MIKROÖKONOOMIKA 4. KONKURENTS1 4.1. Turutasakaal täieliku konkurentsiga (ideaalsel) turul Majapidamisteooria ja firmateooria kirjeldavad tarbivate ning tootvate majandussubjektide otsustusi oma eesmärkide saavutamiseks. Kogu majanduselu seisukohalt huvitab meid situatsioon, kus nii tarbijad kui ka tootjad saavutavad eesmärgi samal ajal. Sellist olukorda nimetatakse tasakaaluseisundiks. (Majandusteoorias kasutatakse mõistet tasakaal erinevates tähendustes.) Nõudlus ja pakkumine võivad tasakaalustuda turu vahendusel. (Kuid on ka teisi reguleerimisvõimalusi, kuid neil siinkohal ei peatuta.) Mikroökonoomikas defineeritaksegi turgu tihti hüviste nõudluse ja pakkumise kohtumisena. See definitsioon ei ole vale, kuid on siiski liiga üldine. Täpsemalt on turg mehhanism (institutsioon), mis viib kindlal ajal ning kindlas kohas kokku tootja ja tarbija, et need saaksid kindla hinnaga müüa ja osta fikseeritud ...
Mari on Pärtin, 11b Konkurents Kaasaegsed majandused on turumajandused. Just turul kohtuvad hüviste pakkujad (müüjad ) ja nõudjad (ostjad ). Müüjatel on eesmärgiks oma kaup maha müüa hinnaga, mis tooks neile võimalikult suure kasumi. Ostjal on eesmärgiks soetada endale kaup võimalikult soodsalt ja saada tarbimisest võimalikult suurt kasulikkust. See kõik näitab, et müüjad konkureerivad omavahel tarbijate pärast ning ostjad proovivad leida parimat pakkumist. Müüjatevaheline konkurents määrab olululisel määral ära hindade kujunemise turul. Võimalik on, et turul tegutseb ainult üks ettevõtte või et turg on jaotunud paljude ettevõtete vahel. Turustruktuur on see mis määrab, kuidas ettevõtted üksteisega konkureerivad. Mõned ettevõtted tegutsevad väga suure konkurentsiga turul, kuid võib ka nii olla, et kogu turg on üh...
KONKURENTS Ettevõtlusest rääkides ei saa mööda minna konkurentsist. Konkurentsi iseloomustamiseks vaadeldakse 4 olulist tunnust: 1. müüjate arv turul 2. pakutava kauba omapära 3. uute müüjate võimalused turule sisenemiseks 4. müüjate võime mõjutada hinda, kontroll hinna üle Täielik konkurents – turul palju iseseisvaid e/v, kes toodavad sarnast toodangut, ükski neist ei suuda üksinda turuhinda mõjutada. Konkurentsi ideaalmudel. Tunnused 1. Firmade arv on suur, kuid nende tootmismaht väike (ükski firma ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma suurusest). 2. Firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Kui mõni müüja üritab kaupa müüa kõrgema hinnaga, siis seda väga ei osteta. 3. Turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei takista firmasid turule tulemast või sealt lahkumast. 4.Puudub kontroll hinna üle. Iseloomulik on, et hind on nii madal kui võimalik. Hinna tõus ja suure k...
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud reede, 27. november 2015, 10:41 Olek Valmis Lõpetatud reede, 27. november 2015, 11:07 Aega kulus 26 minutit 12 sekundit Punktid 13,2/14,0 Hinne 9,4, maksimaalne: 10,0 (94%) Küsimus 1 Täieliku konkurentsiga turul tegutseva ettevõtte kohta on teada, et tema Valmis toodangu maht on 5000 ühikut, tooteühiku hind on 1 €, firma püsikulud on 2000 €, muutuvkulud 2500 € ning piirkulu 1,25 €. Mida nende andmete Hinne 1,0 / 1,0 alusel saate ettevõttele soovitada: Vali üks: jätkata sama tootmismahuga vähendada tootmist Jah, sest MC>p. suurendada tootmist Kui täiendava ühiku tootm...
Ettevõtlus kontrolltöö nr 1 küsimused 1. Kirjelda ettevõtlikku inimest (4punkti) Mõistab probleemi olemust ja suudab püstitada eesmärgi. Saab aru, kuidas probleemi lahendada/eesmärki saavutada. Leiab ressursid probleemi lahendamiseks/eesmärgi saavutamiseks. Lahendab probleemi/saavutab eesmärgi. (Ta teeb kõike ise, keegi ei tee talle neid ette ära.) 2. Nimetage noorte eeliseid ettevõtluses (6punkti) Uudsus ja värsked ideed. Elujõulisus. Noored on loovamad, kui vanemad inimesed. Noored on ettevõtlikumad. Nende teadmised koolipingist on veel värskelt meeles. Nad julgevad riskida rohkem, kui vanemad inimesed. 3. Mis on frantsiis? Frantsiisi all mõeldakse kaubamärke, nimesid, sümboleid. Annab õiguse midagi teha , toota või teenida. Maailmas on palju samaseid ettevõtteid, mis kõik ei kuulu otseselt ühele inimesele, aga üks...
Konkurents Konkurents ja koostöö Turustruktuur Kui palju on turul tootjaid Milline on võime mõjutada hinda Milliseid tooteid müüakse (erisus) Turule sisenemise kergus/raskus Hinnavõtjad – lepivad turu poolt määratud hinnaga nig otsustavad selle järgi kui palju toota – täiskonkurents Hinnakujundajad – püüavad leida oma kaubale õiget hinda, sest omavad turul piisavalt võimu, mõjutamaks keskmist hinda Täiskonkurents Palju müüjaid ja ostjaid Tooted samad (identsed) Täielik informatsioon Vaba juurdepääs turule Ettevõtted tegutsevad hinnavõtjana, kuna igaühe turuosa on nii väike, et turu mõjutamise võimalus puudub. Põllumajandus- ja väärtpaberiturud. Monopolistlik konkurents Sarnased tooted Palju müüjaid Teatud võimalus hinda mõjutada Garantiid ja abistamine Vaba juurdepääs turule Oma toote eristamine ...
Nimi ___________________________ Klass ___________________________ 11. PEATÜKK. Konkurents Sobiv vastus: Leia igale A-veeru mõistele B-veerus sobiv vaste. Kirjuta selle täht A-veergu mõiste ette. A B H 1. Täielik konkurents A. Lepivad turu määratud hinnaga. D 2. Monopol B. Kahe või enama firma ühinemine. G 3. Oligopol C. Ainuõigus kasutada uut toodet või avastust kuni 20 aastat. A 4. Hinnavõtjad D. Ühe müüjaga turg. E 5. Monopolistlik E. Suur hulk ostjaid ja müüjaid tegeleb samaste toodetega. konkurents F. Ainuõigus kasutada igal moel oma teost ise, keelata selle B 6. Liitumine ...
Konkurents Konkurents on organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral mõju on vastastikku negatiivne. Erinevate liikide vahelist konkurentsi nimetatakse liikidevaheliseks konkurentsiks, ühe liigi piires toimuvat konkurentsi aga liigisiseseks konkurentsiks. Konkurents ilmneb tavaliselt juhul, kui organismidel on sarnased toidubaasid ja/või elupaigad. Konkurentsi määr sõltub eeskätt populatsioonitihedusest Taimede puhul saab eristada juurekonkurentsi- ja võsukonkurentsi, mis samuti võib ilmneda nii liigisisesena kui ka liikidevahelisena Loomadel on mitmeid kohastumisi konkurentsi vältimiseks. Metsvintide pesad paiknevad üksteisest saja meetri, kullilistel aga mitme kilomeetri kaugusel, et vältida konkurentsi naabriga toidu pärast. Võilill ja naat, levides murus kiiresti ja võttes oma laiade lehtedega valgust ära, tõrjuvad valguskonkurentsis teised taimeliigid välja. Meresaartel ja laidudel tiheda...
8.1 Konkurentsi olemus. Vasta teise värviga samale lehele. Vajadusel otsi abi internetist. Konkurents - ressursside nappusest tingitud võitlus. Kahe või enama isiku (firma, riigi) püüdlemine ühise eesmärgi poole. Konkurents majanduses on müüjate (tootjate) võitlus ostjate pärast. Kas kõik ettevõtted on omavahel konkurendid (miks)?Ei, sest mõned firmad võivad olla kasulikud teineteise läheduses (Hotellid, restoranid). Kõik sama temaatikaga ettevõtted on omavahel konkurendid (restoranid, kohvikud, baarid). Millised tooted moodustavad ühise turu? Ühise turu moodustavad sama liiki ja samadel põhimõtetel toimivad tooted. 8.2 Konkurentsi liigid Konkurents sõltub sellest: 1. kui palju on antud turul müüjaid; 2. kuidas nad mõjutavad hindu; 3. millised on turule sisenemise võimalused; 4. millist toodangut müüakse. Konkurentsi liigitust nimetatakse ka turu struktuuriks. Neli põhilist liiki on: 1. Täielik konkurents - tootjad konkureerivad omavah...
Konkurents on võistlus ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. Konkurentsivõime sõltub koostööst. Inimesed võistlevad ehk konkureerivad alati olemasolevate nappide ressursside pärast. Kui ettevõtted turul konkureerivad, maksavad tarbijad vähem, töötajad leiavad rohkem töökohti ja saavad suremat palka ning ettevõtete omanikud saavad oma investeeritud säästudelt suuremat tulu. Turukonkurents on jällegi oluliselt erinev, kus iga võit toob kaasa kellegi kaotuse, kuigi ettevõtluses ei pruugi alati kõik võita, on siiski mitme osapoole üheaegne võit võimalik. Majandusteadlased jagavad turud kaheks kategooriaks hinnavõtjad (kes lepivad turu poolt määratud hinnaga ning otsustavad seejärel, kui palju sellise hinnaga toota) ja hinnakujundajad (kes püüavad leida oma kaubale õiget hinda). Täielik konkurents peab vastama kõikidele järgmistele tingimustele: Palju müüjaid ja ostjaid-palju erinevaid ettevõtteid t...
Õppeaine Mikro- ja makroökonoomika valikvastustega tests Moodle keskkonnas. Test on sooritatud maksimumpunktidele.
KONKURENTS ESITLUS SISSEJUHATUS Käesolev esitlus annab ülevaate majandusteooria kontekstis ühest turu olulisimast mõjurist Turukonkurentsist. ,,Konkurents on alati hea asi. See sunnib meid andma meist parima. Monopoolne seis muudab inimesed enesega rahuolevateks ja paneb neid rahulduma keskpärasusega" (Nancy Pearcey) KONKURENTS Konkurents on ettevõtlusega tegelevate füüsiliste ja juriidiliste isikute ning nende liitude, assotsiatsioonide ja muude ühenduste selline omavaheline võistlus, mis soodustab näiteks: 1) tegevus- ja valikuvabadust; 2) kaupade, teenuste ja tehnoloogia uuendamist; 3) kaupade ja teenuste pakkumise vastavusse viimist nõudlusega; 4) turu intensiivistumist, turutoonuse tõusu. (EV Konkurentsiseadus §3) KONKUREERIMISE VORMID 1. Täielik konkurents ·. Palju osalejaid; ·. Üks tegija ...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond Birgit Juhkam ja Maarja Link Kõlvatu konkurents Arvestustöö Tallinn 2008 1 Mis on konkurents? Konkurents on kahe või enama inimese püüdlemine ühe eesmärgi poole. Konkurentsis mängib suurt rolli turustruktuur e. kuidas ettevõtted konkureerivad. Konkurentsi iseloomustamiseks vaadeldakse nelja olulist tunnust: a) hindu ja müüjate arvu turul, b) kauba omapära, c) uute tulijate võimalused turule sisenemiseks, d) võime mõjutada. Konkurentsivormid jagunevad: 1. Täielik konkurents: a) müüjate arv turul suur, b) kaup on ühetaoline, c) uutele tulijatele takistusi ei tehta, d) hindu mõjutada ei saa. Sellise konkurentsivormi korral on välistatud suured kasumid ja kahjumid, hind on nii madal kui võimalik. 2. Monopol: a) ettevõtjaid üks, ...
Kõlvatu konkurents Giita Indela Rmo 09 Kõlvatut konkurentsi käsitleme Konkurentsiseadusest lähtuvalt. Selles seaduses määratakse kindlaks kõlvatu konkurentsi ja konkurentsi kahjustamise sisu, kehtestatakse turusuhetes osalejate vastutus ning sätestatakse konkurentsi riiklik järelvalve. Siinkohal lisaks veel seda, et konkurentsiseadus reguleerib ka leiutiste, patentide, kaubamärkide ja autoriõiguste kaitsega tekkivaid suhteid, kuid üksnes sel määral, mil neid suhteid ei reguleerita teiste seadustega. See seadus ei reguleeri mingeid suhteid tööjõuturul. Näiteks ei laiene seadus tööotsijate vahelisele kõlvatule konkurentsile, küll aga kõigile muudele kõlvatu konkurentsi faktidele. Mis asi siis on kõlvatu konkurents? Eesti Vabariigi Konkurentsiseaduse §7 sätestab, et kõlvatu konkurents on turusuhetes osaleja teod, mis on vastuolus kaubandustegevuse heade kommete ja tavadega ning millega taot...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Sadamamajandamine ja meretranspordi juhtimine Mikro- ja makroökonoomika Konkurents ettevõtluses Referaat Õppejõud: Maret Güldenkoh Üliõpilane: Anna Koltsova Tallinn 2015 1 Sisukord Konkurentsi mõiste ja olemus.................................................................................3 Konkurendid............................................................................................................ 3 Millist infot on vaja teada konkurentidest?.............................................................4 Konkurentsieelis..................................................................................................... 4 Konkurentsivormid ja nende tunnused......................................
1.1. Uued Valio Gefilus 2GO jogurtishotid, mis on saadaval 100-grammistes taassuletava korgiga pudelites kiivi-, banaani-maasika ja ploomimaitselistena. Tegu on esimeste Eestis toodetud jogurtishottidega. Shokobox (www.shokobox.ee) tegeleb eksklusiivse kinkešokolaadi müügiga. Kõiki tooteid eristab unikaalne ja kordumatu disain ning šokolaaditoodete kvaliteet. Eesmärgiks on LED-elementide abil valgust kiirgavate põrandakatete arendamine. See innovatsioon avab uusi võimalusi LED-valgustuse pindadesse integreerimisel. Lisaks uutele seadmetele, tõi Apple välja ka uue süsteemi Apple Pay, mis peaks peatselt asendama poodides rahakotti. Esialgu vaid USA-s töötav süsteem on täielikult kontaktivaba ning sellega on võimalik maksta erinevates poodides või teenusepakkujate juures. Uus seadeldis (kell) sisaldab erinevaid rakendusi, töötab treeningvahendina ja on ühenduses iPhone'iga. Kellal on p...
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM TOMATITAIMEDE KONKURENTS Uurimistöö bioloogias Autor: Truumaa Anette 12.A klass Juhendaja: Järv Leili Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1 KONKURENTS.............................................................................................................4 1.1 Ressursid ja ressursikonkurents...............................................................................5 1.2 Valgus kui ressurss ja valguskonkurents.................................................................6 2 TOMATITAIMEDELE SOBIV KASVUKESKKOND.................
Kõlvatud konkurents Mis on konkurents ? Konkurents on kahe või enam isiku püüdlemine ühe eesmärgi suunas. < > Miks on konkurents kasulik ? Madalamad hinnad turul Rohkem töökohti Kõrgemad palgad Parem kvaliteet Ressursse kasutatakse efektiivsemalt Mis on kõlvatud konkurents? See on ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod Kõlvatud konkurentsi alla kuuluvad : Eksitava teabe avaldamine Konkurentsi ja tema kauba halvustamine Konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine Konkurentsi töötaja või esindaja ärakasutamine Kõlvatud konkurents Eesti poliitika Keskerakond vs Reformierakond Keskerakond vs Reformierakond ja IRL Keskerakond vs Reformierakond ja IRL IRL vs Keskerakond IRL vs Keskerakond
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Eesnimi Perekonnanimi MONOPOLISTLIK KONKURENTS Essee Tallinn 2017 Monopolistlik konkurents on turuvorm, kus on suur hulk tootjaid ning kõik toodavad sarnast, ent mingil määral erinevat toodet. Selle teooria loojateks peetakse USA majandusteadlast Edward Chamberlini ja tema inglise kolleegi Joan Robinsoni, kes mõlemad formuleerisid oma töö 1930. aastatel. Teooria kohaselt töötavad müüjad üksteisest sõltumatult ja neil on võimalik oma toodangu hinda vähesel määral mõjutada. Edukas olemiseks peab ettevõte suutma teiste seast silma paista. Monopolistliku konkurentsi korral kontrollib ettevõte hinda allpool nõudluskõverat, turujõudu on müüjal vähem kui monopolil. Konkurentsis püsimiseks on tähtsad tootearendus ja reklaam, majandusteadlased on aga suurte reklaamkulude suhtes lahkarvamusel: ühed peavad seda eb...
KONKURENTS Remi Kõivik, Anneli Torim, Diana Maasen, Gloria Rannu Mis on konkurents? On kahe või enama inimese püüdlemine eesmärgi suunas. On turu suhtes osalejate omavaheline võitlus. On ettevõtete võitlus tarbijate ehk ostjate pärast. Konkurentsis mängib suur rolli turustruktuur ehk kuidas ettevõtted konkureerivad. Konkurentsi neli olulist tunnust Kauba omapära, oluline oleks, et kaup oleks omapärane ja erineks teistest. Uute tulijate võimalused turule sisenemiseks ehk kas nende toode või teenus on unikaalne, et konkurentsis pinnal seista. Võime mõjutada hindu. Hindu müüjate arv turul, ehk palju on turul müüjaid. Konkurentsi erinevad vormid Konkurents jaguneb mitmeks eraldi vormiks, need on: 1)Täiskonkurents 2)Mittetäielik konkurents 3)Monopolistlik konkurents Mis on täiskonkurents? Müüjaid on palju ent kee...
Peatükk 6 Mittetäielik konkurents ... eksisteerib tootmisharus, kus firmal on teatav mõju toodete hindade üle. ... toob kaasa ühiskonna piiratud ressursside mitte kõige efektiivsema kasutuse. 1 Monopol ... on mittetäieliku konkurents äärmuslik vorm. Süsteem, kus hüviseid toodab ja turustab üksainus ettevõte, dikteerides seeläbi toote hinda. 2 Monopol Monopol on hinnakujundaja, sest ta saab hindu mõjutada, kuna on ainuke tootja. Seepärast on monopoolse firma nõudlus kogu turunõudlus. 3 Monopoli tekkepõhjused Mastaabiökonoomika ainult üks firma võimeline tootma koguseid, kus hind on madalaim. Sisenemisbarjäärid Seaduslikud ja majanduslikud piir...
Konkurents kujundab hinna · Paljudele sihtrühmadele orienteeritud TE-d kasutavad mitut hinna taset (eri rühmale erinevat) · Püsiklientidega ei mängita · toodete möögikate on erinev, sageli on samade toodete hinnad erinevad eri kellaaegade · eri kate eri tootrpaketis kui klient läheb TE-sse, on tal kujutlus oodatavast hinnast, mis on kui hinnastandard mida mõjutavad: · viimane hind(viimati maksis supp 25EEK) · õiglane hind(klendi subjektiivne arvamus) · keskmine kind(keskelt läbi igal pool on sama hind) · kõrge hind(üle selle ma lihtsalt ei maksa selle eest) · tulevikuhind · toote hinna heakskiitu mõjutab keskond · kui klient kogeb, et ettevõtte tooted on korikurtntide omadest millegi poolest erinevad, ei ole turuhinnal enam tema jaoks tähtis · tuleb leida tõmbenumber Hinnakujundusel tuleb arvestada: · kulutusi · klie...
KONKURENTS Eraomandus, ärisaladus ning konkurents need on kolm turumajanduslikku ühiskonna alustala ja ühtlasi seda edasiviivat faktorit. Kui üks neist puudub, ei saa rääkida hästi arenenud turumajandusest. Sellega seletub ka, miks eraomand, konkurents ja ärisaladus on õiguslikult kaitstud spetsiaalsete seadustega. Konkurents on ettevõtlusega tegelevate juriidiliste ja füüsiliste isikute, nende liitude ja muude ühenduste omavaheline võitlus, mis soodustab: · Tegevus- ja isikuvabadust; · Teenuste, kaupade ja tehnoloogiate uuendamist; · Kaupade vastavusse viimist turunõudlusega; · Turu intensiivistamist. Konkurentsivõistluses võidab see, kes tunneb konkurentsimeetodeid: Ettevõttekesksed: · Õiged tooted ja teenused; · Õige hinnakvaliteedi suhe; · Toodete kättesaadavus; · Efektiivne info liikumine; · Õige pilt ettevõttest ja tootest. Konkurentsi negatiivsed küljed: · Konkurents tõrjub...
Konkurents mobiilifirmade vahel Mobiilifirmade vahel käib pidevalt konkurents. Kolm kõige suuremat mobiilifirmat on: Elisa, Tele2 ja EMT. Erinevad firmad pakuvad erinevaid pakette ja lepinguid. Lubades konkurentidest soodsamaid hindu.Kui vaadata netipoodidest telefonihindu, siis on kirjutatud juurde suurelt kliendihinnad. Mõnel üksikul on juures väikses kirjas ka tavahind. Võrdlesin ühe telefoni hinda erinevates poodides: EMT: Kliendile: 126.18 Eur Tavahind: 146.36 Eur Elisa: Kliendile: 127 Eur Tavahind: 146 Eur Lisaks oli Elisa lehele kirjutatud ka soodushind, selle telefoni puhul oli see: 63 Eur Tele2: Kliendile: 127.18 Eur Tavahind: - Tihti pakutakse väga soodsat hinda, vahel isegi tasuta. Kuid siis tuleb lepingut korralikult lugeda. See, et sulle telefoni tasuta pakutakse tähendab seda, et kuskil on mõni väike punkt mis kohustab sind näiteks olema 3 aastat nende klient, või rääkima kuus vähemalt mingi kindla summa...
Konkurents - Konkurents ja koostöö - Turustruktuur Konkurents ja koostöö Spordisõbrad maksavad piletite eest sageli kõrget hinda ja isegi reisivad kaugele maale oma lemmikute võistlusi vaatama. Kel pole reisimine võimalik, võib jätta oma töö või õppimise, et elada kaasa tippspordi tähtsündmustele meediakanali vahendusel. Õnnestumise korral on vaimustus üleüldine ja sellest saadav positiivne emotsioon aitab oma toimetamistega paremini hakkama saada. Üks populaarseim spordiala maailmas on jalgpall ning selles mängus on lisaks ägedale võistlusele oluline pallurite koordinatsioon ja koostöö. Meeskonnas sõltub tulemus kõigi – mängijate, treenerite, arstide, massööride jt – panusest ning harvad pole juhtumid, kus ametlikus reitingus nõrgem alistab endast palju tugevama. Võistlus muudab sportlaste pingutused erutavaks elamuseks ning innustab andma endast parima. Majanduses toimuv sarnaneb spordiga, kus konkurentsivõime sõltub paljuski ko...
AS MERKO EHITUS Merko Ehitus on 1990. aastal alguse saanud ehitusettevõte, mis tegutseb Eestis, Lätis ja Leedus ning mille aktsiad on noteeritud Tallinna börsil alates 1997. aastast. Möödunud aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd enam kui 1100 inimesele. Ettevõtte müügitulu 2007. aastal oli 5,51 miljardit krooni. Merko Ehitus on Eestis täna turuliider, ehitades ~6% Eestis ehitatavast. Ettevõte jätkab tegevuse arendamist Lätis ja Leedus sooviga läbi oma tütarettevõtete SIA Merks ja UAB Merko Statyba jõuda nende riikide ehitusturu liidrite hulka. Pikaajalised kogemused erinevatelt turgudelt, ehitusteenuste lai ulatus, paindlikkus, usaldusväärsus ja tähtaegadest kinnipidamine ning eelkõige kvaliteet on Merko Ehitusel aidanud saavutada ja aastate vältel säilitada turuliidri positsiooni Baltikumis. Sõltuvalt tellijate ootustest teostavad kontserni ettevõtted nii väikesemahulisi ehitustöid kui ka mastaapseid, keerukaid ja innovaatilisi pro...
KONKURENTS JA KONKURENTSI VORMID Konkurents on majandussubjektide püüdlemine sama eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Konkurentsis toimetulekuks peab müüja leidma vastuse küsimusele, miks tarbija just tema kaupa või teenust peaks ostma. Ta peab välja selgitama, mida nad pakuvad, millised on nende hinnad, kuidas reklaamivad oma tooteid, milline on nende maine. Kirjeldatakse konkurentide tugevaid ja nõrku külgi. Seejärel võrreldakse konkurentidega ettevõtte ja toodete kõige olulisemaid omadusi. Nendeks omadusteks võivad olla hind, kvaliteet, asukoht, ettevõtte tuntus vms. Konkurentsieelis eristab ettevõtet konkurentidest. Selleks võib olla suur kaubavalik, kiire või hea teenindus, kliendile sobiv tööaeg, konkurentidest parem garantii, madalam hind vms. Valida võib ainult sellise konkurentsieelise, mida suudetakse alati pakkuda. Konkurentsieelis on põhjuseks, miks vähemalt osa tarbijaid eelistab antud ettevõtte t...
Kahe üliriigi konkurents Külm sõda 1970. aastatel Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vahel otsest ohtu polnud, aga oli konkurents muudel aladel: Kosmose vallutamine (Apollo 11) ja teadus, tehnika USA parem; Sport (keelatud ainete kasutamine) Idabloki maad paremad; Suurt tähelepanu sai jäähoki, milles oli parem NSVL. Külm sõda Kolmandas Maailmas Püüti erinevaid riike enda mõjule allutada, selleks toetati kõige verisemaid diktaatorieid ja õhutati vastupanuliikumisi. Selline poliitika viis tihtipeale pikaajalise laastava kodusõjani. Agressivselt tegutses NSVL Aafrikas Fidel Castro'ga, kui Angolas pandi võimule Moskva-meelne valitsus, millest sai NSVL tugiala Teine NSVL tugipunkt Aafrikas oli sotsialistlik Etioopia, mille abil rünnati Somaaliat. Etioopia 1984 USA-Hiina suhete normaliseerumine USA üritas muuta kahepoolset maailma kolmepoolseks, asudes suhteid arendama Hiinaga. Hiina taht...
TALLINA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Rahanduse ja panganduse õppetool Annemar Neiland KREDIIDIASUTUSTEVAHELINE KONKURENTS EESTI TURUL Referaat Dotsent Ilzija Ahmet TTÜ 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1EESTIS TEGUTSEVAD KREDIIDIASUTUSED...................................................................4 1.1Swedbank...........................................................................................................................4 1.2SEB Pank..........................................................................................................
ÜLIRIIKIDE KONKURENTS 1970ndatel AASTATEL · Teadus, olme, sport 1. Kosmos: a. USA 1969 Kuu-lend b. NSVL - Kuukulgur 2. Karastusjoogid: a. USA koolajoogid b. NSVL ''Baikal'' 3. Sport: a. 1972 OM korvpalli finaal NSVL vs USA, protestiga võitis NSVL b. NSVL kultusalaks sai jäähoki (Kanada mäng) b.i. NSVL võitis Kanadat b.ii. 1980 OM USA võitis NSVL · Aasia 1. USA a. Hiina suhete paranemine b. Taiwani ei toetatud enam c. ''pingpongidiplomaatia'' 2. Laos a. 1975 Kommunistlik 3. Kambodza a. 1975 tulid võimule ''punased Khmerid'' ...
13.3/14 p
Test 1: täiuslik konkurents Question 1 Punktid: 1/1 Konkurentsi vorme on neli: täiuslik konk., monopolistlik konk., oligopol ja monopol Vastus: Õige Vale Esita Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 2 Punktid: 1/1 Monopson on ainuostja Vastus: Õige Vale Esita Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 3 Punktid: 1/1 Monopol pakub unikaalset kaupa Vastus: Õige Vale Esita Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 4 Punktid: 1/1 Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina Vastus: Õige Vale Esita Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 5 Punktid: 1/1 Täiuslikus konkurentsis pakuvad ettevõtted diferentseeritud kaupa Vastus: Õige Vale Esita Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 6 Punktid: 1/1 Täiuslikus konkurentsis asub optimaalne tootmismaht seal, kus kogutulu on maksimaalne. Vastus: Õige Vale Esita Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 7 Punktid: 1/1 Oligopoo...
1. Konkurents on võitlus, mille käigus inimesed ja ettevõtted konkureerivad piiratud ressurssidele. Iga tootja püüab toota odavamalt ja efektiivsemalt, pakkuda kaupu ja teenuseid, mida ostjad soovivad ning selliste hindadega, mida ostja on valmis maksma. 2. TÄIUSLIKU KONKURENTSI põhitunnuseks on, et toodangu pakkujatel puudub vähimgi kontroll turuhindade üle. Ehk teisiti öeldes, täiuslikult konkureerivad ettevõtted käituvad turul lähtudes sellest, et nende tegevus ei mõjusta turuhindu — ollakse vaid hinna arvessevõtjad. monopolistlikuks turuks -tootja näeb pisut rohkem vaeva, et teha oma toode eriliseks. Sellisel turul on ostja nõus rohkem maksma selle eest, et ta tunneb end oodatuna. Oligopolile on iseloomulik firmade tootmisotsuste vastastikune sõltuvus: ühe tootja otsused võivad suure tõenäosusega mõjutada konkurentide otsuseid ja tegevusi. Monopol on tootmisharus ainuke toodangu pakkuja. Monopo...
Hõive Umbes 59% Eesti töötajaist on hõivatud erinevates teenindussektori harudes, tööstuses on rakendust leidnud umbes 35% töötajaist ning ülejäänud 6% on tegevad põllumajanduses, kalanduses ja metsanduses. Põllumajanduses on töö leidnud umbes 4% töötajaist, mis on üks väiksemaid suhtarve Euroopas, seda eriti siirdemajanduste seas. Töötlevas tööstuses on 18% tegevad kergetööstuses ning enam kui viiendik metsa-ja paberitööstuses, lisaks on toiduainetetööstuses hõivatud 15%, metallitööstuses 10% ja erinevates masinaehituse harudes enam kui 17% töölistest. 90% Eesti töötajaist on palgatöölised, üksikettevõtjate osakaal on 6% ning palgatöötajaga ettevõtjaid on 18,3 tuhat ehk üle 3% hõivatuist. Tallinnas ja selle ümbruses on töö leidnud 43% Eesti töötajaist (Tallinnas kolmandik). Vähemalt kõrgharidusega töötajate osakaal hõivatutes on ligi 23%, lisaks omab vähemalt keskharidust enam kui 67% töötajaist. Erinevalt paljudest teistest maad...
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikro- ja makroökonoomika - uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem - on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus - kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised - on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine Tootmine - on hüviste valmistamine Tarbimine - on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid - on ressursid e. tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA (hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada); 2. TÖÖ (inimeste vaimsete ja kehaliste ...
Mõisted Liik-rühm sarnaste tunnustega isendeid, kellel on teistest liikidest erinevad tunnused ning levila ning kes omavahel annavad viljakaid järglasi. Populatsioon-rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas. Kooslus-eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. Ökosüsteem-isereguleeruv tervik, mis koosneb looduse elusosast (kooslusest) ja eluta osast. Biosfäär-maa osa, mida asustavad elusorganismid, suurim ökosüsteem. Ökoloogilised tegurid-organismi tema elupaigas mõjutavad elus- ja eluta looduse tegurid. Konkurents-isenditevaheline võistlus eluks vajalike tingimuste pärast Sümbioos-vastastikku kasulik või vajalik kooselu kahe eri liiki organismi vahel. Koloonialisus-üht liiki isendite ühiseluline kooseluvorm Parasitism-kahe eri liiki organismi toitumissuhe, kus üks pool saab kasu ja teine kahju. Kisklus e. röövlus-toitumissuhe, milles üks loom tapab teise loo...
Üldiseloomustus Harilik ilves (Felis lynx) on pikajalgne, tugeva kehaehitusega kaslane. Karvkate on varieeruv, suvel kollakaspruun, talvel kahvatuhall. Ilvese jalad on tihedalt täpilised, selg aga hõredamalt. Täpid võivad olla kahvatud ja sulandunud peaaegu roosimustriks, seetõttu võivad need tunduda palju suuremad. Karvkattel on kolm põhimustrit: valdavalt tähniline, valdavalt triibuline ja ühtlane. Saba on neil lühike ja laia musta otsaga. Kõrvaotstes on umbes 2 cm pikkused tutid, talvel pikemad, kuni 4 cm. Kõrvatutid on mustad ja silmatorkavad ning tagavad ilvestele ülihea kuulmise. Ilvesel on esikäpad tagakäppadest suuremad. Päkad on laiad ...
Kuidas konkurents mõjutab minu elu? "Proovi! Osta! Vali! Võida! Kasuta! Helista! Võta osa! Tarbi! Ole meile kasulik. Me teame, et Sa vajad meid!" Ja tõesti...võibolla tõesti ma vajan teid!? Äkki mul ongi vaja osta endale neid uusi, läikivaid ja ilusaid asju. Neid vastupandamatult häid ja kasulikke asju. "Telli kohe! Kaks ühe hinnaga." Aga tõesti. Äkki peakski, kui see nii odav on? Kokkuhoid on ostu jõud! Nii võin endale veel paljugi lubada. "Ei võta palju ruumi. Mahub kappi või voodi alla." Milline kompaktsus! See ei võta ju ruumi ka. Tundub nii tore. Tundub nii vastupandamatu. "Tuntud kvaliteet, kuid siiski täiesti uus!" Oo! Aga kui kõik väidavad, et see nii hea on, miks ka mitte? Miks mitte ise astuda rahulolevate kasutajate ringi. Miks mitte langeda meelituste võrku, anduda ja saada õnnelikuks tarbijaks. Tarbija olen ma nii või teisiti. Iga hommik, kui raadio avan, iga minuni jõudev sõna, teade, kõik ah...
Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 7. TÄIELIK KONKURENTS ( LK. 4958) 1. ÕIGE; nn kasumi maksimeerimiseks või kahjumi minimeerimiseks vajalik optimaalne kogus leitakse nn kuldreegli piirtulu MR = piirkulu MC järgi, kuid kuna täielikult konkureeriva firma TKF korral on hind P võrdne piirtuluga (ja võrdne ka keskmise tuluga ATR või AR), siis on väide põhimõtteliselt õige; NB! TKF-i korral P=MR=A(T)R; 2. VALE; diferentseeritud toodangut toodetakse konkurentsiturgudel, TKT-l on toodang homogeenne (täiesti ühetaoline, puuduvad firmamärgid); 3. ÕIGE; piirkulu MC ja keskmise muutuvkulu AVC kõverate lõikepunkt on AVC miinimumpunktiks ja kuna nn sulgemishind, millisest hinnatasemest allpool peaks firma lühiperioodil oma tegevuse lõpetama on P=AVCmin, siis on väide õige; 4. a) VALE; firma maksimeerib kasumi (või minimeerib kahj...
Kärdla Ühisgümnaasium Konkurents Referaat Koostaja: Oskar Liiber Klass: 12b Juhendaja: Liisa Vals Kärdla 2014 Sisukord Turustruktuur........................................................................................................................................1 Täiskonkurents.................................................................................................................................1 Mittetäielik konkurents....................................................................................................................3 Konkurentsipoliitika.............................................................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................
Kuidas konkurents mõjutab minu elu ? Konkurentsist rääkimiseks, tuleb kõigepealt lahti mõtestada selle tähendus. Minujaoks tähendab konkurents lihtsalt öeldes seda, et tahetakse ühte ja seda sama piiratud ressurssi olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Poliitikud konkureerivad omavahel, et saada valimistel rohkem hääli. Firmad konkureerivad omavahel, et kliendid just nende teenuseid/tooteid kasutaks. Õpilased konkureerivad paremate hinnete nimel. Tööturul konkureeritakse paremate töökohtade nimel jne. Mingil määral on konkurentsi märgata igas eluvaldkonnas ja tegelikult oleks elu ilma konkurentsita inimeste jaoks suhteliselt raske. On käibetõde, et efektiivne turumajandus toimib vaid tegusa konkurentsi korral. Poest meelepäraste toodete ostmisel ei mõtle me kuigi sageli sellele, kuidas on turg ning hinnad seotud konkurentsiga. Tegelikult ongi ju need hinnad, mida me mingi kauba või teenuse eest maksma pe...
Sissejuhatus majandusse XI osa Konkurents Viimsi Kool 10ml 2018 Konkurentsiamet http://www.konkurentsiamet.ee/?lang=ee https://www.riigiteataja.ee/akt/13316160?leiaKehtiv Konkurents ettevõtluses · Konkurentsi mõiste ja olemus · Konkurentsivormid ja nende tunnused · Täieliku konkurentsi positiivsed ja negatiivsed omadused · Monopoli positiivsed ja negatiivsed omadused · Kõlvatu konkurents · Patent, kasulik mudel, tööstusdisainilahendus, kaubamärk Konkurents ettevõtluses Konkurents (competition) on ettevõtete (müüjate) võitlus tarbijate (ostjate) pärast. Ka tarbijad (ostjad) võitlevad ettevõtete (müüjate) pärast! Konkurents ettevõtluses Konkurentsi iseloomustamisel ja liigitamisel lähtutakse turu (struktuuri) neljast olulisest tunnusest: · ettevõtete arv · ettevõtete poolt pakutava kauba või teenuse eripära · uute ettevõtete võimalused turule sisenemiseks Ettevõtete võime mõjutad...
VI seminar Õiguskaitsevahendid (III) Viivis; hinna alandamine; õkv konkurents Hinna alandamine ei ole väga levinud – kohaldamine problemaatiline, kohtupraktikas tekib palju vigu Viivis on levinud ÕKV, kohaldamisel mõned erandid Kuni kokkulepitud kuupäevani intress (seega kasutusintress), pärast kokkulepitud kuupäeva viivis (seega viivitusintress), mitte enam intress – praegusel juhul ei saa alates 1.01 viivist nõuda RKTKo 3-2-1- 1. A sõlmis laenulepingu V-ga summas 20 000 eurot tähtajaga 2 aastat (kuni 1.01.16) intressimääraga 20 % aastas võlgnetavalt summalt. Lepingu kohaselt pidi V maksma viivist 8,5 % aastas tagasimaksmisega hilinemise korral. V maksis kokkulepitud tähtajal 20 000 eurot ja märkis sellele, et palun arvestada makstud summa esimeses järjekorras põhivõla katteks. A arvestas makstud summa esmalt intressi katteks, si...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismi osakond Kristiina Kuusik KONKURENTS MÕISATE KUI TURISMIATRAKTSIOONIDE TURUL JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID Pärnu 2010 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MÕISAD TURISMIKESKUSTENA............................................................................4 1.1 Turu Üldiseloomustus..............................................................................................4 1.2 Turunduse mikro- ja makrokeskkond...................................................................... 5 1.3 Toote hinnakujundusega seonduvad aspektid.................................................
NAPPUS hüviste ja tootmisressursside piiratus nende vajadusega võrreldes. Kõike soove pole võimalik rahuldada inimesed võistlevad e konkureerivad olemasolevate nappide ressursside pärast KONKURENTS võistlus ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. Tänu sellele maksavad tarbijad vähem, rohkem töökohti, suuremad palgad, ettevõtete omanikud suuremat tulu TÄIELIK KONKURENTS müüjaid on palju (ükski neist ei suuda mõjutada turuhinda), ostjaid on palju, kõikide tootjate tooted identsed, müüjad ja ostjad teavad kõike antud toote ja selle hinna kohta, turule tulla/lahkuda lihtne. HINNAVÕTJAD lepivad turu poolt määratud hinnaga ning otsustavad seejärel, kui palju sellise hinnaga toota MONOPOLISTLIK KONKURENTS iseloomustab turgu, kus palju müüjaid, kelle toodang on sarnane, kuid mitte identne (toodete eristamine klienditeenindus, abistamine, garantii, prestiiz) OLIGOPOL turustruktuur, kus ük...
VALIMISED SISUKORD 1. VABAD VALIMISED Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Valimiste funktsioonideks on: 1. Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine 2. Vahendada võimudele kodanike nõudmisi 3. Usalduse indikaator 4. Hariv funktisoon 1.1Valimisõigus Demokraatia arenedes on hääleõigus üha laienenud. 19. sajandil oli see ainult valgenahaliste majanduslikult kindlustatud kirjaoskajate meeskodanike privileeg, 21. sajandil omavad hääleõigust pea kõik täiskasvanud elanikud, v.a kriminaalkaristust kandvad ja teovõimetud inimesed. Kuid ka valimistel on omad nõudmised. 1. Kodakondsuspiirang Valimisõigus on olemas kogukonda kuuluvatel inimestel. Kohalikul tasandil loetakse kogukonna liikmeteks kõik vastava paikkonna alalised elanikud; kas nad on riigi kodakondsed või mitte, ...
Kirjelda konkurentsi euroopa naaritsa ja ameerika naaritsa näitel. Ameerikast sisse toodud Ameerika naarits ehk mink konkureerib Euroopa naaritsaga elupaikade, toidu ja ka paarilise leidmises (ristudes Euroopa naaritsaga ei anna järglasi, kui Euroopa naaritsa sigimisaasta luhtub). Mink: Teda tunneb ära tema valge alalõua järgi, mõningatel juhtudel ei ole valget üldse. Elavad igasuguste veekogude kallastel ja ka meres. Urud on neil üldjuhul rajatud kaldale. ...
Majanduse alused Majanduse põhiprobleem - vajadused on lõputud, võimalused piiratud. Vajadused: · füüsiline - elukoht, toit, rõivad · psühholoogilised - kanda moodsaid rõivaid, vaadata uusi filme, osta kindlat marki auto. Vajadused ja nende rahuldamise ahel · Inimeste vajadused · ressursid, tööjõud, kapital · tootmine · tootmise tulemus: kaubad, teenused. Majandusteadus - uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. Kaubad - füüsilised tooted. Teenused - tooted, mida ei saa katsuda Selleks, et vaja tiita kaupu ja teenuseid on vaja ressursse · loodusressursid · kapital · inimressurss e. Tööjõud · ettevõtlikus - hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuendulik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. · Alternatiiv - loobumiskulu, tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loob...
Tartu Kutsehariduskeskus IKT-osakond Johann Jakob Jürgen Eesti elektriturg enne ja pärast avanemist Referaat Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Elektrituru avanemine pani turuosalised investeerima mõistlikult ning efektiivsemalt majandama. Seeläbi on tarbial õigus valida omale kõige sobivam elektrimüüja ning elektritootjate vahel tekib konkurents. Konkurents on hea, kuna see peaks loogikas elektri hindu vähendama. Oma mõtted ja arvamused mul üldiselt puuduvad kuna ei olnud ennem selle referaadi kirjutamist asjaga kursis. Sain aru sellest, peaksin koduse energiapaketi ära valima kuna üldteenus on kallim kui pakkujatelt sisse ostetud teenus. 1 ELEKTRITURG ENNE JA PÄRAST AVAMIST Septembris 2011 aastal oli Nord Pool Estonia keskmine hind 40,9 /MWh võrreldes 2013 aasta Septembriga, kus hind MWh hind hind 47,38 . Seega tav...
Reklaamiteooria I Eksam Iseseisvate küsimuste läbitöötamine 5.09 SLIDESHOW I. Mis on mis? • CONTENT MARKETING = SISUTURUNDUS • Tarbija käitumise ja lojaalsuse mõjutamine. • Eesmärk kasvatada müüki. • BRAND JOURNALISM = BRÄNDI IMIDŽI LOOMINE • Kasvatab klientide teadlikkust. • Levitab brändi filosoofiat ja tõekspidamisi. II. Kuidas rakendub seadus präegustele turunduskommunikatsiooni võtetele? • Sisuturunduse puhul on seaduses märgitud, et tarbijat ei tohi mõjutada ebaeetilistel viisidel, nagu näiteks eakama sihtgrupi kergeusklikkuse ärakasutamine ning väitmine, et toode on loodussõbralik, teatud eriliste omaduste ning teaduslikult tõestatud faktidega, kui see pole tegelikult tõsi. • Brändi imidži loomise puhul on seaduses sätestatud, et kaubamärk ei tohi enda imidži huvides teist isiku...