Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

" koraal" - 242 õppematerjali

koraal – kirikulaul  313 aasta – Milano edikt - kristlus lubatud ning ametlik usk  Gregorius I – elas 540-604 aasta (6. saj. II pool). 590. aastal sai paavstiks.
thumbnail
2
docx

Reekviem, missa, protestantlik koraal

Missa tähendas algselt ainult katoliku kiriku jumalateenistust, mis koosneb kolmest peatoimingust: preestri sisenemisest, leiva ja veini ohverdamisest altaril ning armulauast kogudusele (tegemist on nn ohvriteenistusega, mis sümboliseerib püha õhtusöömaaega.) 4.-5. sajandil hakati neid toiminguid ka lauludega saatma. Missal on kindel üleshitus, selle lõplik väljakujunemine võttis aega sajandeid. Missa osad jagunevad ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium koosneb 5-st osast, mille tekstid ei muutu kogu kirikuaasta vältel: 1) Kyrie eleison (issand, halasta); 2)Gloria in excelsis Deo (au olgu jumalale kõrges); 3) Credo in unum Denum (mina usun ühte jumalat); 4)Sanctus (püha) / Benedictus (kiidetud olgu); 5) Agnus Dei (jumala tall). Propiumi osad sõltuvad kirikuaastast ja pühakute päevadest. Neid esitatakse ordinariumi osade vahel vaheldumisi Evangeeliumi luge...

Muusika
25 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mõisted

aaria ­ instrumentaalsaatega vokaalsoolo a cappella ­ mitmehäälse vokaalmuusika esitamine kooriga akustika ­ õpetus helist, selle tekkimisest ja omadustest alt ­ madal naishääl arranzeerimine ­ helitöö ümberseade avamäng ­ muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö ballett ­ lavakunstiliik bariton ­ tenori ja bassi vahepealne meeshääl barokk ­ 1600-1750 a Euroopas levinud kunstistiil bass ­ madalaim meeshääl bel canto ­ laulmisviis burdoon ­ katkematult kaasa helisev bass conserto grosso ­ barokiajastu mitmeosaline orkestriteos courante ­ 3-osalises taktimõõdus kiire barokisüidi osa diapasoon ­ lauluhääle või muusikariista heliulatus dirigent ­ orkestrijuht dissonants ­ ebakõla duett ­ teos kahele duo ­ kahe instrumendi ansambel duur ­ rõõmsakõlaline helilaad dünaamika ­ helitugevuse muutumine falsett ­ eriliselt kõrge laulmisviis forte ­ valjusti gigue ­ barrokksüidi kiireim osa Gregoriuse laul ­ roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgil...

Muusika
65 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Žanr ja vorm muusikas (mõisted, 9. klass)

klass) Zanr ­ muusikateose liik Vorm ­ muusikateose ülesehitus Ambrosiuse hümn ­ värsstekst, vabaltvoolav, kaunistustega meloodia Gregoriuse koraal ­ korrapärane meetrum puudub, proosatekst, ühehäälne, saateta, ladinakeelne Organum ­ mitmehäälne (põhihääleks Gregooriuse laul, teine hääl laulab kõrgemalt/madalamalt) Motett ­ mitmehäälne, pillid saatsid, tekstid olid sageli eri keeltes Missa ­ katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm, keeruline ülesehitus Reekviem ­ surnute mälestuseks kirjutatud missa Protestantlik koraal ­ ümberseatud tekstidega saksa rahvalaulud, ladina keelest tõlgitud ja kohandatud Gregoriuse koraalid Oratoorium ­ ulatuslik kontserdteos solistidele, koorile ja orkestrile, sisu edastatakse ilma lavastuseta Passioon ­ koorile, solistidele ja orkestrile kirjutatud teos, mille sisuks on Kristuse kannatused Kantaat ­ mitmeosaline teos koorile ja solistidele või...

Muusika
68 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Muusika mõisted

Gregorius ­ suurim keskaja muusik, kirjutas palju koraale , puudus taktimõõt. Tema koraale noodistati, olid algses noodikirjas. Missa ­ oli ja on üx tähtsamaid liturgilse muusika anre. M tähendas algselt katoliku kiriku jumalateenistust. M 3 põhiosa: preestri sisenemine; leiva ja veini ohverdamine altarile; armulaud kogudusele. 4-5 saj hakati neid toimingui saatma lauluga. M-l on kindel ülesehitus, lõplikult kujunes välja 14 saj-x. Muutumata M osad: Kyrie Eleison (issand halasta) ­ palve, missa vanim osa; Gloria in excelsis deo (au olgu Jumalale) ­ kiidulaul; Credo in unum deum (ma usun jumalasse) ­ usutunnistus; Sanctus/Benedictus (püha/kiidetud olgu) ­ kiidulaul; Agnus Dei (jumala tall, halasta meile) ­ palve. Propriumi osad sõltuvad kirikuaastast ja pühadest. Neid esitatakse Ordinaariumi osade vahel, vaheldumisi evangeeliumi lugemisega. Reekviem ­ leinamissa. Algselt oli R leina jumalatee...

Muusika
14 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keskaja muusika 10.klass

klassile) Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Püha Ambrosiusega. Esimeseks muusikat käsitlenud filisoofiks võib pidada Püha Augustinust. Kristlus legaliseeriti 313.aastal. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrikontorid, näiteks Tours, St. Gallin, Mitz. Liturgia ­ poeetiliselt töödeldud piiblilõik missa ­ igapäevane peamine jumalateenistus katoliku kirikus ordinarium ­ muutumatu missa osa proprium ­ vastavalt kiriku kalendrile muutuv missa osa. Missa muusikalised osad: I Kyrie Eleison ­ Issand halasta II Gloria ­ Au olgu Jumalale kõrges III Credo ­ Usun ainsasse Jumalasse IV Sanctus/Benetictus ­ Püha/Kiidetud olgu V Agnus Dei ­ Jumala Tall Eesti heliloojatest on kirjutanud missasid Urmas Sisask (nt. Missa nr 3) ja Arvo Pärt. Gregoor...

Muusikaajalugu
86 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Muusikalised mõisted 10.klass

Aaria ­ vokaalsoolo ooperis Libreto ­ Ooperi, opereti või muusikali A cappella ­ instrumentaalsaateta täielik tekst vokaalmuusika Madrigal ­ 14.saj. Ilmalik lauluvorm Aktsent ­ rõhk Menuett ­ 3.-osalises taktimõõdus vana Allegro ­ elavalt Prantsuse tants Alt ­ madal naishääl Mezzosopran ­ Näishääl Avamäng ­ sissejuhatav osa muusikalisele Missa ­ Mitmeosaline muusikateos (katoliku teosele kiriku jumalateenistus) Bariton - Meeshääl või vaskpuhkpill Modulatsioon ­ Ühest helistikust teise Bekarr ­ Märk, mis tühistab dieeside ja suurdumine bembollide mõju Moll ­ Minoorne helilaad Cantabile ­ Laulvalt Motett ­ Polüfooniline mitmetekstiline laul Concerto grosso ­ Soolopillide ja orkestri...

Muusika
75 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Muusika mõisted

Ühendab mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik MÕISTED süzee, kujutav kunst. Aaria ­ Blues ­ jazzmuusika vorm, algselt Põhja-Ameerika neegrite kaeblik, aeglase tempoga laul. iseseisev orkestri Concerto grosso ­ mitmeosaline teos, mis põhineb soolopillide rühma ja orkestri vastandamisel. saatega vokaalne Duo ­ helitöö kahele instrumendile. soolo-osa ooperis, Ekspressionism ­ suund. Mis väljendas ühiskondlikke olusid. oratooriumis. Fuuga ­ polüfooniline teos, mis põhineb lühikesel teemal, imitatsioonil. Enamasti esitatakse teema fuuga alguses järgemööda Atonaalsus ­ kõigi häälte või pillide poolt. Kindel häälte arv, mis ei muutu fuuga jooksul. halitööl puudub Gregooriuse koraal ­ vaimulik, saateta, ühehäälne koorilaul. Laulsid ainult mehed. põhitoon ehk toonika. H...

Muusika
83 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Keskaeg

 Rahvaeeposed – kangelaslaulud nt. Laul minu Cidist, Rodriga, Niebelungide laul(germaani), Eddo laul(skandinaavia), rolandi laul(prantsuse).  Rahvaluule.  Rüütlikirjandus. Trubaduuride ajastu Prantsusmaal – trubaduurid ja truväärid. Kultuur  Rooma lagunemine.  Frangi kuningriigi tekkimine – Euroopa selginemine. Valitseja Karl Suur – tekib kodanlus.  Ülikoolide teke. Keskaja kujutav kunst ja arhitektuur 2 põhisuunda:  Gooti ja Romaani  Skaraalarhitektuur – kiriklik  Profaanarhitektuur - ilmalik Gooti (12-16 sajand)  akRoosen, teravkaar, kõrged ehitised, lääne fassaad kõige ilusam, palju kunsti teoseid.  Näiteks: Chartres(pildil), Piisa katedral. Romaani (10.-12. sajand)  Basiilikad – kirikute t...

Muusikaajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Keskaja muusika

a. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid. Gregorius I ­ Rooma paavst, kes ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise ülesehituse kord Missa- igapäevane keskne jumalateenistus Missa ordinariumi osad: 1) Kyrie eleison/Christe eleison- issand halasta; palve 2) Gloria in exselsis- kiitus; au olgu jumalale kõrges 3) Credo- mina usun(ainsasse jumalasse) 4) Sanctus/Benedictus-püha, kiidetus olgu 5) Agnus Dei(qui tollis)-jumalate all; palve Missa osad: 1)ordinarium 2)proprium 3)epistel/evangeelium Gregoriuse laul Gregoriuse laul: Keel- ladina keele proosa tekst Esituslaad- ühehäälselt, retsideeriv(-kõnelähedane laul) Rütmika- tekstist lähtuv rütm, puudub ühtne taktimõõt Meloodika- laused algavad tõusva meloodilise käiguga(ehk algusvormeliga) ja lõpp...

Muusikaajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Muusikaajaloo mõisted

Aaria ­ ulatuslik soolonumber, saatega vokaalmuusika zanr A cappella ­ vokaalteoste esitamise viis, millel puudub instrumentaalsaade Avamäng ­ muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö Ballett ­ koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse muusika ja tantsu abil Concerto grosso ­ barokiajastu mitmeosaline orkestriteos Dünaamika ­ helitugevuse muutumine Folkloor ­ rahvaluule Gregoriuse laul ­ ühehäälne liturgiline laul Harmoonia - kooskõla Homofoonia ­ ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika ­ mittesakraalne muusika Improvisatsioon ­ hetkelooming Instrumentaalmuusika ­ heliteos esitatakse muusikainstrumentidega Interpreet ­ muusikateose esitaja Kammermuusika ­ ühele esitajale loodud muusika Kantaat ­ mitmeosaline piduliku iseloomuga teos Kontsert ­ ulatuslik mitmeosaline teos ühele ja mitmele soolopillile, orkestrile Koraal ­ kirikulaul Kvartett ­ 4-mängijast koosnev ansambel Kvintett ­ 4-mängijas...

Muusikaajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaa...

10.klassi ajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Muusikaajalugu KESKAEG(alguseks), ilmalik muusika, inimese maailmapilt, varakristlikud laulutüübid, noodikirja kujunemine, mitmehäälsus, vaimuliku muusika iseloomustus

a Rooma impeeriumi jagunemine vi *476.a Lne-Rooma riigi langemine 4-10saj eelromaaniline aeg(kristlike ideede levik) 10-12romaani aeg(kpsus) 13-14gooti aeg(leminekuperiood) INIMESE MAAILMAPILT *Mtologiseeritud ruum igapevaelus arvestatakse leloomulike jududega *Iga nhtus on millegi smboliks ja smbol on samavrne vastava nhtusega nt(Peotis mulda smboliseerib maavalduse leminekut uuele omanikule; Kirik paikneb lne-ida suunaliselt) *Autor ei oma thtsust thtsam on tegu nt(tuntuimautor anonymos;Tagurpidine perspektiiv) *Kunst peab inimest mjutama nt(Kapp-altar kogub suletud asendis energiat; Gooti kiriku vlvid suunavad energia inimesele kirikus) VARAKRISTLIKUD LAULUTBID Psalm laul, mille tekst prineb Vana Testamendi Taaveti lauludest Hmn uuemale vaimulikule luulele loodud laul Gregooriuse koraal katoliku kiriku liturgiline laul(1hlne, mehed laulavad, ladina keeles, teksti vhe , vabameetrum, hele silbile vasta...

Muusikaajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Muusikaajalugu - viimane periood arvestus

Muusikaajalugu Rahvalaul · Palju tõdesid, mis pole otse välja öeldud · Peab võrdselt kunstmuusikaga austama · Iga laul on kordumatu · Sisaldab kogu ajalugu · Aitavad maailma lahti mõtestada · Oluline: · Tekst ­ põlvkondade teadmised, väljendusrikas, peast lauldud, mõttekordus ehk parallelism ehk ümberütlemine, peidus kombed ja tavad, oma tõlgendus · Vorm ­ korrastajaks värsimõõt, esimene silp tugev, teine nõrk · Rütm ­ mõjutab viisi ja meloodiat ehk tooni ehk mõnu ehk häält, viisi vähem kui teksti · Algriim ­ alliteratsioon (konsonantide kordumine) või assonants (täishäälikute kordumine); ei pea olema kõikides värssides · Skandeerimine ­ teksti sobitamine värsireale · Retsitatiivsed ehk kõnelähedased laulud · Muusika intanatsioon kasvab välja kõne intanatsioonist · Palju improviseerimist · Legaius ­ ettehaarav sisseas...

Muusikaajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Muusika liigid, vaimuliku muusika ülevaade, koraal, missa.

liik ­ määrab, kellele on teos loodud. Muusika jaguneb: 1) vokaalmuusika ­ esitatakse lauldes 2) instrumentaalmuusika ­ esitatakse pillidel 3) vokaal-sümfooniline muusika ­esitavad solistid, koor ja sümfooniaorkester 4) Kammermuusika -väiksele koosseisule loodud muusika ­ kammerkoor, kammerorkester Vorm määrab teose ülesehituse (nt. Salmilaul ­ salm+refrään). Muusika jaguneb:1) ilmalik ja 2) vaimulik -seotud piibliga, muusikaline palve. Liturgia ­ jumalateenistuse läbiviimise kord. Koraal ­ vaimulik laul Gregoriuse koraal ­ keskaja kirikulaul, mille loojaks Rooma paavst Gregorius Suur. Tunnused. *ladina keeles *1-häälne *a capella (ilma pilli saateta) *puudub taktimõõt Organum ­ esimene mitmehäälne kirikulaul, kus ülemiseks hääleks gregoriuse koraal, alumine hääl liigub paralleelselt...

Muusika
10 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Muusika

saj. vahetusel tekkis olulise mitmehäälsuse vormina motett. · Motett tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse (Palestrina), mis põhjustas katoliku kiriku võitluse moteti vastu ja 13. Sajandi lõpul tõrjuti motett kirikust välja ,,kompositsiooni keerukuse tõttu". Seega oli motett lakanud täitmast liturgilise laulu põhiülesannet-kanda liturgilist teksti. · Juhtus ka nii, et motetiks ühinesid kergemeelne armulaul, rahva tantsulaul ja koraal . Sageli kujutasid motetid endast ilmalikku mitmehäälset laulu. · Populaarseks seltskonnalauluks kujunes nn. naljamotett. Noodikirja areng · Kuna laule koormati nii palju, hakati olulisemaid laule kirja panema. · 7. sajandil tulid neumad ehk märgid, millega pandi noote kirja, nende abil tähistati rütmi ja meloodia liikumise suunda. · 10. Sajand tuli kasutusse esimene noodijoon, see oli punane ja tegi kindlaks Faa noodi...

Muusika
15 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Motett

B 2012 Mitmehäälne vokaalteos Arenes välja organumist 12.-13. sajandil Prantsusmaal Algselt kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti Motetid võisid olla nii ilmalikud kui ka vaimulikud Ladinakeelse tekstiga Alumises hääles põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal Põhimeloodia kohal teised hääled, mida võis olla 2-3, aga ka kuni 5 Ülemistel häältel olid kõigil erinevad tekstid ja ka häälte rütm oli erinev Keskaegsed motetid olid ühesuguseid rütmifiguure kordavad (isorütmilised) Sageli esines motetis selliseid kohti, kus kaks häält teineteist kajana jäljendasid Motetiks võisid ühineda kergemeelne armulaul, rahva tantsulaul ja koraal Sageli kujutasid motetid endast ilmalikku mitmehäälset laulu Motett tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse, mis põhjustas katoliku kiriku võitluse moteti vastu ja 13. sajandi lõpul tõrjuti motett kirikust välja "kompositsiooni keerukuse tõ...

Muusika
8 allalaadimist
thumbnail
1
doc

MUUSIKAAJALUGU 1. kursus

kursus RENESSANSS Tööleht nr. 8 INSTRUMENTAALMUUSIKA ARENG Renessansiajastul hakkab instrumentaalmuusika kiiresti arenema. · 15. sajandil tekkisid väikesed orkestrid, mis koosnesid põhiliselt puhkpillidest. · Need orkestrid mängisid ...koori..-teoseid, sest pillidele veel muusikat ei kirjutatud. · 16. sajandit nimetati ,,...............-sajandiks". Vajadus tantsumuusikat mängivate orkestrite järele oli suur ja seetõttu olid 16. sajandi orkestrid juba suuremad,puhk.- pillidele lisandusid 1) keelpillid 2) klavessiiin. 3) orel. Kirjutatakse juba spetsiaalselt pillidele muusikat. · TANTSUSÜIT ­ mitmeosaline teos, mis koosneberineva karakteritega tantsudest. · Ajastu lemmikpill oli Lauto, sest seda peeti inimhäälele kõige lähedasemaks................................................................................................................... ...................... MK -...

Muusika ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muusika arvestuse vastused

Nimeta muusikaajaloo perioodid ja stiilid alates 13. saj.( stiil+ sajandid) /3p. gooti: 13-16. saj; renessanss: 14-17 saj I pool; barokk: 17-18 saj I pool; klassitsism: 18 saj II pool; romantism: 19 saj; 20-21 saj: impressionism, neoklassitsism, ekspressionism, modernism 2. Askeetlik iluideaal ( tunnused ja kus väljendus) / 1p. askeetlik iluideaal - õblukesed, kõhetud inimesed, tagasihoidlik, pilgud alla peidetud, ilu on ALATI riietega kaetud askeetlus, rangus väljendus gooti stiilis nt arhitektuuris 3. Gooti stiil (kuidas väljendus arhitektuuris) / 1p. Kõrged tornid - Jumalale lähemal; kirjud mosaiikaknad; ukse kohal rosett 4. Gooti arhitektuuri näiteid Eestist ja mujalt Euroopast. (vähemalt 4) / 2p. Tallinna vanalinn; Kuressaare linnus; Kirikud: Kihelkonna, Karja, Pöide, Muhu, Valjala, Kaarma, Oleviste, Niguliste, Pühavaimu, Kiek in de Kök, Jumalaema; Kölni katedraal 5. Gregooriuse koraal (millal tekkis, mõiste ja omadused)...

Muusika
120 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Muusika kordamislehed 10. klassile

Tämber- kõla värv. Harmoonia- moodustavad saatehääled. Tempo- esituskiirus. Keskaja periodiseering 4.-10. sajand- eelromaaniline aeg - toimus kristlike ideede levik(rooma impeeriumis kuulutati ristiusk lubatuks). 10.-12. sajand- romaani aeg - (küpsus). 13.-14. sajand- gooti aeg ­ (üleminekuperiood). Keskaja vaimulik muusika Aluseks on kristlus, millest sai aastal 313 rooma impeeriumis ametlik lubatud usund. Kohe alguses puudus kirikus poliitiline ühtsus, tekkisid 2 suunda: ida- ja läänekirik, mis kasutavad erinevaid liturgia- ja laulutüüpe. Kogu edasine jutt puudutab läänekirikut, mis oli levinud endise rooma impeeriumi aladel. Kus sai kristlus alguse? Juutidelt. Mille poolest sarnanevad judaism ja kristlus? 1 jumal. Millistele pühadele raamatutele need usundid toetuvad? Piibel. Keskaja inimese maailmapilt -ruum on mütologiseeeritud ­ igapäevaelus arvestatakse üleloomulike jõududega. -ig...

Muusikaajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Muusika mõisted

Kontsert ­ soolopillile ja orkestrile kirjutatud 3 osaline teos. Avamäng ­ iseseisev, üheosaline, sonaadivormis orkestri teos. Keelpillikvartett ­ 2 viiulit, vioola ja tsello 4 osaline. Sonaat ­ ühele pillile, enamasti 3 osaline Concerto grosso ­suur kontsert, mitmeosaline instrumentaalteos, kus suuremale pillide rühmale on vastandatud soolopilliderühm, taval 3 osaline- kiire, aeglane, kiire. Prelüüd ja fuuga ­ sissejuhatav pala fuugale, polüfooniline instrumentaalteos, 4häälne, üks muusikalineteema. Oratoorium ­ kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, sarn ooperiga kuid puudub lavalinetegevus, kostüümid ja dekoratsioonid, vaimuliku sisuga, jutustatakse piiblilugusid. Kantaat ­vokaalteos solistidele, koorile ja orkestrile 1) ilmalikudkantaadid 2)vaimulikudkantaadid . Motett ­ polüfooniline laul, mitmehäälne zanr Gregooriuse...

Muusikaajalugu
5 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun