Seeneretk sarnaste seente maailma Valge kärbseseen ja metsašampinjon Valge kärbseseen ja metsašampinjon Kasvavad okas-ja segametsades kuuskede läheduses. On olemas valget värvi kübar, krae ja jalg. Seen on üleni valge, sh eoslehekesed, mille värvus ka vananedes ei muutu. Seen on valge, aga eoslehekesed on roosakad, punakad või lõpuks mustad. Jalg on otsapidi kotjas tupes, mis võib maa seest märkamata jääda. Jalg on alt muguljalt jämenenud, aga tuppe ei ole! Vigastus-või lõikekohad jäävad valgeks. Vigastus-või lõikekohad muutuvad ajapikku kollakaks. SURMAVALT MÜRGINE! MAITSEV SÖÖGISEEN, SÖÖDAV VÄRSKELT! ...
Naiste ülerõivas Nadezda Suholet Anastassija Pavlova RR 51 Assotsiatsioon Mahukus Rikkus Elegantsus Soojus Lumeinimene Roberto Cavalli Värvigamma:must,punane,hall,must/valge kontrast Materjal:nahk,karusnahk,kudum Lühikesed jakid,bolerojakid,madala vöökohaga Trend:mahukas karusnaha krae,värvitud karusnahk Burberry Prosum Värvigamma:must,pruun,khaki,hall,sinine Poolmantlid,mantlid ja lühikesed kasukad Millitari,sõjaline stiil Trend:minimalism,kõrge tõstetud krae,kaherealine nööbirida,vöö Chanel Värvigamma:valge,must,must/valge kombinatsioon, pruun,hall Kangas:karusnahk,nahk ja tviid Trend:karusnaha kombineerimine erinevate materjalidega Karusnaha krae,mansetid,alläär Gucci Värvigamma:valge,hall,pruun,leopardi värvitoon Materjal:vill,seemisnahk,kasmiir Mantel(naiselik,elegantne,sirge või trapetsikujul...
Reljeefide õmblemine (eest- ja tagant)- 301 lihtühendusõmblusmasin krae õmblemine – lihtühendusõmblusmasin 301 varrukate õmblemine – lihtühendusõmblusmasin 301 tükkide eraldi äärestamine – äärestusmasin/katteõmblusmasin 504 tükkide kokku õmblemine – lihtühendusõmblusmasin 301 varrukate allääre õmblus- 301 toote alumise ääre allääristus õmblus- 301 nööpaukude tegemine – nööpaugumasin 304 nööbi ette õmblemine – nööbiõmblusmasin 304 krae kappimine – 209
Minu vanaema läks kooli 1 klassi 1957.a sel ajal oli koolilastel lihtne koolivorm. Tüdrukutel koolimüts ja tumesinine kleit. Kleidil pidid olema valged kätised ja valge krae. Pidi olema hoolikas, et need oleksid alati puhtad. Neid tuli sagedasti vahetada. Selleks pidi iga kord krae ja kätised kleidist lahti harutada ja peale jälle tagasi õmmelda. Alguses aitas lapsevanem, hiljem aga sai iga tüdruk ise sellega hakkama. Kleidi peal kanti põlle, mis oli igapäevaselt musta värvi. Pidupäevadel kanti valget põlle. Ilus põll oli selline, millel olid rüüsid ääres. Koolivormi kaunistas oktoobrilapse märk. Hiljem punane pioneerirätik, mis oli kolm nurkne ja setud erilise sõltusega. Roland
Rõivastus . Rahvarõivaste käiste mustreid ja seeliku värvitriipe imetledes jätame tihtilugu vöö tähelepanuta. Aga vöösidki on tuhandeid, igal oma muster ja värvid. Naiste kirivöö on eesti rahvapärases tekstiilikunstis olnud eriti armastatud, teda on kantud nii vaipadele kui kinnastele, aga isegi õllekannud pole sellest rikkalikust geomeetriast puutumata jäänud. Ilus vöö ju ka - valgele linasele põhjale kootud värviline villane kiri. Saaremaa Saaremaal oli peaaegu igas kihelkonnas mõningal määral erinev rõivastus, suuremate rühmadena eralduvad lääne ja idapoolsemate kihelkondade rõivad. Ida Saaremaal, kus asub Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja naine 19. sajandi jooksul muutus naiste rõivamood oluliselt. Allpool vaatleme 19. sajandi kolmandal veerandil kantud rahvarõivakostüümi, mil ülikonna põhiosad olid särk, seelik, vöö, põll, liistik, kampsun, pe...
TALLINN INDUSTRIAL EDUCATION CENTRE BASIC GARMENTS AND THEIR STYLES Dictionary Jelizaveta Kuznetsova 205 MRA TALLINN 2014 Contents: 2 Woman’s dresses Drop waist dress Sundress Sheath dress Kleit madala pihuga Pihikseelik Liibuv kleit Coat dress Polo dress Trapeze dress Mantel-kleit Polo kleit Trapets-kleit 3 Woman’s skirts Gather skirt Straight skirt Gored skirt Kroogitud seelik Sirge seelik Alt-laienenud seelik Sarong Ruffed skirt Yoke skirt Sarong seelik Volangidega seelik Lisatud vööga seelik Woman’s trousers 4 Jeans Shorts Bell bottom...
Tilsi Põhikool PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK Loovtöö Koostaja: Stella Salu Juhendaja: Marika Kõomägi Tilsi 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................... 1. PÕLVAMAA RAHVARIIDED.................................................................... 1.1 Rahvariiete ajaloost....................................................................................... 1. 2 Põlvamaa naise rahvariided ................................................................................ 1.3 Põlvamaa neiu rahvariided.................................................................................. 2. RAHVUSLIKU NUKU VALMISTAMINE................................................... 2.1 Nuku õmblemine...............................................................
Tori kihelkonna naiste rahvarõivad Koostasid KristjanArtur Reek ja Nils Kristjan Kasak Asukoht Tori alevik asub Pärnu maakonna kirde osas ning on samanimelise valla keskuseks. Tori alevikku ümbritsevad järgmised Tori valla külad: Oore, Kuiaru, Selja, Muraka, Levi, Võlli ja Randivälja. Aleviku asutamisaastaks loetakse 1887. Juba 1909 a. oli17 puumaja ning 93 elanikku. Tori naiste rõivad Särk,seelik Lambapruun pihtkuub (varasem), Kampsun(hilisem) Torutanu (varasem), Kabimüts(hilisem) Põll Õlarätik Mustad kingad Talviste rõivastena lisaks kasutati: Mütsi Kasukat Kindaid Aksessuaarid Kirivöö Laia säärekirjaga villased sukad Krae kinnitamiseks väike prees Rinnal suurem prees Kaelas helmed Hõbekett või helmekee kaelarahadega Argipäevane särk Varasemad särgid (ennem 19.saj.) olid üldiselt kraeta Pikkade varukatega Valmistatud peenemast linasest riidest Töösärgid tehti sirgete otsapandud varrukatega Varrukas lühem kui pidusärgil(kirik...
Tehnoloogilise töötlemise järjestus 1. Kanga kuum-niiske töötlemine (defektide kontroll, vigade märkimine ja lõimelõnga suuna leidmine). 2. Detailide kangale paigutus (õmblusvarude lisamine). 3. Detailide juurdelõikus. 4. Tugevdusmaterjali (dubleeri) lõikamine vastavalt detailidele. 5. Põhimaterjalist detailide tugevdamine (hõlmad, selg, varrukakaar). 6. Detailide täpsustamine. 7. Detailide jäljendamine ja vastasmärkide märkimine. 8. Varruka eesmise õmbluse venitamine. 9. I proovi traageldamine: seljadetailide traageldamine, selja keskõmbluse traageldamine, hõlmadetailide traageldamine, küljeõmbluste traageldamine, õlgade traageldamine, allääre pöördeosa tagasi traageldamine, õmblusvarude maha traageldamine. 10. Kuugliniidi ja eesmise õmbluse õmblemine paremal varrukal. 11. Aluskrae lõikamine, tugevdamine ja keskõmbluse õmblemine (õmblusvaru pressitakse lahku). 12. I proov: jälgitakse toote tasakaalu, laiust rinna-, vöö- ja puusajoonel....
Barokkajastu Ajalooline ülevaade Barokk oli kunstistiil, mis valitses Euroopas umbes 1600-1750 a. Sõna "barocco" oli algselt juveliirikunsti termin, mis portugali keeles tähendab korrapäratut poolümmargust pärlit. Sõna "barokk" hakati kunstistiili üldnimetusena kasutama alates 19. saj. Barokkstiil tekkis ja arenes Itaalias, Hispaanias ja Flandrias, rõivamoe dikteerijaks sai Prantsusmaa. Barokile on iseloomulikud rahutus, tundepaisutus, teatraalne efektsus. Peamise kunstiliigina arenes arhitektuur, kujundati suurejoonelisi paleeansambleid: Versailles Prantsusmaal, Petrodvorets Venemaal, Belvedere Austrias. Eelistati tugevaid värvusi, värvilist kivi ja kullatud pronksi. Hooneid kaunistati rikkalikult ornamentide, reljeefide, kujude ja sageli väänlevate sammastega. Moodustusid eredad valguse ja varju kontrastid. Eesti barokkehitised on rangemas nn."põhjamaade barokkstiilis". Tuntuim barokkehitis Eestis o...
TORI kihelkonna RAHVARÕIVAD UULU PÕHIKOOL KOOSTAS: MARILIIS ALLIKVEE Tori kihelkonna rahvarõivad 19. sajandil 19.saj teisel poolel rõhutati sageli eesti rahvarõivaste ilu ja nende tähtsust rahvuslikust seisukohast vaadates. Tolleaegne kirjandus propageeris rahvarõivaste kandmist kui eestlaste enesemääratluse ühte võimalust. Vähe oli tol ajal eesti rahval seda, mida ta kultuuri alal võis põris omaks pidada. Samaselt meelestatud oli ka Pärnumaa oma mees C.R. Jakobson, kelle arvates olevat rahvuslikud riided "mitu sada korda mõnusamad, kui muud, moodu järele riided". Õnneks on Tori kihelkonna inimesed rahvarõivast läbi ajaloo väärtustanud ja taas väärtustamas. Kuidas muidu oleks sellisel suurel hulgal informatsiooni säilinud muuseumite kogudes ja inimeste kodudes ning mälus. TORI NAISE RAHVARÕIVAD Tori naise rõivakomplekti moodustavad: särk, seelik, lambapruun händega pihtkuub (varasem), mustast vabrikuka...
Põlva neiu rahvarõivad Särk on õmmeldud linasest labasest riidest. Piki õlgu 7,2 cm laiused õlalapid. Särk ja õlalapid kaelaava juures kurrutatud. Varrukad värvli juures kurrutatud, pärast volditud. Värvel 3,6 cm laiune, pilukaunistusega ( x-kujuline pilu ja mähkpilu toodud loomulikus suuruses lk ). Värvel kinnitatud kahe siidist nööbi abil. Õlalapi keskel pikisuunas ja varrukapäradel punase puuvillase lõngaga eelpistes tikutud geomeetriline kiri. Krae kahekordsest riidest, 11,5 cm laiune, kummagi otsa allääres nööpauk. Nööpaukudest käib läbi 20 cm pikkune valgest linasest lõngast keerutatud nöörike, punasest ja valgest lõngast tuttidega otstest. Pinnalõhandiku servas 1 cm laiune pilu. Seelik pikisuunaline koeripstehnikas, lämeks valge linane, koeks pruunikaspunane, valge, hele- ja tumesinine, lilla, helepunane ja roheline villane lõng. Seeliku laius 230 cm. Allääre pahupoolele õmmelda 5 cm laiune linane...
PILDILEHED PETER PAUL RUBENS (1577-1640) Naise portree, 1608, õlimaalitehnika *asub Bukaresti Kunstimuuseumis Rumeenias *maal on süngetes tumedates toonides, peamiselt on kasutatud musta *pildi olulisimat, naist, on peaaegu võimatu taustast eristada, sest piirjooned sulanduvad tausta *silma torkavad taustal olev ümarkaare-kujuline avaus ning naisterahva moodne krae Püha Sebastian, 1618, õlimaalitehnika *asub Berliinis Gemaldegaleriis Saksamaal *kohe torkavad silma 5 noolt, mis mehe keha on läbinud *miimika on paigas näha on, kuidas mees piinleb *inimene on taustast hästi eristatav *kasutatud on pastelseid toone *samuti torkab silma taustal olev rannajupp Portree Marie de' Medic...
Karja kihelkonna rahvariided 2011 Sissejuhatus Saaremaal olid rahvariided igas kihelkonnas erinevad. Ühisjooni võis leida eestirootslaste riietusega - kurrutatud seelikud. Ühevärvilised seelikud muutusid 19. sajandil põikitriibuliseks, hiljem pikitriibuliseks. Põlle kandsid ka naised, mitte ainult noored. Suuremate rühmadena võib eristada lääne- ja idapoolsemate kihelkondade riideid. Ida-Saaremaal, kus asub ka Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja naine Särk 19. sajandi vältel muutus naiste rõivamood. Särk tehti linasest riidest.Särkidel oli lai ja niplispitsiga äärestatud krae. Kraed ja vahel ka varruka värvleid kaunistati tumedavärvilise villase tikandiga. Sageli õmmeldi särke ka kraeta, kodust välja minnes pandi särgile lahtkrae. Nii sai kraed vajaduse korral vahetada. Saaremaal oli ka varrukateta pihakate ehk abu. Seelik Karjas...
Eesti Tarbekunsti-ja Disainimuuseumi Õppekäik Kirjelda hoone arhitektuuri ja ajalugu. Stiil? Millal ehitatud? V: Tarbekunsti- ja Disainimuuseum asub endises aidas, mida vanasti kutsuti linna viljalaoks. Kolmekorruselise aida ehitamist alustati 1683. aastal, tõenäoliselt sai hoone valmis enne 1695. aastat. Fassaad avaneb õuele, tänava- ja õuesein on peaaegu ühesugused. Baroki stiili sümmeetrianõudele vastavalt on kõik avad ehk portaalid, kaubaluugid ja aknad rühmitatud seitsmele teljele. Arhitektuuriga kooskõlas on lakooniline ja toekas interjöör, kus domineerivad massiivsed ristkülikukujulised piilarid, mis jaotavad kõik kolm korrust kaheks lööviks. 1970. aastatel restaureeriti hoone arhitekt Aala Buldase projekti alusel ja kohandati tarbekunstimuuseumiks. 2004.a.-iseseisev muuseum. Disan liideti 2000.a. Kas on olemas ka välistarbekunstikogu? Kus? V: Jah, ...
Traditsioonilised India riided: päritolu ja liigid Kaisa-Mai Hütt TKHK RT16 2016 Ajalugu Riietustavad Indias ulatuvad kaugesse minevikku. Riietus oleneb kultuurist, kliimast ja regiooni kommetest. Kuna India on "ühtne erinevuses" siis India riided kujutavad endast sama Saree Levinuim riietusese Indias India naised kannavad seda koos pluusiga. Valmistatakse erinevatest kangastest, näiteks siid, puuvill, siffoon jne. Ääred ning tikandid võivad olla vägagi erinevad ning mitmekesised. Lehenga choli See on samuti naisteriietus. Kantakse 3 osalisena. Choli - pluus, lehenga - seelik + dupatta või odhni. Pattu langa Laste ja teismeliste riietus Dhoti Kurta Traditsiooniline meesteriietus. Originaalis puuvillane, tänapäeval ka siidist. Algselt vaid valget värvi. Sherwani Tavaline jakilaadne meeste riietus - kurta. “Nehru” krae. Liibuvad püksid “churidar”. Tihti lisatakse riietusele veel dupatta sall. Henna/mehandi Aitäh! :) ...
Riietumisabi kehatbile kes on sale,pikk,poisilikult sirge ja veidi nurgelise figuuriga. * Mustrilised ja hulised riided muudavad keha maramaks. -Suuremustrilised ,abstraktsed kui ka viksema mustrilised ja ruudulised kangad sobivad. -Pksid ja seelikud vivad olla avaramad. -Soovitatud on ka likivast materjalist riided -Pikkust saab vhemaks kui kasutatakse horisontaalsete laiade triipudega rivaid *Pksid: -Sobivad tihedakoelised linased ja villased pksid. -Kortsutatud siid ja taht -Alt laienevad - ja kaprilikega pksid nevad jalas head vlja. -Likivad sukpksid *Pluusid: -Sobivad lapaeltega pluusid -Pehmemast kangast kirjud ja pnevate ligetega pluusid -Suure dekorteega pluusid *Aksessuaarid: -Kontrastvrvi krae -Kindla joone kujuga v mis teeb lhemaks ja laiemaks. Rippuvate asjadega v ei sobi.Vl olevad lisandid vivad olla erksad. -Sobivad suured kotid ,soovitatud pole minikotid -Suured erivrvilised ehted -Soovitatav kanda pikka salli -So...
Barokk mood Moe üldiseloomustus Välimusele pöörati väga palju tähelepanu Hinnati ka mugavust Parukad, uhked soengud Peened mustrid, uhked kangad Meeste mood Lühikesed püksid, pikk kuub Õlgadeni ulatuv krae, laia pitsäärega Peas laia äärega kübar Jalas kõrgete kontsadega saapad Naiste mood Sügav dekoltee Kaheosalised seelikud Pealmine seelik polsterdati külgedelt ja tagant traadiga Seelik lõppes pika slepiga Tikitud siidsukad Soengud Meestel pikad juuksed Hiljem tulid moodi lokitud parukad Naistel kõrged ja uhked soengud, mis püsisid üleval traadi ja paeltega Aksessuaarid Ehted lihtsad ja elegantsed Moes briljandid Kindaid kanti ilu pärast, külma eest kaitsesid muhvid Nii mehed kui naised kandsid kaasas paunakesi ja kukruid Eelistati nööridega kokkutõmmatavaid kotte Kott...
TALLINNA ÜLIKOOL Kunstide Instituut Tööõpetuse osakond Jekaterina Kudenko KUKKB-2 Rõivastiilide kronoloogiline ülevaatetabel Koostaja: Kudenko Jekaterina Juhendaja: PhD Ene Lind Tallinn 2014 eKr ÜRGAEG Ürdaeg Rõivastus: loomanahad, erinevad taimsed kiud Ehted: luudest-, teokarpidest keed 2778. a eKr MUINAS-EGIPTUS Vana riigi periood Vana riigi periood (2778-2263 a eKr) - rõivad on hästi tugevast ja paksust linast - proportsioonid olid mõlema soo pu...
Barokk Koostas: Rasmus Liiv Barokk: Sai alguse 16.sajandi lõpu poole Itaalias. Levis Itaalias, Hispaanias, Flandrias ja Lõuna-Saksamaal ja ka Eestis. Barokki iseloomustab: jõulisus, hoogusus. Skulptuur: veidrad poosid, jalad üleval, pürgivad poosid, dünaamilised, ülevoolavad tunnetes. Tuntuim skulptor: Lorenzo Bernini. Barokk-i Riided Riided: materjalideks olid siid, samet, pits, linane, rasked kangad. Värvid olid tumedamad, pidulikud, uhked, jäigad, kaarjad, kaunistatud. kõrge vöökoht, lopsakad varrukad, all alussärk või -kleit, naistel slepp, mis näitas klassikuuluvust, peenike piht, dekoltee tõusis kõrgemale, mantoo, ümar krae kandilisemaks ja musta pitsi kanti talveriietuse juures. Meestel oli polsterdatud jäik riietus, kuub, vest, põlvpüksid, linased särgid, kingad topelttallaga. Juuksed: lokisoengud, parukad, laiaäärelised peakatted, kõrgustesse soengud. Ka meestel olid pikad juuksed. Aksessuaarid: päikesevari,...
NUPUTAMISÜLESANDED 5. KLASSILE 1. Kirjuta rooma numbritega arv 46. 2. Poolteist kana muneb poolteise päevaga poolteist muna. Mitu muna munevad kuus kana kuue päevaga? 3. Kasutati salakirja, milles sõna ,,laev" kirjutatakse ,,vale", sõna ,,lamp" kirjutatakse ,,palm". Kuidas tuleb selles salakirjas kirjutada sõna ,,krae"? 4. Nelja klaasi veega saab täita 2 kruusi. Viie kruusi veega saab täita ühe kannu. Mitu klaasi saab täita ühe kannutäie veega? 5. Poeg on 6-aastane. 14 aasta pärast on isa pojast 2 korda vanem. Kui vana on isa praegu? 6. Rätsepal on 28 meetrit riiet. Iga päev lõikab ta 4-meetrise tüki riiet. Mitmendal päeval teeb ta viimase lõike? 7. Kirjuta arv 20 kolme ühesuguse numbri ja tehtemärkide abil. 8. Kaks poissi leidsid tänavalt 5 krooni. Mitu krooni oleksid leidnud neli poissi? 9. Järgides seaduspärasust, jätka rida kahe arvuga. 1 1 2 3 5 8 13 ... ... 0 3 8 15 24 ... .....
Kunstiteose analüüs Regina Joosep, 12a Andmed: Autor: Peter Paul Rubens Pealkiri: Lapse pea Tehnika: õlimaal Valmimise aasta: 1616 Mõõtmed: - Asukoht: - Kirjeldus: Maalil on kujutatud tüdruklapse pea. Ta helepruunid juuksed on kuklataha kinnitatud ja mõned üksikud salgud on lahti ja looklevad ümber tema näo. Lapsel on ovaalne nägu ja väga säravad ning siirad helepruunid silmad. Ta vaatab otse maali vaatlejale silma. Kulmujoon on helepruun ja kitsas. Tal on keskpärane nina ja punakad selge kontuuriga huuled. Tema nahk on hele ja põsed punetavad kergelt. Tal on tumepruun pluus seljas, millel on püstine ja sirge suur valge krae, mis ümbritseb tema õrna nägu. Taust on helepruun ja varjunditega. Maalil on kasutsud õrnu pastellseid toone, mis toovad lapse õrnuse esile ja mõjuvad soojalt. Maal on värskendav ja jätab väga süütu ja armsa mulje lastest ja lapsepõlvest üldse. ...
Karu Karu on kõigile hästi tuntud loom. Ta on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud.Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu.magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Karu nägemise looduses teeb veel raskeks ka see, et Talve veedavad karud taliuinakus. See kestab novembrist märtsi või aprillini. Sel ajal on neil kehatemperatuur natuke madalam kui tavaliselt ja ka ainevahetus aeglustub. inimese juuresolElusaid loomi tapavad karud suhteliselt harva eelistades värskele lihale kergelt roiskunut. Hea meelega söövad karud mett. Pojad sünnivad emaslooma taliu...
Rahvarii ded Sofia Baitala Eesti keele B2.1 kursus Mis on rahvariided? ◈ See on seisuslikule ühiskonnale iseloomulikud talupojarõivad, mida kanti nii pidu- kui ka argipäeviti ◈ Eestis tähistasid rahvariided rahvuslikku kuuluvust ◈ Kujutasid endast keerulist märkide süsteemi ◈ Viidati kandja sotsiaalsele seisundile, perekonnaseisule ja eale 2 Rõivaste Töörõivad jaotus Pi iv ise du rõ im rõ lik ad iv ud Kä ad Rõiv ad 3 Eesti naiste rahvarõivaste põhiosad ◈ Käised ehk lühike pluus ◈ Pikk seelik 4 Eesti naiste rahvarõivaste põhiosad ◈ Liistik...
PHORONIDA- PÄRGUSSID Annabel Kruusakivi 160884MLBB.LT 2017 Tallinna Ülikool Kirjeldus • Pikliku ja ussitaolise kehaga bilateraalsümmeetrilised loomad • 2 - 20 cm pikkused, 1.5 mm laiused • Seedekulgla moodustab suu ümber silmuse • Suu on ümbritsetud kaarja või hobuserauakujulise kombitsakaarega (lophophore), milles on 1500 kombitsat • Täiskasvanud isendid eritavad kitiinist torukese, milles nad elavad • Esinevad veresooned, neil on suletud vereringe • Algeline närvisüsteem • Keha koosneb kolmest segmendist, igal eraldi õõnsus • Eluiga umbes 1 aasta, esineb vastsestaadium Paljunemine • Pungumise ja jagunemise teel suudab paljuneda ainult Phoronis Ovalis • Enamasti paljunevad sugulisel teel • Esineb ka hermafrodiitseid liike Levik • Neid on leitud kõikidest ookeanidest ja meredest (välja arvatud polaarmered)...
Lasnamäe Üldgümnaasium Viljandimaa rahvariided Referaat Henri Muldre 11A Tallinn 2011 Sisukord 1. Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) ...................................................................... 3 2. Mehe ülikond (TAHVEL I, III) .................................................................................... 5 3. Kasutatud allikad .......................................................................................................... 7 2 1. Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) Viljandi naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, kampsun või must villane pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, väike tanu, sukad, kindad ja jalanõudena pastlad, hiljem kingad. Vilja...
BAROKK 16.-18.SAJAND 1600-1750.AASTAD KUNST NARCISSUS (CARAVAGGIO) GIRL WITH A PEARL EARRING (JOHANNES VERMEER) · PALJU ON NEIS MAALIDES EBATAVALISI POOSE, ÄGEDAID LIIGUTUSI, ZESTE, TAEVASSE TÕSTETUD PILKE. · BAROKK NIMETUST OLEKS KÕIGE LIHTSAM SELETADA SÕNAGA "EBATAVALINE" - OMA HOO, KIRE, TUNNETE NING ISEGI ÜLEPAISUTUSTE JA LIIALDUSTEGA PAKUB SEE KUNST VAATAJALE PALJU OOTAMATUT, RABAB JA ÜLLATAB TEDA. · BAROKKMAAL TEKKIS ITAALIAS. · TA VALLUTAS PEAAEGU KOGU EUROOPA NING JÕUDIS HISPAANLASTE KAUDU ISEGI AMEERIKASSE, KUS TEDA PRAEGUSENI KUULSAIMAD KUNSTNIKUD MICHELANGELO CARAVAGGIO DIEGO VELÁZQUEZ BAROKIST NENDELE MAADELE KUS AGARALT TEGUTSES KATOLIKU KIRIK, PÜÜDES TAGASI VALLUTADA REFORMATSIOONI AJAL KADUMA LÄINUD KOHTA INIMESTE HINGEDES - SEEGA ITAALIA, HISPAANIA , MADALMAADE LÕUNAOSA (EHK FLANDRIA) JA LÕUNA-SAKSAMAA. · VÕIB NIMETADA PÄRISBAROKIKS. · BAROKKI PEETAKSE ÜLDISELT 17. SAJANDI STIILI...
Eesti Kunsti Akadeemia Avatud Akadeemia Kostüümiajalugu 15 sajand ehk vararenessansi rõivastus Juhendaja: Ene Lamp Koostas: Kairi Katmann Moestilistika I Tallinn 2009 1 Renessaansi ajalugu Rohkete sõdadega keskajale järgnes luksuslik, kultuuriliselt õitsev renessaans ehk taassünd. Teadlaste arvates lõppes keskaeg 14 sajandi lõpus. Renessaansi sündi ja kohta peetakse 14 sajandi lõppu 15 sajand algust Firenzest Itaalias ja levis hiljem üle kogu Euroopa. Renessaansi hiilge aeg saabus 15 sajandi lõpus ja kehtis 16 sajandi lõpuni. Suurimaks mõjutajaks renessaansi ajal oli Itaalia. Selle maa kunsti, arhitektuuri ja moeideaalid võeti mujal heameelega vastu. Aga kõige tegusamaeks kohtadeks jäid ikka Flandria, Kesk j...
Rahvariided Rahvarõivaste all mõistame me tänapäeval eelkõige 19. sajandil Eestis kantud pidulikke talupojarõivaid, mis on paljude sajandite pikkuse ajaloolise arengu ja loomingu tulemus. "Rõivamoe" kujundas kliima ja ka töö, mida tehti. Aga rahvarõivas on kandnud endas ka olulist ühiskondlikku rolli väljendades kandja kuuluvust, seisust, vanust, kandja meeleolu. Rahvarõivas arenes külale ja piirkonnale omaste moereeglite kohaselt, traditsioone ja tavasid järgides. Kuna muutuste tempo oli aeglane, näib külarõivastus tagasivaates traditsioonilise ja püsivana. Kõige kiiremini võttis muutusi vastu pühapäeva- ja peoriided. Selliseid maarahva kehakatteid hakati Euroopas kandma 14. sajandil. Paraku siis (ja nii kuni 18. sajandini välja) olid need rõivad pigem kesk- ja kõrgklassi kantavate riietusstiilide lihtsustatud koopiad. Paljudes Euroopa riikides kehtisid koguni seaduses sätestatud ettekirjutused...
Diego Velazquez (1599 1660) Teda on peetud aegade kõige suuremaks Hispaania kunstnikuks, kes viljeles realismi. Kunstnik on sündinud Sevillas, mis oli tolle aja tähtsaim kunstikeskus Hispaanias. Ta on tõetruude, suure inimestetundmisega loodud portreede autor. Velazquez õppis järgemööda kahe tuntuma meistri, Francisco de Herrera vanema ja Francisco Pacheco juures, kuid tema kunstnikuisiksuse väljakujunemisel ei mänginud nad olulist osa. Juba 20-aastasena oli ta leidnud oma stiili. Selle peamine iseärasus on kõige otsekohesem ja kõige võltsimatum loomutruudus ehk naturalism. Aastal 1623 asub Velazquez Madriidi, kus võidab peaministri Olivarese ja kuningas Felipe VI poolehoiu. Pärast noore kunstniku tööde nägemist ei lasknud kuningas enam mitte kellegil teisel ennast maalida ning kunstniku osaks sai luua sadu pilte kuninglikust perekonnast...
Retsensioon Ooper "Rigoletto" 5. märtsil käisin vaatamas Rahvusooper Estonias Giuseppe Verdi ooperit "Rigoletto". See valmis Victor Hugo näidendi "Kuningal on lõbus" ainetel. See räägib narrist, kes töötab südametu hertsogi juures. Ainus, kes tal on, on ta tütar Gilda, keda ta maailma kurjuse eest kaitsta üritab. Rigolettot kehastas Hannu Niemelä, Soome tipplaulja. Ta õppis muusikat Sibeliuse Akadeemias. Ta on teinud palju rolle mitmetes ooperites: "Macbeth", "Hollandlane", "Amfortas". Gildat kehastas Irina Dubrovskaja, Venemaa paljutõotav laulja.. Ta lõpetas Glinka nimelise Riikliku Konservatoorium ning jätkas ka edasisi õpinguid. Hetkel on ta Stanislavski nimelise Moskva Ooperiteatri solist. Ta on kaasa teinud paljudes ooperites: "La traviata", "Figaro pulm", "Tsaari mõrsja". Esimene vaatus algas stseeniga hertsogi juures ballil, kus oli ka küürakas narr Rigolett...
PRUUNKARU Karu on kõigile hästi tuntud loom. Ta on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud.Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Karu on Eesti mandriosal küllaltki tavaline loom, kelle arvukus on käesoleva sajandi jooksul tunduvalt suurenenud, ulatudes kaasajal rohkem kui viiesaja isendini. Karud eelistavad elada suurtes metsades, milles on tuule poolt mahalangetatud puid ja milles leidub rabalaike. Karud liiguvad ringi peamiselt videvikus ja öösel, harva päeval. Päeva ajal nad tavaliselt magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Karu nägemise looduses teeb veel raskeks ka see...
Eesti kirjakeele algusaeg Laura Tumala Carmen Leet LiisaMargit Paats Renate Prees Reelika Vihvelin Raili Mõisama Sissejuhatus Vanad teksid · annavad teadmisi kirjakeeles kasutusel olnud sõnavara ja grammatika kohta · lubavad teha järeldusi kirja ja keelekultuuri arengust · võimaldavad jälgida keele arengut Esimesed eestikeelsed kirjapanekud Hendriku "Liivimaa kroonika" · Ladinakeelne · Vähe eestikeelseid sõnavorme 13. saj Taani hindamisraamat · Hõlmab maavaldussuhete registrit · Enamik selles allikas sisalduvatest kohanimedest säilinud tänapäevani Eesti kirjakeele algusaeg 16.sajandil · Kirikukeele ajajärk ehk eesti kirjakeele varasem arengujärk · Eestis kujunes välja lõunaeesti kirjakeel ja põhjaeesti kirjakeel · Eestikeelset kirjasõna pole 16.sajandist palju säilinud · Kullamaa vakuraamat · 1535. aastal Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekis...
RÕIVAD pluus püksid teksajakk teksapüksid vest reväärkraega klassikaline naiste pintsak kampsun, kootud jakk kleit triiksärk sviiter T-särk seelik , SEELIKUD, PÜKSID JA PLUUSID hõlmikpluus kitsad püksid pikkade käistega naiste pluus kapri püksid paanidest seelik taljesse töödeldud pluus alt laienevad püksid laiad püksid sortsid passega seelik kummiga seelik volangidega seelik hõlmikseelik vastastikvoltidega seelik - pliiatsseelik RÕIVADETAILID JA AKSESSUAARID ilma varrukatetea õlapaelad volang sissevõte pikk varrukas -, tõmblukk, tõmblukuga passe lühike varrukas , mansett, mansetiga rätik vöö , nööp, nööpidega ...
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja õppekava Kristin Liivat KIHNU RAHVARÕIVAD Referaat Tartu 2017 Sissejuhatus Kihnu kultuuri silmapaistmaimaks jooneks on rahvariiete kandmise kombe säilimine tänapäevani. Käsitöö oskused on seal väga kõrgesti hinnatud. Nimelt püüavad emad anda oma tütardele edasi teadmisi erinevate tehnikate, mustrite ja lõigete tegemiseks. Pikkadel talveõhtutel korraldatakse Ülaljõstmisõ, mil neiud ühiselt laulu ja jutu saatel kudumistöid teevad. Peamiselt kasutavad naised käsitöös villa ning selle parema kvaliteedi nimel kasvatab iga talu ise lambaid. Naistel on oskused ise lambal villa võtta, kedrata ning ka lõnga värvida. Kuna rahvariideid kantakse igapäevaselt, on keskmisel kihnu naisel riidekapis umbes kakskümmend ...
Ühel päeval oleks Tom peaaegu vitsa saand, nimelt sõi ta moosi, kuid jõudis õigel ajal ära joosta. Järgmisel päeval tegi ta poppi, kuid pärast mõningat küsitlust ei saanud tädi Polly sellest aru. Aga kui Tom näitas, et tema krae on korralikult kinni õmmeldud, mitte lahti rebitud pani Sidney tähele, et tädi õmbles valge niidiga, aga Tomil oli krae õmmeldud musta niidiga. Seejärel jooksis Tom kiiresti õue ja plaanis Sidile kättemaksu. Õues kohtas ta aga uustulnukat, kes oli korralikult riides ja kohe algas käts. Selles võistluses võitis Tom, kuid kui ta koju jõudis nägi tädi missuguses olukorras ta riided olid ning jõudis otsusele, et laupäeval teeb Tom tööd... Nii jõudiski kätte laupäev ja Tom pidi planku värvima. Kuid Tom oli kaval ja pani tööle teised poisid saades selle eest ka lisatasu. Lõpuks oli plank värvitud ja isegi kolmekordselt(!) ja Tomi käed olid täis marmorkuule, pudeliklaase, võtmeid, konnapojasid, paukkompvekke, ukselinke...
Tom sawyer Mark Twain Lugu juhtus St.Petersburgi linnas. Kus elas Tom sawyer oma tädi Polly juures. Tomil oli võime sattuda seiklustesse ja pahandustesse. Tal oli sõber Huckelberry Finn keda hüüti Huckiks. Muidugi oli Huck kõikide emade hirm ja kõikide poiste unistus olla selline nagu Huck. Vaatamatta tädi Polly keeldudele sõbrustas Tom ikkagi Huckiga edasi. Nii mõnigi nende seiklus oli lausa eluohtlik. Tom sawyeril oli kihlatu Becky. Becky meeldis Tomile väga. Becky oli tore ja lahke ning ilus tüdruk. Tomil ja Huckil oli ka vaenlane,kelle ks oli kuri ja paha Indiaani Joe. Poolenisti orb Tom kasvab üles oma tädi Polly juures. Ta on paras marakratt, alati vempudeks valmis ja erakordselt nutikas siis, kui on tarvis koolist poppi visata või kirikuskäimise st kõrvale hiilida. Kõige meelsamini longib ta koos kaaslastega Mississippi ääres. Vahva on püüda kalu, teha lõket ja pahvida maisitõlvikust tehtud piipu. Kui ainult neid neetud täiskasva...
Vooluvõrku lülitamisel mootor ei käivitu, pump ainult “undab”. Lülitage pump otsekohe vooluvõrgust välja, et vältida mootori mähiste kahjustumist! Kontrollige, kas pumba mootori tagaosas olev jahutusventilaatori kate pole mõnest juhuslikult saadud löögist viltu peal ja kiilunud võllil oleva ventilaatori tiiviku kinni. Selleks eemaldage ventilaatori kate ja üritage nüüd uuesti pumpa käivitada. Kui ka nüüd mootor ei käivitu: Katsuge, kas mootorivõll koos ventilaatoriga pöörleb vabalt. Kui võll pöörleb vabalt võib viga olla rikkis käivituskondensaatoris või vigastatud mootori mähistes. Toimetage pump remondiesindusse. Kui võll on kinni kiilunud: Juhul, kui pump on pikemalt ilma kasutamata seisnud, võib olla kinni kiilunud võllitihend. Selle vabastamiseks eemaldage võllilt ettevaatlikult jahutustiivik. Seejärel üritage torutangidega võlli ot...
Tuttpütt on tuntud iseloomulike "sarvede" poolest. Nimelt on tema põhitunnusteks kaks kõrvumeenutavat suletutti peas ja kastanpruun kohev sulestik kaela ümber - "krae". Lind on varese suurune, ülapool erinevates tumedates toonides, alapool valge, tiival on vöödid, nokk punane. Tuttpütt on hästi kohastunud vee-eluks. Et oleks hea ujuda, on tal jalad keha tagaosas. Ujudes istub ta sügaval vee sees ja lendugi tõustes tuleb esmalt kaua mööda vett joosta, enne kui piisav kiirus õhkutõusmiseks käes on. Püttide perekonnas on ta suurim liik. Tuttpütt on väga laialt levinud lind: ta pesitseb nii Euroopas, Aasias ja Aafrikas kui ka isegi Austraalias. Eestiski on ta tavaline haudelind. Meie tuttpütt on rändlind, aga soojemates elupaikades võib ta olla ka paigalind. Eesti tuttpütid talvitavad tihtipeale Lõuna-Euroopas, kust saabuvad tagasi varakult, juba aprilli teisel poolel. Seega jõuavad tuttpütid pesapaikadesse just siis, kui jää lõpetab veek...
Pruunkaru (Ursus arctos) Karu on õigusega kutsutud meie metsade kuningaks. Ta on siinseist kiskjaist kõige kogukam. Täiskasvanud karu kaalub keskmiselt 100-200 kg. Jämedaid küüniseid kasutab karu toidu haaramiseks, kaevamiseks, ronimiseks ja poegade kaitsmiseks. Tema käpad on suured, laiad ja jõulised.Kiskja on ta ainult osaliselt. Liha kuulub tema toidu hulka ainult kevaditi ja sügiseti. Pruunkaru sööb peaaegu kõike, nii esimesi võrseid, sügisesi vilju, liha kui ka mett. Suve esimesel poolel on ta peamiseks toiduks noored lopsakad rohttaimed, suve teisel poolel ja sügisel metsamarjad, pähklid, tammetõrud. Enne talve tulekut jõuab karu enda paksuks nuumata. Naha alla kogutud tüse rasvakiht on talle vajalik talvise toitainevaruna, aga samuti kaitseks pakase vastu. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik s...
Tartu Kutsehariduskeskus Kergtööstus ja kodu- ning iluteenindus **** **** **** ÄKSI KIHELKONNA RAHVARIIDED Referaat Juhendaja: *** *** Tartu 2017 SISUKORD ÄKSI KIHELKOND 2 ÄKSI NAISE RAHVARÕIVAD 3 Särk 3 Seelik 4 Vöö 4 Põll 5 Kampsun 5 Õlakatted 5 Pealisrõivad 6 Peakatted 6 Ehted 7 Aksessuaarid ...
JUUGEND 1890 - 1914 ISELOOMUSTUS Juugengi kõrgaeg oli aastail 18901914 Seda iseloomustab looduslike motiivide, eriti lillede ja muude taimede fantaasiaküllane stiliseeritud kujutamine ning selles kasutati nõtkeid ning painduvalt voolavaid kõverjooni, lõikumiskohtades väänlevaid sõlmi. Sõna jugend ehk noorsugu rõhub saksa keeles nooruse õitsvale värskusele, eraldiseisvusele ja vabadusele Oli populaarne vaid 20 aastat, 1910. aastaks oli juugendstiil moest väljas, asemele tuli art deco Hõlmas enim arhitektuuri, sisekujundust, tekstiili, mööblit, ehteid, graafilist disaini Uues siduvas stiilis kujundati kõike: mööblit, tekstiili, riietust, klaasi, keraamikat, raamatuid, tapeete, ajakirju, plakateid. Esemed, mida seni ei oldud seostatud kunstiga, omandasid uue kunstilise tähenduse ja kvaliteedi Juugend oli stiil, mis sõltus moodsa luksuskaupade turu nõuetest, tihti Euroopa uusrikaste maitse-eelistustest RIIETUS Juugend protestib ma...
Inimene Vutlaris Anton Tsehhov Mironossitskoje küla serval, külavanem Prokofi küünis seadsid hilistunud kütid loomaarst Ivan Ivanõts ja günaasiumiõpetaja Burkin end öömajale. Burkin jutustas Inavõtsile loo tema sõbrast ja naabrist Belikovist, kes oli küla koolis kreeka keele õpetaja ja kes suri kuu aega tagasi. Belikov kõndis alati vihmavarjuga, kalossidega ja sooja palituga isegi siis, kui oli soe ilm. Ta varjas oma nägu alati krae taha. Ta paistis nagu vutlaris ehk koorega ümbritsetud. Belikov tahtis eralduda kõigest. Kõiksugused üleastumised, kõrvalekaldumised, patustamised reeglite vastu, tegid ta nukraks. Ta tihtipeale ütles, et gümnaasiumis käitub noorsugu halvasti. Belikov laskis õpetajatel kaks õpilast välja visata, sest nad käratsesid. Ta käis teiste kolleegide juures istumas, kuna pidas seda oma kohustuseks. Kõik õpetajad kartsid teda...
KORDAMISKÜSIMUSED RÕIVAALASTES AJALOOS. 1.milliseid riideesemeid kandsid Egiptuse mehed? Puuspõlled,kraed, 2.kirjelda egiptlanna kleit? Hästi kitsas õhuke kleit , lõhikud on taga ja horisontaalselt. 3.Milliseid materjale Egiptuses kasutati?Õhuke läbipaistev lina .Põiliselt ka villast.Särav valge lina. 4.Milliseid ehteid kanti,kirjelda? Krae ,kõrvarõnad, käe ja jalavõrud ,ripstsid,poolvääriskivid,mia säravam seda parem. 5.Mida tead kosmeetikast ja soengust? Püsimeik oli , silmad tugevalt värvitud, ihukreemid ja ihuvõied. Parukat kanti ,olid musta v tumesinist värvi. 6.Millised olid vaarao võlusümbolid? Narmastega kepp ja konksukujuline kepp , valehabe , madu . 7.Jalanõud ? Sandaale kanti . 8.Milline tänapäeval kasutusel olev riideese loodi assüüürias? Narmad, tikandid , narmad. 9. mille poolest erineb teistest antiikaja rõivastest kreeta riietus? Õmmeldud vöökohad , rõhutati kõigerohkem vöökohta,korsetid. 10.Milliseid ühiseid jooni on Va...
Margit Kapak Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Secunda Sotsiaal November 2008 Kohustuslik koolivorm Eesti koolides Halvad mälestused Kümmekond aastat tagasi hingasid õpilased kergendatult koolirõivastus anti vabaks! Nüüd on ring täis ja järjest seavad koolid sisse vormi. Sõjaeelses Eesti Vabariigis aitas koolivorm kaasa koolikesksuse kujundamisele. Neil aegadel oli koolivormi kandmine õpilastele au- ja uhkuseasi. Nõukogude ajal ei aidanud koolivorm lastel samastuda oma kooliga, vaid muutis nad ühtseks massiks ja soodustas distsipliini hoidmist. Viimane üle- eestiline koolivorm oli kasutusel 1980. aastate lõpuni. Tänapäevase koolivor...
Pruunkaru (Ursus arctos) Pruunkaru on loomaliik karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonnast, keelikloomade (Chordata) hõimkonnast, imetajate (Mammalia) klassist, kiskjaliste (Carnivora) seltsist. Ta on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Veel 30 aastat tagasi oli karu levinud laiadel aladel Põhja-Ameerikas, Euraasias ja Põhja-Aafrikas. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on karu paljudes piirkondades välja surnud. Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel metsaaladel (tavaliselt mägedes). Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. Veel leiab teda peale Ida-Euroopa Siberist ja Skandinaavia poolsaarelt ning Põhja-Ameerikast. Eestis mandriosas on ta üsna tavaline loom, kelle arvukus o...
Paul Viiding Anni Kassuk 11e Kuressaare Gümnaasium 2008/2009 Paul Viidingu elulugu Paul Viiding oli luuletaja, prosist, kriitik ja tõlkija. 1911-1912 õppis Paul Riias erakoolis. 1912-1915 Nikolai Kroonugümnaasiumis. Kolm aastat õppis ta pagenduses. 1918-1922 Tartus H. Treffneri gümnaasiumis ja 1930 lõpetas ta TÜ matemaatika- loodusteaduse. Töötas kindlustusseltsis ,,Oma" arveametnikuna. Paul Viidingu elulugu 1940-1941 Töötas Paul raadiokomitee kirjalike saadete juhina. Saksa okupatsiooni ajal tegeles ta tavaliste talutöödega ja tõlkis raamatuid. Paul oli ERK õpikute toimetaja. 1951-1953 Raamatukaupluse ,,Areng" harukaupluse juht. Alates 1953. aastast hak...
Seened 3.klassile Koostas Anneli Valgre 2008 Seene osad Seeneniidistik Viljakeha Jalg Kübar Seeneniidistik Seeneniidistik on seeneniitide kogumik Seeneniidid elavad maa all väga kaua. Seeneniitidest kasvab seene maapealne osa. (Enamasti sügisel) Viljakeha Viljakeha on seene maapealne osa. Viljakeha koosneb kübarast ja jalast. Seente paljunemine Seened paljunevad eostega. Kübara alumisel poolel on väikesed lehekesed (näiteks riisikal) või torukesed (puravikul). Lehekestelt ja torukestest variseb maapinnale pisikesi eoseid, millest kasvavad uued seened. Seened ei ole taimed ega loomad. Seente toitumine Paljud seened toituvad taime surnud osadest. Seeneniidid lagundavad taime ja loomajäänuseid. Seentest toitu...
Lad a dog by Albert Payson Terhune Albert Payson Terhune (December 21, 1872 February 18, 1942) was born in New Jersey. He was an American author, dog breeder, and journalist. He is best known for his novels relating the adventures of his beloved collies and as a breeder of collies at his Sunnybank Kennels, the lines of which still exist in today's Rough Collies. This was a book about dogs-collies. It talked about a dog and his best mate on adventure journals. There were a Lad and a Lady. Page 11 Chapter 1 His mate Leedi oli suur osa Lad´i igapäevasest õnnest nagu päikesepaiste. Ta paistis olevat küllaltki suurepärane ja täiesti asendamatu. Ta ei suutnud kujutada oma edasist elu ilma koerata naga elu ilma päikeseta. Ta ei kahtlustanud kunagi et koer oleks oleks või...
,,Kehakeel - Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi?" Allan Pease Kuidas kindlaks teha, kas teie kaaslane räägib tõtt? Kuidas teha teisest inimesest mõttekaaslane? Kuidas säilitada vestluses juhtpositsiooni? Kuidas vältida trahvi kiiruse ületamise eest? Need on vaid vähesed küsimused teemadel, kuidas mõjutab kehakeel meid ja meie ümbrust. Kehakeele abil on inimesel võimalik näidata enda emotsioone, mõtteid, tundeid jne. Kahjuks ei tea suurem osa inimesi, et on olemas kehakeel, mis nende elus nii tähtsat rolli mängib. Raamat ,,Kehakeel" õpetab lugejat tundma tema enese sõnatuid signaale ning näidata kuidas inimesed omavahel nende abil suhtlevad. Selles raamatus vaadeldakse kehakeele iga koostisosa, iga zesti eraldiseisvana. Raamatu autor ise ütleb, et algselt oli teos mõeldud kaubaagentidele, mänedzeridele ja tootmisjuhtidele, kuid raamatu temaat...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
