Katusekonstruktsioonid Katuseks nimetatakse ehitise osa, mille ülesandeks on katta kogu ehitist pealtpoolt ning ära juhtida ehitisele langevat vihmavett, rahet, lund jms. Katus koosneb kahest osast: Katusekattekonstruktsioonis ja katusekandekonstruktsioonist. Üldmõisted: Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalla rõhtpinna suhtes on 1:10 Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on 1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatuse kalle 1:80. Kalde määramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laekas kui ka katuseks) Käidev katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö tegemiseks (näiteks parkimisplats, vaateplatvorm, pesu kuivatusplats, päevitamiskatus, suvekohvik). Pööratud katus on katuselagi, milles soojustus pai...
Ülesanne. Andmed ja valemid Excel ja VBA Siia tehke "kirjanurk". Kuju võib olla teine, kuid toodud andmed peavad olema Tallinna Tehnikaülikoo Informaatikainstituut Töö Andmed Üliõpilane Jaan Reinok Õppejõud Kristina Murtazin el ja VBA ed peavad olema Tehnikaülikool aatikainstituut Andmed ja valemid Õppemärkmik 104519 Õpperühm aaab12 Ülesanded Arvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Ajavalemid Viktoriin Sisestage siia matrikli viimane (a) ja eelviimaneviimane nr (b) number. Valemid annavad c väärtuse ja a ...
Ülesanne. Andmed ja valemid Excel ja VBA Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Andmed ja valemid Õpilane Õppejõud Ahti Lohk a valemid el ja VBA Tehnikaülikool atikainstituut ed ja valemid Õppemärkm 1...41 ik Õpperühm Ülesanded Arvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Ajavalemid Viktoriin viimane nr a 1 Funktsioonide väärtused a b x y z 3 3,75 -1 1,15330542 0,68895956 Excel #NAME? #NAME? VBA y 1 ...
Ristisomeetria
Bakterid ... on üherakulised organismid, mis tihtipeale jäävad peale pooldumist omavahel seotuks ning moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Bakterid on eeltuumsed e. Prokarüoodid. Bakterid Kohastuvad kiiresti muutuvate keskkonnatingimustega. Ehitus: 1. Bakteriraku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid 2. Puudub membraanidega piiritletud rakutuum, seda asendab tuumapiirkond 3. Bakter on ümbritsetud ühe või kahe rakumembraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest 4. Väljapoole membraani jääb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest koosnev kest, mis täidab kaitsefunktsiooni 5. Osadel bakteritel on kest kaetud valgulise ehitusega piilidega (mille abil bakterid kinnituvad substraadile või üksteisega), piilide vahendusel toimub plasmiidide vahetus 6. ...
Ülesanded Arvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Ajavalemid Sisestage siia matrikli viimane (a) ja eelviimaneviimane nr (b) number. Valemid annavad c väärtuse ja a funktsioonide numbrid 8 Funktsioonide väärtused a b x y z 3 3,75 -1 -10,5264312 2,07199694 y 1 1 2 2 3 3 4 4 5 5 eelviimane b c y nr z nr 9...
Ülesanne. Andmed ja valemid Siia tehke või importige"kirjanurk". Samasugune, nagu eelmises kodutöös, ainult teine kodutöö nimetus - "Andmed ja valemid" a valemid janurk". es kodutöös, ainult ndmed ja valemid" Ülesanded Arvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" See tööleht kustutage ära. Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Ajavalemid kustutage ära. viimane nr a Sisestage paremal olevatesse lahtritesse oma 7 matrikli viimane (a) ja eelviimane (b) number. Nende kaudu arvutub automaatselt y nr ja z nr. Funktsioonide väärtused Nende numbrite järgi võtad allolevatest valemitest kaks varianti. Ülejäänud kustuta ära. a b x y ...
ALKOHOLID. Üldvalem. R-OH(hüdroksüülrühm) (alküülradikaal) CH4 metaan CH3OH metanool e. puupiiritus. C2H6 etaan C2H5OH etanool e. piiritus.( CH3CH2OH) C3H8 propaan C3H7OH propanool (CH3CH2CH2OH) Omadused: Väga hästi lahustuvad vees.C1-C5 (midasuuremaks läheb alkoholi molekul seda halvemini lahustuvus vees.C1-C11 on vedelad, gaasilisi poleC12-C20 meenutavad tarretunud rasva ja kõrgemad alkoholid on tahked. Kõik alkogolid on mürgised. Etanooli tohib tarvitada, kuid kõik vahesaadused mis org. tekivad on mürgised. Alkoholid põlevad. On kõrge keemis temperatuur, mis on tingitud vesiniksidemest, mis on küll nõrk, kuid tema lagundamiseks on vaja täiendavat energijat. Kui alkoholi molekulil on mitu OH rühma nim. hüdrosüülseks ehk mitme aluseliseks. C-O side on püsivam kui H-O side. Alkoholid on nõrgad happed. Eelistatult katkeb side Hapniku ja vesiniku vahel kus tekib siis positiivselt laetud prootonid ja neg. Anionid ja see on hape...
Kordamine · Elu omadused: o Koosnemine rakkudest o Aine ja energiavahetus o Kasvamine ja arenemine o Reageerimine ärritusele o Paljunemine o Stabiilne sisekeskkond o Kõrge organiseerituse tase o Muutlikus (evolutsiooniga) o Kohastumine · Organiseerituse tasemed o Molekul molekulaarbioloogia, molekulaargeneetika o Rakutase -tsütoloogia o Kude - histoloogia o Organi = elundi tase kardioloogia, pulmonoloogia o Elundkond - nefroloogia o Organism anatoomia, füsioloogia, etoloogia, psühholoogia o Populatsioon e liik ornitoloogia, intüoloogia, algoloogia o Ökosüsteemi tase botaanika, zooloogia, mükoloogia, mikrobioloogia o Biosfääri tase ökoloogia, evolutsiooniteooria · Teaduslik uurimismeetod o Teaduslik probleem o Uurimiso...
Egiptuse arhitektuur · Vana riik- tähtsamad on püramiidid · Sakkara Dzosee IMHOTEP-astmikpüramiid · mastaba · murdpüramiid · klassikaline püramiid p. Cheopsi Chepreni Giza püramiidid Mykerinos Keskmine riik · Keskmises ja uues riigis ehtitati kaljuhaudasid ja templeid · Päikesesammas ehk obelisk · Kuulsaim tempel on varao ramses (kaljutempel) · Karnaki tempel · Luksor i tempel · Vaaraode ülikud kujutakse sageli sfinksidena ja väga suurtena. · Materjal: liivakivi ja graniit · Värvitud kujud (enkaustika-mesilase vaha värvid) · Suured kujud on mõeldud eest vaatamiseks. · Tardunud ja liikumatud · Käed rusikas, pilks suunatud kaugusesse, üks jalg ees mõnikord ka käsi rinnal. Pea kuklasse pööratud. · Vaaraodel isemoodi naeratus.Individuaalsus puudub.Täisfiguur naised rieetatud mehed ülakeh...
Kreeka Vana- Kreeka kunst on andnud järelmaailmale kõige rohkem mõjutusi kui ükski teine ajastu. Selle üheks põhjuseks on antiikkreeka poliitiline areng. Sel ajal tekkisid seal esimesed riigi alged. Muinaskreeka valitsejad ei olnud enam pooljumala seisusesse tõstetud türannid, vaid lihtsalt kõrgemasse seisusesse tõstetud kodanikud, kes pidid arvestama rahva soove, olema populaarsed. Majanduse alustalaks oli orjandus. Orje kasutati kõikideks töödeks ja seetõttu jäi vabadele linnakodanikele palju aega tegeleda meelepäraste tegevustega, nii muutuski huvitavaks filosoofia, kirjandus, kunst, teater. Kreeka religioon oli inimesekeskne. Austati esivanemaid. Jumalad ei olnud nende meelest ülivõimsad, vaid oma vigade ja nõrkustega nagu inimesedki. Valitsejad kasutasid religiooni ära, et rahvast ühendada. Selleks püstitati monumente ja templeid, kuhu erinevatest kreeka piirkondadest tulid inimesed kokku. Ühise keele ja usu läbi süvenes kreeklas...
KUNSTIAJALUGU 1.Vana-Kreeka kunsti- ja kultuuriperioodid. Kunst klassikalisel ajastul.(LK 49) Kreeka kunst arenes välja u aastaks 600 eKr, edasi järgnes 3 perioodi : 1. Arhailine ehk vana aeg(600-480 eKr) 2. Klassikaline ehk õitseaeg(480-323 eKr) 3. Hiline ehk hellenistlik aeg(323eKr 30 pKr) Kunst klassikalisel ajastul: 1.Joonia stiil: · tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas · Joonia stiilis sammas on peen ja elegantne ning kogumulje ehitisest tundub kerge ja rikkalik. Sambal on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Selle ehhiin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividega(nagu munavööt, helmisnöör,palmett). Abakus koosneb nn. Rullispadjandist, mis lõppeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega. Joonia stiili friis on tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega. 2.arhitektuur: · Joonia stiil hakkas levima päris-Kreekas Ati...
India kunst Varajane India kunst hõlmab eelkõige skulptuuri ja arhitektuuri aga ka tarbeesemeid nagu nõud, matuseurnid, ehted jm. Skulptuur on põhiliselt jumalatele pühendatud, Britannica väidab tuginedes autoriteetsetele tekstidele, et jumaluste kujutamine viib taevasse, vastupidiselt inimese kujutamisele. India kunst polnud tehtud esteetilistel kaalutustel ning kunstiks saab seda pidada teatavate mööndustega, pigem oli tegemist käsitööga. Kujutisi ei peetud kunsti teosteks vaid pigem hingekosutuse vahendid. Aastatuhandete kestel on kunst sellel tohutul maa-alal teinud läbi palju muudatusi, tõusu- ja mõõnaperioode, on tekkinud ja hääbunud mitmeid stiile ja koolkonde. Induse kultuur kujunes välja III aastatuhandel Induse jõe orus (Tähtsamateks linnadeks Harappa ja Mohenjo-Daro, nendes linnades ei asunud templeid ega paleesid). Kunst oli religiooni teenistuses. Eri usunditega seotud kunst oli väga sar...
4. saj eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. 5. saj jooksul eKr võtsid makedoonlased üle palju kreeka kultuurist, kuid erinevalt kreeklastest suutsid nad luua ühtse tugeva riigi. Aleksander Suure Aasia-sõjakäigu järel levis kreeka kultuur väga kaugele Indiani, Kesk- Aasiani, Egiptuseni. Pärast Aleksandri surma jagasd väepealikud riigi omavahel. Kujunesid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Seetõttu on hellenistlik kunst väga mitmekesine. Hellenistlikke valitsejaid austati mõnikord juba nagu jumalaid. 4. saj eKr lasi Pärsia Väike-Aasia asevalitseja Mausolos endale püstitada haudehitise - Halikarnassose mausoleumi. See oli kõrgel alusel seisev joonia stiilis templi taoline ja seda kattis kõrge püramiiditaoline katus. Põhiplaani mõõdud olid 66x77 ja kõrgus 46m. Selle järgi hakati paraadlikke haudehitisi nimetama mausoleumideks. Kunstis muutus olulisemaks surma ja hauataguse el...
Hellenistlik kunst Hellenistlik ajastu algab Aleksander Suure vallutustega. 3 suuremat riiki Süüria e Seleukiidide Kuningriik, Egiptus e Ptolemaiose kuningriik, Makedoona kuningriik. Suured ehitustööd ühiskondlikud hooned. Ehitati vaid mõned hiiglaslikud templid Efesoses taastati Artemise tempel, Ateenas ehitati korintose stiilis Olümpienoni tempel. Templitest olid aga olulisemad lossid, turuhooned, teatrid, raamatukogud jne. Egiptusesse rajati Aleksander Suure poolt Aleksandria linn, kus elas ligikaudu miljon inimest. Aleksandria ette, Pharose saarele rajati 3. Saj eKr Aleksandria tuletorn. Hellenistlikuks kunstikeskuseks oli Pergamoni linn, mis oli kuulus oma heakorra poolest. Paremini on aga säilinud Prienne linna reeglipärane tänavatevõrk. Kunstis eelistati kas hiiglaslikke või hoopiski väga väikeseid kujutisi. Näiteks peetakse maailmaimeks 37 m kõrgust Rhodose kolossi, mis on päikesejumal H...
Kiviaja ja Mesopotaamia skulptuuri võrdlus Kiviajast, ajavahemikus 30 000-8000.a.e.Kr, on pärit kõige esimesed skulptuuri mälestised. Kuna selle kaugele minevikku jääva ajaperioodi kohta pole palju teoseid säilinud, siis teame ka vähe informatsiooni tolleaegsete skulptuuride kohta. Väheste leidude põhjal on aga teadlased kindlaks määranud, et skulptuuride loomisel kasutati materjalidena: savi, kivi ja luid. Enam levinuimad olid külgvaates metsloomade kujud ning harva võis leiduda ka mõni üksik inimese kuju. Oma olemuselt olid kujukesed enamasti veel ka väga väikeste mõõtmetega ning mitte detailsed. Üks kuulsamaid skulptuure tollest ajast on naise kehaga kuju, nn Willendorfi Veenus, mis leiti Austriast Willendorfist. Pärit on see u 30 000-25 000 e.m.a, materjaline on kasutatud kivi ja kujukese kõrguseks on kõigest 11,9 cm. Silma paistab see kuju oma lopsakate vormide poolest ja näo puudumise tõttu. Mesopotaamia skulpt...
Kunstiajalugu Koopamaalid: Kõige suuremad leiukohad on Altamirast Hispaaniast ja Mascoux Lõuna-Pransusmaalt. Seda aega, kui neid maaliti, nimetatakse koopamaalide õitseajaks. Maalimiseks kasutati loodusest leitud materjale: punane sangvein, kollane oolen, valge kriit, must süsi. Seda segati loomsete rasvade või luuüdiga, et joonisel kauem vastu peaks. Loomamaali õitseaeg: loomad maaliti välja väga peenelt, inimesed lohakalt. (animism) Arhitektuurilised ilmingud (Inglismaalt): Menhir üks suur kivi püsti Dolmen esialgse koopa/varju sarnane. Põhjalikum kui menhir. Kromlehh menhiritest ja dolmenitest koosnev "ansambel", kuulsaim Inglismaal asuv Stonehenge. Väikesed kujukesed: Willendorfi veenus 30cm pikkune paks naine, ilma näota, viljakuse sümbol. Vogelherdi kujud hobusekujutis, väike, väga vana kuju. Materjal: mammutluu. ...
14. HELLENISTLIK KUNST 4. saj II poolel eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. 5. saj jooksul eKr võtsid Makedoonlased üle palju kreeka kultuurist aga nad suutsid luua tugeva riigi. Makedoonia valitseja Aleksander Suure Aasia-sõjakäigu taga levis kreeka kultuur enneolematult kaugele. Aleksander suri noorena ja väepealikud jagasid tema hiigelriigi. Tekkisid hellenistlikud riigid, milles segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Hellenistlike riikide ainuvalitsejate austamine lähenes mõnikord nende jumalaks pidamisele. 4. saj eKr laskis Pärsia Väike-Aasia asevalitseja Mausolos endale püstitada haudeehitise – Halikarnassose mausoleumi. See oli kõrgel alusel asetsev joonia stiilis tempel ning seda kattis püramiiditaoline katus. Seda loeti üheks maailmaimeks ja Mausolose järgi hakati paraadlikke haudeehitise nimetama mausoleumideks. Valitsejate jumaldamise kõrval jäi religioosne temaatika kunstis tagaplaanile. Efesoses ta...
Kehra Gümnaasium Vigala Maarja kirik Referaat Kehra 2009 Vigala Maarja kirik asub Rapla maakonnas Vigala vallas Kivi-Vigalas Enge jõe kaldal. Arvatavasti 15. sajandi neljandal veerandil ehitatud algkirik oli Lääne-Eesti hilisgootikale tüüpiline: nelinurksele koorile lisandus kaks korda pikem ühelööviline pikkihoone, mille lääneseinas portaali kohal oli viilutorn. Paljude oluliste kiriku ajaloo tähiste hulgas on kindlasti erilisel kohal 1886. aasta, kui kogudus sai V. Müllerverstedi Tartu Peetri kiriku jaoks valmistatud, aga suurele kirikule ilmselt väikseks jäänud, suure oreli. Järgmisel aastal tähistas kogudus Vigala meistri J. Gildemanni oreli valmimist. Kirik sai praeguse kuju korduvate ümberehituste tulemusena. Neid teostasid Uexküllid, kes jäid Vigala kiriku patroonideks kuni 1920. aastateni. 1581. aastal süütasid Vene väed põlema Vigala kiriku ja lossi. Kirik ehitati aastakümnete pärast uuesti üles. Esim...
Vanakreeka kunst (skulptuur, keraamika) Kreeka skulptuur saavutas täiuslikkuse 5.-4. Sajandil e.kr. ja jäi sajanditeks iluideaaliks. Materjaliks olid pronks ja marmor, ka kuld, elevandiluu, puu, savi. Kreeka skulptuurid olid algeliselt värvilised. Ka skulptuuris eristatakse kolme ajajärku. Arhailine ajajärk Kujud on võrreldes hilisema ajaga algelised ja kohmakad. Kehad on sirged ja justkui tardunud olekus. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn. egiptuse poosis,kus vasak jalg on pisut eespool , käed sirgelt kõrval , kergelt naeratavatena . Mehi kujutati enamasti alasti ja naisi maaniulatuvates rõivastes . Võib oletada , et mehe ideaaliks oli hästi arenenud , treenitud keha , naise ilu seostus riietuse , ehete ja soenguga . Kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid figuure . Kujud ei ole enam seotud tausta või mingi "kivitükiga" . Nad seisavad jalgadel , mis on teineteisest lahutatud . Klassikaline ajajärk Kreeklased pid...
Vana-Kreeka skulptuur Alari Tammsalu 10.J klass Ajajärgud Vana-Kreeka skulptuuris eristatakse kolme ajajärku: • Arhailine ehk vana aeg (600-480eKr) • Klassikaline ehk õitseaeg (480-323eKr) • Hellenistlik ehk hiline aeg (323eKr-30pKr) Arhailine ehk vana aeg • 600-480 eKr • Skulptuurid olid algelised, kohmakad ja sirged, justkui nagu tardunud olekus • Mehi kujutati alasti ja naisi maaniulatavates rõivastes • Kujud ei ole enam seotud taustaga Klassikaline ehk õitseaeg • 480-323 eKr • Toimus skulptuuris murrang • Skulptuuride kujundus muutus vabamaks Hellenistlik ehk hiline aeg • 323-30 pKr • Skulptuuris rõhutati tugevaid tundeid • Figuurid muutusid saledamaks ning graatsilisemaks Kasutatud materjalid • http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/vana-kreeka-kunst.html Põhi...
Kunstikultuuri ajalugu Kordamisküsimused nr 1. 1. Mida tähendab mõiste kultuur? Tähistab kõike, mis on loodud inimeste poolt(tehisobjektid, mõtted, tunded, inimestevahelised suhtes). 2. Mida tähendab mõiste kunst? Meisterlikkus mingil alal; midagi, mis pole ehtne vaid järeletehtud; mitmesugused inimeste tegevused ja nende tulemused; pildid, kujud, ehitised. 3. Nimeta sakraalarhitektuurid. Kabelid, kloostrid 4. Nimeta profaanarhitektuurid. Kindlused, lossid, paleed, elamud, toomishooned 5. Millisteks alaliikideks jagunevad graafikatehnikad? Jaguneb kõrgtrükiks, sügavtrükiks ja lametrükiks 6. Millisteks alaliikideks jagunevad reljeefid? Jagunevad kõrgreljeefiks, madalreljeefiks ja süvendreljeefiks. 7. Mis aastal avastati Lascaux koobas? 8.detsember 1940.aastal 8. Kuidas leiti Lascaux koobas? Üks poiss leidis, viskas kivi sisse 9. Mis rikkus koopamaalinguid? Rohevetikad ja valge...
Vanakreeka skulptuur Põhijooned Näod ilmetud, skulptorite põhieesmärk oli kujutada täiuslikku ilu Enamus skulptuurid loodud ainult eespoolt vaatamiseks Erinevatel aegadel loodud kujud on siiski põhijoontes samasugused Vanimad skulptuurid Pärinevad arhailisest ajastust Küllaltki algelised Külgedele surutud käed, otsevaade Üks jalg pisut eespool Kuros , u 600 e.m.a Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kuros/kore Click to edit Master text styles Click to edit Master text stylesSecond level Third level Second level Four...
Vana Mesopotaamia kunst Mesopotaamia on kahe jõe, Tigrise ja Eufrati maa. Esimesed valitsejad Mesopotaamias olid ülempreestrid. Esimeseks tsivilisatsiooniks sumerid, kes ei suutnud küll luua ühtset riiki. Vana-Mesopotaamia 4 ajastut: 1. Sumeri-akaadi ajastu 4 at. eKr 1800 eKr Legendi järgi pärinevad sumerid mägedest ning nad on sisserännanud rahvas. Sumerite leiutatu on kirjasüsteem ja ratas. Ratta leiutamisel rajaneb enamik hilisemate aegade tehnilisi leiutisi nagu vankrid hobukaarikud jms. Algselt kasutasid nad piltkirja, hiljem läksid nad üle mõistekirjale, algselt 2000 märki, hiljem 500 märki. Algselt raiuti märke kivisse ja need koosnesid joontest, hiljem hakati tekste kandma savitahvlitele, mille pehmel pinnal omandasid jooned pilliroost pulgaga vajutades kiilu kuju tekkis kiilkiri. Tekstiga savitahvlitest on säilinud näiteks juriidilise või majandusliku sisuga dokumendid, kirjandusl...
Vana-Kreeka skulptuur Vana-Kreeka kunst on suurt mõju avaldanud järelmaailmale. Ka skulptuur on mõjutanud hilisemat Euroopa kunsti. Kreeka skulptorid on andnud maailmas palju imetletuid töid, millest mõned on ka tänaseni säilinud või üritatakse taas üles ehitada. Ka vanad roomlased imetlesid kreeka skulptorite tööd. Rooma ülikutel oli kombeks oma villaseid kaunistada kuulsate kreeka skulptorite tööde koopiatega ja enamasti ongi säilinud just need roomaaegsed koopiad. Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Arhailise ajastu skulptuurid olid küllaltki üheülbalised, algelised ning olid ka Egiptuse skulptuuri mõju all. Arhailisi skulptuure iseloomustas jäik sirge asend, käed surutud külgedele ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk. Tihti asetati kujul üks jalg veidi teise ette, et skulptuur tasakaalu suudaks säilitada. Algul valmistati skulptuure liivakivist ja m...
Vana-Kreeka kunsti perioodid Kreeka kunst arenes välja umbes aastaks 600 eKr. Sellest edasi järgnes kolm perioodi, mida nimetatakse arhailiseks (600-480 eKr.), klassikaliseks (480-323 eKr.) ja hellenistlikuks(323 eKr.-30 pKr.). Arhaline periood oli inspireeritud Egiptuse ja Mesopotaamia kividest tehtud monumediskulptuuridest, mida hakkasid valmistama samuti kreeklased. Sealt kasvas välja kaks põhilist skulptuuritüüpi: kouros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudmatud. Nende skulptuuride põhitunnusteks võib nimetada 1) tavaliselt alastiolekut 2) vasak jalg on ees 3)käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas 3) keha on muskliline ja tugev ning proportsionaalne 4) nägu on suhteliselt ilmetu, kuid samuti ,,ideaalsete proportsioonidega". Neid esineb tavaliselt dooria polistes, sageli leitud haudade juurest. Kujud kujutavad tõenäoliselt apollonit (valguse- ravi-ja luulejumal), ...
Vana-Kreeka kunst Vadim Zlobin 10R Tiina Pirogova 10R Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium Anna Pantsenko 10L Vana-Kreeka kunst Kindlasti kõige suuremad mõju järelmaailmale on avaldanud muistse Kreeka kunst.Oma rahuliku suursuguse ilu, kooskõla ja selgusega on see olnud paljudele hilisemate põlvkondadele vaimusteja eeskuju allikas. Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, isaks sellele kuulub antiigi alla ka Rooma oma kultuuri,kunstija muude elunähtustega. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus : 1.Arhailine ehk vana aeg Umbes 600 kuni 480 e.m.a mil kreeklased lõid tagasi suure pärlaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edasipidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks. · dooria sammas · nelinurkne tempel ·Algelised skulptuurid Arhailised skulptuurid Kouros ...
Vana-Kreeka skulptuur Referaat Sissejuhatus Vana-Kreeka köige iseloomulikumaks kunstiliigiks on täie õigusega peetud skulptuuri. Kujurite peaaegu ainsaks aineks oli inimene ja et inimlikkus ja inimene olid siis kõigi asjade mõõdupuuks, on loomulik, et just skulptuuris leidsid vanade kreeklaste kunstilised vaated köige täiuslikuma väljenduse. Kreeka skulptorite peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks. Kreeklased ise pidasid kõige väärtuslikumaks krüselefantiintehnikat. Selle puhul kaeti puust südamikul need kohad, mis pidid kujutama riietust, õhukese kuldplekiga. Katmata kehaosi imiteeriti elevandiluuga. Kuju silmad valmistati värvilistest kividest. Kreeka skulptuurikunstis moodustavad ühe osa ehitistega seotud reljeefid ja kujud. Teise osa vabafiguurid ja portreebüstid. Esimesed kreeklaste skulptuurid, mida tunneme, on hilisematega võrreldes algelised ja kohmakad. ...
VANAKREEKA SKULPTUUR Kolm perioodi skulptuuris: Arhailine e vana aeg 600-480 eKr Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr Hiline e hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr Vanimad teadaolevad kreeka skulptuurid - ksoanonid -- puust voolitud sambataolised kultuseotstarbelised jumalakujud. Materjalideks olid marmor ja pronks. Marmorist kujud värviti üle. Ühtki pole säilinud. Krüselefantiintehnika südamik oli puust, ihu kujutavad kohad olid kaetud elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi kujutavad kohad kuldplekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest. Suur osa skulptuuri oli ehitistega seotud (reljeefid), teise osa moodustasid vabafiguurid ja portreebüstid. Arhailise ajajärgu skulptuur Egiptuse kunsti mõjud. Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudmatud. tavaliselt alasti vasak jalg ees käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas musklilise ja tugeva, proports...
GOOTI KUNST (12.-16.saj.) Gooti stiili nimetus on juhuslik ja tekkis uusaja alguses, kui suhtuti keskaja kunsti halvustavalt. Gooti stiili nimetus tuleb ammu hääbunud gootide hõimu nimest. Gooti kunsti perioodid: 1. varagootika 12.saj. II pool 2. kõrggootika 13.-14. saj. 3. hilisgootika 15.-16.saj. algus. Gootika tekkis Prantsusmaal ja levis sealt teistesse Euroopa riikidesse (ka Eestisse). Kõige varem loobuti gootikast Itaalias( 15.saj.). Gooti ajastu alguseks oli välja kujunenud uus seisus- linnakodanikud, käsitöölised ja kaupmehed. Tekkisid uued linnad, inimeste eluviis muutus liikuvamaks ja kasvas toredusiha. See kõik avaldas mõju kunstile., kuid suurimad saavutused on seotud ristiusu kirikuga. ARHITEKTUUR: Tähtsaimad ehitised kirikud ja kloostrid. Gooti kiriku tunnuseks on teravkaar (uksed, aknad). Kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised,...
GOOTI KUNST (12.-16.saj.) Gooti stiili nimetus on juhuslik ja tekkis uusaja alguses, kui suhtuti keskaja kunsti halvustavalt. Gooti stiili nimetus tuleb ammu hääbunud gootide hõimu nimest. Gooti kunsti perioodid: 1. varagootika 12.saj. II pool 2. kõrggootika 13.-14. saj. 3. hilisgootika 15.-16.saj. algus. Gootika tekkis Prantsusmaal ja levis sealt teistesse Euroopa riikidesse (ka Eestisse). Kõige varem loobuti gootikast Itaalias( 15.saj.). Gooti ajastu alguseks oli välja kujunenud uus seisus- linnakodanikud, käsitöölised ja kaupmehed. Tekkisid uued linnad, inimeste eluviis muutus liikuvamaks ja kasvas toredusiha. See kõik avaldas mõju kunstile., kuid suurimad saavutused on seotud ristiusu kirikuga. ARHITEKTUUR: Tähtsaimad ehitised kirikud ja kloostrid. Gooti kiriku tunnuseks on teravkaar (uksed, aknad). Kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised,...
EGIPTUSE KUNST ~3000-1070 eKr. Asus Aafrika mandri kirdenurgas Niiluse Jõe orus. Iseärasused • Isoleeritus • Loodusrikkused • Surnutekultus • Egiptuses igasugused traditsioonid väga tugevad. • Kunstis säilisid kaua ühesugused teemad ja vormid. • Kunstile avaldas kõige suuremat mõju usk hauatagusesse ellu. • Arvati, et peale inimese surma tuleb hing kehasse tagasi ja sellepärast palsameeriti keha hoolikalt. • Oli arvamus, et hauataguses elus läheb vaja igapäevaseid esemeid. • Seintele maalitud pildid pidid hingele looma meeldiva keskkonna. • Kunst on seotud ka kohalike jumalate ja loomadega • Amon-Ra (peajumal) • Horos (vaaroa võimu kaitsja) • Osiris (suremise ja taasärkamise jumal) • Härg • Skarabeus • Madu • Pistrik Arhitektuur • Tähtsamad ehitised -Haudehitised -Templid Haudehitised • Mastaba (vanemat tüüpi) • Astmikpüramiid • Püramiid Nn. Surnute linnad: Sak...
Tõde ja õigus II 1. Millised muljed olid Indrekul alguses Tartust ja Mauruse koolist? 2. Kirjeldage, milline on Mauruse koolimaja teie kujutluses. 3. Kelle (hiljem purunenud) kujud olid kapi otsas? 4. Mis ebatavalised asjad Indrek kodust kaasa võttis? Kuidas teda nende tõttu kutsuma hakati? 5. Mis keeli Mauruse koolis õppima pidi? (3) 6. Mis rahvusest olid kooli õpetajad? (4) 7. Nimetage kolm teemat, mille üle teoses vaieldi, ning mis seisukohtadel nende suhtes oldi. 8. Indrek hakkas teoses kahel korral halvasti õppima mis põhjustel? 9. Miks Indrek koolist lahkuma pidi? 10. Teoses oli kaks haiget tüdrukut mis olid nende nimed ja mis haigused neil olid? 11. Milline ime ...
Vana-Kreeka Kreeka kunst Eristatakse kolme perioodi: Arhailine e. varajane ajajärk 8-6 saj. eKr. Klassikaline e. kõrgaeg 5-4 saj. eKr. Hellenistlik e. hiline ajajärk 323-33 a. eKr. Kreeka kultuur Idamaade kunsti langusega kerkis esile elujõuline Kreeka kultuur. Kreeklased pidasid oma jumalaid endasarnasteks, sellest tulenevalt on ka nende kultuur ja kunst väga inimesekeskne. Kreeka kultuur Kunsti kiiret arengut soodustas ka demokraatlik ühiskonnakord. Samuti tuli Kreeka geograafiline asend kunsti õitsengule kasuks. Kreeklased olid meresõitjad ja neil oli sellest tulenevalt ka tunduvalt laiem silmaring, kui paiksetel põlluharijatel. Arhitektuur Esimesed suuremad ehitised templid. Ehitati kivist (marmorist), sidumiseks klambrid. Rahvas nägi pühakoda ainult väljast. Templi väliskülje kujundamisele pöörati suurt tähelepanu. Tähtis ilu ja harm...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jaanika Priimägi PK12-PE MARTSIPAN Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2012 Jaanika Priimägi Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 MARTSIPAN................................................................................................................ 4 AJALUGU........................................................................................................................ 5 MARTSIPANI ASSORTIMENT....................................................................................... 6 FIGUUR-JA KATTEMARTSIPAN......................................................................
EGEUSE e. KREETA-MÜKEENE KUNST 1. Milliste tänapäeva riikide territooriumil sündis Egeuse kunst? Kreeka ja Türgi 2. Kuidas seda kunsti veel nimetatakse? Miks? Kreeta-Mükeene, kuna Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaare asulates, millest tähtsaim Mükeene, oli kunst kõige rikkalikum. 3. Nimeta selle kunsti tähtsamad keskused? Kreeta saar, Peloponnesose poolsaarelt Mükeene nimeline asula. 4. Millised looduslikud tingimused mõjutasid Kreeta saare kunsti? Kuna kultuur arenes saarel siis see kujunes väga omapäraseks, ei rajatud kindlustusi ega linnuseid kun alaevad olid koguaeg merel. 5. Millisesse ajavahemikku jääb Egeuse kunst? Kuidas seda periodiseeritakse? U. 3000 e.Kr. - 12. saj . e. Kr. Egeuse kultuuri varane ajajärk, -keskmine ajajärk, -hiline ajajärk. 6. Mida teame ühiskonnast ja usundist Egeuse mere saartel? Tõenäoliselt oli nende religiionis esikohal viljakuse kultus, templeid ei ehitatud. Oli ühiskondlik kihistumine, võimul kohal...
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Minu kõige tähtsamad kunstiajaloolised tarkused. Annika Kangur 12c Viljandi 2009 RENESSANSS (MAALIKUNST) ITAALIA See on peamiselt 1516 sajandil. Renessanssi maalikunsti iseloomustab loodustunde tugevnemine ja realistliku looduslähedase käsitlusviisi lõplik võidulepääs. Maalikunstis rakendatakse kõiki perspektiivi ja anatoomia seadusi ning tähtsale kohale tõuseb portree ja skulptuur on jälle eraldi kunstiharu. Püüd reaalsuse poole valitseb eelkõige Itaalias ning sealt edasi teistesse LääneEuroopa maadesse. VARARENESSANSS ITAALIAS 15.saj. algus. Kõige enam meeldis renessanss sellepärast, et maalid olid kuidagi salapärased, loomulikud, müstilised ja uskumatud. Maalikunstis algas...
Tõravere observatoorium Tõravere observatoorium avati aastal 1812. Seal alustab astronoomilisi vaatlusi F.G.W. Struve ja 12 aasta pärast saabub Tartusse 9-tolline tolleaegne maailma suurim teleskoop Frauhoferi läätspikksilm. F.G.W määras esimesena maailmas tähe kauguse Päikesesüsteemist. Tänapäeval on Tõraveres kaks töötavat teleskoopi. Observatooriumis on astrofüüsika, kosmoloogia ja atmosfäärifüüsika osakonnad. Tõraveres on kividega kaetud sein, mille peal on kujutatud tähtkujusid, mida Eesti taeva kohal näha võib. Tuntuimad kujud on suur vanker ja väike vanker, aga on olemas palju tähtkujusid, mida ei teata. Eesti kohalt võib veel leida näiteks noole, kotka, delfiini ja mao kujud. Tähed, mida taevas näeme on Maast mitme valgusaasta kaugusel. Üks valgusaasta on nii kaugel, et valgus läbib selle vahemaa ühe aastaga. Kõik tähed liiguvad ja on kindlaks tehtud, et mõne aja pärast liiguvad suure- ja...
Araablased ja islamimaad Geograafilised ja looduslikud olud Araabia poolsaar asus varaseimate tsivilisatsioonikollete Mesopotaamia ja Egiptuse naabruses. Elanikkond kõneles semiidi keeli ja tegeles rändkarjakasvatusega. Jeemeni riikide jõukus põhines niisutuspõllundusel ning kaubandusel. Enamik Araabia poolsaare asukaid teenisid elatist beduiinidena. Ühiskond - patriarhaalne. Araabia poolsaar Ühiskond ja usk Polüteistlik. Austatakse palju loodusobjekte, nt must meteoriit Araablaste tähtsaim usukeskus. Allah oli kõige tähtsam jumal. Kaaba tempel on pühendatud Allahile ja 360 teisele jumalale, kelle puust kujud olid sinna püstitatud. Kaaba tempel Muhamed ja tema kuulutus Prohvet. Muhamed hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi asutamist ainujumalana. Sellises usust sai islami usk ja selle pooldajad o...
Konspekt: Hoovused ja looded Martin Velbri 137B 1) Koosta hoovuste liigitus tekkepõhjuste alusel. Püüa tuua iga liigi kohta paar näidet. Hoovuse Triivhoovus tihedushoovused loodetehoovused äravooluhoovused liiginimi Hoovuse Kujunevad ühes ja Vee tiheduse Korrapärased Veepinna kallakus, mis tekkepõhjus samas suunas erinevus ookeani tõusud ja mõõnad on tingitud kas suurest puhuvate tuulte mõjul; eri osades tekitab kutsuvad esile vee juurdevoolust passaathoovused tihedushoovused loodetehoovused; jõesuudme lähedal või Eriti lahtedes ja tuule tekitatud aju- või väinades ...
6.PEATÜKK Vana-Egiptus, püramiidid 1. Millised ajalised piirid on vanaegiptuse kunstil? 300eKr-30eKr 2. Mille järgi periodiseeritakse Vana-Egiptuse ajalugu? Egiptuse pikas arengus võib eraldada 3 ajajärku, mil keskvõim oli tugev, aga nende vahepeal ja järel riigi ühtsus vähenes. 3. Mida ütled Egiptuse kunstitraditsioonide kestvuse kohta? Põhjenda. Egiptuses olid igasugused traditsioonid tugevad, kunstis säilisid kaua ühesugused teemad ja vormid. Kunst ei olnud täiesti muutumatu. Sellestki võib täheldada alalhoidlike ja uuenduslike taotluste omavahelist võitlust. 4. Mida tead vanade egiptlaste religiooni kohta? Kuidas see mõjutas kunsti? Kunst oli religiooniga lahutamatult seotud, religioon oli polüteistlik. Usk paljudesse jumalatesse oli juba enne riigiaega, kui igal kogukonnal olid oma kaitsevaimud. Vanemaid jumalaid kujutati loomadena. Kunstis kujutati neid ena...
Vana-Mestopotaamia kunst Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteksolid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Tähtsaimaks ehitusmaterjaliks olid savitellised. Osa neist oli põletatud kuid enamik ainult päikese käes kuivatatud, mistõttu vana-mesopotaamia ehitised ei ole imlastiku mõjudele vastu pidanud ja enamikust on tänaseni säilinud ainult suured savkuhilad. Arhaeologid on nende järgi siiski suutnud kindlaks teha ehitiste kunagise planeeringu. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid, kuid neid kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel ning ruumide laed olid enamasti puust. Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil painkes pikk ja kitsas tempel jumala kujuga. Selleni viis käänakutega tee. Kõige paremini on säilinud tsikuraat sumerite linas Uris. Kujutavas kunstis olid juhtivaks alaks skulptuur reljeefid ja kujud, mis enamasti oli...
Lihavõttesaar ehk Rapa Nui on Tsiilile kuuluv saar Vaikses ookeanis. Saare pindala on 163,6 km² ja elanike arv 2002. aasta andmete järgi 3791. Rapa Nui'd võib kahtlemata nimetada üheks kõige kuulsamaks saareks maailmas. Saare lugu on klassika tuhat aastat tagasi hakkas Rapa Nui rahvas oma saarele moai nimelisi skulptuure püstitama. Ja tegi seda kuus sajandit järjest kuni ükskord sai otsa mets, mille palke nad kasutasid kujude edasivedamiseks. Metsa hukkudes kadusid ka saare põlisasukad. Varem lopsaka metsa ja viljaka mullaga saare asustanud inimesed elasid seal aastasadu rikkalt, aga rahvaarvu kontrollimatu suurenemine ja keerukad ning eelkõige inimkesksed usud viisid kiiresti täieliku hulluseni hõimud sõdisid pidevalt omavahel, püstitasid kuulsaid kivikujusid, võtsid maha metsa ja lõpuks seisid silmitsi metsatu ja viljatu saarega. Lihavõttesaare ökoloogiline häving kujutab endast seda, et saare elanikud raiusid saarel maha kõik puu...
Egiptuse kunst Egiptuse kunstile on omased kaks iseloomulikku joont: 1) Kunst on tihedalt seotud hauataguse eluga, kunsti põhieesmärgiks oligi hauataguse elu sisustamine. 2) Kunst püsis väga pikka aega (u. 3000 aastat) muutumatuna. Kogu Egiptuse kunst pidi näitama vaarao suurust ja kõikvõimsust. Elamus- ja lossiarhitektuur on väheolulised. Tähtsaimad on hauaehitised. See on seotud usuga arvati, et inimese hing, vaimne teisik elab peale surma edasi. Hingel peab olem koht, kuhu minna, järelikult tuleb keha säilitada. Igaks juhuks, kui keha peaks hävinema, tehti inimesest ka kujukesi. Hauatagusesse ellu oli samuti vaja kaasa panna mitmesuguseid esemeid. Hauakambrite areng tegi läbi mitu etappi: Mastaba -> astmikpüramiid -> püramiidid Säilinud on u. 100 püramiidi, mis moodustavad u 70 km pikkuse rea. Tuntuimad asuvad Giza püramiidideväljal. · Cheopsi püramiid (146 m kõrge, kü...
ARHAILINE PERIOOD 600-480 eKr Arhailisel ajal loodud vabalt seisvad kujud Kreekas on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naifiguurid (kore). Elusuurusi või isegi suuremaid kouros'eid on leitud üle saja. Kõigis neis on tajutav egiptuse kunsti mõju. Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaaegu valvelseisakus, rusikas käed kõrval , kuid vasak jalg veidi ettepoole astuma. Keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Egiptuse kunstnikud oskasid kindlamalt anatoomiat järgida, kuid neil jäid inimeste kujud seotuks kiviplogia, millest nad olid välja raiutud. Kreeklastel oli anatoomia järgmine esialgu kohmakam, kuid nad on esimesed, kes õppisid tegema vabalt, ilma toeta seisvaid inimfiguure. Kouros'te omaaegne tähendus pole selge. Oletatakse, et nad kehastavad kreeka ühiskonnas, eriti ülikute hulgas valistenud kujutlust ideaalsetest sõjakangelastest ja sportlastest. Hästiarenenud nooru...
Skulptuur Kreeka skulptorid on maailmale andnud palju imetletud töid. Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros), samuti ka rikkalikult volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu oma siiras võlu. Tihti virvendab nende näol eriline salapärane, "arhailine" naeratus. Kouros Kore Vasikakandja Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviiside...
India kunsti valdkonda kuulub suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, kus elab terve rida erinevaid inimrasse ning kus kõneldakse sadu eri keeli ja murrakuid. Juba neli ja pool tuhat aastat tagasi eksisteeris Indias kõrgetasemeline tsivilisatsioon hästi planeeritud linnade ja arenenud kunstiga. Pikkade aastatuhandete keskel oli kunst sellel tohutul maa-alal läbi teinud palju muutusi, tõusu- ja mõõnaperioode, on tekkinud ja hääbunud stiile ja koolkondi. India on palju võõraid mõjutusi vastu võtnud ja enesesse sulatanud küll vanast Mesopotaaniast kui ka Hellasest. Induse jõe orus hakkas kujunema III. aasta tuhandel e.m.a. välja inimkonna üks vanemaid kõrgkultuure. Selle tähtsamate linnade Harappa ja Mohenjo-Daro kohalt on leitud kahe laiade tänavate, veevarustuse ja põletatud tellistega hoonetega linna jäänuseid, omapäraseid tarbekunstiesemeid ja piltkirjamärkidega kivipitsateid. Nagu kõikide vanade kultuuride phul on kunst olnud religio...
Vana-Egiptuse arhitektuur Tallinn 2008 Egiptuse ehitistest on kindlasti kuulsaimad Giza püramiidid. Ega nad asjata pole 7 maailma ilme hulgas ja huvitav on selle juures fakt, et Giza püramiidid on ainukesed maailma ilmed mis siiani säilinud. Ehitised ise on veel suureks müsteeriumiks tänapäevalgi. Kaheldakse kas nad on ikka egiptlaste poolt ehitatud ja kas nad on ikka üle 15000 aasta vanad? Imelik on ka fakt, et üheski püramiidis pole muumiat. Teadlaste arvates on püramiidide sisemus ainuke kindel koht kuhu tuumasõja eest varju minna. Aga peale püramiidide on Egiptuses veel teisigi märkimisväärseid hooneid. Näiteks Ramses 2 poolt Abu Simbelisse ehitada lastud Suur Ramses ja väike tema armastatud abikaasa Neferati tempel. Hoonete oma päraks on nende täpne asend, mis toob endaga kaasa nähtuse kus ühel päeval aastas tungib päikese kiir templi kõige sügavamasse ruumi valgustades seal istuvate jumalate ja Ramsese kuju. Kindlast...
Vanakreeka Skulptuur Ajastud Arhailine ajastu e vana aeg 600-480 e.m.a. Klassikaline ajastu e õitseaeg 480- 323 e.m.a. Hellenistlik skulptuur e hiline aeg 323 e.m.a.-30 a m.a.j. Arhailine ajastu Jäik sirge asend Külgedele surutud käed Tihti virvendab nende näol eriline salapärane, ´´arhailine´´ naeratus Otsevaate määras ära püstine kiviplokk Kreekas on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore) ´´Rõivastatud neiu´´ nn. Peplosega kore U 530 e.m.a Peplos, mille järgi seda kuju nimetatakse, on kreeka naiste riietuses see on sirglõikeline ja sel puuduvad voldid, mis hiljem kujudele ilmuvad. Noormehe kuju, nn. kouros U 600 e.m.a marmorkujuke Vasak jalg eespool, ...
*# AASTATUHANDE LÕPUKS KUJUNEB VÄLJA kREETA SAAREL JA Eguese mere saartel iseseisev kultuur ja tsivilisatsioon *Religioonist suurt ei teata (ilmselt sõnna ja maokultus) · Minoiline kultuur(arhitektuur) *Loosid (Knossos) kindlustamata, labürindid, sambad allapoole peenenevad, seintel maalingud, värvid punane, must, kollane · skulptuur *Väikesed jumalanna kujud madudega *Seinamaal *akrobaadid sõnnidega, loomad MINOILINE KULTUUR--TULEB SÕNAST MINOTAUR(VANIM KULTTUR KREEKA AJALOOS) MÜKEENE KUNST *Ahhailased võtsid 2 aastatuhande keskel üle Kreeta kultuuri (suurim keskus Mükeene) *Linnad kaitstud müüridega (suured kivid) *Arenenud oli tarbekunst (kullasepatöö, keraamika) *mükeene linna avastas saksa arheoloog Heinrich Schliemann VANAKREEKA KUNST *1200 saabuvad doorlased *(Ühtset riiki ei kujune, tekivad linnriigid polised. 9 saj. e.m.a algas ka kolonisatsioon Musta mere rannikul. Lõuna-itaalias. jm. Kuid ühtne kultuur ja religioon) ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
