Liivi sõda (1558-1583) · Enne Liivi sõja algust oli Eesti aladel olemas Tartu-ja Saare-Lääne piiskopkond ja Liivi ordu. · See oli geograafiliselt hea piirkond, kuna siit läksid läbi kauba teed ja siin olid head sadamad. Selle ala vastu tunti palju huvi(Poola-Leedu, Taani, Rootsi ja Suur Vürstiriik) ja oli teada, et sõda ülemvõimu pärast ei jää tulemata. · Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik kes nägi, et siinsed piiskopkonnad on väga nõrgad ja ka suurim neist Liivi ordu ei suudaks vastu astuda. Venelased kasut. Sõjaväes ka tatarlasi, kes olid julmad sõdijad. · 1558a kevadel vallutasid venalsed Narva ja Tartu alad. Kui poleks appi tulnud teised riigid oleks venemaa kõik siinsed alad ära vallutanud. · 1559a sekkus Poola. Viimane Liiviordu meister Kettler tahtis kõik ülejäänud alad anda Poola võimu alla, kui Tallinna ja harjumaa elanikud tahtsid aga Rootsi või...
Kuressaare Gümnaasium Kulgemine mööda rada Luulekava Betti Alveri ja Heiti Talviku põhjal Koostaja: Eliis Mets Klass: 11B Juhendaja: Eve Tuisk Kuressaare 2015 Jälle vaarun koju pisarais ja purjus. (Jõesaar, Muru 1982: 169) Miks algas päev, on argipäev su nimeks. (Alver 1989: 9) Jälle kord su hellus äratus mus looma. Ime veel, et rentslis maoli ma ei rooma! (Jõesaar, Muru 1982: 169) Ma ohkan, peeker jälle peos. (Alver 1989: 197) Ah, ma teadsin juba noorelt: raheroosk mu rapsab toorelt. (Jõesaar, Muru 1982: 168) Maa...
Kordamisküsimused kontrolltööks. Keemilise reaktsiooni kulgemine. Reaktsiooni kiirus ja tasakaal. 1) Mis on keemiline reaktsioon? Keemiline reaktsioon protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed; seejuures muunduvad reaktsiooni lähteained reaktsiooni saadusteks. 2) Mis on a) pöördumatu b) pöörduv reaktsioon? Tuua näited. a) Pöördumatu reaktsioon reaktsioon, mis kulgeb praktiliselt vaid ühes suunas, nt NaOH + HCl -> NaCl + H2O b) Pöörduv reaktsioon kahes suunas (otse- ja vastassuunas) toimuv reaktsioon, nt 3H2 + N2 2NH3 3) Mis toimub keemiliste sidemetega reaktsiooni käigus? Keemilistes reaktsioonides ja/või katkevad keemilised sidemed. Aatomitevahelisi keemilisi sidemeid moodustavad elektronid paiknevad ümber, st et ühed sidemed katkevad ja uued sidemed moodustuvad. Keemilise sideme tekkel lähevad aineosakesed püsivamasse, madalama ener...
Marie Stefanie Helm ja Tähe-Kai Tillo Liikumise üldmudelid-konspekt Liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutust ajas teiste kehade suhtes. Liikumisolekut iseloomustab liikumiskiirus. Erinevate liikumiste kirjeldamiseks piisab viiest põhimudelist: kulgemine, pöörlemine, kuju ja/või mahu muutumine, võnkumine ja laine. Liikumine on väga suhteline, sest maailmas ei leidu ühtegi täielikult paigal seisvat keha, mille abil võrrelda teiste kehade liikumist. Seepärast on vajalik uurimise aluseks võetav taustkeha ise välja valida. Liikumise põhimudelid Kulgemine-liikumist, mille puhul jääb keha kogu liikumise vältel oma algsihiga paralleelseks · keha kõik punktid liiguvad sarnaselt (sama kiirusega ja ühesuguseid jooni mööda) · keha orientatsioon jääb ruumis samaks · kulgevalt liiguvad: õmblusmasina nõel, rippra...
Ettevõtte kapitaliallikad sisefinantsid, Ettevõtte kapitaliallikad sisefinantsid, Ettevõtte kapitaliallikad sisefinantsid, võõrkapital. võõrkapital. Investeerimine kaupade ja Investeerimine kaupade ja teenuste tootmiseks võõrkapital. Investeerimine kaupade ja vajaliku põhivara soetamine. Finants turg koht, kus teenuste tootmiseks vajaliku põhivara teenuste tootmiseks vajaliku põhivara säästjad kauplevad laenajatega ja nendega kes neile soetamine. Finants turg koht, kus säästjad raha kasutamise eest maksavad. Võlakiri kinnitab soetamine. Finants turg koht, kus kauplevad laenajatega ja nendega kes neile äriühingu või valitsuse võla kohustust omaniku sääs...
Kreeka linnriik: Ateena Sisukord Ateena ajaloost Peloponnesose sõja algus Soloni reformid 594 eKr Ateena demokraatlik linnriik Sõja kulgemine Ateena mereliit Perikles 495 - 429 eKr Ateenas elavad inimesed Sokrates 469-399 eKr Rõivastus ja soeng Aischylos Sophokles 496-406eKr Kasutatud materjal Ateena ajaloost Ateena linnriik tekkis 8.saj. eKr 7.saj. eKr hakati tegema hõbemünte 594 eKr Soloni reform 560 eKr kehtestas Peisistratos kehvtalupoegade toetusel türannia 508 eKr kaotati aristrokraatia eelisõigused Pärsia sõda 500-459 eKr Ateena ajaloost Ateena mereliit 478 ekr 431 eKr Peloponnesose sõda Kreeka ja Sparta vahel 404 eKr Peloponnesose s...
FÜÜSIKA ÜLDMUDELID - ÕPITULEMUSED: 1)ERISTAB FÜÜSIKALISI OBJEKTE, NÄHTUSI JA SUURUSI – Objekte, mida füüsikas uuritakse nimetatakse üldiselt füüsikalisteks kehadeks. Näiteks võib uurimisobjektiks olla inimene, auto, puuleht jne (mis liigub või millel muul viisil midagi muutub). Muutusi, mis looduses või füüsikaliste kehadega toimuvad nimetatakse nähtusteks. Nähtused on näiteks jää sulamine, kivi kukkumine jne. Jaotatakse 5-rühma : mehaanilised, soojuslikud, optilised, elektri- ja magnetilised nähtused. Kehade või nähtuste omadusi, mida me mõõta saame nim. füüsikalisteks suurusteks. Füüsikalised suurused jagunevad : skalaarseteks (pole ruumis suunda) ja vektoriaalseteks (ruumis suund). Igal füüsikalisel suurusel on : 1)oma mõõtühik, 2)seda saab mõõta kas otseselt või kaudselt valemi abil arvutades, 3)seda saab väljendada arvuliselt. 2)TEAB SKALAARSETE JA VEKTORIAALSETE SUURUSTE ERINEVUST NING OSKAB TUUA NENDE KOHTA NÄITEID – Skalaarse...
Patoloogia- teadus, mis uurib organismi haiguste korral Etioloogia- eellugu, tekkepõhjused, faktorid Patogenees- haiguse kulgemine Lesiogenees- uurib kuidas haigus tekib Sanogenees- kuidas organism haigusest võitu saab/ tervistumisele suunatud protsessid Latentsiperiood- peitepüeriood Prodromaalperiood- eelsümptomid Retsitiiv- haiguse kordumine Adaptsioon- rakkude kaitse ja kohanemis mehhanismid Regeneratsioon- hävinud kude taastub uuega Arteriaalne hüpereemia- liigveresus Venoosne hüpereemia- paisliigveresus Tsüanoos- naha sinakus Isheemia- paikne väheveresus, elundi verevaegus Spasm- arterite seinte jäigastumine Tromb- verehüüve Embol- topis/ võõraine, mis verevooluga kohale jõudes veresoone sulgeb Hemorraagia- verejooks Alteratsioon- koekahjustus põletiku koldes Eksudaat- koevedelik( vill, vesi põlves) Immuunsüsteem- lümfoidne süsteem Antikeha- AK- spetsiifiline valk vereseerumis Vereseerum- vereplasma ilma fibriinita st. hüübimatu v...
Klassitöö nr.5 Hagi aegumine. Poolte vahel oli sõlmitud korteri üürileping. Üürnik kolis välja ja lubas sel päeval, 25. märtsil 2014 kanda üle ka viimase kahe kuu üüri 10 000.- Üürileandja veendus, et 25.märtsil raha ei laekunud ja see ei laekunud ka edaspidi. Mis kuupäevast tekkis üürileandjal õigus pöörduda hagiga kohtusse? TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Sellest lähtuvalt tekkis üürileandjal õigus pöörduda hagiga kohtusse 25.märtsil 2014. Millal st. mis kuupäeval hakkas lugema hagi aegumistähtaeg ja mis kuupäeval ja mis aastal hagi aegub? TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Mis tähendab, et hagi aegumistähtaeg hakkas lugema 26.märtsist 2014. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat, ...
TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM 10.A KLASS KADI TROSS SKISOFREENIA Referaat JUHENDAJA ÕPETAJA KÜLLI MUUG TARTU 2009 SISUKORD Sisukord........................................................................2 1. Seletus mõistele skisofreenia....................................3 2. Ajalugu......................................................................3 3. Tüüpilise sümptomid................................................3 4. Alavormid.................................................................4 5. Kulgemine.................................................................5 6. Diagnostika...............................................................5 7. Ravi...........................................................................6 8. Prognoos...................................................................6 Kasutatud...
Kordamisküsimused kontrolltööks nr.4. 1. Kesknärvisüsteemi ülesanded. Teostab sidet väliskeskkonnaga (retseptorid) Tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid) On psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) 2. Mis on refleks? On närvisüsteemi vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt välis- ja sisekeskkonnast vastuv õetud ärritusele. Erutus kulgeb mööda refleksikaart. 3. Nimeta refleksikaare osad. Aferentsed e. retseptoorsed neuronid Lülineuronid Eferentsed e. efektoorsed neuronid 4. Nimeta seljaaju funktsioonid JUHTEFUNKTSIOON REFLEKTOORNE FUNKTSIOON Informatsioon: Naha- Liigutusaparaadi - Veresoonte- Seedetrakti- Eritus- Suguelundite- interoretseptoritelt 5. Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. 1 Regulatsioonikeskused: Hingamiskeskus...
Viirused Viirused ei ole rakulise ehitusega Nad koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli. Neil puudub igasugune ainevahetus, nad ei reageeri väliskeskonna muutustele. Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljundamiseks panevad tööle peremeesraku, mis seejärel hävib. Viiruste paljunemine: Lüütiline tsükkel ja lüsogeenne tsükkel Lüütlilise tsükli puhul peremeesrakk hävitatakse, see lüüsub. Lüsogeense tsükli puhul peitub viirus pikka aega organismis ja paljuneb, ning inimene haigestub järsult. Lüsogeenne tsükkel võib üle minna lüütiliseks. HIV - > AIDS Transduktsioon Ühe liigi pärilikkusaine üle kandumine teisele liigile. Geenitehnoloogid kasutavad transduktsiooni, et soovitud geene üle kanda. Viiruse DNA-le lisatakse geen, mille ta rakku viib. Sellist kandurviirust nimetatakse viirusvektoriks. Immuunsüsteem Kaitseb viiruste eest, mille moodustavad valged vererakud ehk lümfots...
1. Elutsüklid, olekudiagrammid. Diagramm: algoleku ja lõppoleku ringkujulised sümbolid. Nooltega näha võimalikud üleminekud ühest olekust teise. Nooltel olekumuutusi põhjustavad Sündmused ning neid infosüsteemis kajastavad infotöö Tegevused. ELUTSÜKKEL objekti kulgemine ajas läbi erinevate võimalike olekute. Elütsüklid kirjeldatakse Olekudiagrammiga. Olekudiagrammi alusel saab objektiklassi jaoks defineerida nn. dünaamilised alamklassid. Olekudiagramm väljendab objektide elutsüklit. 2. Protsessid, tegevusdiagrammid. Protsesside modelleerimisel saab rakendada peaaegu kõiki UML käitumisdiagramme. Tegevusdiagramm kirjeldab äri- või tehnilise Süsteemi (komponentide) tööd (tegevusi). Tegevusdiagramm väljendab protsesside elutsüklit. ,,Ümar" ristkülik Tegevuste esitamiseks, Romb otsustuste ehk tingimuselike hargnemiste jaoks, paksud paralleelsed jooned paralleelsete-konkureerivate te...
Arvestustöö nr. 1. 1.kursus Nimi: Klass: Vastake küsimustele ja kirjutage lahti mõisted kasutades Vikos antud materjale 1.Mis on loodusteaduste põhieesmärk..................................................................................................... ................................................................................................................................................................. 2.Mis on väline nähtavushorisont............................................................................................................ ................................................................................................................................................................. . 3.Too näiteid mikro-, makro- ja megamaailma objektidest (kõigile vähemalt 2) ........
Klassitöö 3 Tähtaeg ja tähtpäev Töötajad soovivad korraldada hoiatusstreigi kestusega 1 tund. Streik soovitakse korraldada 24. märtsil 2014 - see on esmaspäeval kell 13:00. KTLS § 18 (3) järgi tuleb sellest tööandjale ja KOV-le kirjalikult ette teatada 3 päeva. Palun vastata: mis kuupäeval ja mis kellaajal tuli streigi teade posti panna ja mis kell isiklikult kohale viia? Lahendus: Töötajate esindaja on kohustatud teatama kavandatavast hoiatusstreigist tööandjale ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult vähemalt kolm päeva ette vastavalt KTLS §18 lg 3-le. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Oletame, et tööaeg on E-R kell 8:00-17:00. Streik soovitakse teha 24.03.2014, mis on esmaspäev siin tuleb tähtaja arvutamisel pöörata tähelepanu sellele, et kolmest päevast kaks on puhkepäevad ja seega nihkub tähtaeg nende ...
Eesti iseseisvumine Peale 1.maailmasõda tekkisid kaardile uued riigid. Nende hulgas ka Eesti. Venemaa, Eesti kõrval, kujutas endas suurt ohtu, sest Eestil poleks olnud võimalustki üksi Venemaa vastu. Üks suur ohu allikas oli ka Saksamaa. Tallinnas võeti võim üle 24.veebruar 1918. aastal. Järgmisel päeval jõudsin saksa väed Tallinnasse ning algas Saksa okupatsioon. Pärast saksamaa lüüa saamist tahtis NSV taastada Vene impeeriumi. 1918. aasta novembris koondas Punaarmee Eesti piirile suured jõud. Esimesena võttis Punaarmee enda kätte Narva. Eestile algas sõda halvasti, sest tol ajal ei suutnud Eesti enda kaitseks koondada piisavalt sõjalist jõudu ning puudus oli relvadest ja muust sõjavarustusest. Mõne ajapärast hakkas Eesti sõjaline edu tõusma. 1919. aastal tuli Eestile appi mujalt riikidest välisabi ning suurenes vabatahtlike sõjaväega liitumine. Välisabi tuli Inglismaalt, Soomest, Rootsist ja Taanist. Ke...
Kontrolltöö nr 1 Nähtavushorisonte on 2: välimine ja sisemine nähtavushorisont. Välimine on vaatleja teadmiste piir, millest suuremaid ruumiosi ei suudeta teaduslikult kirjeldada. Sisemine on vaatleja piir, millest väiksemaid objekte me uurida ei suuda. Näiteks, minu kui vaatleja välimine nähtavushorisont on kosmos. Ma oskan rääkida planeetidest ja kosmosest. Sisemine nähavushorisont on aga aatom ja molekul. Looduses on erinevad struktuuritasemed. Makromaailma moodustavad kehad, mis ei erine inimesest mõõtmetelt enam kui miljon korda. Megamaailm on väga suurte mõõtmetega ehk üle ühe megameetri suured objektid, näiteks Maakera ja teised planeedid. Mikromaailm koosneb ühest mikromeetrist väiksematest molekulidest, aatomitest ja nende koostisosadest. Füüsika peamised uurimismeetodid on vaatlus, katse ja andmetöötlus. Tehakse vaatlusi, et saada loodusest infot läbi vaatleja kogemuse. Tehakse katseid ehk eksperimente, mis on ka vaatlus...
Reaktiivliikumine Reaktiivliikumine on selline liikumine, mida põhjustab kehast eemale paiskuv keha osa. Kui eemale lendava keha osa liikumissuund läbib keha massikeset, on reaktiivliikumine kulgemine. Reaktiivliikumist kasutatakse rakettide lennutamisel kosmosesse, aga seda kasutavad ka mõned loomad liikumiseks, näiteks seepia. Raketi korral on keha (raketi) osaks sellest suure kiirusega väljalendav kütuse põlemisprodukt kuum gaas. See põhjustab raketi liikumise vastassuunas. Raketi kiiruse saab leida impulsi jäävuse seaduse abil. Süsteemiks, mille kohta me seda seadust rakendame on raketi kere ja selles olev kütus. Kui rakett pole veel startinud, siis on paigal nii raketi kere kui ka selle sees olev kütus. Järelikult süsteemi koguimpulss võrdne nulliga. Järelikult süsteemi impulss peab võrduma nulliga ka pärast starti. Kui eeldada, et kogu põlenud kütus paiskub raketist välja korraga, siis saame: mkevke + mküvkü = 0, kus mke ...
Pöördumatu reaktsioon reaktsioon, mis kulgeb ühes suunas ja lõpuni. pöörduv reaktsioon reaktsioon, mis toimub mõlemas suunas ja ei kulge lõpuni, vaid mingi taskaaalu olekuni. Le Chatelier' printsiip pöörduva protsessi tasakaal nihkub alati vastassuunas tekitatud muutusele. Keemiline tasakaal pöörduva reaktsiooni olek, mille korral päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused on võrdsed. ·Lähteaine kontsentratsiooni suurendamisel - saaduste suunas vähendamisel - lähteainete suunas ·Saaduse kontsentratsiooni suurendamisel - lähteainete suunas vähendamisel - saaduste suunas ·Rõhu tõstmisel - väiksema gaasi molekulide arvu suunas alandamisel - suurema gaasi molekulide arvu suunas ·Temperatuuri tõstmisel -endotermilises suunas (H>0)(soojuse neeldumine) alandamisel - eksotermilises suunas (H<0)(soojuse eraldumine) *Reaktsiooni kiirus ja seda mõjutavad tegurid. Protsesside kiirust iseloomustatakse alati ajaühiku jooksul toi...
RAIL BALTICA ARENGUTEE JA MAJANDUSLIK TASUVUS JOSEPH SALISTE Ärilogistika AJALUGU LENNART MERI AJASTU 1994. aasta plaan/leping ,,Üleriigiline planeering EESTI 2010" BALTI RIIKIDE JA EUROOPA VAHELISE RAUDTEEVÕRGU LOOMINE TRASSI KULGEMINE PÄRNU SUUND VÕI TARTU SUUND RAUDTEETUNNEL HELSINGINI (PROJEKTI LOOMULIK JÄTK) Tartu inimesed pettunud Majanduslikud aspektid, kiirem kaubatee Soome suur soov (Soome ekspordivõimaluste laienemine) TRASS LÄBI PÄRNU KAUNASENI INVESTEERINGUD Suurimaid investeeringuid Eesti osa 268 miljonit Läti 393 miljonit Leedu 493 miljonit 85% Euroopa Liit MIDA KUJUTAB ENDAST PROJEKT? SUURPROJEKTI LOOMINE Ettevõtluse ja turismi arendamine Kaubavahetuse edendamine 240 km/h uudne raudtee süsteem Pärnu suund (odavam, otsem kaubatee, peamiselt põllu- ja metsamaa läbimine) PROBLEEMID Keskkond Loomad Raudtee ületamiskohad Maaomanikega läbirääkimised Lepete sõlmimised Rahastus PROBLEE...
Happed on liitained mis koosnevad vesinikust ja happejäägist. Saamine 1)Happeline oksiid+vesi SO2+H2O -> H2SO3 2)Gaasiline aine + H2 Cl2+H2 -> 2HCl 3)Tugev hape+Sool K2S+2HCl -> 2KCl+H2S 4)Gasilise vesiniku lahustumisel vees HCl(gaas) + H2O -> HCl (hape) Liigitus:Tugevad happed(HNO3;H2SO4;HCl), Nõrgad happed(H2CO3; H2S; H4SiO4; H2SiO3) ülejäänud on keskmise tugevusega. Keemilised omadused: 1)Reageerivad metallidega pingerea alusel (LI-Pb reageerivad, Cu- Au ei reageeri) Zn+2HCl -> ZnCl2+H2 2)Reageerivad aluseliste oksiididega Cu(II)O+H2SO4 -> Cu(II)SO4+H2O 3)Happed reageerivad alustega Cu(II)(OH) 2+H2SO4 -> Cu(II)SO4+2H2O 4)Reageerivad endast nõrgemate sooladega CaCO3+2HCl -> CaCl2+H2CO3CO2; H2O Redoksreaktsioon on keemi...
INDIA: ~3000 e.m.a DRAVIIDID; ~2000-1500 e.m.a - AARIALASED (aaria sanskriti keeles - aristokraat või aristokraatlik olek ja käitumine) Hindu 11.saj - MUHAMEEDLASED Kasisüsteem e. Varnasüsteem: 1)BRAHMANID (sanskriti k.) (preester, usujuht) VALGE ; brahman - maailmavaim 2)KSHATRIYAD (aadlikud ja sõdurid) PUNANE 3)VAISYAD (põllutöölised ja kaupmehed) KOLLANE 4)SUDRAD ( orjad ja teenijad) MUST Puutumatud ehk PAARIAD on kastivälised -->> haridzanid jumalarahvas KARMA- saatus, inimese elutegevuse ja selle tagajärg MOKSA e. vabanemine- vabanemine sansaariast SAOHUD-asteedid, kes mediteerivad *2 maailmavaadet hinduism (~80%) ja budism HINDUISM- 2500 e.m.a - OM(AUM) BRAHMA-looja jumal VISHNU-säilitaja, elu hoidja 10 taaskehastust AVATAARA; jaguneb rama, krishna, buooha, jeesus kristis SHIVA- hävitaja Genisha-Shiva poeg Hanuman-Rama saatja, ahvinäoga jumal HINDUISMI PÕHITÕED: *kedagi ei tohi tappa ega vigastada *ei tohi v...
Defineeri liikumise üldmudelid. Kulgemine- Kui keha kõik punktid liiguvad sama kiirusega ja mööda samu jooni siis seda nimetatakse kulgemiseks. Keha jääb kogu liikumise vältel samaks. Kulgevalt liiguvad näiteks rööplükke sooritamisel kasutatav kolmnurkjoonlaud, õmblusmasina nõel, rippraudtee vagun Pöörlemine- ehk pöördliikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje. Pöörlevad näiteks grammofoniplaat, autoratas, Maakera ja kellaosutid. Kuju muutumine- ehk deformatsioon leiab aset siis, kui keha punktid muudavad oma vastastikust asendit. Kuju muutumise tunnuseks on see, et keha punktide vahekaugused muutuvad.Deformatsiooni näideteks on vedru venitamine, joonlaua painutamine, pesu väänamine ja plastiliini voolimine. Elastne deformatsioon taastab kuju(vedru,kumm,lihased). Plastne deformatsioon ehk jääkdeformatsioon deformatsioon, mis ei ...
Loodus- objektiivne reaalsus, mis eksisteerib väljaspool teadust ja sellest sõltumatult. Füüsika- on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega liikumist ja vastastikmõjusid. Nähtavushorisont-piir milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikalise objektide kohta. Mikromaailm- aatom, molekul. Makromaailm- maja, inimene, lepatriinu. Megamaailm-tähed, planeedid. Loodusteaduslik uurimismeetod(vaatlus, vastuolu, probleem, hüpotees, katseidee). Vaatlus-objekti või nähtuse kohta info kogumine ise sellesse sekkumatta. Vastuolu-olemasolevate teadmiste ja vaatlusandmete konflikt. Probleem-on küsimus, millele soovib küsimuse esitaja vastust saada. Hüpotees-on oletatav vastus küsimusele. Mudel-on kehade või nähtuse ligilähedane koopia, milles on säilitatud kõik olulised tunnused ja ebaolulised kõrvale jäetud. Mõõtmine-füüsikalise suuruse võrdlemine teise suurusega, mis on valitud mõ...
Lennundus ja reaktiivliikumin e Kelly Luik 10D1 Mis on lennundus? Lennundus on lendamisega ja õhus püsivate alustega ja raskemate lennuaparaatidega seotud teoreetiline ja praktiline tegevusala. LENNUK http://g4.nh.ee/images/pix/900x585/eHMMF9RmwbM/tupolev-tu-204- 65465686.jpg Lennunduse ajalugu Esimene teada olev lend toimus 1783 aastal sooja õhuga täitetud aerostaadiga Pariisi kohal. Lennuaparaadi leiutajateks ja ka ehitajateks olid prantslased, vennad Montgoliferid. Esimese lennuvõimelise jõuallikaga lennuki ehitasid vennad Wrightid 1903. aastal. Lennuk Lennuk (varem ka aeroplaan) on õhust raskem, inimest kandev lendav seadeldis, mis püsib õhus kandepinna ehk tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel ning millel on tõmmet tekitav jõuseade. Lennuki peamised osad on tiib, kere, kiil, stabilisaator, jõuseade ja telik, sõjalennukitel on ka relvastus. Otstarbe järgi li...
Prantsuse revolutsioon 1789-1799 Põhjused: · Kuningakoja priiskav eluviis · Pidevalt tõsteti makse · Seisuslikud ebavõrdsused Revolutsiooni algus · Generaalstaatide kokkukutsumine 5.05.1789 · Kolmanda seisuse saadikud ei olnud nõus varasema hääletamiskorraga. · 17.06.1789 Kolmas seisus lahkus Versaille'st ja kuulutasid ennast Rahvuskoguks · Rahvuskoguga ühinesid osa aadlike ning vaimulike saadikuid ja kuulutati end 9.juulil Asutavaks koguks Revolutsiooni kulgemine · Kuningavõim üritas sõjaväega korda luua · Moodustati kodanikukaitse- Rahvuskaart · 14.07.1789 Vallutati Bastille' kindlus Revolutsioon oli alanud Ümberkorraldused · Louis XVI oli sunnitud tunnistama Asutava Kogu õigust välja anda seadusi · Toimus kiirkorras munitsipaalne revolutsioon · "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" · 1790. a kaotati aadliseisus Monarhia kukutamine · 1791. aasta augustis võeti ...
KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS JA TASAKAAL Keemilise reaktsiooni kiirus näitab ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud vi reageerinud ainehulka (moolides). Reaktsiooni kiirendavad tegurid · Temperatuuri tõstmine · Kontsentratsiooni suurendamine · Gaaside korral rõhu suurendamine · Tahkete ainete peenstamine · Katalüsaatori kasutamine · Segamini Katalüüs keemilise reaktsiooni kulgemine katalüsaatori toimel. Katalüsaator aine, mis muudab reaktsiooni kiirust. REAKTSIOONIDE SUUND Pöördumatud reaktsioonid reaktsioonid, mis kulgevad ühes suunas ja lõpuni (tähistatakse ühesuunalise noolega) Lähteainete kontsentratsioon ja seega ka reaktsiooni kiirus vähenevad ning saaduste kontsentratsioo suureneb, kuni reaktsioon lõppeb. Pöörduvad reaktsioonid reaktsioonid, mis toimuvad mõlemas suunas ja ei kulge lõpuni (tähistatakse kahesuunalise noolega) Lähteainete kontsentratsioon väheneb ja saaduste kontsentratsioon suureneb...
Õppelaen Regina Laanetu 10.b Õppelaenu on õigus saada Eesti kodanikul või Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibival isikul, kelle õpingute kestus õppekava järgi on üheksa kalendrikuud või enam Õppelaenu on õigus saada ka neil, kes: on täiskoormusega õppiv üliõpilane Eesti avalik-õiguslikus ülikoolis, erakooliseaduse alusel tegutsevas eraülikoolis, riigi rakenduskõrgkoolis või erarakenduskõrgkoolis; õpib täiskoormusega õppes või päevases õppevormis keskhariduse baasil riigi- või munitsipaalkutseõppeasutuses või keskhariduse baasil erakooliseaduse alusel tegutsevas erakutseõppeasutuses; õpib välisriigis käesoleva lõike punktides 1- 2 loetletud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis; omandab osakoormusega õppes kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi avalik-õiguslikus ülikoolis, riigirakenduskõrgkoolis või eraülikoolis või erarakenduskõrgkoolis ja tö...
Õigusõpetuse kodutöö 24.09.2010 4.4 Seadused, mis sätestavad sanktsiooni: Tolliseadus. 1 peatükk. § 9. Tollikontrolli teostamine (2) Sularaha kontrollimisel kohaldab toll kauba tollikontrolli eeskirju. Käesolevas seaduses kasutatakse sularaha mõistet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1889 /2005 ühendusse sisse toodava või ühendusest välja viidava sularaha kontrollimise kohta artikli 2 punkti 2 tähenduses. 4.5 Seadused, mis sätestavad volitusnormid: Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri. 1.peatükk. § 1. Riigieelarve kassaline teenindamine (3) Laekumised riigieelarvesse ja väljamaksed riigieelarvest tehakse riigieelarvet teenindavates pankades avatud riigikassa ühendkontserni koosseisu kuuluvate arvelduskontode kaudu vastavalt käesolevale eeskirjale ning kooskõlas pangaga sõlmitud lepingu tingimustega. 4.2 Seadused, mis panevad õigussubjektil...
PINGVIIN Pingviinid elavad enamasti Antarktise rannikul ja lõunapöörijoone lähisaartel, kus on väga külm. Pingviinid on kohastunud eluks meres paremini kui ükski teine linnuliik. Pingviinid ujuvad ning sukelduvad väga hästi ja osavalt. Ujumiseks kasutavad nad oma tugevaid loiva-taolisi tiibu. Pingviinide ujumiskiirus on umbes 5-10 km/h, vahel isegi kuni 36 km/t. Vee all võib keiserpingviin veeta 9 minutit. Maismaal liiguvad pingviinid püstasendis ja neil on kummaline vaaruv kõnnak. Vahel võivad nad ka kõhu peal liuelda. Pingviinid ei saa lennata ega joosta. Pingviinide tihe kehakate on kaitseks külma ja niiskuse vastu. Nende tihe kehakate koosneb läikivatest vettpidavatest sulgedest, see tagabki pingviinidele kuivuse ja soojuse. Peale selle aitab külma vastu alusnaha paks rasvakiht, mis on 7 cm paks. Pingviine on ligi 17 liiki. Nendest kõige väiksem on kääbuspingviin, kelle kõrgus on ainult 40 cm....
"Hingede öö" - tegelikkus, mõtterännak, unemaastik või midagi muud? Meeldejäävate ning uskumatute olukordade või juhtumite korral võivad inimesed pikalt mõtlema ja arutlema jääda, et kas see teatud sündmus tõesti juhtus või oli see müstiline unenägu. Samasugune situatsioon võib tekkida, kui lugeda mõnda raskestimõistetava ning salapärase sisuga teost. Karl Ristikivi ,,Hingede öö" on täpselt selline romaan, mis on üle küllatud tegude, salapära ning oluliste mõtetega. Spekuleerida võib pikalt selle üle, kas ,,Hingede öö" puhul on tegemist mõtterännaku, tegelikkuse,unemaastiku või hoopiski millegi muuga. Romaan on kirjutatud minavormis ning see jutustab mehest, kes rändas ühes vägagi kummalises majas. Minategelane kohtub seal mitmete huvitavate persoonidega ja võtab osa erilistest sündmustest. Minule tundus vahetevahel seda teost lugedes, et see hetk ,astudes üle salapärase maja läve, oleks peategelane sattunud justkui teispoolsus...
Peko setu Anne Vabarna Pekolasõ, Maarja, Jumal, Nabra, Peko võitlus vaenlastega ja Jorosk, Merosk, Anne edasise elu kulgemine. Ilias vanakreeka Homeros Agamemnon, Achilleus, Briseise, Trooja sõja 10. aasta, räägib Patroklos, Hektor, ahhailaste ja troojalaste vahel Priamos peetud lahingutest, Achilleuse raevust, Patroklose ja Hektori surmast. Odüsseia vanakreeka Homeros ...
7. Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel: DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt) RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) 8. Replikatsioonigeenid - Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise Regulaatorgeenid - Mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sünteesi 10.Lüütiline elutsükkel- Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber kapsiidid; Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. Lüsogeenne elutsükkel- . Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; Bakterirakk paljuneb; Järgneb lüütiline tsükkel. 13. Virulentsus ehk tõ...
Modelleerimise 3 KT Ükskord läbime me need nknii 1. Olekudiagrammid Kajastab kõiki võimalikke klassi olekuid. Nt klass tellimus võib olla uus, pooleli, katkestatud, kinnitatud jne. Ehk nooltele kirjutad tegevuse ja nool viib olekusse nt. (Algolek) - tellimuse registreerimine – (registreeritud). Hea viis oleks teha tabel, kus veerud on ’sündmus’ ja ’olek’ ning selle põhjal joonestad olekudiagrammi. Nooltele on kantud vastavaid olekumuutusi põhjustavad Sündmused ning (kaldriipsu järel) neid infosüsteemis kajastavad infotöö tegevused. Objekti olekut peab saama ’arvutada’ objekti atribuutide ja/või seoste väärtuste põhjal. 2. Põhiobjektid, elutsüklid Süsteemi põhiobjektid omavad erinevaid olekuid. Objekti elutsükkel on objekti kulgemine läbi erinevate võimalike olekute 3. Täppismodelleerimine Mudel on kas õige või ei ole. Nikerdatakse, kuni tunnistatakse õigeks ja seejärel co...
Füüsikalise looduskäsitluse alused Füüsika üldmudelid Füüsikalised objektid ja suurused • Füüsika üldmudelid: • - keha (kindlad piirjooned, mõõtmed, mass) • -- punktmass (keha mass koondununa ühte punkti) • - füüsikalised suurused (kirjeldab mingi loodusobjekti ühte kindlat omadust) • Füüsikalised objektid on olemas objektiivselt, st sõltumatult mistahes vaatlejast või koguni inimkonnast tervikuna. • Füüsikalised suurused on vaatlejate ühised kujutlused, üldmudelid, mille abil on mugav füüsikalisi objekte kirjeldada. Füüsikalised objektid ja suurused • Väljad – mitteainelised objektid, mõjutavad kehi ja omavad energiat, ei saa kasutada ruumi ja aja mõistet. • Kehad – ainelised objektid, saab uurida nende kuju, värvust, mõõtmeid, koostist, omavahelist liikumist, vastastikmõju, saab kasutada ruumi ja aja mõisteid. • Nähtused – aineliste ja väljeliste objektidega toimuvad muutused. Füüsi...
Keemilised reaktsioonid Keemiline reaktsioon ja reaksiooni võrrand: Ühe või mitme aine (lähteaine) muundumist teisteks aineteks (saadusteks) nimetatakse keemiliseks reaktsiooniks. Keemilisel reaktsioonil moodustunud ained erinevad lähteainetest koostise ja omaduste poolest. Keemilise reaktsiooni ülesmärkimiseks kasutatakse reaktsioonivõrrandit. Tekkereaktsiooniks nimetatakse ühendi tekkimist vastavatest lihtainetest. Keemilises reaktsioonis muutuvad molekulid, kuid aatomite liik ja arv ei muutu. Reaktsioonis osalevate ainete massi- ja ruumala suhted: Keemilise reaktsiooni võrrand on matemaatiline võrrand. Reaktsioonivõrrand väljendab reaktsioonis osalevate ainete moolide suhet. Reaktsioonivõrrand näitab reaktsioonis osalevate ainete massivahekorda. Lähteainete kogumass on võrdne saaduste massiga. n = m/M Kui reaktsioonist võtavad osa gaasilised ained, saame reaktsioonivõrrandist arvutada ka reageerivate gaaside või gaasiliste reakts...
1. Mis on füüsika üldmudelid? Üldmudelid on objektid, nähtused, suurused. Üldmudelid keha, mida saab arvestada ning punktmass keha mille mõõtmed võib jätta arvestamata. 2. Kuidas jagunevad füüsikalised objektid? Objektid jagunevad=Väljad-mitteainelised objektid, mõjutavad teisi kehasi. 3. 4. Väljad omavad energiat/soojust/heli./ Kehad=saame uurida nende ehtiust, koostist, omadusi vastastikmõjusid. Saab kasutada aja/ruumi mõisteid. Näited: DNA,Lepatriinu,Galaktika. Füüsikalised nähtused-objektidega muutub asukoht, nt keha liigub, valguspeegeldus. Kirjeldamise viisisd=Sõltuvuse valem/Tabel/Graafik. Skalaarsed suurused neil on arvväärtus, aga pole suunda=pikkus/mass. Vektoriaalstel On suund ka, jõud, kiirendus, kiirus. Ühemõõtmeline piisab ühest pikkus mõõdust. Kahemõõtmeline Paberilehtede võrdlus. Kolmemõõtmeline, pikkus,laius,kõrgus. Omadused=FS, fundamentaalne-on teiste su...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Fariza Imanova Rühm MK13-TE2 Õpimapp Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2013 BAKTERID Ehitus Fariza Imanova MK13-TE2 Kuju 1. Kerabakterid e. kokid 2. Pulkbakterid e. batsillid 3. Spiraalsed bakterid e. sprillid 4. Keeritsbakterid e. spiroheedid 5. Jatketega bakterid 6. Niitjad bakterid Paljunemine Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega. Temperatuuri mõju Paljud spoore mittemoodustavad bakterid ja sporogeensete bakterite vegetatiivsed vormid hukkuvad niiskes kuumuses temperatuuril 6070°C 1530 min. jooksul, kuid temperatuuril 80100°C juures aga mõne sekundi või mõne minuti jooksu...
1. Mis asi on vektor ja skalaar? 2. Mis on nende erinevused ja sarnasused (näited)? 3. Kirjelda Eukleidsese, Lobatsevski ja Reimanni geomeetriat 4. Kuidas sõltub aeg liikumise kiireusest ja gravitatsioonist? 5. Kirjelda suhtelist liikumist, kulgliikumist, pöörlevatliikumist ja võnkumist? 6. Mille poolest erineb aine väljast? 7. Newtoni seadused peast ( 3tk) 8. Mida näitab töö? Mida näitab võimsus? 9. Mis asi on energia? 1. Vektor on suunatud matemaatikas suunatud ristlõik. Skalaar on füüsikaline suurus, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga. 2. . 3. Eukleides Tema on Antiik-Kreeka õpetlane, kes pani aluse tänapäeva koolimatemaatikas õpetatavale geomeetriale. Tema geomeetria üheks aluseks on see, et paralleelsed sirged, ei lõiku kunagi. Lobatsevski Tema tegi oma geomeetria, kus paralleelsed sirged on defineeritud kui sellised, mis lõpmatuses siiski lõikuvad. Ning erinevalt Eukledese sirge r...
Aravete Keskkool LORENTZI TEISENDUSED Füüsika ettekanne Koostaja: Kaari Tamtik Klass: 12 Juhendaja: Gustav Uuland LORENTZI TEISENDUSED I. postulaat ehk erirelatiivsusprintsiip ütleb, et ei ole olemas absoluutset ruumi. Ei eksisteeri ühtegi eset, mida võiks lugeda absoluutselt liikumatuks taustkehaks. Nii nagu ruum on relatiivne, on ka aeg relatiivne. Aja relatiivsus tähendab seda, et igas inertsiaalsüsteemis on oma aja kulgemise tempo. Kõik need ajad on samaväärsed; nende hulgas ei ole ühtki, mida võiks mingisuguse tunnuse järgi teiste seast esile tõsta, omistades talle absoluutse aja tähenduse. See on otsene järeldus inertsiaalsüsteemide samaväärsusest. Mingis inertsiaalsüsteemis kulgev aeg on see, mida mõõdab selles süsteemis liikumatu kell. Seega väide, et eri süsteemides on aja kulgemine erinev, tähendab teiste sõnadega ...
· Vana-Hiina tuntumad õpetused on Taoism(rajajaks oli Laozi, kutsus elama looduslähedast elu) ja konfutsianism(pärandas rituaaleetika). · Konfutsius hiina filosoof, kanfutsianismi rajaja. Oli muinashiina haridust levitava kooli juhataja, kõrge riigiametnik. Läks rändama." Lunyu" säilinud allika, mis sisaldab tema õpilaste poolt kirja pandud vestlusi. · Konfutsiuse põhimõtted inimlus, kultuur, tarkus, kombed. Konfutsiuse õpetus idealiseerib muistust, käsitleb ühiskonna kui hierarhilist tervikut. · Sai alguse hiina klassikalise kirjavara seletamisest/ õpetamisest Konfiutsiuse poolt · Seadis oma maailmakäsitluse aluseks inimese kõlbelise loomuse · Taevas oli looduse osa ja kõrgeim vaimne alge ja inimest juhtiv jõud · Kombeid jälgides ja inimsust taodeldes sai õilsaks inimeseks Konfiutsiuse õpetuse põhimõtted (väljenduvad aforismide/õpetussõnade sisu): ...
Makroevolutsioon + näited makroevolutsioon- makroevolutsiooniks ehk suurevolutsiooniks nimetatakse liigist kõrgemate organismiüksuste teket ja arengut. (õistaimed, selgrootud) liik- liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. (taimerühm, loomarühm) selgroogsed- on isendid, kellel on olemas selgroog. (linnud, imetajad) linnud- on selgroogsete hõimkonnast, kellel on võime lennata ja kelle keha katavad suled. (tihane, varblane) kahepaiksed- selgroogsed loomad, kes võivad elada nii maismaal kui ka vees, nad hingavad kopsude ja lõpustega ning maismaal naha kaudu.(konnad, sisalik) roomajad- selgroogsed loomad, kes elavad peamiselt maismaal, hingavad kopsudega, paks sarvkihiga nahk, koorega munad.(maod, ussid, rästik, nastik, vihmauss) imetajad- selgroogsed loomad, närvisüsteem kõrgelt arenenud, neil on võime omada järglasi.(inimene, lehm) õistaimed- ehk...
Referaat: Ujumine läbi aegade. Ujumine on organismide (sealhulgas inimese) kulgemine vees substraadile toetumata. Ujumine võib olla passiivne (hõljujad, kellel kulgemiselundeid pole) või aktiivne (keha painutades, jäsemetega sõudes jne). Inimeste ujumine on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ujumisstiilid Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: · Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. · Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. S...
Mikro ja makroevolutsioon Makroevolutsioon on protsess, mille tagajärjel liikidest moodustuvad uued perekonnad, perekondadest uued sugukonnad jne. See protsess toimub ajalooliselt väga pika ajavahemiku vältel ega ole seetõttu vahetult jälgitav ega uuritav. Makroevolutsioon on liigist kõrgemal tasemel toimuv evolutsioon ja seega erinev mikroevolutsioonist, mis toimub liigi või tema populatsioonide piires. Põhimõttelisi erinevusi nende kahe protsessi vahel siiski ei ole: makroevolutsiooni aluseks on protsessid mikroevolutsioonilisel tasemel. Makroevolutsioonis toimuvad samad protsessid, mis määravad ära mikroevolutsioonigi olelusvõitlus, looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. Mõlemal evolutsioonivormil on divergentne iseloom. Veenvaid tõendeid organismidevahelisest sugulusest annab embrüoloogia teadus organismide lootelisest arengust...
Füüsika konspekt Skaalariks nimetatakse suurust, mis on täielikult iseloomustatav üheainsa arvuga(arvväärtuse ja mõõtühikute abil). Skalaari puhul ei ole suund oluline. Näiteks keha mass, ruumala, tihedus ja temperatuur. Vektoriks nimetatakse suurust, millel on lisaks väärtusele ka kindel suund. Näiteks jõud, kiirus, kiirendus. Nihe Nihkevektor ehk nihe on vektoriaalne suurus(on olemas kindel suund). Nihe on liikumine algpunktist lõpppunkti(punktist A punkti B). Nihke tähis on s, mille peal on nool. Aeg, Ruum ja Mateeria Põhjuslikkuse tagajärje seos: Kui 1 sündmus kutsub esile teise, siis on esimene sündmus teise põhjuseks, teine sündmus aga esimese tagajärjeks. Põhjuslikult seotud sündmuste jada nimetatakse protsessiks, mis toimub kindlas kohas ja ajas. Nii saame maailmast, kui tervikust eraldada mõtteliselt aja ja ruumi. See mis jääb järgi on mateeria. Mateeria: mateeria põhivormideks on aine...
Nimeta seljaaju funktsioonid JUHTEFUNKTSIOON (seljaaju on vahejaamaks erutuse edasiandmisel teistele närvikeskustele) REFLEKTOORNE FUNKTSIOON (seljaajus asuvate närvikeskuste kaudu toimuvad seljaaju refleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade vastuvõttu) Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. Hingamiskeskus Südametegevuse regulatsioonikeskus Veresoonte toonuse regulatsioonikeskus Seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus Milliseid reflekse teostab piklik aju? Imemisrefleks Mälumisrefleks Neelamine Oksendamine Aevastamine Köharefleks Pilgutamine Refleksid, mille abil toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas Keskaju: anatoomiline jaotus, ülesanded NELIKKÜNGASTIKU TUUMAD PUNATUUM SILMALIIGUTAJA- JA PLOKINÄRVI TUUM MUSTSUBSTANS (mälumise ja neelamise koordinatsioon, reguleerib plastilist toonust) Mis on akommodatsioon? Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. See toimub silmaläätse ku...
Füüsika üldprintsiibid 1. Mis on aksioom, mis on printsiip. Aksioomideks nimetatakse matemaatiliste teooriate aluseks olevaid ilmselgeid ja tõestust mittevajavaid väiteid. Füüsikaline printsiip on looduse vaatlemisel tehtud kõige laiema kehtivusalaga üldistus. Mõlemad on alusväited, mida eraldi ei tõestata ja mille tõesust kinnitab kõige neist tuletatu kehtivus. Füüsika kirjeldab tegelikke loodusobjekte: kehi, välju ja nendega toimuvaid nähtusi. Füüsikateooriate aluseks võib võtta vaid selliseid tõdemusi, mida vaatlused ja katsed alati kinnitavad. 2. Selgita atomistlik printsiip ja energia miinimumi printsiip. Atomistlik printsiip väidab, et loodusobjekte pole võimalik lõputult samal viisil jagada endiste omadustega osadeks. Ei ainet ega välja pole võimalik lõputult jagada samade omadustega osadeks. Mõlemal on olemas antud teadmiste tasemel vähimad osakesed, mida aine korral nimetatakse fundamentaal- või alusosakesteks, välja ...
Kontrolltöö nr 2 Liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi aja vältel. Liikumine on suhteline, sest keha liigub mingi teise keha suhtes. Selleks, et liikumist kirjeldada tuleb valida taustkeha, näiteks auto sõidab puu suhtes või inimene kõnnib maja suhtes. Keha liikumisi on palju ja nad on erinevad. Kehade liikumised võivad erineda näiteks kiiruse poolest. Kõiki liikumisi saab kirjeldada viie mudeli abil: kulgemine, pöörlemine, kuju ja/või mahu muutumine, võnkumine ja laine. Kulgemine ehk kulgliikumine on see kui kõik keha punktid liiguvad sarnaselt ehk keha jääb kogu liikumise vältel oma esialgse sihiga paralleelseks. Kui keha kõik punktid liiguvad ühtemoodi, siis võib kirjeldada vaid ühe punkti liikumist. Kulgevalt liiguvad näiteks liftid, eskalaatorid ja rööplükke sooritamisel höövel. Pöörlemine ehk pöördliikumine on see, kui keha punktid liiguvad mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje, ...
Taju Taju kuulub tunnetusprotsesside hulka. (Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid.) Tunnetusprotsessiks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötlus vahendusel pilt tegelikkusest. Taju on üks tegur mis aitab luua pilti tegelikkusest. Taju on psüühiline protsess, mis seisneb esemete ja nähtuste meelelises tervikpeegelduses. Ühendab ja korrastab aistinguid taju kujundiks, vahendab obejktiivselt maailma ning aitab kohaneda keskkonnaga.Taju aluseks on meelte kaasasündinud võimed, meeleelundite talitlus, õppimine ja pikaajalised kogemused. Ta on tihedalt seoses tähelepanu ja mäluga. Taju sõltub mõtlemisest, inimese vajadustest, huvidest, emotsioonidest, kogemustest jms. Ta võimdaldab ära tunda, liigitada ja hinnata stiimuleid, objekte, nähtusei ja sündmusi ning tunnetada organismi seisundeid. Ilma tajuta ei saa tegevust ja toiminguid reguleerida. Taju põhioma...
RAIMUNDO PANIKKAR 1.) Kristofaania- Inimese jõudmine täielikule kogemuslikule tasandile ei pea alati nii- väga välja paistma. Kuna mulle isiklikult endale tundub, et tänapäeva inimeste ligimese tunnetamine on teatavaks kaduvaks kunstiks muutumine. Sõnadeta arusaamine üksteisest ei ole eriti levinud. Kristofaania kui, aga kogemuslik edasiminek inimeses on samuti spirituaalne avamine ning jõudmine maailmamõistmise uuemale tasandile. Samas kristoloogia asendumine kristofaaniaga on raskesti ette kujutatav kuna millegi asendumine millegi uuega ei ole inimeste jaoks lihtne eriti siis kui tegu. Me võiks asendada oma auto uuega või pastaka pliiatsiga, aga inimmõistuse mõttesuuna asendamine uuemaga ning hoopis erinevaga vanast ei ole ette kujutatav. Kristofaania levikut võiks märgata ajapikku kui inimesed oleksid sellise muutuse endasse sisse lasknud ning selleks valmis. 2.) Intuitiivne nägemine või mõistmine- Kolm erinevat ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
