Kosovo kriis Kosovo on vaidlusalune piirkond Balkani poolsaare lääneosas. Suuremat osa Kosovost kontrollib osaliselt tunnustatud Kosovo Vabariik, mis kuulutas end 17. veebruaril 2008 ühepoolselt Serbiast sõltumatuks. Serbia ei tunnusta Kosovo iseseisvust ning peab teda Serbia koosseisu kuuluvaks Kosovo ja Metohija autonoomseks piirkonnaks. Praeguse konflikti juured ulatuvad kaugele ajalukku. Albaanlaste väitel on nad muistsete illüürlaste järeltulijatena Kosovo põlisasukad, serblased aga väidavad, et see ala oli keskajal (13. sajandil) Serbia riigi süda ning seal elasid parimal juhul üksikud albaanlased. Kosovo kriis on üks Jugoslaavia lagunemisel tekkinud konfliktidest, mida üritati rahvusvaheliste vahendajate abil rahumeelselt lahendada, kuid see ei õnnestunud. 1974 aastal andis Jugoslaavia põhiseadus Kosovole autonoomia Serbia koosseisus, kuid 1989 aastal Serbia president Slobodan Milosevic kaotas Kosovole antud autonoomia, mille tag...
JUGOSLAAVIA LAGUNEMINE · Josip Broz Tito Jugoslaavia juht · Rahvaste ja uskude tohutu segu · Usk määras rahvuse · Slobodan Milosevic Serbia juht · Franjo Tudjman Horvaati juht · Alija Izetbegovic Bosnia juht · Sloveenia: o Kuulutas end iseseisvaks 25.06.1991 o Järgnes 10-päevane sõda Suutis iseseisvust kaitsta o Hukkunuid alla 100 · Horvaatia: o Kuulutas end iseseisvaks 25.06.1991 o Järgnes 1991-1995 kestnud sõda horvaatide ja serblaste vahel Horvaadid said võidu Suur osa serblasi lahkus Horvaatiast Tekkis etniliselt puhas Horvaatia riik · Bosnia ja Hertsegoviina: o Kuulutas end iseseisvaks 03.03.1992 o Algas 1992-1995 kestnud sõda bosnia moslemite, horvaatide ja serblaste vahel o 1995 Srebrenica massimõrv, suurim massimörv pärast IIMS o 1995 Dayto...
1 Tallinna 21. Keskkool Referaat Kerli Mandre 12B Tallinn, 1999 2 Alates 1991. aastast tänase päevani on Jugoslaavia konfliktiderohkeim piirkond Euroopas. Paljudele tundub ta ehk kauge, tundmatu. Meile näib, et see sõda on meist eemal ja õigupoolest meisse ei puutugi, kuid kui hakata mõtlema, siis jõuame järeldusele, et ega see sõda meist nii kauge olegi toimub ta ju siinsamas Euroopas. Ja seda enam on minu arvates täiesti mõistmatu, kuidas 21. sajandi künnisel asuvas Euroopas, kus on moodustatud mitmesuguseid julgeoleku- ja sõjalisi organisatsioone, saab toimuda selline vennatapusõda. "Aastad 1992 ja 1993 jäävad meelde ajana, mil hävitati unikaalne maa. Sellel maal oli kõigist teistes Euroopa riikidest...
Eellugu Jugoslaavia kuulutati välja 1943. aastal ning nimetati Jugoslaavia Demokraatlikuks Föderatsiooniks. See moodustati endise Jugoslaavia kuningriigi jäänustest. 1946. aastal muudeti see Jugoslaavia Föderaatiivseks Rahvavabariigiks ja 1963. aastal Jugoslaavia Sotsialistlikuks Föderatiivseks Vabariigiks. Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik kehtis Teise Maailmasõja lõpust aastani 1992, millal see Jugoslaavia sõdade ajal ametlikult laiali lagunes. See oli kommunistlik riik, mis koosnes tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviinast, Horvaatiast, Makedooniast, Montenegrost, Serbiast ja Sloveeniast. 1992. aastal kaks järele jäänud riiki moodustasid liidu, Serbia ja Montenegro, ametlikult Jugoslaavia Föderatiivne Vabariik, mida rahvusvaheline üldsus kunagi ei tunnustanud kui Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi järeltulijat. Üldkirjeldus Üheksakümnendatel mõjutas piirkonda tugevalt endiste Jugoslaavia Vabariikide vahel p...
Jugoslaavia lagunemine • Pärast kommunistide võitu teises maailmasõjas moodustati kuuest vabariigist Jugoslaavia Sotsialistlik Föderaalne vabariik. • Lisaks moodustus Serbias kaks iseseisvat provintsi: Vojvodina ja Kosovo. • Jugoslaaviat hakkas juhtima Josip Bronz Tito. • Tito surm 1980. aastal nõrgestas föderaalset valitsust, sest enam ei suudetud tegeleda poliitiliste probleemidega. • 1987 aastal tuli Serbias võimule Slobodan Miloševic, ja läbi mitmete populistlike sammude sai ta oma kontrolli alla Kosovo, Vojvodina ja Montenegro. • 1990. Aastatel saadeti Jugoslaavia Kommunistlik partei koos föderaalsete piiridega laiali. • 1990. aastatel kaotasid kommunistid esimestel mitme-parteilistel valimistel natsionalistidele, väljaarvatud Serbias ja Montenegros, kus võitis Miloševic. • 1991. aastal hakkasid vabariigid ükshaaval iseseisvust kuulutama. • Lääneriigid üritasid Jugoslaavias toimuvasse mit...
The Membership of World Organisations Merilin Tamme Xa Tallinna Järveotsa Gymnasium 2008 The schedule · 04.04.1949 establishment of NATO. · 1951 Supreme Headquarters Allied Power Europe (SHAPE) was created near Paris in France. Later, SHAPE was relocated to Mons in Belgium. · 1952 Greece and Turkey join NATO. · 1955 Western Germany joins NATO. · 1982 Spain joins NATO. · 1991 Rome summit. Estonia is one of the founding members of the NACC. · January 1994 Brussels summit. Estonia joins PFP on 3 February. · March 1995 Estonia submits the first Individual Partnership for Peace (IPP) to NATO. It contains priority areas of cooperation with NATO and future cooperation events, altogether in 23 subject fields. · March 1997 beginning of involvement of Estonia in peacekeeping mission in SFOR (Stabilisation Force) in Bosnia Herz...
Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine Samuel P. Huntington Lugesin USA politoloogi Samuel P. Huntingtoni raamatut ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine". Minu jaoks oli raamatu kõige huvitavam osa just seletus tsivilisatsioonidest ja sellest, miks osad sõjad on märksa suuremate tagajärgedega kui teised. Tsivilisatsioon on kultuuriliselt, ajalooliselt ja usuliselt seotud maailmaosa. Huntingtoni meelest on maailmas 7 tsivilisatsiooni. Nendeks on: lääne, ladina-ameerika, aafrika, islami, hiina, hindu, õigeusu, budistlik ja jaapani tsivilisatsioon. Tsivilisatsioonide piirid on ühest küljest veidi üllatavad. Lääne tsivilisatsiooni põhiosa on Euroopas, kuid piirid ei ole ühesed Euroopa Liidu piiridega. Kreeka, näiteks, ei ole lääne tsivilisatsioon, vaid hoopis õigeusu. Horvaatia ja Ungari on selle Euroopa osa kõige kagupoolsemad riigid, s...
Jugoslaavia Sotsialistlik Föderaalne Vabariik Koostajad: Jugoslaavia Sotsialistlik Föderaalne Vabariik Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik oli Jugoslaavia riik Teise maailmasõja lõpust (1945), kuni see 1992. aastal Jugoslaavia sõdade ajal ametlikult laiali lagunes. See oli kommunistlik riik, mis koosnes tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviinast, Horvaatiast, Makedooniast, Montenegrost, Serbiast ja Sloveeniast. Serbia ja Montenegro, ametlikult Jugoslaavia Föderatiivne Vabariik, mida rahvusvaheline üldsus kunagi ei tunnustanud kui Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi järeltulijat. 1941-44 Teise maailmasõja ajal okupeerivad Jugoslaavia Saksamaa ja Itaalia väed; aktiivsed on kommunistlikud partisanid, keda juhib Josip Broz Tito. 1945 Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Rahvavabariigi väljakuulutamine (koosneb 6 vabariigist). Toimub sovetiseerimine. 1948 NSV Liidu Jugoslaavia tüli, mis vi...
Balkani tragöödia ehk Jugoslaavia kriis http://www.ciee.org/highschool/host-schools/lessonplans/images/mapyugoslavia479x484.gif Jugoslaavia Jugoslaavia nime kandis perioodil 1918-2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik. Liitriigi ametlikke nimesid on olnud mitmeid. Näiteks: Jugoslaavia Kuningriik (1929-1941) ja Jugoslaavia Föderatiivne Rahvavabariik (1946-1943) Sinna alla kuulusid: Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Serbia (kuhu kuulusid veel Kosovo ja Vojvodina) ja Sloveenia. Tragöödia algus 1989. aastal tahtis mitu Jugoslaavia osariiki iseseisvaks saada. Liitriigi lagunemine muutus paratamatuks, kuna Serbias (Jugoslaavia tuumikus) tuli võimule endine kommunistlik liider Slobodan Milosevic, kes võimu säilitamiseks mängis marurahvuslikel tunnetel. Lääneriigid üritasid Jugoslaavias toimuvast eemale hoida, kuid tunnustasid siiski selle osade enesemääramisõigust...
EUROOPA PÄEVA VIKTORIIN KÜSIMUSED JA VASTUSED 1. Mias on Euroopa? - Euroopa on maailma jagu ja looduslik- kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaare taolise lääneosa. 2.Mis on euroopa pikim jõgi ning kuhu see voolab? - Volga jõgi, mis voolab Kaspia merre. 3. Miks on fennnoskandia eriline? - Kuna see on euroopa kõige järvederohkem paik. 4.Mis riigi nimi baski keeles on Espainiako Erresuma? - Hispaania 5. Millised neist riikidest kuuluvad euroopa liitu? Ahvenamaa, Svalbard, Jersey, Gilbraltar, Kosovo, Ungari, Eesti, Türgi, Taani. Ahvenamaa, Gilbraltar, Ungari, Eesti, Taani 6. Millised Euroopa riigid on Briti krooni sõltkonnas? Man, Jersey, Guernsey 7. Nimeta vähemalt kolm tunnustamata Euroopa riiki. Abhaasia, Kosovo, Lõuna-Oseetia, Mägi-Karabahh, Põhja-Küpros ja Transnistria 8. Millised riigid liitusid Euroopa Liiduga aastal 2004? Eesti, Läti, Leedu, P...
Häädemeeste Keskkool Referaat Maailmapank Õpilane:HeleriHelis te Juhendaja:ÜlleV algiPärnumaa 2010 Sisukord 1. Maailmapank 2. Presidendid 3. Eesti maailmapangas Maailmapank Maailmapank ehk Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (International Bank for Reconstruction and Development, IBRD) on rahvusvaheline finantsasutus. Bretton Woodsi süsteemiga loodi 1944. aastal kaks rahvusvahelist institutsiooni: Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja Maailmapank. Maailmapanga missioon on arengumaade majanduse edendamine. Selleks annab Maailmapank arengumaadele pikaajalist laenu ning aitab välja töötada majanduse arendamise programme ja konkreetseid projekte. Oma tegevuse alguses aitas Maailmapank üles ehitada sõjas kannatada saanud Lääne- Euroopa majandust, hiljem aga pööras pilgu vähe arenenud Aasia, Aafrika...
Eesti Euroopa Liidus Keily Türnpu 12b 25. november 1995, Tiit Vähi 2004 töö-, õppimis- ja reisimisvõimalused teistes liidu riikides eeltoetus 3,9 miljardit krooni 12,6 miljardit krooni Euroopa Komisjoni asepresidendina töötab Siim Kallas kuus esindajat: Ivari Padar, Vilja Savisaar ja Siiri Oviir; Kristiina Ojuland, Tunne Kelam ning Indrek Tarand. Eesti osalus EL tsiviilmissioonides Afganistani Kosovo Iraak Gruusia Moldova Bosnia ja Hertsegoviina Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupp Eesti liitumine eurotsooniga 1999. aastal võeti kasutusele euro Eesti on 17 riik 13. juulil 2010 lõplik liitumine
2. 2014. aasta tähtsamad sündmused Eestis ja maailmas – oskad nimetada mõnda koos kirjeldusega. Läti läheb üle eurole Eestis vahetati rongid välja Seve Ehitus Taliolümpia Sotsis. 18 veeb allkirjastasid Eesti ja Vene välisministrid kahe riigi piirilepingu. See pole siiani jõustunud. Ansip astub tagasi Krimm Venemaale 45 Eesti õdurit Kesk-Aafrika Vabariigis Hispaania saab uue kuninga – Filipe VI Uus korrakaitsesüsteem - oorahureform ja avalikus kohas lubatud alkoholi tarbida. Ida-Ukraina kohal tulistatakse alla Malaisia reisilennuk Eestit ähvardab seakatk 3. Ühiskonnaelu tasandid – tabelite alusel. 5. Bioloogilised ja sotsiaalsed erinevused inimeste vahel – oskad tuua välja ka küsitavusi teatud tunnuste juures (rahvus, seksuaalne orientatsioon). Bioloogilised erinevused – sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, seksuaalne orien...
Portugal – Lissabon Saksamaa – Berliin Hispaania – Madrid Luksemburg – Luxenbourg Andorra – Andorra la Vella Belgia – Brüssel Pantsusmaa – Pariis Holland – Amsterdam Monaco – Monaco Inglismaa – London Itaalia – Rooma Iirimaa – Dublin San Marino – San Marino Island – Ryekjavik Vatikan – Vatikan Norra – Oslo Malta – Valleta Rootsi – Stockholm Kreeka – Ateena Soome – Helsingi Albaania – Tirana Venemaa – Moskva Makedoonia – Skopje Läti – Riia Bulgaaria – Sofia Leedu – Vilnus Montenegro – Podgorcia Poola – Varssavi Kosovo – Preština Lalgevene – Minsk Serbia – Belgrad Tšehhi – Praha Bosnia ja Hertsogoviina – Sarajevo Slovakkia – Bratislava Horvaatia – Zagreb ...
Euroopa riigid ja pealinnad. SVEITS- BERN MAKEDOONIA-SKOPJE MONTE NEGRO AUSTRIA-VIINI VATIKAN BELGIA-BRÜSSEL MOLDOVA-CHISINAU BULGAARIA-SOFIA LIECHTENSTEIN-VADUZ EESTI-TALLINN HISPAANIA-MADRID HOLLAND-AMSTERDAM IIRIMA-DUBLIN ITAALIA-ROOMA KREEKA-ATEENA KÜPROS-NIKOSIA LEEDU-VILNIUS LUKSEMBURG-LUXEMBOURG LÄTI-RIIA MALTA-VALLETTA POOLA-VARSSAVI PORTUGAL-LISSABON PRANTSUSMAA-PARIIS ROOTSI-STOCKHOLM RUMEENIA-BUKAREST SAKSAMAA-BERLIIN SLOVAKKIA-BRATISLAVA SLOVEENIA-LJUBLJANA SOOME-HELSING SUURBRITANNIA-LONDON TAANI-KOPENHAAGEN TSEHHI-PRAHA UNGARI-BUDAPEST MONACO-MONACO ISLAND-REYKJAVIK NORRA-OSLO KOSOVO-PRIsTINA VENEMAA-MOSKVA HORVAATIA-ZAGREB SERBIA-BELGRAD TÜRGI-ANKARA SAN MARINO- SAN MARINO ALBAANIA-TIRANA VALGEVENE-MINSK UKRAINA-KIIEV ANDORRA-ANDORRA la VELLA
RIIK PEALINN Portugal Lissabon Hispaania Madrid Andorra Andorra la Vella Prantsusmaa Pariis Monaco Monaco Itaalia Rooma San Marino San Marino Vatikan Vatikan Malta Valletta Kreeka Ateena Albaania Tirana Makedoonia Skopje Bulgaaria Sofia Montenegro Podgorica Kosovo Priština Serbia Belgrad Bosnia ja Sarajevo Hersogoviina Horvaatia Zagreb Sloveenia Ljubljana Austria Viin Lichenstein Vaduz Šveits Bern Saksamaa Berliin Luksemburg Luxembourg Belgia Brüssel Holland Amsterdam Suurbritannia London Iirimaa Dublin Island Ryekjavik Norra Oslo Rootsi Stockholm Soome Helsingi Venemaa Moskva Eesti Ta...
Geograafia: Euroopa Riigid ja Nende Pealinnad Eesti: Tallinn Läti: Riia Leedu: Vilnius Hispaania: Madrid Itaalia: Rooma Rumeenia: Bukarest Soome: Helsingi Rootsi: Stockholm Ukraina: Kiiev Malta: Valetta Holland: Amsterdam Portugal: Lissabon Saksamaa: Berliin Belgia: Brüssel Suur Britannia: London Tsehhi: Praha Poola: Varssavi Iirimaa: Dublin Luksemburg: Luxemburgh Slovakkia: Bratislava Sloveenia: Ljubljana Küpros: Nikosia Kreeka: Ateena Austria: Viin Prantsusmaa: Pariis Taani: Kopenhaagen Ungari: Budapest Bulgaaria: Sofia Norra: Oslo Sveits: Bern Island: Reykjavik Valgevene: Minsk Moldova: Chisinau Albaania: Tirana Makedoonia: Skopje Türgi: Ankara Serbia: Belgrad Horvaatia: Zagreb Bosnia ja Hertsegovina: Sarajevo Montenegro: Podgorica Kosovo: Pristina Andorra: La Vella Lichtenstein: Vaduz San Marino: San Marino Monaco: Monaco Vatikan: Vatikan
Geograafia 1. Portugal - Lissabon 24. Luksemburg Luxemburg 2. Hispaania Madrid 25. Belgia Brüssel 3. Andorra Andorra la vella 26. Holland Amsterdam 4. Prantsusmaa Pariis 27. Suurbritannia London 5. Monaco Monaco 28. Iirimaa Dublin 6. Itaalia Rooma 29. Island Reykjavik 7. San Marino 30. Norra Oslo 8. Vatikan 31. Rootsi Stockholm 9. Malta Valletta 32. Soome Helsingi 10. Kreeka Ateena 33. Venemaa Moskva 11. Albaania Tiraana 34. Eesti Tallinn 12. Makedoonia Skopje 35. Läti Riia 13. Bulgaaria Sofia 36. Leedu Vilnius 14. Monteneegro 37. Poola Varssavi 15. Kosovo 38. Valgevene Minsk 16. Serbia 39. 17. Bosnia ja Hertsog...
1. Portugal - Lissabon 2. Hispaania - Madrid 3. Andorra - Andorra la Vella 4. Prantsusmaa - Pariis 5. Monaco - Monaco 6. Itaalia - Rooma 7. San Marino - San Marino 8. Vatikan 9. Malta - Valletta 10. Kreeka - Ateena 11. Albaania - Tirana 12. Makedoonia - Skopje 13. Bulgaaria - Sofia 14. Montenegro - Podgorica 15. Kosovo - Priština 16. Serbia - Belgrad 17. Bosnia ja Hertsegoviina - Sarajevo 18. Horvaatia - Zagreb 19. Sloveenia - Ljubljana 20. Austria - Viin 21. Liechtenstein 22. Šveits - Bern 23. Saksamaa - Berliin 24. Luksemburg - Luxembourg 25. Belgia - Brüssel 26. Holland - Amsterdam 27. Ühendkuningriik - London 28. Iirimaa - Dublin 29. Island - Reykjavik 30. Norra - Oslo 31. Rootsi - Stockholm 32. Soome - Helsingi 33. Venemaa - Moskva 34. Eesti - Tallinn 35. Läti - Riia 36. Leedu - Vilnius 37. Poola - Varssav 38. Valgevene - Minsk 39. Tšehhi - Praha 40. Slovakkia - Bratislava 41. Ungari - Budapest 42. Rumeenia - Bukarest 43. Moldova ...
Portugali Vabariik Lissabon Hispaania Kuningriik Madrid Andorra Vürstiriik Andorra la Vella Prantsuse Vabariik Pariis Monaco Vürstiriik Monaco Itaalia Vabariik Rooma San Marino Vabariik San Marino Vatikani Linnriik Vatikan Malta Vabariik Valletta Kreeka Vabariik Ateena Albaania Vabariik Tirana Makedoonia Vabariik Skopje Bulgaaria Vabariik Sofia Montenegro Vabariik Podgorica Kosovo Vabariik Pristina Serbia Vabariik Belgrad Bosnia ja Hertsogoviina Föderatsioon Sarajevo Horvaatia Vabariik Zagreb Sloveenia Vabariik Ljubljana Austria Vabariik Viin Lichtensteini Vürstiriik Vaduz Sveitsi Konföderatsioon Bern Saksamaa Liitvabariik Berliin Luksemburgi Suurhertsogiriik Luxembourg Belgia KuningriikBrüssel Hollandi Kuningriik Amsterdam Suurbritannia ja PõhjaIirimaa Ühendkuningriik London Iiri Vabariik Dublin Islandi Vabariik Ryekjavik Norra Kuningriik Oslo Rootsi Kuningriik Stockholm Soome Vabariik Helsingi Vene Föderatsioon Moskva Eesti Vabariik ...
Albaania Pealinn: Tirana Andorra Vürstiriik Pealinn: Andorra la Vella Austria Pealinn: Viin Belgia Pealinn: Brüssel Bosnia ja Hertsegoviina Pealinn: Sarajevo Bulgaaria Pealinn: Sofia Eesti Pealinn: Tallinn Hispaania Pealinn: Madrid Holland Pealinn: Amsterdam Horvaatia Pealinn: Zagreb Iirimaa Pealinn: Dublin Island Pealinn: Reykjavik Itaalia Pealinn: Rooma Kasahstan Pealinn: Astana Kosovo Pealinn: Pristina Kreeka Pealinn: Ateena Leedu Pealinn: Vilnius Liechtenstein Pealinn: Vaduz Luksemburg Pealinn: Luxembourg Läti Pealinn: Riia Makedoonia Pealinn: Skopje Malta Pealinn: Valletta Moldova Pealinn: Chiþinu Monaco Pealinn: Monaco Montenegro Pealinn: Podgorica Norra Pealinn: Oslo Poola Pealinn: Varssavi Portugal Pealinn: Lissabon Prantsusmaa Pealinn: Pariis Rootsi Pealinn: Stockholm Rumeenia Pealinn: Bukarest Saksamaa Pealinn: Berliin San Marino Pealinn: San Marino Serbia Pealinn: Belgrad Slovakkia Pealinn: Br...
EUROOPA POLIITILINE KAART 1. Albaania Tirana 2. Andorra Andorra la Vella 3. Austria Viin 4. Belgia Brüssel 5. Bosnia ja Hertsegoviina Sarajevo 6. Bulgaaria Sofia 7. Eesti Tallinn 8. Hispaania Madrid 9. Holland Amsterdam (valitsus Haag´s) 10.Horvaatia Zagreb 11.Iirimaa Dublin 12.Island Reykjavik 13.Itaalia Rooma 14.Kosovo Pristina 15.Kreeka Ateena 16.Leedu Vilnius 17.Liechtenstein Vaduz 18.Luksemburg Luxembourg 19.Läti Riia 20.Makedoonia Skopje 21.Malta Valletta 22.Moldova Chiþinu 23.Monaco Monaco 24.Montenegro (Tsernogooria) Podgorica 25.Norra Oslo 26.Poola Varssavi 27.Portugal Lissabon 28.Prantsusmaa Pariis 29.Rootsi Stockholm 30.Rumeenia Bukarest 31.Saksamaa - Berliin 32.San Marino San Marino 33.Serbia Belgrad 34.Slovakkia Bratislava 35.Sloveenia Ljubljana 36.Soome Helsingi 37.Suurbritannia London 38.Sveits Bern 39.Taani Kopenhaagen 40...
1.Albaania Tirana 25.Montenegro Radgarica 2.Andorra Andorra la Vella 26.Norra Oslo 3.Austria Viin 27.Poola Varssavi 4.Belgia Brüssel 28.Portugal Lissabon 5.Bulgaaria Sofia 29.Prantsusmaa Pariis 6.BosniaHertsogovina Sarajevo 30.Rootsi Stockholm 7.Eesti Tallinn 31.Rumeenia Bukarest 8.Hispaania Madrid 32.Saksamaa Berliin 9.Holland Amsterdam 33.San Marino San Marino 10.Horvaatia Zagreb 34.Slovakkia Bratislava 11.Iirimaa Dublin| 12.Island Reykjavik 35.Sloveenia Ljubljana 13.Itaalia Rooma 36.Soome Helsingi 14.Kosovo Pristina 37.Suurbritannia London 15.Kreeka Ateena 38.Sveits Bern 16.Küpros Nikosia 39.Taani Kopenhaagen 17.Lihestein Vaduz 40.Tsehhi Praha 18.Leedu Vilnius ...
Makedoonia 1.Makedoonia asub Euraasia mandril,Euroopa maailmajaos,Kagu-Euroopas. 2.Makedoonia ulatus põhjast lõunasse on 41°-43°N ja läänest itta on 20°- 23°E.Makedoonia ulatus põhjast lõunasse kilomeetrites on 167km.Idast läände on ulatus 221km. 3.Riik on ümara kujuga. 4.1.Makedoonia pindala on 25 333km2 4.2.Rahvaarv on 2 miljonit inimest. 4.3.Võrreldes Eestiga on Makedoonia pindala on peaaegu 2 korda väiksem,kuid rahvarv on Eesti rahvaarvust suurem. 5.Riik asub sisemaal,teda ei piira ükski suur veekogu. 6.Makedoonia pinnamood on mägine. 7.Makedoonia asub lähistroopilises kliimavöötmes. 8.Makedoonia loodusvöönd on kõrgusvööndilisus. 9.Kõrgeim tipp on Golem Korab,mis on 2764m üle merepinna.Kõoge pikem jõgi on Vardar, mis saab alguse loodeosa mägedest ning voolab läbi terve Makedoonia.Suuremad järved on Ohridi ja Prespa järved mis on ka piiriks Albaaniaga. 10.Naaberriigid on Albaania,Kreeka,Bulgaaria,Serbia ...
Geograafia I OSA KAART kosovo 1. Albaania Tirana 16. Itaalia Rooma 33. Rootsi Stockholm 2. Andorra Andorra la 17. Kasahstan Astana 34. Rumeenia Bukarest Vella 18. Kreeka Ateena 35. Saksamaa Berliin 3. Armeenia Jerevan 19. Küpros Nikosia 36. San Marino San 4. Aserbaidzaan Bakuu 20. Leedu Vilnius Marino 5. Austria Viin 21. Liechtenstein Vaduz 37. Serbia Belgrad 6. Belgia Brüssel 22. Luksemburg 38. Slovakkia Bratislava 7. Bosnia ja Luxembourg 39. Sloveenia Ljubljana Hertsogoviina 23. Läti Riia 40. Soome Helsingi Sarajevo 2...
Euroopa riigid ja pealinnad Riik Pealinn Lisa ...
Suurbritannia 1945-65 Kuuludes küll võitjate hulka,kaotab ta oma suurriigi positsiooni: võlakoorem 14 miljardit USD, kapitali vähenemine, inflatsioon. Välispoliitikas toetutakse Saksamaale ja liitlaspoliitikas USA-le. Devalveeritakse nael.Riigistatakse Inglise Pank, lennundus, söetööstus, transpordi- ja energia- ettevõtted,raua- ja terasetööstus,sots-kindlustus laiendatakse kohustuslikuks kindlustuseks. 1952 troonile asub Elisabeth ii. Kaotatakse üldine sõjaväekohustus; relvajõudusid vähendatakse ja varustatakse tuumarelvaga. -oli NATO asutajaliige -1956.a. sai tuumarelva omanikuks -osales Suessi kriisis 1956.a., mille tõttu Suurbritannia mõju Lähis-Idas hoopis vähenes -tegi tihedat koostööd USA-ga. Suurbritannia on jäägitult alati toetanud USA välispoliitikat (Külma sõja ajal, osalemine Lahesõjas 1991, Kosovo kriisis 1999, Iraagi okupeerimises) Majandus- suur import ja kapitali eksport,toodangunäitajate langus. 1963 ühinemine(EÜ)Euro...
Pagulaste päritolumaad ja sihtriigid Kes on pagulane? • Pagulane o Tagatakse Eestis kolmeaastane elamisluba • Täiendava kaitse saaja o Ei kvalifitseeru pagulaseks • Varjupaigataotleja o (staatus kehtib kuni Politsei-ja Piirivalveameti või kohtu otsuse jõustumiseni) • Rahvusvahelise kaitse saaja o Tunnustatud kui pagulane, Eesti elamisluba • Immigrant o Inimõigused kodumaal EI OLE ohus, vabatahtlik lahkumine Mis süvendavad pagulaskriisi ning kust pagulased tulevad? • Euroopa kogeb praegu suurimat pagulaskriisi pärast Teist Maailmasõda. • Olukorrad, mis pagulaskriisi süvendavad: Süüria kodusõda Iraagi sõda Afganistaani sõda Somaalia sõda Darfur-sõda Eritrea-sunnitöö VARJUPAIGATAOTLEJATE LÄHTERIIGID Varjupaigataotlejate lähteriigid Majandus-ja mugavus migrandid • Migrandid Balkanimaadelt (Kosovo, Albaania, Serbia) • Lääne-Aafrika (Gambia, Nigeeria) • Lõuna-Aasia (Bangladesh, Pakistan) o Serbia, Makedoonia...
NATO Ele Müürsepp MJ114 NATO LOOMINE ·1949.a. loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon NATO, kuhu kuulusid 12 asutajariiki: Belgia, Holland, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani, USA ja Kanada ·1952: astusid liikmeks Kreeka ja Türgi ·1955: NATO liikmeks sai Saksamaa Liitvabariik ·1982: Hispaania ·1990: laienemine endise Saksa DV alale ·1999: Poola, Tsehhi ja Ungari ·2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia ·2009: Albaania ja Horvaatia WASHINGTONI LEPING · Põhja-Atlandi leping, on NATO asutamisdokument, millele 4. aprillil 1949 kirjutasid Washingtonis alla kaksteist Euroopa ja Põhja-Ameerika riiki · Leping pani aluse liikmesriikide vahelisele kollektiivkaitsele · Missioon-Afganistani missioon, Kosovo, Iraak · NATO põhimõtted · NATO eesmärgiks sai kollektiivse kaitse, poliitika ja majandusliku koostööga säilitada demokraatia vabadus ·...
Maailm aastal 2008 2008. aasta oli erinev igaühele, esines arvutult üritusi ja juhtumeid kogu maailmas. Saamaks parema ülevaate toimunust, toon välja mõned tähtsamad sündmused : Tiibeti rahutused; Piraadid aafrika Idakallastel; Kosovo iseseisvumine; Gruusia ja Venemaa sõda; Venemaa presidendiks sai Medvedev ja peaministriks Putin; Ameerikas esimese tumedanahalise presidendi valimine ja Majanduskriis. Lähemalt : Somaalia Piraadid - Somaalia ranniku lähistele ilmusid piraadid, kes nii nagu vanasti võtavad võimu mere peal. Rüüstades laevu ja pantvange võttes loodetakse saada omale noosi. Teadaolevalt on mereröövlid kaaperdanud juba 38 laeva, pantvangis on arvatavasti ligi 300 meest. Kaaperdatud laevade ja pantvangide eest nõutakse lunaraha. Selle olukorra parandamiseks ja nooside röövimise lõpetamiseks pooldavad mõned neist mõõdukamat taandumist, samas kui radikaa...
Wars involving the UK 10.klass Roman Invasion · 43 AD 410 AD · Aulus Platius · Archeological and epigraphic evidence The Lunt Fort near Coventry, · New developments a reconstructed Roman fort Aulus Platius Hadrian's Wall Norman conquest of England · 1066 AD · William the Conqueror · Battle of Hastings · Last succesful conquest of the UK Hundred Years' War · 1337 1453 · England France · Edward III · Joan of Arc · French victory English and Welsh longbow; the most Painting of Jeanne d'Arc at famous and efficient weapon during the war the Siege of Orléans The Wars of the Roses · 1455 1485 · Henry VI · Edward IV · Henry Tudor Red Rose of Lancaster The Tudor Rose of England White Rose of York ...
Minu kõige meeldejäävam turismireis Minu kõige meelejäävam turismireis oli reis Serbiasse , käisin seal sellel suvel koos perega. Läksime sinna autoga kõigepealt läbi Läti, Leedu vahepeal olid veel mingid riigid siis jõudsime Ungarisse ja sealt juba Serbiasse. Serbia on üks väike riik, mis ei kuulu Euroopa Liitu. See on riik, mis pole veel väga suurejooneliselt silma paistnud, aga sellegipoolest läbi ajaloo olnud kahjuks suurte riikide pommitamismaa. Serbia piirneb: Bulgaaria, Rumeenia,Kosovo,Montenegro,Bosnia Hetrsogovina, Horvaatia ja Ungariga. Serbia pealinnaks on Belgrad. Riiki sõites ootavad turiste mitu ilusat piirikontrollipunkti, kus küsitakse dokumente ning pagasite avamist. Seal töötavad väga viisakas töötajad, kes oskavad küsida vähemalt viies erinevas keeles küsimusi....meie saime õnneks inglise keelega hakkama. Riigis on suhteliselt head teed, kui arvestada et tegu pole Euroopa Liidu liikmesriigiga. ...
Balkani tragöödia ehk Jugoslaavia kriis Jugoslaavia: · Jugoslaavia nime kandis perioodil 1918-2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik. · Liitriigi ametlikke nimesid on olnud mitmeid. Näiteks: Jugoslaavia Kuningriik (1929-1941) ja Jugoslaavia Föderatiivne Rahvavabariik (1946-1943) · Sinna alla kuulusid: Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Serbia (kuhu kuulusid veel Kosovo ja Vojvodina) ja Sloveenia. Tragöödia algus: · 1989. aastal tahtis mitu Jugoslaavia osariiki iseseisvaks saada. · Liitriigi lagunemine muutus paratamatuks, kuna Serbias (Jugoslaavia tuumikus) tuli võimule endine kommunistlik liider Slobodan Milosevic, kes võimu säilitamiseks mängis marurahvuslikel tunnetel. · Lääneriigid üritasid Jugoslaavias toimuvast eemale hoida, kuid tunnustasid siiski selle osade enesemääramisõigust. · Lääne ebakindel poliitika andis Serbiale julgust proovida Jugoslaaviat sõjali...
EUROOPA POLIITILINE KAART EUROOPA LOODUSKAART http://www.yourchildlearns.com/mappuzzle/europe- Mered: puzzle.html Barentsi http://my.tele2.ee/sv/5leht.html Valge http://www.ilike2learn.com Läänemeri Põhja-Euroopa Norra 1. Soome V Helsinki Põhjameri 2. Rootsi K Stockholm Biskaia laht 3. Norra K Oslo Vahemeri 4. Taani K Kopenhaagen Egeuse 5. Islandi V Reykjavik Türreeni Aadria Lääne- Euroopa Joonia 6. Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Must Ühe...
NATO 12.C klass NATO loomine • 1949.a. loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon – NATO, kuhu kuulusid 12 asutajariiki: Belgia, Holland, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani, USA ja Kanada. • 1952: astusid liikmeks Kreeka ja Türgi. • 1955: NATO liikmeks sai Saksamaa Liitvabariik. • 1982: Hispaania • 1990: laienemine endise Saksa DV alale • 1999: Poola, Tšehhi ja Ungari • 2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia • 2009: Albaania ja Horvaatia •NATO eesmärgiks sai kollektiivse kaitse, poliitika ja majandusliku koostööga säilitada demokraatia vabadus. •NATO kõrgeim organ on Põhja- Atlandi Nõukogu mille esimees ja organisatsiooni poliitiline juht on NATO peasekretär. NATO juhtorgan NATO peasekretär, kes koordineerib liikmesriikide tegevust, on organisatsiooni peamine kõneisik ning juhib NATO sekretar...
Mis on NATO? Eesti NATO Ühing NATO • Loodi 4. aprill 1949 Washingtoni lepinguga • Asutajariike 12: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Itaalia, Island, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani • Hilisemad laienemised: o 1952 (Kreeka, Türgi) o 1955 (Saksamaa) o 1982 (Hispaania), NATO • Peamine eesmärk: - kindlustada ja kaitsta nii poliitiliste kui ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide vabadust ja julgeolekut. • Alliansi kolm põhiülesannet: – Kollektiivkaitse – Kriisiohje – Koostöine julgeolek Kollektiivkaitse • Washingtoni lepingu artikkel 5 kohaselt aitavad NATO liikmesriigid alati üksteist kaitsta rünnaku vastu. • Lähtutakse põhimõttel: - relvastatud rünnak ühe või mitme liikmesriigi vastu loetakse rünnakuks kõigi liikmesriikide vastu. Kr...
Maailm aastal 2008 Aasta 2008 on olnud maailma jaoks sündmuste rohke aasta nii majanduses, poliitikas kui ka tavaelus. Maailm oli 2008. aasta lõpuks tundmatuseni muutunud ja inimeste elu oli läinud raskemaks kui kunagi varem. Aastal 2008 on toimunud maailmas mitmeid märkimisväärseid sündmusi, mis on mõjutanud iga inimest, näiteks majanduskriis, Barack Obama valimine USA presidendiks, Venemaa-Gruusia sõda, nafta hinna kõikumine, Kosovo iseseisvuse väljakuulutamine, India ja Pakistani suhete teravnemine, piraatide tegevus Adeni lahes, orkaanid, maavärinad jne. Halva kõrvale mahtus ka palju head, sealhulgas olümpiamängud, kus Gerd Kanter võitis Eestile kettaheites kulla, ja Ingrid Betancourti ja teiste pantvangide vabastamine. Kogu maailm jääb mäletama seda aastat ilmselt ühe suurema kriisiaastana, mis mõjutab maailma tulevikku. Majanduskriis sai alguse sellest, et USA andis inimes...
Tallinna Pääsküla Gümnaasium Minu lemmiklaulja Autor: SISSEJUHATUS Otsustasin oma referaadi teha oma lemmiklauljast, kuna lemmikbände on mul rohkem, aga lemmiklauljaid vähem. Päriselt pole ma veel oma lemmiklauljat leidnud, kuid valisin referaadi kirjutamise jaoks välja ühe laulja, keda ma viimasel ajal kõige rohkem kuulan. Oma lemmiklaulja referaadi jaoks valisin ma välja ühe briti laulja, kelle nimeks on Rita Sacatciu Ora. 2 RITA ORA Rita Scatciu Ora sündis 26. Novembril 1990 Pristinas, Jugoslaavias, mis asub praegu Kosovo alal. Rita Ora ei elanud kaua oma sünnipaigas, vaid kolis juba ühe aastaselt koos perega Inglismaale elama. Ta kasvas üles Lääne- Londonis. Rita Ora hakkas käima ka Sylvia Youngi teatrikoolis ja hakkas üsna väiksena laulma. 2009. aastal otsusta...
NATO Euroopa LiitUSA Koostöö julgeolek. Kollektiivkaitse. Rauno Leppik NATO PõhjaAtlandi Lepingu Organisatsioon Loodi 4. aprillil 1949. aastal NATO kõrgeim organ on PõhjaAtlandi Nõukogu NATO peasekretär on alates 2009. aasta 1. augustist Anders Fogh Rasmussen NATO liikmesriigid Alates 2009. aasta 1. aprillist on NATO liikmeid 28. 1949 (asutajad): Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani 1952 Kreeka ja Türgi 1955 Saksamaa LV 1982 Hispaania 1990 laienemine endise Saksa DV alale 1999 Poola, Tsehhi ja Ungari 2004 Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia 2009 Albaania ja Horvaatia kollektiivkaitse PõhjaAtlandi pakti viienda artikli kohaselt võetakse ühe liikmesriigi vastast rünnakut kui kallaletungi kogu ühenduse vastu. Eesti NATO sõjalistes ...
Pagulased ja varjupaigataotlejad maailmas Aastate jooksul on pagulaste ja teiste UNHCRi abistavate arv märkimisväärselt kasvanud. Kasv on olnud kahelt miljonilt 1970. aastal kaheksale miljonile 1980. aastal, viieteistkümnele miljonile 1990. aastal, kahekümne kuuele miljonile 1996. aastal. Aga 1998. aastal langes see arv umbes kahekümne kahele miljonile. 1960ndatel aastatel oli enamik pagulaste tagakiusamisi ja konfliktide ohvreid Aafrikas, Kagu- Aasias ja Ladina-Ameerikas. 1970ndate aastate esimesel poolel taotles hulk ladina- ameeriklasi varjupaika naaberriikides ja Euroopas. Pärast Vietnami sõja lõppu 1975. aastal algas suur indohiinlaste väljaränne terves Kagu-Aasias. 1980ndatel aastatel kasvas märgatavalt pagulaste arv Kesk-Ameerikas ja jätkus massiline sissevool paljudes Aafrika osades, näiteks Aafrika lõunatipus ja Kesk-Aafrikas. Jõudsalt on kasvanud mitte ainult pagulaste arv, vaid ka väljarände intensiivsus. 1991. aasta april...
Rahvaarv muudkui kasvab Maailma rahvaarv suureneb järgneva 50 aasta jooksul 6,5 miljardilt 9,3 miljardile, ennustas ÜRO raport. 50 aasta pärast on maailma rahvastik märkimisväärselt suurem, oluliselt vanem, rohkem koondunud arengumaadesse, rohkem linnastunud ning etniliselt ja kultuuriliselt mitmekesisem kui praegu. Selline rahvastikukasv toob paratamatult kaasa ülitugeva surve looduskeskkonnale ja -varadele. Arvutused põhinevad laste suremusnäitajail, keskmisel elueal, sündimusnäitajail ja praeguseil vanuselistel struktuuridel. Arvesse on võetud ka rasedusvastaste vahendite kättesaadavust ning AIDS-i levikut. Arvestatud ei ole migratsiooni mõju rahvaarvule. Tõenäoliselt saab rahvaarvu kasvust üks suurimaid probleeme järgmise 50 aasta jooksul. Aastaks 2050 kolmekordistub 48 vaeseima riigi rahvaarv. Peamiselt Sahaarast lõuna poole jäävas Aafrikas kasvab rahvaarv 658 miljonilt 1,8 miljardile. Samas 39...
Tarbimisühiskond-ühiskond,kus elatustase ei piira elanikkonna tarbimist ja kaubavalikul lähtutakse hinnast Reklaamiroll- 1.müüa kaupa 2.anda ostjale infot 3.teenida kasumit Tarbijakaitse eesmärk-tutvustada inimesele tarbija põhiõigusi ja teadvustada tarbijakohustusi Tarbijakaitse ülesanded- 1.Levitada tarbijaõigustealast teavet 2.Jälgida et müüjad täidaks kehtivaid reegeleid Tarbija õigused-1.nõuda ja saada kaupa ja teenust, mis vastab nõuetele 2.saada kaupade kohta vajalikku infot 3.saada tarbimisõigusalast teavet 4.saada abi kui õigusi on rikutud Tarbija kohustused-1.lugeda läbi kasutusjuhend 2.jälgida hoolikalt hooldustingmärke 3.säilitada ostutsekk 4.enne ostulepingu allkirjastamist lugema läbi ja tutvuma tingimustega Müüja kohustused-1.vastutada müüdava kauba eest 2. Anda tõest infot müüdava kauba kohta 3. Andma tseki koos kaubaga ÜRO(1945)-1.tagada rahvusvaheline rahu ja julgeolek,2. arendada riikidevahelisi sõbralikke suhteid Ees...
Islami tsivilisatsioon Teke: Maailmas on 3 monoteismliku(usk ainujumalasse) usundit: 1. Kristlik- Jehoova 2. Judism- Jahwa 3. Islam- Allah Judasim tekkis u 3000 a tagasi.1.saj pKr kujunes ristiusk.Islam tekkis 622 pKr Islami rajaja prohvet Muhamed , kes elas Meka linna. 622 Muhamed põgenes Mekast Mediinasse-> 630 tagasi Mekasse , 632 suri. Pärast Muhamedi surma valitses 4 kaliifi. Islamiusulised jagunesid sunniidideks (tunnistasid kõiki 4 kaliifi), siidid (tunnistasid 1 kaliifi Ali'd). 4 kaliifi valitsemise ajal vallutasid araablased ala Indiast kuni Atlandi ookeanini. 8. saj algul vallutasid araablased Hispaania, 732 Patiersi lahing -> frangid purustasid araablsed. Muhamedi ajal kirjutati Islami usu kolm kõige pühamat raamatut: 1. Koraan- islami usuliste pühakiri, araabia keeles, kogu elu pidi seda järgima 2. Sunna- pühapärimus , reguleerib islamiusuliste igapäevaelu. 3. Sariaat- islami õigusnormide kogum Alate...
Rahvastik 1. Defineeri mõiste: Demograafiline kriis- rahvaarvu järsk langus ehk iive negatiivne Demograafiline plahvatus- rahvaarvu järsk tõus ehk iive positiivne Immigratsioon- sisseränne (immigrant) Emigratsioon- väljaränne (emigrant) Remigratsioon- tagasipöördumine kodumaale Pagulane- sunnitud kodumaalt lahkuma Rändekvoot- sisserännet piirav määrnumber (0,5 hetkel) Pendelränne- igapäevane edasi-tagasi ränne kahe asula/piirkonna/riigi vahel Assimilatsioon- vähemusrahvuse sulanemine enamusrahvusse kas loomulikul või vägivallapoliitika tulemusena Ränne- migratsioon- püsiva elukoha muutus Urbaniseerumine- linnastumine Suburbaniseerumine- valglinnastumine/eeslinnastumine Aglomeratsioon- linnastud 2. Nimeta rahvastiku tihedust ja paiknemist mõj...
Islami tsivilisatsioon Teke: Maailmas on 3 monoteismliku(usk ainujumalasse) usundit: 1. Kristlik- Jehoova 2. Judism- Jahwa 3. Islam- Allah Judasim tekkis u 3000 a tagasi.1.saj pKr kujunes ristiusk.Islam tekkis 622 pKr Islami rajaja prohvet Muhamed , kes elas Meka linna. 622 Muhamed põgenes Mekast Mediinasse-> 630 tagasi Mekasse , 632 suri. Pärast Muhamedi surma valitses 4 kaliifi. Islamiusulised jagunesid sunniidideks (tunnistasid kõiki 4 kaliifi), siidid (tunnistasid 1 kaliifi Ali'd). 4 kaliifi valitsemise ajal vallutasid araablased ala Indiast kuni Atlandi ookeanini. 8. saj algul vallutasid araablased Hispaania, 732 Patiersi lahing -> frangid purustasid araablsed. Muhamedi ajal kirjutati Islami usu kolm kõige pühamat raamatut: 1. Koraan- islami usuliste pühakiri, araabia keeles, kogu elu pidi seda järgima 2. Sunna- pühapärimus , reguleerib islamiusuliste igapäevaelu. 3. Sariaa...
1. Maailmas on ~6,8 miljardit inimest. Rahvaarvu jaotumine maailmajaoti: Aasia 61% Aafrika 13% Euroopa 12% Ladina-Ameerika 8% Põhja-Ameerika 5% Austraalia ja Okeaania 1% 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid: a) sündimus - sündide arv 1000 elaniku kohta aastas b) suremus - surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta aastas c) iive - sündimuse ja suremuse vahe(%o) d) migratsioonisaldo - sisse- ja väljarände vahe 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet(%o-des), nende võimalikud suurused maailmas. a)sündimus=sünnid*1000/rahvaarv väike 8%o, suur 49%o b)suremus=surmad*1000/rahvaarv väike 3%o, suur 22%o c) iive=sündimus-suremus ~2 - 45%o 4. Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitusel, teligioon, pereplaneerimine, kooselu traditsioonid, väärushinnangud, traditsioonid ühiskonnas, võimalused ja vabadus elu korraldusel, majanduslikud võimalused. Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, halb tervishoiukorraldus, eba...
Suurbritannia Majandus ja sotsiaalpoliitika Leiboristide põhimõtteks oli riikliku reguleerimise teel tagada elanikonna erinevatele kihtidele sotsiaalne heaolu. Selleks natsionaliseeriti peale sõda palju ettevõtteid (osa transpordist; kaevandused), loodi tervisekindlustussüsteem ja finantseeriti riiklikult odavate korterite ja elamute ehitamist. Konservatiivid soosisid vaba turumajandust ja pidurdasid sotsiaalprogramme. 1970-ndatel aastatel tabas Suurbritanniat majanduskriis. Selle põhjused olid: • majanduse madal kasvutempo e. “Inglise haigus” (keskmiselt 2,8 % aastas); • Suurbritannia liitumisel Euroopa Majandusühendusega (Euroopa Liiduga) selgus Inglise kaupade konkurentsivõimetus Euroopa turul; • koloniaalne minevik ei sundinud tehnoloogiat uuendama ja tootlikust suurendama; • sotsiaalprogrammide ülepaisututus; • kahjumiga töötavate riigiettevõtete doteerimine; • Araabiamaade naftaembargo, mis p...
KÜLMA SÕJA LÕPP. GEOPOLIITILISED MUUDATUSED KÜLMA SÕJA LÕPP • DETSEMBRIS 1991 SAADETI NSVL LAIALI • MANTLIPÄRIJAKS: SRÜ- SUVERÄÄNSETE RIIKIDE ÜHENDUS • TEGELIKULT VENEMAA. UKRAINA JA KASAHSTAN LOOBUSID TUUMARELVAST • LUBAS TÄITA NSVL SÕLMITUD LEPINGUID (EI PEA KINNI: EI TUNNUSTA TARTU RAHU) • VENEMAA PRESIDENDIKS SAI JELTSIN • TEGI REFORME- MAJANDUSE OLUKORD KATASTROOFILINE. KORRUPTSIOON. OLIGHARID (BEREZOVSKI, HODORKOVSKI) • JELTSIN MÄÄRAS PEAMINISTRIKS PUTINI(KGB)- ÜMBRITSES ENNAST SEMUDEGA • PUTIN: 20. SAJ SUURIM GEOPOLIITILINE KATASTROOF OLI NSVL LAGUNEMINE • NSVL TULEB TAASTADA • MAAILM: KÜLMA SÕJA VÕITIS LÄÄS (USA) MUUTUSED KAARDIL • PÕHJA-IIRIMAA. VASTUOLU PROTESTANTIDE(INGLASTE, KEDA ON ROHKEM) KATOLIIKLASTE(IIRLASED) VAHEL. TERRORISM- IRA. SEES INGLISE SÕJAVÄGI • 1998 A SÕLMITI LEPING OLUKORRA NORMALISEERIMISEKS (IRA LOOVUTANUD RELVAD) SUHTELISELT RAHULIK PRAEGU TŠIILI • 70NDATEL VÕITSID VAL...
Euroopa Liit- EU Euroopa Liit on demokraatlike Euroopa riikide pere, kes on otsustanud töötada koos, et saavutada rahu ja õitseng. Selle eesmärkideks on: ühendada Euroopa riike praktilist koostööd tehes tagada Euroopa kodanikele turvaline elu soodustada majanduslikku ja sotsiaalset solidaarsust. Euroopa Liitu kuulub praegu 28 liikmesriiki. Eesti kuulub Euroopa Liitu 2004. aastast. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. 9. mail 1950 Prantsuse välisminister Robert Schuman esitas solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee. Nn Schumani deklaratsioon nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. 1951.a. asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus. Rahu nimel ühin...
Murdunud unistuste allee A.H.Tammsaare ,,Tõe ja õiguse" II ja III osa kirjand ,,Mul on unistus" see on legendaarse inimõiguste eest võitleja Martin Luther Kingi lausekatkend, mis on kuulsaks saanud üle maailma. Kindlasti on igaühel oma unistused, kas suuremad või väiksemad, mis ootavad täitumist. Alati ei õnnestu oma eesmärgini jõuda, see aga võib tekitada vastuolusid nii ühiskonna kui ka iseendaga. Et saada, mida tahetakse, ollakse valmis kasutama igasuguseid vahendeid. Mõnikord on aga valede meetodite kasutamise asemel targem oma unistusest loobuda. Sageli seatakse endale suuremad eesmärgid kui tegelikult saavutada suudetakse. Tihti juhtub seda spordis. Nõmme Kalju ihkas endale jalgpallis meistritiitlit, aga pidi leppima vaid viienda kohaga. Ka Kristina Smigun-Vähi soovis olümpialt kuldmedalit, kuid ikkagi oli üksainus inimene temast parem. Ebaõnnestumise põhjuseid on palju: li...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
