Kuhu kaob ja kust tuleb koolirõõm? Tänapäevases Eesti Vabariigis on kohustus omandada kõigil 7.-17. aastastel endale haridus, kes kui kaugele muidugi selle ajaga jõuab. Paljud võtavadki seda kui pelgalt kohustust, aga samas on ka neid, kes naudivad koolis käimist ja vaheaegadel ootavad, millal juba kooli saaks. Sellega seoses tekib aga küsimus, et kust tuleb ja kuhu kaob koolirõõm? Suuremalt jaolt tuleb koolirõõm sellest, kui saadakse kontrolltööde ja ka väiksemate tööde eest häid hindeid, st. hinneteks saadakse 4 või 5. Osad õpilased pingutavad selle nimel väga, et saada enamus tööd sellisena hinnatud. Õpilased on ka rõõmsad, kui hakkavad lähenema vaheajad. Vaheajalt tulles võidakse olla alguses tusased, et jälle kool, aga samas ollakse ka väga õnnelikud, et saab olla koos klassikaaslaste ja teiste koolikaaslastega. Koolile õpilaste silmis lisab plusspunkte ka see, kui on rohke valikainete valik st, et ei ole ainult tavalised ained, ...
Kuhu kaob koolirõõm? Kindlasti on palju inimesi, kes sooviksid teada miks on nende lapsed või lähedased üha rohkem masenduses koolis käimisest. Kuhu on kadunud koolilaste sära silmadest ja naer huultelt ning mida teha, et lapsed tunneksid koolist taas rõõmu? Kui lapsed lähevad esimesse klassi ei suuda nad 1.septembrit ära oodata. Nad ootavad suure uudishimuga mis neid koolis ees ootab. Iga hommikul lähevad nad kooli rõõmuga ja koolist tulles on neil rääkida palju positiivset oma päevast. Kuid mida aeg edasi ja mida suuremaks läheb klassinumber, seda raskemaks vajuvad koolilapse suurnurgad. Koolirõõm hakkab vaikselt hääbuma siis, kui koormus tõusma hakkab. Koolis käimine on õpilase jaoks nagu töö 5 päeva nädalas, 6-8 tundi päevas. Väga raske on olla motiveeritud, kui su õlgadel lasub raske koormus - ühelt poolt nõuab kool ja õpetajad, teiseltpoolt vanemad. Koolirõõmu kaotajaks võib...
Kuhu kaob koolirõõm? Kristiina Kallion, 12c Kindlasti on palju inimesi, kes sooviksid teada miks on nende lapsed või lähedased üha rohkem masenduses koolis käimisest. Kuhu on kadunud koolilaste sära silmadest ja naer huultelt ning mida teha, et lapsed tunneksid koolist taas rõõmu? Kui lapsed lähevad esimesse klassi ei suuda nad 1.septembrit ära oodata. Nad ootavad suure uudishimuga mis neid koolis ees ootab. Iga hommikul lähevad nad kooli rõõmuga ja koolist tulles on neil rääkida palju positiivset oma päevast. Kuid mida aeg edasi ja mida suuremaks läheb klassinumber, seda raskemaks vajuvad koolilapse suurnurgad. Koolirõõm hakkab vaikselt hääbuma siis, kui koormus tõusma hakkab. Koolis käimine on õpilase jaoks nagu töö 5 päeva nädalas, 6-8 tundi päevas. Väga raske on olla motiveeritud, kui su õlgadel lasub ...
KAINIKUIGA Referaat räägib lapse ühest arenguperioodist, mille laps läbib vanuses 6/7 11/12. Kainikuiga lõppeb siis, kui algab puberteet ehk suguline küpsemine ehk mürsikuiga. Puberteedi algus on lastel väga erinev. Tüdrukutel algab mürsikuiga ja lõppeb kainikuiga keskmiselt 11 12 aastaselt, poistel 12 13 aastaselt. Üksikjuhtudel on võimalikud kõrvalekalded aasta, isegi paari võrra mõlemas suunas. ( ,,Õpilase psüühika ja kodune kasvatus" I. Ebber 1982 a. lk 48) Kainikueas alustab laps oma kooliteed. Sellega kaasnevad kohustused ja õppimine. Kainik õpib lugema, kirjutama, arvutama. Just selles vanuses on laps aktiivne. Sõbrad ja tuttavad muutuvad tema elus aina tähtsamaks. Esimeses klassis omandatakse autoriteet enda õpetaja vastu. Kui antud ülesanded õnnestuvad, areneb lapses töökus ja kohusetundlikkus.(http://www.katye.planet.ee/cms1/cmsimple3_0/?Eluperioodid_1:Kainikuiga) Kuna kainikuea algus langeb kokku kooliastumisega...
Koolimure ja koolirõõm Haridustee on üks tähtsamaid etappe meie elus. Esimese klassi lapsed ootavad kooli alati elevusega, aga suuremad teavad, et kõik pole nii lilleline, nagu paistab. Mis on minu jaoks koolimured ja -rõõmud? Kool tähendab palju rasket tööd, pinget ja õppimist. See on kindlasti üks koolimuredest- hea tulemus nõuab alati suuri pingutusi. Paljud rahuldavate hinnetega õpilased mõtlevad, kas ma olen selle töö õnnestumiseks piisavalt palju õppinud või kas ma olen ikka nii tark, et suudan eksami ära teha. Mured algavad juba algkoolis, kus lapsed mõistavad esimest korda, et kolme saada pole üldse raske. Väike lõdvaks laskmine eelnevatest suurtest pingutustest ning kolm on olemas. Seejärel tulevad nutud, kui käes on esimene kaks. Need, kes hoiavad oma hinded viitel-neljadel ka vanemates klassides, väärivad tunnustust, sest kool on tõepoolest raske katsumus. Vanemaks saades hakkavad õpilased arutlema...
Koolirõõm ja koolimure Enamus maailma inimestest on koolis käinud, käivad siiani, kuid on ka väikseid lapsi, kes veel pole kooli jõudnud, kuid küll tuleb ka nende aeg. Igal inimesel on olnud või on praegugi koolis oma rõõmud ja mured. Koolis saad endale uusi sõpru ja näed neid peaaegu iga päev, kuid on ka selliseid õpilasi, kes teistega ei suhtle ja on kõrvale jäetud. Koolis on väga mitmeid rõõme, saad endale palju uusi sõpru ja tuttavaid. Väiksemad saavad omavahel mängida, suuremad niisama jutte rääkida. Kui minna esimesse klassi on kõik õpilased väga rõõmsad, sest nad on juba nii suured, et saavad kooli minna. Nad on rõõmsad, et nad saavad õppida ning siis saavad targaks. Tänu koolile saavad nad unistada igasugustest huvitavatest ametitest kelleks saada soovivad. Kuid koolis pole kõik nii lilleline ka, mida vanemaks õpilane saab, seda raskemaks tal läheb. Päevad muutuvad pikemaks, aineid...
Koolirõõm ja koolimure Läbi aegade on õpilased pidanud käima koolis ja seal vaeva nägema. Paljudele tekitab kool hea tunde aga mõned õpilased ei saa sellega üldse hakkama. Inimesed on erinevad ja sellepärast on ka nende arvamus koolist erinev. Millised mured ja rõõmud võivad õpilastel seoses kooliga tekkida? On raske leida õpetajat, kes ei annaks kodus õppida ja on raske leida õpilast, kellele ei tunduks see koorem vahepeal liiga raske. Koolipäevad on kohati väga pikad ja kui peale rasket koolipäeva, mis oli täis kontrolltöid, peab minema veel konsultatsioonidesse, siis võib lõpuks õpilasel välja kujuneda stress. Igaüks, kes on kunagi koolis käinud, mäletab aegu, kui olid kodus pikalt haige ja puudusid koolist. Kui terveks saades uuesti koolipinki läksid, siis oli pikk rida tegemata töid, mis vajasid tegemist. Kindlasti tekitab see igas õpilases tunde, et enam ei jõua ja kohe ongi stress kohal. Tul...
Koolirõõm ja koolimure. ,,Oh kooliaeg, oh kooliaeg, millal sina tuled" nii algab laul. Seal on väljendatud rõõmu ja ootust, võib-olla tõesti esimene klass ootab seda nii, aga suuremad teaved, et koolirõõmude seas on ka piprateri, mis teevad koolile ka mõru maigu juurde. Kool paneb aluse tulevikule ja see on kindlasti üks suurimaid koolirõõme. Loomulikult hakkame seda rõõmu hindama alles mitu aastat pärast lõpetamist. Sa oled suur ärimees ja tööpäevad hakkavad kell 9.00 ning lõppevad kell 17.00. Sa oled sinna jõudnud tänu koolile ja sa tunned rõõmu oma elust. Paar tänavat eemal on asotsiaal, kel pole kodu, õigeid riideid ja armastavat pere ega töökohta. Tema oma elust rõõmu ei tunne, sest võib- olla ta ei viitsinud koolis käia või tegi ta koolist enamus aja poppi ning tuli koolist ära, kui võimalus oli või lihtsalt ei käinudki seal. Järelikult on haridus ja ka kool rõõm, kuid kahjuks hakkame seda hindama pal...
Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et laps...
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus ...
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, miss...
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
