Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduse Instituut Lapsevanemate õigused ja kohustused Analüüs Õppejõud: Anne Rähn IMENA Tallinn 2016 Sissejuhatus Lapsevanema roll kõige pikaajalisem roll kogu inimese elus üldse. Laste esmased abistajad on nende vanemad, sellepärast on väga oluline teada, missugused on lapsevanemate õigused ja kohustused lapse ees ning tulevikus neid mitte rikkuda. Meie töö eesmärgiks on uurida mis on vanemlus, millised on vanemluse liigid ning lapsevanemate õigused ja kohustused nii kooselus kui ka peale lahutust. ...
Tänapäeva Perekond Eestis Autor: Kersti Veinšteins Eestis nagu mujal Euroopaski on tõusnud kodunt lahkunute ja oma leibkonnana elamaasumise vanus Eestis on kodunt lahkumise vanus nii meestel kui ka naistel 25 aastat, 18-19-aastastest on kodunt lahkunud alla viiendiku. ● Üks põhjus on ilmselt majanduslik- hariduse omandamisele kulub kauem aega kui varem, töökoha leidmisega võib olla raskusi ja oma eluaseme soetamine on kallis. Miks jäävad noored koduga ● Teine põhjus on seotud viimaste aastakümnete eluasemepoliitikaga: tihedalt seotuks? tänu eluasemete erastamisele on vanem põlvkond eluruumiga suhteliselt hästi kindlustatud, ruumi on rohkemgi, kui vananevatele ...
Ideaalid ja tegelikkus Kindlasti on enamus inimesi oma elus kogenud juhust, kui lootes saavutada paremat peame tunnistama, et varasem oli tegelikult sobivam ning südamelähedasem. Abielus mees jätab naise maha arvates, et uus kaasa on justkui igati etem. Uus auto soetatakse moe pärast, sest kõik ju teevad seda, peale mõnda kuud uue masinaga sõitmist peame aga vaikselt endamisi tunnistama et eelmine oli parem ja sobivam. Endine naine tundub ka palju parem ja armastatum kui uus, kellel avastatakse üha rohkem puudusi. Raamatus `Madame Bovary' näeme samuti naist, kes otsib seiklusi ja suuremat armastust, kuid alles viimasel hetkel märkab, et kõik oli tema elus juba olemas olnud ning suure armastuse otsimine näis mõttetu. Kas Emma pikad ideaaliotsingud tõid tulu ning kas ta jõudis oma eesmärgini? Nooruses ei olnud Emmal suurt võimalust meest valida, ta pidi leppima sellega, mis parajasti pakuti...
Brasiilia naaberriigid on Colombia, Guyana, Suriname, PrantsuseGuajaana, Peruu,Boliivia, Argentiina, Paraguay ja Uruguay. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili. Brasiilias voolavad Lõuna-Ameerika suurimad jõed Amazonas ja Paraná jõgi. Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse. Need on ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. Viimast on väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas. Peaaegu 58% Brasiilia pindalast on kaetud metsaga. Palju kasvab kohalikke puuvilju: ananasse, banaane, mangosid, guajaave, annoonasid jt. Brasiilia rahvastik kujunes eri päritolu inimeste kooselus ja tihedas suhtlemises. Rassid ja kultuurid on kogu aeg segunenud ning rahvastik on aina ühtlustanud. Tihti on kõige selle peale raske mõista, milline on tänapäevane brasiillane. Algul asustasid Brasiiliat portugallased, kes segunesid indiaanlastega ja tõid lisaks Aafrikast orje. Brasiiliat loeta...
Ferenc Liszt(1811.1886) Oli üks väljapaistvaim pionist helilooja, pedagoog, dirigent ja muusika bublitsist. Sündis Ungaris Saksa keelt kõnelevas piirkonnas, Ei õppinud korralikult ungari keel ära. Isa oli harrastusmuusik. Pionisti võimed avaldusid väga varakult 9aastaselt esines publiku ees. Ungari aadlikud olid nõus toetama tema muusikaõpinguid Viinis. Komposisatsiooni õppejõuks oli Salieri. Oma õpingute ajal kohtus ta Beethoveniga. Hiljem õppis Pariisis eraviisiliselt teooriat ja komposisatsiooni. 1827a. Isa suri ja ebaõnnestunud armusuhe vallandas temas sügava kriisi. Ta eraldus sõpradest tuttabatest ja süvenes religioonsesse müstikasse. 1830 hakkas tegelema muusikalise enesetäiendamisega. Üheks kõrghetkes tema elus sai kohtumine viiuli virtuoosi Paganiniga. 1832 armus ja põgenes Itaaliasse. Kooselus krafinnaga sündis kolm last ja ühest lapsest sai Wagneri naine. 1842 aastast töötas Liszt Weimari õukonna kapellmeistrina. Ta muutis We...
Brasiilia 2015 Asukoht 8 511 965 km² Maismaapiiri pikkus 14 691 km rannajoone pikkus on 7491 km Pinnamood Põhjaosa hõlmab Amazonase madalik Lõunaosas mägine (Campos ja Gerali mäed) Kõrgeim tipp Neblina mägi 3014m suurimad jõed Amazonas ja Paraná jõgi jõed hästi laevatatavad Kliima nelikliimavöödet ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. sajab paljudes kohtades mitu meetrit aastas Taimestik 58% Brasiilia pindalast kaetud metsaga Vihmamets hõlmab peaaegu kogu Amasoonia, suurema osa Mato Grossost, teistest kiltmaa piirkondadest, rannikumäestikud kasvab rikkalikult troopikapuid Palju kasvab kohalikke puuvilju kirdeosas levib kuiv hõrendik suure hulga põõsaste ja madalate puudega, mis võrsuvad ja õitsevad kiirustades vihmasel ajal Sisemaal savannid Brasiilia savanne kutsutakse kampodeks Mägismaa äärmises lõunaosas leidub metsaseid piirkondi, kus kasvab palju araukaariaid L...
1)Seente üldine ehitus,elupaigad,elutingimused,paljunemine ? Ehitus: seeneniidid, glükogeen varu aineks elupaigad: mullas,vees, eluta esemetes, Eluvajadused: niiskus,soojus, orgaanilised toitained. Paljunemine: eostega ja seeneniidistikuga. 2) Seente toitumistüübid? Lagundajad, parasiidid, sümbiondid 3) Parasiit- , sümbioos- on kahe organismi kooselu, mis on kasulik mõlemale poolele, mükoriisa- seenjuur on sümbioos seene ja aimejuure vahel 5) Mis on pärmseente toiduks,kuidas paljunevad ja pärmi kasutus? Toituks: suhkur , paljunevad: eostega, pungumisel. Kasutus: tainakergitamine, õlle toomine 6) Seentekajurid? Seenesääsed, nälkjad 7) Seente tähtsus looduses? Lagundajad, teistele toiduks, sümbioosiks 8) Seente tähtsus inimesele? Värvmine (Puravik) 9) Taimeparasiitseened? Teravili(nõgiseened), kõrrerooste( terasvili), tuletain(puud), juurebess (puit), jahukaste(roos), mädanik(puuvili) 10) Inimesi kahjustavad parasiitseened ja kuidas neist...
Minu tuleviku Eesti! Ma olen eestlane, eestimaa on minu kodumaa ning sellepärast on Eesti tulevik mulle väga oluline. Antud essees soovin tähelepanu pöörata tolerantsusele ehk sallivusele, mis on üha olulisem tänapäeva maailmas. Ma ei mõtle siinkohal mitte ainult, et inimesed suhtuksid võrdselt üksteisesse ja erinevatesse kultuuridesse, vaid ka hoiaksid rohkem meie planeeti puhta ja elamisväärsena. Olen ajakirjanduse kaudu tajunud, et eestlased ei ole eriti avatud teistele kultuuridele. Siin ei soovita näha teise nahavärviga inimesi, olgugi, et paljud neist on pagulased, kes otsivad varju sõja eest. Arusaadav on loomulikult ka siinsete inimeste hirm terrorismi ees, aga enamik neist abivajajatest on siiski õnnetuses oma kodu ja turvatunde kaotanud pered lastega. Meie riigil on vaja lisakäsi tööjõuturul, kas siin ei ole võimalus neid leida? Ma arvan, et peaksime olema avatumad ja leidma inimlikkust, et abivajajatele anda koht, kus elada...
Samblik 8 klass 2007 1 · Samblikud on organismid, keda võiks paigutada nii taime- kui seeneriiki. Enamus teadlasi on aga arvamusel, et samblikud kuuluvad seeneriiki. · Samblikud on organismid, kel ei ole eristunud erinevaid organeid ning kogu sambliku keha nimetatakse talluseks. 2 · Talluse järgi jaotatakse samblikud põõsas- leht- ja kooriksamblikeks. Põõsassamblikute tallus on Lehtsamblikute tallus on lehtjas. jagunenud mitmeteks harudeks. 3 · Sambliku tallus koosneb kahte liiki rakkudest: seene- ja taimerakkudest. · Samblikku katavad tihedalt koos paiknevad seenerakud, moodustades ülemise ja alumise koorkihi. Seenekihi all paikneb õhuke kiht vetikarakke. See on vetikakiht. Sambliku keskosa moodustab hõredatest seenerakkudest koosnev südamikukiht. · Samblike värvus võib varieeruda punasest kuni hallini. 4 ...
Armastuse teekond Armastus võib olla meeliülendav, puhas, kirglik. Zola teoses ,,Therese Raquin’’ on armastus aga keeruline ja valulik. See on valus armastajatele ning kõigile, kes neid ümbritsevad. Teose peategelased leiavad tee üksteiseni ebatavalisel moel. Kõik märgid näitavad, et nad ei peaks koos olema, kuid see neid ei takista. Therese Raquin on abielunaine, kuid kuna tema kooselus puudub õnn ning kirg, on ta valmis seda mujalt otsima. Kogu Zola teos on oma olemuselt väga sarnane Tolstoi ,,Anna Kareninale’’. Ka seal oli tegu abielunaisega, kes otsis sügavamaid tundeid väljaspool abielu ning ka seal järgnes sellele allamäge sõit. Tegu on erinevate autoritega, kuid mõlemad iseloomustavad ühiskonda, kus paremat võivad otsida ainult mehed. Dostojevski on öelnud: ’’Inimene ei sünni õnne jaoks. Inimene teenib oma õnne ära, ja seda alati kannatamise hinnaga.’’ Tundub, et ka Zol...
PEREKONNAÕPETUS EKSAM Perekonna mõiste ja ülesanded Perekonna mõistet on keeruline defineerida, sest see def. Peaks olema universaalne kõigile kultuuridele, nendes eksisteerivatele perevormidele ja ka uuematele perevormidele. Perekond koosneb erisoolistest täiskasvanutest, kellest vähemalt kaks lävivad omavahel seksuaalselt, nende ühistest ja/või adopteeritud lastest ja/või sugulussidemetega täiskasvanutest (Murdock, 1949) Perekond koosneb inimestest, kes on omavahel seotud abieluliste või veresugulus/lapsendamissidemetega ning kelle eesmärgiks on luua ja säilitada ühist kultuuri, kus kõikide liikmete füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne areng on tagatud ja turvaline (Duvall, 1977) Perekond on abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega, kes kuuluvad leibkonda. (http://www.eki.ee) Universaalset perekonda iseloomustab veresugulus, ühine olme, vastastikune abistav käitumine, ühine moraalne vastutus, ühine keskkond ja ühin...
Perekonnapetus 29.09.2017 Esiaeg, ürgaeg, muinasühiskond - Elukohaks koopad, onnid - Korilus, küttimine, kalapüük - Laste ühine kasvatamine - Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine - Müüdid, rituaalid, sümbolid - Ohverdamine - Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1.saj e.Kr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused - Perekonna monogaamne - Abielu vimalik lahutada(mehel lihtsam) - Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus - Ema surma korral pärisid kaasavara lapsed - Isa vastutus poegade kasvatuse ja hariduse eest - Kõrgest soost naistel võimalus tegeleda teaduse või kirjandusega - Naise ülesanne mehe majapidamise eest hoolitseda, terveid lapsi (eelkõige poegi sünnitada ja nad üles kasvatada) Egiptus u 4.saj. e.Kr.-1.s...
Perekonnapetus 29.09.2017 Esiaeg, ürgaeg, muinasühiskond - Elukohaks koopad, onnid - Korilus, küttimine, kalapüük - Laste ühine kasvatamine - Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine - Müüdid, rituaalid, sümbolid - Ohverdamine - Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1.saj e.Kr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused - Perekonna monogaamne - Abielu vimalik lahutada(mehel lihtsam) - Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus - Ema surma korral pärisid kaasavara lapsed - Isa vastutus poegade kasvatuse ja hariduse eest - Kõrgest soost naistel võimalus tegeleda teaduse või kirjandusega - Naise ülesanne mehe majapidamise eest hoolitseda, terveid lapsi (eelkõige poegi sünnitada ja nad üles kasvatada) Egiptus u 4.saj. e.Kr.-1.s...
Liivalaia Gümnaasium Referaat Vanemate osa laste kasvatamisel 2008õa Sisukord Lapsetegemiseks on vaja kahte inimest lk3 Vanema kohustused igaühe vaba valik? lk4 Vanemate roll laste elus lk5 Kasutatud kirjandus lk6 Lapsetegemiseks on vaja kahte inimest Pahatihti mehed ei taha või ei pea vajalikuks maksta naisele, või õigemini lapsele, alimente ning naine ei viitsi jamada kohtu kaudu elatusraha väljanõudmisega. Kohut käia on ju üsna tüütu. Kuigi on tõenäoline, et naispool selle kohtuasja võidab, kui mehel pole just väga head advokaati naisele vastu panna, on vaja emal enne palju pabereid korda ajada. Alates hagi 2 koostamisest ja lõpetades lapsele tehtud kulutuste tõestamisega, muidugi tuleb vahel tõestada ka isadust, sest mehed kasutavad kõiki võimalusi...
Mehelikkuse ja naiselikkuse stereotüübid- müüt või tegelikkus? Soolised stereotüüpid on meeste ja naiste lihtne üldistus missugune üks olema peaks. Ned on ebatäpsed omadused kummagi suhtes. Kuna iga indiviid pole nagu teised ei pea stereotüübid 100% mitte kunagi paika. Meie ühiskond on tekitanud ja vorminud praeguseid stereotüüpe juba aastatuhandeid. Kõigil selgelt eristatav arusaam mehest-naisest ning need mõjutavad meid sünnist saadik ning ühiskonna surve tõttu kogu meie elu. Teatud tegevusi ja iseloomujooni peetakse pigem naiselikeks ja mehelikeks, kuid tegelikkuses on kõik erinevad. Juba lasteiaias eristame tüdrukute- ja poiste värve. Roosa, lilla, kollane ja punane on pigem naiselik ja pelgatud poiste poolt. Kui sünnime, siis meie vanemad hakkavad kujundama meie keskkonda soost lähtuvalt. Poiste tubasi täidavad autod, legod ja superkangelased. Tüdrukutel aga roosa tapeet, nukud ja riidekapid täis seelikuid ja kleite. Kõik see pa...
Riisikad Evelyn Landing 2016 Sissejuhatus • Riisika perekonna sihipärane teaduslik uurimine algas teiste Eesti lehikseente kõrval möödunud sajandi 30.aastatel Nikolai Witkowski ja Tõnis Leisneri mükoloogiaalase tegevusega. • Eestis esineb kindla määranguga 60 liiki riisikaid • Ning on veel 22 liiki mis võivad meie seenenimestikule lisanduda Sissejuhatus • Ligi 80 aasta jooksul kogunenud materjal Eesti riisikate kohta on talletatud kuivatatud eksemplaridena peamiselt Eesti Maaülikooli põllumajandus-ja keskkonnainstituudi mükoteegis TAAM, vähemal määral Tartu Ülikooli loodusmuuseumi seenekogus TU. Taksonoomia Riik: Seened Fungi Hõimkond: Kandseened Basidiomycotina Alamhõimkond: Agaricomycotina Klass: Agaricomycetes Selts: Pilvikulaadsed Russulales Sugukond: Pilvikulised Russulaceae Perekond: Riisikas Lactarius Pers.1797 Iseloomustus • Viljakeha kübara, jala ja ...
BAKTERID JAOTATAKSE VÄLISKUJU ALUSEL KERABAKTERITEKS, PULKBAKTERITEKS, SPIRAALSETEKS BAKTERITEKS, KEERITSBAKTERITEKS, PUNGUVATEKS JA JÄTKETEGA BAKTERITEKS JA NIITJATEKS BAKTERITEKS. BAKTERITEL PUUDUB MEMBRAANIGA PIIRITLETUD RAKUTUUM, SEETÕTTU ON NAD EELTUUMSED EHK PROKARÜOODID. BAKTERID ON ÜHERAKULISED ORGANISMID. BAKTERID ON ÜMBRITSETUD KAS ÜHE VÕI KAHE RAKUMEMBRAANIGA, MIS KOOSNEB VALKUDEST JA FOSFOLIPIIDIDEST. MEMBRAANIST VÄLJAPOOLE JÄÄB KEST, MIS KOOSNEB POLÜSAHHARIIDIDEST, KUID KA VALKUDEST JA LIPIIDIDEST. BAKTERI KEST EI OLE NII JÄIK KUI TAIMEDEL JA VÕIMALDAB RAKUL SUUREMAKS KASVADA. KEST TÄIDAB PEAMISELT KAITSEFUNKTSIOONI. MÕNEDEL BAKTERITEL ON KEST KAETUD KARVAKESTEGA, TEISTEL VARUSTATUD ÜHE VÕI MITME VIBURIGA. KARVAKESTE ABIL KINNITUVAD BAKTERID KASVUKS SOBIVATELE PINDADELE JA SEOSTUVAD ÜKSTEISEGA, VIBUREID KASUTAVAD NAD LIIKUMISEKS. MÕNEDEL BAKTERITEL ERITAB KEST LIMAKAPSLI, MIS ON NII KAITSEKS KUI HÕLBUSTAB LIIKUMIST. BAKTERI...
Kooselu Kooselu vorme on mitmeid. Kõige tavalisem kooselu vorm on tänapäeval vaba abielu. Vanasti ei julgetud sellest isegi kõva häälega rääkida. Naistele kes kasvatasid oma lapsi üksi vaadati halvustava pilguga. Suhete vormid ja tavad on palju muutunud ja on ka tänapäeval erinevates riikides erinevad. Näiteks on Araabias õigus ühel mehel võtta endale nii palju naisi kui ülal jõuab pidada. Kui keegi julgeks välja pakkuma sellise variandi näiteks Eestis laidetakse see kiiresti maha. Eestis on kahe naise pidamine (teise inimesega seksuaalvahekorras olemine) isegi seadusega karistatav abielus olevat isikule. Kuid siiski on sellel tänapäeval populaarseks saanud kooselu vormil suur puudus. Nimelt see, et vaba abielus olles ei lähe kooseluajal soetatud vara jagamisele ja see kelle nimel on maja ja muud asjad lähebki sellele isikule olenemata kumb selle eest maksis. Seaduse silmis ei ole eriti santse se...
Kristina Bauer 12B Inimene vajab imevähe, et ta hingel hakkaks soe Teos ,,Inger" räägib õpetajannast nimega Inger, kes läbib elus mitmeid katsumusi. Erilist rõhku peab pöörama tema meessuhetele. Ingeri elus on 3 põhilist meesterahvast: Kiur, Jaak ja Arne. Kahe esimesega ei lähe tema suhted hästi aga viimasega leiab ta ühise keele ja armub. Inger on ehtne näide, et lause inimene vajab imevähe, et ta hingel hakkaks soe, vastab tõele. Arne tuli Ingeri ellu just siis, kui ta seda kõige enam vajas. Ta oli hakanud juba vaikselt oma meremeest unustama kuigi mõtted triivisid ikka veel temani. Arne oli tema vastu õrn ja hoolitsev. Oli näha, et ta tahtis temaga koos olla ilma igasuguste eriliste tagamaadeta. Nad mõlemad nautisid üksteise seltskonda. Ingeri ja Arne suhet hoidis koos ainult lootus. Inger lootis sügavalt, et mingi aeg saab ...
Perekonnaõigus AÜ 2014/2015 Kodutöö II lahenduskäik I Maria nõuded: 1. Abielu lahutamine: a. Kas saab nõuda abielu lahutamist? i. PKS § 65 ja 67 hinnata, kas asjaoludest nähtuvalt on abielusuhted pöördumatult lõppenud b. Kas on alust abielu lahutada, s.o nõue rahuldada? i. PKS § 15 lg 3 hinnata, kas on alust abielu lahutada, sest abikaasa on rikkunud abielust tulenevaid kohustusi 2. Ülalpidamiseks kulunud raha tagasinõue a. Kas saab nõuda ülalpidamiseks kulunud/rohkem panustatud raha tagasi? i. Reegel: 1. VÕS-i lepinguvälised võlasuhted ii. Erand abikaasade suhetes: 1. PKS § 15 lg 3 välistab VÕS-i nõuded abikaasade vahel 2. PKS § 17 koosmõjus PKS § 16 lg-tega 1-2 ...
Paarisuhte kolm perioodi (õ. lk. 98-107) 1. Algperiood: lähemalt tutvumine ja ühtesulamine Areng saab alguse enne kooselus algust. J. John väidab, et suhe peaks enne abieluks kujunemist läbima 5 astet: Soovide formuleerimine – nooruk hakkab tajuma, mis on tema jaoks tähtis, milliseid omadusi ta ootab ja soovib sellelt, kellega kavatseb püsivamalt suhelda. Sõprussuhte teke – Võimalus uuest tuttavast rohkem teada saada, näha tema mitmesuguseid omadusi ja käitumist erinevates olukordades. Kohtumiste periood – Saadakse ülevaade sarnasustest ja erinevustest ning nähakse konfliktseid alasid ja ohumärke. See on sobiv aeg suhe katkestada mõne ohumärgi pärast. Lähem tutvumine – Räägitakse kõikvõimalikel teemadel ja kaaslasest tahetakse rohkem teada saada. Saadakse teada teineteise silmaringi, ...
SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.TRADITSIOONILINE ABIELU............................................................................................4 Abielu definitsioon.................................................................................................................4 1.1 Abielu reguleerimine Eestis perekonnaseaduse kaudu.....................................................4 1.2 Abiellumise ajalugu Eestis...............................................................................................5 1.3 Abielu traditsioonid ja pulmatavad Eestis........................................................................7 1.4 Abielutüübid...................................................................................................................10 1.5 Hoiakud abielu suhtes..................................
Miks ei püsi tänapäeval kooselu mehe ja naise vahel? Selle teema käsitlemisel ei taha ma lähtuda riiklikust statistikast. Ehkki ma olen veendunud, et siinkohal numbrid toetaksid minu seisukohta, et kooselud mehe ja naise vahel ei püsi enam nii nagu vanasti. Sedakorda on minu arutelu lähtekohaks inimesed minu ümber, lähedased ja tuttavad ehk elu millega ma igapäevaselt kokku puutun. Olen kuulanud vanemaid inimesi omavahel rääkimas:,, Mis jama see on, et tänapäeva noored koos elatud ei saa? Vanasti elasid paarid abiellumisest kuni surmani koos." Olen minagi juba selles eas et mõelda kooselule pikemas perspektiivis ja lahata seda küsimust, et miks siis ei kesta kooselu mehe ja naise vahel või kas see üldse on nii? Kui alustada päris algusest, siis peaks olema iga kooselu aluseks armastus kahe inimese vahel. Tõenäoliselt on olemas ka kokkuleppelisi ja majanduslikult kasulikke põhjuseid kooselamisks, kuid mina lähtun siiski kõige levinumas...
BIOLOOGIA VIKTORIIN 5. 6. klass 7. - 9. klass 1. Millisel loomal on kehamassi kohta kõige suurem aju ? A) inimene B) orangutang C) komodovaraan 7.-9. klass 1. Miks tekivad veest välja tulles kehale piisad ? A) sest ülejäänud vesi Click to edit Master text styles voolab vee raskuse Second level tõttu maha. Third level Fourth level Fifth level B) sest suurem osa veest voolab maha maa külgetõmbejõu tõttu. C) sest nahk on rasune. 5.- 6. klass 2. Mõnikord võib vahtralehtedel näha pigimusti täppe. Mida nende täppide järgi võib järeldada? A) See on seenhaigus, mis näitab õhu saastatust. B) See on seenhai...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Ele-Riin Kirik 011MT Brasiilia Referaat Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus........................................................................... lk3 Riigi üldiseloomustus............................................................ lk4 Rahvastik............................................................................... lk5 Majandus............................................................................... lk6 Religioon............................................................................... lk7 Taimestik............................................................................... lk8 Loomad................................................................................. lk9 Kliima..............................
Ladina-Ameerika rahvastik ja kultuur Helen Tahk Üldiselt L-A ehk Iberoameerika on Ameerika maailmaosa, kuhu kuuluvad kõik Ameerika maad peale USA ja Kanada. Hõlmab Lõuna-Ameerika, Kesk-Ameerika ja Põhja- Ameerika alasi, mis jäävad Rio Grandest (Rio Bravo del Norte) lõuna poole. Ladina-Ameerika nimetus tuleneb sellest, et neis riikides kõneldakse ladina keele baasil kujunenud keeli. Näiteks- hispaania, prantsuse ja portugali keel. Vaatamata sellele võib leida mõnes L-A riigis ametlikuks keeleks inglise või hollandi keele. Ladina-Ameerikasse kuuluvad riigid Argentiina, Aruba, Belize, Boliivia, Brasiilia, Tsiili, Colombia, Costa Rica, Kuuba, Dominikaani VR Ecuador, El Salvador, Prantsuse Guajaana, Guadeloupe, Guatemala, Guyana, Haiti, Honduras, Martinique, Mehhiko, Hollandi Antillid Nicaragua, Panama, Paraguay, Peruu, Puerto Rico, Saint-Martin, Saint Pierre ja Miquelon, Uruguay, Ve...
LIHHENOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Samblikutalluse morfoloogilised tüübid (kasvuvormid). · Põõsassamblikud · Kooriksamblikud · Lehtsamblikud 2. Samblikutalluse anatoomiline ehitus homöomeersel ja heteromeersel tallusel. Homöomeerne tallus on kogu ulatuses üsna ühesuguse ehitusega, Heteromeerne tallus ("tüüpilised" samblikud) on mitmekihiline: koorkiht (ülemine, sageli esineb ka alumine) seenest, vetikakiht, südamikukiht (hõre, ~seenest). 3. Samblike vegetatiivne paljunemine. Vegetatiivne paljunemine toimub tallusetükikeste või spets. vahendite (soreedide, isiidide) abil. Mõlemad samblikukomponendid levivad koos. 4. Samblike eoseline paljunemine. Kottsamblike täielik arengutsükkel eoselise paljunemise puhul. 1. Samblikutallus viljakehadega, mis sisaldavad kotteoseid 2. Kotteosed vabanevad ja levivad õhu või vee abil 3. Kotteosed satuvad soodsatesse tingimustesse, idanevad 4. Idanenud eostest a...
Armumine ja armastus Suhete kujunemise nurgakivid Suhte tekkimist soodustavad: füüsiline (ka ruumiline) lähedus kontaktide sagedus ja tuttavlikkus isikute vaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus ehk köitvus Füüsiline lähedus – viibimine samas keskkonnas. Sama ruumi kasutamine lihtsalt annab võimaluse kohtuda ning teda märgata. Kontaktide sagedus ja tuttavlikkus – peetakse määravaks. Nii on võimalik üksteist paremini tundma õppida. Sarnased maailmavaated, ühised eelistused, tunnevad teineteise seltskonnas mugavalt ning turvaliselt. Välimus on ka mõjutavaks teguriks. Kuigi peaks tähelepanu pöörama inimese olemusele pigem, et vältida tulevikus pettumusi. Armumine kui Lähedussuhete algus Armumine – teatud tüüpi psühholoogiline seisund, mida iseloomustavad sarnased jooned armunte mõtle...
Kordamisteemad kontrolltööks nr 3 (1. kursus) Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus (erinevused, sarnasused). PROKARÜOODID EUKARÜOODID NT: bakterid, tsüanobakterid ehk sinikud. NT: taimed, loomad, seened, protistid. DNA hulk väiksem, üks rõngaskromosoom. DNA-d rohkem, lineaarsed kromosoomid. (pulgakesed, alguse ja lõpuga) Tuumamembraan puudub. Tuumamembraan on. Sisemembraanistik (ER, Golgi kompleks) On olemas sisemembraanistik. puudub. Tsütoplasma on jäik. Tsütoplasma on liikuv. Topeltmembraaniga organelle pole. On topeltmembraaniga organelle. (plastiidid, mitokondrid) 2. Taime- ja looma- ja seeneraku võrdlus (erinevused, sarnasused). ...
Sisukord · Lähisuhtevägivald · Mida saab teha lähisuhtevägivalla ohver? · Lähenemiskeeld · Lapsed lähisuhtevägivallas · Kuidas aidata inimest, kes on lähisuhtevägivalla ohver? · Kuidas olukorda muuta? Lähisuhtevägivald Lähisuhtevägivald (nimetatakse ka perevägivald) on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel veresuguluses. Vägivalla all võivad kannatada nii naised, mehed kui lapsed. Kõige sagedamini esineb lähisuhtevägivalla vorm, kus mees kasutab vägivalda naissoost pereliikme, eelkõige oma abikaasa või elukaaslase vastu. Statistiliselt on kodu naise jaoks kõige ebaturvalisem koht. Laiemas tähenduses hõlmab lähisuhtevägivald lisaks ka lähisuhetes esinevat laste-, vanurite- või puuetega inimeste vastast või vahelist vägivalda. Rünnakut kodus või väljaspool s...
MIKS SUURENEB EMIGRATSIOON EESTIST JA ERITI NOOREMATE INIMESTE EMIGRATSIOON? Essee Juba laulusõnad ütlevad, et "Eestlane olen ja eestlaseks jään" ning rõhutavad, et eestlane olla on uhke ja hää, kuid ometi läheb iga aasta aina rohkem ja rohkem eestlasi välismaale elama. Paljud neist unustavad ära oma emakeele ja ei tule enam kunagi Eestisse tagasi. Tekib küsimus, et miks lähevad eestlased välismaale? Väljaränne ehk emigratsioon on olnud viimastel aastatel väga aktuaalne teema eestlaste, eriti noorte seas. Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et väljarännanud inimesed ei pruugigi Eestisse tagasi tulla ning sellega väheneb ka meie riigi iive. Eestist lahkujate hulgas on rohkem naisi, aga saabujatest enamus on mehed, mistõttu väheneb naiste arv väljarände tõttu rahvastikus enam. Vanuseliselt on kõige aktiivsemad välisrändes osalejad 20–44-aastased. Seda on näha ka juuresolevalt diagrammilt(2013.aasta statistik...
Eesti rahvaarv vähenes mullu 16. jaanuar 2015 08:03 Esialgsetel andmetel oli 2015. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 312 300, mis on 3600 inimest vähem kui aasta varem samal ajal. Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1900 inimese võrra ning negatiivse välisrändesaldo tõttu (Eestist lahkus rohkem inimesi kui siia elama saabus) 1700 võrra. Kokku vähenes Eesti rahvaarv 2014. aasta jooksul 0,3 protsenti. Paaril viimasel aastal on rahvaarvu vähenemine aeglustunud. Esialgsetel andmetel sündis Eestis 2014. aastal ligi 13 700 last, mis on paarsada last rohkem kui aasta varem. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv on vähenenud, sündis 2014. aastal esialgsel hinnangul naise kohta rohkem lapsi kui aasta varem. 2014. aastal suri 15 500 inimest. Surmade arv on viiendat aastat järjest püsinud samal tasemel, kõikudes vaid +/-300 inimese võrra. 2014. aastal nii sisse- kui ka väljaränne vähenes. E...
EV ÕIGUSKAITSESÜSTEEM PRINTSIIBID Jaanus Konsa TMK 2011 1. Legaalsuse printsiip PS § 3 lg 1 Moodustamine, ülesehitus, toimimine Kõrgeim printsiipide hierarhias 2. Ökonoomsuse printsiip Kulutuste ja tulemuste tasakaal Tegevuskulud ja menetlusosaliste kulud HMS-i ökonoomsuse põhimõte 3. Kahju vältimise printsiip PS § 25 õigusvastaselt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamine Eesmärk panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist Mat. kahju füüs. ja jur isikud Mor. kahju ennekõike füüs. isikud Mor kahju kannatused, hingelised üleelamised Mor kahju ei pea alati rahas hüvitama kohtu poolt fakti tuvastamine 4. Avalikkuse printsiip PS § 24 kohtuistungid on avalikud Õigusemõistmise läbipaistvus, erapooletus, avalikkuse kontroll (demo põhimõte) Krim men ...
Millised on erinevused abielu ja vabaabielu vahel? Eelkõige on vabaabielus nooremapoolsed paarid, kuid kindlasti on ka vanemaid paare, kes eelistavad sellist kooselu viisi registreeritud abielule. Ühiskonnas on levinud arvamus, et abielu ei erine vabaabielust olulisel moel, kuid siiski hindavad osad inimesed abielu rohkem, sest siis on seaduses kindlalt määratletud olulised punktid, mis käsitlevad suhtes olevate inimeste õiguseid ja kohustusi. Minu ettekande eesmärgiks on saada teada, miks osad paarid abielluvad ja teised mitte ja millised on erinevused kooselu viiside vahel, samuti kirjeldan, kuidas mõjutab üks või teine kooselu valik laste ja naiste olukorda, selgitan mis probleemid võivad tekkida ühisvaraga vabaabielu korral. Vabaabielu Paarikümne aasta jooksul on oluliselt muutunud suhted perekonnas, sest eelistatakse erinevaid kooseluvorme. Vabaabielul on palju plusse ja miinuseid, üheks suureks plussiks on võimalus alati om...
Bioloogia eksami vastused 1. Elu tunnused: 1)toimub ainevahetus 2)koosnevad rakkudest 3)paljunevad 4)kasvavad ja arenevad 5)reageerivad keskkonna muutustele 2. Raku osa Ülesanne Taim Loom Rakukest Annab taimerakule tugevuse ja kuju Jah ei Tsütoplasma Seal paiknevad organellid jah jah Rakumembraan Katab ja kaitseb rakku. Selle kaudu toimub aine- ja jah jah energiavahetus Tuum Suunab ja kontrollib raku elutegevust jah jah Mitokonder Varusteb rakku energiaga jah jah Ribosoom Neis sünteesitakse valgud jah jah Tsütoplasmavõrgustik ...
Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadi teemaks on Olavi Ruitlase romaan "Naine" ja autor ise. Valisin selle raamatu, kuna suhteteemad on alati põnevad ja see raamat erineb suuresti teistest, sest autor on mees ja mina-tegelane on samuti mees. Raamatut oli väga lõbus lugeda, sest on äärmiselt ladusalt kirja pandud ja tihti avastasin end üksi naermas. Olavi on teoses loobunud absoluutselt igasugustest nimedest, isegi kohanimedest. Ja nimetab tegelasi ainult tinglike hüüdnimedega, nagu: Mees, Naine, Kadunud Naine, Lollid Maainimesed jne. Stiil on väga huvitav ja hea. Töö eesmärgiks on tutvuda Olavi Ruitlase isiku ja loominguga. 2. Olavi Ruitlane 3. Elulugu Olavi Ruitlane[Lisa1] sündis 1. juulil 1969. aastal Tartus Võrumaalt pärit tööliste perre. Isa on pärit Varstu vallast Mõtstagast, ema vanemad Murati lähedalt. Kui Olavi sai kahekuuseks, kolis pere Võrru elama. [2] Tamula järve kaldal möödus ka mehe lapsepõlv. Lapsena oli pig...
Tammsaare elu:sündis,kasvas Järva-Madise kihelkonnas Albu Vetepere külas Tammsaare- Põhja talus.Oma nime sai kodukohalt ja sealt ka ,,Tõe ja õiguse I" ainestiku.Õppis Sääsküla koolis,hiljem Prümli vallakoolis.Õppis ka V-Maarjas,kust sai viiulimängimisoskuse.Treffner- Teenis puuduva õpperaha osa tasa valvurina,tundide andmisega.Treffneri ainestiku põhjal kirjutas ,,Tõe ja õiguse 2".Sealt sai humanitaarhariduse,vene kirjanduse tundmise.Kiindus Dostojevskisse.Tammsaare realismi käsitlus tugines teaduslikule maailmavaatele.Alguses oli ta puhtakujuline külarealist.Tema lühiproosat ilmus ,,Postimehes","Kiirtes","Teatajas",hiljem jutustused ,,2 paari ja üksainus" ja ,,Vanad ja noored".Kirjaniku nimi A.H Tammsaare kasutusel al 1902a. 03 sai teataja toimetusse töökoha(tln).07 läks Tartu Ülikooli.Oskas saksa ja vene keelt.Hiljem inglise ja prantsuse.Luges palju maailmakirjandust.Huvitas Rooma õiguse ajalugu.Armastas maailmaasjademinimese olemuse ...
J. Liivi nim. Alatskivi Keskkool Getter Suup SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS Referaat Alatskivi 2016 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 1. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE TÄHTSUS.............................................................................3 2. VAIMNE JA FÜÜSILINE DISKRIMINEERIMINE.......................................................................4 2.1 Seksuaalvägivald.......................................................................................................................4 FRA poolt 2014. aastal läbiviidud uuringu tulemustest aga selgub, et kolmandik Eesti naistest on kogenud seksuaalset vägivalda. 10% Eesti naistest on kogenud partneripoolset väljapressimist. Psühholoogilise vägivallaga on kokku puutunu...
Mükoloogia eksam 18.mai 2015 1. Sissejuhatus mükoloogiasse. Mükoloogia seeneteadus on seeni uuriv teadusharu. Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi. Ta kasutas seeni: kasekäsn, tuletael. Keskaegsed teadmised seentest: - seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem taimede ja pinnase eritised - seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon - termini ,,mükoloogia" looja. Fries - laiahaardeline seente süsteem. Bary - eksperimentaalne mükoloogia. Seente ontogenees. Seente morfoloogia. Kniep - tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel. Flemming - penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 6000 liigi. 2. Seente iseloomustus. Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest. Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukes...
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Le...
Arengupsühholoogia kordamisteemad 1. Arengupsühholoogia põhimõisted Areng – igasugused muutused käitumises jm suhetes ning protsessides. Füüsiline ja motoorne areng – kasvamine ja motoorsed oskused nt kirjaoskus Kognitiivne e tunnetuslik areng – taju, mälu, tunnetus ja kõne areng Sotsiaalne areng – emotsioonid ja suhtlemine Kõlbeline areng – väärtused, hoiakud, õige vale suhtumimne Vaimne areng – teadmised, oskused Kasvamine – pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine Küpsemine – muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast, sootunnuste avaldumine murdeeas Õppimine – keskkonna poolt tingitud muutus, inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimus muutus mis võib olla nii positiivne kui ka negatiivne Sensitiivne periood – periood, kus mingi võime areneb eriti kiiresti nt kõne kiire areng Kriitiline periood – teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal perioodil, nt kõne om...
Eesti Maaülikool Põllumajandus ja Keskkonnainstituut Kuido Kiudorv Kärbseseente (Amanita ) levik ja ökoloogia Eestis ja Austraalias Referaat aines "Bioloogiline mitmekesisus" Juhendaja: prof. Tiiu Kull Tartu 2012 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Kärbseseened....................................................................................................................................4 1.1 Alamperekond tupploorik (Amanitopsis...
Skandinaavia mütoloogia Sisukord 1. Muinaspõhjala või skandinaavia mütoloogia pärinevus 3 1.1 Valhalla 5 1.2 Asgard 5 1.3 Heimdall 5 1.4 Ragnarok 5 1.5 Yggdrasil 6 2. Maailma loomise lugu 7 2.1 Vaanid ja aasid 7 3. Viikingite jumalad Norra e. Põhjala mütoloogiast 8 3.1 Odin 8 3.2 Loki 8 3.3 Thor 9 3.4 Baldur 10 3.5 Freya 10 3.6 Tyr ...
1. PILET Randade uurimise metoodika. Välitööd: rannas, vee all, laevalt. Seire Statsionaarsed Mudelid, basseinid. Randade evolutsiooni mõjutavad peamised tegurid. Globaalsed, regionaalsed, kohalikud. Globaalsed - tugevad tormipurustused on eeskätt tingitud nihetest kogu maailma kliimas. *Viimastel aastakümnetel on täheldatud tugevate tormide esinemissageduse mitmekordistumist. *Purustavalt tugevad tormid järgnevad teineteisele sellise sagedusega, et randade looduslik seisund ei jõua loomulikul teel enam taastuda. *Ranniku kui tervikliku süsteemi looduslik tasakaal on paigast ära. *Tugevate tormide esinemissageduse suurenemine võib olla märk nn "kasvuhoone nähtuse" algusest ja on seotud viimaste aastate kliima üldise soojenemisega. *Soojade perioodide esinemine on paljude l...
RAVIM- JA MAITSETAIMED 1. AEDSALVEI • Lad. Salvia officinalis • Lad. k. “salvus”, “salvare” = terve Botaaniline iseloomustus • Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond, mitmeaastane poolpõõsas. Botaaniline iseloomustus Vars on alumises osas puitunud, ülalt rohtne hallikarvane. Botaaniline iseloomustus – Lehed pikliksüstjad, hallikasrohelised, pealt kortsulised, täkilise servaga. – Noored lehed ja varte ülemine osa hallikasviltjad. Botaaniline iseloomustus – Õied asuvad varre ladvas ja on enamasti violetsed (ka sinised, harva valged). – Õitseb juunis ja juulis. Botaaniline iseloomustus – Seemned on suured, ümarad, mustad. – 1000 seemne mass 7...8 g, idanevus säilib 2 aastat. Ajaloost – Salvei on läbi ajaloo üks kuulsamaid ja tuntumaid ravim- ja maitsetaimi. – Tuntud juba antiikajast, nii vanad kreeklased kui ka roomlased pidasid...
BIOLOOGIA 11c ELULE OMASED ISELOOMUJOONED Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Elu- loodusnähtus, mida iseloomustab rakuline ehitus, kõrge organismiehituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine, areng jt. tunnused. Elu- nähtus maal, millele on omane reproduktsioonivõime, st püsida läbi muutuste ning iseenda regulatsioon. Elu omadused 1.) Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega.(valgud, lipiidid-rasvad, vitamiinid) 2.) Rakuline ehitus- kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. Kõige lihtsam üksus nii ehituselt kui ka talituslikult. Rakulised: üherakulised ehk ainuraksed (kõik bakterid) hulkraksed (taimed, kõrgemad loomad) Vastavalt talitlusele on: autotroofsed- ise sünteesivad orgaanilist ainet heterotroofsed- vajavad valmis orgaanilise aine komponente Ehituslik...
(Kool) BRASIILIA MAJANDUS Referaat (nimi) (klass) (juhendaja) (LINN 2010) SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS................................................................................................ 4 1.1.Üldandmed........................................................................................................................4 1.2.Geograafiline asend...........................................................................................................5 1.3.Arengutase...........
Pilet 1 Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppi...
Rakvere Ametikool Signe Stam H10 LEIB-EESTLASTE PEAMINE TOIT Referaat Juhendaja: Merike Kasikov Rakvere 2011 SISSEJUHATUS Leib on rukki või nisu -(harvem muust) jahust valmistatud taignast küpsetatud toit. Eestis nimetatakse leivauks juuretise abil hapendamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetist; pärmiga kergitatud heledat nisujahust küpsetist nimetatakse saiaks või sepikuks. Rukkileib on eestlaste jaoks aastasadade vältel olnud üks olulisemaid toiduaineid, ega asjata nimetata kõiki teisi toite peale pudru leivakõrvaseks. Rukkileib oli igapäevane toit, seda söödi rohkesti peaaegu kõikide toitude juurde. See muutus toidukorras isegi nii tähtsaks, et selle puudumist ka muu toidu olemasolu korral hakati pidama äärmiseks vaesuseks ja viletsuseks. Leib kujunes aja jooksul kogu toidu ja e...
Õiguse eksami küsimused 1. Õiguse eelastmed: Tavad, traditsioonid ja moraalinormid. Olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust. Olid sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist, kergendasid ja vääristasid ühiskondlikku elu. Tunnused: 1) üldise iseloomuga 2) üldkohustuslikud 3) garanteeritud korras 2. Ius non scriptum, ius scriptum: ius non scriptum - kirjutamata õigus - teadlased on tuvastanud, et õigus eksisteeris ka enne, kui tekkisid esimesed kirjalikud allikad ja seda perioodi nim. õiguse eelajalooks e. ius non scriptum. Õiguse ja õigusmõistmise tunnused olid juba sugukodliku korra ajal, reeglite eiramise eest karistati sugukonnast väljaheitmisega (= surmanuhtlusega). Veretasu e. kättemaks. ius scriptum - kirjutatud õigus - vormaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Riik sekkus, kui seda nõudis kannatanu. 3. Õiguse tähistam...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
