Kõva Kont 14. märts 2009 toimus Metsatöllu uue kogumiku ,,Kõva Kont" tutvustuskontsert rokiklubis Tapper. Metsatöll on Eesti kuulsaim folk-metal bänd, mis alustas tegutsemist juba aastal 1999. ,,Kõva Kont" võtab kokku nende tegevuse kuni 2008. aasta lõpuni. Kogumik sisaldab endas 2 DVD-d ja 1 CD-d erinevate stuudiolindistuste ja live-esinemiste salvestustega. Esitati 12 lugu, mis kõik ka plaadil olemas. Esinemine algas looga ,,Hetk enne lahingut". Järk-järgult kiirenev lugu sobis ülihästi veel külma publiku üles kütmiseks. Teiseks looks oli ,,Merehunt" mis ajas publiku viimaste ridadeni maast lahti. Käsk Markuse(laulja) poolt oli hääled puhtaks köhida ja kaasa laulda. Et mitte publikut kohe algul ära väsitada võeti vahepeal ette ,,Veelind" ja saartelt tulnute auks ka ,,Saaremaa vägimees". Jätkati ,,Sõjahundiga" mille alguse petlikule aeglasele regilaulule saadi enamus publikust kaasa l...
Achilleuse kand- inimese ainus n�rk koht. V�ljend on p�rit m��dist, kus Achilleiuse ema, merejumalanna Thetis, kastis poja Styxi j�kke, et poeg oleks haavamatu, kuid ema hoidis poega kandadest kinni ja vesi ei p��snud kannale, nii j�i kand haavatavaks. Ariadne l�ng- juhtn��r, mille abil probleemile lahendusst leida. Augeiase tallid- lohakusest tekkinud korralagedus, mis vajab k�rvaldamist. Danaiidide t��- l�pmatu ja asjatu t��. Erise t�li�un- t�litekitav asjaolu. Ixioni tuleratas- kestev karistus. Lethet �letama-�ra surema. Parise otsus-kergemeelne otsus, mille tagaj�rjed on v�rreldavad s�jaga. Penelope truudus-siiras ustavus. Prokrustese s�ng- sobitamtu v�imalus, talumatu v�i ebasobiv olukord, millega v�givaldselt midagi kohandatakse. Sisyphinse t��- t�iesti m�ttetu t��. Tantalose piinad- l�putu piin ja vaev. Trooja hobune-saadetis, mis toob saajale kahju. Helen Kont, 10.B klass ...
docstxt/135083878324.txt
Geograafia 1. Atmosfäär e õhkkond- maad ümbritsev õhukiht. Albeedo- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse 0,9 või üle selle. Efektiivne kiirgus- maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniauk- osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris. Esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Kasvuhooneefekt- temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaasi, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Peamisteks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, CO2, CH4. Globaalne õhuringlus- atmosfääri üldine õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Mussoon- ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks (talvel sisemaalt ookeani suunas,...
I Teema Õigusteadusest Sissejuhatav loeng Ühiskonnad ja riigid on muutunud üha enam sõltuvaks kommunikatsioonist, selle efektiivsusest ja kvaliteedist. Üha enam räägitakse globaalsest Õlikust integratsioonist. Küsimus globaalselt kehtiva Õe võimalikkuse, vajalikkuse, aga ka soovitavuse kohta. Eesti kuulub Sel põhinevasse Õkultuuri. Kõigi riiklikult organiseeritud ühiskondade ehk riikide Õsuhteid reguleerib ka rahvusvaheline Õ. Kolmanda Õstr. ina tuleb meil siin näha ka EL Õt. Neljandana: EL kui integratsiooni organisatsioon, on kujunenud eelkõige Õe kaudu. Üha suuremat rolli hakkab mängima Euroopa Kohus. päevakorrale on tõusnud sidemed erinevate Õkordade vahel. Küsimus ühe riigi Õkorrast ja legitiimsusest on väljunud traditsioonilisest jur. st paradigmast ning on Õe kui piiriülese normatiivse kommunikatsiooniprobleem. Rahvusriigi keskne paradigma on asendunud piiriülese normatiivse kommunikatsiooniga. Kommunikatsioon toimub keele kaudu....
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs Spektrofotomeetria SFM Töö teostaja: Õpilaskood: Õpperühm: Jekaterina Bazanova 093781YASB YASB21 Õppejõud: Kati Helmja Teooria: Fotomeetrilised analüüsid põhinevad aine omadusel neelata ja peegeldada elektromagneetilist kiirgust. Kiirguse hulk on võrdeline aine hulgaga. Fotomeetrilises analüüsis kasutatake elektromagneetilist kiirgust lainepikkusega 20- 20 000 nm. Spektrofotomeetriline analüüs: Fotomeeter on varustatud monokromaatoriga, mis võimaldab mõõta valguse neeldumist kitsates lainepikkuse vahemikes. Registreeritakse spekter, mis on neelduvuse sõltuvus lainepikkusest ja sõltub aine struktuurist ...
Sigrid Kont Maamajanduslik ettevõtlus 12.03.2013 klient kood aadress kontaktisik tellimuse kuupäev Kruvi Kalle AS 00006 Err:501 Err:501 08.06.2010 Lisa2 00215 Err:501 Err:501 29.05.2010 Minu 1 00123 Err:501 Err:501 09.06.2010 Kruvi Kalle AS 00006 Err:501 Err:501 30.05.2010 Poldi Pood OÜ 00009 Err:501 Err:501 07.06.2010 Mutri Maailm AS 00004 Err:501 Err:501 26.05.2010 Kruvi Kalle AS 00006 Err:501 Err:501 04.06.2010 Minu 1 00123 Err:501 Err:501 23.05.2010 Mutri Maailm AS 00004 Err:501 Err:501 30.05.2010 Poldi Pood OÜ ...
Ristvooluline ekstraktsioon. Katseandmed: Äädikhappe Äädikhappe Äädikhappe Äädikhappe sisaldus enne sisaldus pärast Äädikhappe Äädikhappe sisaldus Äädikhappe sisaldus enne kolmandat kolmandat sisaldus esimesest sisaldus eisest kolmandast algne sisaldus. teist ekstraktorit. ekstraktorit. ekstraktorit. ekstraktorist tulevas ekstraktorist ekstraktorist Kerges faasis Kerges Kerges faasis(õli). Kerges faasis(õli). raskes faasis(vesi) tulevas raskes tulevs rakses (õli) x0 faasis(õli). X1 X2 ...
Põhikooli geograafia lõpueksami juhend 2012 Ainekava teemad on kaetud järgmistes proportsioonides (maksimum 75 punkti): Kaardiõpetus 12-18p 16-24% Geoloogia 4-8p 6-11% Pinnamood 4-8p 6-11% Kliima 4-8p 6-11% Veestik 4-8p 6-11% Mullastik kuni 3p kuni 4% Loodusvööndid 5-10p 7-14% Rahvastik ja asustus 5-8p 7-11% Majandus 5-10p 7-14% Keskkond ja inimene 5-8p 7-11% Üldine geograafia kuni 5p kuni 7% sh Eesti geograafia 22-30p 30-40% sh maailma geograafia 45-53p 60-70% GEOLOOGIA · kirjeldab joonise abil Maa siseehitust; · iseloomustab jooniste ja kaartide abil laamade liikumist, teab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, pinnamoe muutumine, kivimite teke ja muutumine; · tunneb joonistel ja kaartidel ära laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnad, seostab vulkaanide ja maavärinate leviku laamade liikumisega; · teab kivimite tekkeviise ning toob näiteid erineva tekkega ...
Õppevara analüüs Tartu Ülikool 2012 ,, Loodusgeograafia õpik 7. klassile " Raivo Aunap Are Kont Jussi Juhalainen Avita, 2011 Lauseehitus Palju pikki lauseid Otsetõuke korral, kui seismilised laied jõuavad maapinnale enam- vähem täisnurga all, paiskuvad maapinnal olevad esemed otse üles, kuid enamasti levivad lained kaldsuunaliselt ja põhjustavad maapinna lainetust. Peamiselt kasutatud põimlauseid Vastupidi laama äärealade protsessidele on maakoore seisund keskosas võrdlemisi rahulik, kuid sealgi toimuvad aeglased kõikuvliikumised, mis võivad vahetevahel põhjustada nõrku maavärinaid Õppetükiga seonduvad küsimused arusaadavad Kuidas on maavärinate levikualad seotud noorte mäestike vöönditega? Ka kirjeldamist nõudvad arutelupunktid Iseloomusta laama...
Kordamisküsimused aines Rakenduskeemia (VL.0558) - Tehnotroonika 1. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus, sulamistemperatuur, korrosioonikindlus. 2. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näided). Tihedus – kergmetallid (Al, Mg, Li, Na) Cu, Fe Raskmetallid(Hg, Au, Ag, Ir/Os) Sulamistemp: kergsulavad (Hg, Sn, Zn, Al) rasksulavad(Fe, Cu, Ni, W) 3. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Raua omadused: sulamistemp 1535 kraadi, plastiline, hea soojus- ja elektrijuht, hea korrosioonikindlus. Raua sulamid: malm(2-5% süsinikku, hapram kui raud, heade valuomadustega, halb keevitatus, kasutusel masinate kerede ja korpuste valamisel), teras(vähem, kui 2% süsinikku+teised lisandid, tugevam, kui raud, plastiline, hea korrisioonikindlus), roostevabateras(lisandiks Cr, vastupidav välismõjude korrodiseerivale toimele). 4. Vask ja vasesulamid (omadused, kasutamine, võrdlus)...
scott/scott@testdata SQL> SPOOL currently spooling to ülesanne_07.lst SQL> --Tehke endale (enda kasutajatunnuse all) koopiad tabelitest oppeained ja uued_oppeained. SQL> GRANT SELECT ON oppeained to PPaul; SQL> GRANT SELECT ON uued_oppeained to PPaul; PPaul/PPaul@testdata SQL> CREATE TABLE minu_oppeained AS (SELECT * FROM scott.oppeained); Table created. SQL> CREATE TABLE uued_oppeained AS (SELECT * FROM scott.uued_oppeained); Table created. SQL> COLUMN kood FORMAT 999 SQL> COLUMN oppejoud FORMAT A15 SQL> COLUMN nimetus FORMAT A38 SQL> SELECT * FROM uued_oppeained; KOOD OPPEJOUD NIMETUS ------------------ --------------- -------------------------------------- Id404 Ossa Issand Filosoofia Id221 Guido Kangur Näitlemine Id553 Heli Kopter Lennundus Id309 Riivo Senk Digitaalne heli- ja pilditöötlus SQL> --Lisage tabeli oppeaine...
Referaat Ergonoomika ja tööohutus tööstustes Kätlin Kärblane 011MT Juhendaja: Heikki Eskussion 2011 Sissejuhatus Tööstuses omab ergonoomika väga tähtsat osa. Oluline on, et töötajaid ei vaevaks seljavalud, tööõnnetused, haigused ega muud tervisega seotud probleemid. Vajalik on küll kohe alguses ettevaatlik, täpne ning hea tervisega personal muretseda, kuid kui ei hoolitseta heade töötingimuste ja tööturvalisuse eest, võivad varsti töötajad lahkuda. Heade töötingimuste loomine on kulukas,kuid see loob ettevõttele suurema lisandväärtuse kui on ergonoomilise töökohaga seotud kulud. Tööstusergonoomika Suure osa ergonoomikast hõlmab tööstusergonoomika, mis käsitleb ergonoomilisi probleeme tööstusettevõtetes. Töökeskkonnas esineb arvukalt tegureid, mis mõjutavad töötaja tervist: m...
Tartu Ülikool Haridus- ja sotsiaalteadusteosakond Haridusteaduste instituut Kui kaua oleme me olnud eestlased? Referaat M.P Juhendaja Karin Kaljumägi Tartu 2014 Sisukord .............................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 1. Eesti, Eestimaa, eestlane, eesti keel..................................................................................................4 1.1. Sõna Eesti päritolust................................................................................................................. 5 1.2. Maarahvas ja...
p-METALLID. Nimetus tuleneb sellest, et väliskihi ehituse moodustavad s-ja p-metallid. Nende ühendeid kasutatakse argielus värvipigmendina värvide ja emailide Tuntumad: Al, Sn, Pb. O.A. on muutuv, v.a. Al, mille o.a. tavaliselt II või IV. valmistamisel(SnO2), korrosioonivastaste kruntvärvide koostises(Pb3O4), Ühendites on O.A.: Al III, Zn II ja Pb II või IV. Sellepärast, et niipalju on nendel metallidel elektroodimaterjalina pliiakudes(PbO2). viimases kihis elektrone ja need loovutatakse. d-METALLID ehk siirdemetallid asuvad perioodilisustabeli B-rühmades, enamasti IV Alumiinium on vastupidav õhu ja vee toime suhtes, sest pinnale tekib nende vastu perioodis. Nimetus tuleneb sellest, et viimasena elektronidega täitunud alakiht on kaitsev õhuke oksiidikiht. Kasutatakse tarbeesemete valmistamisel, ehitusel, sulamite eelviimase kih...
MAA SISEEHITUS Ookeaniline maakoor 1) kivimid tekkinud basaltse magma tardumisel (päris astenosfäärist) 2) + süvamere setted Mandriline maakoor 1) tardkivimid 2) settekivimid 3) moondekivimid vahevöö: kuni 2900 km, kivimeteoriitide sarnased kivimid astenosfäär: vahevöö ülaosas mõnesaja km paksune, plastiline, vahevöö kivimite mõningase ülessulamise piirkond litosfäär: maakoor+astenosfääri peale jääv vahevöö maa tuum: nikkelraua koostis 2900-6400 km, vedel välistuum, tahke sisetuum Maa dünaamiline magnetväli: vahevöös, kergemad kivimite massid pealepoole, raskemad allapoole Litosfäär koosneb O Si Fe Mg Ca Al K ja Na Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, iseloomulik kuju ja kindla sturktuuriga kristall, enamus räni ja hapniku baasil. Tekivad gaaside ja vedelike tahkestumisel looduses. Ümberkristalliseerumine: kõrge rõhk+temp -> aine kristallsturktuur muutub Kivim-mineraalide kokku tsementeerunud kogum Kiv...
Suurel näljahädal ei paistagi lõppu olevat. Eelmise aasta aastal ikaldus vili septembrist alguse kõikjal ning kõik saanud suur näljahäda, peamised toiduvarud mis tõi kaasa said otsa, loodeti massiliselt levivad sellest aastast paremat nakkushaigused, saaki, aga selle aasta üleeuroopalise põua ja esimene pool on kaasa metsatulekahjud on toonud samuti jätkumas. Kõige selle üleeuroopalise põua. põhjuseks oli ligi kolm Kõige kehvem seis ongi kuud kestnud põud teraviljaga mis lihtsalt ning suur põud on ka kuivab ära. Ainuke asi sellele aastale üle mis veel kasvab on kandunud ning oodata kartul, aga saatus on on saagi hävimise sellise käigu teinud, et jätku. Kuna eelmisel suurem osa alles jäänud kartulist kasvab aasta esimesel poolel mõisate põldudel. Ning on olnud sajandi kuna mõisnike olukord suurim suremus, kõige on ...
LITOSFÄÄR Litosfäär on lõhestunud laamadeks e. plaatideks, koosneb maagist ja vahevöö ülemisest osast, liigub plastilisel astenosfääril. Laamtektoonikaks nim. teadust, mis uurib laamade liikumist ja nendega kaasnevaid nähtusi. Alfred Wegener - püstitas laamadeliikumise hüpoteesi, ennemoli ühe supermanner(Pangaea). Mandrite liikumist põhjustavaks jõuks on vahevöö konvektsioonvoolud. Maa siseehitus: Maakoor-vahevöö-tuum. Levides ühest kivimikihist teise seismilised lained murduvad ning peegelduvad nii, nagu valguslained-nendega saabki maa siseehitust uurida. Maakoor(0-80mkm)=>vahevöö(80-2900km)=>välistuum(2900-5100)=>sisetuum(5100-6378) Maakoor: ookeaniline(basaltsetest, aluseline, 5-10km) kontinentaalne(graniitne, happelina, -80 km) Astenosfäär- u 200km sügavusel, sellel liiguvad laamad, kuna on plastiline vahevöö osa. Vahevöö koosneb silikaatsetest mineraalidest(Mg-Fe) Tuum koosneb rauast: välituum vedel, sisetuum tahke. Maa sisemuse ...
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Gröönimaa...................................................................................................................................3 Üldiseloomustus......................................................................................................................3 Asend ja kliima....................................................................................................................... 3 Taimed ja loomad....................................................................................................................4 Inimene Gröönimaal.................................................................................
Ester Mägi ja tema klarnetiteosed Erle Kont Tartu 2013 Tööst üldiselt Miks selline valik? Klarnet Helilooja Tööprotsess Intervjuu Ester Mägiga Küsitlus klarnetistidelt Teostega tutvumine ,,Sonaat" klarnetile ja klaverile Sisu Ester Mägi Elukäik Looming Teoste interpreteerimine Klarnetiteosed Üldiselt Lugude kaupa Uurimistulemused Teoste sarnasused Tehniliselt keerukad Sõrmistus Pilli vahetus Läbivad jooned Rahvaviisilik kõlapilt Hingamise poolest rasked Jätab puhkeaega Kontrastsed meeleolud Virtuoossus ja puhas esitus on ebapiisav Ansamblipartnerite hea tunnetus Tempode vahetumine Uurimistulemused Mägi heliloojana Erinevad koosseisud, zanrid Inimelu mitmepalgelisus ...
FUJI VULKAAN KAARI KARGU MARTNA PÕHIKOOL 7. KLASS GEOGRAAFILIN E ASUKOHT Maailmajagu: Aasia Riik: Jaapan Saar: Honsh Kordinaadid: 35° 21 27 N, 138° 43 50 E PIIRKONNA ÜLDINE ISELOOMUSTUS · Fuji linnast umbes 25 km kaugusel · Mäest lääne pool voolab Fuji jõgi · Mäe jalamil asub Aokigahara mets · Jalamil asub 6 järve ASUTUS PIIRKONNAS · Asub Tky ligidal · Mäest edelas asub Fujinomiya, kirdes Fujiyoshida ja kagus Gotemba linn. GEOLOOGILINE ASUKOHT · Paikneb Euraasia ja Filipiini laamade piiril. · Laamad põrkuvad omavahel VULKAANI ISELOOMUSTUS · Tegevvulkaan · Kihtvulkaan · 3776 m kõrge · Enamiku aastast kaetud lumega · Viimane purse aastal 1708 PILDID KASUTATUD KIRJANDUS · http://et.wikipedia.org/wiki/Fuji · Raivo Aunap, Are Kont, Jussi Jauhiainen ,,Loodusgeograafia" 7. klassile AITÄH KUULAMAST! .
Kvalitatiivne uurimus Elisabeth Raid ja Triin Kont Kvalitatiivse uurimuse olemus Kvalitatiivne analüüs on selline, kus andmed, nende töötlemine ja järeldused ei ole seotud arvuliste näitajatega. Kvalitatiivse uurimise käigus keskendutakse ühe objekti süvaanalüüsile, uuritakse toimuva sisu. KVALITATIIVSE UURIMUSE KORRAL: v püütakse vastata küsimustele miks ja kuidas v tegeletakse sõnaliste karateristikutega ja objektide kirjeldustega v uuritakse inimesi või süsteeme neid jälgides v saadakse andmeid vaatluse, intrevjuu ja sõnalise suhtlemise kaudu Millal on hea kvalitatiivseid meetodeid kasutada? Siis, kui uurid: arvamusi, muljeid ja väärtushinnanguid osalejate tõlgendusi ja vastuseid käitumise seaduspärasid protsesse ja seaduspärasid juhtumeid Näiteid kvalitatiivsetest uurimismeetoditest o Vaatlus ja kirjeldus o Küsitlused ja küsimustikud o Intervjuudel põhinevad juhtumianalüüsid ...
Varje Taavet TÖ13MK ÜLESANNE 1: Suhtlemisoskused müügisuhtlemises ja klienditeeninduses 1. Kuna 10-s esitatud küsimusest tuli mul ainult üks (miinus). Tehes Kui vigu on kuni 4, siis: Minu jaoks on klient alati esikohal, vahel isegi firma kahjuks! Ma näen kliendis isiksust, mitte indiviidi. Ma teenindan rõõmsameelselt, soovides pälvida kliendi täielikku rahulolu. Suhtlemskunsti õppimine aitab mul saavutada tasakaalu kliendi rahulolu ja firma reaalse teeninduse vahel. Seega on mul palju arenemisvõimalusi. (järeldus:õpikust H.Tooman, A.Mae(1999)Inimeselt inimesele) Siinkohal pean ära tooma, et tavaliselt käitun kliendiga nii nagu ma tahan, et minuga käitutakse. Olen emotsionaalne ja võtan kõike liiga isiklikult. Nagu oleneks minust teiste heaolu(mingil määral olenebki). Kindlasti on mul oma osa elus ja ma usun, et minu rõõmsameelsus on olnud paljudele abiks, kui nad on mingil põhjusel kurvad. Teine kord käitun endalegi ootamatult ja võõra...
Lauseliige Ülesanne Kuidas ära tunda Kasulik teada OLEMASOLU Liitaeg lauses kus, mis, millal -nud; -tud Öeldis Väljendab Tegevussõnaga ja selle Liitverbid ja Saab ära tunda N: tegevust pöördevormiga ühendverbid siis, kui vastab Sünnipäev N: Sajab. Koidab. mitmesõnalised küsimusele: mis? on ära (on läinud) kus? millal? ununenud N: Mul on sünnipäev Alus Alus Vas...
Andraliis LAURI MARKUS torupill, viled, kandled, ängipill, parmupill, akustiline kitarr, laul laul, elektrikitarr KURIRAIVO ATSO bass, bassmandoliin, trummid, haisutrumm, kännupill, laul laul KES? MIS? KUS? 1999. aasta 24. veebruaril said Tallinna äärelinnas Pääsküla raba servas laulja kitarristi Markuse keldris kokku kolm meest. 2001. aasta alguses vahetas bändi algse bassimehe välja Kuriraivo. 2009. aastal ilmus bändi 10. sünnipäeva auks 2DVD/CD "Kõva Kont", mis on Metsatöllu viimane omakulujakirjadegaüllitis. KES? MIS? KUS? 2010. aasta märtsis nägi ilmavalgust Metsatöllu neljas album ,,Äio". KES? MIS? KUS? 2012. aasta sisse mahuvad kontserdid ja festivaliesinemised Eestis, Soomes, Lätis ja Ukrainas. Sügisel võtab Metsatöll koos Korpiklaaniga (FIN) ette kuu aega kestval PõhjaAmeerika tuuri, kus antakse 26 kontserti Praeguseks on bändil seljataga üle 350 kontserdi Eu...
MAASTIKU LOODUSTEADLIKUD KÄSITLUSED 2016 Maastik on looduslikult ühtlase ilmega maa-ala, kus korduvad teatud pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused jms. Igapäevasemas tarvituses: teatud maa-ala välisilme, värvide ja vormide laad vaatevälja ulatuses. Ometi käsitletakse maastikku väga erinevalt. Seda juba eri teadusharude juures erinevalt. Esimeses artiklis käsitleb autor maastikku rohkem vaimses võtmes. Ta rõhutab rohkem iga inimese enda tunnetamist maastikku ja seda, kuidas maastik ajas muutub, ning kas ka seda muutust tajutakse. Mainiti ka, kuidas maastik aastaaegade vahetumisega mitmeks erinevaks kohaks muutub. Autor arvab, et maastik on kõik, mida ta väljaspool siseruume näeb. „Tänavad, parklad, laoplatsid, maanteed, bensiinijaamad, kõrgepingeliinid, ..., ka linnud, loomad, taimed ja kivid, ..., pilved, aasta- ja kellaajad, tähed ja planeedid. Arvan seda sellepärast, et ma nii näen.“ (Luik 2001) ...
Rihanna Lauljast endast Rihanna kodanikunimi on Robyn Rihanna Fenty Ta on pärit Barbadose saareriigist aga kolis juba 16 aastasel USA-se ,et seal muusiku karjääri alustada. Laulmisega alustas ta 7 aastaselt. Ta on 25 aastat vana. Karjäär Ta on laulja, laulukirjutaja, modell, näitleja. Tema muusikat nimetatakse seguks popist, dancehallist ja raggamuffinist. Muusikaliselt on Rihanna eeskujudeks Alicia Keys, Beyoncé Knowles ja Mariah Carey. Ta sõlmis plaadilepingu Def Jam plaadifirmaga ning tema esimene album ilmus 2005. aastal. Temalt on ilmunud üldse 7 albumit. Kõigil albumid on toonud talle palju edu ja kuulsust. Tuurid Ta on käinud 10 tuuril üle maailma. Rihanna on andnud kontserdi ka Eestis ,Saku Suurhallis oma maailmaturnee «Good Girl Gone Bad Tour» raames.Kontserdil käis ligi 7000 inimest. Tema tun...
METSATÖLL Folk- metalmuusika laulusõnad räägivad paganlusest, loodusest, fantaasiast, mütoloogiast ja ajaloost. Mulle meeldivad ka rockansambel ,,Linking park", ,,Lordi" ja ,,Apocalyptica". ,,Metsatöllu" praeguSES koosseisUS aastast 2004 mängivad: Markus laul, elektrikitarrid, lokulaud Lauri torupill, viled, kandled, ängipill, parmupill, akustiline kitarr, elektrikitarrid, laul Kuriraivo bass, bassmandoliin, kännupill, kisa ja röökimine Atso trummid, haisutrumm, laul 2004 ilmus album "Hiiekoda", mis muutis bändi vaatajaskonna mitmesajakordseks ja purustas kõik senised Eesti raskemuusika müügirekordid ning ,,Metsatöll" sai 2005. aasta Eesti Muusikaauhindade jagamisel aasta metalartisti tiitli. 2008. aastAL ilmus ,,Metsatöllu" kolmas album ,,Iivakivi", mille eest sai ,,Metsatöll" Eesti Muusikaauhindade jagamisel juba tuttava aasta metalartisti tiitli. Samal aastal sõlmis ,,Metsatöll" plaadilepingu Universali Soome tüt...
Atmosfäär Atmosfäär - maakera ümbritsev õhkkond, mis on kilise ehitusega. Atmosfääri hoiab Maa ümber külgetõmbe- ja gravitatsioonijõud. Albeedo - mingi pinna valguse peegeldumise näitaja. See kujutab endast suhet pinnalt peegeldunud ja pealelangeva valguse vahel. Efektiivne kiirgus - maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniauk- osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris. Esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Kasvuhooneefekt- temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaasi, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Peamisteks soojus-kiirguse neelajaks on veeaur, CO2, CH4 Mussoon- ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks (talvel sisemaalt ookeani suunas, suvel oo...
Metsatöll Koostaja : 2010 Sisukord Biograafia............................................................................................................3 Koosseis..............................................................................................................5 Väljaanded..........................................................................................................6 Pildid...................................................................................................................7 ,,Vaid vaprust".....................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.............................................................................................9 Biograafia Metsatöll on Eesti folk metal ansambel ning enamik nende laulusõnadest on inspireeritud eestlaste muistest vabadusvõitluses...
Novel of Manners Triin Kont Nove of Manners The Novel of Manners is a realistic novel 1. It comes from England which developed in the nineteenth century That focuses on the customs, values, and 2. Jane Austen was the mindset of a particular class or group of people who are situated in a specific producer of this form and historical context. also the most sucsessful writer in this form Although the novel of manners has always defied easy definition, literary historians seem to have arrived at a 3. Its subject is the set of consensus on at least three elements: social conventions of a particular class in a particular time and place The novel of manners is do...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Maastiku loodusteadlikud käsitlused Essee Tartu 2016 Minu arvamus maastikust ühtib Viivi Luigega, kes on öelnud, et maastik on kõik, mis inimesest väljaspool elu- või tööruumi seinu ümbritseb. Maastikusse kuuluvad ka linnud, loomad, taimed ja kivid, nii palju või vähe kui neid on. Samuti pilved, aasta- ja kellaajad, tähed ja planeedid. Arvan seda sellepärast, et ma nii näen (Luik 2001). See on kõige lihtsam ja arusaadavam tõlgendus, mille sellest raamatust leidsin. Nimelt saab kogu maapinda, millel ei asu asulaid ega suuri veekogusid minu meelest nimetada maastikuks. Kui maastikus esinevad järved või tiigid on need osa maastikupildist, kui aga on tegemist mere või ookeaniga pole maastiku näha. Kui maapinnal asuvad üksikud majad ja talukompleksid on need osa maastikupildist, kui on aga tegemist linnaga, on maapinnale rajatud ...
LASTEHALVATUS Maret Hobolainen Helen Kont 11. klass LASTEHALVATUS EHK POLIOMÜELIIT äge viirusinfektsioon iseloomustab sageli kesknärvisüsteemi kahjustus avaldub lõtvade halvatustena tekitajaks on polioviirus, mis kuulub enteroviiruste hulka AJALUGU polioviiruse tuvastasid 1908. aastal Austria arstid Karl Landsteiner ja Erwin Popper 20. sajandil oli poliomüeliit üks kardetumatest lastehaigustest 1950. aastatel välja arendatud vaktsiinid on aidanud epideemiaid vähendada NAKATUMINE nakkusallikaks on viirusekandja või haige inimene, kes eritab viirust roojaga ja ülemiste hingamisteede sekreediga tekitajad satuvad organismi sooletrakti või hingamisteede limaskesta kaudu nakkusohtlikud on saastunud esemed, käed, vesi ja toiduained nakatuda on võimalik ka vaktsineerimise kaudu enamus lastehalvatuse juhtumeid arenenud riikides viimastel aastakümnetel on põhjustat...
Klass: 10. Kuupäev: 28.04.2014 Nimi: Helen Kont VALIKKURSUS: ELU KEEMIA TEEMA: Hormoonid, feromoonid 1. Selgitage mõisted: hormoonid, feromoonid, allomoonid. Hormoonid- bioloogiliselt aktiivsed sisesekretsiooninäärmetes tekkivad ained, mis reguleerivad organismi ainevahetust ja elutegevust. Feromoonid- on loomade poolt keskkonda eritatavad bioaktiivsed ained, mis samasse liiki kuuluvatel isenditel kutsuvad esile käitumuslikud, harvem füsioloogilised, muutused. Allomoonid- on näiteks puukide kaitseeritis sipelgate vastu. 2. Iseloomustage hormoone ning täitke tabel inimese hormoonide toime kohta. Hormoon Hormooni tootev Toime Ületalitluse Alatalitluse sisenõrenääre tunnused tunnused 1. Kasvuho...
Maidla Kool Ärkamisaeg õpimapp Koostaja: Helen Kont Juhendaja: Kätlin Sass Maidla 2013 Kokkuvõtte ehk eneseanalüüs Seda õpimappi tehes ma kindlasti õppisin tegema õpimappi üldse, kuidas seda vormistada, mida selleks tegema peab. Varem ma pole sellise asjaga üldse kokku puutunud ja see oli minu jaoks esmane kogemus. Algul arvasin, et tuleb palju raskem informatsiooni hankimine, isikute kokkuvõtted, erinevad loovtööd, konspektid jne. Kuid nüüd, kui kõik on valmis ei olnudki nii raske. Lihtsalt õpimapi koostamine vajab aega ja asjale keskendumist. Kõige rohkem jäin rahule just teemaga. Mulle meelis uurida Eestile väga suure tähendusega kuulsustest. Meeldis võib-olla sellepärast, et see on meile-eestlastele-väga oluline teada, mis toimus meie ajaloos just kultuuri valdkonnas. Kui ajaloos õpitu on siiamaani üldine, siis väga huvitav oli võtta seda valdkonda põhjalikumalt. Ma arvan, e...
AGROKLIIMAVÖÖTMED VEGETATSIOONI TÜÜPILISED TÜÜPILINE KLIIMAVÖÖDE LOODUSLIK VÖÖND TEMPERATUUR S/T SADEMED S/T MULDADE VILJAKUS PERIOOD PÕLLUKULTUURID KLIIMADIAGRAMM Polaarkliima Jää- ja külmakõrbed s-külm, t-väga külm vähe sademeid - - - Fort Ross esineb igikelts, mõnda tai...
AGROKLIIMAVÖÖTMED TÜÜPILI LOOD VEGETA TEMPE TÜÜPILISED NE KLIIMAV USLIK SADEME TSIOONI MULDADE RATUU PÕLLUKULTU KLIIMAD ÖÖDE VÖÖN D S/T PERIOO VILJAKUS R S/T URID IAGRAM D D M Jää- ja s-külm, vähe Polaarklii Fort külmak t-väga sademei - - - ma Ros...
Klass: 10. Kuupäev: ______________ Nimi: Helen Kont VALIKKURSUS: ELU KEEMIA TEEMA: Elu tekke teooriad I Kirjeldage erinevaid elu tekke teooriaid: 1. intelligentne disain- teooria väidab, et meie planeedi elu on evolutsioonilisel teel tekkimiseks liiga keerukas ning selle loomisel pidi võtmeroll olema „kõrgemal jõul“. 2. Kreatsionism a) päev- ajastu teooria b) lünga teooria c) näilike ajastute teooria 3. Panspermia- teooria väidab, et elu tekkimiseks vajalikud algained võis Maale tuua mõni siia prantsatanud taevakivi. 4. RNA- maailm- arvatakse, et kõik on saanud alguse nukleiinhapetest, millest siis RNA koosneb, sest väikesed molekulid said just tänu nendele hapetele alguse. 5. Sooja lombi teooria- elu võis alata soojast väiksest lombist, kus oli igasuguseid am...
A.H. nimeline Pala kool Rihard Lille 9. klass Metsatöll Referaat Pala 2016 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Ajalugu................................................................................................................... 3 Praegused bändiliikmed......................................................................................... 6 Endised liikmed................................................................................................... 9 Diskograafia........................................................................................................ 9 Albumid.................................................................................................................. 9 Singlid/videod........................................................................
Kait Oden 8.a TTG Malaisia asub Kagu- Aasias ja seda mitmel saarel. On konstitutsioonilise monarhiaga liitriik ja koosneb 13 osariigist. Paikneb vihmametsa loodusvööndis ja ekvatoriaalses kliimavöötmes. http://www.mongabay.org/images/malaysia/kinabalu_rainforest.gif Kliima on valdavalt palav ja niiske. Aastaaegu eristada pole võimalik. Kuude keskmine temperatuur on +25 kraadi. Aastas sajab keskmiselt 2000 mm http://lh5.ggpht.com/-vwM56_jk6- sademeid. c/TP37So9hmWI/AAAAAAAAZCs/NrRjcmKaGv8/GB001178.jpg Valdavad on ferraliitmullad,mis sisaldavad ohtralt raua-ja alumiiniumioksiide. Tänu igapäevastele hoovihmadele on mullastikus välja kujunenud leedehorisont. Malaisia vihmametsa taimestik on liigirikas ja maailma looduses olulisel kohal, kuna vihmamets on üks vanimaid ökosüsteeme. Vihmametsades kasvab ...
Mida ma arvan religioonist ja usklikest Iga inimene puutub kokku oma elus usundiga. See on lai ning huvitav mõiste, mis hõlmab paljusid valdkondi. Inimesed on alati otsinud põhjuseid maailmakorralduse ja selles juhtuva kohta. Kuidas maailm üldse alguse sai ja teised taolised küsimused. Üks seletuskatseid ongi usund. See on kogum tõekspidamisi, millega proovitakse seletada elunähtusi. Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm. Kitsamas mõttes on usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. Usundiks võib lugeda ka uskumist kummitustesse, nõidadesse, ennetesse, UFO-desse vms. Religiooniga on seotud palju tavasid ja need on piirkonniti väga erinevad. Usundi teadmine ja tunnetamine avardab silmaringi. See kõik on meie ümber ning kujundab meid. Kuid see toimub ka vastupidiselt. Meie ise oleme loonud usundi ning muudame seda enda jaoks nii kuidas tahame. Kindlasti ait...
Millised on peamised makro skoopilised parameetrid? Termodünaamikas kasutab nähtuste kirjeldamiseks makroparameetreid, mileks on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku soojusliku oleku kirjeldamiseks. Nendeks on suurused, mida on võimalik hõlpsasti mõõta, näiteks ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur. Suurusi rõhk, ruumala ja temperatuur nim ka olekuparameetriteks. Olek ei tähenda siin mitte agregaatolekut, vaid ainekoguse seisundit, mison määratud olekuparameetrite p, V ja T konkreetsete väärtuste kogumiga. Kui ühte olekuparameetrit muuta, muutub ka vähemalt üks teine olekuparameeter. Mis on termodünaamiline süsteem? Termodünaamikas vaadeldakse pretsesse tavaliselt suletud ehk soojuslikult isoleeritud süsteemis(näiteks suletud termopudelis). Selliseks süsteemiks on kehade kogum, mis on soojusvahetuses ainult omavahel, mitte aga väljaspool kogumit asuvate kehadega. Mida iseloomustab kahe keha temperatuuri...
II MS 1.sept 1939 -2.sept 1945 (Jaapan kapituleerus) 8.-9.Mai (Saksa kapituleerus, sõda lõppes Euroopas) Rahvusvah. Suhted 1930ndatel aastatel (118-123) 30ndad aastaid nim. sõjakollete kujunemise ajaks (Aasias ja Euroopas). Rahvasteliit kaotab oma tähtsuse. Sõjakolded: (kriisipiirkonnad) 1)Mandzuuria kriis(1931-1933) Jaapan tungib Hiinasse ja okupeerib Hiinale kuuluva Mandzuuria. Loodi Mandzukuo riik, mis sõltus Jaapanist. Jaapan lahkub Rahvasteliidust 1933, hakkab valmistuma Aasia vallutuseks.Jaapan VS Hiina 1937-1945. 2)Abessiinia (Etioopia kriis) 1935 Itaalia ründas ning vallutas Etioopia. Itaalia koloonia 1937a. astus Itl. Rahvasteliidust välja. 3)Hispaania kodusõda 1936-1939 Rahvuslik revolutsiooniline sõda demok. Pooldavate vabariiklaste ja sõjalise diktatuuri pooldajate vahel. II MS ,'peaproov''. Franco diktatuuri kehtestamine. Saksamaa sammud II MS suunas. Eellugu: 1923a. nurjus Hitleri riigipöördekatse e. nn. ,'Müncheni õll...
Kontserdi retsensioon „Kratt” 24. oktoobril käisin Estonia kontserdimajas vaatamas balletti „Kratt”. See on Eduard Tubina ballett kahes vaatuses, mille maailmaesietendus toimus 31.märtsil 1943 Vanemuise teatris. Lugu räägib peremehest, kes teeb endale krati ning elustab ta. Kratt aga haarab Peremehe üle võimu ning süütab tema ettevõtte ning laseb ahnusel peremehe hukutada. Süngele loole vastukaaluks on balletis peretütre ja sulase armastuslugu ning palju lüürilisi ning humoorikaid tantsustseene. Eduard Tubin oli Eesti helilooja, kes elas 20. sajandil. Tema esimene töö muusikateatrile oli „Kratt”. Ühtlasi oli see ka Eesti esimene ballett üldse. „Krati” kirjutamist alustas Tubin 1938 aastal. Teose ainestik ja muusika tuginevad rahvaluulele. Esines sümfooniaorkester ja baleriinid. Peremehe osa näitles Jonathan Davidsson, kuradi osatäitja oli Jevgeni Grib, hirmuäratavat ning vaimukat kratti mängis Eneko Amoros ning armas Peretütar oli M...
Ooperi ja balleti sünd ning areng 17. sajandil Triin Kont Ooperi eelkäijad Vanakreeka tragöödia Keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid Renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad Ooperi sünd Ooperi idee sündis Firenzes 16. saj lõpus. Põhiidee oli kasutada muusikat draamaetenduse mõju suurendamiseks Esimesi oopereid nimetati muusikalisteks draamadeks Tähtsaim pidi olema lugu ja muusika oli vaid üks seda lugu kandvatest kaunitest kunstidest Esimesed ooperid Esimene ooper oli Jacopo Peri "Daphne"(1597), kuid see pole säilinud Säilinud on J. Peri teine ooper "Eurydike"(1600) 1600 aastal etendus esimene ooper ka roomas Oopereid esitati retsiteerides, mida saatis peamiselt paljude harmooniapillidega basso continuo rühm Avamäng lõi meeleolu ja häälestas kuulajaid http://www.youtube.com/watch?v=yxBT1pfVAKQ Claudio Monteverdi (1567-1643) Sündis Ita...
Elulugu Kirjanik ja tõlkija Anna Ilona Laaman sündis 10. veebruaril 1934. aastal Tallinnas, kultuuriloolase, kirjanduskriitiku ja ajaloolase Eduard Laamani tütrena. Ilona elas Rootsis alates 1944. aasta septembrist. Ta sai alghariduse Stockholmi algkoolides, keskhariduse Stockholmi Prantuse koolis ja Enskilda Gümnaasiumis, lõpetades eksternina 1953. aastal. Aastast 1954 elas kirjanik Upsalas. Ilona Laaman õppis edasi Upsala Ülikooli filosoofiateaduskonnas riigiteadust, lõpetas ülikooli prantuse, vene ja eesti keele alal. Aastatel 1957 64 töötas asendussanitarina Ullerakeri vaimuhaiglas Upsala lähedal, hiljem kodune. Looming Ilona Laaman kasutas pseudonüümi, milleks oli Lendav Madu. Ta on debüteerinud novellidega ,,Mana", mis on avaldatud 1959. aastal. Samuti avaldanud luulekogud ,,Mis need sipelgad ka ära ei ole" (1971), ,,Üks üsna kerge haigus" (1980) ja ,,Nii on see inimeseks olemine" (1984)...
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium Katrin Vohta PARASVÖÖTME ROHTLA Referaat Õpetaja: Ludmila Lainola Tallinn 2017 Sisukord 1. ASEND JA KLIIMA…………………………………………………….…..3 2. TAIMESTIK………………………………………………………………....3 3. MULLASTIK…………………………………………………………….......3 4. VEESTIK…………………………………………………………………….4 5. LOOMASTIK……………………………………………………………......4 6. INIMENE ROHTLAS…………………………………………………..…...5 2 1. ASEND JA KLIIMA Parasvöötme rohtla on rohtlavöötme osa, mis hõlmab parasvöötmes paiknevaid rohtlaid. Need on suured avarad alad, kus sademete hulk on aurumisega võrdne. Sademeid on seal kõrbete jaoks liiga palju ja metsade tekkeks liiga vähe. Peamiselt kasvavad seal rohttaimed. Need on sellised alad, kus sademeid langeb aasta jooksul vähem kui jõuaks...
Klass: 11. Kuupäev: ________ Nimi: Helen Kont VALIKKURSUS: ELU KEEMIA Teema: Vitamiinid 1. Selgitage mõisted: vitamiinid, ensüümid, koensüümid, hüpervitaminoos, avitaminoos. VITAMIINID- on väga mitmekesise koostisega, enamasti taimse päritoluga orgaanilised ained, mis toimelt kuuluvad biokatalüsaatorite (ensüümide ja hormoonidega ühisesse) rühma. ENSÜÜMID- ehk fermendid (nende vanema nimetusega) on valgud, mis suudavad miljardeid kordi kiirendada kehale vajalikke keemilisi protsesse. KOENSÜÜMID- orgaanilised molekulid, mis osalevad ensüümireaktsioonides, kus toimub substraadilt aatomite eraldamine või lisamine HÜPERVITAMINOOS- on mõne vitamiini liigtarvitamisest tulenev mürgistus. AVITAMINOOS- on ...
SILP JA SELLE LIIGID sAk/ sa s- algus A-tuum k-lõpp Eesti keeles on silbi kohustuslikuks osaks silbi tuum, milleks on üks või kaks vokaali. Silbid jagunevad P Pikk ja L lühike lühike silm on see mis lõppeb ainult ühe vokaaliga. NT: sA lA jA pikk silp on see kus lõpus on diftong e. Täishäälikuühend NT: kOI, mAA, tütar/tüttar tüdruk/tütruk K, P, T esinevad heliliste häälikute vahel kahekordselt. Ta/ba- ta/pa ta/pa tap/pa harjutus: pipi pikksukal on sada sünnimärki ja tuhat tedretähni - pi/pi pikk/su/ kal on sa/da sün/ni/mär/ki ja tu/hat te/dre/täh/ni L L P P P P L L P L P L P L L P L P L Ka Tommi ning Annika leiavad, et mida rohkem, seda uhkem- ka Tom/mi ning An/ni/ka lei/a/vad, et mi/da roh/kem, se/da uh/kem. L P L P P P L P P P L L P P L L P P Autobussi sisenes piletikontroll- Au/to/bus/si Si/se/nes pi/le/ti/kont/roll P L P L PL P L PL P P KÕNETAKT on kõnes esin...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Õiguse ajaloo õppetool Rühmatöö õppeaines "Ladina juriidiline terminoloogia" Juhendaja: Merike Ristikivi TARTU 2013 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Tekst 4.........................................................................................................................................3 Tekst 9.........................................................................................................................................3 Tekst 14.......................................................................................................................................3 Tekst 16........
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
