KRIIS Karet Meier 8.a KRIISI PÕHJUSED Keskkonnaga seotud näiteks torm, maavärin, tulekahju. Inimestega seotud näiteks õnnetusjuhtumid, haigused, vägivald. Suhetega seotud näiteks lahutus, kaotus, eraldus. KRIISI KULG Vapustus. Muutuste läbitöötamise aeg. Toibumine ja kohanemine. KÄITUMINE KRIISIOLUKORRAS Rääkimine. Ära kuulamine. Toetamine. ABI-VÕIMALUSED Perearst. Nõustamis- ja kriisiabikeskused ning nõustamis- ja usaldustelefonid. Noorte nõustamiskeskused. Laste tugikeskused. Kool. TÄNAN KUULAMAST!
Mis see on? Kuuba kriis ehk Kuuba raketikriis ehk Kariibi kriis (Kuubal ka Oktoobrikriis) 1962. aasta oktoobris kujunenud vastasseis ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel. Tegemist oli külma sõja ohtlikuma sündmusega neil päevil püüdsid tookordne USA president John F Kennedy ja Nõukogude Liidu liider Nikita Hrustsov saavutada kompromissi, et päästa inimkond hukust ja ära hoida Kriisi algus... 1962. aasta oktoobris märkas USA luurelennuk U-2 Kuubale paigutatud tuumalõhkepeaga Nõukogude keskmaarakette. Ometi oli Hrustsov (11. septembril) kinnitanud, et Nõukogude Liidul ei ole vajadust tuumarakette väljaspoole oma territooriumi paigutada Tegelikult sai sündmuste ahel, mis kriisini viis, alguse juba 1959. aasta esimesel päeval, mil Kuuba saarel tuli riigipöörde tagajärjel võimule Fidel Castro. Kohe algusest peale suhtus Washington toimunusse suure skepsise ja eelarvamusega nimelt oli ...
Ajaloo riigieksami teemad 2009 EESTI AJALUGU 1. Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid Antud teema eeldab, et õpilased teavad, missugused sündmused viisid Eesti ala ühe või teise riigi koosseisu ning milliseid muutusi võimude vahetumine endaga kaasa tõi. Eksamil ei eeldata üksikasjalist sõdade käigu teadmist. Eksaminand peab tundma administratiivse jaotuse muutumist, kirjeldatavate sündmuste/protsesside ajaloolist tausta, oskama analüüsida kaardil leiduvat teavet, tundma erinevate ajalooperioodide tähtsamaid sündmusi, orienteeruma ajas oskama paigutada Eesti ajaloo ja kultuuri tähtsamaid sündmusi õigesse ajaperioodi. Pöördepunktide all mõistetakse eksamil muistset vabadusvõitlust, Liivi sõda, PoolaRootsi sõdu, Põhjasõda, maailmasõdu ja okupatsioone, iseseisvumist ja iseseisvuse taastamist. 2. Eesti varauusajal 15581796 Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel (Liivi sõjast Põhjasõjani: sõdade põhjused, pooled ja tul...
Kuuba kriis Läänes nimetati "Kuuba kriis", NSV Liidus "Kariibi kriis" Ajalugu: 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro (kukutades USA- meelse diktaatori Batista). Kuubal algasid reformid (natsionaliseerimine jne.), mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Ei meeldinud USAle ka see, et Kuuba hakkas lähenema NSV Liidule. Castro väitis ise, et ta on marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon. Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USAd ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. USA, aga vastuseks ka VLO sõjaväed, viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Kuuba kriisi sisu: oktoobri lõpus 1962 püsis umbes nädala ...
Kosovo kriis Kosovo on vaidlusalune piirkond Balkani poolsaare lääneosas. Suuremat osa Kosovost kontrollib osaliselt tunnustatud Kosovo Vabariik, mis kuulutas end 17. veebruaril 2008 ühepoolselt Serbiast sõltumatuks. Serbia ei tunnusta Kosovo iseseisvust ning peab teda Serbia koosseisu kuuluvaks Kosovo ja Metohija autonoomseks piirkonnaks. Praeguse konflikti juured ulatuvad kaugele ajalukku. Albaanlaste väitel on nad muistsete illüürlaste järeltulijatena Kosovo põlisasukad, serblased aga väidavad, et see ala oli keskajal (13. sajandil) Serbia riigi süda ning seal elasid parimal juhul üksikud albaanlased. Kosovo kriis on üks Jugoslaavia lagunemisel tekkinud konfliktidest, mida üritati rahvusvaheliste vahendajate abil rahumeelselt lahendada, kuid see ei õnnestunud. 1974 aastal andis Jugoslaavia põhiseadus Kosovole autonoomia Serbia koosseisus, kuid 1989 aastal Serbia president Slobodan Milosevic kaotas Kosovole antud autonoomia, mille tag...
Mis põhjustel puhkes 1923. Aastal majanduskriis ja kuidas õnnestus see ületada? Sai alguse rahandusest, sest pangad jagasid suuri laene, tagasisaamine oli raske. Trükiti raha juurde.' Miks puhkes majanduskriis 1930.aastail. Sest see oli ülemaailmne-seega vältimatu. Algas USA-s. Milles kriis väljendus? Langesid toiduainete hinnad maailmaturul, tollimaksud tõusid, sissetulekud vähenesid, piirati tootmist, nõrgemad talud läksid pankroti. Mis vahendeid kasutas valitsus kriisiga võitlemiseks? Kokkuhoiu poliitika, kontroll väliskaubandusele, toetati põllumehi, hädaabitööd. Iseloomusta kriisi eestis. a) Majanduskriis- peamiselt põllumajandus, langesid toiduainete hinad, tollimaksud tõusid, talurahvasissetulekud vähenesid, tootmist piirati Suur tööpuudus. Devalveeriti eesti kroon. b) Sisepoliitiline kriis- kõneleti erakondlikust korruptsioonist, lehmakauplemisest jm. riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemi...
Kuuba kriis Kuuba kriis oli pingeline aeg maailma jaoks, sest olemas oli tuumasõja oht. NSVL tegi väga julgeid liigutusi, et USA vastu saaks alustada sõjategevust mis oleks tõenäoliselt pühkinud inimkonna maapealt ära. Kuuba kriis toimus aastal 1962 , mil Kuubal toimus relvastaud riigipööre, mille tagajärjel tuli võimule Fidel Castro nimg saarel kehtestati kommunistlik dikatuur. USA püüdis küll Castrot kõrvaldada, kuid Kuuba oli NSVL-ga sõlminud salajase kokkuleppe, mille tulemusena toodi Kuubale NSVL tuumaraketid. USA oli aga vastumeelne, et NSVL raketibaasid asuvad tema külje all ning kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi, millele järgnes pingeline nädal. Selle kestel seisis maailm tuumasõja lävel. Hrustsovile anti selgelt mõista, et kui ta nõudmisi ei täida, siis Ameerika tõesti ründab. Kuid Moskva andis järele. Seepeale Hrustsov teatas, et raketibaasid likvideeritakse. Vastutasuks lubas aga USA, et...
KUUBA KRIIS referaat Mis oli Kuuba raketikriis ? Pärast Teist maailmasõda olid USA ja NSVL poliitilised vaenlased. Kuuba kriis oli USA ja NSVL vahel terav vastasseis, mis kestis umbes nädala. Seda nimetatakse ka Kariibi kriisiks. Kriis sai alguse 1959. aastal, mille käigus tuli Kuubal võimule Fidel Castro. Castro aga kehtestas enda diktaktuuri, suurmaavaldus likvideeriti, alustati pahempoolseid ümberkorraldusi ning suhted USA- ga halvenesid. Juba suvel 1962 tõi NSVL Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid ning oktoobris seadis need ka üles. NSVL sihtmärgiks oli aga USA. Lisaks keskmaarakettidele olid Kuubal ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. Oktoobril 1962.aastal tegi USA president J.Kennedy avalduse, milles informeeris USA-d ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba. USA tegi seda selleks, et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. Kuid vastuseks aga viis USA VLO ehk Varssavi Lepingu Organistasiooni ...
Sisepoliitline kriis: Rahvas hakkas otsima majandushädades süüdlast, probleeme nähti erakondade paljususes. Kõik eesti valitsused olid koalitsiooni valitsused. (mitmest erakonnast koostatud valitsus) Poliitikuid süüdistati erakonna huvide eelistamises, riigi huvide ees. Lahendust otsiti erakondade liitmises ja soovitati sisse viia presidendi ametikoht. Vabadussõjalased: 1929 moodustati vabadussõjalaste keskliit : Eesmärgiks oli toetada vabadussõja veterane ja jäädvustada sõja mälestust , Andres Larka sai ametlikuks juhiks . Artur Sirk oli teine liider ehk ideoloog. Üsna pea asuti tegutsema poliitikas, nad kritiseerisid kõiki ja kõike. Vapside organisatsioon kasvas suureks, ja nad said väga populaarseks . Vapsid nõudsid karmi käe poliitikat, ja tugevat liidrit. ' Põhiseaduslik kriis : 1932 aasta suvel ehk augustis pandi rahva hääletusele uue põhiseaduse projekt. See kukkus napilt läbi. 1933 aasta suvel toimus teine hääletus, see kuk...
Suessi kriis Suessi kriis oli diplomaatiline ja sõjaline vastasseis ühelt poolt Egiptuse teiselt poolt Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisraeliga. See toimus 29. oktoobrist 1956 7. novembrini 1956 Gaza sektoris ja Egiptuses Siinai ja Suessi kanali tsoonis. Selle rünnaku põhjuseks oli 26. juulil 1956. aastal tehtud Egiptuse presidendi G.A.Nasser'i otsus natsionaliseerida Suessi kanal. Sellele otsusele ei oleks pidanud tulema selline tagajärg, kuna 1936. aastal sõlmiti Inglise-Egiptuse leping, kus britid said oma sõjaväge kanalis hoida veel 20 aastat (aastani 1956). Nasser plaanis rajada Niiluse jõele paise ja hüdroelektrijaama, kuid selleks oli temal raha vaja. Ta pöördus Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA poole laenu saamise palvega, mille nemad oleks ka täitnud. Paraku sõlmis Nasser ka idablokiga tehingu, kust ta oleks saanud sõjarelvi. Kui lääneriigid said sellest teada, olid nad hämmelduses ning ...
1956 tõi laev Granma salaja Kuubasse rühma revolutsionääre, juht Fidel Castroga. Alustas diktaator Batista vastu partisanisõda. Edukas, 1959 tuli C võimule. Algul peeti C-d liberaaliks, kes taastab demokraatia, kuid ta muutis meelt ja kehtestas oma diktatuuri. Alustati pahempoolseid ümberkorraldusi. Suhted USA-ga halvenesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut, oleks majandusele surmahoobi andnud, aga NSVL ostis selle ise ära. C natsionaliseeris ameeriklaste ettevõted, siis ka kuubalaste ja kuulutas, et toimub sotsialistlik revolutsioon. USA verivaevlase rollis, oli häiritud NL sateliitriigi tekest lähinaabrusesse. Washington katkestas Havannaga diplomaatilised suhted ja kuulutas majandusblokaadi. 1961 üritasid C vastased, keda oli välja õpetanud ja varustanud USA, alustada võitlust, ebaõnnestus. Tiivustatud Hruštšov tegi ohtliku avantüüri, paigaldas Kuubale maa-tüüpi rakettid, mis tuumalöögiga hävitaks ära suure osa USA-st. H kinnitas alg...
Suur kriis 31. XII klass Suur kriis • 1930-34 ajajärku nimetatakse SK-ks ning see oli ülemineku aeg demokraatliku riigikorra juurest autoritaarse juurde • Sarnane protsess toimus kogu Ida- Euroopas (Va Soome ja Tšehhoslovakkia) Majanduskriis • USA majanduskriis jõuab 1930 ka Eestisse ning kulmineerub 1933 • Eestis kannatavad eelkõige põllumehed kui peamise tööstusharu esindajad • Sama saatus tabas ka muid tööstusharusid, import ületas eksporti, paljud pankrotistusid või jäid töötuks • Kriisi ületamiseks rakendati kokkuhoiu poliitikat, kontrolliti väliskaubandust, toetati põllumehi • Pakuti hädaabi töid • Peale pikki vaidlusi toimus krooni devalveerimine • Kuigi see nullis paljude säästud, algas siitmalt kriisist väljumine Sisepoliitika • Kümnendi algul oli Eesti sisepoliitika üpris stabiilne. Omavahel ühinesid mitmed parteid • Mais 1932 koosned Riigikogu kolmest...
KUUBA KRIIS Ksenia Heinsoo Katja Krasulja 12 klass Kuuba kriis ehk Kariibi kriis oli 1962. aasta oktoobris kujunenud vastasseis ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel. USA ja NSV Liidu võitlus mõjuvõimu pärast toimus ka Aafrikas ning Ladina-Ameerikas. Üks teravamaid kriise oli seotud Kariibi meres asuva Kuuba saarega. FIDEL CASTRO 1950. aastatel lõpul toimus Kuubal relvastatud riigipööre Kehtestas saarel kommunistlikku diktatuuri. USA toetas kommunismivastaseid jõude ning lootis nende abiga Castro võimult kõrvaldada. Castro sõlmis Nõukogude Liiduga salajasse kokkuleppe. Selle alusel toodi saareriiki Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud raketid. Seepeale kuulutas USA Kuubale sõjalise blokaadi. Kahe üliriigi vahel puhkenud vastasseis, mida nimetati Kuuba (ehk Kariibi) raketikriisiks, ähvardas l...
Globaalne naftakriis Marika Rodionova 11a Millest koosneb nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Parafiinid Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on: CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Naftaeenid Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks be...
Kuuba kriis Kuuba kriis ehk Kariibi kriis oli 1962. aasta oktoobris kujunenud üks Külma sõja aegseid suuremaid vastaseise, ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel. See kriis pani inimesi hinge kinni hoidma, sest see on lähiajaloo üks tõsisemaid kriise, kuna see oleks äärepealt kaasa toonud tuumasõja. Samuti on Kuuba kriis võrreldav Berliini blokaadiga. Peale 1959. aastal Fidel Castro võimule tulekut algasid Kuubal sotsialistlikud reformid (natsionaliseermine jne), mille tõttu teravnesid Kuuba ja USA vahelised suhted. Kuigi Castro väitis, et ta on marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon, hakkas Kuuba lähenema siiski NSV Liidule. Kuna 1960. aastal kehtestas Washington Kuuba uue valitsuse suhtes majandusembargo, siis pöörduski Fidel Castro majandusabi ja poliitilise toetuse saamiseks Nõukogude Liidu poole. Lisaks püüdis 1961. aasta kevadel USA luureteenistus nende ...
Ukraina kriis Ukraini kuulus enne Esimest maailmasõda Venemaa koosseisu, kuid 1917. Aastal peale Oktoobrirevolutsiooni kukutati bolsevikkude poolt Venemaa Ajutine Valitsus ning Ukraina rahvuslastel tekkis võimalus ennast vabaks kuulutada nii nad tegidki. Kuigi nad kuulutasid ennast iseseisvaks, pidi Ukraina siiski olema föderatsioonis ehk liitriik Venemaaga. Samal aastal nõudsid ka eestlased Venemaa Ajutise Valitsuse käest autonoomiat, mille nad ka said. Kuna NSVL oli tol hetkel nii nõrk siis oli see kõik võimalik, Venemaa kaotas väga suuri alasid. Kõik kestis kuni järgmise, Teise maailmasõjani, mil Saksamaa ja Venemaa lõid Molotovi Ribbentropi lepingu tulemusena kõik Euroopa poliitilised piirid sassi. Lepingul oli ka teine pool, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa, Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja...
Tallinna Nõmme Põhikool Arutlus Kuuba ehk Kariibi kriis Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus....................................................................3 Algus..............................................................................4 Kriisi käik.......................................................................4 Lõpp...............................................................................6 Kokkuvõte......................................................................7 Kasutatud kirjandus........................................................8 2 Sissejuhatus Sajandite eest, kui kasutusele võeti amb, arvas Inglise kuningas, vist Richard Lõvisüda, et nüüd lõpevad kõik sõjad. Amb oli omal ajal tänu oma täpsusele niivõrd tõhus tapariist ja tegi sedavõrd palju kurja, et kuninga arvates tänu suurtele kaotustele sõjas võitjai...
KUUBA KRIIS Kuuba kriis ehk kariibi kriis ning kuubal isegi oktoobrikriis 1962. aasta oktoobris kujunenud vastasseis ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel http://www.ctvnews.ca/polopoly_fs/1.1002876!/httpImage/image.jpeg_gen/derivatives/landscape_960/image.jpeg Kuuba kriisi Septembris 1962 püüdis USA edutult kukutada Fidel Castro valitsust Kuubal Kuuba ja Nõukogude Liit asusid kiiruga rajama Kuubale baase tuumarakettide tarbeks, mille lennuulatusse jäänuks suurem osa USA mandriosast 15. oktoobril 1962 pildistas USA lennuväe luurelennuk U-2 Kuubal ehitatavaid Nõukogude Liidu raketibaase President Kennedy Teavitamas avalikkust kuuba kriisist 22. oktoobril 1962. http://www.history.com/news/wp-content/uploads/2012/10/kennedy-blockade-order.jpg USA lennuväe luurelennuki U-2 tehtud pilt kuubal http://www.history.c...
Suessi kriis Suessi kriis Toimumisaeg 29.Oktoober 1956 7.November 1956 ( kuigi Siinai oli okupeeritud Iisraeli poolt kuni märtsini 1957) Toimumiskoht Egiptus (Siinai ja Suessi kanalipiirkond) Suurbritannia Prantsusmaa Osalejad Iisrael Egiptus Suessi kriis Rünnaku põhjus ja käik Egiptusele korraldati sõjaväeline rünnak Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisraeli poolt. Põhjuseks Egiptuse otsus (26.juulil 1956) natsionaliseerida Suessi kanal, kuna Inglismaa ja USA ei andnud laenu Niiluse jõele (Assuani) elektrijaama rajamiseks. Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, Novembris viisid oma väed kohale Suurbritannia ja Prantsusmaa. Suessi kriis ...
Demograafiline kriis , rahvastiku vananemine Nt. Iive negatiivne: venemaa, eesti, läti, leedu, tsehhi, ungari Tunnused: Sündimus väga väike Põhused: naise roll suhteliselt kõrge, religioon vähetähtis paljudes riikides protestantlus, haridustase kõrge eriti naistel, väärtushinnangud võrreldes teiste arengumaadega teistsugused pereplaneerimine. Majanduslikud põhjused: vanemad ei sõltu lastest pensionid Suremus väike Põhjused: väga hea arstiabi, head elutingimused Iive väga madal/negatiivne Koormusnäitaja suur vanurid Nüüdisaegne põlvkondade vahetumine Nt. Põhjamaad, osa Euroopast ja Jaapan Sündimus väike, Suremus väike, Iive väike kuid positiivne, koormusnäitaja paigas üle 50% Linnastumine ehk urbanisatsioon Eeljärk: See kujutab endast esimeste linnade tekkimist. Tuhandeid aastaid hõlmab. Esimesed linnad tekkisid ligikaudu 6000 aastat tagasi, Niiluse orus Nt. Ur, Uruk, Babülon, Jeruusalem, vanim Jeeriko Esimene järk: (tööstusajast...
KUUBA KRIIS Alina Martov 9b 2017 Kriisi kujunemine • Fidel Castro kukutas võimult USA-meelse diktaatori Batista • Algas natsionaliseerimine ning suhted USA-ga halvenesid • NSVL-i ja kuuba suhted paranesid • 1962 suvel tõi NSV Liit Kuubale tuumalõhkepeadega strateegilised keskmaaraketid • Oktoobris seadeti need üles ning sihtmärgiks oli USA • 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USA-d ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia Kuuba kriisi algus • Eelnevaltolid USA valitsusasutused edutult püüdnud kukutada Fidel Castro valitsust Kuubal • Kuuba ja Nõukogude Liit asusid kiiruga rajama Kuubale baase tuumarakettide tarbeks • Järgnev kriis oli üks külma sõja aegseid suuremaid vastasseise • USAteatas, et ei luba ründerelvade paigutamist Kuubale, ning nõudis, et Nõukogude Liit lammutaks Kuubal ehita...
Suessi kriis - 1952 aastani oli Egiptus kuningriik. 52. aastal toimus riigipööre. Võim läks G. A. Nassari kätte. Eesmärgiks oli 1) et Egiptus hakkaks arenema kommunistlikult ja 2) Egiptuse majanduse parandamine. Üheks vahendiks, kuidas majandust elavdada pidi saama Niiluse jõele ehitatud hüdroelektrijaam. Rajati Assuani linna lähedale. Polnud raha. Hüdroelektrijaama ehitamist pidid rahastama Suurbritannia ja Prantsusmaa aga nad keeldusid. Samal ajal hakkasid tihenema Egiptuse suhted NSVL- iga, tõonäoliselt NSVL soovitusel otsustas Egiptus kanali riigistada. See riigistati 26. juuli 1956. Egiptuse, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahelised suhted muutuvad teravaks, sest Inglismaalt ja Prantsusmaalt on ära võetud nende varandus. 1) Esialgu püütakse olukorda lahendada diplomaatiliselt 2) Nähakse Nassari kukutamist 3) Nähakse sõjalist sekkumist. Viimane võimalus valitigi, sest Iisrael oli huvitatud Egiptuse ründamisest, kuna Egiptuses asusid P...
Berliini kriis 1961 Sel perioodil kerkis esile Ida-sakslaste pgenemine Lne-Berliini. Sadu tuhandeid inimesi pgenes aastas. Ida-Saksamaa hvardas inimestest thjaks joosta. Nukogude Liit ehitas Berliini mri Ida ja Lne-Berliini vahele. 13. august 1961. Ehitati pgenike takistamiseks, aga ametlikult eldi hoopis midagi muud. Sellel ajal Kennedy pidas oma kuulsa kne, et tema on berliinlane ja klastas Lne-Berliini. Sellega ta avaldas toetust Lne-Berliini elanikele. Nukogude Liit ritas kaval olla. Taotles, et Lne-Berliinile antaks neutraalse vabalinna staatus. Aga ei saanud. Lne-Berliini ei hendatud Lne-Saksamaaga, vaid ji omaette riigiks. Pgenemine vhenes, aga katsed jtkusid mri lemaaiseks. Berliini kriis ei muutunud vga suureks tuumasja allikaks. Kuuba kriis ehk Kariibi kriis 1962 Klma sja kige pingelisem hetk. Oldi kige lhemal tuumasja puhkemisele. USA pool nimetab seda Kuuba raketikriisiks, Nukogude pool aga Kariibi kriisiks. Sellega tahet...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõpe Kersti Rootsmaa Hüpertensiivne kriis Crisis hypertonicus (ld.k) Hypertensive crisis (ingl.k) Juhendaja: Erle Remmelgas Tartu 2009 SISSEJUHATUS Kõrge vererõhu avastamise, hindamise ja ravimise rahvusvahelise kommitee (National Committee on Prevention, Detection, Evaluation, and Treatment of High Blood Pressure) arvates on hüpertensiivseks kriisiks määratletud süstoolse vererõhu väärtus suurem kui 140 mm/Hg ja diastoolse vererõhu väärtus suurem kui 90 mm/Hg. (Bare, B. Jt. 2008.) Kõrge vererõhu tulemusena inimese enesetunne halveneb järsult. Kaasnevad iiveldus, oksendamine, lihasvärin, peavalu (rõhuv, suruv), nägemis- ja tasakaaluhäired, tahhükardia. Hüpertentsiivse kriisi hulka kuuluvad ka intrakraniaalne hemorraagia, hüpertentsiivne entsefalopaatia, preeklampsia ja eklampsia, äge müokardinfarkt, kiiresti süvenev neeru...
Sõna kriis on mitu tähendust .kuid rohkem on põhjusied ja tagajärgi ,mis sellega kaasnevad. Osale inimestest tuletab selle sõna nägemine ,kuulmine halbu ja kurbi mälestusi.Kriis meie elus toob peamiselt kaasa stressi ja pisaraid. See, milline on kriis, oleneb tema põhjustajast.Majanduskriis toob endaga kaasa mitmeid ohte ja need omakorda teisi tagajärgi. Eestis on hetkel majandussurutis,mis on meid kõiki teatud määral mõjutanud, keda rohkem, keda vähem. Kõige rohkem teeb inimestele muret tööpuudus, mis on majanduslanguse üheks peamiseks ohuks. Kuna on tööpuudus siis paljud inimesed on lihtsalt kodus, mõned proovivad leida tööd samuti, on ka inimesi, kes on loobunud töö otsimisest ning on õnnelikud tööturaha saamisel. Kuid inimestel ei jätku tööturahast, et elada elamisväärset elu. See, et inimestel ei jätku oma rahast vajalikke ravimite ostmiseks on väga halb.See rahapuudus toob omakorda kaasa uue ohu ,mille tagajärjel suureneb haigete ...
Berliini kriis 1961 Sergei Pollok 12a Berliini kriis oli üks kõige intensiivsema hetki külma sõja Kesk- Euroopas. Peetakse alguseks oma ultimaatumi Hruštšov kohta 27. novemberil 1958 (mida nimetatakse ka "Berlin ultimaatum"), kriisi lõpp peetakse - 1962-63, intensiivus toimus just juunist kuni novembrini 1961. Saksa probleem Hruštšov hoiatas, et rikke korral ta poole aasta jooksul allkirjastab rahulepingu SDV- ga(Saksamaa demokraatlik vabariik) ja annab talle võimu Ida- Berliinis. Hiljem Moskva otsustas ...
Külma sõja kriisid Korea sõda: P-K(kommunistlik. NSVL, Hiina RV) ja L-K (demokraatia. USA, ÜRO) vahel. (1950-53). Tulemus puudub, kuna kestab siiani Suessi kriis (1956). G.A.Nasser riigistas Suessi kanali. Egitptuse (NSVL) ja Iisraeli (Ingl., Prants) vahel. Tulemus: kanal jäi Egiptusesse. Poola ülestõus (1956) Põhjus: protestiti kom-reziimi vastu Poolas. Tulemus: ülestõus suruti veriselt maha. Uus valitsusjuht: W.Gomulka (nsvl-i meelne). Ungari ülestõus (1956). Põh: üliõpilased protsestisid kom vastu. Nõuti: dem taastamist, uut valitsust, poliitvangide vabastamist, sõna-ja trükivabadust. Tul: NSVL saatis punaarmeelased Ungarisse, tõus suruti maha. Poodi Imre Nagy, kuna ei teinud nsvl-ga koostööd.. uus juht: J.Kadar. Berliini kriis (1961) põh: idasakslased põgenesid läände. NSVL hakkas seda takistama. Tul: püstitatakse berliinimüür 9.nov (kuni 1989). Kuuba/kariibi kriis (1962) põh: juht F.Castro tihe koostöö NSVL-ga. NSVL-i (N.Hrustsov,...
Ajalugu . Kultuur Eesti Vabariigis. Riiklik kultuuripoliitika Eesti iseseidvumine võimaldas arendada välja rahvuskultuuril; kadus ohtkultuuri saksatumiseks või venestamiseks ning eesti kultuuri pälvis esimest korda riiklikku tähelepanu. c) kultuurikapitali loomine selle kaudu finatseeeriti kultuuri erinevaid valdkondi ning see omakorda aitas kaasa kultuuri professionaliseerimisele. d) Kutseühingute loomine 1920-ndate aastate alguses hakati looma kultuuri erinevate valdkondade esindajaid ühendavaid organisatsioone. e) Algus eestlastest tippintelligentsi ja kõikide elundide spetsialistide ettevalmistamine, kellest andekamad said riiklikke stipendiumeid või saadeti välismaal ennast täiendama. f) Laienesid kultuurikontaktid ning saksa ja vena kkultuuri asemel said valitsevateks põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. g)Aktiivselt edasi traditsioonilist rahvakultuuri linnas ja maal loodi hulgaliselt rahvamajasid, se...
Rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda (1945-91.a Külma sõja ajajärk) Külm sõda 1948.a Berliini blokaadist alguse saanud sõda, kus otsest sõjategevust ei toimu, aga kogu aeg on pingeseisund (vastasseisud demokraatlike lääneriikide (eesotsas USA) ja sotsialismimaade (eelkõige NL) vahel) BERLIINI BLOKAAD (24. juuni 1948 11. mai 1949) oli üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. Vastuseks sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaa- ja raudteed ja Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada v...
Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. 1952. aastal katsetas USA veelgi võimsamat vesiniku- ehk termotuumapommi. 1953 lõhkas oma pommi ka NSVL. 1950. aastatel hakati tootma kontinentidevahelisi rakette, mis võisid tuumapea viia igasse maailma nurka. Kohe asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu- ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1948 märtsis sõlmisid UK, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg koostöölepingu ehk Lääneliidu. 1949 asutasid UK, Holland, Belgia, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Kanada, USA Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO. 1949 asutas NSVL Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ja 1955 sidus NSVL oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Hoidmaks ära uut sõda ning reguleerimaks riikidevahelisi suhteid, asutati võitjariikide kokkulepe...
Kriis aeg What-what? tulemused Berliini 194849 NSVL ei lasknud lääneriikidel kasutada maismaateed. Lääneriigid avasid õhuteed. 1949>SLV(liit) blokaad >SDV(kedokraatlik) Kuulutati välja kaks Saksa riiki. Korea 195053 ÜRO sekkus LõunaKorea poolele. PõhjaKorea tungis kallale LõunaKoreale, et Jaapan vabenes okupatsioonist, sai sõda muuta Korea kommunistlikuks. USAlt toetust. Suessi 1956 Egiptus vajas elektrijaama ehitamiseks raha ja riigistas Suessi kanali. Prantsusmaa, Egiptus sai kanali. P...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Kas noorukiiga on kriis? Referaat Õpilane: Helena Raudik Õppejõud: Kristi Kõiv AÜ Kutseõpetaja Tartu 2013 Sisukord · Sisukord ........................................................................2 · Sissejuhatus....................................................................3 · Kognitiivne areng noorukieas........................................4 · Kas noorukiiga on kriis?................................................5 · Kuidas kriisi üle elada...................................................6 · Kokkuvõte.....................................................................7 · Kasutatud kirjandus.......................................................8 ...
Korea sõda 1950-1953 - Põhja-K NSVLiidu, Hiina toetus tungis kallale Lõuna-K USA toetus, võitjat polnud. Ungari ülestõus 1956 rahvarahutused; I.Nagy. Suessi kriis 1956 Nasser, Assuani elektrijaam Niilusele ei antud laenud, siis riigistati Suessi kanal, kuulus Sbr ja Prants, tahtsid sõda toetas Iisrael, USA ja NSVL nõudsid vaherahu mis tuligi, nende tähtsus kasvas. Berliini müür Lääne-B eraldati. Kuuba kriis võimule F.Castro, USA ei ostnud suhkrut selle ostis NSVL, USA sai teada et NSVL seab rakette Kuubale, avalikustati, USA isoleeris Kuuba, Hrustsov leppis rakettide äraviimisega, vastutasuks USA Türgist viis. Vietnami sõda põhjas kommunistlik, lõunas USAmeelne, lõunas partisanisõda e vietkongide toetas NSVL, USA pidi ära hoidma kommunistide edasitungi Aasiasse, kommunistid võitsid. Praha kevad rahva rahulolematus presidendiga, partei astus tagasi, uus kaotas tsensuuri ja iseoloogilise järelevalve, ülestõusu ei toim. Heaoluü...
Stress, kriis ja depressioon Stress on pinge, millegi või kellegi üle. Stresse on kahte laadi. Mõlemad põhjustavad ärevust (ei suuda korralikult mõelda) ja pinget pikaks ajaks, kuid lõpuks see taandub. Positiivne stress on healoomuline ja õnnelikke emotsioone tektitav. Üllatused, sünnipäev ja muud pidustused, lapse sünd, kõik see tekitab inimestes häid emotsioone. Ka siis kui on võistlused ja saavutatakse hea koht, enne seda ollakse närvis mis koht saadi, ning enne ja peale tulemuste teada saamist on inimene närvis ja ootab häid uudiseid. Kuid siis vajab inimene ikkagi tuge, kellega oma rõõmu jagada. Kuid kui ta näeb, et mitte kedagi ei ole kellega ta tahaks seda jagada, siis ta tõmbub endasse ja muutub väga kurvaks. Negatiivne stress on kurnav, pahaloomuline ja kurbi emotsioone tekitav. Õnnetused, mured, surm tekitavad inimestes halbu emotsioone. Inimene on kurb ja õnnetu, ning endasse tõmbunud. Ei suuda keskunduda, tunded...
Krimmi kriis 2014.aastal Tegemist on Donbassi sõja eelmänguga, mille tähistuseks on uus konflikti puhkemine Venemaa ja lääneriikide vahel, pärast Külma sõja lõppu. Krimmi kriis pärast puhkenud rahvusvaheline kriis Venemaa ja Ukraina vahel, on endaga kaasa haaranud kogu rahvusvahelise kogukonna: Euroopa Liit ja selle liikmesriigid, NATO ja selle liikmesriigid eesotsas Ameerika Ühendriigid ja ÜRO jne Vaatlejate hinnangul on tegemist sügavaima kriisiga Venemaa suhetes pärast külma sõda. Kiiris sai alguse pärast Ukraina presidendi Viktor Janukovõtši põgenemist, Ukraina Ülemraada poolt ametist tagandamist ning valitsuse vahetumist läänemeelse üleminekuvalitsusega 2014.aasta Ukraina revolutsiooni käigus 18-23. veebruaril 2014. Krimmis, mis on Ukraina autonoomne piirkond, puhkesid meeleavaldused. Inimesed tulid tänavale, kes olid vastu võimuvahetusele Kiievis, soovisid lähedasemaid sidemeid Venemaaga, Krim...
Kuuba ehk Kariibi Kriis (1962) 1959.a. kukutasid kommunistliku meelestatusega Fidel Castro poolt juhitud partisanid USA- meelse Kuuba diktaatori Batista riigipöörde tagajärjel. See ja Castro uue valitsuse edasised sammud, nagu näiteks maareform ja USA suurettevõtete natsionaliseerimine viisid suhete pingestumiseni Kuuba ja USA vahel. Võimu säilitamiseks oli Castro sunnitud leidma enesele toetust ja liitlasi võimaliku konflikti korral USA-ga. Siin tuli Kuubale appi Hrustsovi juhitud NSV Liit, kes nägi selles võimalust leidmaks tugipunkti ka Ameerika mandril ning sotsialismiideede levitamiseks. Nõukogude Liidu sõjaline ja majanduslik abi viisid Kuuba kiiresti Moskva sõiduvette ning seal kehtestati kommunistlik diktatuurireziim. NSV Liit oli ka meelitatud sellest, et Kuuba aina rohkem ja rohkem kommunistlikuks muutus. NSV Liit nägi asjas palju omakasu, Kuuba asub ju kõ...
Kriis Põhjused Osapooled Tulemused/tagajärjed Korea sõda Teise maailmasõja lõpus vabastasid NSVL ja Põhja-Korea vs. Pariisi kokkulepped: NSVLi väed Korea põhjaosa ,mis läks kommunist-likuks ja USA väed lõunaosa, kus Lõuna-Korea Saksamaa Liitvabariigis kaotati okupatsiooni-reziim ning ta võeti NATO liikmeks. NSVL ja temast kehtestati autokraatia. Juunis 1950 tungis Nõukogude relvadega varustatud Põhja- sõltuvad Ida-Euroopa riigid rajasid Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea armee Lõuna-Koreasse. Ungari ülestõus Üliõpilased protsestisid kommunismi vastu. Nõuti demokraatia taastamist, uut valitsust, NSVL vs. Ungari N...
Demokraatia kriisi põhjused: 1.Majanduslikud raskused. Diktaatorid lubasid majandust parandada. 2.Muutused ühiskonnas. Tekkisid uued valijaterühmad, keda oli lihtne ära kasutada. 3.Pettumine Versailles' süsteemis. Poolehoiu said need, kes lubasid ebaõigluse rahvale heastada. 4.Terav riigisisene võimuvõitlus. Erakonnad mustasid üksteist. Autoritaarses diktatuuris on võim ühel inimesel. Diktaator muudab seadusi oma suva järgi. Totalitaarses on ühe isiku või rühma käes ka kontroll inimeste mõtteavalduste üle. Inimeste elu on täielikult reeglitele allutatud. Rikutakse inimõigusi. Kolmas Riik - natsiliku Saksamaa nimetus. Hitleri juhitav Suur-Saksamaa. Holokaust - juutidevastane terror, juutide laushävitamine. Natsionaalsotsialism - natsism - äärmuslik liikumine ja õpetus Saksamaal. See taotles aaria rassi erandlikkusele toetudes parema ühiskonna loomist. Seisnes üksikisiku allutamises grupile. Agressiivsuses naabite suhtes. Juhikultuses. ...
EESTI VABARIIK Demokraatlik Eesti 1919.aasta alguseks oli teada, et Venemaa kaldus pärast enamlaste riigipööret Eesti asjaajamisest kaugele. Eesti oli saanud iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eestile aga pidi koostama põhiseadus, mille tegemiseks astus aprillis kokku Asutav Kogu. Põhiseaduses sisaldusid ka laialdased kodanikuõigused, mis olid elanikele meelepärased, põhiliselt sellepärast, et kõrgeimaks võimukandjaks oligi rahvas. Seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline Riigikogu, täidesaatvat võimu aga Vabariigi valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Paraku ei pidanud selline asjakorraldus kaua vastu(kuni kriisini). Välja kujunes mitmeparteiline erakondlik süsteem. See ei pidanud vastu, sest oli palju erimeelsusi ja vastuolusid. Eesti majandus vajas põhjalikke ümberkorraldusi. Kõigepealt teostati maareform, mille käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika ja kariloomad. Loodi palju uusi asendustalusid võõranda...
Kuuba kriis ja Fidel Castro Laura Runthal Juhendaja: Reet Kandimaa Fidel Castro Fidel Alejandro Castro Ruz Sündinud 13 august 1926 Tal on 2 venda, 4 õde Haridus Hariduse sai Jesuiidi koolides Õppinud õigusteadust Võimule tulek Kavandas kaks nurjunud riigipöördekatset Batista parempoolse režiimi vastu Osales 1953 koos vend Rauliga rünnakus Santiago de Cuba sõjaväekasarmute vastu Pärast pagulust USA-s ja Mehhikos üritas Castro 1956 salaja maabuda Kuubal, kuid tulevahetuses jäi ellu vaid 11 tema poolehoidjat Lõpuks kogus ta 5 000 mehelise sissiarmee, kes 1. jaanuaril 1959 kukutas Batista Valitsemine Castro valitsus seadis sisse tsentraliseeritud plaanimajanduse Sotsialistlikud reformid Natsionaliseerimine 1959–1976 Kuuba peaminister 1976–2008 Kuuba Riiginõukogu ja Ministrite Nõukogu esimees. Oli 3. oktoobrist 1965 kuni 19. aprillini 2011 Kuuba Kommunis...
SUUR KRIIS EESTIS 1.MAJANDUSKRIIS 1. Mis põhjustel puhkes 1923. aastal majanduskriis ja kuidas õnnestus see ületada? - Peamist sai alguse rahandusest - hiiglaslikke laene jagati väga kergekäeliselt. Kuna laenude tagasisaamine osutus raskeks, oli Eesti Pank sunnitud raha juurde trükkima, käivitades sellega inflatsiooni, ning müüma maha suure osa riigi kullavarudest. Süvendasid veel väliskaubanduse neg bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt ning põllumajandust tabanud ikaldus. Eriti mõjutas Venemaa tegevus, kes kärpis järsult majandussidemeid Eestiga. Pidevad valitsuskriisid ja valitsuse vahetumine. Liiga palju parteisid. Ületada õnnestus tänu uuele majanduspoliitikale Otto Strandmani poolt: 1) orienteeruti Vene turult ümber Euroopa turule 2) tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus 3) panga- ja rahareform: mindi üle ...
1) John Kennedy(populaarne ja karismaatiline USA president, kelle elu lõpetas atendaat). 1961-1963 oli president. Hakkas ajama uute rajajoonte poliitikat ehk enam ei keskendutud ainult heaolu tagamisele, vaid ka inimeste isiklikud saavutused ja teaduslik areng olid päevakorras. Mitte ainult riik ei pea mõtlema, mida ta saab teha inimeste heaks, vaid ka inimesed peavad sellele mõtlema, et mis riigi paremaks saaks teha. Rohkem rõhku pöörati demokraatlike lubaduste elluviimisele. Suurimaks välispoliitiliseks saavutuseks oli 1962.a toimunud Kuuba kriisist edukalt väljumine, mille tulemusel NSVL viis oma raketid Kuubalt ära, USA-d ei ohustanud need enam. 2) Konrad Adenauer- Saksamaa Liit-Vabariigi kantsler. Koos kristlike demokraatidega juhtis Saksamaad hästi. Oli korralik ja viisakas poliitik, ta maine oli hea ja ta sisendas saksa rahvasse usku, et see mis oli juhtunud varem nende kõigi süü läbi (Hitler ja jamad) saab kõik korda, kui nad ko...
Kas iga kriis on kaotus? Kriis on olukord, kus olemasolevatest teadmistest, oskustest ning vahenditest ei piisa, et muutunud olukorraga toime tulla. Minu arvates ei ole iga kriis kaotus, kuid väga palju oleneb siiski ka konkreetsest situatsioonist. Kui inimene on hea analüüsivõimega, suudab ta juhtunu hiljem enda jaoks läbi mõelda. Selline käitumine tuleb hiljem kindlasti kasuks. Näiteks kui inimene peaks tulevikus samasugusesse või sarnasesse situatsiooni sattuma, siis on tal juba eelnev kogemus olemas. Muidugi ei ole selline käitumine kõigile võimetekohane ja nii mõnelegi võib korra läbielatud kriisi kordumine vaimselt ja füüsiliselt vägagi rusuv olla. Teisest küljest saavad kriisi läbi elanud inimesed oma kogemustega teistele samasse olukorda sattunutele abiks olla. Olles ise mingi sündmuse läbi elanud, oskame mingil määral aimata ka teise inimese tundeid sarnases situatsioonis. Seeläbi on lihtsam neile ra...
SUUR KRIIS (aastatel 1930-1934) 1929. aasta lõpul sai alguse USAst ülemaailmne majanduskriis (esimesed ilmingud Eestisse 1933. a suvel) Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus (kriis tabas eelkõige põllumehi) toiduainete hinnad maailmaturul langevad, tollimaksud tõusevad. Talurahva sissetulekud ka riigis vähenesid, oldi sunnitud tootmist piirama, sagenesid oksjonid, talud läksid paljud pankrotti. Samalaadsed protsessid ka teistes majandusharudes. Väliskaubanduse bilanss negatiivne (sissevedu > väljavedu), hulk ärisid ja ettevõtteid läksid pankrotti, tehaseid suleti, piirati tootmist, lühendati tööpäevi, kärbiti tööliste arvu. 1932. aastaks tööpuudus enneolematu 32 000'ni. Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat, kehtestati kontroll väliskaubanduse üle, toetati ulatuslikult põllumehi, jne. Töötute abistamiseks korraldati hädaabitöid. (raidteede, maanteede, lennuväljade, jms rajamisi) Kriisi ül...
Kriisi Aeg Osapooled Põhjused Tulemused nimi Berliini 1948 NSVL, kes alustas Pärast II 1) Tänu lääneliitlaste rajatud blokaad 1949 blokaadi vs maasilmasõda oli õhusillale ei õnnestunud NSV Saksamaad Saksamaa ja Liidul LääneBerliini oma mõju okupeerinud riigid: Berliin jagatud alla saada; USA, neljaks 2) rajati NATO (4. aprill 1949); Suurbritannia, okupatsioonitsooni 3) Saksamaa lõhenes kaheks Prantsusmaa. ks. NSVL soovis riigiks: Saksamaa Liitvabariik oma mõju alla (SLV demokraatlik) ja saada ka Lääne ...
Trumani doktriin-käis USA president välja aastal 1947.USA lubas maj.abistada riike,kes võitlevad kommunistliku välissurve vastu.Ajendiks olid sündmused Kreekas,Türgis,neid riike ähvardas Nõukogude oht. Marshalli plaan-töötati välja 1948-49,s.o. Trumani doktriini praktiline elluviimine.Selle peale lõi NSVL omapoolse maj. abil organisatsiooni ehk VMN-1949 (st.Vastastikuse Majandusabi Nõukogu,kuhu kuulusid enamik sots.riike,seega Poola,Ungari,Rumeenia,Tsehhosl.,Saksa DV..) NATO-1949 loodi USA initsiatiiv NATO e sõjaline organisatsioon NSV- Liidu vastu,sest Stalin oli teatanud tuumapommi olemasolust.VLO-1955 loodi sots.riikide poolt oma sõjaline organisatsioon (Varssavi Lepingu Organisats).Põhjuseks oli eelkõige Saksa LV vastuvõtt NATO-sse. Berliini blokaad-1948-1949-kestis 324 päeva.Lääneriigid püüdsid läbi viia raha reformi oma tsoonides.NSVL püüdis oma võimu kehtestada ka L-Berliinis,L-Berl. blokeeriti kogu transpordist,elektrist.Ainsaks...
Beriliini müür Kuuba kriis Vietnami sõda Praha kevad Saksa LV ja kogu 1956. aastal tõi laev Kuuba Osutus tõeliseks A. Novotny sunniti tagasi demokraatlik maailm rannale rühma läbikukkumiseks. 1954. astuma presideni kohalt ja keeldusid tunnustamast revolutsionääre eesotsas F. aastal jagunes Vietnam uueks juhiks sai Alexander Saksa DV-d, NSV Liit Castroga , kes alustas kaheks: NSV Liidu ja Dubcek. Kuulutas välja taoltes aga jätkuvalt diktaatori vastu Põhja-Hiinda toetusel uue kursi, nn inimnäolise Lääne-Berliini allutamist partisandisõda. See mõõdustus Põhja-Vietnam sotsialismi rajamise. oma võimule. 1958. nõudis kujunes edukaks ja ja USA mõju aluseks Sot...
II. I MAAILMASÕDA (1914-1918) JA REVOLUTSIOONILINE KRIIS EUROOPAS 1. I MAAILMASÕDA: 1.1. Sõja põhjused: Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Rahvustevahelised vastuolud Euroopas. Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. 1.2. Sõja ajend: · 1914.a. 28.juunil sooritati Sara...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo osakond Uusima aja õppetool Kaisa Kamenik USA tuumaajastu diplomaatia ja Kuuba kriis Referaat Juhendaja: Prof. Eero Medijainen Tartu 2010 SISUKORD Sissejuhatus………………………………………………………………..…….3 1. Tuumarelvad ja külma sõja algus………………………………….………….…..…4-6 2. John F. Kennedy administratsioon………………………………………....……..…7-8 3. Kuuba kriis……………………………………………………...……..……………9-11 Kokkuvõte……………………………………………………...………………12 Kasutatud kirjandus………………………………………………...…………..13 2 SISSEJUHATUS Tuumapommide heitmine Hiroshimale ja Nagasakile 1945. aastal tõi modernsesse sõjapidamisse kaasa uue võimsa relva. Riikidevahelistele suhetele ja diplomaatiale tähendas see panuste suurendamist – iga eksimus ja arusaamatus võis...
Kas kriis ühiskonnas toob paratamatult kaasa ka hingelise kriisi? Olles teadlik ajaloolistest sündmustest minevikus, saame rääkida ka möödunud kriisidest. Nende abil ehk leiamegi vastuse küsimusele, kas kriisid ühiskonnas mõjutavad ka meid isiklikult või suudame siiski hingevaluta kõik üle elada? Pidevalt räägime sellest, kuidas eestlased, võrreldes teiste rahvastega, on liiga kinnised ning tagasihoidlikud. See tulenevat sellest, et meie rahval on selja taga pikka orjapõlv ning elu võõra võimu all. Praeguseks hetkeks on tekkinud juurde palju põlvkondi, kes ei ole kunagi sellega kokku puutunud ning kes on esimesest elupäevast saadik vabas Eestis elanud. Nemad aga kinnisuse ja tagasihoidlikuse poolest siiski vanematest generatsioonidest ei erine ja võib öelda, et need isikuomadused justkui pärandadakse põlvest põlve edasi. See kõik on aga selge märk sellest, et eestlaste rahvusliku kriisiga on kaasne...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
