Koolielu vanasti minu ema ajal Minu ema käis Põhikoolis aastail 1975-1979. Vanasti minu emal oli kooliajal kõigil ühine koolivorm. Tüdrukutel olid pluusid, seelikud, püksid, vestid, jakid ja ka ühesugused mütsid. Poistel olid pluusid, püksid, vestid, jakkid ja ka mütsid. Kooli riietehoid oli minu emal keldrikorrusel, mis oli alati kevadel vett täis . Enne lõuna- söögile minegut tuli koridori peale üles rivistada ja kontrolliti, kas käed on puhtad, siis mindi rivis lõunasöögile. Tuli täita igal aastal ühiskondlikke töötunde koolis. Näiteks kartuleid koorida, koristada, rohida jne. Kui poistel täid olid peas või tegid pahandust, viidi katlamaja ja katlamajas aeti juuksed maha. Igal aastal toimus minu emal klassiekskursioonid, Eesti erinevatesse paikadesse. Käidi ka bussiga Tallinnas teatris ja tsirkuses. Minu emal olid kooliajal ka tantsu-kursused, mis p...
Koolielu Tänapäeval Tänapäeva koolielu on väga muutunud võrreldes vanasti. Praegu on koolides kõik töövihikud ja õpikud igas aines. Kooli vägivalda on tänapäeval palju rohkem kui vanasti. Võib ka juhtuda mõnes koolis, koolitulistamist, mis on olnud juba mõnes koolis. Praegu on koolis käimine kohustuslik kuni põhikooli lõpuni. Praegu kirjutatakse koolides pastakatega, aga algklassides on kohustuslik kirjutada hariliku pliiatsiga. Kunstitundides on olemas kõik värvimiseks vajalikud asjad. Näiteks quassvärvid, värvipliiatsid, rasvakriidid , erinevaid värve pastakaid ja akrüüle. Aga vanasti polnud nendest asjadest kuuldagi. Kui kodus on vaja mingeid jutte kirjutada, siis on minu abimees ikka arvuti ja printer, aga vanasti pidi kõik trükimasinaga kirjutama. Kooli toit on koolis tasuta. Töövihikud on riik õpilaste eest ära maksnud, aga ka vahepeal pidid koolilapsed ise oma töövihikud ostma. Päevikud ja vihik...
Mariliis Tisler 12.B 1970-1980.-ndate aastate koolielu Hakkan uurima ema mälestusi kooliteest Nõukogude ajal. Ema alustas koolited 1974.aastal. Viisin läbi pisikese intervjuu, et saada paremini teada. Kokku küsisin 31 küsimust, mõne huvitavama vastuse lisan ka siia. Esimeseks kooliks oli Kingisepa 8-klassiline kool ( praegune Kuressaare Vanalinna Kool) . Emal oli kooli minek väga oodatud aeg, kuna lootis sealt saada uusi tutvusi ja teadmisi. Koolist sai ta oma esimese aabitsa, millel oli kujutatud suur kirju sabaga kukk. Tema esimeseks klassijuhatajaks sai Leida Põld, kes oli väga hea õpetaja, väga tasakaalukas ja tore inimene. Kes oli Sinu lemmik õpetaja ? Miks just Tema ? Mul tekkis lemmik õpetaja alles keskkoolis. Ta oli füüsika õpetaja Tiiu Poopuu. Tema tunde ei jätnud ma kunagi õppimata. Miks ta mu lemmik oli, ma ei tea, aga ...
Teos räägib koolist, selle õpilastest ning põnevatest vahejuhtumitest. Kui Arno isaga koolimajja jõudis olid tunnid juba alanud. Õpetaja pani ta istuma pikkade juustega poisi juurde, kelle nimi oli Toots. Too rääkis Arnole punanahkadest ja Kentuki lõvist. Samal päeval tutvus Arno ka teiste kooliõpilastega. Pärast koolipäeva ruttas Arno teelet koju saatma. Järgnevatel päevadel sai Toots igasuguste koerustükkidega hakkama. Märkimisväärseim neist oli minu arvates see, kuidas ta püstoliga kooli läks ning sellega saunaakna kildudeks lasi. (Kirikumõisa rentnik oli samal ajal saunas ja karjus aknast:” Te kuradi hinged! Te tapate inimesi!”) Ühel päeval ilmusid kooli juurde kirikumõisa noorhärrad, kellel olid piibud suus ja ratsapiitsad käes. Tõnisson vihastas selle peale, et noorhärrad kutsusid neid matsideks ja viskas neid kiviga — algas kaklus. Seejärel jooksis Toots klassituppa ja võttis kuumaksaetud roobi välja kaasa, mille peale kiriku...
VANAAJA KOOLIKORD ESTER PÄRN 2010 Igal ajastul on midagi, mida mäletada, midagi, mis on teistmoodi, kui järgmisel või eelmisel ajastul. Näiteks kasvõi koolikord. See muutub ju iga ajastuga. Kõigi kolme põlvkonna, minu, ema ja vanaema koolikorrad erinevad üksteisest millegi poolest. See on loomulik. Minu vanaema (sündinud1948) koolitee algas aastal 1955 Käina koolis, Hiiumaal. Koolivorm oli siis kohustuslik. Tüdrukutel olid pruunid kleidid ja must põll, kleidil oli valge krae ja kätised. Pidulikul puhul olid krae ja kätised pitside ning satsidega. Lastel olid jalas vahetusjalanõud, mis olid kohustuslikud, just nagu tänapäevalgi. Vahetusjalanõudeks olid paeltega sussid. Enamus tüdrukud hoidsid oma juukseid patsis. Mõnel üksikul tüdrukul olid juuksed lühikeseks lõigatud. Tuli olla puhas, jalad ei tohtinud haiseda, riided pidid olema alati puhtad. Seda ei nõutud küll rangelt, kuid see oli iseenesest mõistetav, et tuleb olla puhas....
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia-ja materjalitehnoloogia teaduskond LEPA SUGUVÕSA KOOLIELU LÄBI KOLME PÕLVKONNA Autor: Ardi Lepp Juhendaja: Katre Rünk Võru 2003 2 1. Sissejuhatus................................................................................................................... 4 2. Minu vanaema mälestused koolielust............................................................................5 3. Minu isa mälestused oma koolipõlvest..........................................................................7 4. Minu senised mälestused koolielust.............................................................................. 9 5. Koolielu võrdlus läbi aegade....................................................................................... 11 7. Kasutatud allikad.................................
Mida muudaksin koolielus? Tänapäeva koolielus ja süsteemis on palju probleeme, mis vajaks muutmist ja parandamist. Peale Nõukogude aega on Eesti koolisüsteem väga palju arenenud, kuid palju on veel ka teha ja parandada. Minu arvates on tänapäeva koolielu suurim probleem tundide liiga varajane algus. Kui lapsed peavad kooli tulema hommikul kella kaheksaks, pole nad eriti positiivselt meelestatud ega õpihimulised ning tihti magatakse esimene tund hoopiski maha. Mina lükkaksin kooli algust edasi vähemalt ühe tunni, sest leian, et see muudaks nii õpetajatel kui ka õpilastel elu lihtsamaks. Järgmine suur probleem seisneb õppekavas, nimelt selle liigses teooriapõhisuses. Mõnes aines on see loomulikult vajalik, matemaatikas või füüsikas näiteks, kuid teooria õppimine ei tohiks näiteks võõrkeeltes kindlasti olla põhiline. Kui lapsed õppivad võõrkeeltes ainult reegleid ja grammatikat, ei o...
OMA EKSPRESS Intervjuu Tamaraga! Kuidas paintballi mängitakse? Spordihoone esmavaade! Uus e-kool hea/halb? Kapp vs garderoob! Kuidas tervist hoida?! KERLI mis see on? Aprillinaljad Koolitants Müsteerium Jõhvi Gümnaasiumi Spordihoone Meie koolilehe 3 reporterit külastasid 24-dal märtsil koos meie direktorihärraga peatselt valmivat spordihoonet. Vaatepilt osutus päris lahedaks, suur spordihaal, millesse tuleb suur korvpalliväljak, 3 harjutussaali, saunad, jõusaal ja isegi kohvik. Meile tehti hoones väike ringkäik ja saime küsida ka paar küsimust ehitise kohta. Paar fakti: · Spordihoone maksab kinni Jõhvi vald ·...
Jaapani haridus Koostaja: Liinu Tuust 12F Haridussüsteem.. Peavad lugu haridusest Üldine koolisüsteem loodi 19.sajandi II poolel 20.sajandi alguseks oli pea kogu rahvas omandanud kirjaoskuse 99% algkooliõpilastest käib riiklikes koolides Vaid 30% keskkooliõpilastest käib erakoolides Haridussüsteem.. 6 aastat algkool (shgakk) 3 aastat alama astme keskkool (chgakk) 3 aastat kõrgema astme keskkool (ktgakk ehk (kk) Ametikoolid Ülikoolid ja kolledzid Eri astmed sisseastumiseksamid Haridussüsteem.. Ettevalmistuskoolid (yobiko) Tihti viivad emad oma lapsi neisse koolidesse juba algkooliajal. Et saada head töökohta, peab lõpetama hea ülikooli; et sinna sisse saada, peab lõpetama hea keskkooli. Koolielu.. Kooliaasta algab 1.aprillil Kooliaasta lõpeb märtsi keskel Vaheajad: Suvel on mõnenädalane vaheaeg 2 vaba nädalat uue aasta paiku Paar vaba nädalat ennem u...
Koolielu AS Rahvapidu OÜ Lõõtsapilli 9 xx.xx.2012 nr x-x/x xxxxx TALLINN Seminariruumi tellimine Austatud juhataja Vajame 20.04.2012 ühte seminariruumi 50 inimesele kell 12.00 kuni 16.00. Hinnapakkumine palun saata hiljemalt 09.03.2012. (allkiri) Mari Vlassova Juhataja Aleksandr Popov 555 5555 Marja xx Telefon 666 6666 Arvelduskonto xxxxx TALLINN e-post: [email protected] xxxxx Türisalu Pank Reg kood xxxxxxxx
Tagakiusamine Sa võid olla maailma parim inimene, teha kõik asjad kõige õigemini, kõige puhtama südamehoiakuga ja puhtaimate motiividega...kuid alati on keegi, kellele Sina ja see, mida teed, ei meeldi. Alati on keegi, kellel on midagi öelda Sinu ja Su tegemiste kohta! Sellised inimesed armastavad öelda "Ära teistele räägi", või "mina pole rääkinud" vms. Kui mina midagi räägin, et ütle ma kunagi, et ära teistele räägi. Mina räägin enda eest, mina vastutan enda sõnade kui tegude eest, seega on kõik avalik ja ma võtan vastutust selle eest mida ma mõtlen ja ütlen. Kus sellised lood tulevad ? Miks neid lugusid tehakse, kas see on kadedusest või lihtsalt vajadusest ise parem välja paista. arvan, et inimesed kes neid lugusid sepistavad ja levitavad on ise kaelani pasas, kas see võib tulla sellest, et tahetakse mingeid juppe pih...
21. SAJANDI KOOL Maailm meie ümber areneb igapäevaselt ning pidevad elumuutused hõlmavad pea igat valdkonda niisamuti ei jää ka puutumata haridusvaldkond. Vaatamata sellele, et järk-järgult toimub haridussüsteemis edasiminek, tundub aeg-ajalt siiski, et me oleme takerdunud eelnevate sajandite jooksul väljakujunenud haridusmudelisse ning ei kasuta maksimaalselt ära arenenud tehnoloogia võimalusi. Fundamentaalne küsimus seisneb aga selles, et milline peaks õigupoolest olema 21. sajandile vastav kool? Õpilase koolielu sujuvus on suurel määral mõjutatud motivatsioonist või selle puudumisest. Motivatsioon saab tekkida vaid sellisel juhul, kui õpilasel on huvi õpitava vastu. Paraku aga ei leia mina, et 21. sajandi koolilapsele võiks pakkuda huvi raamatute lugemine, mis kirjeldavad raskeid tööpäevi täis põlluharimist ning seda tööriistadega, mille nimetused tänapäeva lastele piltigi silme ette...
1.Seened Seened on omapäraste tunnustega elusolendid: ühelt poolt on nad taimede, teiselt poolt aga loomade moodi. Seened kasvavad taimede kombel maas ja püsivad kogu elu paigal, kuid nad toituvad valmis orgaanilisest ainest nagu loomad, sest seened ei suuda fotosünteesida. Kuni viimase ajani peeti seeni taimeriigi omapäraseks hõimkonnaks. Nüüd on aga järjest enam süvenenud arusaam, et lisaks toitumisviisile lahutab seeni taimedest veel palju muid olulisi tunnuseid. Praegusel ajal paigutatakse seened omaette eluriiki- seeneriiki. Sellest hoolimata käsitletakse neid raamatutes botaanika peatükis, kuigi teatakse hästi, et seened ei ole taimed.(Miksike 2008) 1.1 Seente ehitus Seente keha koosneb enamasti pikarakulistest seeneniitidest. Rakke ühendavad omavahel tillukesed poorid rakuvaheseintes. Seeneniite nimetatakse hüüfideks. Kui seeneniit seene keha moodu...
Referaat Arvo Pärt Kuressaare 2010 Lühitutvustus Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloomustab tugev konstruktsiooniloogika ja sakraalne atmosfäär. 1960. aastate julgeima uuendajana tõi ta oma varasema loominguga eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad. 1980. aastatel sai Pärt kogu maailmas tuntuks meditatiivse tintinnabuli-stiiliga. Arvo Pärdi looming on oluliselt mõjutanud eesti nüüdismuusikat (Emic, 2010). Õpingud Arvo Pärt on eesti helilooja, kes sündis 11.septembril Paides. Pärt alustas oma muusikaõpet 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis, õppides seal klaverit. Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga. Aastatel 1954- 1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooni õppejõuks temast kõigest 5 aastat vanem Veljo Tormis. 1963 aastal ...
Inger Romaanis esineb palju suhteprobleeme, seoses armastusega, samas kajastab ka koolielu. Rohkem keskendutakse siiski Ingeri suhetele, eriti meestega. Tal oli palju asutajaid, kuid lõpuks ta kedagi õiget ei leidnudki. Meremees Jaak oli joodik, neil midagi tõsist polnud, siiski oli ta Ingeri südames. Praktikant Kiurule meeldis Inger väga, kuid Inger ei võtnud teda tõsiselt, sai alles hiljem teada, et see oli tõsi. Arne oli abielumees kahe pojaga, kuid sellest hoolimata meelids ta Ingerile ning neil oli suhe. Arne lubas, et jätab oma naise maha, kuid lubaduseks see vaid jäigi, lisaks jäi ta naine ka rasedaks ning Ingeril jäi üle vaid loobuda, kuigi see tegi talle palju haiget. Kooliprobleemid, Inger pidi pidevalt õpilaste eest võitlema, et nad pingutaksid rohkem. Eriti probleemne õpilane oli Toomas. Palju vastuarvamusi direktoriga. Naiskujud: Inger-tugev ja iseseisev naine, saab kõigega ise ...
1980. Aastal 1980 saavutas vene keele ülistamine haripunkti. Selle aasta oktoobris oli valmis kirjutatud ja saadetud avalik kiri Eesti NSV-st. Selles kirjas üritasid nelikümmend haritlast kaitsta eesti keelt. See oli katse astuda avalikku poliitilisse dialoogi komunistliku parteiga. Allakirjutajatest oli näiteks tuntud Jaan Kaplinski, Mati Unt, Rein Ruutsoo ja teised. Kiri oli adresseeritud ajalehtede Pravda, Rahva Hääl ja Sovetskaja Estonija toimetusse. Hiljem üritati mõjutada neid inimesi, kes alla kirjutasid, vestlustega töökohas ja ülekuulamistega prokuratuuris. Võimud soovisid, et kõik allakirjutajad loobuksid allkirjadest. Enamik neist, kahjuks, nii tegigi. 1980. aastatel õpetati vene keelt juba lasteaedades ja koolides esimeses klassis. Ka vastuvõtt ülikoolidesse, kus õppetöö toimus vene keeles, võeti meelsasti. Kui rääkida põhjalikumalt koolidest tol ajal, siis võiks öelda, et koolielu on veidi teistsuguseks m...
Demokraatia koolis Definitsioon ütleb, et demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Kui aga rääkida teemal demokraatia koolis, siis paneb see mõtlema, et kas selline asi ka üldse eksisteerib? Kas koolielu on demokraatlik? Esimeseks tunnuseks võib nimetada valimist. Koolis valitakse iga aastaselt klassi klassivanem ning kooli kooli president. Klassivanema valimised toimuvad klassisiseselt ning kõik klassikaaslased saavad võrdselt ühe hääle. Enim hääli saanud kandidaat võidab valimised ning saab klassivanemaks. See hääletamine on demokraatia üks põhinõudeid, sest igas demokraatlikus riigis toimuvad sellised valimised. Koolis on lisaks paljudele demokraatliku riigi tunnustele veel kodanikuvabadused, vaba ajakirjandus, arvestatakse vähemusega ning õpilastel on lubatu...
AS KOOLIELU Kalev Komm OÜ Rahvapidu Kentmanni 23 29.03.2012 12345 Tallinn Ruumide rent Austatud Kalev Komm Seoses meie ettevõtte uute töötajate koolitamisega soovime rentida Teie ruume 50-le inimesele 20.04.2012 kell 12-16. Ruumides on vaja toole vastavalt osalejate arvule, kaks lauda toitlustuseks, mikrofon, kõlarid ja kõnepult. Palun kinnitage broneering hiljemalt 5. aprilliks. Lugupidamisega Olga Kais Olga Kais Personalijuht Tondi 35 Telefon 678 9000 Arvelduskonto 101009875473 34567 Tallinn e-post: [email protected] Registrikood 34567889
Lp Maria Vader Oü Rahvapidu Teenindusosakond Tihase 24 12.09.2012 Tallinn HARJU MAAKOND 12912 Ruumide rent Austatud proua Vader Seoses meie ettevõtte suvepäevadega sooviksime rentida Oü Rahvapidu ruume 20.veebrauril 2013 50-le inimesele neljaks tunniks ( kell 12.00- 16.00). Palun saata hinnakiri teie poolt pakutavast cateringist. Ootame Teie vastust hiljemalt 20. Septembriks. Lugupidamisega Tarmo Kari Projektijuht 56 987 987 [email protected] AS Koolielu Telefon +372 54 7788 Kase 57 E-mail [email protected] Tallinn Faks 748484029 HARJU MAAKOND 1277 Internet www.koolielu.ee
AS Koolielu Pr Mari Maasikas Teie 12.03.2012 nr 3 OÜ Rahvapidu Kuuse 14 Meie 13.03.2012 nr 6 12345 TALLINN Ruumide rentimine Lugupeetud proua Maasikas Olles varem Teie rendiruume kasutanud ning rahul Teie pakutava teenusega sooviksime teha Teiega ka seekord koostööd Kas oleks võimalik 20.aprillil 2012 rentida koolitussaali 50-le inimesele ajavahemikul 12.00 16.00 ? Jääme ootama Teie vastust Koostööd soovides Taavi Tamm Personalijuht Taavi Tamm 650 2567 [email protected] Kuuse 14 Telefon 654 2567 12345 TALLINN E-post [email protected] Internet www.koolielu.ee
VAHETUSÕPILASTENA AUDRU KOOLI KEIDI NIIT JA KERTU LILLE 8. KLASS TÕSTAMAA KESKKOOL SISSEJUHATUS · MIKS VALISIME SELLE LOOVTÖÖ TEEMA · LOOVTÖÖ EESMÄRGID · LOOVTÖÖ KIRJELDUS · HINNANG OMA TÖÖLE MIKS VALISIME SELLE LOOVTÖÖ TEEMA · VALISIME SELLE LOOVTÖÖ TEMA, KUNA TAHTSIME OLLA VAHETUSÕPILASED. · VENIVIDIVICI EESMÄRGID · ERINEVUSED JA SARNASUSED · VASTU VÕTMINE KOOLI · ÕPILASTE JA ÕPETAJATE SUHTUMINE · AUDRU JA TÕSTAMAA KOOLI VÕRDLUS LOOVTÖÖ LÜHIKIRJELDUS · TRANSPORT · ÖÖBIMINE · KOOLIELU · MIS HEA JA MIS HALB HINNANG OMA TÖÖLE · KERTU HINNANG · KEIDI HINNANG KOKKUVÕTE KASUTATUD ALLIKAD PILDID · AUDRU KOOLI KODULEHELT HTTP://AUDRU.EDU.EE/ · KERTU ERAKOGU TÄNAME KUULAMAST!
Nimeta meditsiinialaseid elukutseid (4-5) ja meditsiinialast haridust andvaid õppeasutusi . Farmatseut, Hooldusõde, Ämmaemand, Erakorralise meditsiini tehnik, Optometrist. Meditsiinilist kallakut saab õppida juba enamuses gümnaasiumites. Põhiliselt meditsiinile pühenduvad koolid on Tallina Tervishoiu Kõrgkool. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Kotla-Järve Meditsiinikool, Tartu Ülikooli arsti teaduskond. Kui saaksid valida tasuta reisi ühte riiki , kuhu siis sa sõidaksid ? Põhjenda oma valikut mitmekülgselt Kui ma saaksin valida tasuta reisi ühte riiki, siis sõidaksin ma Inglismaale. Sinna sõidaksin ma just sellepärast,, et see tundub igati huvitav riik. Huvitavaks pean ma seda kindlasti juba hariduse poolest.Seal on igal pool palju erinevaid kõrgkoole ja ka ülikoole. Ma sooviksin näha ja teada saada, mis moodi seal toimub õpe koolides, kuidas on koolielu korraldatus ja võrrelda seda taset pärast Eesti omaga. Üldiselt kutsub mind Inglismaale ju...
Kool? JAAPAN Referaat Nimi klass 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 .................................................................................................................................................4 LOODUS.................................................................................................................................... 5 Pinnamood.............................................................................................................................. 5 Maavärinad..............................................................................................................................5 Veestik.................................................................................................................................... 5 Kliima......
Kuidas säilitada koolirahu? Meile kõigile meeldib päevad läbi olla keskkonnas, kus on kõik on korras ja rahulik. Kus pole probleeme, üksteise halvustamist, vägivalda või siis üksteise alandamist millegis. Aga kahjuks peab tunnistama, et sellist üksteise mõistmist on raske saavutada ja eriti veel koolis. Koolis toimub väga palju üksteise halvustamist ja maha tegemist. Aga mida teha, et koolis poleks kooli vägivalda, et oleks rahulik ja kõik oleksid leplikud oma kaaslastega. Tihti leitakse üles inimese negatiivsed omadused ning selle taha jääb varju kõik head omadused. Mõtlesin väga põhjalikult sellele ning tõin välja negatiivsed ja positiivsed omadused. Minu arvates iga inimene peaks õppima oma võimete kohaselt ja need õpilased, kes oskavad paremini mõnda asja võiksid õpetada ka teistele, kes pole aru saand sellest teemast või kuidas seda lahendada. Muidugi ka kurdetakse selle üle, et kasutatakse kooliteritoori...
KUNSTI LIIGID · MAALIKUNST · SKULPTUUR · GRAAFIKA · ARHITEKTUUR · TARBEKUNST SKULPTUUR mahuline kujund · ümarplastika · reljeef SKULPTUURIDE LOOMISE KOLM PÕHILIST VIISI · väljaraiumine · modelleerimine · abstraktne mahuline kompositsioon MAAL värvidega loodud kujund tasapinnal · tahvelmaal · seina e. monumentaalmaal · miniatuurmaal GRAAFIKA tasapinnaline kujund luuakse trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk ARHITEKTUUR ehk ehituskunst · Vastavus oma ülesandele · Ruumimõju · Osa visuaalsest ümbrusest · Ehituskunst nõuab vahetut tutvumist endaga selles kohas, kus ta asub ARHITEKTUUR jaguneb · KIRIKLIK ehk sakraalne · ILMALIK ehk profaanne TARBEKUNST · KERAAMIKA · METALLEHISTÖÖ · PUITEHISTÖÖ · KLAASEHISTÖÖ · NAHKEHISTÖÖ · TEKSTIIL K...
Harj. 120 Lk. 96 : Tervist, ! : Tere, ! Miks sa minuga täna venekeeles räägid? : Meil oli eilne koolipäev venekeeles.Kogu päev tuli ainult venekeeles rääkida. Harjusin, ilmselt. : Teil on hea. Ma isegi ei teadnud, et sa nii hästi oskad venekeelt. Aga kuidas teie koolis vene keele päev läks? Olid kõik tunnid venekeeles? : Meie kõikides klassides olid vaid üksikud venekeele tunnid. Aga siis kontsert! : Milline kontsert? : Kolmanda klassi õpilased, näiteks, näitlesid vene rahva muinasjuttu - ,,Tare-tareke", üsna naljakalt; kuues klass laulis vene laule, keegi luges luuletust vene luuletajatelt, aga meie üheksas klass mängis eri naljakaid tseene, koolielu. Kõik vaatasid huviga. Siis mõistatuste arvamine, kõik arvasid innustunult, isegi vanemad klassid. Päris lõpus külaline esitas oma programmi. : Aga oli raske valmistada? : Muidugi, raske oli, kuid meeldis. : Sa rääkisid, et meie koolis käisid küla...
Minu kool Ma käin Viira koolis.See on väike kool, mis asub Tori Jõesuus.See on 9 klassiline kool, kus on üldiselt vähe õpilasi. Ma valisin selle kooli endale, sest Viira kooli õppekava sobis mulle just kõige paremini. Seal on ka toredad kaasõpilased,õpetajad ja koolitöötajad, kes teevad koolielu huvitavaks. Õpetajatele on tähtis õpilaste areng ja nad teevad väga hästi oma tööd.Õnneks on ka mul enamus õpetajatega head suhted, väga suurt vihavaenu vist ei ole, vähemalt ma loodan et ei ole.Tunnid on huvitavad ja sisurikkad. Kaasõpilased on toredad ja nendega on hea tundidest üle jäävat vabaaega sisustada.Tänu neile lähevad koolipäevad ruttu.Koolipäevad on pikad,hommikul 7.15 on äratus ja tunnid algavad 8.00. Poole kolmeni kestavad ja seejärel on vaba aeg. Vaba aega sisustame väljas käies, saalis palli mängides või filme vaadates . 18.00 on õhtusöök millejärel on jälle vaba aeg ja viimane aeg õppimiseks, nin...
“Kevade” Oskar Luts Sisuko rd • Kirjanik • Tähtsamad tegelased • Kirjeldus • Lühidalt sisust • Koostaja Oskar Luts • Sündis – 7. jaanuaril 1887 Tartumaal • Õppis Palamuse kihelkonnakoolis • Tartu reaalkoolis • Töötas apteekriõpilasena • Tartu Ülikoolis õppis rohuteadust • Osales farmatseudina Esimeses maailmasõjas • 1922 oli Tartus elukutseline kirjanik • 1946 pälvis Tööpunalipu ordeni • Suri – 23. märts 1953 Tartus Tähtsamad tegelased • Arno Tali • Raja Teele • Joosep Toots • Kiir • Imelik • Lible Kirjeldus • Arno Tali – Tore poiss, kellele meeldis Raja Teele • Raja Teele - Tavaline tüdruk, kes käis koolis ja meeldis poistele • Joosep Toots – Riukalik poiss, kes tahtis koolielu värvikamaks muuta • Kiir – Vinguv poiss, oli Tootsi kiusamisalune • Imelik – Mängis ilusti kannelt ja sõbrustas Teelega • Lible – Kiriku kellamees, oli mingis mõttes joodik, os...
"Kevade" Oskar Luts Sisuko rd · Kirjanik · Tähtsamad tegelased · Kirjeldus · Lühidalt sisust · Koostaja Oskar Luts · Sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal · Õppis Palamuse kihelkonnakoolis · Tartu reaalkoolis · Töötas apteekriõpilasena · Tartu Ülikoolis õppis rohuteadust · Osales farmatseudina Esimeses maailmasõjas · 1922 oli Tartus elukutseline kirjanik · 1946 pälvis Tööpunalipu ordeni · Suri 23. märts 1953 Tartus Tähtsamad tegelased · Arno Tali · Raja Teele · Joosep Toots · Kiir · Imelik · Lible Kirjeldus · Arno Tali Tore poiss, kellele meeldis Raja Teele · Raja Teele - Tavaline tüdruk, kes käis koolis ja meeldis poistele · Joosep Toots Riukalik poiss, kes tahtis koolielu värvikamaks muuta · Kiir Vinguv poiss, oli Tootsi kiusamisalune · Imelik Mängis ilusti kannelt ja sõbrustas Teelega · Lible Kiriku kellamees, oli mingis mõttes joodik, os...
"Kevade" Oskar Luts Sisuko rd · Kirjanik · Tähtsamad tegelased · Kirjeldus · Lühidalt sisust · Koostaja Oskar Luts · Sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal · Õppis Palamuse kihelkonnakoolis · Tartu reaalkoolis · Töötas apteekriõpilasena · Tartu Ülikoolis õppis rohuteadust · Osales farmatseudina Esimeses maailmasõjas · 1922 oli Tartus elukutseline kirjanik · 1946 pälvis Tööpunalipu ordeni · Suri 23. märts 1953 Tartus Tähtsamad tegelased · Arno Tali · Raja Teele · Joosep Toots · Kiir · Imelik · Lible Kirjeldus · Arno Tali Tore poiss, kellele meeldis Raja Teele · Raja Teele - Tavaline tüdruk, kes käis koolis ja meeldis poistele · Joosep Toots Riukalik poiss, kes tahtis koolielu värvikamaks muuta · Kiir Vinguv poiss, oli Tootsi kiusamisalune · Imelik Mängis ilusti kannelt ja sõbrustas Teelega · Lible Kiriku kellamees, oli mingis mõttes joodik, os...
"Kevade" Oskar Luts Sisuko rd · Kirjanik · Tähtsamad tegelased · Kirjeldus · Lühidalt sisust · Koostaja Oskar Luts · Sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal · Õppis Palamuse kihelkonnakoolis · Tartu reaalkoolis · Töötas apteekriõpilasena · Tartu Ülikoolis õppis rohuteadust · Osales farmatseudina Esimeses maailmasõjas · 1922 oli Tartus elukutseline kirjanik · 1946 pälvis Tööpunalipu ordeni · Suri 23. märts 1953 Tartus Tähtsamad tegelased · Arno Tali · Raja Teele · Joosep Toots · Kiir · Imelik · Lible Kirjeldus · Arno Tali Tore poiss, kellele meeldis Raja Teele · Raja Teele - Tavaline tüdruk, kes käis koolis ja meeldis poistele · Joosep Toots Riukalik poiss, kes tahtis koolielu värvikamaks muuta · Kiir Vinguv poiss, oli Tootsi kiusamisalune · Imelik Mängis ilusti kannelt ja sõbrustas Teelega · Lible Kiriku kellamees, oli mingis mõttes joodik, os...
Vaatame mis Leopold veel räägib Teose autor on Viivi Luik. Sündinud 6. novembril 1946 aastal Viljandimaal Tänassilmas. Ta on eesti luuletaja ja proosakirjanik. Esimene luuletuskogu ilmus 1965 aastal. Sestsaadik ilmunud kümme luulekogu, kolm romaani, samuti esseesid ja lasteraamatuid. Teose pealkiri ,,Vaatame mis Leopold veel räägib,, läheb hästi kokku sisuga, sest peategelane ise ongi Leo,kes jutustab oma elust. Raamat on välja antud 1974 aastal ja kuulub noorsoo raamatute valdkonda, kuigi endal oli ka suht põnev lugeda,tuli meelde enda lapsepõlv. Tegu on lühiromaaniga, mida on hea ja lihtne ladus lugeda nii noormal kui vanemal. Teose peategelane Leo jutustab oma koolielust ja sündmustest , mis kodus toimuvad. Põhitegevus toimub koolis ja Leo kodus, räägib ka teiste koolilaste elust ja olust, ning kuidas üldse sel ajal koolielu oli ja mis kohustused sel ajal olid. Peategelane Leo oli töökas ja aus, tei...
Kool arenevas ühiskonnas Kaasaegne ühiskond muutub kiiresti - areneb majandus, teadus, kultuur, toimub erinevate elu valdkondade ning ka ühiskonna terviklik uuenemine. Inimesed, kes ei taha elu kiirest arengust maha jääda, peavad pidevalt arendama oma teadmisi ja oskusi ehk õppima kogu oma elu jooksul. Seega peab kool ise ka muutuvas ühiskonnas arenema ja olema elukestev. Minu nägemuses koolist arenevas ühiskonnas kooli peamaja hoone peaks asuma kas väga moodsas, aga stiilses, hoones. Hoone ise võiks olla mõnda rõõmsat värvi, et muuta õpilaste igapäevast argielu natukenegi rõõmsamaks. Koolimajade juurde võiks kuuluda veel korralik spordikompleks staadioni, korvpalliväljakute ja sisehalliga. Koolimajad peaks ka seestpoolt olema mõnda rõõmsat värvi, sest koolielu on niigi raske, eriti noorematele. Klassiruumid on minu nägemuses ruumikad, suurte akendega ja pimedal ajal hästi valgustatud. Peale klassiruumi...
Vene aeg Nõukogude ajal sai palju käia kohvikutes. Kohvikuid oli siis vähe, kuid neis asetleidnud atmosfäär oli huvitav. Kohvikud, kus pakuti ka alkohoolseid jooke kippusid hilistel tundidel muutuma lärmakaks. Seda põhjustas alkoholi odav hind. Kõiki kohvikutesse sisse ei lastud. Kuuekümnendate alguses hakkasid sõitma üpris mugavad autobussid, igatahes mugavamad kui hilisemad Ikarused. Trammides istusid inimesed seljaga akna poole. Lastehaiglates ei soovitatud koridorides liikuda, kuigi liikumisvaegus oleks seda nõudnud. Ka ei lastud viieaastaseid, nooremaid ja vanemaid lapsi, vanematega kokku. Lapsed pasteerisid ja peksid üksteist. Mõnikord näpati ka piiritust. Koolielu oli nagu ikka, õpikud polnud nii inimsõbralikud nagu praegu. Õpetajate hulgas oli tutistajaid, peksjaid, mõnitajaid. Mõnel pedagoogil läksid närvid läbi, palus põlvili, et vait oldaks. Esimeses klassis räägiti tundide viisi Leninist...
Jaan Oks Ettekanne Rene Ämarik Jaan Oks Sündis Saaremaal Pärsama vallas Ratla külas koolmeistri pojana. 18981902 õppis Kaarma Õpetajate Seminaris. 190304 töötas Hiiumaal Pühalepa vallas asekooliõpetajana; 1905a. sai õpetajaks Läänemaal Massu vallakoolis. 1907a. oli Oks Samaara kubermangu Bõkovka eesti asunduses kösterkoolmeistri ametis. 1914a. mobiliseeriti sõjaväkke. Keerulise elusaatusega kirjamees suri 25. veebruaril 1918. a. ning on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule. Jaan Oksa koolielu.. Sündis õpetaja pojana Õppis Kaarma Õpetajate Seminaris, täiendas end Haapsalus ped. Kursustel Töötas Hiiumaal Pühalepa vallas asekooliõpetajana Okt 1905 asus õpetajas Massu vallakoolis Al. 1908 a töötas Samaara kubermangus Bõkovka eesti asunduses kösterkoolmeistrina Massu vallakool Okt 1905 asus Massu vallakooli õpetajaks Temast sai kohaliku seltsitegevuse algataja...
"Milliseid õpetajaid ja kaasõpiasi ma soovin näha oma koolis" Milliseid õppetajaid ja kaasõpilasi ma soovin näha oma koolis-see on väga raske küsimus,st ma olen rahul enamiku õpetaja ja kaasõpilastega. Aga , kui rääkida sellest,siis tahan alustada õpetajatest. Minu meeles, meie koolis peavad olema need õpetajad, kes on kindel ennast ja natuke range. See aitab säilitada distsipliini tundides. See on väga vajalik koolis.Oleks hea, et minu koolis oleks palju õpetajaid, kellel on hea humorimeel, kes oskab teha nalja, seltsiv ja aktiivne. Näiteks: organiseerib palju proekte ,reise ja üritusi.Kes on huvitatud teha koolielu põnevamaks.Kui need omadused on õpetajatel, siis nende tunnid on huvitavad, kõik õpilased kuulavad neid, lihtsalt on mõnus tulla tundidele. Jätkan minu arutlust minu meelega õpilastest. Kõigepealt mina tahtsin , et õpilased meie koolis oleks rahulikud: ei karjunud ,käiks sammuga, tunnidel oleks vaikus. Sell...
Enesekirjeldus Mari Maasikas Savi tänav 5, Viljandi(71013) tel. 5216294 3. Aprill 2013 Minu nimi on Mari. Olen 17-aastane rõõmsameelne neiu. Elan Viljandis koos ema, isa ja vennaga. Hetkel õpin Viljandi gümnaasiumi 10. klassis. Õppeainetest lemmikuteks pean inglise keelt, ajalugu ning bioloogiat. Koolis olen usin ning aktiivselt osalen ka koolielu edendamises. Lõpetan sel aastal ka muusikakooli, viiuli erialal. Muusikaga olen tihedalt seotud, kuna laulan Viljandi segakooris juba 6 aastat. Vabal ajal tegelen ratsaspordiga, külastan sõpru, laulan kooris ning naudin looduses jalutamist. Olen ka aktiivne osaleja erinevatel heategevusprojektidel. Näiteks olen osalenud projektis ''Teeme ära''. Mulle meeldib väga inimestega suhelda ja avastada alati midagi uut ja põnevat. Iseloomult olen sõbralik, mõistev ja töökas. Kui olen endale kindla sihi seadnud, siis pingutan selle nimel ja ei anna alla enne, kui muud võimalust lihtsalt pole. Puudusek...
Nullpunkt Lugesin Margus Karu romaani "Nullpunkt". Raamat on ilmunud 2010. aastal ning sellest on tehtud ka film. Otsustasin lugeda just seda raamatut, kuna olin varem näinud ka filmi. Film mulle väga meeldis ning, kuna olin kuulnud, et raamat ja film on erinevad, siis tekkis uudishimu. Raamatu kasuks rääkis ka veel fakt, et tegelased on sama vanad kui mina ehk mul on lugemise käigus võimalus samastuda. Raamat rääkis gümnaasiumieas Johannesest, kes vahetas keset õppeaastat kooli. Tal oli kodus skisofreeniahaige ema ning koolis hakati teda kiusama. Johannese elu jõudis nullpunkti, aga sealt edasi sai see ainult paremaks minna. Lõpuks sai Johannesest kooli kõige populaarsem poiss. Raamat on kindlasti väga motiveeriv ning annab inspiratsiooni ning lootust kõigile, kelle elu on samuti nullpunkti jõudnud. Igaüks on oma saatuse sepp. Ma arvan, et see ongi autori sõnum. Raamatus olid mõned kohad tu...
1.Iseloomusta Wikmani kooli vaimsust Wikmani koolil oli oma m�ts, mida ei tohtinud kanda n�iteks turul m��es.Austati palju kooli�petajaid ning ka direktorit.Direktor Wikman oli v�ga austatud mees, suri maov�hki.Wikmani G�mnaasiumis m��dab meest tema suutlikkus.Rikastel ja vaestel samapalju �igusi. 2.Iseloomusta autori teisikut Jaak Sirkelit Jaak oli tark poiss, �htlasi ka klassi priimus.Talle meeldis luuletada.Meeldis talle ka Virve Pukspuu, kelle ta kutsus ka klassi ette kaasa kui pidi enda kirjandit ette lugema.Lootis sellega Virvele muljet avaldada. 3.Kirjelda meeldej��vamaid koolielu s�ndmusi - K�ige esimene magneesiumplahvatus, mille tulemsuena oleks Juss Pukspuu peaaegu koolist v�lja lennanud, kuid talle anti v�imalus j�tkata, kui ta sooritab �ra k�ik eksamid. L�puks tegi need �ra, kuid l�ks teise kooli. Direktori surm operatsioonilaual.Uue direktori saabumine kooli, h�rra Tooderi koolist lahkumine. 4.Iseloomusta Virvet ja poiste...
Barokk kunsti- ja muusikastiil portugali keeles: ebakorrapärane, lopergune pärl 16 sajandi lõpp.18. sajandi I pool Muusikas tähtis inimlik, maine aspekt, õpetus inimese tundeseisundist Afektiõpetus "Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi." Renè Descartes Rubens Riik, see olen mina! Ludvig XIV Uued zanrid ooper orkestrimuusika Barokk instrumentaalmuusika vokaalmuusika Barokk Barokk "OH" või laskuv noot tähendas ohet Teatraalne Kiriklik Kammerstiil stiil Sooloaariad;...
Kas ma käin koolis või õpin? Kas koolis käimine ja õppimine on üks ja sama? Sellele on paljud mõelnud, aga kas ka õige järelduseni jõudnud? Eesti põhiseaduse 37 põhjal on igal Eesti kodanikul kohustus omandada põhikooliharidus. Kohustus on, aga sinupoolne vastutus nii riigi kui ka enese ees. Riigi kohustuseks jääb sind õpetada ja sulle õige õpikeskkond rajada, sinule võimalikult lähedale. Riik tagab igale oma elanikule õppimisvõimaluse vähemalt põhihariduse ulatuses. Ning sellist võimalust tasuks ära kasutada. Tekib aga küsimus: kas kasutatakse? Kooliteed alustades ei oska sa veel arvatagi, mis see kool täpselt on, mida seal teha tuleb ning milleks koolis üldse käia tuleb? Esimesed kolm- neli aastat võib lihtne olla ja isegi lõbus. Aga aastatega läheb aina keerulisemaks ning osad õpilased hoopis tüdinevad sellest, mõeldes mis mõtet sel õppimisel ikka on. Sellised õpilased hakkavad tunde segama, ei tööta en...
Muusika väljendusvahendid Töö autor: Merike Pauskar Õppeaine: Muusika Koht: Koolielu struktuuris (Muusikaõpetuse alused) Algastme muusikakool Koolitaja: Igor Jallai • Muusika väljendusvahendite abil mõistame muusika sõnumit • Muusika väljendusvahendid on suhtlemisvahendid helilooja, esitaja ja kuulaja vahel • Muusika väljendusvahendite kaudu väljendab helilooja oma mõtteid Meloodia • Meloodia on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte • Meloodia iseloom võib olla: tõusev, laskuv, laineline, hüppeline, astmeline, paigalseisev • Meloodia arengu kõige pingelisemat momenti nimetatakse kulminatsiooniks • Meloodia võib kõlada erinevates laadides • Laad on helikõrguste süsteem. Mažoor Minoor Harmoonia • Harmoonia all mõistetakse helide kooskõlasid ja nende kooskõlade järgnevusi • Intervall - kahe heli kooskõla • Akord - kolme ...
STIILIÕPETUS Jutustus Esmaspäeva Hommik Hommikul ärgates sadas vihma. Ma olin jälle sisse maganud ning sellepärast pidin kiirustama. Haarasin kaasa paar võileiba ning jooksin bussile. Kooli jõudes nägin klassikaaslasi, kes mind naeratades tervitasid. Seejärel suundusin esimesse tundi. VIKERKAAR TÄPSUSTUSED Violetsel hommikul ärgates sadas Esmaspäeval, 15. novemberil, kell 7.15 indigovihma. Ma olin jälle siniselt sisse hommikul ärgates oli sadanud juba 2 mm maganud. Rohelusse kiirustades haarasin vihma. Ma olin maganud 45 minutut sisse ning kaasa paar kollast võileiba. Ruttasin sellepärast pidin kiirustama. Haarasin kaasa oranzile bussile. Punasesse kooli jõudes kaks võileiba, ühe 0,5cm paksuse vorstiviiluga algas esimene tund. ning teise 5cm² juustulõiguga, ning kiirustasin ...
CONTRA MARGUS KONNULA ELULOO TÄHTSAMAD SEIGAD •Sündinud Võrumaal Urvastes •Õppis Urvaste Algkoolis (1981 – 1984), Kuldre Põhikoolis (1984 – 1989) ning Antsla Keskkoolis (1989 – 1992). •1994. aastal töötas kuu aega inglise keele õpetajana Kuldre Põhikoolis, peale seda töötas postiljonina ning postiülemana Urvastes kuni 1999. aastani. Peale seda on vabakutseline stsenarist ning kirjanik. •Contra on teinud kaasa mitmetes ETV tele projektides. LOOMING •Contra luule on mõjutatud uuemast rahvalaulust ning on lõbus. •Ta luule on tavaliselt vabavärsis ning paarisriimis. •Contra kasutab oma loomingus slängi ja tihtipeale on ta luule võru keeles. •Neid teemasid millest ta luulet loob on väga palju näiteks: armastus ja sport. LUULEKOGUD •"Ohoh!" (1995. aastal ja see on esimene tema avaldatud luulekogu) • "Contramutter – 10. lend" (1997) •...
Subjekti nägemuses vajalikkusest ja võimalikkusest Eesti lastekaitses. Eesti lastekaitse põhimõtteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Lastekaitse vajalikkus esineb eriti lapse kohtlemise koha pealt. Lapse kohtlemise põhitõeks on, et igat last tuleb kohelda kui indiviidi, tuleb arvestada tema isiksust ja erinevust ja sugu. Laste õigused on viimaste aastastega suurenenud ja lastekaitsel on selles suur osa. Lapsi võetakse kui võrdseid isiksusi. Lastekaitse ja ka politsei on kohad kuhu pöörduda kui on laste alavääristatud, hirmutatud või karistatud viisil mis on lapsele piina valmistav, kehalisi kahjustusi tekitav või ohustab teisiti tema tervist. Viimastel aastatel on lastekaitse osa laste elust muutunud olulisemaks. Lastekaitse pöörab tähelepanu lastele isegi siis kui nad pole kaebusi esitanud. Koolides olevad "nõrgemaid" õpilasi jälgitakse pidevalt, samas ka nende pereelu ja koolielu. La...
Koolikiusamine Kooliga puutub kokku iga inimene oma elu jooksul. Koolis võime kogeda rõõmsaid hetki ja naeru, kuid alati pole koolielu täis päikest ja tuleb ka ette olukordi, kui peame maadlema mõne probleemiga. Viimasel ajal on väga aktuaalne teema olnud koolikiusamine. Internetti on lekkinud mitmed videod, kus toimub kaasõpilase kiusamine, kuid hiljuti laeti üles ka video, kus kiusamise orbiiti oli sattunud ka õpetaja. Paljud meist on mingil määral kiusamisega kokku puutunud. Õnnelikumad on sellele vaid tunnistajaks olnud, kuid paljud ka ise ohvriks sattunud. Kiusamist on kahte liiki - füüsilist ja vaimset. Füüsilist vägivalda on togimise, tõukamise või isegi peksmise näol kogenud paljud õpilased. Teist kiusamisvormi, vaimset kiusamist, kogetakse tavaliselt erinevalt ühelt poolt mõnitamine ja ebameeldivate märkuste ütlemine kaasõpilaste kohta, teiselt poolt teiste koolias...
Aleksander Saebelmann-Kunileid (22.11.1845-27.07.1875) Elulugu Aleksander Saebelmann-Kunileid sündis 22. novembril.1845 aastal Pärnumaal Audrus kohaliku köstrikooli õpetaja peres. Esimese muusikalise hariduse sai ta oma isalt, kes mängis orelit ja klaverit. 16.aastasena asus ta õppima Valgas asuvasse Janis Cimze seminari, mille lõpetas 1865.aastal. Seejärel töötas ta 3 aastat Paistus koolimeistrina. Sel perioodil uuenesid tema suhted Carl Robert Jakobsoniga, samuti tutvus ta ka Johann Voldemar Jannseni ja Lydia Koidulaga. Viimane lummas teda oma kauniduse, vitaalsuse ja luuleanniga. Kunileid oli andekas koolmeister, kel tärkasid ka hariduselu uuendamisega seotud ideed. Ta tegeles Eesti koolielu teoreetiliste küsimustega ja oli üldiselt erksa suhtumisega ühiskonnaelus toimuva vastu. Heliloojanime Kunileid sai ta Carl Robert Jakobsoni käest. Kunileidi loomingust o...
Igaüks on oma õnne sepp Koostas : Elor Lember AUT - 21 Mina saan sellest vanasõnast nii aru , et iga inimene peab ise korraldama oma elu. Lahendama iseseisvalt igapäevaelu probleeme ja seadma tuleviku plaane. Sageli on inimestel komme jagada end õnnelikuks või õnnetuks inimeseks. Õnnelikud on need, kellel elus kõik õnnestub, kellel näib kõik olemas olevat, mida inimhing ihaldada oskab. Teised aga on niiöelda elu hammasrataste vahele jäänud, kellel tuleb ette väga palju ebaõnnestumisi. Neile tundub, et kõik, mida nad ette võtavad, läheb aia taha ja seetõttu nad sageli enam ei üritagi. Kuidas saada õnnelikuks - see on küsimus, mida esitatakse tihtipeale iseendale, lootes saada kuskilt retsepti, mida teha, et õnnetuste jada lõppeks ja õnnelikuks saada. Sellepärast on ka paljud teadlased hakanud antud valdkonda lähemalt uurima. Tulemused milleni jõutu...
Nõukogude Eesti kool ja õpilane 19441991 Nõukogude Liidu hümn... (lühiversioon) Õppida, õppida, õppida! V. I. Lenin Kaudselt mõjutas nõukogude aegset koolielu kõige rohkem Vladimir I. Lenin(1870 1924) ja hiljem Jossif V. Stalin(18791953) Lenin ja Stalin on kaks kõige tuntumat kommunismi rajajat ja edasiviijat Lenin muutus NSV Liidu elanike jaoks iidoliks Lenini surma järel ta keha balsameeriti ja pandi rahvale vaatamiseks mausoleumi Moskva Punasele väljakule Koolid olid sunnitud neid ülistama Koolist Kohustuslik oli keskharidus (tasuta) Kooli mindi 7aastaselt Koolinädal kestis 6 päeva Ülesanne oli õpetada lapsi marksismi leninismi vaimus NSV Liidu tulemisega muudeti koolisüsteemis palju saksa keel asendati vene keelega Õppeainetesse tulid sõjal...
HARIDUSELU ROOTSI AJAL 1625.a. oli Rootsi alistanud kogu MandriEesti. Eesti ala jagunes kaheks osaks: PõhjaEesti moodustas Eestimaa kubermangu, LõunaEesti ja PõhjaLäti kandsid Liivimaa kubermangu nime. Kuninga kõrgemaks esindajaks sai kindralkuberner, kellele allusid sõjavägi, kohalik seadusandlus, kiriku ja koolielu. Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt rolli kubermangu esimene kindralkuberner Johan Skytte, kes oli olnud Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tema eestvõttel loodi 1630. a. Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti 15. oktoobril 1632. a. Tartu Ülikooliks. Ülikooli hakati kuninga järgi nimetama Academia Gustavianaks. Tartu sobis ülikoolilinnaks hästi oma keskse asendi tõttu, kuid võib-olla mõjutas valikut ka asjaolu, et Tartus oli Poola valitsuse ajal tegutsenud katoliiklik kõrgem õppeasutus -- jesuiitide gümnaasium. Rootslaste eesmärk ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
