. Tegeleti palju kalastamisega, selleks kasutati kalatõkkeid, püüniseid ja luust õngekonksi. Samuti tegelesid inimesed jahipidamisega, enim kütitud loomad olid põdrad ja koprad. Jahiks kasutati vibu, nooli ja liskas odasid. Kuid samas olid olulised loodusannid, näiteks juurikad, seened,marjad ja pähklid. Kunda kultuurist pärinevad ilmselt näiteks sellised sõnad eestlaste sõnavaras: eile, meri, haug, higi, Peipsi, sugu. Inimesed elasid jõgede, järvede ja merede ääres. Peale kunda kultuuri järgnes kammkeraamika kultuur. Aeg mil inimesed panusta...
Juhan Smuuli roll Eesti kultuuriloos Mitte just paljud eesti kirjanikud on käinud kaugetel ekspeditsioonidel omale inspiratsiooni ammutamas oma tulevaste teoste jaoks. Samuti on väga väike nende kirjanike osakaal, kes on oma kirjutistes maininud Muhu saart ning kirjutanud selle saare elanikest, juhtumistest ja muust nendega seotud asjadest. Kuid üks selline kirjanik siiski on - Juhan Smuul. Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhumaal Koguva külas Tooma talus. Selles ,,kalurite ja kaptenite, tüürimeeste ja madruste" külas möödusid tulevase kirjaniku lapseaastad, poisiiga ja noorukipõlv. Elukäiku liigendavate sündmuste poolest oli see küllalt üksluine aeg. 1930. aasta sügisel hakkas Juhan õppima Piiri kuueklassilises algkoolis, mille lõpetas 1936. aasta kevadel. Isa nägi Juhanis Tooma tulevast peremeest ja püüdis oma nooremat poega selleks tõsiseks kohustuseks ette valmistada. Tema soovil tuli minna Jänedale p...
Religioon Eesti vanemas kultuuriloos ja kristlus Muistsete eestlaste usk erines suuresti tolleaegsest ristiusust. Nii palju kui on meie esivanemate ajaloo kohta teada, on eestlased olnud nn. loodusrahvad, kelle muistsete uskumuste keskses kohas oli animism, mis sümboliseerib hingeusku. Animismis usuti, et terve meid ümbritsev maailm on hingestatud alates puudest, põõsastest, loomadest ning lõpetades taeva ja maaga. Siinkohal väärib märkimist briti antropoloog Edward Burnett Tylor 1871 aastal ilmunud teoses esitatud väide, mille kohaselt esineb mingil määral animismi kõigis maailma usundites (kaasaarvatud ristiusus). Looduse ning ümbritseva maailma hingestatusega tuli animismi puhul ka see kaasa, et hingestatud objektidel oli oma üleloomulik vägi. Muistsete eestlaste jaoks olid kõige pühamad kohad hiied ehk looduslikud pühapaigad. Hiiede all peeti peamiselt silmas pühasid puudesalusid, aga leidus ka teisi ...
Johann Voldemar Jannsen Paljud eestlased oskaksid nimetada ühe Johann Voldemar Jannseni teenena seda, et ta on meie hümni ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnade autor. Kui mitte just seda, siis mõni muu fakt Jannsenist on kindlasti ühele õigele Maarjamaa elanikule teada. Kes vähegi eesti ajalugu õppinud ja uurinud on, sellele Jannseni nimi võõras kohe kindlasti olla ei saa. Tegelikult on hümnile sõnade kirjutamine vaid üks väga väike killuke kogu tema suurest tööst eesti rahva hariduse, kirjanduse, teatrielu ning rahvustunde edendamisel. Johann Voldemar Jannsen on pärit Vändrast ning läbinud seal kihelkonnakooli. Hiljem koolitas end Vändra pastori Carl Köberi juures ning 1838.aastal asus ta tööle Vändra köstrina. Seejuures õppis ta kirjakeelt, et tõlkida esmajoones saksakeelseid raamatuid. Jannsen oli teinud kaks katset, et saada tsaarivõimudelt luba ajalehe väljaandmiseks. Kuna eelnevad äraütlemised olid teda ettevaat...
Finland Huvudstad: Helsingfors (Helsinki) Invårtal: ungefär 5,5 miljoner invånare Oficiella språk: finska, svenska Statsskick: parlamentarisk republik Statsminister/Premiärminister: Juha Sipilä Presidenten: Sauli Niinistö Flaggan: En vit flagga med ett blått kors Storlek: 338 000 km2 Valuta: Euro Självständighet: 3. januari 1918 MEN nationaldag(!)- 6. December Eksportartiklar: trä, kemikaler, metall, papper Finland: öster om Sverige (och Norge), norr om Estlan, väster om Ryssland Hur kallas landet? Natur? - Tusen sjöarnasland, många öar (ungefär 180 000), renar och älgar, många granit klippor När bor finlandssvenskar? - I Helsingfors, nära Sveriges gräns (piir): Vasa, och Mariehamn (Åland) 3 finska företag - Linux, Marimekko, Angry Birds, Fazer, Hesburger 3 uppfinningar - SMS, skogar, ljudfilm, bastu Kalevalas författare - Elias Lönnrot Konstnär: Akseli ...
Johann Voldemar Jannsen ja tema osa eesti kultuuriloos Sissejuhatus Johann Voldemar Jannsen, eesti rahvusliku liikumise tegelane ja ajakirjanik, on kõigile eestlastele tuntud ennekõike Eesti Vabariigi hümni sõnade autorina. Kuid Jannsen on siiski midagi enamat, kui lihtsalt mees, keda me vabariigi aastapäeval hümni lauldes meenutame. Ta on papa Jannsen, Postipapa...mees, kellele peavad tänulikud olema kõik meie ajakirjanikud, lauljad, luulehuvlised ja meie kalli isamaa patrioodid. Lapsepõlv ja haridustee Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail (mõningail allikail ka 4. mail) 1819. aastal Vana-Vändra vallas mõisa vesiveskis möldri pojana, "kui eesti rahva priius oli 40 päeva vana". Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis. Papa Jannsen (Jannseni üks hüüdnimedest) oli põline vändralane, tema esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu inimpõlve möldritena, saeveskipidajatena...
Paul Pinna Koostas: Kätlin Maal Pelgulinna gümnaasium 11 H 2010/2011 Paul Pinna 3.oktoober 1884- 29.märts 1949 Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Elulugu Kodanikunimega PaulOttoHermann Pinna Pinna sündis 3.oktoobril 1884 linnaametnike perre. Ta õppis Tallinna linnakoolis. Ta oli abielus Netty Pinnaga (18841937), hiljem Milly Altermanniga. Tal olid lapsed mõlemast abielust. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Teatritegevus Lavategevust alustas 1898. aastal Estonia Seltsis. Aastal 1...
Rahvuslik liikumine ja (rahvus)romantism eesti kirjanduses 1860 1885 Ajavahemikku 1860 1885 nimetatakse Eesti ajaloos rahvusliku liikumise (RL) ehk ärkamise ajaks. Sellal kujunes Eesti aladel elanud talupoeg-maarahvas omapärast vaimset kultuuri loovaks eesti rahvuseks. Pärisorjuse kaotamine Venemaal 1861. aastal tõi olulisi muutusi ka eesti talupoja ellu; neil avanes võimalus talusid päriseks osta, sellega tõstis pead ka rahvuslik eneseteadvus. Rahvuslikku liikumist asusid juhtima eesti ühiskonnategelased. Peterburis tegutses maalikunstnik Johann Köleriga eesotsas nn Peterburi patriootide rühm, kes toetas eestlaste rahvuslikke püüdlusi. Peterburist sai tõuke isamaaliseks tegevuseks ka üks Eesti hilisemaid RL juhte Carl Robert Jakobson, kes töötas seal tol ajal gümnaasiumiõpetajana. Eestimaal sai RL koldeks esialgu majanduslikult enam arenenud Viljandimaa; hiljem kujunes...
Hugo Treffneri Gümnaasium Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos Referaat Merlin Paas Juhendaja Maia Käppa Tartu 2008 2 3 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................5 1 C. R. Jakobsoni noorusaastad...........................................................................................6 1.1 Lapsepõlv ja kasvatus................................................................................................6 1.2 Vanemad....................................................................................................................7 1.3 Õpilasena Cimze seminaris ........................................................................
Rühmatöö E. Vilde ,'Mäeküla piimamees'' VI moodul: 1. Leidke teose teema (millest Vilde kirjutab) ja sõnastage see mõne lausega. E. Vilde kirjutas raamatu talupojast, kes materiaalse heaolu nimel on suuteline ohverdama oma abikaasa keha, au ja väärikuse, ning mõisnikust, kes muidu naist ei saa/leia, kui raha/varanduse eest. 2. Püüdke sõnastada teose idee mida kirjanik soovib oma lugejatele öelda. Kõik on müügiks. Inimene (mees) märkab alles siis mis tal oli, kui see enam ainuüksi talle ei kuulu. 3. Sõnastage teose probleemistik millised on erinevate tegelaste probleemid ja kuidas kirjanik need lahendab? Millised probleemid tulenevad ajast ja sotsiaalsetest oludest? Tõnu probleemid : · Tõnu tahab iga hinna eest rikastuda mõisnik pakub selleks vahetuskaupa (naine piimatalu vastu) · Tõnu probleem on Mari plaaniga nõusse saada mari ei suutnud pidevale ...
Islam. Tööjuhend kultuuriloos õpik ,,Inimene, ühiskond, kultuur" II osa keskaeg alusel I osa: lk 50-55 Muhamed ja kalifaat 1. Mis on mis? Leia järgmiste mõistete, sõnade, nimede tähendused, kirjuta oma vihikusse Meka, Kaaba tempel, Allah, Muhamed, islam, moslem, koraan, raamatu rahvad, prohvet, Mediina, kaliif, dzihaad, emiir 2.Kuidas mõjutasid araablaste traditsioonilised uskumused ning kristlus ja judaism islami kujunemist? (lk 50) 3. Millal, kuidas, kus tekib islam? Missugune oli Muhamedi roll islami tekkes? (lk 50-51) 4. Millistel põhjustel käisid araablaste vallutused käsikäes islami levikuga ja mis tagas araablaste kiire sõjalise edu? (lk 52-53)Ei ole vajalik, aga kui huvitab, vasta siis. II osa: lk 56-61 Islam. Usk ja kultuur 1. Iseloomusta Koraani (tee ideekaart): mida sisaldab, millest on juttu, milline on tähtsus (lühidalt märksõnadega, kokku u 8 joont) 2. Koosta konspekt islami viie tugisamba kohta (vormista punktidena, kasut...
Renessanss Renessanss oli kõrgkeskajale järgnenud,14. sajandi algusest 17. sajandi alguseni väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Renessanss sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ning levis sajandite jooksul ülejäänud Euroopasse. Kuigi paberi kättesaadavus ja trükikunsti leiutamine kiirendasid ideede levikut, ei olnud muutused kõikjal samasugused. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Ars nova on 14. sajandi peamiselt Prantsusmaal viljeldud muusikastiil. Stiil sai nimetuse Philippe de Vitry umbes 1322. aastal kirjutatud traktaadi Ars Nova järgi. De Vitryd peetakse stiilile alusepanijaks. Stiili algusajaks on loetud Gervais du Bus'le omistatud luuletuse "Roman...
Antiikkirjanduse iseseisev kontrolltöö 1. Mida tähendab sõna "antiik"? Sõna ,,antiik'' tuleneb ladinakeelsest sõnast antiquus, mis tähendab ,,vana'' või ,,muistne''. 2. Mis koht on antiikkultuuril maailma kultuuriloos? Antiikkultuur oli aluseks nii Euroopa kui ka teiste maailmajagude kultuuridele. 3. Kes oli pedagoog? Pedagoog oli usaldusväärne, sageli vanem ja kogenum ori, kellele usaldati laste kooli saatmine ja nende tagasitoomine. 4. Mida tähendab"carpe diem"? ,,Carpe diem" tähendab korja/kasuta päeva. 5. Kes oli peajumal.Kirjuta temast lähemalt. Peajumalaks oli Zeus. Ta oli vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Ta oli titaanide Kronose ja Rhea poeg. Tema sümboliteks olid valitsuskepp, piksenool ja kotkas. 6. Kes oli Aphrodite? Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna. 7. Nimeta sepatööjumal. Hephaistos oli sepatööjumal. 8. Kuidas suhtusid kreeklased j...
10.KLASS ARVESTUSLIK KONTROLLTÖÖ NR.3 RENESSANSIAJASTU MUUSIKA 1.Selgita mõisted ,, renessanss ", ,, humanism " Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli kõrgkeskajale järgnenud,14. sajandi algusest 17. sajandi alguseni väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Humanism - väärtushinnangute lähtumine inimesest. 2.Milline oli renessansiajastu ideaalisiksus Renessansiajastu ideaalisiksus oli kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene 3.Nimeta ja kirjelda renessansiajastu uudseid pille lauto näppekeelpill klavessiin ja klavikord klaveri eelkäijad viola da gamba - tsello eelkäija pommer , krummhorn ja tsink puhkpillid 4.Nimeta ja kirjelda renessansiajastu mitmehäälseid laule Motett erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga (vaimulik motett, ladinakeelne ). Madrigal - 14.sajandil 2 või 3 häälne laulkarjuseidüllist või armas...
Tallinna Ülikool Õigusakadeemia Kadri Soonberg TARTU ÜLIKOOLI ASUTAMINE Essee Tallinn 2011 Tartu ülikooli asutamine 1632. aastal. Liivi sõja lõppedes 1583. aastal kehtestati Lääne- ja Põhja-Eestis Rootsi võim. Kuningas kinnitas siin kõik aadli senised õigused ja eesõigused. 1600. aastal hakkasid kolm kuningat Eesti alade pärast uuesti võitlema. 1611. aastal sai Rootsi kuningaks Gustav II Adolf, kes sõlmis Poolaga vaherahu ja sai endale ka Põhja-Eesti alad. Brömsebro rahuga loovutati ka Saaremaa Rootsile. Nii oli kogu Eesti ala läinud Rootsi riigile. Rootsi valitsusajal loodi uus kohtukorraldus. Ametisse seati adrakohtunikud ja sillakohtunikud, kes tegelesid talupoegadega. Maakondades tegutsesid meeskohtud ja maakohtud, kes tegelesid mitteaadlikega. Suuremaid süüasju arutasid juba Eestimaa Ülemmaakohus ja Liivimaa Õuekohus, mis asus Tartus. 1629....
1.Millistest tekstidest leiab vanimaid kirjapanekuid eestlaste kohta.Millist infot nendest tekstidest saab?Kes, miks neid tekste kirjutasid?13.saj tekkis eesti kirjakultuur. 1525.a trükiti esimene eesti keelt sisaldunud raamat.16-17.saj pandi alus eesti kirikukirjanduse traditsioonile ja eesti kirjakeelele.1739a. ilmus eesti keeles Piibel.17.saj sündis eesti ilmalik kirjandus.Esimene eestlaste loodud luuletus on Käsu Hansu ,,OH! Ma waene Tardo linn." 2.K.J.Petersoni, Fr.R.Faehlmanni, Fr. R.Kreutzwaldi tegevusest ja tähtsusest eesti kultuuriloos. -Peterson:Esimene eesti rahvusest mees, kes kirjutas eestlastele kui võrdväärsetele.Ta sõnastas mõtte, et ka eesti keel võiks käia kultuurkeelena, sest sellest keelest võiks saada haridust ja kõike sellega mis sellega seostub.14.märts sünna tal ja seda peetakse emakeelepäevana. -Faehlmann:Ta oli esimene, kes hakkas eesti rahvaluulet kasutama kirjandusteoste algmaterjalina kindlatel rahvuspoliiti...
1.Millal ja kus sai alguse koorilaulu traditsioon Eestis? Nimeta piirkondi, kohti ja õpetajaid. 16. Sajandil olid Tallinnas ja Tartus võimekad kirikukoorid, kuhu kuulusid peamiselt linnakodanikud. 18. Sajandil loodi koore aga ka väiksemates asulates, näiteks: Tormas, Põltsamaal ja Simunas. Nüüd said kooriga liituda ka talupojad ja kohalikud. Kanepis ja Laiuse kihelkonnakoolis anti väga head muusikaõpetust. Näiteks Laiuse koguduseliige Jüri Sommer pani kokku kohalikest õpilastest ja talupoegadest koori, mis pani aluse sealsele väga aktiivsele koorilauluharrastusele. 2.Kuidas aitas koorilaulu levikule kaasa Cimze seminar? Missuguseid õppeaineid seal õpetati? Kooriliikumise arengule aitasid hoogsalt kaasa Cimze seminari õpilased. Seal valmistati ette köstreid ja kihelkonnakoolide õpetajaid. Cimze seminaris õpetati põhjalikult muusikat. Õpilased pidid oskama harmoniseerida koraale ja rahvalaule. Cimze juhatas isiklikult seminari õpilastest ...
Kultuurilood I Eksamiessee Kultuurilugu on inimestele ja inimese loodud, kas siis käte või vaimuga. Kultuuriloos esineb järjepidevus, see on üleelanud võimuvõitlusi ja nälga ning läbi rahva suu püsima jäänud. Kultuurilugu on "suur lugu", sest see räägib suurtest tegudest ning kangelastest, olgu need siis inimesed või jumalad. "Väikeste inimeste" lugu, sest nemad on selle edasi kandjad. Suur osa kultuurilugudest ongi säilinud tänu suulise kultuuritraditsiooni olemasolule. See on kunstiteos, mis kasutab oma keelt võimalikult kõrgel tasemel, kandes edasi väärtusi. Üks olulisemaid on kahtlemata, 2050 aastat tagasi rootükiga savitahvlile kirjutatud, vana-sumeri eepos. Alles 19. sajandil avastas arheoloog Layland põrunud mineva linnast Gilgameshi tükid, mis aegamisi taastati. Sellise huku läbiteinud eepos, mille keskmeks on problemaatiline kun...
RENESSANSS Renessanss 14.-16.sajand · Mõistega "renessanss" (pr renaissance taassünd) tähistatakse kultuuriloos antiikkultuuri ideaalide taassündi ning seda mõistet hakati esmalt kasutama seoses Itaalia 14.-16.sajandi kultuuriga. · Muusikaloos on Itaaliast olulisemal kohal Prantsusmaa (14.saj.) ja Madalmaad (15 saj.). Teadus ja ajalugu · Mikolaj Kopernik (1473-1543) väitis, et Päikese ja tähtede näiv liikumine on seletatav Maa ja teiste planeetide tiirlemisega ümber Päikese ning samaaegse pöörlemisega ümber oma telje. Kopernik pidas Päikest universumi keskpunktiks. Teadus ja ajalugu · Galileo Galilei (1564-1642) valmistas esimese teleskoobi. · Johann Gutenberg (1400-1468) leiutas trükikunsti. · Martin Luther (1483-1546) algatas Saksamaal reformatsiooni (usupuhastuse). · Christoph Kolumbus (1451- 1506) avastas 1492.a. Ameerika. Eesti · 1558-1583.a....
MEHED EI NUTA Film "Mehed ei nuta" on valminud 1968.aastal Eesti Telefilmi poolt. Film on tund ja 20 minutit pikk ning on žanrilt komöödia. Raadios kuulutatakse, et kõik, kes kannatavad vähegi unepuuduse all koguneda haiglasse saatekirja saama. Üks seltskond mehi viiakse paadiga saarele, ühte tallu, mida tutvustatakse sanatooriumi nime all. Talu ei vastanud loomulikult meeste ootustele ning ühiselt hakatakse mõtlema põgenemisplaane. Lõpuks asi laheneb ning mehed saavad teada ka, et eksisteeris ka õige sanatoorium, kuhu mehed siiski minna ei soovinud. Filmi režissöör on Sulev Nõmmik ning stsenaariumi on ta koostanud koos Enn Vetemaaga. Operaatoriteks Eino Aas ning Kalju Jõekalda, montaaž Salme Kõrvemann. Muusikalise poole eest on hoolt kandnud Ülo Vinter. Filmis on üles astunud väga paljud hinnatud näitlejad. Peaosades näiteks: Ants Lauter, Ervin Abel, Kalju Karask, Lia Laats, Voldemar Kuslap, Endel Pärn,...
Medicid ja nende osa Euroopa kultuuriloos Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Firenze ja Medicid Renesnsi sünnipaik oli Itaalias asuv Firenze. Selles linnas oli tähtsal positsioonil pangandusega rikastunud Medicite suguvõsa. Üle 300 a vaid paari lühiajalise vahega, olid nad linna tegelikeks valitsejateks. Sellest suguvõsast olid pärit kolm paavsti, kaks Prantsuse kuningannat ning alates 1532 a-st Firence hertsogid ja 1569-1737 Toscana suurhertsogid. Suguvõsa silmapaistvaim esindaja oli aga Lorenzo de' Medici e. Lorenzo Tore. Medicid Pärast Cosimo di Medici surma tõusis dünastia etteotsa Lorenzo isa Pietro di Medici kui Cosimo seaduslik järeltulija. Prantsuse kuningas Louis ...
KODUNE TÖÖ 3 1.Kes on pildil? Kuidas ta on seotud Eesti ajalooga?(2p) Pildil on Georg Friedrich Parroti, kes oli Tartu Ülikooli esimene rektor. 2.Millal taastati Tartu Ülikooli tegevus? Miks Venemaa valitseja otsustas ülikooli tegevuse taastada?(2p) 21.-22. aprill 1802 taasavati Tartu ülikool. Seal koolitati tulevasi professoreid Venemaa ülikoolidele. 3.Mis keeltes toimus Tartu Ülikoolis õppetöö?(2p) Tartu Ülikool oli saksakeelne Vene riigiülikool. 4.Kes on pildil? Millega ta kultuuriloos on tuntuks saanud?(2p) Pildil on Karl Ernst von Baer. Ta on kaasaegse embrüoloogia(teadus loote arenemisest) rajaja. 5.Reasta koolitüübid tähtsuse järjekorras, alustades madalamast.(1p) 2.Kihelkonnakool 3.Kreiskool 1.Vallakool 4.Gümnaasium 6.Kirjutage õige nimi.(5p) Kuusalu pastor, kes koostas uue eesti keele grammatika- Eduard Ahrens Eestlasest kunstnik, töötas Peterburis tsaari õukonnas- ...
Valgamaa Kutseõppekeskus. Tisler 1. Renessanss kirjanduses, muusikas, kunstis Referaat Koostas: Rimmo Veinimäe Juhendaja: Sirje Speek 2009 Renessanssi mõiste: Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja France...
1.Mis põhjustas Liivi sõja? Kõik sõtta astunud riigid olid huvitatud oma valduste laiendamisest Liivimaal. Sõja tegelikud põhjused peitusid aga vastandlikes kaubandushuvides. Kõige rohkem ihkas Liivimaad Venemaa, mille troonil istus võimukas valitseja Ivan IV ehk Ivan Julm. Sel laieneval ja agressiivsel riigil oli vaja laiendada kaubavahetust Lääne Euroopaga, millega liivlased polnud aga nõus. 2.Mis oli Liivi sõja ajend? Ajendiks sai Tartu maks, mida Tartu piiskopkonna feodaalid ei suutnud maksta. 3.Mida kujutas endast Liivimaa hertsogiriik ja kes oli hertsog Magnus? Liivima kuningriik- Lääne- ja Kesk- Eesti alad ( Haapsalust Pärnuni, Paide, Põltsamaa) (Moskva hakkas otsima toetajaid kohaliku aadli hulgast, pakkudes endisele Saaremaa asevalitsejale Taani hertsog Magnusele Liivimaa kuninga tiitlit. Vallutatud linnustest loovutas Ivan Julm Magnusele Põltsamaa, millest sai nukukuningriigi keskus) Hertsog Magnus- endine Saaremaa asevalit...
Felix Mendelssohn-Bartholdy 1809-1847 Mendelsson sündis Hamburgis rikkas ja kõrgelt haritud juudi perekonnas. Is aoli ungarlane, pankur. Perekonna jõukus ja inimesed, kellega suheldi mõjutasid otseselt Mendelssohni arengut ja käekäiku. Muusikaõpinguid alustas kalveril ja viiulil. 1819 algasid kompositsiooni õpingud ja lisandusid ka teised (solfedzo, literatuur jne). Eeskujud: J. S. bach, G. F. Händel, A. Vivaldi. Kuni Mendelssohn polnud oma raske iseloomu tõttu enamike kolleegidega vastuolus kogub üha uusi sõpru. Lähimad: R. Schumann, F. Chopin, F. Liszt. Kontakteerub Hector Berlioziga. Tööpaigad: Leipzig, Berliin, Köln. Üle-Euroopaline sündmus: Leipzigi konservatooriumi avamine 1843. Avamise tingis proffessionaalsete muusikute puudus. Kool hakkab koolitama kogu Euroopale. Eeldas parimaid õppejõude (sh Schumann). 1. rektor oli Mendelssohn ise. Asutas Gewandhaus orkestri (1844). Võtab kasutusele dirigendikepi. Mendelssohnil on eriline k...
1. Renessanss 14. - 15. saj. väldanud periood Euroopa kultuuriloos (vaimne ja kultuuriline murrang Lääne-Euroopas 14. 15. saj.) 2. Humanism Inimese ja inimlikkuse vaartustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas. 3. Renessanssi keskused a. Itaalia Firenze, 16. saj. Rooma ja suurt osa mängis ka Veneetsia. 4. Renessanss võttis eeskuju antiigist. 5. Mille poole püüdlesid renessanssi aja maalikunstnikud? a. Kunstist sai arulemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. 6. Mida ja kuidas nad püüdsid edasi anda? Itaalia kõrgrenessanss? a. Püütakse edasi anda õhkava luule(poeesia) tunnetust. 7. Mida võtsid antiikajast üle skulptorid? a. Kujud anti edasi tõetruult, hakati jälle kujutama rõivastamata keha. 8. Mis on palatso? Kirjelda seda. a. Paleed, kolmekordsed, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse sise...
Küsimused (Barokk) 1. Seleta mõistet ,,Renessanss" Tähistatakse kultuuriloos antiikkultuuri ideaalide taassündi ning seda mõistet hakati esmalt kasutama seoses Itaalia 14.-16. saj. kultuuriga. 2. Mida tähendab ars nova? - Muusikastiil Prantsusmaal 1320-1380. (oli töös 1. Real) 3. Kirjelda ars nova koolkonda, nimeta silmapaistvaim helilooja. 3- ja 4-häälsed motetid, need mitme ühel ajal kõlava tekstiga teosed esindasid oma aja kõige keerukamat kompositsioonitehnikat, mida iseloomustab matemaatiliselt korrastatud rütm. Guillaume de Machaut (1300-1377). ( oli töös 1. Real) 4. Kirjelda Madalmaade koolkonda Häälte sarnasus ja pehme kooskõla, ühised meloodiakujundid. (oli töös 2. Real) 5. Nimeta 15.-16. Sajandi olulisemad muusikazanrid ja iseloomusta neid lühidalt. Sansoon-pr keelne ilmalik polüfooniline laul, Frottola-lihtsas vormis salmilaul, millel on tihti ka refrään, Villanella-laul, mis m...
Küsimused ja vastused :D 1.Selgitage kahe näite abil Chlodovechi ajaloolist tähtsust? Chlodovech - tema valitsusajal võtsid Frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Ta võttis vastu ristiusu 496. Aastal katoliikluse vormis. Chlodovech pani aluse Frangi kuningriigile 5. Sajandi lõpul, ning muutis Merovingide võimu päritavaks. 2.Mis kasu tõi ristiusu vastuvõtmine frankidele? Ristiusu vastuvõtmine 496. aastal kindlustas Chlodovechi võimu. Rooma vaimulikest said Chlodovechi kindlad liitlased. Tüli koral mõne teise germaani rahvaga asus ristiusu kirik peaaegu alati frankide poolele. Nii tuli ristiusu vastuvõtmine frankidele suureks kasuks. Mis kasu tõi frankide ristiusustamine katoliku kirikule? Kuna Ariuse õpetus katoliikule õpetusele järk-järgult alla jäi, andis see frankidele suure poliitilise eelise – olulist mõju ja võimu omav katoliku kirik vaatles neid kui „õigeid“ kristlasi, kes väärisid toetust võitluses väärõpetuse tunnistajatega. ...
"Lugu Igori sõjaretkest" 2014 Lugu Igori sõjaretkest 1185. ja 1187. aasta vahel tundmatu autori poolt. ,,Lugu Igori sõjaretkest" pole eepos. Algselt kirjutatud vana idaslaavi keeles. Tähtsal kohal rüütliau ja patriotismi ülistamine, kangelaste idealiseerimine, sündmuste ja nende osalejate hüperboliseerimine. Teos kutsub üles lõpetama vürstide omavahelised tülid ja ühinema ühtseks Venemaaks. Sisu Novgorodi - Severskis valitseb vürst Igor. Polevetside hõim tungib kallale. Igor alustab sõjaretke koos poja, venna ja vennapojaga polovetside vastu. Sõjakäik nurjub. Igor satub vangi, linn hävitatakse. Igor on Khaani Kontsaki juures, kes tahab kokkulepet sõlmida. Igor pole nõus ja põgeneb. Hiljem abiellub Khaani tütrega ja Khaanist ja Igorist saavad taas liitlased. Pärast võitlust polovetside vastu Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase ...
Noor-Eesti Noor-Eesti Kirjanduslik rühmitus Eestis Sai alguse 20.sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest Tegutses 1905-1915 Anti välja viis "Noor-Eesti" albumit Sai nime Soomes ilmuva väljaande järgi Rühmituse liikmed Gustav Suits oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte 20.sajandi alguse üks oluline luuletaja tema kõnest sai ,,Noor Eesti`` 1 albumi sissejuhatus eesti kirjandusteaduse looja ja põhjendaja akadeemiline õpetaja Friedebert Tuglas Elas ja töötas aastatel 1886-1971 Novellid, romaanid, reisikirjad, miniatuurid, monograafiad, tõlked Varasemad novellid kujutavad realistlikult ja kriitiliselt Eesti ühiskonda 20. sajandi alguses Osales veel kirjandusrühmituses Siuru ja Tarapita Oli Eesti Kirjanike Liidu ning kirjandusajakirja Looming asutaja Teda võib nimetada ka sõnadega maalijaks Ta on toonud eesti keelde uusi värvinimetusi On...
Guggenheim Omanimelise kunstimuuseumi rajamiseks asutas Sveitsi päritolu USA tööstusmagnaat ja filantroop Solomon Robert Guggenheim (18611949) 1937. aastal sihtasutuse. Moodsa kunsti muuseum avati 1959. aastal New Yorgis ja see on sarnastest maali- ja skulptuurikogudest üks suuremaid ja kuulsamaid. Guggenheimi sihtasutusel on peale New Yorgi peamuuseumi Bilbao, Venezia, Berliini ja Las Vegase muuseum. Igal aastal käib Guggenheimi muuseumides üle 2,5 miljoni kunstihuvilise. Nüüd on jõutud niikaugele, et oma Guggenheimi muuseumi saab ka Ladina-Ameerika. Juuni algul kuulutati arhitektuurivõistluse võitjaks Mehhiko arhitekt Enrique Norten , kelle projekti järgi hakatakse muuseumihoonet ehitama järgmise aasta lõpus Guadalajara linnas, see valmib 2010. aastal. Hoone kõrguseks on plaanitud 180 meetrit ja maksumuseks 150200 miljonit dollarit. Muuseum hakkab paiknema linna keskpargis üle 600 meetri sügavuse Ob...
Jakob Hurt (1839-1907) Jakob Hurt oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane ning ühiskonnategelane. Jakob Hurda olulist osa 19. sajandi teise poole muutuvas eestluses on rõhutatud tema tegevuse käsitlejate poolt läbi 20. sajandi kaasajani välja. Tänasele inimesele, kes vaadeldava murranguaja suhtes eesti kultuuriloos huvi tunneb, kangastub Hurt eelkõige suhteliselt tasakaaluka intellektuaalina, kes vajadusel on olnud võimeline ka programmilisteks pöördumisteks ja sõnavõttudeks suuremate hulkade ees. Jakob Hurt alustas õpinguid Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis. Edasi õppis Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis, ning usuteadust Tartu ülikoolis ja sai 1886 Helsingi ülikoolis doktori kraadi Alustanud juba üliõpilasena ÕES-is ja "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritusteisa. Samuti olles Jakob Hurt Eesti Ki...
VALGUSTUSAJASTU 1670 – 1780.a. Valgustus on periood Euroopa kultuuriloos, mida iseloomustab usk mõistuse võimalikkusse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Selle ajastu tekke eelduseks võib lugeda renessanssiajastut. Rene Descartes – Cogito, ergo sum (ma mõtlen, järelikult olen olemas) Usk mõistuse jõusse maailma ümber kujundamiseks ja paremaks muutmiseks. Alguse saanud Inglismaalt. Fr. Bacon – empirismi rajaja (isiklik kogemus), I. Newton (füüsika rajaja), Th. Hobbes – ühiskondlik leping – looduslik ja tsivilisatsiooni seisund – Bellum omnium contra omne – kõigi sõda, kõigi vastu. Enesesäilitamise instinkt. John Locke – üleskutse inimese õigusi kaitsma ja arendama viisakust ja mõistust. Riik peab inimest säilitama ja kaitsma. 18.SAJANDIL – KESKUS PRANTSUSMAA Charles Louis de Montesquieu – „Pärsia kirjad“. Kuulsaim tõde – võimude lahusu...
Renessanss Sissejuhatus Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14-17 sajandi Euroopa kultuuriloos. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja human...
Tartu Ülikool Tartu Ülikool, mille sümboliks on kuue valge sambaga peahoone, on üks silmapaistvamaid tähiseid Eesti haridusja kultuuriloos. 1632. aastal Rootsi kuninga Gustav II Adolfi asutatud ülikool on läbi sajandite jaganud vaimuvalgust selles Euroopa kultuurikeskustest kaugele jäävas maanurgas, mille tähendus ja tuntus seostus eelkõige Tartu ülikooliga. Ülikooli ajalooline hoonestu on klassitsistliku arhitektuuri kaunimaid näiteid Eestis ning on oma kompaktsusega üheks huvitavamaks 19. sajandi ülikooliansambliks Euroopas. Kreeka arhitektuuri vaimu peegeldav ülikooli peahoone koos Toomemäel paikneva tähetorni, anatoomikumi, toomkiriku varemetesse ehitatud raamatukogu, kliinikute ja Toome sildadega on kujundanud Tartu vanalinna arhitektuurse ilme, andes linnale hellitusnimeks Emajõe Ateena. Aastail 18041809 ehitatud peahoone ja osa Toomemäe ansamblist kavandas Johann Wilhelm Krause, kes kunstiharidus...
Eepos ,,Kalevipoeg" kui eesti kultuuri alussammas Eepos kui üks suur, jutustava sisuga, luulevormis kirjutatud teos, millele on antud võimas kultuuriline tähendus esindamaks teatud rahvust üle maailma. Eepilist loomingut on olnud pea kõigil maailma rahvastel, aga vähestel on leidunud sellist kirjameest, kes koguks kokku rahva suus levinud jutud ning need üheks suureks teoseks kokku vormiks. Eeposes ,,Kalevipoeg" kujutletakse eesti rahvuskangelast Kalevipoega kui töörügajat, võitlejat ja igati võimast teomeest kes hoolis oma rahvast. Tuleks aga mõelda, et miks ometi on eeposel ,,Kalevipoeg" nii suur osatähtsus eesti kultuuriloos? ,,Kalevipoega" hakkas algselt kirjutama F.R Faehlmann, kes pani aluse algsele versioonile Kalevipojast. Ta jättis eepose kirjutamise hoopis pooleli ning selle võttis üle F.R Kreutzwald, kes hakkas ,,Kalevipoega" täiendama arstiameti kõrvalt. Kirjandus- ja rahvaluuleteadlaste ringid...
1.Nim.3 klassitsismiaja heliloojat ( 3 viini klassikut). Franz Joseph Haydn Wolfgang Amadeus Mozart Ludwig van Beethoven 2.Nim. 2 barokiaja heliloojat. Johann Sebastian Bach Georg Friedrich Händel 3.Nim. 2 uut žanri klassitsismiaja muusikas. Sümfoonia Sonaat 4.Sümfoonia, keelpillikvarteti, instrumentaalkontserdi mõiste. Sümfoonia on mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Keelpillikvartett on mitmeosaline teos 2 viiulile, vioolale ja tšellole. Instrumentaalkontsert on mitmeosaline teos soolopillile orkestri saatel. 5.Nim. 3 uut žanri barokiaja muusikas. Oratoorium Passioon Kantaat 6.Mis saj. oli keskaeg, romantism, barokk, klassitsism, renessanss? Keskaeg: 5.-13. saj Romantism: 19. saj Barokk: 17.-18. saj I pool Klassitsism: 18. saj II pool-19. saj I veerand Renessanss: 14.-16. saj 7.Nim. 5 romantismiaja heliloojat. Schubert ...
Anete Merilin Leetberg Aule Pihlak Renessanss sai alguse Põhja-Itaalia linnriikidest, mis olid rohkem arenenud ja kõige lähemal antiigipärandile. Järgneva kahe sajandi jooksul levis üle Euroopa ja tõi kaasa suure murrangu inimeste mõtteviisis. Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. 14. sajand eelrenessanss 15. sajand vararenessanss 16. sajand - kõrgrenessanss Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirduks ainult vana meeldetulet...
Muusika arvestus 1. Impressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering . Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 19. sajandi lõpp kuni 20. sajandi algus. Sai alguse 19. sajandil 90-ndail. Helilooja justkui maalib helidega; harmoonia väljus klassikalistes piiridest; muusikat iseloomustas pidev voolavus; selles muusikas puuduvad tugevad elamused, võitlus pinged; värske ja värviküllane; kõla ilu; heterofoonia - häälte paralleelne liikumine (mitme kordistatud ühehäälsus); polütonaalsus - mitme helistiku üheaegne kõlamine. Heliloojad: Claude Debussy, Maurice Ravel, Ottorino Respighi. 2. Neoklassitsism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! Peale esimest maailmasõda tekkis neoklassitsism, olles vastukaaluks impressionismile ning romantismile. Põhimõtteliselt toimus klassitsismi taaselustamine. Iseloomulikuks jooneks on muusik...
Troopiline ja Lõuna-Aafrika: põlisrahvaste kultuuri erijooni Hanna Kuusemaa II dek Tartu Kunstikool Aafrika maailma kultuuriloos · "Inimühiskonna häll". Leitud luumaterjali inimese evolutsiooni kõigist arenguetappidest · Kõrgkultuurid(nt. Vana-Egiptus, nn Musta Aafrika rahvaste kõrgkultuurid) · Materjaalsest kultuurist vähe säilinud · Uurimisel tuginetakse peamiselt suulisele pärimusele, rännumeeste kirjeldustele või arheoloogiaallikatele Lääne Aafrika NOKI KULTUUR · 500 eKr- 200 pKr · Rahva kõrge aengutase · Rauasulatus · Terrakota nõud ja kujud, eriti aga terrakotapead. Looma- ja inimpead voolitud ainulaadses stiilis, nende grotsekne väljendusviis erineb Aafrika traditsioonilise kunsti laadist JORUBAD · Panus Troopilise Aafrika kultuurile väga suur, eriti muusikas ja skulptuuris · Linnriigid tekkisid põhi...
Referaat 8. klass Renessanss, prantsuse sõnast renaissance ehk eesti keeles taassünd oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustussejäänudantiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renesansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suuri...
Madalmaade koolkonnad Sissejuhatus Madalmaadena mõistetakse Euroopa kultuuriloos kogu piirkonda, kus räägitakse flaami ehk hollandi keelt. Ligi kahe sajandi vältel kogu Lääne-Euroopa muusikastiili määranud madalmaade koolkond kujunes Burgundia hertsogiriigi hiilgeajal, umbes vahemikus 1420-1460. Madalmaade koolkonnas kujunes uudne muusikaline keel ning sealt sai alguse ka polüfooniatüüp, kus hääled ei vastandu enam üksteisele tempode ja rütmikaga. Ideaaaliks sai kõigi häälte ühtsus ja ühtesulamine. I põlvkond(1420- 1460) kujunes uus stiil ja uued zanrid uue stiili aluspanijaks Guillaume Dufay Dufay ligi 200 säilinud teose käsikirjad on pärit enamasti Itaaliast Dufay legendaarsem teos on motett "Nuper rosarum flores„ põlvkonna teine kuulsam meister oli Gilles Binchois tema loomingus domineerivad prantsusekeelsed ilmalikud laulud ...
Rahvuslik ärkamine Eestis Rahvuslik liikumine oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. Seda perioodi, 19. sajandi teist poolt, iseloomustavad eelkõige mitmed ettevõtmised hariduse- ja kultuurivallas. Vaiksest maarahvast, kes end varemalt väga väljendanud ei olnud, hakkas välja kasvama rahvus, kelle eesmärgiks oli muuta Eesti elu ja korraldusi. Ärgati rõhumisest ja hakati mõtlema iseolemisele. Enne seda peeti ennast mõisnike teenijateks. Kriitiline mass eestlasi ei soovinud enam saksastuda. Sel ajal tekkisid mitmed tantsu- ja lauluseltsid, avati mitmeid koole ja hakati tegelema ajakirjandusega. Üheks tähtsaimaks rahvusliku ärkamise eelduseks oli pärisorjuse kaotamine 1816-1819 ning Eestlaste ühiskondliku seisundi ja haridustaseme tõus.Enamus eestlasi võis juba omada mingit majanduslikku kindlustunnet, saadi juba talusi päriseks osta . T...
Renessanssi ideed tänapäeva kontekstis Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Paljud tolleaegsed ideed väljenduvad ka meie tänapäevases elus. Tolle aja uues universumis polnud enam kohta ei põrgule ega paradiisile. Põrgu kui patuste surmajärgse karistamise koht paiknes keskaja arusaamade järgi Maa sisemuses ja paradiis viimases taevasfääris, siis Renessansi inimese mõtlemises muutusid säärase põrgu ja paradiisi olemasolu kahtlasteks ning neid hakati otsima mitte enam maa seest või taevast, vaid maa pealt, inimese hingest. Põrgu muutus kurjuse ja südametunnistuse piinade sümboliks, paradiis aga headuse ja hingerahu sümboliks. 13-14. saj. inimestele oli see kõik täiesti uus ja ka ehmatav. Inimest ülistati ilma Jumalata. Ku...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
