Värvusõpetus Valguse spekter: Valge valgus ehk liitvalgs, koosneb spektri värvidest. Valge valguse spektri moodustavad punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine, violetne. Monitoril saadakse erinevad värvitoonid kolme põhivärvi(roheline, sinine, punane)segades. Valgusfilter: Valgusfilter-(värviline) klaas või plastik, mis laseb läbi kindlat värvi valguse ülejäänud neelduvad. Värviline pind: Värviline pind-neelab kõik valguseid peale selle millisena ta meile paistab. Speriskoop: Speriskoop-seadeldis, mille abil saab vaadelda spektri värve.
KUMERLÄÄTS Joonis 1. Kui ese asub kahekordsel fookuskaugusel, asub ka kujutis kahekordsel fookuskaugusel, kujutis on tõeline, esemega sama suur ja ümberpööratud (kasutatakse pikksilmas). Joonis 2. Kui ese asub fookuse ja kahekordse fookuse vahel, on kujutis kaugemal kui kaks fookust, kujutis on tõeline, esemest suurem ja ümberpööratud (kasutatakse kinoaparaadis, projektsiooniaparaadis). Joonis 3. Kui ese asub fookuses, siis kujutist ei teki. Joonis 4. Kui ese asub fookuse ja läätse vahel, siis on kujutis näiline, esemest suurem ja samapidine. (kasutatakse luubina). NÕGUSLÄÄTS Joonis 5. Ese asub kaugemal kui 2F. Joonis 6. Ese asub fookuses. Joonis 7. Ese asub fookuse ja läätse vahel. Nagu võib näha jooniselt 5-7, olenemata eseme kaugusest läätsest, on kujutis alati näiline, vähendatud ja samapidine.
Füüsika 8. klassile Järeltöö Läätsed ja kujutised 1. Joonisel on kujutatud kiirte käik Kumerläätses Nõgusläätses 2. Joonisel on kujutatud kiirte käik Kumerläätses Nõgusläätses 3. Läätseks nimetatakse läbipaistvast ainest keha keha mis koondab valgust. hajutab valgust. ...
FÜÜSIKA KT VASTUSED . A. 1. 1) 300 000 , murdub , ....(eitea seda ) 2..... , tõeline , näiline , kaugemal , lähedalt , luubiga ,.... 3. silmalääts , läätsepingutav lihas ja sarvkest 4. korvikesteks ja kepikesteks 5. pingutava lihase , silmaläätse , kumeramaks ja selle fookuskaugus 6.ees , nõgusläätsedega 7. kaugelenägijad , lühinägijad . 2. f = 2mm = 0.002 m D=? D= 1: f ( murrujoonega ) D= 1 : 0,002 m = 500 dptr V. 500 dptr . 3. D= 6 dptr f =? 1: D f = 1: 6 = 0,166... = 0,2 m V. inimese silma fookuskaugus on 0.2 m . B. 1. 1. nõgusad , koondab , hajutab , fookuskauguse , optilise tugevuse 2. lääts , ümberpööratud , kinoaparaatides , fookuse , kahekordne fookus , pikksilmas kujutise ümberpööramiseks . 3. võrkkestale , tõeline , vähendatud , ümberpööratud 4. värvilisena ,valguses , kepikesed 5. normaalnägijateks ja kaugelenägijateks , lähedasest kui kaugest 6. ...
LÄÄTSED KUJUTISED ei teki kunagi kui on täpselt fookuses Näiline samapidi, nõgusläätsega, kui kujutis on fookuse ja läätse vahel. Tõeline ümberpööratud, kumerläätsega, kui kujutis on läätsest kaugemal kui 1 fookus. KUMERLÄÄTS () (I <----> Koondab valgust +prillid NÕGUSLÄÄTS )( >----< Hajutab valgust prillid ISELOOMUSTAVAD fookuskaugus f/m. Optiline tugevus D = 1/f. Kui fookuskaugus on suur on optiline tugevus nõrk, kui fookuskaugus on väike on optiline tugevus tugev. Mida tugevam seda rohkem murrab läätsest valgust. Kuivõrd koondab või hajutab valgust. Mida rohkem koondab valgust seda optiliselt tugevam ta on. SILM silma tekib kujutis kaugemal, kui 2 fookust. Kujutis on 2 fookuse vahel, et saada suuremat kujutist. Kaugenägija silmalääts läheb hästi õhukeseks , vaja on kumerläätse ehk +prille. Lühinägija silmalääts läheb hästi paksuks. Vaja läheb nõgusläätsega prille ehk prille Silmalääts läheb hästi õhukekseks kui o...
Peegeldumine Langemisnurk on nurk pinna ristsirge ja langeva kiire vahel. Peegeldumisnurk on nurk pinna ristsirge ja peegelduva kiire vahel. Langemisnurk ja peegeldumisnurk on samad. Peegeldumisseadus: Langemisnurk = Peegeldumisnurk. Paralleelne valgusvihk jääb peale peegeldumist paralleelseks, hajuv hajuvaks ja koonduv koonduvaks (kuni muutub ühtseks). = Kumerpeegel Kumerpeegel on mingi ringi osa. Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust. Peegeldumist, kus peegeldunud valgus levib erinevates suundades nim. hajusaks peegeldumiseks. Pindu, millel toimub hajus peegeldumine nim. matt pindadeks. Pindu, kus toimub kindlasuunaline peegeldumine nim. Peegelpindadeks. Valgust millel puudub kindel suund nim. hajusaks valguseks. Nägemine Valgusallikat näeb inimene, kuna valgusallikalt tulevad valguskiired silma. Teisi kehi näeb kuna ...
Peegeldumine Langemisnurk on nurk pinna ristsirge ja langeva kiire vahel. Peegeldumisnurk on nurk pinna ristsirge ja peegelduva kiire vahel. Langemisnurk ja peegeldumisnurk on samad. Peegeldumisseadus: Langemisnurk = Peegeldumisnurk. Paralleelne valgusvihk jääb peale peegeldumist paralleelseks, hajuv hajuvaks ja koonduv koonduvaks (kuni muutub ühtseks). = Kumerpeegel Kumerpeegel on mingi ringi osa. Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust. Peegeldumist, kus peegeldunud valgus levib erinevates suundades nim. hajusaks peegeldumiseks. Pindu, millel toimub hajus peegeldumine nim. matt pindadeks. Pindu, kus toimub kindlasuunaline peegeldumine nim. Peegelpindadeks. Valgust millel puudub kindel suund nim. hajusaks valguseks. Nägemine Valgusallikat näeb inimene, kuna valgusallikalt tulevad valguskiired silma. Teisi kehi näeb kuna ...
Joonestamine Joonestamises käsitletakse standarditega määratud kujutiste liike, samuti mõningate toodete ja nende elementide (keermed) kujutamise iseärasusi. Joonisel kasutatavad kujutised jagatakse: vaadeteks, lõigeteks ja ristlõigeteks. Tehnilisel joonisel esitatakse kujutised ristprojektsioonis omavahel mõtteliselt seotud projektsioonide näol. Mõõtmete kandmine joonisele. Objekti suurusest annavad ülevaate joonisele kantavad mõõtmed. 1. Mõõtmestamiselementideks joonisel on distantsjooned, mõõtjooned, mõõtjooneotsad (nooled, kaldkriipsud), ühisnullpunktid ja mõõtarvud. Mõõtmestamise olulisemad reeglid: 2. Mõõtjooned tõmmatakse kontuurjoontest vähemalt 10 mm kaugusele. Mõõtjoonte omavahelised kaugused olgu kogu joonisel võrdsed ja vähemalt 7 mm. 3. Mõõtjoon ei tohi olla kontuurjoone ega mõne muu joone pikenduseks. 4. Lühemad mõõtjooned paigutatakse kujutisele ligemale, pi...
Kus elasid sküüdid? Sküüdid elasid Doni ja Doonau jõe vahelisel alal. Mida hämmastavat on leitud sküütide haudadest? Kuidas neid nimetatakse? Sküütide haudadest on leitud palju kreeka käsitööliste toodangut. Siiski on ka leide, mis esindavad paljudele rändrahvastele omast, tõenäoliselt ida poolt pärinevat nn. loomastiili. Sküüdi valitsejate hauakünkaid nimetatakse kurgaanideks. Mis vallandas Suure rahvasterändamise? Suure Rahvasterändamise vallandas nomaadide püüd leida paremaid karjamaid, mistõttu neil ei kujunenud enamasti välja püsivaid linlikke asulaid. Samuti võitlesid rändrahvad eluruumi pärast ning tugevamad hõimuliidud sundisid teisi taganema ja uusi elupaiku otsima. Sküüte hakkasid 2.saj eKr lääne poole suruma näiteks neile sugulaslikud sarmaani hõimud. Keldid (galaadid ja gallialased) tungisid suhtelise ülerahvastatuse ja linnakultuuride rikkuse tõttu 4.-3.saj eKr Väike-Aasiasse, Kreekasse ja Itaaliasse. 2.saj pKr hakkasid par...
ÜRGAJA KUNST (ka: Esiaja kunst) Kunsti tekkel on erinevad teooriad. Neist kolm tähtsamat: 1) kunsti olemus on mäng inimene loob endale oma kujuteldava maailma kunst on mäng 2) kunst on tekkinud tänu usundile, maagiale kunst on maagia 3) iluvajadus on inimesele bioloogiliselt omane kunst on ilu Igaühes on ehk veidike tõtt, levinuim on teine teooria. Ürgaeg jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks. Kiviaeg omakorda jaguneb vanemaks (paleoliitikum), keskmiseks (mesoliitikum) ja nooremaks (neoliitikum) kiviajaks. Vanimad kunstinäited on u. 60 000 aastat vanad (koopamaalid, kujukesed). Ürgaja kunsti näiteid: * Altamira koopamaalid Põhja-Hispaanias (avastati 1879) Umbes 1 m kõrgused kujutised. Must, punane, kollane, valge värv. Loomutruud piisonid, mammutid, põhjapõdrad. Näha kujutistel haavajäljed, kasutati neid maagilisel otstarbel. * Lascaux ` /laskoo/ koo...
Silma joonis. Mõelge oma silmast kui kaamerast, mis ümbritsevat maailma salvestab. Kui te midagi vaatate, peegeldub valgus sellelt objektilt ja siseneb teie silma, kõigepealt läbi selge kaitsekesta, mida nimetatakse sarvkestaks, seejärel läbi pupilli, ehk augu teie vikerkestas, mis laieneb ja tõmbub kokku, et reguleerida siseneva valguse hulka, just nagu kaamera objektiivi ava. ASTIGMATISM See juhtub tavaliselt siis, kui sarvkest on ragbipallikujuline: ühelt poolt kumeram ja teiselt poolt lamedam ja mitte ümmargune nagu korvpall. Selline ebaühtlane kuju põhjustab silma sisenevate valguskiirte fokusseerumise võrkkestal mitmesse punkti, mitte ühte punkti, nagu normaalselt peaks. Kui teil on astigmatism, tekib kujutise fookus silmas enam kui ühes kohas, sest silm on ebaühtlase kujuga. (joonis) KAUGNÄGELIK Kaugnägelikkust on võimalik korrigeerida, kandes sfäärilisi prille või kontaktläätsi. Vajalikud on täiendava optilise jõuga pluss-...
Vanakreeka maalikunst 10.b Sissejuhatus Kreeklased hindasid oma maalikunsti väga kõrgelt Ei ole säilinud arhailise ega klassikalise aja seina- ja tahvelmaale Hellenistlikuperioodi maalidest säilinud Roomaaegsed koopiad Keraamika ja vaasimaalid Paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalinguid-vaasimaale. Tuntumad savinõud on: amfora, hüdria ja kraate Vaaside otstarve Vaase ei kasutatud mitte lillede hoidmiseks, nagu tänapäeval vaid: Õli säilitamiseks Teravilja säilitamiseks Suuri keraamilisi vaase mälestusmärkidena. Tuntumad savinõud Hüdria- kolme käepidemega veenõu Tuntumad savinõud Amfora- kahe sangaga anum veini hoidmiseks Tuntumad savinõud Kraater- lai anum, milles segati vett ja veini. 8. Sajand e.Kr. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näiteks: 1. Kolmnurki 2. Rombe 3. Meandreid 8. Sajand e.Kr. lõpp Abstraksete kuju...
Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid *Rändrahvad ehk nomaadid elasid hiiglaslikul stepialal, mis ulatub Kesk-Euroopasse (Ungarini). See piirkond oli sobiv karjakasvatuseks, kuid taheti siiski veel paremaid karjamaid leida ning tänu sellele ei kujunenud neil püsivaid asulaid. *Nad võitlesid ka eluruumi pärast- tugevamad sundisid teisi taganema ja uusi elupaiku otsima. Siiski arenes neil välja tööjaotus ja käsitööoskused. *Kultuur arenes välja Roomast ja Kreekast põhja pool *Tegelesid siis põhiliselt karjakasvatusega. *Mõnikord ründasid nomaadid linnu röövimise eesmärgil, kuid tihti esines ka rahulikke kaubandussuhteid.* Nad vahendasid kaupu, sealhulgas kunstilise tähendusega objekte suurte vahemaade taha ja soodustasid sellega stiililevikut *Kunst: käsitöö ja metallide töötlemine Sküüdid *Sküüdid olid iraani keeli kõnelenud europiidne karjakasvatajatest rändrahvas. *Neid võib pidada põlluharijateks. Neil tekkis ka ülikute kiht. ...
Art Deco oli innovatiivne kujundusstiil 20.saj. 20-30-ndatel aastatel (1925 -1939). Kõrgaeg jäi kahe sõja vahelisse aega, 30- ndatesse aastatesse. Nimetus võeti kasutusele näituse puhul, mis korraldati 1966 Pariisis, et meenutada seal aastal 1925 peetud 20. saj. suurimat rahvusvahelist kunstkäsitöö ja moodsa tööstuskunsti näitust. Art Deco arenes eelnevalt valitsenud stiilist Art Nouveau, jättes alles loodusmotiivid, ent avaldades kontseptsioone palju julgemalt, pastelsete asemel eredates värvides, millele lisandusid jõulised geomeetrilised vormid, mis paremini sidusid kunsti ja tööstust. Art Deco stiil oli mitmekülgne ja eklektiline, saades inspiratsiooni Idamaade, Babüloni, Egiptuse ja Aafrika iidsete ja eksootiliste kultuuride monumentaal- ja dekoratiivkunstidelt; looduselt (gasellid, palmipuud, ookeanilained); avangardi ...
Nägemishäired Nägemishäire e refraktsioonihäire on häire, mille puhul silma langev valgus ei murdu õigesti ja nägemine on hägune mõõdetakse dioptrites ei ole haigus on parandatav prillide, läätsede või operatsiooniga Refraktsioonivigade 4 põhilist tüüpi müoopia hüperoopia astigmatism presbüoopia Lühinägevus e müoopia nähtavus kaugele on hägune, lähedale selge optiline süsteem on liiga tugev või silm liiga pikk on pärilik sümptomid: silmade kissitamine, peavalud, ka kõõrdsilmsus ravi: kontaktläätsed või prillid (miinustugevusega), operatsioon o edit Master text styles econd level Third level Fourth level Fifth level Sixth level ...
TEHNILINE JOONESTAMINE [email protected] Anne Saarniit 2013 1. Sissejuhatus Joonestamine - tehniline keel, mille abil saab luua jooniseid ja neid lugeda. *Joonestamine arendab inimese kujutlusvõimet, tehnilist ning ruumilist mõtlemist. Joonis - dokument, mille järgi saab eset valmistada. *Joonisega antakse edasi eseme kuju ja mõõtmed. Sõnaline seletus ei kirjelda eset nii täielikult kui joonis. 1.1 Jooniste vormistamine: 1.1.1 Joonestuspaber Joonestuspaberi põhiformaatide suurused millimeetrites on: · A4: 210x297 mm · A3: 297x420 mm · A2: 420x594 mm · A1: 594x841 mm · A0: 841x1189 mm Põhiformaadid saadakse 1m2 suuruse pindalaga paberi, mille mõõtmed on 841x1189 mm, järkjärgulisel jaotamisel lühema serva suhtes paralleelsete lõikejoone abil pooleks. 1.1.2 Kirjanurk Kirjanurk asub joonise alumises parempoolses nurgas, toetudes pikema küljega vastu alumist ja ...
ROOMA: · korintose sambad · nelinurksed poolsambad ROMAANI: · paksuseinaline ehitus · ukse ja akna kohal ümarkaar · ristvõlvid · kirikutel tornid · sambad ümarad RENESSANSS · kolmest osast koosnev pilt · sambad · lõvi pea · väiksed alasti lapsed · kivist puuvilja- ja lillevanikud · kujutatakse Taavetit · ehituses kõrgemad korrused ja rohkem kaunistatud · kirikutel kuppel · "lamedad" katused · profiilis inimesed · iseloomulikud hooned on paleed GOOTI: · kaunis ja peen · õhemaseinaline · lagi kaetud võlvidega · meenutab kivipitsi · sageli katavad aknad kogu seina pinna · aknad kaetud vitraasidega · kasutatakse palju korintose sammast · sabad saledamad · aknad teravatipulised · skulptuurid puust ja värvitud · kaunis kujundus BAROKK: · vormikad inimesed · loodusmaal ja natüürmort · ...
1. Palun defineeri kujund. Kujund on mõtlemise mentaalne element või Palun defineeri mõiste. representatsioon, mis on seotud kogemuste, mälu Selgita, mille poolest ning ruumilise ja loova mõtlemisega. erinevad kujund ja mõiste teineteisest. Too oma Mõiste on mentaalne nähtusi, esemeid ning näide nii kujundi kui ka elusolendeid representeeriv element, mis on mõiste kohta. / tähistatud sümboliliselt ja on seotud mälu, järeldusoskuse, õppimise, otsustamise ja kategoriseerimisega. Kujund on analoogsed mentaalsed represresentatsioonid, mõisted sümbolilised mentaalsed representatsioonid. Kujundi näide: mu kujutlustes on pilt minu isast. Tegu on personaalse kujundiga ning mitte kellelgi, ei ...
Romaani stiil: Esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil ;10. sajandi lõpust kuni 13. sajandini ;Tekkis pärast karolingide kunsti ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni ;Tugines Karolingide, Bütsantsi, varakristlikule, Rooma ja islami kunstile ;Avaldub peamiselt arhitektuuris Eestis: Jõudis enne gooti stiili lõplikku võitu 13. saj algul ;Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist, sest gooti stiil tuli asemele; Uuesti levis romaani stiil 19. sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina. Skulptuur: Avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina - skulptuurteose kujutis eendub pinnast vähe; Nii ornamendid kui ka figuraalsed kujutised on stiliseeritud; Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele Maalikunst: Peamine oli miniatuurmaal; Aga tehti ka seina-, klaasi- ja tahvelmaale; Alguse sai ka vitraažikunst. Arhitektuur:Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestiste...
Madalmaade ja Eesti kunst 16. sajandil. Küsimus Vastus 1. Kirjelda olukorda Poliitiline ja usuline areng oli väga Madalmaade poliitilises ja konfliktiderohke. usuelus 16. saj.? 2. Kuidas jaotusid Madalmaad Põhja-Madalmaad (Holland) ja Lõuna-Madalmaad 16. saj. lõpuks? (Belgia) 3. Kuidas suhtusid Madalmaade Luterlus suhtus kiriklikku kunsti tõrjuvalt, luterlik kirik ja kalvinism kalvinism eitas seda täielikult. Piltide kunsti? hävitamist tuli ette ka luterlastel, kuid kalvinistid olid selles järjekindlamad 4. Millist kunsti hakkab endale Maalikunsti, mida saab seinale riputada, muretsema Madalmaade religioosne temaatika asendub ilmalikuga jõukas kodanlus? 5. Millised on selle kunsti kolm 1.loodus(maastik) iseseisvat teemaderühma? ...
1.LIIGID:Arhitektuur(skalaar-,profaan-), Skulptuur(reljeef,ümarplastika), Maalikunst(seina, tahvel), Graafika(kõrg-,sügav-,lametrükk), Tarbekunst(materjalide järgi) 2.ESIMESED ALGED:Koopamaalid, skulptuur on vanem(Willendorfi veenus,luust kujud),arhit: dolmen. Leiuk: Lascaux, Altamira 3.EGIPT ARHIT:Vana: Püramiidid(Giza, Cheops, laotud kivipankadest, terav tipp kullatud). Uus: Templid(sammasõu, kapiteel) 4.EGIPT KUJUTAV K:Seotud hauataguse elu kindlustamisega, õiged proportsioonid, veider poos, üldistatus, ei laskuta pisiasjadesse, liikumist pole, üks jalg ees. EHNATON: püüti kujutada konkreetset inimest, muutus looduslähedasemaks, alati on kujutatud päike, naise ilu etaloniks Nofrete pea. 5.VANAKREEKA ARHIT: Tempel-kõige silmapaistvamad arhit saavutused. Sammas-kõige iseloomulikum detail. Kapiteel stiilide eristamiseks (dooria,joonia,korintos). Kuulsaim:Ateena Akropol. Tähtsaim külg otsakülg, pilastrid. 6.VANAKREEKA SKULPT:Arhailine:va...
Art Deco · Art- Deco oli innovatiivne kujundusstiil 20.saj. 20-30-ndatel aastatel. · Nimetuse omandas stiil peale 1925.a dekoratiivkunsti näitust Pariisis, enne seda oli modern, modernistlik stiil. · Art deco läikivad, voolujoonelised vormid väljendasid elegantsi ja küllust. Metall oli hinnas - kroom, teras, plaatina, alumiinium, uus moematerjal oli bakeliit. · See aeg oli lärmakas, täis jazzi ja masinate müra. · Moetrende määrasid Coco Chanel ja Elsa Schiaparelli. · Filmitähed - Greta Garbo, Marlene Dietrich, Ginger Rogers, Fred Astaire. · Moodsad tantsud olid charleston ja tango. · Jazzlaulja Josephine Baker vallutas Pariisi. · Art Deco oli stiil suure S-ga. · Stiili iseloomustasid sõnad: geomeetria, läige, sära, värv! · Art Deco arenes eelnevalt valitsenud stiilist Art Nouveau, jättes alles loodusmotiivid, ent avaldades kontseptsioone palju julgemalt, past...
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Romaani stiil............................................................................................................................... 2 Arhitektuur..............................................................................................................................2 Dekoratiivsed elemendid kirikus(ka väljas)............................................................................3 Romaani stiil Itaalias...................................................................................................................4 Prantsusmaa................................................................................................................................ 6 Saksamaa................................................................................................
Tsentreerimismärgid u 0,5 mm jämedused jooned, mis algavad formaatjoonest ja mis tõmmatakse üle raamjoone joonise pinnale ligikaudu 5 mm ulatuses ja aitavad joonise asendit kopeerimisel ja mikrofilmimisel paremini fikseerida, need tehakse joonise iga nelja külje keskele. Mõõtsuhe näitab eseme ja temast tehtud kujutise suuruse vahekorda, loomulikku suurust peegeldab mõõtsuhe 1:1. masinaehituslikel õppejoonistel kasuta- takse vähendavaist mõõtsuhetest 1:2, 1:5, 1:10, suurendavaist: 2:1, 5:1, 10:1. Põhiline mõõtsuhe kirjutatakse kirjanurka, teised ümarsulgudesse pealkirjas. Joonisele kirjutatakse tegelikud mõõtmed. Jäme- ja peenjooned nende suhe peab olema vähemalt 2:1. Jämeduse valikul juhindutakse joonise suurusest ja kasutatavate kujutiste keerukuse astmest. Reeglid: 1) kriipspunktjoon algab ja lõpeb kriipsuosaga 2) ringjoone tsentrit tähis- tatakse lõikuvate kriipsudega 3) ümaräärikul, silindriotspinnal jms kohtades asuvate avade...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL, FÜÜSIKAINSTITUUT 19. DIFRAKTSIOONIVÕRE 1. Töö eesmärk Valguslaine pikkuse, difraktsioonivõre nurkdispersiooni ja lahutusvõime määramine. 2. Töövahendid Goniomeeter, difraktsioonivõre, spektraallamp. 3. Töö teoreetilised alused Valguslainete levimist tõkete taha homogeenses isotroopses keskkonnas nimetatakse valguse difraktsiooniks. Difraktsiooni tõttu satub valgus geomeetrilise varju piirkonda. Difrageerunud valguse edasisel levimisel täheldatakse interferentsi, mille tulemusena valguse intensiivsus on erinevates ruumipunktides erinev. Intensiivsuse jaotuse ava või tõkke taga määrab valguse lainepikkus ja ava või tõkke kuju ning suurus, samuti vaatluskoha kaugus avast või tõkkest. Antud töös tekitatakse difraktsioonipilt korrapärase (perioodilise) pilude süsteemi, nn difraktsioonvõre abil, milles maksimumid on märgatavalt intensiivsemad ja kitsama...
NÄGEMISMEEL · Silmamuna ehitus · Pupill · Silmamuna liigutused · Silma kaitsvad struktuurid · Silma optiline süsteem · Fotokeemilised protsessid võrkkestas · Värvuste nägemine · Võrkkesta tsentraallohk · Lääts ja ripskeha · Nägemismeele tsentraalsed teed · Silma reflektsiooni anomaaliad ja uuringud · Nägemismeel on inimese tähtsaim meel · Inimese nägemismeeleelund on silm (oculus) · Nägemise abil saab inimene 90% kogu infost SILMAMUNA EHITUS I Silmamuna (bulbus oculi) asub silmakoopa (orbita) eesmises osas http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 SILMAMUNA EHITUS II Silmamuna kestad 1. Fibrooskest: sarvkest (cornea) ja kõvakest (sclera) 2. Võrkkest e reetina pigmentepiteel, horisontaalrakud, bipolaarsed ja ganglionirakud, sensorirakud (kepikesed ja kolvikesed) 3. Soonkest (choroidea) · vikerkest (iris) annab silmadele värvi · ripskehas on ripslihas · pärissoonkestas on...
Ruumiandmete liigid 1 ? (1) Kuidas veel sai Layer Properties akent avada? Parem hiireklõps kihinimel > tunnused; topeltklõps kihinimel. ? (2) Täida lüngad: Kaart koosneb andmekihtidest, mille moodustavad ühesuguse andmekihi andmed. ? (3) Millest võib olla tingitud see, et rasterkaardi ja vektorkaardi objektid ei lange omavahel täpselt kokku? Kumera pinna kujutised tasapinnal on alati mingis projektsioonis. ? (4) Millistes piirkondades on vektorandmed puudu? Vektorandmed on puudu väiksetel saartel. ? (5) Milles seisneb asulate kujutamise erinevus vektor- ja rasterandmetes? Rasterandmetes märgitakse väiksemaid asulaid punktidena, vektorandmetes mitte punktidena. ? (6) Millised oleksid veel kaks võimalust QGIS programmi sulgemiseks? Project > exit QGIS; Ctrl + Q; sulgeda ülevalt paremast ristist.
Kreeka kultuur Arhailine ajajärk 7.saj 6.saj e.m.a. Klassikaline ajajärk tulevikus(18 saj) on klassitsism, mis on kummardus selle ajajärgu poole 5.saj 4.saj e.m.a. Hellenismi ajajärk kummardus hellenitele(kreeklastele) 4.saj 146a e.m.a. Need ajajärgud on kultuuri järgi. Usund Muistsetel oli huvitav usund ja rikas fantaasia. Nende uskumuste kohaselt valitsesid looduse ja inimeste üle võimukad inimese välimuse ja iseloomuomadustega jumalad. Tähtsamad olid Olümpose jumalad. Jumalatele omistati kõiki inimlikke jooni. Peamised kultuspaigad olid altarid ja templid. Jumalate austamisega kaasnesid pidulikud rongkäigud ja sinna juurde kõiksugu võistlused poeedid, sportlased, teater. Suurimad saavutused on kunst, filosoofia, kirjandus, teadus. Dionysose pidustustest kasvab välja teater, Zeusi pidustustest olümpiamängud. Õppeasutustes viibsid poisid 7 20 eluaastani. Kultuuri ja kunsti hiilgeperiood langeb klassikal...
Sisekujundus- on tervik mis saavutatakse üksik esemete paiknemisest ruumis Disain- on kunst luua tooteid ja teenuseid ja lahendusi, mis lihtsamad kergemad, odavamad, mugavamad, turvalisem, ilusam jne. ANTIIK AEG Vana-Egiptus Arhitektuur- *Kultus(jumalad) *Kuntsinikud ja arhidektid *kuld, hõbe , nende sulam elektron Intrjöör-*seinamaalid *skulptuurid *laemaalid *seinaplaadid illustreeritud *marmor *põrandaplaadid valgetest kivi plaatitest Mõõbel-*akaatsia *seeder *küpress *eeden *nikerduste jaoks vääris metalle *nöörid Kasutati lappimis tehnikat, nikerdamine, immitatsioonide andmine, punase klaasi tükke, käetugedel on lõvimaskid ja mao kujutised, papüürest kokku punutud ja tänu sellele muutus konstruktsioon kerge ja pehmeks. Sel...
1. Mille poolest erines ristiusk roomlaste senisest usust? Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. 2. Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesugused tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Kristust sümboliseeris kala ja ka lambatalle õlul kandev mees. 3. Milliseid kunstiteoseid võib leida katakombidest? Katakombides olid kujutatud seinamaalidena kristliku kultuuri pilte. See meenutas rooma seinamaali, kuid oli kristliku teemaga. Seintel kujutati vana testam...
MIS ON KUNST? KAUNID KUNSTID -ILU LOOMINE, VÄLJENDAMINE KUJUTAV KUNST -TÕE JÄLJENDAMINE, KUJUTAMINE VABAD KUNSTID -VABA TEEMA, SÜSEE KUNSTILIIGID ARHITEKTUUR SKULPTUUR MAALIKUNST GRAAFIKA TARBEKUNST ARHITEKTUUR E. EHITUSKUNST SAKRAALARHITEKTUUR (PÜHA) -KIRIKUD, KABELID, KLOOSTRID, MOSEED, TEMPLID PROFAANARHITEKTUUR (ILMALIK) -LOSSID, PALEED, LINNUSED, RAEKOJAD, ELAMUD SKULPTUUR ÜMARPLASTIKA -VABAPLASTIKA -MONUMENTAALPLASTIKA -EHITUSPLASTIKA RELJEEFID -KÕRGRELJEEF -MADALRELJEEF -SÜVENDRELJEEF MAALIKUNST SEINA E. MONUMENTAALMAAL -FRESKO -SEKO TAHVELMAAL RAAMATU E. MINIATUURMAAL MOSAIIKMAAL KLAASIMAAL E. VITRAAZ GRAAFIKA KÕRGTRÜKK SÜGAVTRÜKK LAMETRÜKK TARBEKUNST KERAAMIKA METALLEHISTÖÖ KLAASIKUNST NAHKEHISTÖÖ TEKSTIIL PUITEHISTÖÖ KIVIAEG VANEM KIVIAEG E. PALEOLIITIKUM (LEITI ESIMESED KUJUTISED, MIDA VÕIB PIDADA KUNSTIKS) MESOLIITIKUM NOOREM KIVIAEG E. NEOLIITIKUM Click to edit Master text styles WILLENDORFI ...
Trükimasin on mehaaniline seadeldis, mille abil saab paberile või teistele materjalidele trükkida teksti ja muid kujutisi. Leiutati aastal 1454 Leiutaja Johannes Gutenberg Tüübid metallist tähtede kujutised mis laoti ritta, et nendest moodustuksid sõnad jne. Pandi alus aastal 1545 Mikolaj Koperniku poolt. Mudeli esmaseks väljatöötajaks peetakse Mikolaj Kopernikut, hiljem täiustas seda Galileo Galilei ja lõplikult tõestas selle Johannes Kepler. Loomisaasta 1545 maailma vanim siiani samas kohas asuv botaanikaaed. Asub Itaalias Kuulub 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. Leiutaja Galileo Galilei Leiutati aastal 1608 Tema teleskoop võimaldas näha kraatreid Kuul, tähti Linnutees ja uurida nelja Jupiteri kuud. http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/index.html http://meiekirjandus.pbworks.com/tr%C3%BCkipress http://et.wikip...
Ürgaja kunst 1. Mida tähendab ladinakeelne sõnaühend homo sapiens? Mõistusega inimene 2. Nimeta 3 peamist kunstiliiki? Arhitektuur, maalikunst, skulptuur 3. Mis on vandalism ja kes on vandaal? Kust need sõnad pärinevad? Vandalistid hävitavad kunsti. Skandinaaviast pärit vandaalide hõimu järgi. 4. Too näiteid vandalismist meilt või mujalt! Mona Lisat on üritatud mitu korda happega visata 5. Milliseid kunstiliike leidus juba ürgajal? Koopamaalid, kivist ja luust kujukesed 6. Mille järgi on nime saanud kiviaeg ja pronksiaeg? Kiviajal valmistati esemeid enamasti kivist, pronksiajal pronksist. 7. Kus on avastatud kõige kuulsamad koopamaalingud Euroopas? Mis ajast need pärinevad? Hispaanias Altamira koobastes ja Lascaux koobastes Prantsusmaal. 20,000 a. tagasi. 8. Mida kujutati tavaliselt koopamaalidel? Jahiloomad 9. Mis on koopamaalide juures kõige hämmastavam? Tõet...
Romaani stiilis skulptuur Romaani stiil sai alguse 10.sajandil keskaja Lääne-Euroopas . Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamerelieefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui ka figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. Romaaniaegsetes kirikutes oli oluline koht skulptuuril. Enamasti on tegemist reljeefidega, mis kujutavad piiblisündmusi.Tavaliselt kujutati ähvardavaid lugusid või siis imesid. Kuna reljeefid ei olnud ette nähtud ligidalt vaatamiseks, siis ei ole nad ka detailselt välja töödeldud, vaid kehavormid on edasi antud üldistatult. Iga piiblitegelane on kujutatud koos mingi sümboliga, mille abil teda ära tunti, nt Peetrusel on võti käes. Harimatu ja kirjaoskamatu inimene sai sel moel pühakirja sündmusi tundma õppida. Seetõttu nimetame neid reljeefe ka "vaeste piibliks". Rohkete skulptuuridega kaunistati kirikute portaale ehk peauksi, esifas...
Koopamaalid ja kaljujoonised: Kujutamisviisilt võib eristada kolme liiki : 1)primitiivsed ehk algelised. 2)realistlikud ehk tõepärased nt Altamira, Lascaux jt. 3)skemaatilised nt Norras, Rootsis,Karjalas jm. Koopamaalidel kujutati eelajaloolisi loomi : mammut,hobune,lõvi, panter,hüään,karu, kaljukits,ninasarvik,piison,öökull jt. Abstraktsed märgid: jooned,punktid. Leitud on ka lapse käe-ja jalajälgi. Skemaatilised kaljujoonised ehk petroglüüfid : Kujutised on lihtsustatud, skemaatilised.Kraabitud kivisse, jooned täidetud värviga. SKULPTUUR : Väikesed kivist ja luust looma- ja inimesekujukesed. Naisekujukesed arvatavasti viljakuse sümbolitena, kuulsaim- Willendorfi Veenus vanim-Hohle Felsi Veenus. Vanimad leitud kiviehitised pärinevad neoliitikumist ja pronksiajast. Ehituskonstruktsiooni vanim ja läbi aegade kõige levinum võte kivide asetamine üksteise peale.Ehituskivi kuju kivid tahuti kandiliseks või ülalt kooniliseks.Ehitamise p...
03.09 Mesoliitikum 10 000-8000(4000) a. tagasi neoliitikum Neoliitikumi alguseks peetakse põlluharimise algust ja keraamika kasutusele võttu ning inimeste paikseks jäämist. Tekivad kalmistud, karjakasvatus, põlluharimine, inimeste hulk, asulad, isiklik jõukus, kihistumine spetsialiseerunud elukutsed, kanga kudumine ja mood. Astronoomia ja astroloogia ja selle kajastumine religioonis leiutised- neoliitiline revolutsioon Kultuurilised eripärad Kunst Petroglüüfid- kujutised kaljudel mesoliitikumist varase rauaajani Kraabitud kujundid aga ka pigmendid. Uued pigmendid ja sideained, võimaldavad säilimise ka vabas õhus. (Alpera, Valltorta, Hispaania; Gilf Kebir, Egiptus; Sahara kõrb; ) Tassili n'Ajer, Alžeeria- kummalised proportsioonid, jumalad, tantsimine, mood, erinevad mõõtkavad, 20s. Kunst on sealt palju inspiratsiooni saanud, ufoteooriad, Hakatakse kujutama inimese tegevust, võitluse ja jahi stseenid, dünaamika. Loomade puhul taan...
1. Mida valgus endast kujutab? Hygensi järgi kujutab valgus endast erilises keskkonnas nn. eetris levivate lainete voogu. 2. Valguse peegeldumine. Peegeldumisseadus. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Seda tõestab varjude tekkimine. Valguse peegeldumisel eristatakse hajuvpeegeldust (tekib, kui pinnakonaruse mõõtmed on valguse lainepikkusest suuremad) ja peegeldust, mille puhul pinnakonaruse mõõtmed on valguse lainepikkusest väiksemad – peegelpind. I seadus: Langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud ristsirge asuvad ühel tasapinnal. II seadus: Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. Langev ja peegeldunud kiir on pööratavad. 3. Millal valgus murdub? Murdumisseadus. Valgus murdub üleminekul ühest optilise tihedusega keskkonnast teise. Murdumisseaduse järgi langemisnurg siinuse ja murdumisnurga siinuse suhe on võrdne teise keskkonnas murdumisnäitajaga esimese keskkonnas suhtes. 4. Millal tekib täielik peegel...
Koopamaalid ja kaljujoonised: Kujutamisviisilt võib eristada kolme liiki : 1)primitiivsed ehk algelised. 2)realistlikud ehk tõepärased nt Altamira, Lascaux jt. 3)skemaatilised nt Norras, Rootsis,Karjalas jm. Koopamaalidel kujutati eelajaloolisi loomi : mammut,hobune,lõvi, panter,hüään,karu, kaljukits,ninasarvik,piison,öökull jt. Abstraktsed märgid: jooned,punktid. Leitud on ka lapse käe-ja jalajälgi. Skemaatilised kaljujoonised ehk petroglüüfid : Kujutised on lihtsustatud, skemaatilised.Kraabitud kivisse, jooned täidetud värviga. SKULPTUUR : Väikesed kivist ja luust looma- ja inimesekujukesed. Naisekujukesed arvatavasti viljakuse sümbolitena, kuulsaim- Willendorfi Veenus vanim-Hohle Felsi Veenus. Vanimad leitud kiviehitised pärinevad neoliitikumist ja pronksiajast. Ehituskonstruktsiooni vanim ja läbi aegade kõige levinum võte kivide asetamine üksteise peale. Ehituskivi kuju kivid tahuti kandiliseks või ülalt kooniliseks. Ehita...
Miks ja kuidas tekkis kunst? Eleri Leht 10.B Kunstitekkimise põhjust ei tea keegi täiesti täpselt, õnneks on võimalik teha oletusi ja pakkuda, miks sai umbes 30 000 aastat tagasi kunst üldse alguse. Arvatakse, et esimesed kunsti moodi kujutised valmistati vanema kiviaja hilisemas järgus. Siis oskasid inimesed juba kõndida, tööriistu valmistada ning suhelda kindlate tingmärkide abil. Kui arenes sümboolne mõtlemine, hakkas arenema ka visuaalne kujundite loomine. On täiesti võimalik, et esimesed kunsti nähtused olid koopamaalingud, aga üks võimalustest on veel maskeerumine ehk oma kehade värvimine looduslike vahenditega. Ehk siis oleks kunsti tekkepõhjuseks tahe või vajadus erineda teistest. Kunst võib olla algusest peale ka info edasikandja, kui sõnad ja tingmärgid ei aidanud tuli ennast väljendada graafiliselt. Kergeim viis selleks oli joonista...
Monokromaatiline värviskeem Värviskeemil muutub heledam värv tumedamaks värviks, alustades valgest ja lõpetades punasest. Monokromaatiline värviskeem on ühe ja sama värvitooni erinevate varjundite ehk ühe värviperekonna kasutamist kujundustöös. Tavaliselt saadakse neid puhta värvide segamisel. Värviskeemi CMYK-koodid, alustades valgest, on: (252; 246; 255) (252; 249; 224) (255; 248; 197) (254; 249; 178) (254; 253; 157) (0; 255; 98) Analoogvärvid Üleval pool kujutasin analoogvärvi kombinatsiooni, kus alustasin punasest ja lõpetasin helerohelisega. Lähedasteks ehk analoogvärvideks nimetatakse värviringis lähestiku asetsevaid värvitoone. Väiksemate intervallide korral on kõrvutised värvitoonid sanasemad (ja teatud piirist ka eristamatud). Värviskeemi CMYK-koodid, alustades punasest ja lõpetades helerohelisega (liigume vasakult paremale) , on: (254; 253; 136) (10; 244; 138) (24; 240; 138) (34; 214; 1...
Nägemine Ümbritsevast keskkonnast saab inimene suurema osa informatsioonist nägemismeele abil. Nägemiselundiks on silm. Silm on nägemisanalüsaatori perifeerne osa, võimaldab eristada valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Peale silmamuna ja selle abielundite hõlmab nägemisanalüsaator nägemisnärvist ja ajusisestest nägemisteedest moodustuva juhtetee ja ajus paiknevad nägemiskeskused. Normaalselt nägeva inimese silmas ilmub, nagu fotoaparaadis, vaadeldavast valgustatud esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Valguse mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes fotokeemilise protsessi (nägemispigmendi rodopsiini lagunemise) tagajärjel erutus, see läheb närviimpulsside voona juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub nägemisaistinguks. Nägemisaistingul põhineb meelelise tunnetuse ...
J OONESTAMINE Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti “Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muu- keelsetes kutsekoolides” raames (2005-2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule "Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Materjali soovitab riiklik õppekavarühma nõukogu Sisunõustamine: Jaak-Evald Särak Terminitoimetamine: Harri Annuka Keeletoimetamine: Katre Kutti Retsensent: Rein Mägi Küljendaja ja kujundaja: Aivar Täpsi Toimetaja: OÜ Miksike Autoriõigus: Integratsiooni Sihtasutus Tasuta jaotatav tiraaž ...
Vana-Kreeka kunst Umbes 600 a. e.m.a. oli välja arenenud Kreeka kunst, kus eristatakse kolme suuremat perioodi: arhailine 600 . 480 e.m.a., klassikaline 480 . 323 e.m.a. ja hellenistlik 323 e.m.a. . 30 m.a.j. Jumalaid oli Kreekas palju ja neil oli kõikvõimalikke inimlikke puudusi. Ehituskunstis olid tähtsad templid, mille põhielemendid olid sambad ja neid kattev viilkatus. Tempel asus astmetega alusel ja oli harmooniliselt ristkülikukujulise põhiplaaniga. Valdavad stiilid olid dooria (lihtsaim): Parthenoni, Hera, Poseidoni tempel; joonia: Artemise, Athena Nike tempel; korintose: Olümpeioni tempel. Skulptuurid olid arhailisel ajastul rõõmsailmelised, kohmakad, jäigalt seisvad, meesfiguurid alasti . kourosed, naised riides . kored. Klassikalisel ajastul tuli skulptuuris kasutusele nn. kontrapost ehk ühele jalale toetuva figuuri kujutamine, mis võimaldas luua liikuvaid ja loomulikke kujusid, nt. Polykleitose "Odakandja", Myroni "Kettaheitj...
Budism Elu mõte Aivi Õunap ja Helena Taim 4 tõde Click to edit Master text style 1. Elu on kannatus. Second level Third level Fourth level 2. Kannatusel on põhjus. Fifth level 3. Kannatust saab kaotada. 4. Virgumisele viib 8- osaline tee. 8-osaline tee 1. Õige vaade ehk arusaam 4 tõe mõistmine. 2. Õige meelll julmusest vabad mõtted. 3. Õige kõnelemine- hoidumine labasest jutust. 4.Õige tegu- halbade tegude vältimine. 5. Õige eluviis- vägivaldsusetus, mõõdukus söömises, leebus. 6. Õige püüdlemine- vabanemine lootmisest ja kartmisest. 7. Õige mõtlus- teadmine, mis on tõed. 8. Õige keske...
REALISM PRANTSUSMAAL 1. Võrdle romantikuid ja realiste. Mille poolest erines see, mida nad maalisid? Romantikute lemmikteemaks oli metsiku looduse ülistus. Realistid loobusid väljamõeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest ning hakkasid maalima ainult seda, mis nende ümber oli. 2. Kes oli John Constable? Miks me räägime temast käesolevas peatükis? Keda ta mõjutas? Inglise kunstnik, tal oli sugemeid realismist 3. Mida huvitavat hakkas alates 1830. Aastatest juhtuma Barbizoni külas? Keda külaelanikest tead nimepidi? Inimesed pühendasid enda looduse ilu ülistamisele. Corot 4. Milliseid mõtteid äratab sinus J.-F. Millet' maal ,,Viljapeade korjajad"? Esiplaanil vaesed naised, taamal kullakad viljakuhilad. Vaesed naised korjavad päevase koristuse ajal maja pudenenud viljapäid. Kurb meeleolu, vaesus, ränk töö. 5. Millisena kujutas inimesi Honoré Daumier? Tema tegelased on võetud argielust, kuid need ei ole ju...
EGEUSE JA KREETA-MÜKEENE KUNST TAUST: 3000 eKr-12 000 eKr Egeuse mere ääres. Kujunes välja küklaatidel (rõngassaared ümber Delose saare), Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaarel (Mükeene linn) KLIIMA: mahe vahemereline kliima, taimestik lopsakas ja põlluharimiseks oli sobilik muld ÜHISKOND: tegeldi põlluharimise, kalanduse, kaubanduse ja mererööviga, ei tekkinud tugevat keskvõimu RELIGIOON: esikohal viljakuse kultus, iseseisvad kogukonnad, härja austamine KESKUSED: 1.KÜKLAADID- leitud marmorkujukesi, lk 44 "Lüüramängija" 2.KREETA SAAR- levinud kultuuri nimetatakse ka minoiliseks (kuningas Minose järgi), levis viljakuskultus, mida sümboliseeris metsik härg. Kunst oli peamiselt elurõõmus, ilus, dekoratiivne, meeleline. Arhitektuur: ei rajatud suuri linnuseid ega kindlusi, Peamiselt ehitatai losse (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Loss: palju v...
Honoré Daumier (1808-1879) Aleks Aasaru Loo Keskkool 03.03.2009 Honoré Daumier Ta sündis 26 veebruar 1808 Marseilles Suri 10 veebruar 1879 Valmondois Ta oli maalikunstnik, graafik, skulptor ja karikaturist Oli realismi esindaja Looming Oma töödes kujutas ta suurlinna lihtrahvast Karikatuurid kajastasid poliitilist olukorda Maalidel kujutas ta peamiselt tööliste eluolu Karikatuurid hakkasid 1831. aastast ilmuma ajakirjas La Caricature. Kuninga Louis- Philippe'i karikeerimise eest mõisteti talle pooleaastane vanglakaristus ja rahatrahv. Nimelt näitas ta kuningat muinasjutulise koletise Gargantuana, kes ahnelt neelab rahvalt kokkuriisutud vara ja kulda. Seoses tsensuurist põhjustatud probleemidega ajalehele La Caricature, asus Daumier kaastööd tegema Le Charivari'le, mille oman...
Viikingid ja nende kunst Koostaja: Sandre Saretok Viikingid Viikingid olid muinas-skandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.1.1. sajandil. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Suurte maadeavastuste eelsel perioodil oli viikingitel märkimisväärne roll uute alade avastamisel, kuid teated nende retkedest ei levinud eriti, sest mõõdistamist ei tehtud ja kaarte ei koostatud. Nõrga poliitilise organiseerituse, ristiusu leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäid viikingid alates 12. sajandist Euroopas tagaplaanile. Huvi viikingite tegevuse vastu taaselustus romantismiajastul, mil neid hakati kujutama idealiseeritult (ebaajalooliselt) hulljulgete võimaste sõdalastena. Hilisemas popkultuuris (filmid, koomiksid jms) on levinud võrdlemisi ebatäpsed ettekujutused viikingite tegevusest, ...
KONTROLLTÖÖ 1 KORDAMISE KÜSIMUSED 1. Mis on esimesed kunstileiud, mis ajast need pärinevad, iseloomusta 3 punktiga! Esimesed kunstileiud pärinevad kiviajast. Vanimateks kunsti leidudeks on koopamaalid, mis pärinevad paleoliitikumist. Koopamaalidele on iseloomulik: a) Loomad, inimesed ja linnud. b) Värvitoonid: punane, must, valge ja kollane c) Uskumused: jahiõnn 2. Nimeta 3 koopamaalide leiukohta!Iseloomusta lühidalt! a) Esimesed koopamaalid avastati Hispaanias Altamira koobastes 1879.a Esialgu ei usutud nende õigsusse, kuna nad olid mitmevärvilised ja ei olnud realistlikud. b) 1940.a leidsid koobastest mängima läinud lapsed Lascaux' koopamaalid Prantsusmaalt. Seal olid esimesed inimeste kujutised. c) 1994.a avastati Prantsusmaalt Chauvet koopamaalid. Seal oli suurim leiukoht, üle 300 maali, umbes 32000 a. Vanused. Seal olid lindude ...
Karolingide Kunst Kauri Vaab X Klass Loo Keskkool Karolingide võim Karl Suure järgi Karolingi dünastia Frangi riik suurriigiks Lääne-Euroopas Püüti leida eeskuju Roomast 8.-9. sajand kunsti antiiktraditsioonide elavnemine Kultuuritase oli madal Kirjaoskajaid mõni tuhat Arhitektuur Sagenes kivihoonete püstitamine Aachenis püstitati lossikabel Kaheksatahuline tsentraalehitis, ümbritseb madalam ümbriskäik San Vitale kirik eeskujuks Sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid Sambad on toodud Itaaliast Valitsev kirikutüüp basiilika Sarnaneb varakristlike basiilikatega Kaks transepti ja pikaks venitatud apsiid Arhitektuur tagasihoidlik, kuid saab alguse keskaegne ehituskunsti suur õitseng Säilinud joonistus pärgamendil, kujutab kloostrikavatist Omamoodi tüüpprojekt 9. sajand kirik tähtis ainult mitte vaimuelus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
