Õe vastuvõtule pöördub 66. aastane naisterahvas, kes kaebab sümptomitena palavikku, valusid rinnus, külmavärinaid ja 2 nädalat kestnud köha. Visuaalsel vaatlusel märkab õde, et patsiendi huuled ja küüned on sinaka tooniga. Anamneesi võttes selgub, et patsient suitsetab umbes pool pakki päevas ning alkoholi ja narkootikume ei tarvita. Kopsude auskulatsioonil on kuulda raginaid ning pulssoksümeetria näitab SpO2 92%. Õde kahtlustab kopsupõletikku, mille tõttu määrab õde patsiendile diagnostikaks rindkere röntgenülesvõtte ja vereanalüüsid.
Pulmonoloogilise haige juhtumiuuring 1. Selgita emfüseemi patofüsioloogiat. Emfüseemi definitsioon: terminaalsetest bronhiooiidest distaalsema ohuruumi pöördumatu alveoolivaheseinte suurenemine destruktsiooni tagajärjel. Emfüüsem ehk kopsupuhitumus põhjustab gaasivahetuses osalevate alveoolide hulga vähenemise. Tahtliku, ainevahetusele mittevastava kopsude ventilatsiooni suurendamisega gaasivahetust oluliselt ei paranda, sest sellega saavutatav kõrgem hapniku osarõhk alveolaargaasis hemoglobiini küllastust oluliselt ei suurenda. Samal ajal eraldub organismist rohkem süsinikdioksiidi, kui seda ainevahetuses tekib, arteriaalse vere CO2 osarõhk ja sisaldus veres langeb, areneb hüpokapnia, mis võib esile kutsuda ajuveresoonte ahenemise ja sellega kaasuva peapöörituse tunde. Pat. : 1. Tsentrilobulaarne emfüseem 2. Panlobulaarne emfüseem 3. Paraseptaalne emfüseem 4. Ebaregulaarne emfüseem Et. : ...
KORDAMINE Hingamiselunditesse toimivad ravimid 1. Kuidas toimub hingamise füsioloogiline regulatsioon organismis? Kuidas saadakse organismis toimuva kohta infot ja kuidas muudetakse vastavalt sellele hingamise sagedust ja sügavust? Hingamist reguleerib piklikaju hingamisekskus, mis saadab käsklusi hingamislihastele. Hingamiskeskus saab teavet olukorra kohta organismis kemoretseptorite kaudu, mis reageerivad keemilistele stiimulitele. 2. Kuidas ja kus toimub gaasivahetus (CO2, O2)? Gaasivahetus kopsude ja vere vahel toimub alveoolides. Alveoole ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. Nende vaheline sein on õhuke ja gaase läbilaskev. Kapillaarides voolab hapnikuvaene veri. Alveoolides on hapniku kontsentratsioon tunduvalt suurem. Kontsentratsioonide vahe tulemusena tungib hapnik alveoolist kapillaari. Veres ühineb hapnik erütrotsüütidega, mis hapniku üle keha laiali kannavad. Sarnaselt hapniku tungimisega verre liigub süsi...
TSÜSTILINE FIBROOS Anna-Maria Belousova, 12. kl Seletus Tsüstilinie fibroos e. mukovistsidoos Cystic fibrosis, mucoviscidosis (ingl.k) Hingamiselundite ja seedesüsteemi harvaesinev pärilik ainevahetushaigus, mis põhjustab paljude kehavedelike viskoossuse tõusu. Ülevaade Kõige sagedasem eluiga lühendav geneetiline haigus valgel rassil Esinemissagedus Euroopas 1:2000 Eestis 1:4500 Haigus algab tavaliselt lapseeas ning raskete vormide puhul on haigete eluiga lühike. 85-95%-l kopsuvorm, 10%-l soolevorm (seotud häirega kõhunäärme töös) Keskmine eluiga 31 a. Tekkepõhjused ja -mehhanismid Geenidefekt 7 kromosoomi pikal õlal Bronhiaalnäärmed toodavad liiga paksu ja viskoosset sekreeti, mis ummistab väikesi bronhe, sp lisanduvad kergesti ka infektsioonid Kujuneb hingamishäire Kopsukoes areneb kopsupuhitus, hiljem kujuneb ka sidekoestumine Kaasuvad h...
1. KORDAMISKÜSIMUSED HINGAMISELUNDITE SÜSTEEMIST 1. Selgitage hingamise mõistet ja tähtsust. Hingamise all mõistetakse füsioloogilist protsessi, mis kindlustab organismi kudede hapnikuga varustamist ja vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaasist. Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet. 2. Nimetage hingamiselundid (järgnevuses) ninaõõs cavum nasi kõri larynx hingetoru trachea peabronhid bronchi, principales kopsud pulmones http://image.wistatutor.com/content/feed/ 3. Kuidas jaotuvad hingamiselundid vastavalt talitlusele? * pärishingamiselundid need on kopsude alveoolid, kus toi...
HINGAMINE Karin Baskin Terviseteaduste ja Spordi Instituut Tallinna Ülikool 2006 www.astma.ee/kopsud/ Hingamisprotsess jaguneb · VENTILATSIOON (väline hingamine) · GAASIVAHETUS KOPSUDES · GAASIDE TRANSPORT VERES · GAASIVAHETUS KUDEDES 1 VENTILATSIOON · Sissehingamine Välimised roietevahelised lihased Sisemised kõhrevahelised lihased Diafragma e. vahelihas · Väljahingamine Seesmised roietevahelised lihased Kõhulihased Kopsude ventilatsioon VE = VT x f Rahuolek 6 - 10 l/min Kehaline töö 120 ja enam l/min · Hingamise sügavus · Hingamissagedus e. hingamismahust Rahuolek 10 -18 Sissehingamismaht · Lastel 20 -30 Vä...
HINGAMISELUNDKOND Hingamisteed ninaõõs neel neel nina kõri kõri suu kopsud hingetoru hingetoru kopsutorud kopsutorukesed kopsud Hingamiselundkonna ehitus: http://www.mediaspin.com/bodysystems/resp_menu.html Nina ja neel Hingamisteed algavad ninaõõnega. · nina limaskesta veresooned soojendavad õhku · limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe · limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja Seetõttu esineb sagedasti ülemiste hingamisteede haigusi (nina, neel) Kõri Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu õhu liikumisel häälekurrud võnguvad ning tekib heli Hingamiselundid hingetoru parem kops ...
5. HINGAMISELUNDID Ene Linn, Terje Arula 5.1. Mõisted Apnoe - hingamatus, hingamispaus, hingamise lakkamine. Düspnoe - hingeldus. Tahhüpnoe - hingamissageduse kiirenemine. Bradüpnoe - hingamissageduse aeglustumine. Kussmauli tüüpi hingamine - sage sügav hingamine koos abilihaste kasutamisega, näiteks hüperventilatsioon respiratoorse atsidoosi korral (Wong 2008). Cheyne-Stokesi tüüpi hingamine - periooditi sügav ja tugev, kuid reeglipäraselt mõneks sekundiks nõrgenev või hoopis katkev hingamine. (Kallas jt 1999, Wong 2008.) 5.2. Hingamiselundkonna objektiivse läbivaatuse metoodika ja hindamine Lapse läbivaatuse teostamisel on alati oluline teha hingamiselundite läbivaatust, sest hingamine on inimese tähtsaim elamistoiming, mis tagab ka teiste organite normaalse funktsioneerimise. Hapnikurikas veri jõuab kopsudest südamesse, sealtkaudu ajju ja kõikidesse teistesse organitesse ning tänu kopsualveooli...
Hingamiselundkond (konspekti koostamisel on kasutatud allpoolnimetatud autorite väljaandeid). Hingamist saab vaadelda organismi ja raku tasandil (rakuhingamine), viimane on käsitletav kui toitainete bioloogiline oksüdatsioon. Hingamine organismi tasandil on gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. See on otsesemalt seotud hingamislihaste tööga ning õhu liikumisega kopsudesse/kopsudest välja. Hingamine saab toimuda hingamiselundite ja vereringeelundkonna koostööna: kopsudes toimub vere rikastumine hapnikuga ja vabanemine CO2-st, teistes kudedes vastupidine protsess. Rakuhingamisel kasutatakse O2 toitainete lagunemissaaduste oksüdatsiooniks, mil vabanev energia salveatatakse ATP (adenosiintrifosfaadi) keemilistesse sidemetesse. Rakuhingamise lõpproduktid on CO2 ja H2O. Inimese hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, ninaneel, kõri (larynx), hingetoru (trahhea), kopsutorud (bronhid) ja kopsud. Ninaõõnes (cavum nasi) sissehingatav ...
Hingamine Hingamine Hingamine on gaasivahetus meie ja meid ümbritseva õhu vahel. Rahulikus olekus hingavad täiskasvanud 12 kuni 16, lapsed kuni 25 korda minutis. Hingamine laiemas, füsioloogilises tähenduses haarab kõiki protsesse, mis tagavad hapniku jõudmise õhust mitokondritesse ja seal moodustuva süsihappegaasi jõudmise õhku. C6 H12 06 + 6O2 6 H 2O + 6CO2 + energia ninaõõs neel kõri hingetoru kopsutorud kopsutorukesed kopsud Hingamiselundkonna ehitus: http://www.mediaspin.com/bodysystems/resp_menu.html Hingamisteed algavad ninaõõnega. Seetõttu esineb sagedasti ülemiste hingamisteede haigusi (nina, neel) nina limaskesta veresooned soojendavad õhku limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. kõris paiknevad häälekurrud ja häälepi...
KK Hingamiselundkond KORDAMISKÜSIMUSED HINGAMISELUNDITE SÜSTEEMIST 1.Selgitage hingamise mõistet ja tähtsust. Hingamise funktsioon täidab väliskeskkonna ja organimsi vahel gaasivahetuse ülesannet. Sisse hingame hapniku ja välja süsihappegaasi. Hingamine on väga tähtis kuna hapniku on vaja meie kehal pidevalt ja suures koguses. 2.Nimetage hingamiselundid (järgnevuses) nii eesti kui ladina keeles * Ninaõõs- cavum nasi *kõri- larynx *hingetoru- trachea *peabronhid- bronchi principales *kopsud-pulmones 3. Mida mõistetakse kopsuhingamise all? See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri(ventilatsioon). Siia kuulub ka gaasivahetus al...
Kordamisküsimused 1.Kirjelda seedimist suus ja tee hamba joonis nimetustega. Kõigepealt suhu sattunud toit peenestatakse mehaaniliselt, et seda oleks kergem pärast lõhustada. Mälumisel seguneb toit süljega. Sülg muudab toidu libedamaks ja süljes sisalduva ensüümi amülaasi toimel (lõhustab süsivesikuid) hakkavad toitained lõhustuma. Joonis: 2. Kirjelda seedimist maos ja kaksteistsõrmiksooles.(maks ja kõhunääre) Maos algab ka valkude lõhustumine soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul. Magu mahutab korraga üsna palju toitu ning see võimaldab olla inimestel pikemat aega söömata. Lagundatud aminohapped imenduvad maost verre ja kantakse keharakkude juurde. Neist saab hiljem rakkudes ehitada juurde kehale vajalikke valke. (nt tärklis ja rasvad) Maost liigub toit peensoolde. Peensoolde avanevad sapijuha ja kõhunääre, mis toodavad teisi vajalikke seedeensüüme. Kõige aktiivsem on seedimine peensoole alguses ehk kakstei...
BIOLOOGIA HINGAMISELUNDKOND Hingates saab organism õhust hapnikku ja vabaneb rakkude elutegevuses moodustunud süsihapegaasist ning väikesest osast veest, mille me hingame välja veeauruna. Inimene hingab põhiliselt kopsudega, sest naha osa hingamises on ligikaudu 1-2%. Hapnikuga varustab organismi hingamiselundkond. Toidu seedimisel on üks verre imenduv lõppsaadus glükoos. Glükoosi kui ka hapniku kannab veri rakkudesse. Kui glükoos rakudes hapniku toimel lõhustub, vabaneb selles talletunud energia ning moodustuvad süsihappegaas. Seda nimetatakse rakuhingamiseks. Glükoos + hapnik = süsihappegaas + vesi+ energia Rakuhingamisel saadakse energiat. HINGAMISTEED: 1) ninaõõs 2) neel 3) kõri 4) hingetoru 5) kopsutorud (bronhid) 6) kopsud alveool ehk kopsusomp - kopsu väiksem ehitusüksus, mille membraani kaudu toimub õhu ja vere vahetus KOPSUDE EHITUS Kopsude käsnj...
Hapnikumahtuvus- Suurus- 20, 4 ml. Seda üheks mõjutavaks teguriks on hemoglobiini tase veres. Homoglobiin võimaldab verel hapniku siduda ning transportida. 11. Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskuse talitlus. Kopsude ventilatsioon reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus,millel eristatakse sisse-ja väljahingamislihaste tööd juhtivaid inspiratoorseid ja ekspiratoorseid neuroneid. 12. Hingamise muutused kehalisel tööl. -kopsude ventilatsiooni tõus - vere hapnikumahtuvuse tõus- tõuseb, kuna veres hemoglobiini hulk suureneb - maksimaalne hapniku tarbimine- treeningu tulemusel suureneb - anaeroobne lävi (4 mmol/l, 160-175 lööki minutis) Treeningu tulemusena saab hemoglobiini hulka tõsta(et suurendada vere hapnikumahtuvust käivad sportlased kõrgmäestikes treenimas) 13. Hapnikuvôlg. Juhul kui hingamine ei suuda rahuldada kudede O2 varustamist, s.o. O2 vajadus minutis on suurem
ESIMENE 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab kolm kihti endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks (kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd ...
ESIMENE 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab kolm kihti endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks(kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesel...
VRE Elundkond mis võimaldab vere pidevat ringlemist organismis Koosneb südamest,verest ja veresoontevõrgustikust Veri viib toitaineid ja hapnikku kõigisse kudedesse ja kannab ära jääkained Vere teekond on 8-kujuline- verivoolab läbi kopsude ja suundub ülejäänud kehasse . Punalibledel kulub keskmiselt vähem kui minut kogu vereringe läbimiseks. VRE koosneb suurest ja väikesest VRE-st V.VRE ehk kopsuVRE * vere liikumine südamest kopsudesse ja tagasi.Hapniku vaene suundub kopsudesse,mööda 2 arterit mida nim. paremaks/vasemaks arteriks . Kopsude kapillaaridest küllastub veri hapnikuga ja vabaneb süsihappegaasist. Hapniku rikas veri aga mööda kahte paremat/vasemat (kokku 4) kopsuveeni tagasi südamesse ja pumbatakse sealt veri kehasse laiali. V.VRE on ebatavaline,sest seal ei kanna arterid ,mitte hapniku rikast ja veeni hapniku vaest verd nagu tavali...
Hingamiselundid HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM RESPIRATOORNE SÜSTEEM Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet ja koosneb järgmistest elunditest: ninaõõs cavum nasi kõri larynx hingetoru trachea peabronhid bronchi principales kopsud pulmones ( kops - p u l m o; parem ja vasak kops pulmo dexter et sininster) Vastavalt talitlusele jaotatakse hingamiselundid: * päris-hingamiselundid - need on kopsude alveoolid, kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel * hingamisteed - kõik teised ülalnimetatud elundid, millede ülesandeks on sisse- ja välja- hingatava õhu juhtimine Kliinilises praktikas on tavaks ninaõõnt koos neelu ninamise osa ja kõriga nimetada ülemisteks hingamisteedeks; hi...
Ülevaade Kopsuvähk on pahaloomulistest kasvajatest niis uremuse kui haigestumuse osas meeste seas esimesel kohal. . Üldiselt on kopsuvähk väga tõsise prognoosiga haigus. TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID Kopsuvähi peamine tekkepõhjus on suitsetamine - 9 juhul 10 on tekkepõhjuseks olnud suitsetamine. Kopsuvähki haigestumise riski tõstab ka nn. passiivne suitsetaminee. suitsetajaga ühes ruumis viibimine. On leitud et sigarettide suitsetamise ja vähi tekke vahel on küllaltki tugev doosist sõluv suhe, st. mida rohkem suitsetada, seda tõenäolisemalt tekib vähk. Neil, kes näiteks suitsetavad 1 paki sigarette päevas on võrreldes mittesuitsetajatega 20 kordne risk haigestuda kopsuvähki. Endise suitsetaja risk haigestuda kopsuvähki hakkab langema alles 5 aastat peale suitsetamisest loobumist. Teisteks riskifaktoriteks on tööstuses esinevad kantserogeenid ehk vähiteket soodustavad ained: asbest, radoon, arseeni-, kroomi-, nikliühendid. Suitsetamine ...
KT I Füsioloogia 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda ja kaks vatsakest. Südame ülesanne on pumbata verd. Venoosne hapnikuvaene veri juhitakse südamesse, sealt liigub see kopsudesse, kus see annab ära CO2 ja saab O2 ning siis pumpab süda arteriaalset verd kogu kehasse laiali. Sel viisil saavad kõik organid/koed varustatud hapniku ning toitainetega ja samas vabaneda jääkainetest. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism – koe või raku võime erutuda, temas endas tekkivate impulsside mõjul. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi lihasrakke kodade kaudu vatsakestesse kaasneb...
Hingamine Hingamine hoiab sind elus. Sa hingad ööpäevas 20 000 korda-seda on üsna palju. Kõik inimesed vajavad eluks gaasi, mida nimetatakse hapnikuks. Seda gaasi sind ümbritsevas õhus. Sisse ja välja Kui sa hingad sisse, tõmbad sa oma kopsud õhku täis. Õhus olev hapnik läheb verre, reisib su kehas ringi ja annab sulle energiat. Kui sa hingad välja, surud sa õhu kopsudest välja. Õhus olnud hapnik on ära kasutatud. Selle asemele on tulnud gaas, mida su keha ei vaja-süsihappegaas. Kopsud Sul on kaks kopsu, mida kaitsevad luud, mida nimetatakse roieteks. Kopsude all on vahelihas ehk diafragma. Kui sa sisse hingad, liigub vahelihas alla-ja roided väljapoole, tehes kopsude paisumisruumi. Kas tead? Magades hingad sa palju aeglasemalt kui üleval olles. Vagusi olles ei vaja su keha palju hapnikku. Kui sa jooksed, siis vajab keha palju rohkem hapnikku ja su hingamine kiireneb. ...
Füsioloogia Kontrolltöö Nr 2 variant II 1) Kopsude ventilatsioon .. on õhuhulk, mis läbib kopsusid ühe minuti jooksul. VE=VTxf (VT hingamismaht; f hingamissagedus) 2) Hingamismaht .. on õhu hulk, mis läbib kopsusid ühe hingamisega. Koosneb sissehingamis- ja väljahingamismahust. Tähistatakse: VT. - rahuolekus: ca 400-600 ml - kehalisel tööl: ca 4-5 l 3) Kopsude jääkmahtuvus .. on õhuhulk, mis jääb kopsudesse, hingamisteedesse peale maksimaalset väljahingamist. Ca 1500 ml. 4) Gaasivahetus kopsudes toimub .. partsiaalrõhkude olemasolu tõttu, mis muutuvad vastavalt sellele, kui tugevalt sisse- ja/või väljahingatakse. .. alveoolides. 5) Maksimaalne hapniku tarbimine .. on tingitud enamasti kehalisel tööl, mil organism vajab kõige enam hapnikku. Maksimaalse hapniku tarbimise piir lõppeb siis, kui tekib hapnikuvõlg ehk kui organism ei saa enam nii palju hapnikku, kui te...
Tööleht.hingamiseludkond. 1.tagab gaasivahetuse oranismi ja välsikeskonna vahel. 2.koosneb:1)hingamisteed(ninaõõs,nina kõrvalurked.neel,kõri hingetoruja bronhid 2)kopsud 3.1minuti jooksul käib kopsutest läbi 5-8 l õhku 4.kehalise pingutuse ajal võib hingatava õhu hulk tõusta 25- 100 l minutis 5.Sisse peab hingama nina kaudu,sest läbi ninaõõne liikudes muutub õhk puhtamaks,soojemaks ja niiskemaks. 6. Hingamine on vajalik sest hapniku abil lõhustatakse rakkudest toitaineid ning saadakse seeläbi eluks vajalik energiat. 7. kopsude valdav osa koosneb imepisikestest õhukanalitest ehk bronhioolidest mis lõppevat alveoolitest. 8.alveoolides imentub hapnik(o2)verre ja organismis moodustunud süsihappegaas(co2)liigub verest alveoolitesseja hingatakse välja. Nina kõrvalurked-sisaldavad õhku,ninaõõs on nende kaudu koljuluuga ühendatud;urgete seinad on limaskestaga vooderdatud Alveoolid on tillukesed kotikujuli...
Spiromeetria on kõige lihtsamaks kopsude funktsionaalse uurimise meetodiks. Spiromeetria võimaldab määrata vitaalkapatsiteeti. Spiromeetria / spirograafia erinevus on selles, et spirograafia korral väljendatakse leidu graafiliselt spirogrammina ja on võimalik määrata ka hingamise üksikute komponentide muutusi: mahu vähenemist, gaaside difusiooni häireid, bronhide läbitavuse vähenemist. Täiskasvanu kopsumaht on normaalselt rahuolekus 5-7 l/min. vanus - vananedes näidud langevad kasv ja kaal - kõik spirograafilised uuringud on seotud keha mõõtmetega keha asend - kopsude maht muutub kehaasendi muutudes (sõltub diafragma asendist) lihaste treenitus sugu - enamus funktsiooni näitajaid on naistel madalamad võrreldes meestega suitsetamine hingamisteede haigused aastaaeg ja päevane rütm - vitaalkapatsiteet tõuseb hommikul ja hakkab langema pärast lõunat 2 tundi ilma stimulante toiduaineteta, Hoiduda ...
Kopsud Tegijad: Sander Reimal ja Kevin Maranik Kopsudest · Kopsud on paariselund · Inimese kaks kopsu on ehituselt erinevad · Kopsude valdav osa koosneb imepisikestest õhukanalitest ehk bronhioolidest, mis lõpevad alveooliga · Kopsude töö on hingamine Kuidas toimub hingamine Hingamiselundkond Vereringe Keha rakud Seedeelundkond Veri kannab Rakuhingamisel glükoos kopsudest hapniku ja lõhustub hapniku toimel, seedeelundkonnast mille tagajärjel vabaneb glükoosi rakkudesse. energia. Õhu teekond organismis · Ninaõõs · Neel · Kõri · Hingetoru · Kopsutorukesed · Kopsud Õhu liikumine organismis ninaõõs neel kõri hingetoru bronhid kopsu...
Kontrolltöö nr. 2 küsimused 1. Kopsude ventilatsiooniks nimetatakse. Millest sõltub?s Õhuvahetus väliskeskkonna ja kopsu alveoolide vahel ehk minutimaht. Sõltub hingamise sügavusest e hingamismahust ja hingamissagedusest. 2. Hingamise sagedus. Rahuoleku näit, muutumise piirid Hingamistsüklite arv ühes minutis. Rahuolek 10 -18 · Lastel 20 -30 · Väikelastel 30 40 · Vastsündinud 40 -50 (sest kopsumaht on väike) 3. Kopsude eluline mahtuvus, selle osad Eluline mahtuvus ehk vitaalkapatsiteet (VC) koosneb: Hingamismaht Sissehingamise reservmaht Väljahingamise reservmaht 4. Funktsionaalne jääkmahtuvus, tema tähtsus hingamisprotsessis Funktsionaalne jääkmahtuvus (FRC) pärast tavalise sügavusega väljahingamist kopsudesse jääv ruumala. Koosneb: Väljahingamise reservmaht Jääkmaht Selles ruumalas uuendatakse ...
Suitsetamine ja rasedus Tartu Tervishoiu Kõrgkkool Tartu 2015 Statistika 15,8% naistest on igapäevasuitsetajad ja 6,9% juhusuitsetajad (2014. a.) Rasedusega arvele tulnud naistest suitsetas 10,6% (2008.a.) 1,6% neist lõpetas suitsetamise 1. trimestril Ülejäänud 9% ei suutnud loobuda Ühel kuuest enneaegselt sündinud lapsest on ema raseduse ajal suitsetanud Suitsetamise negatiivsed pooled: Munarakud ei taastu Ema jagab sündimata lapsega platsenta kaudu ka mürke Kahjustavad emaka, platsenta, nabaväädi veresooni – kokkutõmbed Lootel tekib puudus toitainetest, O2- st Sünnikaal väike – surm Enneaegne sünd 14% enneaegseid sünnitusi ja 30% alakaalulisi beebisid on emade rasedusaegse suitsetamise tagajärg Kõrge oht kaasa sündinud arenguhäireteks suhtlemis-, õppimishäired hüperaktiivsus Lapse kopsude kahjustumine Hingamishäired, astma Immuunsüsteemi nõrgenemine Laps varakult nikoti...
HINGAMISELUNDKOND Anatoomia Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet. Koosneb järgnevatest elunditest: NINAÕÕS cavum nasi KÕRI larynx HINGETORU trachea PEABRONHID bronchi principales KOPSUD pulmones Vastavalt talitusele jagatakse hingamisteed kaheks: 1. Päris-hingamisteed kopsude alveoolid, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. 2. Hingamisteed kohad, kus õhk liigub. Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati õhuga täidetud. Seespoolt on hingamisteed vooderdatud limaskestaga, mis on varustatud ripsepiteeliga. Limaskest osaleb sissehingatava õhu puhastamises ja hoiab teda niiskena ning soojendab. Väline hingamine toimub ringkere rütmiliste liigutuste tõttu. Sissehingamisel satud õhk hingamisteede kaudu kopsu alveoolidesse ja väljahingamisel nendest välja. Hapnik jõuab kehasse tä...
Kahepaiksete kordamisküsimused 1. Mõisted Kõigusoojasus- loom, kelle kehatemperatuur sõltub väliskeskkonna temperatuurist Kehavereringe- osa vereringest, mis varustab kogu keha hapnikkurika verega Kopsuvereringe- osa vereringest, milles veri rikastub kopsudes hapnikuga Arteriaalne veri- hapnikurikas veri Venoosne veri- hapnikuvaene veri Segaveri- kui arteriaalne veri ja venoosne veri osaliselt segunevad Kehaväline viljastumine- munarakud viljastuvad kehast väljaspool Kulles- konna vastne, elab vees ja hingab lõpustega Moone- looma arengu käigus toimuv kuju ja eluviisi põhjalik muutus 2. Kala ja konna sarnasused. Mõlemad elavad vees. Konn võib ka elada maismaal. Mõlemad on kõigusoojased. Kala kehakateks on soomused ja konnal paljas limanäärmetega nahk. Kala hingab lõpustega. Konna vastsel on ka lõpused, aga hiljem need kaovad ning konn hakkab hingama kopsude ja nahaga. Kala s...
VERERINGEELUNDKOND JA SÜDAME EHITUS Vereringe elundkonna moodustavad veri, veresooned ning süda. Vereringe ülesanded: · Kindlustab pideva ainevahetuse · Seob kõik organismi osad tervikuks · Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku ja hormoone · Aitab ühtlustada kehatemperatuuri Süda Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Süda on neljaosalin. Parem koda ja parem vatsake on vasakust vatsakesest ja vasakust kojast eraldatud vaheseina abil. Südame parem pool on hapniku vaene, kuna sinna suubuvad kehaveenid ja südame vasak pool on aga hapnikurikas, kuna sinna suubuvad kopsuveenid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Süda töötab rütmiliselt EKG elektrokardiogramm VERESOONED JA VERERINGE Veresooned on torujad...
Astmaga lapse õendusabi Astma on krooniline hingamisteede haigus, mida põeb umbes 10% lastest. Haaratud on trahhea ja bronhid, põhjustades õhuvoolule ajutise takistuse. Haiguse peamiseks tunnuseks on hingamisteede põletik ning ülitundlikkus, mis mõjutab kogu trahheobroonhiaalsüüsteemi, avaldades kõige enam toimet väikestesse ning keskmise suurusega bronhidesse. Põletik toob kaasa trahhea ja bronhide sisepinna turse ning suurendab limaeritust, mille tagajärjeks on hingamisteede kitsenemine. Astmal on tugev geneetiline eelsoodumus (Abrahams 2006). Astma põhjustab lapsele vaeva ja kannatusi, sh ärevust ja hirmu ägedate haigushoogude ees, piirab eakohaseid tegevusi, paneb lapse end tundma eakaaslastest erinevana ja sunnib teda pikka aega ravimeid kasutama (Abrahams 2006). Haigusnähud: Väikelastel on esmassümptomiteks korduvad köhahood, eriti kehalisel pingutusel või külmakäes, ka öine k...
Iseseisev töö nr 8 Astmaga lapse õendusabi Astma on krooniline hingamisteede haigus, mida põeb umbes 10% lastest. Haaratud on trahhea ja bronhid, põhjustades õhuvoolule ajutise takistuse. Haiguse peamiseks tunnuseks on hingamisteede põletik ning ülitundlikkus, mis mõjutab kogu trahheobroonhiaalsüüsteemi, avaldades kõige enam toimet väikestesse ning keskmise suurusega bronhidesse. Põletik toob kaasa trahhea ja bronhide sisepinna turse ning suurendab limaeritust, mille tagajärjeks on hingamisteede kitsenemine. Astmal on tugev geneetiline eelsoodumus (Abrahams 2006). Astma põhjustab lapsele vaeva ja kannatusi, sh ärevust ja hirmu ägedate haigushoogude ees, piirab eakohaseid tegevusi, paneb lapse end tundma eakaaslastest erinevana ja sunnib teda pikka aega ravimeid kasutama (Abrahams 2006). Haigusnähud: Väikelastel on esmassümptomiteks korduvad köhahood, eriti kehalisel pingutusel või ...
Vereringe elundkond Vereringe elundkonda kuuluvad veri, veresooned ja süda. Vere ringlemine kehas kindlustab: Tänu südame pumpamisele ringleb veri organismis. Aordis on vere voolamiskiirus suurem. Kõige aeglasem vere voolamine on kapillaarids. Keskmine kiirus veenides. Süda apikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel, teda kaitseb rinnakorv. Südant ümbritseb südamepaun, mis on täidetud vedelikuga. See vähendab südame töötamisel hõõrdumist. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks. Kummalgi pool on koda ja vatsake. Süda on 4 osaline. Vasakusee poolde suubuvad kopsuveenid, paremasse kehaveenid. Kummagi vatsakese ja koju vahel on ühendus, mille vahel on klapid. Südamelöök on südamelaste kokkutõmme. Südametsükkel: kodade kokkutõmme---vatsakeste kokkutõmme---südame lõtvumine Elektikardiogramm on graafiline üleskirjutus. Südamelöökide sagedus sõltub keha ehitusest, selle olekust ja veel mitmetest teguritest. Arteri...
Veresooned ja vereringe Sandra Ivanov Inimesel on suletud vereringe: Ø See tähendab, et südamest välja paisatud veri liigub kogu kehas vaid mööda veresooni. Jätke meelde! Veresoonte põhitüübid: Vere ringlus Kapillaari Arterid Veenid Süda d Vere ringlus: http://www.youtube.com/watch?v=oE8tGkP5_tc&feature=related o Veresooned on torujad elundid o Veri ringleb kehas ainult ühes suunas Tähtis! Arterid: o Arterid viivad verd südamest organitesse o Südamest väljuv suur arter (AORT) haruneb aina peenemateks arteriteks o Arterites (välja arvatud kopsuarterites) liigub hapnikurikas veri o Arterite seinad on paksud, tugeva lihaskihiga ja elastsed o Arterite seinad venivad ja tõmbuvad kokku vastavalt vere paiskumisele südamest , seda o...
KONTROLLTÖÖ II Mõisted: koda, kamber, kuhu veri siseneb vatsake, vatsakese kaudu väljub veri südamest südamepaun, ümbritseb südant, selle õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. elektrokardiogramm, Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus. arter, on veresoon mida mööda liigub veri südamest eemale veen, on veresoon mida mööda liigub veri südamesse tagasi kapillaar, - veresooned mis ühendavad artereid veenidega suur vereringe, e. kehavereringe Läbib kogu keha (pea, käte, jalgade ja siseelundite veresooned). väike vereringe,e. kopsuvereringe Läbib ainult kopsude veresooned erütrotsüüt, e. vere punalibled, tuumata rakud mis transpordivad hapnikku hemoglobiin, (verevärvnik) on punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku leukotsüüt, e. vere valgelibled – tuumaga värvusetud rakud mis kaitsevad haigustekitajate eest trombotsüüt, e. vereliistakud osal...
Rakuhingamiseks on vajalik glükoos ja hapnik. Hapnikku saadakse õhust ja glükoosi seeditud toidust. Veri kannab hapniku ja glükoosi rakkudesse, kus rakuhingamisel glükoos lõhustub hapnikus osavõtul ning selle tagajärjel eraldub energia. Hingamisteed algavad ninaõõnega, mille jaotab kaheks pooleks vahesein. Ninaõõs on märg ja limane ning sinna külge kleepuvad tolm ja bakterid. Limaskesta ripsmekesed suunavad need väljapoole. Ninaõõne ülesandeks on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Läbinud ninaõõne ja neelu (neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed), liigub sissehingatav õhk kõrisse. Kõri koosneb erinevatest kõhredest, mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Kõri läbib ainult õhk, sest toidu või joogi neelamisel suleb klapp hingamisteed. Kõri alumises osas on häälekurrud. Nende vahele jääb häälepilu, mis on kõri kitsaim koht. Helid tekivad siis, kui läbi häälekurdude surutav õhk hakkab võnkuma. Kõrist liigub sisseh...
Sissehingamine Sissehingamise ajal diafragma tõmbub kokku (kontraheerub) ja liigub allapoole samal ajal kontraheeruvad ka välised roietevahelised lihased ja tõstavad roided üles ja väljapoole. Rindkereõõs selle tagajärjel laieneb külgedele, üles kui allapoole; ja rõhk rindkereõõnes muutub võrreldes eelnevaga negatiivsemaks. Rindkereõõne laienemise ja rõhu langemise tõttu liigub väljapoole ka pleuraväline leste. Rõhk pleuraõõnes langeb ja liigub järele väljapoole ka kopsukude. Kopsusisene ruumala suureneb ja rõhk kopsudes langeb, õhk imetakse atmosfäärist trahhea ja bronhide kaudu kopsudesse ongi toimunud sissehingamine! Väljahingamine Väljahingamise ajal diafragma lõtvub, liigub ülespoole ja omandab kuplikuju, rindkereõõne ruumala väheneb, lõtvuvad välised roietevahelised lihased, seesmised lihased tõmbuvad kokku. Roided langevad allapoole ja rindkereõõne ruumala väheneb ka külgsuunas. Rõhk rindkereõõnes, pleuraõõnes ja kopsudes tõus...
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on organismi sisekeskkonna suhteline püsivus. Konstantsena hoitakse: · glükoosi kontsentratsioon · erinevate ioonide kontsentratsioon (nt. naatrium, kaalium, kaltsium) · süsihappegaasi kontsentratsioon · vee- ja osmoregulatsioon (vee ja lahustunud aine vahekord) · temperatuur · pH (happe ja leelise vahekord) Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seosest ümbritseva keskkonnaga. Talitlust ei saa mõista ilma organismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia aluseid teadmata. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on bioloogiliste süsteemide (elusorganismide) võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, vältida süsteemi põ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Bioanalüütiku õppekava KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS (KOK) JA ASTMA referaat Juhendaja: Liis Salumäe, Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) ja astma on haigused, mis tekitavad õhupuudust ja hingamisteede ahenemist. KOK korral on hingamisteed pidevalt suuremal või vähemal määral ahenenud. Astma korral kogeb inimene lühemaid või pikemaid episoode, mille jooksul on hingamisteed ahenenud, kuid ülejäänud ajal on kopsufunktsioon põhiliselt normi piires. (Astma.ee) Antud referaat annab täpsema ülevaate kroonilisest obstruktiivsest kopsuhaigusest ja astmast, nende tekkemehhanismidest, ennetamisest, sümptomitest ja ravist. 1. KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS ( KOK) 1.1. Mis on K...
LÄMMASTIK Lämmastik on mittemetall. Lämmastik on maitseta, lõhnata, värvuseta gaas. Lämmastiku sulamis temperatuur on -210'C ja keemis temperatuur -196'C. Lämmastik moodustab mahu poolest 78% Maa atmosfäärist. Lämmastiku kasutatakse: Ammoniaagi tootmiseks Lõhkeainete tootmiseks Külmutusseadmetes Meditsiinis kopsude rõhu alla panemiseks. Vedel lämmastik Kasutatud kirjandus: Vikipeedia Miksike Google
Köha võib olla haigus või mõne teise haiguse sümptom, nakkamine sõltub põhjustajast Nohu võib olla haigus või mõne teise haiguse sümptom, nakkamine sõltub põhjustajast Angiin bakterhaigus, mis põhjustab mandlite põletikku, ravitakse antibiootikumidega, sümptomiks köha ja mädased täpid mandlitel, nakkab Bronhiit kopsutorude põletik, sümptomiks köha, tavaliselt ei nakka Astma enamasti allergiline hingeldustõbi, hingamisteed (ka kopsudes) ahenevad ja organism ei saa piisavalt hapnikku, eluohtlik ja seetõttu peab teadma, kuidas lähedastele vajadusel abi anda ja millal kiirabi kutsuda, ei nakka, eluohtlik haigus Tuberkuloos bakterite põhjustatud (enamasti) kopsude haigus, mille raviks kasutatakse antibiootikume, nende võtmisel tuleb ravikuur korralikult lõpuni teha, et ei kujuneks välja ravimresistentset tuberkuloosi, eluohtlik haigus Läkaköha väga nakkav ägedaid köhahooge põhjustav bakterhaigus, mis võib väikelastele oll...
Kordamisküsimused 1. Mis on vananemine? Primaarne ja sekundaarne. vananemine on kronoloogiline elutsükkel ja põhimõtteliselt algab vananemine sünnist alates. Primaarne vananemine See tähendab muutusi inimpopulatsioonis, mis on haigustest ja keskkonnategureist sõltumatud (puberteet, menopaus nägemise halvenemine, jne). Sekundaarne vananemine ehk "vananemise sündroom" tähendab keskkonnast ja haigustest tulenevaid tervise muutusi 2. Millest sõltub bioloogiline vanus? Kehalisest seisundist Psühholoogilisest seisundist Sotsiaalsest seisundist 3. Kuidas mõjub vananemine närvisüsteemile? Seoses närvirakkude mitte taastumisega,hakkab aju kaal 50.- 60.eluaastast langema. Ajumaht langeb ja suuraju koor õheneb. Raku vaheaines toimuvad muutused ning see vähendab võimet infot vahendada. Ajupotentsiaali pidev kasutamine aeglustab aju taandarenemist. 4. Kuidas mõjub vananemine meeleelunditele?Väheneb nägemisteravus....
Rühivead Märjamaa Gümnaasium 9-B Hanna-Liisa Hannus 2014/15 õa. Rühihäired kujunevad: • Seistakse ja istutakse vales asendis • Mittepüsivad kehahoiud • Liigutakse vähe • Raskuste kandmine ühel õlal • Magatakse kõrge peaalusega Halba rühti iseloomustab: • Lõtv kehahoid • Lihased nõrgemini arenenud • Pea langetatud või ettepoole suunatud Võimalikud tagajärjed • Peavalu • Tekib pinge ja selg väsib ruttu ära • Suureneb lihaste ja sidemete koormus • Takistab südame ja kopsude normaalset talitlust • Inimene vajub küüru
1. Millised on vereringkonna peamised osad? Veri, veresooned ja süda 2. Milliseid protsesse kindlustab vere ringlemine organismis? (8) Pidev ainevahetus; kannab kehas laiali toitaineid ja hapnikku; osaleb jääkainete eemaldamises; hormoonide, antikehade ja kaitsesüsteemi rakkude laialikandmine; aitab ühtlustada temperatuuri; seob tervikuks kõik organismi osad. 3. Tänu millele veri ringleb organismis? Tänu südamele. 4. Võrdle vere voolamist erinevates veresoontes. Aordis on vere kiirus kõige suurem (5 kuni 19 cm/s), veenides on voolukiirus 1 kuni 5 cm/s, kapilaarides liigub kõige aeglasemalt (0.03 cm/s). 5. Kirjelda südame paiknemist rindkeres. Süda paikneb rindkere keskjoonest vasakul pool kopsude vahel, südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Teda kaitseb luustunud rinnakorv. 6. Kirjelda lühidalt südame ehitust. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks vasakuks ja paremak...
Nikotiin Sõltuvust tekitavateks aineteks on tubakasuitsus nikotiini erinevad vormid. Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine. Narkootiline aine on selline, mille kasutamisel tekib inimesel vajadus ikka uut ja uut annust seda uimastavat ainet saada. Antud juhul tekib pidev vajadus uue sigareti järele. Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi, mistõttu inimene võib muutuda erksamaks, tema enesetunne ja keskendumisvõime võivad mingil määral paraneda. Kuid nikotiini poolt tekitatav pettetunne on lühiaegne, ning peagi on vaja uut annust, et mitte langeda keskmisest kehvemasse meeleolusse. Pikemaajalisel suitsetamisel võib aga tekkida krooniline nikotiinimürgitus, mis avaldub veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja s...
ALKALOIDID Alkaloidid on lämmastikku sisaldavate, vees lahustumatute, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavate keemilised ainete rühm. Alkaloide leidub taimedes ning neil on tugev füsioloogiline toime. Üldse tuntakse umbes 3000 alkaloidi. Alkaloidide toime sõltub kogusest. Paljud alkaloidid on väikestes kogustes mõjusad ravimid, kuid suurtes kogustes väga (tapvalt) mürgised. Mitmed alkaloidid või nende segud on tuntud narkootikumidena. Narkootiline aine on väga sõltuvust tekitav. Tuntumad on näiteks nikotiin ja kofeiin. Nikotiin Leidumine Nikotiin on üks lihtsama ehitusega alkaloide, mis on leitav maavitsaliste taimede sugukonnast. Sinna sugukonda kuulub näiteks tubaka perekond, mis sisaldab palju nikotiini, kuid vähesel määral leidub ka muude maavitsaliste perekondadest (nt maavits, tomat, ogaõun jne). Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees t...
Aju Aju on nagu käänuline sõidutee, mille juhtida on kesknärvisüsteem. Suuraju on kui kool - estat, matat juhib vasakpool, paremal pool asub kunsti- ja laulusoon. Kui meil poleks väikeaju, tasakaalu me ei tajuks ja lihased meil laiali vajuks. Keskaju on tähtis, eks? Muidu suur- ja seljaaju ei suhtleks . Vaheajuta ei saaks, täis saaks ainevahetuse paak. Üle kuumeneks me keha, järglasi ei saaks me teha. Pikliku aju piklik kuju ühendab pe...
Füsioloogia eksami küsimused.
1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas.
Füsioloogia on õpetus elusorganismi talitlusest ja tema suhetest ümbrusega. Füsioloogia
peamiseks uurimisvaldkondadeks on eluavaldused, millega tagatakse nii indiviidi kui liigi
elutegevuse hoidmiseks vajalik organismi sisekeskkonna püsivus ehk homöostaas. Talitluse
tundmaõppimiseks on vaja korraldada katseid elusatel rakkudel, kudedel, elunditel ja
organismidel.
Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seostest ümbritseva keskkonnaga.
Talitlust ei saa mõista ilma elusorganismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia (Anatoomia
(
1.Elavhõbe sümbol on Hg.Hg,lad. Hydrargyrum="vesihõbe","vedel hõbe". 2.Elavhõbe asub 6.perioodis 2B rühmas.Elavhõbe kuulub metallide hulka. 3.Hg on perioodilisuse tabelis 80. kohal 4.elavhõbedal on väga palju erinevaid ühendeid -HgS -dimetüülelavhõbe (CH3)2Hg -metüülelavhõbeioon CH3Hg 5.avastamise lugu- 6.leidumine looduses -Elavhõbeda saaste vees Looduslikke elavhõbeda saasteallikaid ei ole palju.Kuna enamik looduses esinevaid anorgaanilisi ühendeid on lahustumatud või raskesti lahustuvad, siis arvati kaua aega, et elavhõbe ei ole väga oluline vee saasteaine. 1970-ndatel aastatel avastati mitmetes veekogudes üle maailma, et kalades on elavhõbeda sisaldus kõrge . Veekogude elavhõbeda saaste kõige suuremaks põhjuseks on inimtegevus. Keskkonda satub elavhõbe paljudest allikatest. Neid allikaid võib tinglikult jagada järgmiselt. 1) esimesed on seotud tahkete ja vedelate jääkide ladustamisega. Laboratoorsete kemikaalide...
Häädemeeste Keskkool Suitsetamine ja nikotiini sõltuvus Referaat Koostaja:Gerda Türin Juhendaja: õp. Marika Ristmäe Häädemeeste 2012 Sisukord. 1. Sisukord................................................................................................ ... Lk2. 2. Sissejuhatus........................................................................................... .. Lk3. 3. Nikotiin................................................................................................. .. Lk4. 4. Suitsetamise mõju inim...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
