ERSO Ajalugu: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (lühend ERSO) on Tallinnas tegutsev sümfooniaorkester. Orkestri loomiskuupäevaks loetakse 18. detsembrit 1926. Sel kuupäeval esines esimest korda raadios Raadio-Ringhäälingu trio Hugo Schützi juhatusel. Sellest triost kasvas välja orkester ning 1939. aastaks oli tollase nimega Riigi Ringhäälingu Sümfooniarkestris 39 mängijat. Eesti Riiklik sümfooniaorkester on oma nime muutnud ajaloo jooksul korduvalt. Aastani 1934 nimetati seda Raadio-Ringhäälingu ansambliks või orkestriks, 1934 - 1940 kandis ta nime Riigi Ringhäälingu Sümfooniaorkester. 1940. aastal oli ERSO Eesti NSV Raadiokomitee Sümfooniaorkester ja pärast seda Landessender Revali Sümfooniaorkester. 1944. aasta sügisel nimetati orkester Eesti NSV Raadiokomitee sümfooniaorkestriks. Nõukogude okupatsiooni oli orkestri nimi veel Televisiooni ja Raadio komitee Sümfooniaorkester ja Eesti Raadio Sü...
Estonia teatrihoone Timofei Rudenko 9B Valmis 1913. aastal See oli projekteeritud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni poolt Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri, teise kontserdisaal. Teatri ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju -- "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali. 23. aprillil 1919 tuli "Estonia" kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament -- Eesti Vabariigi Asutav Kogu. Nõukogude lendurite totaalses pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis ka Estonia hoone. 1946. aastal taasavas oma uksed kontserdisaal, 1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. Ehitus jõudis lõpule 1951. aastal. Kahe saali vahele jääv madalam osa rekonstrue...
Estonia teatrihoone Timofei Rudenko 9B Valmis 1913. aastal See oli projekteeritud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni poolt Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri, teise kontserdisaal. Teatri ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju -- "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali. 23. aprillil 1919 tuli "Estonia" kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament -- Eesti Vabariigi Asutav Kogu. Nõukogude lendurite totaalses pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis ka Estonia hoone. 1946. aastal taasavas oma uksed kontserdisaal, 1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. Ehitus jõudis lõpule 1951. aastal. Kahe saali vahele jääv madalam osa rekonstrue...
Rahvusooper Estonia Maja 1913. aastal valminud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud juugendklassitsistlik Eesti Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri-, teise kontserdisaal. Nii on see tänaseni.Võimsate saalikorpuste vahele jäi algselt madalam restoraniga (Valge saal) keskosa, selle ette aga sammastikuga siseõu, mis maja arhitektuuri eriliselt ilmestas. Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju -- "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali. Nõukogude lendurite totaalses pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis ka ,,Estonia" hoone. Teatri- ja kontserdimaja renoveeriti 1940-ndate aastate teisel poolel arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi. Kotli pr...
Vanemuise teatri 10. fakti 1. 1865 vanemuise laulu- ja mänguseltsi asustamine Tartus. 2. 1870 Eesti kutselise teatri sünd - esietendub Lydia Koidula näidend “Saaremaa onupoeg” 3. 1883 Eesti muusikateatri sünd - esietendub draama “Preciosa” Carl Maria von Weberi muusikaga. 4. 1906 Vanemuise teatrihoone avamine, kutselise teatri asustamine. 5. 1908 Vanemuise seltsi sümfooniaorkestri asustamine. 6. 1935 Evald Aava ooperi “Vikerlased” esmalasvastus Vanemuises. 7. 1939 Esinemine tantsuetendus Vanemuises - Pjotr Tšaikovski “Karnevalisõi 8. 1941 Esimene õhtut täitev ballett Vanemuises - Cesare Pugni ja Reinhold Glieri 9. 1939 valmib Vanemuise kontserdisaal. 10. Esineb Eesti algupärane ballett Vanemuises - Eduard Tubina Praegused etendused Vanemuises: ● Sööbik ja Pisik ● Deemonid ● Raimonda ● Väikese onu saaga ● Evita
Jõgeva Ühisgümnaasium Kontserdi arvustus Kontsert "Taevane Roos"- Ansambel Sõnajalg Eisi Kõiv Juhendaja: Karin Luik Jõgeva 2010 Aeg: 13.detsember 2009 kell 19.00 Koht: Vanemuise Kontserdisaal Koosseis: Viivi Sõnajalg Siiri Sõnajalg Andres Sõnajalg Oleg Sõnajalg Helikandjatele salvestatud looming: · Demod, promod: Closer (demo, 2009, CD ) · Tooted: Laulan loojale hümni (?, 1988, MC ) Nüüd mine (singel) (Prisma, 2004, CD ) Tulge kõik (?, 1988, MC ) Live Kontsert 2006 (Dynastia, 20...
Talveöö 28. detsembril 2017 käisin Tallinnas Estonia kontsertsaalis vaatamas Tõnis Mägi ilusat ja hingestatud aastalõpukontserti "Talveöö". Kontserdil esitati loomulikult Tõnis Mägi enda loomingut, ent veidi teistsuguses võtmes, kui tavaliselt oleme harjunud kuulma. Temaga koos oli laval Riivo Jõgi oma orkestriga, kes oli Tõnise lauludele seaded loonud, ning loomulikult ei puudunud tollelt kontserdilt ka väike üllatus: Tõnise kõige noorem tütar Mirt Mägi esitas kontserdisaalis isalt talle pühendatud klaveripala. Kontsert oli kahes osas, ühe vaheajaga, ning kokku kestis umbkaudu kaks tundi. Ülesehituselt oli see hästi ja loogiliselt paika pandud: esimene osa oli rohkem tutvustav, Tõnis Mägi suhtles rahvaga ja ka orkester sai publikule omasemaks. Teises osas aga kõlasid nii Mirdi kui ka dirigendi enda klaveripalad. Kontsert lõpetati rahva palaval soovil Tõnise ühe tuntuima looga ,,Koit", mis...
Estonia Teater Teatri avamine Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Tallina pommitamisel hävines Estonia teater. 1946. aastal taasavas oma uksed kontserdisaal, 1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. Ehitus jõudis lõpule 1951. Arhitekt 1913. aastal valminud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud juugendklassitsistlik Eesti Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis Estonia hoone pommitamises. Teatri- ja kontserdimaja renoveeriti 1940-ndate aastate teisel poolel arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi Maja ajaloost 23. aprillil 1919 tuli "Estonia" kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament -- Eesti Vabariigi Asutav Kogu. Esimese maailmasõja ajal oli teatrimajas juba sõjaväehospidal. Kontserdisaali rõdupoolses osas seati sisse õigeusu kirik. Esimesed etendused 1922 toimus teatris esimene õhtut täitev balletietendus Léo D...
Mooste mõis Mõisa ajastus, arhidektuuri stiil ja iseloomulikud elemendid: Mooste mõisa uhkuseks on Eesti üks suurejoonelisim historitsistlikus stiilis kõrvalhoonete kompleks. Tegemist on Peipsi aarest pärit meistrite laitmatu tööga. Enamik hoonetest on ehitatud maakivist ning kaunistatud tellistega, mille abil on loodud keerukaid mustreid. Kõrge sokliga hoone on rohkelt liigendatud, arvukalt on ärkleid, karniise ning kaunistusi. Ainulaadne on hoone järsk katus, mis oli algselt kaetud Baieri Alpide musta kiltkiviga. Peahoone otsas paikneva sissepääsu ees on kaunis pandus kaldtee, mis valmis 1911. aastal. Sissesõidu muudab paraadlikuks kivist vaasidega kaarduv rinnatis. Valitsejahoone on lihtne klassitsistlikus stiilis hoone. Kellatorni kuppel on aga barokistiilis. Järve kaldal asub pseudogooti stiilis viinavabrik. Peahoone on ehitatud heimatstiilis. Asukoht: Mooste mõis ja mõisapark asuvad Moost...
Võru Muusikakooli kevadkontsert Võru Muusikakooli kevadkontsert toimus 28. aprillil 2011. aastal Võru Kultuutimajas Kannel. Kontsert algas kell 18.00 ja kestis ligikaudu poolteist tundi. Seal esinesid Muusikakooli õpilased ja õpetajad erinevates koosseisudes. Kontserdi alustasid kaks tüdrukut, kes mängisid klaveril loo ,,Kevadel," esitati veel ka lugu ,,Türisalu ööbik," teiste lugude nimed ei jäänud meelde või olid liiga keerulised. Esinejatest jäid meelde Kaspar Oskar Kramp, Elina Piller, Anete Lokk, Kristina Bianca Rantala, Laura Eiche jt. Pillidest mängiti klaverit, mis saatis peaaegu kõiki laule, siis veel akordionit, flööti, harfi, trompetit, viiulit ja kindlasti oli neid veel. Muusikapalade vahel sai kuulda muusikakooli õpilaste mõtteid uuest koolimajast. Nagu ka eelnevad kontserdid, kus ma olen käinud oli ka see hästi korraldatud ja jättis järjekordselt positiivse mulje. Vahel on hea kuulata ka teis...
Tartu Pauluse kirik Andres Zirk 2018 Ivo Kruusamägi Üldinfo · Juugendstiilis · Sakraalhoone · Ehitus 1915-1919 · Riia tänav 27, Tartu · Arhitekt Eliel Saarinen Iseloomustus · Ristkülikukujulise põhiplaaniga graniidist soklil asetsev tellistest kirikuhoone · Vasakul poolel paiknev tiibhoone rajati pärast kiriku valmimist · Parempoolne tiibehitis jäi aga sõja saabumise tõttu sootuks ehitamata · Murdkelpkatus · Tornikiiver on püramiidne Kaetud lakitud vaskplekiga Esindab eelkõige Soome rahvusromantilist stiili Pauluse kirik on ainuke tänaseni säilinud Eliel Saarineni Soome-perioodil projekteeritud kirik maailmas Kiriku arhitektuuris peegeldub selja pööramine historitsismile ja ajaloolise sakraalarhitektuuri jäljendamisele Sisetööd Sõja ajal lõpetati sisetööd Koorikbetoonist kuplid ja betoonist rõdu Oskajate puudumisel tuli ...
TEATRI ALGUS EESTIS ALEKSANDER PUKMAN TEATER 16.-19. SAJANDIL • Iseseisva kunstivormina tõid teatri Eestisse sakslased. • Teated Eesti esimesest teatrinäidendist pärinevad 16. sajandist. Siis mängisid Tallinna Linnakooli õpilased Tallinna raekojas Terentiuse komöödiat „Androslannad“ • 17. sajandil piirdus teatri tegemine mujalt tulnud rändtruppide juhuslike külalisesinemistega. • August von Kotzebue eestvedamisel ehitati 1784. aastal Eesti esimene kutseline teater, Tallinna Linnateater ehk Tallinna saksa teater. • Esimene eesti keelne etendus oli „Häbi sel, kes petta tahab“, mis lavastati 1819 aastal. EESTI TEATRI SÜND • Eesti teatri sünniks peetakse 1870. aastat, mil etendati Koidula „Saaremaa onupoeg“. • Tolles etenduses mängisid Koidula vend ja tema sõbrad, kuna ei peetud sündsaks, et teatris mängivad naised. • 1880. aastail oli näitemängude esitamine jõudnud ka maale, neid e...
Kuressaare vaatamisväärsused · Kuressaare piiskoplinnus See on kuressaare üks tähtsaim vaatamisväärsus . See on rajatud 13. Saj. teisel poolel. See vaatamisväärsus meelitab paljusi inimesi, kuna ta on nii huvitav ja ilus. Lisaks esteetilisele elamusele, mille annab arhitektuuri stiilsus, väljapeetus, rangus ja karm suurejooneline ilu, võimaldab linnuse külastamine saada mitmekülgseid ajalooteadmisi, saavutada vahetu kontakt minevikuga, tunda keskaja hõngu. · Veski Saaremaa sümbolina omab veski tähtsat kohta. Veski vanus on juba üle 100 aasta. Nüüd asub seal rahvusliku sisekujundusega ja eesti köögiga toitlustuskoht. Väga ilus koht nii turistidele kui ka oma inimestele külastada. · Kuressaare linnateater Hoonel on suur kultuuriajalooline väärtus. Nüüdseks on hoone taas kasutusele võetud teatrina. · Kudjape Kalmistu Asub Kuressaare kirdepiiril Kuivastu maanteelt ringtee juurest 0,5 km ida suunas. 178...
Rahvusooper Estonia Estonia on muusikateater Tallinnas. 1998. aastast kannab ta nime Rahvusooper Estonia. Teatri loominguline juht on 2004. aastast Arvo Volmer, peadirektor Paul Himma, peaprodutsent Neeme Kuningas ja balleti kunstiline juht Tiit Härm. Teatri hooaeg vältab 10 kuud septembrist kuni juunini. Selle aja jooksul mängitakse keskmiselt 250 etendust 26 erineva lavateosega. Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sümfooniaorkester on 93-liikmeline. Repertuaar: Rahvusooper Estonia repertuaaris on klassikalised ooperid, operetid ja ballettid, harvem mängitakse ka kaasaegsemaid teoseid, sealhulgas muusikale, ning eesti heliloojate algupärandit. Arhitektuur: Juugendklassitsistlik hoone on valminud 1913. aastal Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni poolt. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri-, teise kontserdisaal. Nii on se...
Sydney ooperiteater (Sydney Opera house) Anette Steinberg Sydney ooperiteater on 20. Sajandi üks kuulsamaid hooneid kogu maailmas, tegemist on modernistliku ekspressionistliku ehitisega. Asub Ausrtraalias, Sydney linnas Harbour’i silla läheduses. Sellest on saanud nii Sydney kui ka kogu Austraalia sümbol. 1950.ndatel võttis Sydney linnavalitsus vastu otsuse, et on vaja uut ooperimaja ja korraldas konkursi, mille võitis Taani arhitekt Jørn Utzon, ehitust alustati 1959. aastal. Tegemist oli äärmiselt keeruka kontruktsiooniga ning seega väga raskesti teostatav, pidi välja mõtlema uusi arhitektuurilisi lahendusi ning ka detailide ja mõõtmete välja arvutamine võttis aega rohkem kui arvata osati. Lisaks eihitise keerukusele nõudis see ka suuri rahasummasid, algselt 7 miljoni Austraalia dollari asemel läks kogu hoone maksma 102 miljonit. Raha tõttu peeti maha tulised vaidlused linnavalitsuse ja arhitekti vahel, mispärast vii...
1.Nimeta tegevuskohti, kuhu mina tegelane jõudis, ja lisa, mille poolest ei olnud see koht tavline võrreldes teiste samasuguste ruumidega. Vannituba- seal muutusid kellad ja peegel uduseks Näitustesaal- selles saalis oli ainult üks maal kontserdisaal- seal ei pidanud endale piletit soetama Arsti ruum- arst tahtis kirjutada sellised prillid, mis muudavad mina tegelase nägemist aga võivad silmi rikkuda Kohtusaal- inimesi ei süüdistatud mingites kuritegudes vaid lihtsalt ahnuses, liigses söömises ja joomises, laiskuse jne. Söögisaal- mina tegelane pandi istuma lauda, kus juba istus inimene ning selles saalis tervitasid teda kõik inimesed nagu nad teaks teda Pastot Rothi ruum- selles ruumis olid inimesed ümber pastori, tavaliselt kirikus jne ei olda ümber pastori. 2.Nimeta asju või olukordi, millest minategelane lõpuni aru ei saanud. Miks - miks on ta selles majas Kes - on need kõik inimesed seal, kes tunduvad talle tuttavad Kell...
Lavastuse arvustus ehk retsensioon Teatri- ja muusikalavastuste arvustuse kirjutamisel sisulisi köidikuid pole. On vaid üldised nõuded. Töö peaks andma enam-vähem adekvaatset teavet neile, kes pole etendust näinud, ning pakkuma ka näiteks saalis istunuile tuge oma tähelepanekute võrdlemiseks. Huvitavalt ja oskuslikult kirjutatud retsensiooni on kindlasti kasulik lugeda ka näiteks esinejatel endil. Muusikalavastuse retsenseerimisel peaks silmas pidama järgmisi punkte: Järgnev peaks moodustama retsensioonist mahuliselt 1/3. 1. Lavastuse pealkiri (helilooja ja pealkiri), toimumise aeg ja koht Sarja CONCERTO 1. kontsert 14. oktoober 2011 kell 19 -- Estonia kontserdisaal 2. Solistide, dirigendi, lavastaja ja kunstniku nimed Smetana. Sümfooniline poeem "Vltava" tsüklist "Minu kodumaa" Martin. Oboekontsert Dvoák. Sümfoonia nr 9 e-moll, op 95 "Uuest maailmast" Heli Ernits (oboe) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent DANIEL RAISKIN ...
EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER ÜLDIST · Lühend ERSO · Üle 100 liikme · Vanim järjepidevalt tegutsev sümfooniaorkester Eestis · Loomiskuupäev 18.detsember 1926 · Seotud rahvusliku ringhäälingu sünni ja arenguga · Nimi ajaloo jooksul korduvalt muutunud · Kodusaaliks Estonia kontserdisaal. ERSO NIMI · 1926.-1934. Raadio Ringhäälingu orkester · 1934.-1940. Riigi Ringhäälingu Sümfooniaorkester · 1940.-1941. Eesti NSV Raadiokomitee Sümfooniaorkester · 1941.-1944. Landessender Revali Sümfooniaorkester · Seejärel Eesti NSV Riikliku Televisiooni ja Raadio Komitee Sümfooniaorkester · Alates 1975. ERSO MUUSIKA JA SAAVUTUSED · Repertuaar ulatub barokkmuusikast nüüdisloominguni · Peaaegu kõikide Eesti sümfooniliste teoste esiettekanded · Märgitud maailma mainekates klassikalise muusika ajakirjades · Saanud mitu auhinda · Tähtsaim 2004.aastal Eesti esimene Grammy · Plaatide nimekiri täieneb pidevalt KONTSERDID · Iganädalased ...
Kontserdi retsensioon Mina käisin 3.veebruaril Vanemuise kontserdimajas vaatamas balletti ,,Giselle". See on Adolphe Adami ballett kahes vaatuses. Lugu vastamata armastusest, hullusest, surmast ja kättemaksust. Kaunis talutüdruk Giselle armub krahv Albertisse, kes murrab ta südame. Adolphe Adam oli prantsuse helilooja, kes elas 19.sajandil. Ta sai tuntuks lavamuusika autorina ja tema kuulsaim teos ongi ballett "Giselle". Esines sümfooniaorkester ja baleriinid. Külaneiu Giselle'i rollis oli Dresdeni ooperi- ja balletiteatri priimabaleriin, mullu parimaks Vene baleriiniks tunnistatud Natalja Sologub. Krahv Alberti osas oli aga üks Moskva Suure teatri esitantsijaist Dmitri Gudanov. Lavastaja ning koreograafi osas oli Stanislav Feéo. Minu jaoks tegi kontserdi eriliseks vahepeal kõlava harfi muusika, kuna mulle väga meeldib harfi kõla ja tegelikult on mul isegi kahju, et seda muusikariista kontserdi jooks...
Kontserdi arvustus Mina käisin 24. novemberil Estonia kontserdi saalis Põhjamaade Sümfooniaorkester Kohtumispaik Eesti kontserdil, dirigent oli Anu Tali. Kontsert oli korraldatud seoses sellega, et 2011 aastal on Tallinn Euroopa kultuuripealinn ja seetõttu olid õhtujuhid shihtasutuse Tallinn 2011 juhid Mikko Fritze ja Jaanus Rohumaa. Esitusel olid kokku kolm lugu. Estonia kontserdisaal oli suur ja ilus nagu ikka. Meelde jäid pilkupüüdev lagi ja võimsad kristalsed laelambid. Orkestris olid esindatud puupuhkpillidest flöödid, oboed, klarnetid, fagotid, vaskpuhkpillidest metsasarved, trompetid, tromboonid, tuuba,keelpillidest viiulid, vioolad, tsellod, kontrabassid ning timpanid, klaver jne. Tavalisesest sümfooniaorkestri paigutusest erines ehk ainult see, et klaver oli kõige ees keskel, sest esimene teose soolopill oli klaver. Esimesena esitati Rahmaninov Klaverikontsertit nr. 3. Solist klaveril oli Mi...
Hortus Musicus – renessansi kontsert Retsensioon Mihkel Tammik 10.a klass Käisin 12. jaanuaril 2016 aastal Jakob Westholmi Gümnaasiumi kümnendate klassidega kuulamas Hortus Musicuse kontserti, mis oli minu esimene Hortus Musicuse kontsert. Kontsert toimus Lühikese Jala Väravatornis. Kontserdisaal oli minu arvates veidi väike ja see segas ka minu arvates akustikat. Kuigi see suutis tekitada autentse tunde. Kontserdil esitati järgmisi teoseid: „Ecce torpet probitas“, „Vite pordite me legi“, Tant con je vivrai“, „filles a marier“, „Heigh hoo holidays“, „Pavane“, „Come again sweet love“, „Fine knacks for ladies“, „Honeysuckle“, „Presens dies“, „Puer natus in Bethlehem a2“, „Puer natus in Bethlehem ...
Üks tüdruk, üks pulm, üks unistus. Retsensioon muusikalile ,,Mamma Mia!" Vanemuise kontserdisaal 2017 Detsember. Muusikali lavastajaks oli Ain Mäeots, lavatekstide tõlkijaks Leelo Tungal ja osades: Ele Millistfer, Merili Johanson, Kaire Vilgats, Terje Pennie, Veikko Täär, Tanel Jonas, Sepo Seeman, Kaarel Targo ja teised, bänd, koor ja tantsurühm. Oli 2 vaatuses, mängiti klahvpille, kitarri, basskitarri, trumme, löökpille. ,,Mamma Miat!" on mängitud rohkem, kui 40-s riigis ja kõigil kuuel kontserdil on muusikali väidetavalt näinud rohkem, kui 60 miljonit inimest. Teos põhines 70ndate aastate maailmakuulsa Rootsi kultusbändi ABBA hittidel, ühtlasi ka muusikali enda pealkiri on ABBA tuntuima hiti pealkiri. Muusikal rääkis tütarlapsest, nimega Sophie, kes igatses altari ette sammudes toetuda isa käsivarrele, ent tal polnud aimugi, kes on ta isa ja kust teda leida. Avastanud päevikust ...
28.10.2009 Gerly Järvan 10A Mida uut sain teada kunstiajaloost Niguliste muuseumi külastades? 28.10.2009 Kunstiajaloost Niguliste muuseumis sain teada palju uut ja huvitavat. Huvitavat juba sellepärast et see koht on nii kirk,muuseum ja kontserdisaal kõik ühes. Silma jäid ka kiriku erinevad värvid. Minu arvates oleks kirik ühevärvilisena palju ilusam. Sees olles jäi esimese asjana silma suured ja sünged maalid. Kõik tundusid olevat kurvade ja mornide näoilmetega. Kõik on seoutud muidugi ka usu, surma, tappmise ja sõiaga. Rõõmu ja õnne tundus väga vähe olevat. Paljudel maalidel on just kujutatud hukkamist. Inimeste keha on kujutatud normaalsena, mitte liiga kondise ega ka mitte liiga paksuna. Vanaaegsete rõivaste ja olekuga. Maalide juures jäi ka silma nende ehi...
AKUSTIKA Akustika (kreeka sõnast akustikos 'kuulmis-') on füüsika haru, mis uurib mehaanilisi laineid erinevates gaasides, vedelikes ja tahketes ainistes, kuhu kuulub ka infra-ja ultraheli koos kuuldava heliga.. Ruumi akustika väljendab, kuidas heli käitub ruumis. See tähendab, et kuulaja ja heliallikas on samas ruumis. Kui ruumis ei ole peagu üldse neelavaid pindu (seinad, katus ja põrand), siis heli põrkub pindade vahel ning võtab kaua aega enne, kui see vaibub. Sellises ruumis on kuulajal väga raske aru saada jutustajast, sest ta kuuleb nii otsest heli kui ka peegelduvaid helilaineid. Kui aga pinnad on kaetud materjaliga, mis neelab heli, siis peegelduv heli kaob palju kiiremini ja kuulajani jõuab ainult otsene heli. Niimoodi tõuseb ka üldine helinivoo ruumis. Materjali helineelavuse omadused on sõltuvalt sagedusest väljendatavad neelavuse koefitsiendiga α (alfa). Alfa (α) ulatus on 0 kuni 1.00 (täielikust peegeldusest kuni täiel...
Julia Karpenkova IV3V Eesti teatri ajalugu. Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul. Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal. Estonia teatri hoone valmis 1913. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas" ja 1922. aastal esimene ballett Léo Delibes'i "Coppèlia". Esimese eesti ooperi Evald Aava "Vikerlased" esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal ning esimene eesti ballett Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal. 1944. aasta Tallinna pommitamises hävis Estonia teatri hoone. 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. Maja taastati 1947. aas...
Estonia teatri ja Draamateatri asutamine Maarjo Põder 10a 2014 Estonia teatri ajalugu Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. 1944. aasta Tallina pommitamisel hävines Estonia teater. 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. 1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. Alles 1991. aastal valmis hoone keskosa, mida täna Talveaiana väiksemate pidude tarbeks kasutatakse. 2006. aastal avati ka Kammermuusikasaal. õpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Estonia teatri hoone Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis Soome arhidektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn. Hoone avati 24. augustil 1913. aastal. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. I maailmasõja ajal kasutati kontsertsaali tiiba sõjahaiglana. II maailmasõjas s...
RETSENSIOONI KOOSTAMISE JUHEND Aive Skuin, Loo Kool Kuulamis- ja arutlemisoskus on vajalik igale inimesele. Muusika puhul on üheks võimaluseks mõtiskleda kontserdil või muusikaetendusel kuuldu üle ja püüda oma arvamust avaldada ning põhjendada. Et ennast arusaadavalt väljendada, tuleb kasuks muusikaliste oskussõnade kasutamine. Huvitavalt ja põnevalt kirjutatud arvustus loob emotsionaalse pildi ka neile, kes kontserti ei külastanud. Järgnevad küsimused aitavad kaasa muusika kuulamisoskuse arendamisele, hinnangu andmisele ning selle põhjendamisele. Lähtu konkreetsest kontserdist. Suhtu juhendisse loovalt, arvestades kontserdi iseärasusi. NB! Kui tegemist on ooperi-, opereti-, balleti- või muusikalietendusega, siis ei kasutata mõistet „kontsert“. Üldine informatsioon Mis oli kontserdi (muusikaetenduse) pealkiri? Mis oli kontserdi (muusikaetenduse) eesmärk? Seo oma seletus pealkirjaga. Kus ja millal Sa kontserti külas...
Beethoveni 5. sümfoonia Ma vaatasin YouTube’ist Beethoveni 5. sümfooniat, mida esitas West-Eastern Divan Orchestra Royal Albert Hall’is, 23. juulil aastal 2012. Dirigendiks oli Daniel Barenboim. West-Eastern Divan Orchestra asub Sevillas, Hispaanias. See koosneb Lähis-Ida riikide muusikutest, kes on Egiptuse, Iraani, Iisraeli, Jordaania, Liibanoni, Palestiina, Süüria ja Hispaania päritolu. Selle asutas 1999. aastal dirigent Daniel Barenboim, kes ka selles sümfoonias oli nende dirigent. Daniel Barenboim ise on sündinud Argentiinas, kuid on Hispaania kodanik. Barenboim on saanud palju auhindu, sealhulgas seitse Grammy auhinda ja mitmeid teenetemärke. Royal Albert Hall on kontserdisaal Londonis, Lõuna-Kensingtoni põhja servas. See on üks Ühendkuningriigi kõige väärtuslikumaid ja silmapaistvamaid hooneid. See mahutab 5272 pealtvaatajat. Beethoveni 5. sümfoonia on klassikalise muusika žanrist ning kla...
Sisukord Ajalugu.............................................................................................................................................. 2 Estonia maja..................................................................................................................................... 3 Estonia tänapäeval........................................................................................................................... 3 Repertuaar........................................................................................................................................ 4 Solistid............................................................................................................................................... 4 Erinevad saalid................................................................................................................................. 5 Teatrisaal.............................
Sissejuhatus Veidi üle 100 aasta on möödas sellest, mil eesti heliloojad kirjutasid esimesed suurteosed, millest tõstaks eriti esile 1896 valminud Rudolf Tobiase avamängu "Julius Caesar", esimest eesti muusika sümfoonilist teost. Muidugi ulatub muusikategemine Eestimaal tunduvalt varasemasse aega. Olgu selleks siis balti-sakslastest aadlike kohalik muusika- ja teatriharrastus (näiteks kanti Tallinna Saksa Teatris juba 1789. aastal ette Mozarti ooper "Don Giovanni"). Või 1680. aastal Tallinnas etendunud Mederi ooper "Kindlameelne Argenia", esimene barokkooper saksa keeles. Või 1740. aastatel Eestisse Saksamaalt jõudnud vennastekoguduse liikumine - vennaskonda nimetati "laulev kogudus". Oma roll oli ka 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool, kus oli muusika õppetool. Muidugi puudutas see kõik ennekõike kohalikke kõrgkihte, jäädes "maarahvast" - s. o. eestlastest - suhteliselt kaugele. Alguses oli laulupidu XIX saj keskpaik ...
"TANTS MAAILMADE VAHEL" NYYD `07: Mark-Anthony Turnage. Scorched 19. oktoober 2007 "Estonia" kontserdisaal Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dzässtrio John Parricelli (kitarr, Suurbritannia) Peter Erskine (löökpillid, USA) John Patitucci (kontrabass, USA) Dirigent: Olari Elts Tegemist oli kümnenda rahvusvahelise uue muusika festivali NYYD `07 raames toimunud kontserdiga, mis leidis aset "Estonia" kontserdisaalis. Kontsert oli pühendatud ühe Briti noorema põlvkonna edukaima helilooja Mark-Anthony Turnage`i loomingule. Kontserdile eelnes Erkki-Sven Tüüri ja külalise vaheline avalik vestlus sealsamas. Positiivne oli see, et oma küsimustega võisid Turnage`i kõnetada ka ülejäänud saalisviibijad. Tegemist oli äärmiselt vaba ja siira, isegi südamliku jutuajamisega, kus õhtu peakangelane demonstreeris huumorimeelt ning avas oma loomeprotsessi ja karjääri tagamaid. Algul oli küsimuseesitajaid üsna kesise võitu, aga kui algus oli lahtu tehtud...
Estonia ja- Draamateatri asustamine Estonia Teater: Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul. Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal. Estonia teatri hoone valmis 1913. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas" ja 1922. aastal esimene ballett Léo Delibes'i "Coppèlia". Esimese eesti ooperi Evald Aava "Vikerlased" esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal ning esimene eesti ballett Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal. 1944. aasta Tallinna pommitamises hävis Estonia teatri hoone. 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. Sel puhul peetud miitingul hüüdis EK(b)P KK sekretär Eduard...
Edvard Grieg Kadri Lepik II kursus (1843- 1907) Eluloost Edvard Grieg sündis 1843. aastal Norras, kui valdavalt oli romantismiajastu. Ta oli tuntud kui väga andekas pianist ja eelkõige helilooja. Tema sünnilinn on Bergen ning täpsemalt sündis ta 15.juunil. Kuigi ta ise sündis Norras, siis tema juured ei ole siiski pärit sealt. Nimelt on ta esivanemad pärit hoopiski Sotimaalt ning Edvardi vanaisa perekonnanimi oli Grieg, kust tuleneb ka tema nimi. Kui 1746.aastal leidis Sotimaal aset Cullodeni lahing, siis Edvardi vanaisa põgenes Sotimaalt ning rändamise järel jäi ta 1770.aastal alaliselt Norra elama, kus lõi ka oma äri. E.Grieg kasvas üles muusikute peres- tema isa oli helilooja ning samal ajal ka Briti konsul Bergenis. Ta ema Gesine B. Hagerup seevastu oli Edvardi üheks esimeseks klaveriõp...
Teater Vanemuine Kristi-Liis Tappel Roihuvuori ala-aste 2009-02-23 Sisukord: Sisukord: Sissejuhatus Teater Vanemuine Vanemuise majad Ajalugu Vanemuine püstitas viimase 20 aasta publikurekordi Kokkuvõtte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Mina tegin oma referaadi Vanemuise teatrist. See asub Tartus ja on üks eesti suurimatest teatritest. Teater Vanemuine Teater sai nime vana-eesti laulujumala Vanemuise järgi. Eesti rahvusliku teatri sünniks peetakse 1870. aastat, kui Vanemuise Seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". "Saaremaa onupoeg" on sakslase T. Körneri naljamängu "Der Vetter aus Bremen" töötlus, Lydia Koidula on selle Eesti oludele ja ärkamisaja ideedele kohandanud. Lisaks on Lydia Koidula sellele etendusele kirjutanud laulud ja viisid ning saatis etendust klaveril. Teater on oma lummava salapäraga ikka inimesi köitnud. Eesti vanim kutseline ...
PÕHJA-EESTI TURISMIREGIOON Harju maakond 1. Naissaar militaarobjektid, Kaljuste, Nargen Festival Omari küünis, kitsarööpmeline raudtee. 2. Tuhala nõiakaev Lähedal Eesti pikim Virulase karstikoobas (58m), energiasambad. 3. Põhja-Kõrvemaa Eesimaa Sveits. Ca 13000ha. Mäed, sood, järved (üle 30ne), matka-ja suusakeskus. 4. Keila juga 6m kõrge, 60-70m lai. Mõisakompleks, rippsillad, joaalune kanjon, liigirikas park. 5. Jägala juga Eesti kõrgeim looduslik juga -8m, 50m lai. Kauneim kevadise suurvee ajal ja talvel jäätununa. Lääne-Viru maakond 1. Sagadi mõis Peahoone 18saj. Fockide suguvõsa. RMS Sagadi metsakeskus, looduskool ja metsamuuseum. Hotell, hostel ja restoran. 2. Vihula mõis Enamik hooneid 19saj algus Schubertite suguvõsa poolt, Baltimaade esimene maaklubi, hotell. 3. Altja kaluriküla, vanad taluhooned ja võrgukuurid, uued suvekodud. 4. Vergi sadamaküla, sadam tegutseb...
Sisukord: Lehekülg: 1 Sisukord 2 Sissejuhatus 2.3 Arvo Pärdi elulugu 3-6 Teosed 7 Kokkuvõte 7 Kasutatud materjal Sissejuhatus: Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloomustab tugev konstruktsiooniloogika ja sakraalne atmosfäär. 1960. aastate julgeima uuendajana tõi ta oma varasema loominguga eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad. 1980. aastatel sai Pärt kogu maailmas tuntuks meditatiivse tintinnabuli-stiiliga. Arvo Pärdi looming on oluliselt mõjutanud eesti nüüdismuusikat. Arvo Pärdi elulugu: Ta sündis 11. September Paides, kus ta kuulutati aukodanikuks 24. September 2009 aastal. Pärt alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415- aastaselt oli ta võimeline komponeerima. Arvo Pärt õppis aastail 19541957 Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat ja 19571963 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri juures kompositsiooni. Komposits...
EESTI MUUSIKA, RAADIO, TELEVISIOON. Merit Kaeramaa Helen Patsula 2008 Rõngu Keskkool Eesti muusika ajalugu Eellugu Eesti professionaalne muusika sündis XIX sajandi lõpul ja kujunes välja XX sajandi alguses. 1869. aastal Tartus toimunud esimene üldlaulupidu. 1896. aastal valminud Rudolf Tobiase avamäng "Julius Caesar" esimene sümfooniline teos eesti muusikas. XIX ja XX sajandi vahetus teeb sisse selged vahed professionaalsete professionaalsed heliloojad. XIX ja XX sajandi vahetusel kerkis esile professionaalsete heliloojate põlvkond(Rudolf Tobiast ja Artur Kapp). 1908. aastal kirjutab esimese eesti sümfoonia pianistina kuulsust võitnud Artur Lemba, samal aastal jõuab ta ka ooperini "Lembitu tütar", esimese tõsiseltvõetavani selles zanris. 1865. aastal asutati laulu- ja mänguselts...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Meelis Mäe 9H EESTI MUUSIKATEATRI AJALUGU Referaat Juhendaja: Vladislav Horuzenko Pärnu 2012 SISUKORD: Sisukord ................................................................................ lk. 2 Sissejuhatus Eesti muusikateatri ajaloost.......................................... lk. 3 Eesti muusikateatri eelkäijad......................................................... lk.4 Professionaalse Eesti muusikateatri tekkimine..................................... lk.5 Eesti ooper .............................................................................. lk.6 Eesti ballett ..................
Eesti Kunstimuuseumid Eesti Kunstimuuseum asutati 17. novembril 1919, kuid alles 1921. aastal sai ta oma esimese alalise hoone 18. sajandil ehitatud Kadrioru lossi. 1929. aastal loss võõrandati, et ehitada see ümber presidendi residentsiks. Eesti Kunstimuuseum asus mitmetel ajutistel pindadel kuni 1946, mil ta paigutati taas Kadrioru lossi. 1991. aasta augustiks oli loss täielikult amortiseerunud. Sama aasta novembris võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse tagada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamine Kadriorus. Seniks anti muuseumile manööverpinnaks Tallinnas Toompeal asuv Rüütelkonna hoone, kus 1. aprillil 1993 taasavati ekspositsioon. Eesti Kunstimuuseum lõpetas näitusetegevuse selles hoones 2005. aasta oktoobris. 1970. aastate lõpus ja 1980. aastatel alustasid tööd esimesed Eesti Kunstimuuseumi filiaalid. Alates 1995. aastast toimub kõikides muuseumi filiaalides ka aktiivne haridusalane tegevus er...
Referatiivne töö Niguliste kultuurilugu Koostaja: 2008 Sisukord Kirikute arhitektuur: basiilika........................................................................................ 3 Niguliste ajalugu.............................................................................................................4 Kabelid........................................................................................................................... 5 Püha Nikolaus................................................................................................................ 5 Altarid.............................................................................................................................6 Epitaafid............................................................................
Tartu Kõrgem Kunstikool Alvar Aalto side Eestiga Kolm projekti referaat Tartu 2009 Sisukord Alvar Aalto 3 Elu ja looming 4 Hooneid 5 Kolm projekti 7 Pärnu mudaravila 7 Tammekannu villa Tartus 8 Tallinna Kunstimuuseum 9 Tähtsus Eestile 10 Kasutatud kirjandus 12 2 Alvar Aalto Hugo Alvar Henrik Aalto (3. veebruar 1898 Soome, Kuortane 11. mai 1976 Helsingi) oli soome arhitekt ning mööbli- ja klaasnõude disainer. Teda peetakse üheks väljapaistvamaks arhitektiks arhitektuuri ajaloos. Aalto oli üks Skandinaavia moodsa arhitektuuri mõjukamaid esindajaid ja organisatsiooni Congrès Internationaux d'Architecture Moderne (CIAM) liige. Tema tuntumad hooned on Villa Mairea, Finlandia-talo Helsingis ja Helsingi Tehnikaüli...
EESTI MARJANA KUNSTIMUUSEUMI KUUSMAA D KEILA KOOL 10 KLASS Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................................................2 1.Adamson Eric..................................................................................................................................3 2.Kumu...............................................................................................................................................5 3.Kadrioru Kunstimuuseum...............................................................................................................8 4.Nigvlste..........................................................................................................................................11 5.Kristjan Raua majamuuseum........................................................................................................
Referaat Muusikas „Nicolo Paganini“ 1 Sisukord: 3 .... 4 - Paganini elulugu 4 .... 5 - Lapsepõlv 5 .... 6 - Paganini tavalised esinemised ja pühendumus 6 .....7 - Huvid 7..... 8 - Surm 8 ..... - Kasutatud kirjandus 2 Paganini Elulugu: NICOLO PAGANINI (1782-1840) Nicolo Paganini oli maailma kõige suurem viiulimängija. Ta sündis Genua linnas, tema isa Antonio oli kaubitseja ja sahkerdaja, ning toitis vaevaga oma peret. Vara märkas ta, sest ta ise oli tubli viiulimängija, oma poja suurt viiuli-mängimise andi. Ta võttis nõuks poega suureks mängijaks teha. Raudse valjusega pidi noor lapseke, vaevalt viis aastat vana, viiulit õppima. Iga vea pärast sai poeg rasket nuhtlust. See valjus oli liig ja võttis Nicolo la...
Sisukord 1. Uuendused 1994.aasta rahatähtedel..................................................................................................2 5 EEK...............................................................................................................................................2 10 EEK.............................................................................................................................................2 50 EEK.............................................................................................................................................2 100EEK............................................................................................................................................3 500 EEK...........................................................................................................................................3 2. Rahatähtede seerianumbrid, muudatused.........
HARJUTUSTUND 1. Essee ja tähendusskeem. Kokku- ja lahkukirjutamine. MÕJUTAVAD TEGURID Millised tegurid soodustavad X? Millised tegurid takistavad X? AJASUHTED VAATEPUNKTISEOSED Kuidas X on Kus X esineb? muutunud? Kellesse/Millesse X puutub? Kes X kasutab? Kelle/Mille vaatepunktist saab X täpsustada? TEKSTI PEAMÕISTE X Mis on X? (iseloomulikud jooned, omadused, osad) Kuidas X ilmneb?(toimimis-, esinemisviisid; näited) Mis on X eesmärk ja ülesanded? Kuidas saab mõõta X väärtust, hulka v tugevust? Kuidas X suhtutakse? (emotsioonid, hinnangud, normid) Kuidas saab X kirjeldada v täpsustada? Milliste analoogiate (samatüübiliste nähtuste) abil saab X isel...
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Reisikorraldus RK31 Aire Ilves VAATAMISVÄÄRSUSED Iseseisev töö Eesti kultuuriloos Juhendaja: Piret Valgma-Kirme Tallinn 2008 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Pirita kloostri varemed ...................................................................................................................................................4 Kuressaare linnus........................................................................................................................8 Kokkuvõte.................................................................................................................................1...
Kunstimuuseumid 1) Estii kunstimuuseumid 1. Adamson-Ericu muuseum Adamson-Ericu muuseum on Eesti Kunstimuuseumi filiaal Tallinna vanalinnas. Pärast kunstnik Adamson-Ericu lese Mari Adamsoni rohkem kui 800 kunstiteose kinkimist Eesti Kunstimuuseumile avati 1983. aastal Adamson-Ericu muuseum. Muuseum avati 2. detsembril, kunstniku surma viieteistkümnendal aastapäeval. Muuseumi direktoriks on Ülle Kruus. Adamson-Ericu muuseumis asub Adamson- Ericu kogu. Muuseumi põhikogusse kuulub 1543 taiest ning ta jaguneb maalikoguks ja t...
Rocca Al Mare kool Humanitaarainete õppetool BELGIA Hanna Parman 9b klass Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus .......................................................................................... 3 Üldandmed ........................................................................................... 5 Ajalugu ................................................................................................ 6 Majandus ............................................................................................. 8 Poliitiline süsteem ................................................................................... 10 Sümboolika .......................................................................................... 11 Loodus ................................................................................................. 12 Rahvastik .............................................................................
Veljo Tormis Referaat Koostaja: klass Juhendaja: Tallinn Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1 Elulugu.....................................................................................................................................3 2 Veljo Tormise looming............................................................................................................6 2.1 Loomingu üldiseloomustus...............................................................................................6 2.2 Suurteosed koorile.............................................................................................................7 2.4 Paljukeelne Tormis....................................................
MUUSIKA VANA-KREEKAS Referaat Sisukord MUUSIKA VANA-KREEKAS 1 Sisukord........................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS..........................................................................................................................................1 Mõiste päritolu ja muusika olemus Vana-Kreekas ..................................................................................2 Orpheuse müüt.............................................................................................................................................4 Vana-Kreeka muusika ajalugu.....................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
