TALLINNA 21:KOOL 4c klass Marta Juhanson PLANEET PLUUTO uurimistöö Tallinn 2015 Avastamine Pluuto on meie päikesesüsteemi kaugeim ja väikseim planeet. “Pluuto avastati 1930 aastal õnneliku õnnetuse tõttu. Arvestused, mis põhinesid Uraani ja Neptuuni liikumisel ja osutusid hiljem valeks, ennustasid planeedi olemasolu teiselpool Neptuuni. Mitte teadlik olles veast, teostas Clyde W. Tombaugh Arizonast Lowell'i observatooriumist väga hoolika taevavaatluse ja leidis Pluuto.” Nagu paljud teised planeedid, nii on ka Pluuto saanud oma nime vanarooma või –kreeka jumala järgi. Pluuto oli vanaroomas allmaajumal. Selle nime pakkus välja 11-aastane inglise koolitüdruk. Mõned teadlased arvavad, et Pluuto ei olegi planeet, vaid hoopis asteroid. Omadused Pluuto on ainuke Päikesesüsteemi planeet, mida pole külastanud ükski kosmoselaev. Seega tuginevad meie teadmised Pluutost vaid arvutustel, vaatlustel ja oletus...
NASA Jüri Gümnaasium Koostaja: Erik Vane National Aeronautics and Space Administration Loodud 1958. aastal Ameerika Ühendriikide riiklik organisatsioon poolt. NASA kasvas välja NACA`st Ülesandeks tsiviil- ja sõjaväelise otstarbega atmosfääri- ja kosmoselennundusuuringute tegemine. Alates 2009 on NASA juht Charles Bolden Visioon ja missioon Jõuda uutele tasemetele ja paljastada ,,teadmatus", et see mida nad teevad ja õpivad tooks kasu kogu inimkonnale. missioon on meie koduplaneedi mõistmine ja kaitsmine, universumi uurimine, mujalt elu leidmine ja uue kosmose uurijate põlvkonna innustamine Esimene Maa tehiskaaslane Explorer 1 ehk kõige esimene satelliit, mis saadeti orbiidile(1957. aastal). Kosmoselaeva kujundas ,,Jet Propulsion Laboratory" Explorer 1 oli kosmiliste kiirte detektor, mille eesmärk oli mõ...
RELATIIVSUSTEOORIA 83. Kosmoselaev lendab Maast mööda kiirusega 0.990c. Kosmoselaeval vilgublaser, mille impulsi kestus on 2.20·10-6 s. Kui pikk on impulsi kestus maapealse vaatleja jaoks? 84. Müüoni eluiga on temaga kaasaliikuvas süsteemis 2.20·10-6 s ja 15.6·10-6 s vaatleja süsteemis, mille suhtes tema kiirus on 0.990c. Kui pika tee läbib müüon temaga kaasaliikuvas süsteemis ja kui pika tee vaatleja süsteemis? 85. Kosmoselaev eemaldub Maast kiirusega 0.90c ja tulistab välja samas suunasraketi, mille kiirus kosmoselaeva suhtes on 0.70c. Leida raketi kiirus Maa suhtes. 86. Kosmoselaev eemaldub Maast kiirusega 0.90c. Talle saadetakse järele rakett, mis liigub Maa suhtes kiirusega 0.95c. Leida raketi kiirus kosmoselaeva suhtes.
Relatiivsusteooria Albert Einstein oli Saksa teadlane, kes elas ajaperioodil1879-1955. Teda tuntakse paremini kui teooria loojana, mis muutis põhjalikult inimeste arusaama aja ja ruumi olemusest. Relatiivsusteooriast tuleneb üks kuulsamaid valemeid, millega Einstein näitas massi ja energia võrdelisuse (E = mc^2), mis tähendab, et objekti massi suurenedes suureneb ka selle energia ja vastupidi. Seega mass sõltub liikumiskiirusest. Mida kiiremini objekt liigub, seda massiivsem ta on. Just seetõttu ei saavuta mitte ükski kosmoselaev kunagi valguse kiirust, sest siis peaks ta mass olema lõputult suur. Valgust kandvatel osakestel ehk footonitel aga seisumassi ei ole, seetõttu saab valgus valguse kiirusel liikuda. . Kõige väiksem on mass siis, kui keha seisab paigal; seda massi nimetatakse keha seisumassiks. Üldistame massi ja energia võrdelisuse ka seisumassile. Saame seisuenergia E0=m0c^2. Sei...
Maa-rühma planeedid Nimi Kool Aasta Päikesesüsteem · planeedid (sise- ehk Maa-tüüpi planeedid ja välisplaneedid) · asteroidid · komeedid · planeetide kaaslased · teadmata koguses meteoorset ainet Maa-tüüpi planeedid · = kiviplaneedid = Maa-sarnased planeedid · koosnevad peamiselt silikaatkivimitest · enamasti tahked koostisosad · kihiline ehitus · läbimõõt, keskmine tihedus ja mass on sarnased · väike kaaslaste arv · aeglane pöörlemine Merkuur · Päikesele kõige lähemal · suuruselt kõige väiksem planeet · asub Päikesele 3 korda lähemal kui Maa · tiir ümber Päikese = 88 Maa ööpäeva · 1 päev Merkuuril = 179 päeva Maal · läbimõõt 4897,4 km (38,252% Maa läbimõõdust) · pindala 75 miljonit km2 · mass 3,301×1023 kg · pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti · keskmine orbitaalkiirus 47,88 km/sek · kaaslased puuduvad · Merkuuri on võimalik vaadelda aastas 2 või 3 perioodil · p...
KOSMOSELENNUD Kati Eliisabet Peterson, Irene Sildnik Üldiselt Kosmoselend on reis maavälisesse kosmosesse või läbi selle Mehitatud või mehitamata kosmoselaevad Maa külgetõmbejõust eemale pääsemiseks on vaja 7,91 km/s kiirust ja orbiidilt lahkumiseks 11,2 km/s Rakett V2 1944-1945 Wernher von Braun Esimene inimese poolt loodud objekt, mis jõudis kosmosesse (189 km) Toodeti 5200 raketti Enim tuntud Londoni pommitamisega (1358) Inimesed kosmoses ● Esimene inimene kosmoses oli Juri Gagarin ○ 1961 12. aprillil ○ 1 tunnd ja 48 minutit ○ Laev Vostok 1 Pärast teda on kosmoses käinud pool tuhat inimest 2013. aasta jaanuari alguse seisuga 530 inimest 38st riigist 24 on lennanud Maa orbiidilt kaugemale – Apollo programmi raames Kuud külastanud USA astronaudid Inimesele vajalik kosmosesse Elukeskkonda tagavad pardasüsteemid on inimese kosmosereiside planeerimisel ja läbiviimisel esmatäht...
Saaremaa Ühisgümnaasium Kuu kui Maa kaaslane Referaat Autor: Sander Tiit 9A Juhendaja: Arne Loorpuu Kuressaare 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. MIS ON KUU JA MILLEST SEE KOOSNEB?....................................................................4 1.1. Faktid Kuust....................................................................................................................4 1.2. Kuu kraatrid ja mäed........................................................................................................6 1.3. Kuu pinnaehitus.......................................................................................
PLUUTO PLUUTO Pluuto on 1930. aastal avastatud kolme kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. Päikesest kaugeim ja väikseim. 1930 2006 oli Pluuto Päikesesüsteemi 9. planeet. 24.aug 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomia Unioon kvalifitseerida Pluuto kääbusplaneediks. avastamine Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh. Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises aj mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda Neptuunist suurem, leiti aga planeet, mis oli Neptuunist 6900 korda väiksem. Kui ilmnes, et Pluuto poolt tekitatud häiritustest ei piisa Uraani liikumise ebakorrapärasuste seletamiseks, siis hakkasid selle probleemiga tegelema USA astronoomid Percival Lowell ja William Pickering,püüdes häirituste põhjal arvutada tundmatu planeedi orbi...
Esimesed kosmosekatsed- ja Kuu Kosmoselaevad Esimesena saadeti kosmosesse Sputnik 1, mis kuulus Nõukogude Liidule (4. oktoober 1957 a.) Sputnik 2, oli teine kosmoselaev Maa orbiidil, mis lennutas Maa orbiidile Laika ( novembris 1957 a.) Esimese inimesena viibis kosmoses Juri Gagarin, Nõukogude kosmonaut (12.aprill 1961). Kuud külastas esimesena USA astronaut Neil Amstrong, Apollo 11 missioonis. Ajalugu 12.aprill 1961 Juri Gagarinist saab esimene inimene kosmoses ja esimene inimene, kes on lennanud orbiidil ümber Maa. 5.mai 1961 Alan Shepardist saab esimene ameeriklane kosmoses. 20. veebr 1962 John Glennist saab esimene ameeriklane, kes on lennanud orbiidil ümber Maa. 1963. juunis Valentina Tereskova, esimene naine kosmoses, kes tegi ,,Vostok 6" pardal 48 tiiru ümber Maa. Esimene katse Nii Nõukogude Liit kui ka Ameerika Ühendriigid valmistusid 1961.aastal esimest inimes...
Inimene kuul Teel Kuule Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. 1969. aasta 16. juuli hommikul andis hiidrakett Saturn V Kennedy Kosmosekeskuses kosmoselaevale stardi. Selle pardal olid 38-aastased Neil Armstrong ja Michael Collins ning 39-aastane Edwin Aldrin. Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis seejärel suuna Kuule. Kuule jõudmiseks pidi kosmoselaev läbima 384 000 kilomeetrit. Selleks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama. Kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel. Neil Armstrong ja Edwin Aldrin istusid kuumoodulisse Eagle (Kotkas), mis hakkas aeglaselt Vaikuse mere poole laskuma. Kui kõrgusemõõdik näitas, et Kuuni on 150 meetrit, lülitas Armstrong automaatjuhtimise välja ning juhtis kuumoodulit käsitsi. 20. j...
Sisukord · Sissejuhatus · Pluuto avastamine · Pluuto ehitus ja füüsikalised omadused · Pluuto kaaslane Charon · Kääbusplaneet Pluuto? · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Mida inimesed teavad üldse Pluutost? Arvan, et vähe. Kui aga täpsemalt uurima hakata, siis saab Pluutost nii mõndagi teada. Tean Pluutost seda, et ta on väikseim nii seitsmest kuust kui ka suuruselt kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Olen kursis ka sellega, et teda pole veel külastanud ükski kosmoselaev. Kuid tekibki kohe küsimus, kas ta siis on ikkagi planeet kuna olen kuulnud ka jutte, et ta nimetati ümber kääbusplaneediks. Valisingi just Pluuto planeedi teema sellepärast, et teada saada täpsemalt tema avastamisest ja kas ta on ikkagi planeet või hoopis kääbusplaneet. Tahaksin ka rohkem teada saada ta kaaslasest Charonist. Oma referaadis käsitlengi Pluuto a...
9. klass 4. oktoobril 1957. aastal. Orbiidile jõuab esimene tehiskaaslane, Nõukogude Liidu Sputnik. Sündis 9. märtsil 1934. Klushino, Smolenskis. Kolmas laps peres. 1957. aastal abiellus. 1955. aastal astus lennuväkke, teenis Norra piiri ääres. 1959. aastal liitus kosmonautide koolitusprogrammiga. 1960. aastal valiti 19 hulka, kellest üks pidi tegema otsustava stardi. Tema eeliseks oli kasv 1.57m. 12 aprill 1961 esimene inimene kosmoses. 27. aastane. Lend kestis 108 min. Kosmoselaeva kiirus oli 25000 km/h. Kosmoselaev Vostok 1. Üks tiir maa- lähedasel orbiidil. Juri Gagarini nime kannavad kuu tagaküljel olev kraater ja asteroid. Nõukogude Liidu kangelane Suurem osa elust veetis ta aga hävituslendurina. Suri 27. märtsil 1968 - 34. aastasena. Treeninglennul MIG- 15-ga Kirzatsi lähedal. Surma täp...
Teel Kuule Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. 1969. aasta 16. juuli hommikul andis hiidrakett Saturn V Kennedy Kosmosekeskuses kosmoselaevale stardi. Selle pardal olid 38-aastased Neil Armstrong ja Michael Collins ning 39-aastane Edwin Aldrin (alates 1988 Buzz Aldrin). Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis seejärel suuna Kuule. Kuule jõudmiseks pidi kosmoselaev läbima 384 000 kilomeetrit. Selleks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama. Kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel. Neil Armstrong ja Edwin Aldrin istusid kuumoodulisse Eagle (Kotkas), mis hakkas aeglaselt Vaikuse mere poole laskuma. Kui kõrgusemõõdik näitas, et Kuuni on 150 meetrit, lülitas Armstrong automaatjuhtimise välja ning juhtis kuumoodulit käsitsi. 20. juulil, kui Tallinnas näita...
KUUSALU KESKKOOL PÄIKESESÜSTEEMI PLANEEDID Referaat Annaliisa Ande Adler, Helen Bender 8a klass Kuusalu 2015 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………..………………………..3 1. Planeedid…………………………………………….…………………………...3 1.1 Merkuur………………………………………………..……………...…...…....3 1.2 Veenus………………………………………………..…………………………4 1.3 Maa…………………………………………………………………..…………..4 1.4 Marss………………………………………………………………..…………...5 1.5 Jupiter…………………………………………………………..………………..5 1.6 Saturn……………………………………………………..……………………..6 1.7 Uraan…………………………………………………..………………………...6 1.8 Neptuun………………………………………………..………………………...7 Kasutatud materjalid…………………………………………..…………………....8 2 Sissejuhatus Valisime selle teema, sest arvasime et sellest on suhteliselt palju kirjutada ja me mõlemad oleme huvitatud kosmosest. Soovisime teada saada rohkem planeetide ja nende tingimuste kohta. 1. Planeedid Enne praeg...
PÄIKE Koostajad : Vivian Tammearu, Anri Varemäe Kiviõli1.keskkool PÄIKE ON HIIGLASLIK HÕÕGUV GAASIKERA · Kaugus Maast:150 milj. Km · Läbimõõt:1,4 milj. Km · Mass:1,99*1030 kg · Temperatuur:5800k · Kiirgusvõimsus:3,9*1026 W PÄIKESES TOIMUB PÕLEMINE, MIS KESTAB VEEL UMBES 5 MILJARDIT AASTAT Päikese siseehitus: tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude -- konvektsiooni teel. PÄIKE SAADAB MAAILMARUUMI VALGUST Päikeseloide -- kuuma aine väljapaiskumine. Fotod satelliidilt SOHO aastast 1996. Pildid on mõnetunniste vahedega, järjekorras paremalt vasakule. JA SOOJUST PÄIKESEL EI SAAKS TERMOMEETRIGA TEMPERATUURI MÕÕTA SEST KOSMOSELAEV SULAKS PÄIKESE LÄHEDUSES ÄRA PÄIKESE PINNA TEMPERATUUR ON UMBES 6000 KRAADI AGA PÄIKE SEES 100 MILJONIT KRAADI Päikese laigud päikesevarjutus Varjutuse tingimused. Maa, Kuu ja Päike satuv...
Neptuun Neptuun · Kaheksas planeet Päikesest ja diameetri järgi suuruselt neljas. · Nimi Vana-Rooma merejumala Neptunuse järgi. Andmed · Tiirlemisperiood: 164,8 Maa aastat · Diameeter: 49 532 km · Mass: 1, 0243x 1026 kg · Pöörlemisperiood: 16 h 7 min · Kaaslaseid: 14 · Keskmine kaugus Päikesest: 4 497 mil km · Atmosfääri temperatuur: -235o Kaaslased · Viimane kuu avastati 2013. aastal · 1846. aastal avastati Neptuuni kõige suurem kuu Triton · 1949. aastal leiti Nereid · Suuruselt teine kaaslane Proteus Rõngad Väga tumedad Koostis teadmata Huvitavad faktid · Võib omada tahket tuuma · Külastanud ainult üks kosmoselaev · Nähtav vaid teleskoobis · Koostis sarnane Uraanile Huvitavad faktid · Sinaka varjundi annab metaan · Päikesesüsteemi kõige tuulisem planeet · Scooter · Must Laik Täname tähelepanu eest ! Kasutatud kirjandus · http://opik.obs.ee/osa2/ptk09/tekst.html · ...
Kõik meie ümber on suhteline ja piirideta Kõik meie ümber on suhteline ja piirideta. See on mitmeti mõistetav teema, kuid olen selle väitega nõus. Üks hea näide selle kohta, et kõik mis on meie ümber, on piirideta ja suhteline on Suure Paugu teooria. Selle kohaselt sai maailm alguse ca. 15 miljardit aastat tagasi ühe tähe plahvatusest. Alguses oli uus maailm väga väike, aga mida aeg edasi, seda suuremaks paisus ka maailm. 30-ndatel aastatel jõuti teooriani, et universub paisub pidevalt. Selle avastuseni jõudis USA teadlane Ervin Hubble ning ta avastas ka, et mida suurem on galaktika seda suurema kiirusega ta meist eemaldub. Sellest, et Universum paisub pidevalt saab järeldada, et universum on piiritu. Teine näide selle kohta, et kõik meie ümber on piirideta on see, et universumisse võib tekkida väga palju galaktikaid, tähti ja muid objekte. Nende teket ei piira miski. Suhtelisuse kohapealt tõestas saksa teadlane Albert Ein...
Uraan ja Neptuun Click icon to add picture Click icon to add picture U r a a n Uraan Uraani avastamine William Herschel avastas Uraani koduaias omatehtud pikksilmaga algul arvas ta, et see on komeet. Hiljem tuli välja, et see oli Uraan, mida on tegelikult nähtud palju kordi varem, kuid ignoreeritud kui lihtsalt üht tähte. Planeet nimetati alguses kuningas George III auks Georgium Sidus ( ladina keeles 'Georgi täht') Seda nime aga ei jäetud kasutusele ja see nimetati Uraaniks nimi võeti Kreeka jumalatelt nagu ka teiste planeetide omad. Uraan on antiikne Kreeka taevalaotuse jumalus, varaseim ülemjumal, kes oli Kronose (Saturn) ning kükloopide ja titaanide isa (Olümpose jumalate eelkäija). Uraan · Raadius (km): 25559 · Orbitaalne kaugus päikesest(km): 2875038615 · Pöörlemis periood(1=24 hours): 0.718333 · Mass (Miljon tonni): 8.683E+13 · Tihedus (g/kuupcm kohta): 1.29 · Avastati: ...
KULTUUR JA ELU-OLU 1950-1980. AASTATEL 1960-1970 Valitsev mõttelaad, vaimsed suundumused ja hoiakud, uued ideed Inimestel hakkas tekkima rohkem võimalusi ja aega meelelahutuse jaoks. Tavapärasteks muutusid perekondlikud väljasõidud isikliku autoga. Nüüd oli inimestel võimalus vaba aega veeta ja tarbida rohem kui iial varem. Tähtsaks muutus sotsiaalse õigluse idee. Selle tagamiseks pidi otsustavalt majandusellu sekkuma riik. Maailmas domineerisid Keynesi ideed, mis rõhusid võrdsusprintsiibile ja seadsid eesmärgiks sotsiaalsete vastuolude leevendamise. Suuremat tähelepanu pööramist nõuti vaestele, töötutele, immigrantidele, mustanahalistele. Riigi korraldavat kätt oli vaja selleks, et jagada ümber ressursid vaeste kasuks. Näited poliitiliste sündmuste ja laiemalt kogu külma sõja mõjust nendele hoiakutele ning ideedele · Massikultuuri väljakujunemine · Noorte rahutused · Mustanahaliste liikumised · ...
MARSS TUTVUSTUS Neljas planeet alates Päikesest Suuruselt seitsmes Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min Pinnatemperatuur: +25 kuni -125 kraadi Orbiit: 227,940,000 (1,52 AU) Päikesest Diameeter: 6, 794 km Mass: 6, 4219e23 kg AJALUGU Marss on nime saanud Sõjajumalast, punansest värvusest Esimene kosmoselaev, Mariner 4 1965. aastal 1976. aastal kaks Viking maandurit 4. juuli 1997. aasta Marsi Rajaleidja(MarsPathfinder) MAA JA MARSS Marsi raadius on poole väiksem, kui maa oma. Marsi mass on 9 korda väiksem maa omast. Marsi maapinda on natukene vähem, kui maakeral kuiva maad. Marsil on punakas toon tänu rikkalikule raua III oksiidi sisaldusele. (rooste pmst) ATMOSFÄÄR Marss kaotas enda magnetvälja 4 miljardit aastat tagasi. Seejärel on hakanud päikesetuuled ära ...
Tehnika, teadus, leiutised Stella-Maria Kangur Ajajoon Suured inimesed, suured asjad, kaisukarud. 1900-1910 Tsepeliin Tolmuimeja Konditsioneer Valedetektor `Teddy Bear' (Theodore Roosevelt) Neoonvalgus Rasvakriidid Teekotid (Thomas Sullivan) Traktor Relatiivsusteooria (Albert Einstein) Auto kojamehed (Mary Anderson) Värvifotod 1900 tsepeliin Krahv Ferdinand von Zeppelin Suur tulevik Vesinik Hindenburg-suurim õhus liikuv alus, 245m.(3x Airbus A380) Relatiivusteooria Kui 30 km/h sõitvas rongis veereb rongi liikumise suunas pall, mille kiirus vaguni põranda suhtes on 20 km/h, siis raudtee kõrval seisva vaatleja suhtes näib pall liikuvat 20+30 km/h. Kui aga rongi asemel oleks peaaegu valguse kiirusel liikuv kosmoselaev ja palli asemel valguskiir, siis kosmoselaevast väljaspool oleva vaatleja jaoks kiiruste liitumist ei toimu. Valguse kiirus on võrdne kõigi vaatlejate suhtes, sõltumata nende liikumisest valguse allika suh...
MARSS Marss on neljas planeet alates Päikesest ja suuruselt seitsmes. · Orbiit: 227, 940, 000 km (1.52 AU) Päikesest · Diameeter: 6.794 km · On olemas aastaajad · Puudub voolav vesi · Silmaga vaadeldav suur punakas täht. Marsi suurus võrreldes Maaga ANDMED ·Tiirlemisperiood 1.881 aastat ·Kaugus Päikesest 288 milj km ·Mass 0.11 M ·Tihedus 4.0 g/cm³ ·Läbimõõt 0.53 D ·Pöörlemisperiood (ööp) 24h 37min 23s ·Atmosfäär väga hõre, 95% CO2 ·Pinna temperatuur 140 kuni +20ºC ·Magnetväli on olemas ·Kaaslaste arv 2 ·Kaugus Maast 55400 milj km Marss MARSI KAASLASED · Phobos (hirm) · Deimos (õudus) Orbits_of_Phobos_and_Deimos.gif Keskmine läbimõõt 22 km Keskmine läbimõõt 13 km Marss (kreeka keeles Ares) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet nime oma punase värvuse jär...
Juurikaru Põhikool Neptuun 2009 õ.a Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis. See planeet avastati 23. septembril 1846. Neptuuni suurus: Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas planeet. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Muu info Neptuuni kohta: Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad päikesesüsteemis ulatudes 2000km/tunnis. Neptuunil on teadaolevalt 8 kuud. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, k...
Pingelõdvendus. Detente 1. Põhjused · 1970. aastate alguseks oli Lääne välispoliitika jõudnud ummikusse. Sõnades oli kommunismi levikule maailmas küll ägedalt vastu seistud, tegelikult polnud aga suudetud midagi ära teha. Tooge näiteid! · Nõukogude Liit näis tugevamana kui kunagi varem. Tooge näiteid! · Lääneriikides hakkas levima seisukoht, et kommunistliku süsteemi hävitamiseks puudub Läänel jõud ja tuleb õppida sellega koos eksisteerima 2. Sammud · 1966 külastas Moskvat Prantsuse president Charles de Gaulle, kelle eestvedamisel oli Prantsusmaa NATO sõjalisest organisatsioonist välja astunud. De Gaulle võeti hästi vastu, sest Prantsusmaa abil loodeti lääneriikide senist ühisrinnet lõhestada. Kahe riigi vahel hakkas arenema majanduslik ja kultuuriline koostöö. 1971 käis Breznev vastuvisi...
VEENUS Veenus Veenus o Nimi Vanarooma elu- ja armastusjumalanna järgi o Koidu- ja Ehatäht o Maale lähim planeet o Päikesest teine o Mõõtmetelt sarnane Maale o Kaetud läbipaistmatu kollase pilvekihiga o Palju vulkaane ja mägesid o Kõige tulisem (300-400 km/h) o Peegeldab Päikese valgust 77% (2x rohkem kui Maa) o Pole kaaslaseid Päev-Öö o Orbiit ringikujuline o Pöörlemine aeglane, tiirlemisele vastassuunas o Tiirlemisperiood on võrdne 225 päevaga o Päikeseööpäev 117 päeva o Telg orbiidi tasandiga risti (aastaajad puudu) Veenus ja Maa · On peetud Maa kaksikõeks · Veenus on natuke väiksem kui Maa · Mõlemal täheldatakse mõningaid kraatreid suhteliselt noorel pinnal. · Nii Maa kui ka Veenuse tihedused ja keemilised koostised on väga sarnased. · Veenus ei sarnane Maaga sellepärast, et Veenusel puudub vesi. Rõhk ja temperatuur Veenuse atmosfääris (maa...
Saku Gümnaasium MERKUUR Referaat Juhendaja: .......... Koostas: ........ 9. klass ....2010 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus .........................................................................................................................3 .............................................................................................................................................3 Merkuurist üldiselt...............................................................................................................4 Märgatav sarnasus Kuuga....................................................................................................5 Merkuuri iseärasused .....................................................................
Kiirus, teepikkus ja aeg Mõniste kool Sisukord Kiirus Näide Teepikkus Näide Aeg Näide Pildid Kaas õpilastele Vastused Kiirus Kiirus on füüsikaline suurus. Kiirus näitab, kui suure vahemaa läbib keha 1 ajaühikus. Lahendades liikumisülesandeid, võime kasutada valemit Keskmise kiiruse arvutamiseks tuleb läbitud tee pikkus jagada selleks kulunud ajaga. Kiirust mõõdame tavaliselt km/h, m/s, cm/s, m/min. Näide Punkt A on Pärnu ja punkt B on Võru. Teepikkus on 190km.Auto läbis selle maa 2tuunika ja 40minutika. Mis oli auto kiirus? V=190km : 2,40h =79,16km/h Vastus : Auto sõitis 79,16 kilomeetrit tunnis. Teepikkus Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Tähised s on teepikkus, v on kiirus ja t on aeg. Valem on s = v t Näide Tramm sõitis 120km/h. Ta sõitis 2tunndi ja 5minutit. Mis oli selle maa teepikkus...
Disposal of Nuclear Waste Mattias Allpere 5.b Radioactive waste is waste that contains radioactive material.Radioactive wastes are usually the by-product of nuclear techology and they are the remnants of nuclear fission. There are different types of nuclear waste.Low-level waste,intermediate-level waste and high-level waste.Radioactivity diminishes over time.Low-level waste is stored in sealed facilities for hours,days or weeks,but high-level waste stays isolated for thousands of years,it is buried deep underground. Radioactive waste comes from different sources as used nuclear fuel and from nuclear weaponry.If contracted, it will cause radiation sickness. http://en.wikipedia.org/wiki/Acute_radiation_syndrome Radioactive waste is also planned to be d...
Rahel Kallas 2013 KOSMOSETEHNOLOOGIATE ARENG LÄBI SAJANDITE Ajalugu Klaudios Ptolemaios(87-150 pKr.) astronoomiaraamat(tähekataloog), kosmoses tiirleb kõik maa ümber Brahe(1546-1543)- parallaks Mikolaj Kopernik(1473-1543) päikesesüsteemi keskmes pole maa, vaid päike Hans Lippershey leiutas teleskoobi 1608 Galileo Galilei vaatas I läbi teleskoobi taevast Johannes Kepler(1571-1630) orbiidid on ellipsikujulised Isaac Newton(1642-1727) gravitatsioon W. Ja C. Herschel päike üks täht tohutu suures lamedas Galaktikas, kataloogisid tuhandeid tähti ja udukogusid 17. sajand Teleskoop Teleskoobi leiutas Hans Lippershey 1608. aastal. Newtoni reflekor Isaac Newton 1672, peapeeglilt tulev valgus suunatakse kaldpeegli abil teleskoobi küljel asuvasse okulaari. ·süstikuga "Discover y" 24. aprillil 1990 saadeti taevasse Hubble kosmoseteleskoop 20. sajand Satelliit Orbitaalmehaanika, GPS ES...
NEPTUUN Rasmus Roos NEPTUUN · Kaheksas ning viimane planeet päikesesüsteemis · Nagu gaasilistele planeetidele kohane, esinevad seal tormid, mis võivad ulatuda 2000 km/h · Nimetatud Vana-Kreeka vetejumala Neptunuse järgi ANDMED · Diameeter: 49 532 km · Mass: 1,0243x10^26 · Atmosfääri temperatuur: -214*C · Ööpäev: 16 tundi ja 7 minutit · Aasta pikkus: 164,8 Maa aastat · Kaaslaste arv: 13 AVASTAMINE · Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier · Le Verrieri poolt antud arvutuste järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aastal. · Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja ka inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis · Tegelikult oli Neptuuni vaadelnud juba umbes 1800 aastal prantslane Joseph de Lalande, kes ei taibabanud oma avastuse sisu. VÄLIMUS · ...
NEPTUUN Rasmus Roos NEPTUUN · Kaheksas ning viimane planeet päikesesüsteemis · Nagu gaasilistele planeetidele kohane, esinevad seal tormid, mis võivad ulatuda 2000 km/h · Nimetatud Vana-Kreeka vetejumala Neptunuse järgi ANDMED · Diameeter: 49 532 km · Mass: 1,0243x10^26 · Atmosfääri temperatuur: -214*C · Ööpäev: 16 tundi ja 7 minutit · Aasta pikkus: 164,8 Maa aastat · Kaaslaste arv: 13 AVASTAMINE · Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier · Le Verrieri poolt antud arvutuste järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aastal. · Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja ka inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis · Tegelikult oli Neptuuni vaadelnud juba umbes 1800 aastal prantslane Joseph de Lalande, kes ei taibabanud oma avastuse sisu. VÄLIMUS · ...
Tallinna Sikupilli Keskkool 4. klass Ariana Kaseleht Neptuun Tiia Kaunis Tallinn 2009 1 Sisukord Avastamine.....................................................................................................................4 Neptuuni andmed...........................................................................................................5 Neptuuni kaaslased ja rõngad.........................................................................................6 Triton..............................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus........................................................................................................8 2 Sissejuhatus Neptuun on kaheksas ehk viimane planeet meie päikesesüsteemi...
Veenus Üldandmed · Orbiit 108,200,000 km päikesest · Diameeter 12 103,6 km · Mass 4,869*1024 · Kõige ringikujulisem orbiit Huvitavaid fakte · Nimi tuleneb antiikajast · Veenus oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet · On heleduselt kolmas objekt taevas · Esimesena külastas Veenust kosmoselaev Mariner 2 1962 aastal · Pinna temperatuur on 2x suurem kui Merkuuril · Puudub magnetväli · Pole looduslikke kaaslasi Pöörlemine · Veenuse aasta kestab 243 Maa päeva · Veenuse pöörlemisperiood on ajaliselt ühtlustunud tema orbiidiperioodiga · Veenus on Maa poole alati sama küljega, kui need on üksteisele lähimas punktis · Veenus pöörleb aeglaselt ja tavapäratult vastassuunaliselt Maa "kaksikõde" · Mõnevõrra väga sarnased: · Diameeter on 95% Maa diameetrist · Mass 80% Maa massist · Mõlemal täheldatakse kraatreid suhteliselt noorel pinnal · Maa ja Veenuse tihedus ja...
Veenus 1, Veenus on teine planeet Päikesest ja suuruselt kuues meie Päikesesüsteemis. Veenuse orbiit on kõige ringikujulisem Päikesesüsteemi planeetide hulgast, ekstsentrilisusega vähem kui 1%. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. orbiit 108,200,000 km (0.72 AU) Päikesest diameeter: 12,103.6 km mass: 4.869e24 kg 2. Veenus (Kreeka: Aphrodite; Babüloonia: Ishtar) on armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenust tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Nagu Merkuurigi puhul, arvati ka Veenusest, et on olemas kaks erinevat taevakeha: Eosphorus ehk hommikutäht ja Hesperus ehk Õhtutäht. Esimene kosmoselaev, mis külastas Veenust oli Mariner 2 1962 aa...
Neptuun Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest.Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast.Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal.Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuun'i tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril. Planeedi asukoha arvutamine põhines ...
Kosmoselendude ajalugu 2020 Sissejuhatus ● Mehitatud ja mehitamata kosmoselennud ● Mehitatud kosmoselennud - Nõukogude Liidu Sojuzi programmi ja USA kosmosesüstikute programmi raames, Rahvusvahelise Kosmosejaam. ● Mehitamata kosmoselende sooritavad kosmosesondid ● Mehitamata kosmoseaparaadid võivad töötada kaugjuhtimisega või olla täiesti iseseisvad Esimene lend ● 03.11.1957 ● Nõukogude Liit ● Moskva tänavakoer kahe aastane Laika ● Teadlased ei teadnud siis, kas kosmoselend on inimestele ohutu ● Laika suri hirmust ja kuumusest paar tundi pärast õhku tõusmist Laika. Allikas: https://time.com/3546215/laika-1957/ Esimene inimene kosmoses ● 12.04.1961, Nõukogude Liit ● Juri Gagarin Vostok 1 pardal ● 108 minutit, Maa orbiidil ● Poldud kindlad, kuidas kaaluta olek pilooti mõjutab; Juri Gagarin. Allikas: ...
NEPTUUN Koostaja: Kärt Laeneste Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ning on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Planeet nimetati Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal 1800 prantslane Joseph de Lalande, kes aga ei taibanud oma avastuse sisu. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas ja massilt kolmas. Diameeter: 49 532 km (ekvatoriaalne) Mass: 1,0243×1026 kilogrammi 17,147 Maad Pöörlemisperiood: 16 tundi ja 7 minutit Tiirlemisp...
Tallinna 32.keskkool Neptuun Koostaja: Hannela Melis 2016 Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine Kõige huvitavam, mida kuni viimase ajani Neptuunist teati, oli planeedi avastamise lugu. Füüsika- ja astronoomiaõpikud armastavad sellest pajatada kui klassikalise füüsika ja taevamehaan...
Kui puuduks hõõrdejõud Mida me näeks, kui poleks hõõrdejõudu? Õige oleks öelda, et me ei saakski midagi näha, sest meid endid polekski. Kuidas me saakski olla? Hõõrdeta pole võimalik liikuma hakata ja seistagi saaks ainult täiesti perfektselt joondatud masskesemega esemed. Kõndimisest ei oskaks me unistadagi, kui me mingi ime läbi üldse olemas oleks. Riideid ei saaks olla, sest kui kiudude vahel poleks hõõret, siis ei saakski kangad koos püsida, rääkimatagi õmblustest jne. Mutrid keerleksid poltidelt iseenesest maha, mõjutudes ainult gravitatsioonist (eeldades, et see oleks meil olemas, sellises utoopilises olukorras). Poleks hõõrdumist ei saaks meil olla isegi mitte pinnavorme, sest nii liiv, kui kõik muu vajuks ühtlaseks pinnaks (jättes arvemstamata, et kivimite tekkeks on vaja et nad oleks esmalt aja jooksul kokku tambitud ja püsiks see mõnda aega paigal). Seega oleks meil täiesti sile, täiuslik, kera kujuline Maa, nagu vedelikupall....
Teleskoobid Kosmoselaevad Sondid ja kulgurid Kosmosejaamad Teleskoop (< vanakreeka tle 'kaugele, kaugel' + skope 'vaatan') on vahend kaugete objektide uurimiseks. Optiline teleskoop on optiline instrument, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust. Teleskoobid suurendavad kaugete objektide näivaid nurkmõõtmeid ja objektide näivat heledust. Teleskoopide optiline skeem koosneb ühest või rohkemast kumerast optikaelemendist - läätsest või peeglist. Optilise skeemi üles anne on koondada elektromagnetilist kiirgust fookusesse, kus tekib kujutis, mida on võimalik vaadelda ja reeglina ka jäädvustada. Optilisi teleskoope liigitatakse valgust koondavate elementide põhjal kolmeks. Refraktori puhul kasutatakse objektiiviks koondavat läätse. (Galilei teleskoop, Kepleri teleskoop) Reflektoril on objektiiviks nõguspeegel.(Newtoni teleskoop (1668) Katadioptrilistel teleskoopidel ...
Päikesesüsteemi suurim planeet, olles 3 korda massiivsem kui kõik teised planeedid kokku.Oma mõõtlete, keemilise koostise ja energiabilansi poolest on Jupiter midagi tähe ja planeedi vahepealset.Jupiteril on 16 kuud millest lo , suuruselt teine kuu on Päikesesüsteemi vulkaaniliselt aktiivseim objekt ( kaheksa tegutsevat vulkaani, meteoriidikraatrid mis on kaetud väljavoolanud laavaga. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud). Enamik neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat. Rõngaste osakesed koosnevad jääst, mis on segatud metaani ja ammoniaagiga. Osakeste suurus kõigub mikromeetrist kilomeetrini. Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem. ...
Sissejuh: Albert Einstein, nii eri- kui ka üldrelatiivsusteooria looja, sündis 1879. aastal Saksamaal Ulmis. Tal õnnestus saada Bernis Sveitsi patendiametis nooremeksperdi koht. Just selles ametis kirjutas ta 1905. aastal kolm artiklit, mis üheltpoolt vallandasid teaduse alustes kaks revolutsiooni. Need olid pöörakud, mis muutsid meie arusaamist ajast, ruumist ja kogu tegelikkusest. SISU: 19. sajandi lõpus kujutlesid teadlased, et ilmaruum on täidetud pideva ollusega, mida kutsuti eetriks. Valguskiiri ja raadiosignaali peeti eetrilaineteks, nii nagu heli on õhus levivad rõhulained. Kuid üksjagu katseid ei toetanud seda mõttekäiku. 1905. aasta juunis kirjutatud artiklites, mis tõid Einsteinile tippteadlase maine, jõudis ta järeldusele, et kui pole võimalik kindlaks teha, kas ilmaruumis liigutakse või püsitakse paigal, muutub eetri mõiste üldse ülearuseks. Ta lähtus postulaadist, et kõik vabalt liikuvad vaatlejad täheldavad loodusseadu...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Allan Pertel SATURN Referaat Juhendaja: Sven Jürgenson Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Saturn paistab Maalt kui hele kollane täht. Kosmosesondid on toonud uut teavet selle värvika planeedi kohta, millel on hämmastav rõngaste süsteem ja suur kuupere. OMADUSED Suuruselt teine ja Päikese poolt kuues planeet Saturn on gaashiid, mille moodustab põhiliselt vesinik. Tema väline pind ei ole tahke, vaid kujutab endast ammoniaagi-, vee- ja metaanipilvede kogumeid, mille teevad värviliseks fosfor ja mõned teised elemendid. Neid pilvemoodustusi ümbritseb udu, mis peidab tormist ilmastikku enda all. Mõned ilmastikuhäired on nähtavad ka Maalt. Umbes kolm korda sajandis häirivad planeedi pinda raevukad tormid. Need on nähtavad heledate laikudena p...
Kogu Tõde Kuust Ladina keeles Luna ehk Kuu, asub meist keskmiselt, vaid 384 400 km kaugusel. Suurim kaugus 406 700 km, väikseim 356 410 km. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Läbimõõduga 3476 km ja massiga 7,35 x 1022 kg on Kuu läbimõõdult ligi neli korda ja massilt 81 korda väiksem kui Maa. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- korrastatud ideesüsteem, propageerib kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia: · seletab ja hindab olemasolevaid tingimusi · orienteerib inimesi ühiskondlikkus elus · pakub neile programmi ON SEOTUD VÕIMU JA VALITSEMISEGA! Ülesanded: · pole kunagi neutraalne · seletab ühte ühiskonna viisi, peab seda ainuõigeks · annab hinnangu eksisteerivale olukorrale, seda õigustades või hukka mõistes (selet,hind,õig) · loob pildi ideaalsest ühiskonnast ning pakub teid selle saavutamiseks Ideoloogiate levikut mõjutavad: · pakutavate ideede sobivus oma aegruumi · oskuslik propaganda Propaganda on oma ideedele või uskumustele toetuse hankimiseks arendavat tegevust. Ideoloogiate põhiteemad: · erakonna või liikumise teoreetiline platvorm · ideoloogia struktuuri neli koostisosa: maailmavaade valitsemine ...
ATMOSFÄÄR Maa atmosfäär ehk õhkkond on sadade kilomeetrite kõrguseni ulatuv liikuv õhumass. Päikesekuumus hoiab selle liikvel. Kui Päikest poleks, langeks õhk jäise 6 meetri paksuse lumehangena maapinnale. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele. Õnneks hoiab Päike Maa ümber hõljuva atmosfääri alles. See on inimeste jaoks kui paljukihiline kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks. Atmosfäär sisaldab ka sobivas segus gaase, mida me hingame. Kõige levinum on neist lämmastik, sellele järgneb koguseliselt hapnik. Õhus sisaldub ka väikesel, kuid olulisel määral veeauru ja süsinikdioksiidi, lisaks tillukesi tolmuosakesi. Neid hoiab kinni Maa gravitatsiooniväli. Ulatudes enam kui 700 kilomeetri kõrgusele, koosneb atmosfäär viiest kihist: altpoolt ülespoole suundudes on ne...
UNIT6 - - Distribution of weight raskuse jaotamine - Belt- rihm - Chain kett - To keep breaking pidevalt katkema - Effort jõupingutus - Currently käesoleval ajal - Option- valik - Advantage eelis - AWD- nelikvedu - To power tööle panema - To control kontrollima - Interrelationalship tihe seos - Power plant jõuseade - Power train jõuülekandesüsteem - Running gear veermik - Control sytem kontrollsüsteem - Subsystem- allsüsteem - Fuel system toitesüsteem - Exhaust system väljalaskesüsteem - Lubrication system määrde-õlitussüsteem - Cooling system jahutussüsteem - Drive system veosüsteem - Clutch- sidur - Differential diferential - Drive shaft- rattavõll , veovõll - Suspension vedrustus - Shock absorber - amortisaator - Support system tugiimissüsteem - Steering system juhtimissüsteem - Brake system pidurisüs...
KOSMOSETEHNOLOOGIA ARENG Autor: Martin Luik Loomad kosmoses(1) Nõukogude Liidus: · Algas Saksamaalt sõjasaagina saadud rakettidega 1951. aastal. · Esimesena startisid 22. juulil 1951 Dezik ja Tsõgan. · Suborbitaalne lend. · 29 suborbitaalset lendu. · 3. novembril, Baikonuri kosmodroomilt, Sputnik 2 kosmoselaev, pardal koer Laika. Loomad kosmoses(2) Nõukogude Liidus: · Laika - Segavereline, umbes kolmeaastane emane koer, kelle sugupuust ja noorusest pole midagi teada. · Eelistati hulkuvaid koeri. · Laika elas kosmoses vaid viis kuni kuus tundi ning suri kuumuse ja stressi tagajärjel. Loomad kosmoses(3) Nõukogude Liidus: · 1968. aasta septembris õnnestus Zond 5 pardal olnud kilpkonnadel, putukatel ja pärast möödalendu Kuust elusana Maale tagasi jõuda. Loomad kosmoses(4) Ameerikas: · Raketiga lendas esimesena reesusahv Albert 11. juunil 1948. · Kolm aastat varem kui koerad Nõukogude ...
ESIMENE INIMENE KOSMOSES Rainis Jõepera Vitali Zolotoi Kristjan Kirpu Kristjana Saage Ain Int Sisukord Esimene inimene kosmoses Ettevalmistus Lend Elu peale lendu ESIMENE INIMENE KOSMOSES VENEMAA 12.aprill 1961 esimene inimene kosmoses JURI GAGARIN ETTEVALMISTUS Mark Gallai, kes neid lennukis ette valmistas, on öelnud: "Igast lennuväepolgust oleks võinud valida kakskümmend niisugust lendurit. Kahekümnest pretendendist valiti välja kuus, Koroljov kiirustas väga, sest olid andmed, et 20. aprillil 1961 saadavad oma inimese kosmosesse ameeriklased. Ja sellepärast määrati start ajavahemikule 11. ja 17. aprilli vahel 1961. Kes kosmosesse lendab, see määrati kindlaks viimasel h...
Tauri Põlluäär 9.klass Neptuun Üldandmed Neptuun on nimetatud Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, ,,Voyager 2" 25. augustil 1989. aastal. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846 aasta 23.septembril. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Avastamine Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
