docstxt/124142724545444.txt
" Minu koolitee oleks ohutu, kui..." Ühiskonnaõpetus. Kuigi mõne lapse koolitee on lühike, võib seal siiski peituda ohte, millest alljärgnevalt tahaksin rääkida. Alustame kasvõi sellest, et tänapäeval on paljudes peredes olemas autod, mõnes koguni mitu. Sõidukite rohkuse pärast on liiklus läinud keerulisemaks ja meile ohtlikumaks, mistõttu peavad koolilapsed oma kooliteel olema eriti ettevaatlikud ning tähelepanelikud. Mitu autot peres on potensiaalsed õhusaastajad, mis on tervisele kahjulik. Parem oleks kui inimesed läheksid tööle kas jalgrattaga või jala. Eelmisel sajandil ei olnud üldse autosid, siis käisid kõik tööl või koolis jala, hobusega või rattaga. Ei olnud nii palju keskonda saastavaid tegureid. Inimesed olid tervemad. Kindlasti peaksid kõik liiklejad tundma liikluseeskirju. Kas tead, et kahesuunalisel asulavälisel teel, kus puud...
Statistika uurimistöö. Õpilaste koolitee pikkus 1) Kogum: 12 klass Valim: 12a klassi 26 õpilast 2) Variatsioonirida (km): 0,2; 0,3; 1; 1; 1; 1; 1,5; 1,5; 1,5; 1,8; 2; 2,5; 3; 3; 5; 6; 7; 9; 9; 9; 10; 10; 20; 20; 20; 24 3) Sagedustabel ja sagedus-jaotustabel X (km) f W (%) 03 14 53,8 3,1 6 2 7,7 6,1 9 4 15,5 9,1 12 2 7,7 12,1 15 0 0 15,1 18 0 0 18,1 21 3 11,5 21,1 24 1 3,8 N= 26 100 4) Koolitee pikkus protsentuaalselt 60 50 40 w (%) 30 ...
Johannes Aavik ja keeleuuendus 1880-1973. 93 aastat elas Eesti üks tähtsamaid ja juhtivamaid keelemehi, Johannes Aavik. Tundes end suutlikuna arendada Eesti keelt oma eluaja jooksul võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega, hakkas Saaremaa paljutõotav nooruk juba varakult tegutsema. Johannes Aavik sündis Pöide kihelkonnas Randvere külas Kõiguste vallakirjutaja pojana. Kuressaarde asus J. Aavik elama 7-aastasena ning seal veetis ta järgnevad 21 aastat. Keskhariduse omandas Aavik Kuressaare gümnaasiumis. Ta oli kooli parimaid õpilasi, lemmikõppeaineteks võõrkeeled. Lisaks koolis omandatud saksa, prantsuse, ladina ja kreeka keelele õppis ta iseseisvalt inglise ja soome keelt. Peale keskkooli lõpetamist suundus ta Nezini ajaloo filoloogia instituuti, seejärel Emajõe kaldale tunnustatud Tartu ülikooli, kust peale ühte aastat jätkas õpinguid naaberkaldal, Helsinki ülikoolis. Selle lõpetas Aavi...
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Rauno Sander 12. klass Uurimustöö Kas õppeedukus sõltub koolitee pikkusest? Juhendaja: Kadri Lille Palamuse 2008 Sisukord ................................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Valimi iseloomustus...............................................................................................................5 1.1 Sagedustabel.................................................................................................................6 1.3 Histogramm............................................................
Slaid ette! Tere austatud eksami komisjon ja teised kuulajad. Mina olen Häädemeeste keskkooli 8.B klassi õpilane ja hakkan teile tutvustama oma loovtööd teemal Minu koolitee läbi fotokaamera. Mina valisin oma loovtööks sellise teema, sest tahtsin ise rohkem teada oma kodukohas olevatest suurematest asutustest. Vaheta slaidi! Mina elan Arumetsa külas , sinna ehitati aastatel 1864-1866 kiriku pastoraat ehk kirikumõis. Pastoraadi majas elas kirikuõpetaja Ernst Gottleb Jaesche. Kirikumõisa hoone müüdi 1956.a ja varsti seejärel lammutati. Arumetsa park ehk kirikumõisa park oli 1960-70 ndatel riikliku looduskaitse all. 2002.a raietööde tõttu ei jäänud pargist peaaegu midagi alles. Tänapäeval on vanad mõisahooned uuesti üles ehitatud ja seal on tänapäeval elumajad. Vaheta slaidi! Minu kooliteele jääb ka Häädemeeste tankla. 1995.aastal ehitati Häädemeestele Arumetsa külla Premium-7 tankla. Häädemeeste tankla tegeleb kütuse müügiga, toitlustuseg...
Amandus Adamson Kes ta oli? Amandus Heinrich Adamson oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Lapsepõlv ja koolitee Sündis 12. novembril 1855 Paldiski lähedal, Uuga Rätsepal, suri 26. juuni 1929 Paldiskis Isa oli meremees, ema talu peretütar Alustas Tallinnas ToomVaestekoolis Juba koolis tegeles ta kunsti ja laevukeste nikerdamisega Teda märgati ja anti võimalus oma töid ühes Tallinna kunstikaupluses müüa. Läks edasi Tallinna kreiskooli, tüdinedes sellest ära läks 1870. a. sügisel Bergi puutöökotta Tallinnas ametit õppima ja jäi sinna pidama kolmeks aastaks. Peterburi Kunstide Akadeemia (18751879) Üritas 1873. a. astuda Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Ei õnnestunud Läks otsima Liivimaa kuberneri, kes oli lubanud teda õpingutes toetada Kõndis jalgsi Peterburist Riiga, sealt Miitavisse. Teenis 150 rubla Paldiskisse tagasi 1875 võeti ta vastu, 1879 lõpetas Sai hõbemedali, alustas töö...
KÕNE Armasad üheksandikud, õpetajad ning kõik kes on tulnud seda päeva tähistama meie tublide lõpetajatega. Usume, et täna meil kõigil on väga ärevaid emotsioone, sest täna on kätte jõudnud see päev, kuste üheksandikud 12 aastat tagasi alustasite oma kooliteed ning nüüd kui see koolitee on jõudmas lõpule peame hüvasti jätma üheksanda klassiga. Lõppenud on üks etapp teie elus. Need üheksa aastat läks nii kiiresti, et polnud arugi saada enne, kui see aeg juba käes oli. Selle üheksa aasta jooksul on juhtunud nii mõndagi positiivset, kui ka negatiivset. Teie üheksas klass jääte neid aegu meenutama ja ma loodan, et te ei unusta kunagi seda päeva mil kooliteed alustasite ja seda päev kus kohe kohe lahkute omale väga armsaks saanud koolimajast nimega Kivimäe Põhikool. Teie üheksas klass olete olnud meile suureks eeskujuks nii õpimisel kui ka spordis. Ma tänan ka teie poolt õpetajaid kes nii mõistvad oli...
ADOLF HITLER 2009 Elulugu · Sündis 20. aprill 1889 Austrias · Tema isa oli Alois Hitler (1837 1903) · Ema Klara Hitler (18601907) · Tema vanemad olid omavahel sugulased. · Õppis viis aastat algkoolis. · 11 aastaselt astus Linzi reaalkooli. · Teda köitis Leopold Poetschi antisemiitlikud ja pangermanistlikud loengud. · 1904 aastal lahkus Adolf Linzi reaalkoolist. · 1906 aastal külastas Viini ja sattus vaimustusse linna arhitektuurist, kunstist ja ooperist. · Ta soovis astuda Viini Kaunite Kunstide Akadeemiasse. · Septembris 1907 osales ta sisseastumiskatsetel, koos ülejäänu 112 õpilasega. · Ta pääses teise vooru kuid edasi sealt ei pääsenud. · Peale ema surma sai ta orvupensioni aga teenis ka lisa illustreerijana ning maalis ka sageli müügiks majadest pilte ja postkaarte. · Detsembris 1909 kolis ta Meidlingisse kodu...
Моё отношение к школе Я учусь в Юриской гимназии. Она находится в волости Раэ. Автобус едет oт дома до школы около сорока минут. Школа была очень большая и чистая. Мне нравится ходить в школу, потому что у меня есть прекрасные друзья. Я учусь в девятом классе. В моём классе есть очень своеобразные ученики. Люблю свой класс, потому что у нас никогда не скучно. В классе я сижу в первом ряду, в левом партой. Мне нравится это место, потому что я рядом учитель и из окна я вижу двор. Мой сосед по парте – Кйрке. С ним всегда можно шутить. Я учусь в школе математику, биологию, географию, музыку, английский язык, русский язык, эстонский язык, физику и химию. Мой любимый учебные предметы - математику и английский язык. Потому что эти простые. Мне не нравится история, надо оставить прошлое позади, чтобы идти вперед…. Мне не нравится делать домашнюю работу. Определённо не нравится! Провожу в школе 8 часов, 4-6 часов занимаюсь своим хобби. Я хочу с...
Austatud õpilased ja õpetajad! Armsad isad ja emad! Ennekõike aga tänased päevakangelased koolilõpetajad! Tahaksin alustada oma tervitust Doris Kareva sõnadega: Kirkuse, küpsuse, külluse üle tumeneb tõsidus, tõuseb tähtede tuhakiri tuletab tasakesti meelde: aeg. Mõõdumine. Meile kätte antud varadest suurim on aeg, kordumatu ja asendamatu. Aega saab arvestada ka teadmistes, mitte ainult minutites ja tundides. Mida me õppinud oleme see on ajamõõtes kõige tähtsam küsimus. Aja kulgedes saab see teile üha selgemaks. Tänaseks on möödunud juba 12 aastat, sellest kui alustasite kooliteed. Selle ajaga omandatud teadmiste hulk on haaramatu alustades lihtsate sõnade veerimisest ja sõrmedel arvutamisest kuni samaväärsete teadmisteni, mis on teie õpetajatel. Tänane päev tähistab selle pika ja raske õppimise aja lõppu, ag...
Uurimistöö. Minu ema koolilugu. 1.Lapsepõlv. Minu ema sündis 10. märtsil 1971. aastal Viljandis, tavalisse töölisperekonda ja talle pandi nimeks Degrid. Oma sünnimaja ema ei mäleta, sest vanemad kolisid päris mitu korda. Minu ema peres oli neli inimest, minu vanaema Riina ja vanaisa Urmas, minu ema ja ema vend Tauno. Oma lapsepõlve mäletab ema alles Rakverest, kuigi pere elas veel enne seda Kohtla-Järvel. Kui ema Rakveres elas oli tema naabriks Feeliks Kark,kes käis neil päris tihti külas ja kellega oli tore nädalavahetustel mängida. Nädala sees käis aga ema Lasila laste- aias, see oli selline lasteaed, kus esmaspäeva hommikul viidi sind lasteaeda ja alles reede õhtul said koju. Hiljem sai ema aga Rakverre Lille tänavale lasteaeda. Mängukaaslasteks oli omast majast paar aastat vanem vene perekonnast üks tüdruk ja paar maja edasi laste...
Kallid esimese klassi õpilased! Taas on suur suvi käest lipsamas ning algamas paljutõotav sügis. Koolimajad on avanud oma uksed nii vanadele tuttavatele nägudele kui ka alles esimest korda kooliteed ettevõtvatele lastele. Esimesel koolipäeval on raske öelda, kes rohkem elevil on lapsed või vanemad. Eriline tähtpäev on ta siiski. 1. september on teadmistepäev ning tähtis päev paljudele inimestele nagu õpilased, õpetajad, professorid, üliõpilased, lapsevanemad ning üleüldse nendele, kes töötavad kõikvõimalikes õppeasutustes. Selle päeva peategelased on siiski õpilased ning eriti esimesse klassi astujad. See on päev, kui laps teeb oma esimesed sammud iseseisvuse poole, saades endale väärika tiitli ,,õpilane" ja hakates endasse vaikselt tarkust sisendama. Iga ranitsasse laekunud koolitarbega lähenes kool tasa, vargsi kuni lõpuks oligi viimase augustipäeva õhtu ning hommikuse aktuse puhuks said kõik riided mitu korda üle kontrollitud. ...
Inimene maailmas kui trellideta vanglas Esmapilgul võib arvata ning tunduda, et inimene siin maailmas ei ole kui trellideta vanglas, vaid ta on vaba. Näiteks, kui täisealine kodanik tahab, siis ta võib vabalt reisida või ära kolida mujale riiki. Kui ta tahab, siis ta võib osta poest ükskõik mida, mille järele isu tekib ning kui ta tahab siis ta võib võtta ka omale lemmiklooma. Ka alaealisel kodanikul on palju vabadusvõimalusi: ta ei pea käima tööl üheksast viieni, tal ei ole maksude maksmise eest kohustusi ja ta ei pea ka hoolitsema kellegi eest. Laps saab lihtsalt nautida lapsepõlve. Kuid kõikide nende vabaduste juures on siiski mitmed aga-d. Kuigi täisealine võib reisida ükskõik kuhu, osta ükskõik mida või võtta omale lemmiklooma, siis ta ei ole hoolimata nendest vabadustest täielikult vaba. Tal on kohustused. Kohustus maksta makse, hoolimata sellest, kas ta siis käib tööl või mitte. Kohustus järgida seadusi, mit...
Mida tähendab mulle õppimine üheksandas klassis? Me kõik alustame kord esimese klassiga ja lõpetame üheksandas. Kuigi see teekond kestab tervelt üheksa aastat, omandame seal vajaliku hariduse. Kooliteed alustame aabitsaga ja lõpetame paljude erinevate õpikutega, Sellel pikal kooliteel juhtub palju põnevaid ja raskeid seiklusi. Kolmandas ja kuuendas klassis ootavad kõiki tasemetööd, kaheksandas üleminekueksam ja üheksandas kolm riiklikku eksamit. Kuigi see kõik tundub raske, on koolil ka oma head küljed. Koolis on palju sõpru ja mitmeid põnevaid klassiõhtuid. Kindlasti meeldivad kõigile vahetunnid ja erinevad kooliüritused. Koolis tuleb ette hetki, kus tuleb kõvasti pingutada ja õppida. Selle kõige kõrval on kindlasti ka mõned laiskusehetked. Kindlasti on kordi, kus on koju ununenud õppevahendid või tegemata jäänud kodutöid. See ei tähenda, et õpitakse halvasti, pigem on see laiskusest. Esimesed klassid...
Albert Einstein 1879-1955 Lapsepõlv ja koolitee Sündis 14. märtsil 1879. aastal Saksamaal Ulmi linnas juudi kaupmehe perekonnas. 1880. aastal kolis perekond Münchenisse, kus isa lootis ajada paremat äri. Maja kus Einstein sündis. Albert Einsteini vanemad Herman ja Pauline Koolitee 1886. a algab Albert Einsteini koolitee Münchenis. 1888.a Luitpoldi gümnaasium. 1894.a perekond kolib Itaaliasse. Albert jääb Münchenisse. Aasta lõpus lahkub koolist protestiks seal valitseva preisiliku korra vastu. 1895.a ühineb perekonnaga Pavias Itaalias. Jätkab haridusteed Aarau kantonikoolis sveitsis. 1896.a loobub saksa kodakondsusest ja astub Zü...
.Kirjanduse KT 1. Esimesed märkmed Eesti ja eestlaste kohta? Esimene säilinud eestikeelne raamat Wanradi ja Koelli katekismus. 2. 1525a esimene Eesti k. raamat Wanradi ja Koelli katekismus3 3. Ametilt olid inimesed, kellelt tuli algatus eesti keeles kirjutada Kr. J. Peterson oli kirjanik, Fr. R. Faehlmann ja F.R. Kreutzwald olid ametilt arstid. 4. Põhjaeesti keel pääses võidule Sest Piibel ilmus täielikul kujul 1739 a. Selle tõlkis Jüri pastor Anton Thor Helle, mis on kirjutatud põhja eesti keeles. 5. Kr. J. Peterson sündis 14.märts. Ta elas 21-aastani.Eestis tähistatakse tema sünnipäeval Emakeelepäeva. Alles 1922 a. Avaldati tema kirjutisi. Õppimise kõrvalt teenis ta raha tõlkimisega. 6. Luuletus ,,Kuu" ülistab väikest Eesti rahvast pürgima kõrgemale, et jätta tulevikus endast märk maha. 7. Ood pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule,...
Õpilase üldised õigused koolis Õpilasel on õigus: · valida oma huvidele ja võimetele vastav kool, valida õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi; · moodustada koolis õpilasesindus, samuti moodustada ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega; · osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud kooli hoolekogusse; · saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest; · saada sõidu- ja muid soodustusi; · saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilase õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta; · pöörduda oma õiguste kaitseks haridus- ja teadusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsioonide poole; · õpilasel ja tema vanematel on õigus õppenõukogu otsusega nõustumatuse, samuti õpetamist ja kasvatamist puudutavate...
Haridus- kas vahend või eesmärk? Teadupoolest ootavad paljud väikesed lapsed usinasti kooliminekut. Nad kujutavad ette, et kunagi saavad neist nende endi unistuste kangelased ning arvavad, et koolis saavad selleni pürgimist õppida. Kui lapsed vanemaks ja targemaks saavad, siis muutuvad ka nende vaated tulevikku realistlikumaks, kuigi unistused ei kao. Need jäävad alatiseks südamesse ning ei pruugi kogu aeg meeles olla, aga kui kuskil millestki taolisest juttu on, siis tulevad kunagised fantaseerimised ikka meelde. Nad mõtlevad pidevalt, kas on vahendeid nende fantaasiate täitmiseks, kas oleks kuidagi võimalik oma suuri unistusi täide viia.. Kõige tõenäolisem vahend oleks ju haridus, sest kui midagi meeletult tahta, tuleb teha selleks kõik vajalik ning et seda kõike vajalikku teha, tuleb endale lemmiku valdkonna iseloomulikud jooned omandada. Kuid milline näeb välja üldse haridus vahendina? See on see eluredel...
Aurelius Augustinus Martin Käremaa & Hanna-Stina Lautri G2B Pärnu Ühisgümnaasium Tähtsamad faktid • Sündis aastal 354 Tagastes ning suri 76 aastat hiljem Hippo Regius • Oli väga mõjukas kristlik õpetlane • Sai vanas eas Põhja-Aafrika linna Hippo piiskopiks • Nooremas eas pöördus manilusse, vanemana oli aga kristlane Augustinuse perekond • Isa oli pagan Fabricius, pöördus kristluse poole alles elu lõpus • Tema ema Monica oli vaga kristlane • Vanemad koolitasid poissi palju • Isa tahtis väga, et pojast tuleks advokaat • Sai aastal 372 Aafrikast võetud konkubiiniga poja Adeodatuse Augustinuse koolitee • Aastal 365 saatis isa Augustinuse kooli advokaadiks õppima • Aastal 369 jäi Augustinuse koolitee katki • Aastal 371 asus Augustinus retoorikat õppima • Õpingutes oli väga edukas ning õppis innukalt Augustinus õpetajana • Naasis aastal 373 tagasi kodulinna ning...
Saaremaa Ühisgümnaasium Maimu Berg Uurimistöö Autor: Riin Jaanson, 10.A Juhendaja: Merle Prii Kuressaare 2018 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................2 2. ELU........................................................................................................3 2.1. Sünd.....................................................................................................3 2.2. Koolitee.................................................................................................3 2.3. Elukohad.................................................................................................3 3. KIRJANDUSLIK TEGEVUS..........................................................
Kuidas on ühiskond võtnud enda kanda perekonna ülesanded Ühiskond on inimeste kooselu vorm, millel on kindlad reeglid ja eesmärgid. Need reeglid ja eesmärgid määravad inimesed ise, võttes eeskujuks endale tähtsad väärtused ja käitumismallid. Võib tõdeda, et ühiskond ehk riik täidab tihtilugu perekonna funktsiooni, kaitseb ja toetab oma kodanikke. Kuidas neid ülesandeid aga täidetakse ja mis on selle head ja halvad küljed? Tuleb esile juhtumeid, kus vanemad leiavad, et ei soovi või ei ole nende võimuses oma laste eest hoolitseda. Edaspidi peab nendega tegelema ühiskond. See on üks otsesemaid näiteid ühiskonna perekonnarollidest, kus ühiskond võtab vahetult üle pere ülesanded, näiteks üritab pakkuda orbudele turvalist keskkonda ja kasvatada neist täisväärtuslikud kodanikud. See ei ole aga kerge ülesanne, sest tavapärast peremudelit on raske taasluua, puudub piisav majanduslik ressurss ja inimesed, kes oleksid val...
Kontrolltöö nr IV 1. Vaimuelu 18.saj (pietism, Vennastekoguduse liikumine, teoloogiline ratsionalism) Pietism on usuvool mis levis peale Põhjasõda. Pietistidest kirikuõpetajad kutsusid rahvast usuvabadusele s.t inimene ei tohi olla mässaja ja peab suutma Piiblit ise lugeda. Pietistidest kujuneski välja Vennastekoguduse liikumine ehk hernhuutlus. Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust, kõlblust aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Võrdsus ja vendlus tähendas siis seda, et kõik on võrdsed. See liikumine toimus luteri kiriku siseselt. Positiivne külg : kadus ära selline sotsiaalne pahe nagu vargus, eneseteostuse võimalused, lugemise- ja kirjaoskuse tähtsustamine. Negatiivne külg : hakati hävitama vanu ohvrikohti, ehteid ja uhkuseasju teatud vastandumine ühiskonnale (suleti baare, kuna keegi seal ei käinud) ...
Eduard Tubin (1905-1982) Elulugu: Sündinud Kallaste lähedal. Koolitee algas Naelavere külast. Tartusse tuli õppima Õpetajate Seminari ja Tartu Kõrgemasse Muusikakooli. Töötas ühe aasta Nõos matemaatika- ja muusikaõpetajana. 1930. Alustas tööd Vanemuise juures. 1939 tehakse ettepanek pühenduda ainult muusikale. 1944 lõpetas töö Vanemuise juures. Lahkus perega Rootsi küüditamise hirmus. Surmani elas Stockholmis. Töötas seal ooperiteatri juures arhiivis. Juhatas eestlastest meeskoori. Looming: 10 sümfooniat. Neli esimest Eestis. Eesti esimese balleti ,,Kratt" autor. Esietendus 1943. Balletisündmustik toimub 18. Saj. Eesti külas. Balleti muusika põhineb Eesti rahvamuusikal. Kasutatakse torupilli-, kandle- ja viiulilugusid. 2 ooperit. 1969 ,,Barbara von Tisenhusen" ja 1971 ,,Reigi õpetaja". On kirjutanud koori- ja klaverimuusikat. 1979 ,,Reekviem langenud sõdurile".
Jakob Hurt 22. (vkj. 10.)juulil 1839 sündis Põlva kihelkonnas Himmaste külas Lepa talu peremehe, koolmeistri, möldri ja aadrjalaskja Jaan Hurda peres esikpoeg, kellele ristimisel pandi nimeks Jakob. Tegemist oli patriarhaalse taluperega, kus valitses tugev hernuutlik vaim. Kodunt sai J.Hurt kaasa kindlad kõlbelised põhimõtted ning harjumuse ja tahte tööd teha. Ema Mari oli tugeva tervisega töökas naisterahvas, kellel mehe haiguse tõttu lasus talutööde põhiraskus. Tööd õpetati tegema nii Jakob kui ka õed Anna ja Eeva. Oli siis selleks lehmade talitamine, "mehilaste vahatamine" või karjas käimine, millest Jakob Hurt on maalinud kauni pildi kuulsas luuletuses "Üks karjapoiss on kuningas". Lugema õppis terane poiss isa õpilaste keskel kuidagi märkamatult. Kümneaastaselt oli Jakobil külakooli kursus läbi ning ta pandi õppima Põlva kirikuõpetaja, teeneka mehe J. G. Schwartzi käe alla Mammaste kihelkonnakooli. Ju...
Toomas Linnupoeg Heljo Mänd Tegelased Toomas Linnupoeg Maia Prooton ema onu Benjamin vanaema, isa klassikaaslased (Viivi, Peeter, Vaike Kotkas, Kiuslaas, Külliki jpt) õpetajad Peamised tegevuskohad kool kodu koolitee kohvik muud kohad(meistersportlase juures , Vaike Kotka kodu, Peetri treeningsaal, rand) Aeg 8. klass suvevaheaeg 9. klass Tegevused Toomas Linnupoeg koolitundides Toomas Linnupoeg peoõhtutel Toomas Linnupoeg, tema sõbrad ja vaenlased Toomas Linnupoeg kodus (mängimas Prootoniga, õppimas, vestlemas emaga, diivanil lesimas) Toomas Linnupoeg ja Maia (kohvikus, jäätist söömas, rannas, Maia tähelepanu püüdmas) Kokkuvõte Raamat räägib 8. ja 9. klassi poisist Toomas Linnupojast, hakkama saamisest koolis, suhetest sõprade ja vanematega, armumisest Maiasse. Toomas Linnupoeg on tore ja tubl...
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava Raahel Apsalon ENESEJUHTIMINE Juhendaja: Piret Einpaul Tallinn 2015 Enesejuhtimine 1. MINU SUUREESMÄRK SEOSES ÕPINGUTEGA Ehkki viimasest õpikogemusest on möödunud üle viie aasta, oli kooli tulek iseseisev ja täie vastutusega võetud teadlik otsus, mis tekitab (õpi)sunni iseenda ees. Mulle iseloomulik sügav õpihoiak kasvab välja tunnetatud vajadusest osaleda õppimises põhjalikult ja mõtestatult (Tudengiveeb.ee [b]) ning seetõttu on eesmärkide seadmine lihtne. Minu õppetegevust iseloomustavad nii visuaalne kui auditiivne õpistiil. Kõrgkooli eduka lõpetamise ja loengumaterjalide parima omandamiseni aitavad mind kõige efektiivsemalt viia rohke märkmete tegemine, üksinda olles õppimine, eesmärkide sõnastamine, teiste õp...
Anna Haava Mälestusi Laanekivi Manni Lapsepõlvest Aili Zoludev Anna Haava elulugu Sündis 15./3. oktoobril 1864. aastal Tartumaal, Kodavere kihelkond, Pala vald, Haavakivi veskitalu Ta oli ise talulaps 9. eluaastani jäi ta maailmaks üksik talu oma võimsa looduse ja suure kogukonnaga 1869. aastal osteti Haavakivi talu päriseks Koolitee Kooliteed alustas 9.a Patase mõisa Saare- Vanamõisas Tartus Hoffmanni Erakoolis 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlaste koolis 1892.aastal Saksamaale, töötas Berliini lähedal Viibis vahepeal mõned kuud kodumaal 1894.aastal Venemaa Välismaal kirjutas palju luuletusi 1898 a suri Jaan Lellep Alates 1906 a. elas ja töötas Tartus Esimene luuletus ilmus 1886 a 9 luulekogu Luuletaja sügav humanism Proosaraamat ''Väikesed pildid Eestist'' Suri...
Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele Määruse eesmärk on õpilase vaimse ja füüsilise tervise säilitamine ning õppe- ja kasvatustegevusest tulenevate ebasoodsate mõjude vähendamine. § 7. Koolitee pikkus ja ranitsa (koolikoti) raskus (3) Ranitsa (koolikoti) lubatud raskus (koos sisuga) on: 1) 1.3. klassi õpilastel kuni 3,0 kg; 2) 4.6. klassi õpilastel kuni 3,5 kg; 3) 7.9. klassi õpilastel kuni 4,5 kg. § 9. Temperatuuri mõju õppetegevuse korraldamisele (1) Õppetunnid jäetakse ära õpperuumis, kus õhutemperatuur on vähem kui 19ºC ja võimla õhutemperatuur on vähem kui 18ºC. § 10. Tunniplaani koostamine ja kontrolltööde planeerimine (3) Õppepäevas võib läbi viia ühe kontrolltöö. Kontrolltöö toimumise ajast teatatakse õpilastele vähemalt viis õppepäeva enne kontrolltöö toimumist. (4) Õppenädalas võib läbi viia kuni kolm kontrolltööd. (6) Kontrolltöid ei planeerita esmaspäevale ja reedele, samuti õppepäeva esimesele ning v...
Gustav Suits “Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!” 1883-1956 Lapsepõlv • Sündis Tartumaal Võnnus kooliõpetaja perekonnas • Kasvas üles ema, õe ja õemehe juures • Luges palju seiklusjutte kui ka Piiblit, mille luges läbi juba 6-aastasena Koolitee • 1892-1895 kohalik külakool • 1895-1896 Tartu algkool • 1896-1904 Tartu Aleksandri Gümnaasium • 1904-1905 Tartu Ülikool • 1905-1910 Helsingi Ülikool Eraelu ja töö • 1911 Abiellus soomlannaga • 1911-1913 töötas Helsingi ülikooli raamatukogus • 1913-1917 oli Helsingi Vene Gümnaasiumis soome ja rootsi keele õpetaja • 1921-1944 Tartu Ülikoolis kirjandusloo õppejõud • 1944 põgenes perega Rootsi Gustav Suits poliitikas • 1917. aasta revolutsiooni ajal lülitus aktiivselt poliitikasse • Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks • Osales Ülevenemaalise Asutava Kogu valimistel • Teda peetakse iseseisvuse idee üheks autoriks Looming • Esimene luuletus “Vesiroosid...
Lõpukõne Kallid lõpetajad ja lugupeetud kohalviibijad, oleme siia kogunenud, et meie abituriendid saaksid alustada uut peatükki oma elus. Koolitee ei ole olnud lihtne, kui teie suutsite vaatamata sellele iseendaks jääda. Te alustasite seda pikka teekonda 12 aastat tagasi, te õppisite ja arenesite ning saite nendeks, kes olete praegu. Veel natuke olla ja ringi vahtida... Veel natuke tohtida, tahta ja teha... Veel natuke kuskil pool ringi jahtida... Veel oodata koitu - veel oodata eha! Veel tuulel ja tormil lasta end räsida, veel seista päikeses ja vihmavees, veel nutust ja naerust pilgeni väsida, veel kellekski saada maailma ees! Inimene on siis õnnelik, kui tal on oma tee, mida mööda käia, oma täht, mille poole püüelda ja unistused, mille täitumise nimel tegutseda. Loodame, et olete leidnud selle teeotsa, mida mööda minema hakata, et kusagil pilvepiiril särab teie jaoks täheke, mille poo...
SOTSIAALNE ETTEVÕTE Ksenia Heinsoo 12. klass Kiviõli I Keskkool PROBLEEM Lapsed, kes olid koolis halvasti käitunud, oli rohkem depressiivseid inimesi, lahutatud või vaeseid. Kui lapse käitumine on häiritud ja sotsiaalsed oskused nõrgad, ei soovi kaaslased temaga koos olla. Pikemas perspektiivis avaldavad madalad sotsiaalsed oskused negatiivset mõju ka õpitulemustele ja võivad viia koolitee katkemisele, samuti lapse vaimsele tervisele. Madalate sotsiaalsete oskustega õpilased: Alustavad nooremana suitsetamist On suurema tõenäosusega igapäevased suitsetajad On olnud nooremalt esimest korda purjus On sagedamini rahulolematud suhetes sõpradega ja vanematega Sagedamini tõsiseid lahkhelisid ja riide vanematega ning sõpradega ·Vanemad ei kasva oma last. ·Lastel pole vanemaid. ·Kooli kiusamine. PÕHJUSED Vanemad ei ka...
Tallinna Lilleküla Gümnaasium. Kuulus kunstnik Referaat Õpilane:Jane aru Õpetaja:Tiina Perovskaja Tallinn 2010 Sisukord . 1. Elulugu...................................................................................................... 2 2. Tehtud töö................................................................................................. 3 3. Pildid......................................................................................................... 4 4. Kasutatud kirjandus................................................................................. 5 Elulugu Heiki Trolla, keda tuntakse paremini kunstnikunime Navitrolla all, on sündinud Lõuna-Eestis Võru linnas. Võrumaa kõrgustikest, kus saatis Heiki mööda enda esimesed eluaastad, kolis ta enda perega tasasele ja rahu...
Juhan Sütiste (1899-1945) Bertel Schwindt 11.ü Sisukord Elulugu Looming Näidendid Tähtsus Huvitavat Elulugu Sündis 1899 Tartumaal Pärit vaesest perest Teenis raha ajalehepoisina, kingsepa kui ka kellassepana Kuni 1936-nda aastan Johannes Schütz Võttis osa vabadussõjast Koolitee: 1909-1912 õppis Tartu Peetri koguduse kirikus Gümnaasiumihariduse omandas õhtukoolis lõpetas 1922 TÜ filosoofia-ja õigusteaduskond 1923- 1931kuid see jäi tal lõpetamata. Töötas: Peale algkooli lõpetamist kellassepa õpipoisina 1934 Tartu teatrikoolis 1938 Eesti Draamateatris dramaturgina 1941 sadeti Tallinna töölispolku, kus ta haigestus Saksa okupatsioonivõim saatis tema kui nõukogude võimu pooldaja Patarei vanglasse 1942 vabanes vanglast 1945 suri Looming Alustas luuletajana 19...
Abja Gümnaasium Vincent Willem van Gogh'i elulugu Referaat Abja-Paluoja 2009 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Elulugu.................................................................................................................................4 Vanemad ja lapsepõlv.....................................................................................................4 Koolitee............................................................................................................................4 Kunstikaupmehe aeg........................................................................................................5 Religiooni pooldamine.....................................................................................................5 Algus kunstis.....................
Ado Reinvald Ado Reinvald oli 19. sajandi lõpu rahvalik luuletaja, jutu- ning näitekirjanik, talupoeg- boheem, sündis 21.novembril 1847. aastal Viljandimaal talurentniku pojana. Tema hariduskäik oli lühike. Reinvaldi koolitee kestis vaid ühe aasta. 14-aastaselt õppis ta ühe talve Soone külakoolis. Edaspidi täiendas ta end iseõppimise teel. Alates 1867. aastast oli Reinvald Ilissa talu peremees ja ta tegi suuri plaane, et luua oma talust kohaliku kultuurielu keskus. Kuid 1894. aastal läks talu pankrotti ja see müüdi oksjonil, Reinvald rändas ringi, kuni ostis maja Elvas, Kulbilohu külas, kus tegeles peamiselt kalendrite koostamisega. Elu lõpuaastail jäi ta sellest ilma, elatus läbi häda kirjatööst. Reinvaldi luuleloomingu kandvaks hoovuseks on patriotism, paljud ta luuletustest on pühendatud ärkamisaja tegelastele. Kirgliku kirikuvastasena ülistas ta mõistust ja mõtiskles moraali üle. Reinvaldi värsilo...
ARTUR ADSON Karoliina Hunt ELULUGU Karl Arthur Adson; 18891977; sündis Tartus, maetud Rootsi; luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist; elas Võrumaal; võrumurdelised luuletused; Siuru ja Tarapita; Marie Under; Rootsi; Kirjavahetus Tuglasega; Valgetähe teenetemärk IV klass. KOOLITEE JA TÖÖKOHAD Tartus Vaeste Väikelastekoolis; Sänna vallakoolis; Võru linnakoolis; Pihkva maamõõdukoolis; Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond; Maamõõtja; Eesti Vabariigi põllutöö ja haridusministeeriumis; ajalehetoimetuses; teatridramaturgina; Vabakirjanikuna; Filmiinspektor. LUULEKOGUD "Henge palangoq" (Tallinn 1917) "Vana laterna" (Tallinn 1919) "Roosikrants" (Tallinn 1920) "Kaduvik" (Tartu 1927) "Katai, kibuvits nink kivi" (Tartu 1928) "Pärlijõgi" (Tartu 1931) "Lehekülg ajaraamatust" (Tartu 1937) "Värsivakk" "Rahumäe kannel" (Lund 1973) "Luuletused" NÄIDENDID "Toomapäev...
LÕPUKÕNE Austatud õpetajad, koolitöötajad ning mu kallid kursakaaslased. Oleme täna tähistamas üht toredat päeva. Nimelt lõpetamist. Kolm ja pool aastat kurja vaeva näinud, ajusid ragistanud ning viimaks finishini jõudnud. Mäletate meie esimest koolipäeva? Mina kül mitte. Kuid pole hullu! On muud mida meenutada. Näiteks. Kui paljud teist pidasid Rannarit ja Kaurit vendadeks esimesed paar nädalat? Mhh? Nali naljaks. Kuid ajame vähe tõsisemat juttu ka. Me oleme kaugele jõudnud. Palju läbi elanud ning seetõttu kiitust väärt. Ja ma ei mõtle ainult kursuslasi. Pean silmas kogu töötajaskonda. Me oleme koos naernud, pead murdnud, stressi talunud ja ehk isegi pisaraid valanud. Kõik see on meid ainult tugevamaks muutnud. Tee oli raske ning kurbusega pean teatama, üha raskemaks see tee meil läheb. Kuid mis ma halvast vatran, vaatleme ikka positiivset külge. Hariduse baas olemas. Kellel soov ja huvi. Võimalus ...
Richard Johannes Roht Koostaja: Aliin Sepp Kuressaare 2008 Biograafia Sündis 12. aprill 1891 Võrus, Krootuse vallas ning suri 22. august 1950 Tallinnas, maetud on ta Metsakalmistule Õppis Tartus, Hugo Treffneri Günmaasiumis ning lalga Reaalkoolis Oma kirjanikutööd alustas aastal 1913 proosapaladega, pärast kirjutas veel arvukalt romaane, novelle, mälestusi, jutustusi ja lasteraamatuid Richardi koolitee jäi pooleli, rahapuuduse tõttu Ta osales I MS ja Vabadussõjas Ta viibis vangis aastatel 1930-1932, seoses vekslivõltismisega Kirjandusteosed Kurgsoo sari ( ,,Hümnid paanile", ,,Viimane kevad", ,,Kurgsoo", ,,Maa", jne) Romaanid : ,,Minevik" 1920, ,,Üksindus" 1925, "Nauding" 1929, ,,Esimene armastus" 1933, ,,Ummiktänav" 1937, ,,Inimsaatused" 1938, ,,Kaks perekonda" 1947, jne. Novellikogus: ,,Igaveses laburündis"1913, ,,Sil...
Cyrllius Kreek sünninimega Karl Ustav Kreek, oli tuntud nii helilooja kui ka muusikapedagoogina.Teda tunti ka kui ühte rahvalaulude tundjat. ELUKÄIK Cyrllius Kreek sündis Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. 1896. a. sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Sealsete õigeusu tavade järgi salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust ÕPINGUD Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Peterburi konservatooriumi trombooniklassis alustas 1908, jätkas 19121916 kompositsiooni ja teooria alal. Õpingute käigus tutvus Kreek Peeter Südaga, kellest sai tema lähim sõber TÖÖ Peterburis suurenes ka hu...
Kallid lõpetajad, külalised ja kolleegid. Täna on kätte jõudnud see päev, mil me peame hüvasti jätma meie lõpuklassiga. See on ütlemata raske, sest 9 aastat oleme olnud koos. Lõppenud on üks etapp nende elus. Etapp, mis aitas kujundada neid endid, aitas leida just selle, kes nad tegelikult on ja anda teadmised elu alustamiseks. Nüüd oleks aeg tänuavaldusteks. Ma tahaks tänada minu kalleid kolleege kes on andnud endast tohutult palju selleks, et nendele noortele anda niipalju haridust kui nende võimuses on. Lisaks ma tahaks tänada eriti lõpetajaid kes on meile pakkund palju palju hetki kui võisime nende üle uhkust tunda. Selle ajaga on teist kallid lõpetajad saanud meie teine perekond. Tänuavaldused kuuluvad ka teie vanematele kes on olnud nii tublid ja toetanud teid teie raskel ja pikal kooliteel. Imelik on mõelda et käes on suvi ja juba sügisel alustab igaüks teist oma kooliaastat kuskil mujal koolis. Olete esimsed üheksandikud kes l...
On taaskord sügis, koolimaja avanud oma uksed nii vanadele, tuttavatele nägudele, kui ka alles esimest korda kooliteed ettevõtvatele lastele. Usutavasti pole esimesel koolipäeval kindel, kes rohkem elevil on lapsed või vanemad. Eriline tähtpäev on ta siiski. Päev kui laps teeb oma esimesed sammud iseseisvuse poole, saades endale väärika tiitli ,,õpilane" ja kaotades tasapisi märkmetest kirjavigu. Iga ranitsasse laekunud koolitarbega lähenes kool tasa, vargsi kuni lõpuks oligi teise Septembri õhtu, ja hommikune aktuseaeg ,sai riideid valmis seades, mitu korda üle kontrollitud. Nüüd oletegi kõik siin! On rõõm näha nii palju uustulnukaid, rõõm tervitada tänavu aasta, nelja esimest klassi, kõiki vanemaid, klassijuhatajaid ja abituriente. Esimene klass, te olete kõik ümbritsetud klassiõdede ja vendadega, selle sõna tähendus süveneb ajaga. Ajaga muutuvad teie klassid omamoodi perekonnaks, leiate endi seast südamesõpru ja häid tuttavaid. Om...
Albert Einstein 1879-1955 · Sündis 14. märtsil 1879. aastal Saksamaal Ulmi linnas juudi kaupmehe perekonnas. · 1880. aastal kolis perekond Münchenisse, kus isa lootis ajada paremat äri. · 1886. aastal algas Albert Einsteini koolitee Münchenis. · 1894. aastal kolis tema perekond Itaaliasse. Albert jäi Münchenisse. · Aasta hiljem ühines perekonnaga Itaalias. Jätkas haridusteed Aarau kantonikoolis Sveitsis · 1896. aastal loobus saksa kodakondsusest ja astus Zürichi Tehnikaülikooli. · Einsteini üheks hobiks oli viiuli mängimine. · Oma viiulist ei loobunud Einstein elu lõpuni. · Lemmikheliloojateks olid Bach, Vivaldi, Mozart ning Schubert. · Einstein lõpetas ülikooli keskmise hindega 4,91 (kuuepallises hindeskaalas), sai füüsikaõpetaja diplomi. · Ta abiellus Mileva Maric'iga. Sellest abielust sündisid pojad Hans Albert, kellest sai edukas hüdraulikainsener ja Eduard, kes haigestus skisofreeniasse...
Kallid esimese klassi õpilased! Suvi on taaskord otsa saanud. Koolimaja võtab rõõmsalt vastu teid, usinaid ja ootusärevil koolilapsi, kes tänasest siin oma kooliteed alustavad. Teie jaoks on kõik uus, põnev, natuke hirmuäratav. Ka mina olin aastaid tagasi seda teekonda alustamas. Ma ei tundnud kedagi, kuid tegin kohe tutvust enda kõrval seisva tüdrukuga. Sealt edasi juba järgmiste kaasõpilastega. Täna astute oma esimesed sammud pikal kooliteel. Kui teil tekib hirm, või ei tea mida teha, küsige julgelt õpetajate või teiste õpilaste käest. Ka vanematest klassidest. Kool ei ole ainult koht, kus õpitakse. Kool on üks suur pere, kus kõik aitavad üksteist ja on teineteisele sellel pikal teel toeks. Koolis käies muutute Te rohkem iseseisvaks. Kasvab ka teie vastutus. Kuid sellel raskel teekonnal leiate omale eluaegsed sõbrad, kes on teiega koos igal sammul. Kellele saate ise toeks ja abiks olla. Koolist saate lisaks üldistele teadmistele k...
Laiskus ja mugavus Talviti peame me ,,külmapühi". On see meie laiskus, mugavus või valitsuse poolt meile tehtud eeliste ära kasutamine? Lugupeetud kuulajad, täna räägin ma teile laiskusest ja mugavusest. Vanasti käidi koolis enamasti jalgsi ja talvel suuskadega. Kaugem rahvas toodi hobusega. Minu vanaema koolitee oli 7 kilomeetrit pikk. Et õigeks ajaks kooli jõuda, pidi ta väga vara tõusma ning mööda pimedat metsateed kõndima. Vaid väga halva ilma korral koguti külalapsed kokku ja viidi hobusega kooli. Tänapäeval, kui on olemas kõikvõimalikud ilmastikukindlad riided ja jalanõud, soovime ikka et vanemad viiksid meid autoga koolimaja ukse ette. Külm on ju, tuuline, vihmane, porine. Väga vanal ajal kasutati koolis kirjutamiseks krihvlit ja tahvlit. Hiljem võeti kasutusele paber ja sulepea. Kõik ülesanded ja harjutused tuli algusest lõpuni vihikusse kirjutada. Tänapäeval on meil võimalus poest osta e...
Rudolf Tobias 1873 -1918 1873 -1918 Esimene kompositsiooniharidusega helilooja Eestis Tegutses organisti, pianisti ja muusikakriitikuna Loomingul tugev isikupära, harukordne väljendusjõud Temalt pärinevad paljude zanride esikteosed Eesti muusikas Lapsepõlv Sündis köstri pojana Hiiumaal Käinas, 1885 kolis pere Kullamaale Peres 13 last Elamistingimused soodsad Esimesed teadmised isalt 6-aastaselt mängis ta isaga neljal käel orelit 9-aastaselt komponeeris oma esimese teose -12 koraalprelüüd http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ Koolitee 1885 Haapsalu kreiskool, õppis Catharina von Gernetti juures 1889 Tallinna Nikolai gümnaasium, mille lõpetas koduõpetaja kutsega 1893 Peterburi konservatoorium, lõputööks kantaat "Johannes Damaskusest" Elukäik Aastatel 1898 - 1904 töötas Peterburi Jaani koguduse organisti ja koorijuhina 1904...
Austatud Õpetajad, Abiturendid, Koolikaaslased Täna tähistame me üheskoos päeva kui viimast korda heliseb koolikell Vinni- Pajusti Gümnaasiumi 12. Lennu õpilastele. Ma usun, et te, kallid lõpetajad, olete minuga nõus, kui väidan,et te tunnete suurt rõõmu, kergendust ja eelkõige rahulolu, et see pikk teekond siin koolimajas on jõudnud lõpusirgele. Keegi ei sunni teid enam istuma geograafia, inglise keele ega keemia tundides. Nüüd olete te vabad varajasest tõusmisest ja hilisõhtustest tüütututest kodustesttöödest, mis varastasid nii mõnegi kvaliteet uneaega. Hea küll, ega päris kõik ka vaid suur kannatusterada polnud. Usun, et paljud teist leidsid endale nii mõnegi lähedase tuttava, sõbra või isegi kaaslase pikkadeks aastateks. 12 pikka aastat olete te veetnud üheskoos. Kindlasti on jäänud mälestustesse unustamatud hetked üheskoos. Vingerpussid koolitundides, koerustükid vahetundides ja hulganisti meeldejä...
Agu Sihvka annab aru- Kuidas ma ajasin nurja aastapäeva kontserdi Kuuenda klassi eesti keele õpetaja andis kõigepealt teha kodukirjandi vabal teema.Nad polnud varem veel vabal teemal kirjutand ja nii hakkasidki kõik vinguma ningõppetaja otsstas teha kirjandi Minu koolitee.Kui tunnid läbi said läksid Kiilike ja Agu Sihvka koos koju ja arutasid kuidas kirjandit teha.Kiilike tahtis kirjtada kuidas ta kell seitse hommikl tulema hakkab ja siis 900 korda kirjtada astun,astun,astun jne.Agu otsustas kirjutada kes talle teepeal vast tlevad aga arvasid siiski et see pole hea mõte sest talle oli vastu tuld rätsep oinas kes oli õpetaja sugulane.Kiilike soovitas Agul kirjutada mida ta teepeal mõtleb kuid Aglei tulnud midagi pähe ja kirjutas hoopis sellest mis koolitee ääres on. Kui õppetaja kirjandeid tagasi jagas ei leidnud Sihvka ja Kiilike enda töödelt hinnet.Õpetaja ütles et nad peavad teepeal silmi llahti hoidma ja laskma fan...
INIMESE ELUKAAR JA SELLE PERIOODID INIMESEÕPETUS 1 Mõisted Arenemine on muutuste järjestus, mis kulgeb organismi elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani. Arenevad mõtlemine, hoiakud, huvid, jne. Eostumisest surmani. Areng ehk evolutsioon. Taandareng ehk involutsioon. Miski areneb ja kujuneb välja, muutub täiuslikumaks; samal ajal aga miski muu taandareneb, hävib. 2 Mõisted Kasvamine on keha välismõõtmete ning elundite füüsiline suurenemine. Pikkus, kaal, mõõtmed. Eostumisest täiskasvanueani. 3 Elukaar see on inimese elukäik sünnist surmani 1. IMIKUIGA 2. MAIMIKUIGA 3. KOOLIEELIKUIGA 4. KAINIKUIGA 5. MÜRSIKUIGA 6. NOORUKIIGA 7. VARANE KÜPSUSIGA 8. HILINE KÜPSUSIGA 9. ELATANUIGA 10.VANURIIGA 4 ...
Sügis teeb toredaid asju Sooja suve ja külma talve vahele jääb sügis, mis üllatab meid vahel varajase lume, lakkamatu vihma või lihtsalt värvilise iluga. See aastaaeg võidab paljude südamed just oma olemuse ja tegudega. Vapustavad värvid, maitsvad puuviljad, ettearvamatud ilmastikuolud, koolitee algus- kõik nad iseloomustavad sügist, kuid mida toredat sügis teeb? Sügis teeb toredaid asju. Ta täidab meie päevad värvidega, mida me muul ajal ei näe. Kõik aasad, niidud, metsad, pargid ja hoovid katab ta värvidega. Muidu rohelist kuube kandud lehed on nüüd kollased, punased ja kuldsed. Sügis teeb toredaid asju tuues puu otsas olevatele viljadele mõnusalt valminud pale. Punaseks saavad õunad, kirsid, alöötsad, tikrid ja sõstrad. Kollaka väljanägemisega on maitsvad pirnid ja viinamarjad ning ega lillakad ploomidki oma kirkusega alla jää. Kodudes valmivad mahlad, moosid ja hoidised. Kõik see selleks, et jahedate talvepäevade vahele tükikese ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
