Kongo Anna-Marie Kellner Kongo asukoht Kongo Kongo on riik Ekvatoriaal-Aafrikas. Kongo Demokraatlik Vabariik (KDV) on tohutult suur riik. Sel on huvitav ajalugu, palju loodusvarasid, rikkad kultuurid, helgema tuleviku lootus ja märkimisväärselt erinevad bantu rahvad. KDV-s elab tänapäeval vähe mitte-aafriklasi. Kongo Vabariik on eraldi riik, mis asub KDV läänepiiri ja Gaboni, Kameruni ja Kesk-Aafrika Vabariigi vahel. Kuigi Kongo DV on loodusvarade poolest rikas on ta üks maailma vaesemaid riike. Poliitika 1960. aastal kuulutati Kongo sõltumatuks vabariigiks. 1964. aasta juulis loodi Rahvuslik Revolutsiooniliikumise Partei. 24. novembril 1965 tegi sõjaväe juht Mobutu eduka riigipöörde ja valitses Kongot presidendina järgmised 32 aastat. Imperialismimeelsete jõudude aktiviseerumisega kujunes Kongos 1968. aasta keskel terav sisepoliitiline kriis, mis lõppes Rahvusliku Revolutsiooninõukogu võimule tulemisega....
Kongo DV pagulased Marie Truus, Katre Kahu, Laura Anett Leonidov 11.klass Kongo Kongo Demokraatlik Vabariik on riik Kesk-Aafrikas. 1908–1960 kandis nime Belgia Kongo, 1971–1997 Zaire (eesti keeles ka Sair). Kongo DV piirneb Kongo Vabariigi, Kesk-Aafrika Vabariigi, Lõuna-Sudaani, Uganda, Rwanda, Burundi, Tansaania, Sambia ja Angolaga. Miks on kongolased muutunud pagulasteks? Nad on saanud piinamis- ja vägivallaohvriks. Neil on raskelt haigeid inimesi, kellel pole koduriigis ravivõimalusi. Naised ja lapsed on jäänud ilma kaitseta. Pagulased ei saa oma seniselt varjupaigariigilt kaitset. Neil ei ole ühtegi muud valikut turvaliseks eluks. Konfliktid M23- mässajad moodustasid oma sõjaväe, hakkasid riigi vastu tegutsema, kuna polnud riigi rahulepinguga rahul. Tapsid inimesi, naiste vägivald, tagajärjeks oli inimeste põgenemine. Vallutasid Goma (2012), kus elas üle mi...
Järva-Jaani Gümnaasium KONGO PEALE TEIST MAAILMASÕDA Referaat Koostaja: Anna-Marie Kellner 9.klass Juhendaja: Ülle Jääger Järva-Jaani 2017 Sisukord Sissejuhatus. 3 Poliitika. 4 Majandus. 5 Rahvastik. 6 Loodus- ja maavarad. 7 Kasutatud allikad. 8 Sissejuhatus Kongo on riik Ekvatoriaal-Aafrikas. Kongo Demokraatlik Vabariik (KDV) on tohutult suur riik. Sel on huvitav ajalugu, palju loodusvarasid, rikkad kultuurid, helgema tuleviku lootus ja märkimisväärselt erinevad bantu rahvad. KDV-s elab tänapäeval vähe mitte-aafriklasi. Kongo Vabariik on eraldi riik, mis asub KDV läänepiiri ja Gaboni, Kameruni ja Kesk-Aafrika Vabariigi vahel. Kuigi Kongo DV on loodusvarade poolest rikas on ta üks maailma vaesemaid riike. Poliitik...
Kongo Demokraatlik Vabariik Kongo DV (edaspidi Kongo) on pindalalt teine riik Aafrikas ning selle pindala hõlmab 2 345 410 ruutkilomeetrit peamiselt vihmametsadega kaetud ala. Tänu looduslikele tingimustele on Kongo suhteliselt hõredalt asustatud – 34,83 inimest ruutkilomeetri kohta (maailma keskmine asustustihedus on 51in/km2 kohta), kuid olenemata sellest elab seal 78 736 153 (arvatavasti) inimest, mis teeb omakorda Kongost Aafrikas rahvaarvult neljanda riigi ning maailmas kuueteistkümnenda. Samuti on Kongo kõige suurem prantsusekeelne riik. Prantsuse keel on küll riigikeeleks, kuid tegelikkuses on selle kõrval esindatud veel 241 keelt, millest suurema kõnelejaskonnaga on kongo, lingala, suahiili ja luba keeled. Koos prantsuse keelega on koloniaalajastu jäägiks ka käibel olev rahaühik – frank. Hetkel on Kongo presidendiks Joseph Kabila, kes esindab Kongo demokraatlikku parteid. Kongo pealinnaks ja ka suurimaks linnaks on Kinshasa pea...
Ebola ja rõuge viirused ning Kongo palavik Katrin Orav Bioloogilised ohutegurid jagunevad 4 klassi, millest viimasesse kuuluvad: 1. Ebola viirus; 2. Kongo hemorraagilise palaviku viirus; 3. Rõugeviirus · põhjustavad tõsiseid haiguseid · nakkusoht on suur, epideemia · tavaline profülaktika on tulemusteta Ebola viirus · Tõsine, tihti surmaga lõppev; · Esineb nii inimeste kui ahvide, simpansitel ja gorillade seas; · Viiruse täpne päritolu, asukoht, loomulik levila on tuvastamata; · Avaldunud on ainult Aafrika mandri piires; · Levikumoodused pole veel täpselt teada, kuid arvatavasti nakatutakse nakatunud loomade liha süües ja haigestunud inimeste vereseguste eritistega kokkupuutudes; · Inkubatsioon võib kesta 2- 21 päeva; · Haigusnähud algavad äkiliselt; · Sõmptomid: palavik, peavalud, liigese- ja lihasvalud, kurk...
Kohvi-ja kakaopuu Koostaja: Margaret Istsenko Juhendaja: Eve Torv JWG 8.A 2013 Kohvipuu Kohvipuu (Coffea) on igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond madaraliste sugukonnast. Tuntumad liigid on araabia kohvipuu ja kongo kohvipuu. Välimus Kohvipuud on igihaljad lehtpuud või lehtpõõsad. q Kohvipuul on -rootsuga lihtlehed -läikiv lehelaba -vastak leheseis -suured ja väikesed abilehed viljad q Punases, kollases või mustas luuviljas on harilikult kaks seemet ehk nn kohviuba. Esialgu on viljad rohelised, küpsedes aga muutuvad punaseks ja meenutavad pisut kirsse.ad olla kollakashallid või sinakasrohelised. Seemned võivad olla kollakashallid või sinakasrohelised.
docstxt/134791899696.txt
Kohvipuu referaat Koostaja Tartu 2007 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 1 Botaaniline lühiiseloomustus......................................................................................3 2 Kohvipuude liigid........................................................................................................ 4 2.2 Kongo kohvipuu (Coffea canephora)...................................................................5 3 Kohv kui jook.............................................................................................................. 8 4 Suurimad kohvi tootjad...............................................................................................9 Kasutatud materjalid.........................................................................
Loodusressursid konfliktide allikana NIMI Sisejuhatus Pärast külma sõja lõppu on tavalisemaks muutunud nn. ressursisõjad, millede rõhuasetus on rahvusvahelistel või siseriikliku majanduse intressidel. ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) andmetel on viimase 60 aasta relvakonfliktidest 60% olnud seotud loodusressursside kasutamisega. Sõdade ja konfliktide põhjuseks on haruldased ja väärtuslikud loodusvarad nagu näiteks teemandid ja muud vääriskivid, nafta ja gaas, väärispuit, väärismetallid ning muud väärtuslikud metallid, näiteks mobiiltelefonides kasutatav koltan. Ressursisõjad on toimunud ja toimuvad näiteks Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Sudaanis, Nigeerias, Birmas, Afganistanis ja Kolumbias. Konfliktide lahendamine on keeruline, sest selle jätkumine on mõlemale osapoolele majanduslikult tulusam kui rahu sõlmimine. Iraagi sõda põhjus nafta? Sõda algas 2003. USA, eesotsas G. Bush ründas Iraaki. Iraagi sõja peaeesmärkideks...
Must mootorrattur Mati Unt 1. Selle teose armastusintriig seisnes 3 inimese- Kongo, ajakirjaniku ja tema naise Karini vahel. Kongo ja tema hea sõber ajakirjanik olid tulnud N. väikelinna, kus olles tuli ajakirjanikule meelde üks ebatavaline uni. Unenäos nägi ajakirjanik, et tema naine on teda petnud ,,musta mootorratturiga". Kongol oli kunagi ammu olnud flirt Kariniga. Ajakirjanik vaevleb piinade käes, et Karin teda ei armasta nii nagu tema seda teeb. Samahästi võib seda armastusintriigi pidada kui mineviku juhtumiks, mis on unustatud, kuid ajakirjanik vaevab end pidevalt ikkagi nendes mõtetes. 2. Näilise ja tegeliku vahekord teoses on tugevas seoses. Ajakirjanik nägi unes ja tihti fantaseeris endale, kuidas tema naine võib olla koos kellegi teisega. Ajakirjanik väärtustas oma elus valesid asju, pööras liiga vähe tähelepanu oma naise armastamisel...
Kogu tõde simpansidest Koostaja: Katti Tsirkova 12.Klass Narva 2011 Kongo Gongolese Kolmnurk Kongo Gongolese Kolmnurk- mis see on? See on 260 km² piirkond Nouabale-Ndoki rahvuspargis, Kongo Vabariigis, Kesk-Aafrikas.Arvatakse, et selle loomariik on kõige rikkalikum maailmas. Paar aastat tagasi toimus Kongo vihmametsades eksiditdioon, mis uuris simpanside elu ja tavasid. Peamisteks korraldajateks olid Dave Morgan ja Crickette Sanz. Esimene kohtumine kohalike elanikega Seades sisse laagri, milles uurimusretke meeskond elama pidi, kuulsid Dave Morgan ja Crickette Sanz kaugelt meessoost sipmanse rämedalt häälitsemas. Hiljem kuuldi neid hääli aina lähenemas ning seepärast võis arvata, et kogu ahvide rühm liikus kiiresti läbi tiheda taimestikku teadlaste laagri poole. Pärast lühikest vaikust, nägi meeskond peade kohal tervet ahvide karja, mis silmitses teadlaseid uurivalt ja tähelepanelikult.Mõni hetk hiljem tõusis telkide kohal õudne m...
Kesk-Aafrika Vabariik Ketriin Antson Üldine Riigi pindala on 622 984 km2 Rahvaarv umbes 4 miljonit President Catherine Samba-Panza Iseseisvus 13. august 1960 Rahaühikuks on Kesk-Aafrika frank Riigikeel on prantsuse keel ja sango keel 39% elanikkonnast elab linnades Hümn : https://www.youtube.com/watch?v=di- yhgzdwWo Üldine Merepiirita riik Aafrika mandri keskosas. Tšaad, Sudaan, Lõuna-Sudaan, Kongo Demokraatlik vabariik, Kongo Vabariik ning Kamerun. Jaguneb pealinnaks ja 16-ks jaoskonnaks. Pealinn Bangui. Suuremad linnad: Bimbo, Mbaïki ja Berbérati Suuremad rahvusrühmad on gbajad, bandad ja mandžad. Loodus Troopilised kuivad metsad, savann, galeriimetsad, hüäänkoerad, lõvid, gepardid, lamantiinid, mitmesugused konnad, punapea- lembepapagoid jne Bamingui-Bangoran rahvuspark Eksport Teemandid Puit Puuvill Kohv Tubakas...
Referaat Must aafrika Tallinn 2007 Üldine informatsioon: Aafrika tsivilisatsioon on välja kujunenud Aafrika mandril (ja samanimelisel maailmajaol) ning hõlmab sellest Saharast lõunasse jääva mandriosa. Aafrika mandrist lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole India ookean. Loodustingimused Aafrikas varieeruvad niisketest troopilistest vihmametsadest (aastane sademetehulk 250 - 380 cm) troopiliste kõrbeteni. Aafrikas on mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestik, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik. Aafrikas elab 800 miljonit inimest, kes esindavad väga eripalgelisi kultuuritraditsioone. Aafrika manner hõlmab ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Nendest Musta Aafrika tsivilisatsiooni levialas on riike ligikaudu 35. Mitmes riigis eksisteerivad kõrvuti täiesti erinevad kultuurid, mõne riigi territoo...
Ebola viirus Ja "Lihasööja bakter" Ja "Lihasööja bakter" Üldist Ebola jõe org (KDV) 1976 Flaami nunnad Iseloomustus Kuulub filoviiruste perekonda Kuju: pikk, niitjas hemorraagiline palavik sisemised verejooksud neeruprobleemid hingamishäired Ebola Levik: inimeselt inimesele Peiteperiood 4-16 päeva Tervenenud inimene on lühikest aega viirusekandja Gripi tunnused: palavik , lihasvalu, külmavärinad Põhiline levik: Aafrika riikides Ebola Tungib endoteeli rakkudesse Kahjustab veresooni Veri ei hüübi enam Esialgu tekib hemorraagiline lööve Sisemised verejooksud Ebola Ravi Puudub standartne ravi ravi sümptomaatiline elektrolüütide tasakaalustamine asendatakse kaotatud hüübimisfaktorid vereülekanded hingamisaparaadid "Lihasööja bakter" A grupi streptokokk Anaeroobne bakter Kujult kerajas Kokkide pere...
KeskAafrika Vabariigis elab ligikaudu 5 166 510 miljonit inimest Riigid, kus on enamvähem sama rahvaarv on Norra, Liibanon, Costa Rica Rahvaarv võrreldes teiste riikidega, on selle riigi oma keskmine Rahvaarv on iga viie aastaga suurenenud ühtlaselt. Aastast 19502025 Kasvutempo 1950 kuni käesoleva aastani Kasvutempo prognoos aastani 2025. 2015-2020: 2.11% 2020-2025: 2.05% A) Sündimuse üldkordaja on läinud madalamaks ning tulevikus läheb veelgi. Sündide üldarv on aga tõusuteel. B) Keskmiselt lapsi naise kohta: läinud madalamaks ning tulevikus läheb veelgi. C) Antud regiooni riikidega võrreldes on näitajad kõrged, sest Kesk Aafrika Vabariik on väga vaene maa Minevikus on suremuse üldkordaja tõusnud, kuid prognoosi kohaselt hakkab see näitaja langema. Surmasid on hakanud tulema rohkem. Minevikus oli imikusuremuse näitaja kõrge kuid nüüd on ha...
Ebola viirus Ebola viirus Väga nakkav RNA viirus Ebola haiguse e. hemorraagilise palaviku põhjustajaks Seni ravimatu tapab 50-90% haigestunutest Ajalugu Esimene puhang 1976, Kongo Hiljem mõned Aafrikas, kui ka Euroopas, Filipiinidel ja Ameerikas Nimetus sealse Ebola jõe järgi Avastajaks Dr. Ngoy Mushola Tapnud 1200 inimest Iseloomustus Filoviiruste perekond Pikk ja niitjas Jaguneb 4ks: o Ebola - Zaire(Kongo) o Ebola Elevandiluurannik o Ebola Sudaan o Ebola Reston o Ebola - Bundibugyo Iseloomustus Tungib endoteeli rakkudesse Kahjustab veresooni Veri ei hüübi enam, mis põhjustab sisemisi verejookse Nakatumine Kehavedelike kaudu kui ka kokkupuute teel Tervenenud inimene lühikest aega viirusekandja Peiteaeg 2 nädalat Sümptomid Esmased: o Palavik o Neelupõletik o Lihasvalu Pärast 5t päeva: o Lööve o Oksendamine o Sisemised verejooksud · Lõppeb surnuks ...
Jõgede veereziim Jõgi Jõgi on looduslik vooluveekogu Ojad on väikesed jõed Kraavid ja kanalid on inimtekkelised vooluveekogud Jõgi voolab jõesängis Jõeorg võib jõesängist olla palju suurem ja sügavam Jõe veetase sõltub sellest, kust jõgi oma vee saab ehk millest jõgi toitub http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Pedja_j%C3%B5gi_%28J%C3%B5geva%29.JPG Lähe Mississippi jõgikond Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Peajõgi Lisajõgi Harujõgi Suue Delta Suue Läheon Kuidas on on Parempoolne Lisajõgi Harujõgi veekogus, koht, määratakse...
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM KRIISIKOLDED TÄNAPÄEVA MAAILMAS REFERAAT Koostaja: 9. klass Juhendaja: PÄRNU 2009 Sisukord: Sissejuhatus........................................................................3 Iraagi sõda...........................................................................4 Afganistani sõda.................. ................................................5 Gruusia sõda.........................................................................6 Lähis-Ida konfliktid..............................................................7-8 Sudaani kriis........................................................................9 Somaalia kodusõda...............................................................10 Sri Lanka kodusõda......................................................
PÕHJA- AMEERIKA Venezuela- Caracas Tsiili- Santiago Uruguay- Montevideo Brasiilia- Brasilia Argentina- Buenos Aires AAFRIKA Suriname- Paramaribo Alzeeria- Alziir Colombia- Bogota Angola- Luanda Peruu- Lima Benin- Porto- Novo Ecuador- Quito Botswana- Gaborone Paraguay- Asuncion Burkina Faso- Ouagadougou Boliivia- La Paz Burundi- Bujumbura Guyana- Georgetown Djibouti- Djibouti Prantsuse Guajaana- Cayenne Egiptus- Kairo Falklandi saared- Port Stanley Ekvatoriaal- Guinea- Malabo Elevandiluurannik- Yamoussoukro Eritrea- Asmara Etioopia- Addis Abeba Gabon- Libreville Gambia- Banjul Ghana- Acc...
Referaat Okaapi Markus Lomann 8.c Gustav Adolfi Gümnaasium 10.11.2009 Okaapi põhiandmed Suurus: Turja kõrgus: 1,5 1,7 m Pikkus: 2 2,1m Saba pikkus: Kuni 40 cm Kaal: 200-250 kg Paljunemine: Suguküpsus: Emasloomadel 2.eluaastal, isasloomadel hiljem. Innaaeg: Mais-juunis või novembris-detsembris, võib väldata ka aastaringselt. Tiinuse kestus: 14-15,5 kuud. Poegade arv: 1 Eluviis Harjumuspärane eluviis: Elavad üksi või ka väikeste karjadena Toitumine: Lehed, pungad, rohi, sõnajalad, puuviljad, seened. Häälitsused: Köhatused Eluea pikkus: Pikim vangistuses registreeritud eluiga on 33 aastat. Lähisuguluses olevad liigid Kaelkirjaklaste sugukonna ainuesindajateks on okaapi niing tema lähisugulane kaelkirj...
Pt 43 TROOPILINE AAFRIKA Troopiline Aafrika uusajal 1. Peamiselt just portugallaste meresõitudele olid Aafrika mandri piirjooned juba enam-vähem tuttavad 2. Eurooplased külastasid algul ainult rannikuäärseid alasid, sest sisealaga halb kliima, läbitungimatud dzunglid ja sõjakad hõimud tundusid neile hirmuäratavad. 3. Aafrika on tohutult rikas nii looduse- kui ka inimressursside poolest. 4. (NEG MÕJU AAFRIKALE)Orjakaubandus kogus järjest rohkem hoogu ja see tõi kaasa a. Elujõulisema rahvastiku kadu b. Kohalike tavade ja traditsioonide hävimine c. Sotsiaalse struktuuri lõhkumine d. Orjakaubandusega seotud sõjad + kultuuriväärtuste hävitamine 5. POSITIIVSEID MUUTUSI a. Hariduse ja meditsiini areng 6. Oluliseim euroopa kultuuri element, mis Aafrikat mõjutas oli KRISTLUS 7. Esimesed tõsisemad katsed aafriklaste ri...
MAJANDUS-ORGANISATSIOONID EUROOPA LIIT Asutamine · 1948 tolliliit Belgia, Holland, Luxemburg · 1951 Euroopa Söe-ja Terasekoondis · 1957 Euroopa Majandusühendus · 1967 Euroopa Ühendus · 1992 Euroopa Ühendus reorganiseerimine Euroopa Liiduks (Maastrichti leping) · 1993 jõustub Maastrichti leping Liikmesriigid: Soome, Rootsi, Taani, Suurbritannia, Iirimaa, Saksamaa, Holland, Belgia, Luxemburg, Prantsusmaa, Austria, Portugal, Hispaania, Itaalia, Kreeka WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon Tegevus: Reguleerib maailmakaubandust vastavate lepetega selle liberaliseerimise suunas Loomine: 1947 Liikmed: 135 riiki OPEC Tegevus: Nafta tootmismahtude reguleerimine ning toornafta hinna kujundamine Asutati: 1960 Liikmed: Alzeeria, Indoneesia, Iraan, Ira...
Euroopa riigid: Aasia riigid: 1. Island, Reykjavik 44. Afganistan Kabul 2. Suurbritannia, London 45. Araabia Ühendemiraadid Abu Dhabi 3. Iirimaa, Dublin 46. Armeenia Jerevan 47. Aserbaidzaan Bakuu 4. Portugal, Lissabon 48. Bahrein Al-Manamah 5. Hispaania, Madrid 49. Bangladesh Dhaka 6. Prantsusmaa, Pariis 50. Bhutan Thimphu 7. Belgia, Brüssel 51. Brunei Bandar Seri Begawan 8. Holland, Amsterdam 52. Filipiinid Manila 9. Saksamaa, Berliin 53. Gruusia Thbilisi 10. Sveits, Bern 54. Hiina Peking 55. Ida-Timor Dili 11. Itaalia, Rooma 56. Iisrael Tel Aviv 12. Austria, Viin 57. India New...
MAAKERA VEESTIK ehk hüdrosfäär · Mis moodustab maailma veestiku ehk hüdrosfääri? Teha skeem. · Veeringe JÕED Erineva veereziimiga jõed. Üleujutused ja jõgede hääbumine. 1. Jõevee omadused sõltuvad jõe toitumisest. Millest jõed võivad toituda ehk kust võivad jõed oma vee saada? Jõed toituvad ehk saavad oma vee lumesulaveest, vihmaveest (sademeteveest), põhjaveest, liustike sulaveest. Ühest või teisest toiteallikast jõkke saabuva vee hulk on eri kohtades ajaliselt muutuv. Seda tingib eelkõige temperatuuri ja sademete aastaajaline kõikumine. Sademetest · Jõed on veerikkad vihmaperioodil · Vihmaperiood oleneb kliimavöötmest Lumesulaveest · Jõed on veerikkad kevadeti, kui lumi sulab Liustikusulaveest · Jõed on veerikkad suvel, kui soojus juba m...
Kalandus · Territoriaalvesi kuni 12 meremiili laiune riigi territoorium meres. · Majandusvesi kuni 200 meremiili laiune mereriba, kus on lubatud majanduslik tegevus (kalapüük, maavarade kaevandamine), kui neil on selleks luba (riigilt, kelle ala see on). Suurem osa kalavarudest: 1) Maailmamere pinnakihtides (palju toitu, hapnikku) 2) Külmade hoovuste piirkonnas (need toovad hapnikku) 3) Suurte jõgede suudmealades. Kalapüük toimub: 1) Maailmamerest 2) Siseveekogudest (järved) 3) Kalakasvatus · Akvakultuurid vees kasvatatavad taimed ja loomad, mida inimene kasutab toiduks. · Kalapüügi meetodid: 1) Rannikumüük kõik kala müüakse edasi. Siseturu tarbeks. 2) Avamere püük majandusvee ulatuses. Sadamatesse tekivad suured kalatöötlemiskombinaadid. 3) Ookeanipüük väga kallis; mõned ükskikud suurriigid (Kanada, USA). Probleemid: 1) Ülepüük. 2) Maailmamere reostus. Metsandus. · Taastuv r...
Maaimajaod: Ameerika(koos saartega) Aafrika Euroopa Austraalia ja okeaania Antartika Aasia 10 suuremat riiki Ameerikas: Pindala järgi Kanada Ameerika Ühendriigid-Washington Brasiiilia-Brasiilia Argentina-Buenos aires Mehhiko-Mexico Peruu-Lima Colombia-Bogota Boliivia-Sucre Venezuela-Caracas Tšiili-Santiago Rahvaarvu järgi Ameerika Ühendriigid-Washington Brasiilia-Brasiilia Mehhiko-mexico Colombia- Bogota Argentiina- Buenos aires Peruu-Lima Venezuela-Caracas Tšiili-Santiago Ecuador-Quito Guatemala-guatemala Aafrika Pindala järgi Alžeeria-Alžiir Kongo Demokraatlik Vabariik-Kinshasa Sudaan-Hartum Liibüa-Tripoli Tšaad-N’Djamena Niger-Niamey Angola-Luanda Mali-Bamako Lõuna-Aafrika-Pretoria, Kaplinn, Bloemfontein Etioopia- Addis Abeba Rahvaarvu järgi Nigeeria-Abuja Etioopia-Addis Abeba Egiptus- Kairo Kongo Demokraatlik Vabariik-Kinshasa Lõuna-Aafrika-Kapplinn, Pretoria, Bloemfontein Tansaania- Dodoma Kenya- Nairobi Alžeeria-Alžiir Sudaan-Har...
Euroopa 1.)Albaania 2.)Andorra 3.)Armeenia 4.)Aserbaidzaan 5.)Austria 6.)Belgia 7.)Bosnia ja Hertsegoviina 8.)Bulgaaria 9.)Eesti 10.)Hispaania 11.)Holland 12.)Horvaatia 13.)Gruusia 14.)Iirimaa 15.)Island 16.)Itaalia 17.)Kasahstan 18.)Kreeka 19.)Küpros 20.)Leedu 21.)Liechtenstein 22.)Luksemburg 23.)Läti 24.)Makedoonia 25.)Malta 26.)Moldova 27.)Monaco 28.)Montenegro 29.)Norra 30.)Poola 31.)Portugal 32.)Prantsusmaa 33.)Rootsi 34.)Rumeenia 35.)Saksamaa 36.)San Marino 37.)Serbia 38.)Slovakkia 39.)Sloveenia 40.)Soome 41.)Suurbritannia 42.)Sveits 43.)Taani 44.)Tsehhi 45.)Türgi 46.)Ukraina 47.)Ungari 48.)Valgevene 49.)Vatikan 50.)Venemaa Aasia 51.) Hiina 52.) Jaapan 53.) Louna Korea 54.) Pohja Korea 55.) Filipiinid 56.) Indoneesia 57.) Malaisia 58.) Paapua Uus Guinea 59.) Vietnam 60.) Kambodza 61.) Laos 62.) T...
KOHVIPUU Kohvi päritolu ● Kohv on pärit piirkonnast, kus asub Etioopia. Selle järelduseni jõuti arheoloogiliste väljakaevamiste põhjal, mis tõestavad, et kohvitaim on selles piirkonnas kasvanud sama kaua kui seal on olnud inimasustus. ● Jutud kohvi kohta jõudsid Euroopasse 17. sajandil. Esimesena hakkasid kohviga kauplema Veneetsia kaupmehed. Nad hakkasid laevadega toorkohvi Mocha sadamast Euroopasse toimetama. Itaaliast levis kohv mujale Euroopasse: kõigepealt Marseilles’isse, Amsterdami ja Londonisse. Araabia kohvipuu ● Coffea arabica on kõige laiemalt kultiveeritav liik ● Kasvab Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Ida- Aafrikas ja kõige rohkem Indias, kus toodetakse 75% kogu maailma kohvist ● Kasvab 6-10 meetri kõrguse põõsakujulise puuna ● lehed on igihaljad, lainelised, 8-20 cm pikad ja 3-7 cm laiad. Ühes õiekimbus on 4-18 valget jasm...
Forestry Importance: · Environmental-protective importance Oxygen Cleans the air/soils/ground water Protects the soil from erosion · Timber Firewood Woodwork Building materials Timber cellulose paper · Mushrooms/berries/juices · Habitat of different species Measuring the amount of forest: · Fixing the area under the forests (ha/%) -> In Estonia 47.4%, 2.143 mil/ha It doesn't take into account the amount of timber · To measure the amount of timber (m3) -> 352.7 mil/m3 It doesn't take into account the annual increase · To fix different species of trees (%) -> Pine 40%, Birch 30%, Spruce 20% · To measure the annual increase of timber (m3, ha, year) -> 9 mil. m3/ha/year Main principle of the economy of forests: Annual cutting should be equal to annual increase. Trees are divided into: · Precious trees (ebony, mahagony, sandalwood) · Hard-br...
Kalavarude paiknemine, tähtsamad püügipiirkonnad, miks? Kalavarude kaitse, mis kalavarusi ähvardab? Valdav osa püütakse madalatest rannikumeredest. Pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi ning suurte jõgede suudmetes. Suurimad kalapüügiriigid : Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA, Indoneesia, Tiili, Venemaa, Tai, Norra. Kalavarusi kaitstakse sest 70% kalaliikidest kannatavad ülepüügi all. Ülepüügi kõrval vähendab kalavarusid ka maailmamere reostumine. Keskonna probleemid : Saastusi põhjustab maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretrantsport ja inimtegevus maismaal. Ülepüügist ja maailmamere reostusest tingitud kalavarude vähenemisel on ulatuslik müju kogu ökösüsteemile. Kannatavad ka kaladest toituvad linnud ja loomad. Seega on kalavarude olukord üks olulisi mõõdupuid maailmamere olukorra hindamisel. Piirangud on pandud kalavarude säästmiseks, on kehtestatud kvoodid - lubatava väljapüügi kogu...
1. Ndebele keel 2. Keel kuulub nigeri-kongo keelkonda, benue-kongo harusse, bantoidi perekonda 3. Ndebele keelt kõneldakse Zimbabwes, Botswanas ja Sambias. 4. Kõikide riikide arvestuses on kõnelejate arv ligikaudu 1572800 kõnelejat. 5. Ma numbreid kahjuks ei suutnud leida. 6. Ndebele loomanimed: I ama duha kõrbeilves I ama hlosi gepard I ama khanka saakal I ama qaqa tuhkur I ama gundwane rott In izin dwangu paavian In izin nyati pühvel In izin dlovu elevant In izin tundla kaelkirjak In izin vubu jõehobu Um im ziki antiloop Um im vundla jänes U o malulwane nahkhiir U o bhejane ninasarvik U o tswebe karihiir Minu/sinu/tema isa/ema U-baba minu isa U-yihlo sinu isa U-yise tema isa U-mama minu ema U-nyoko sinu ema U-nina tema ema 7. Ndebele keeles on kasutusel ladina kirjasüsteem. 8. · Kõik...
Geograafiaolümpiaadi koolivoor 17. jaanuar 2006 8. klass VASTUSED 8. KLASSILE 1. Miks Austraalias on lõunapöörijoonel kõrb, kuid Lõuna- Ameerikas samal laiusel savann? Austraalia idarannikul paiknev Suur- Veelahkmeahelik takistab niiskete mereliste õhumasside liikumist mandrile. Lõuna-Ameerika idarannikul selline kliimamõjur puudub. (max 2 punkti) Miks Kaspia alamikul ja Turaani madalikul valitseb kõrbekliima, kuid Musta mere rannikul samal laiuskraadil lähistroopiline kliima? Turaani madaliku kliima on kontinentaalne, kuna asub sügaval mandri sisealal. Musta mere rannikule ulatub Atlandi ookeani mõju. ...
Kanada Ottawa Angola Vabariik Luanda Ameerika Ühendriigid Wahinton Kongo Demokraatlik Vabariik Kinshasa Mehhiko Ühendriigid Mexico Kongo Vabariik Brazzaville Nicaragua Vabariik Managua Türgi Vabariik Ankara Costa Rica Vabariik San Jose Iraani Islamivabariik Teheran Panama Vabariik Panama Iraagi Vabariik Bagdad Kuuba Vabariik Havanna Süüria Araabia Vabariik Damaskus Haiti Vabariik Port-au-Prince Iisraeli Riik Jeerusalemm Jamaica Kingston Saudi Araabia Kuningriik Ar-Ryad Venezuela Bolivari Vabariik Caracas Omaani...
Ekvatoriaalsed vihmametsad. Koostas : Birjo Prisko Kuldre Kool 8.klass Paiknemine: Iseloomulikud omadused: O kliima on aastaringselt soe ja niiske; O sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a); O taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane; O taime- ja loomaliike kõige rohkem; O paljud linnud talvituvad vihmametsades; O vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. Ekvatoriaalkliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. Ülevaate saamiseks on siia toodud kolmest erinevast paigast vihmametsade kliimadiagramme: Tavalise päeva kirjeldus vihmametsas: Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Hommikupoolikul palavus suureneb ja temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved...
Aasia ja Aafrika uusajal 1. Jaapan 16. sajandil väepealikute Oda Nobunaga ja Toyotomi Hideyoshi juhtimisel ühendati riik. Jaapanis oli 4 seisust: samuraid, talupojad, käsitöölised ja kaupmehed. Kõrgaadli ja buda vaimulike positsioonid nõrgenesid. Talupoegade olukord halvenes-piirati liikumisvabadust, reglementeeriti elukorraldust ja tõsteti makse. Riigi arengut mõjutas kontaktide teke Euroopaga-kaupmehed ja meremehed tõid Jaapanisse Euroopa tarbekaupu ja tulirelvi. Kultuuris hakati püstitama losse, uhkeid kaupmeheelamuid, paviljone jne. Lugupeetavust rõhutavad elemendid ühendati oskuslikult lihtrahva traditsioonilise ehituskunstiga. Maalikunstis tekkis 16. Sajandi lõpul Kano koolkond. Sajad kunstnikud andsid hinnatava panuse jaapani maalikunsti.Linnakultuuris oli tähtsalt kohal teater. Nukuteatri etendusi anti 1- 1,5 m nukkudega. Rahvateater oli kaduki, kus mängisid vaid meesnäitlejad,kelle ame...
Sten-Erik Ellermaa KOOBALT Referaat Õppeaines: ANORGAANILINE JA ANALÜÜTILINE KEEMIA Ringmajanduse ja tehnoloogia instituut Õpperühm: KT11/21 Juhendaja: Professor Viiu Sillaste Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Leidumine looduses.................................................................................................................4 3.Omadused..................................................................................................................
Aafrika ajalugu 1. Sissejuhatus Teooriate seas, mis soodustasid Euroopa riikidel ülejäänud maailma koloniseerima, domineerisid evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud. Kui varem oli tuntud Lääne-Aafrike suuri impeeriume nagu Ghanat ja Malid, siis 19. s...
1.Mõned ajaloo teadlased siis. 4. Eesti geograafikud. *Andres Adamson. *Lembit Aader. *Johannes Adamson. *Hardo Aasmäe. *Tiit Aleksjev. *Helve Anton. *Andres Andersen. *Ivar Arnold. *Sirje Annist. *Eerik Inari. *Jüri Ant. *Edgar Kant. *Küllo Arjakas. *Ain Kull. *Mart Külvik. 2. Mõned eesti teadusajaloolased. *Vaike Hang. *Tullio Llomets. Tegi: Aule Mäemets, 7 a klass. *Linda Kongo. *Maie Remmel. *Hain Tankler. *Herbet Viiding. 3. Eesti etoloogid. *Jüri Keskpaik. *Aleksei Turovksgi. *Jakob von Uexküll.
Poliitiline süsteem: partei liider on pea- või esimene sekretär, isikuvõim, ta peab olema vastuvõetav Moskvale, kontrollis kogu ühiskonna poliitilist- ja vaimuelu. parteiline ametkond aitas kompartei poliitikat ellu viia. valida sai ühte inimest, kohustus valimas käia(mängiti valimisi)Majandussüst. : tootmine toimus ametkondade ja partei poolt kinnitatud plaanide alusel. plaani- ehk käsumajandus. riiklik omand, rasketööstuse eelisareng. Stalin- 1922-1953 kollektiv, keskendumine sõjatööstusele, kompartei diktatuur, isikukultus, sõnavabadust pole,Hrustsov- 1953-64 majanduse tõus, maisikasvatus kartul, kergetööstus ja elamud, mõõduvõtt USA-ga, vägivallareziim, kompartei on ainuvalitseja,Breznev- 1964-82 nafta vastu teravili, plaanimajandus, sots.võistlus,poliitilise reziimi mandumine, gerontokraatia.,Andropov- 1982-84.VastastikuseMajandusabiNõukogu-1949-loodi Marshalli plaani vastu, pakuti riikidele majanduslikku abiVarssaviLepinguOrganisa...
Loodusvööndid Savannid : · Asuvad palavvöötmes pöörijoonte vahel . Lähisekvatoriaalne , · Kliima on niiske ja kuiv · Suured rohusööjad loomad , nt : elevandid , lõvid , hüaanid , metspühvlid . · Taimed : kägistaja-viigipuu , vesirohi , piimalill , palmid , ahvileivapuu. · Mullad kuivavad kuival perioodil läbi , tekib punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht . · Tihti on põlengud · Põllundust tehakse käsitsi , mis teeb mulla väheviljakaks . Ekvatoriaalsed vihmametsad : · Palav , sajab palju , kuu keskmine temp. +25 C · Põhiliselt feralliitmullad ja pole eriti viljakad . · Taimestik on väga liigirikas , üle poolte liikide elab vihmametsades. Taimed õitsevad aastaringi . · Loomastik on väga liigirikas , linnud on lärmakad ja linnud-loomad võitlevad värvikuse poolest . · Inimesi elab vähe ....
1. Türgi - Ankara 2. Jaapan - Tokyo 3. Hiina - Peking 4. Venemaa - Moskva 5. Mongoolia - Ulaanbaatar 6. India - Delhi 7. Bangladesh - Dhaka 8. Indoneesia - Jakarta 9. Tai - Bankok 10. Pakistan - Islamabad 11. Afganistan - Kabul 12. Iraan - Teheran 13. Iraak - Bagdad 14. Saudi-Araabia - Ar-Riyadh 15. Iisrael - Jeruusalemm 16. Kanada - Ottawa 17. USA - Washington 18. Mehhiko - Mexico 19. Brasiilia - Brasilia 20. Argentina - Buenos Aires 21. Tšiili - Santiago 22. Peruu - Lima 23. Boliivia - La Paz 24. Egiptus - Kairo 25. Liibüa - Tripoli 26. Alžeeria - Alžiir 27. Maroko - Rabat 28. Sudaan - Hartum 29. Tansaania - Dodoma 30. Kenya - Nairobi 31. Kongo DV - Kinshasa 32. LAV - Pretoria 33. Austraalia - Canberra 34. Uus-Meremaa - Wellington
Rwanda Vabariik Repubulika y'u Rwanda Rwanda Vabariik Pealinn: Kigali Riigikeeled: ruanda, prantsuse ja inglise Pindala: 26 338 km² Rahvaarv: 9 300 000 (2007) Rahvastiku tihedus: 355 Rwanda Lipp in/km² Rahaühik: Rwanda Frank (RWF) Ajavöönd: GMT+2 President: Paul Kagame Rwanda vapp Asukoht Riik aafrika keskosas Naaberriigid: Kongo Demokraatlik Vabariik, Tansaania, Uganda ja Burundi Kõige tihedamini asustatud riik Aafrikas Kliima Keskmine temperatuur: 24.6 - 27.6ºc Kaks vihmaperioodi Veebruarist Aprillini ja Novembrist Jaanuarini Majandus 90% inimestes tegeleb põllumajandusega Peamine tuluallikas on kohvi ning tee kasvatamine SKP $2,836 (2007a) Vanuseline koosseis Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Rwanda https://www.cia.gov/library/publications/th e-world-factbook/geos/rw.html http://www.exxun.com/Rwanda/...
Aafrika kultuur hõlmab kõiki Aafrika kontinendil kunagi olnud ning praegu olevaid kultuure. Aafrika manner oli hominiidide ning perekonna Homo sünnimaaks (kaheksa liiki, millest ainult Homo Sapiens ('tark inimene') ellu jäi. Inimkultuur Aafrikas on sama vana kui inimkond. Aafrika kultuuripärandi hulka kuuluvad neoliitikumi (10 000 e.Kr) kaljugraveeringud, Põhja-Aafrika rohumaade küttide jääaja petroglüüfid ning muistse Egiptuse kultuur. Üks kontinent, erinevad maailmad Aafrika manner hõlmab ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Loodustingimused varieeruvad niisketest troopilitest vihmametsadest (aastane sademetehulk 250 - 380 cm) troopiliste kõrbeteni. Kilimanjaro mägi (kõrgus 5895 m) jääb aasta läbi tipust lumega kaetuks, samal ajal kui Sahara on maailma suurim ja kuumeim kõrb. Aafrikas on mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestik, mägede, vihmametsade ning laialehis...
EKVATORIAALNE VÖÖDE Ekvatoriaalne vihmamets ASEND JA KLIIMA. Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaaegu pole võimalik eristada. Keskmine temperatuur on +25 kraadi. TAIMESTIK. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks. Nad puhastavad vett neelavad süsihappegaasi. Vihmametsad pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime-ja loomaliikidest. Metsad on erakordselt õie-ja lõhnarikkad, kuid seal on kuum, hämar ja niiske. Vihmametsades on liaane, kes väänduvad piki puutüvesid kuni latvadeni. Arvukalt kasvab seal parasiittaimi, kes toituvad teistest taimedest ja saprofüüte ehk kõdutaimi, kes toituvad seente abil lagunevast orgaanilisest ainest. Puude okstel ja tüvedel kasvavad sõnajalad, kaktused jt. taimed, keda taolise eluviisi järgi nimetatakse epifüütideks. Kuna ekvatoriaalsetes vihmametsades on ka...
METSAMAJANDUS METSATÖÖSTUS METSAVARUD · Metsavarusid iseloomustab metsamaa pindala, metsasus ja puiduvaru · Metsasus metsamaa pindala osatähtsus (%des) mingi piirkonnas üldpindalas Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 % ehk 3,9 mld ha). Food and Agriculture Organization of the United Nations ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) järgi on mets: maa-ala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10% sellest maa-alast. Metsaks ei loeta valdavalt põllumajandusliku/aiandusliku või linnalise maakasutusega alasid (näiteks aiandeid ja parke). www.fao.org/forestry/en/ Riikide metsasus Metsa suhe rahvaarvu Suurema metsamaa pindalaga riigid maailmas (mln ha) 900 800 700 600 500 400 300 200 100 ...
Maailma metsatüübid tv lk 61 ül 7 Metsatüüp Riigid, kus selline Peamised puuliigid Metsa iseloomustus, metsatüüp valdavalt juurdekasv hektari kasvab kohta Ekvatoriaalsed Brasiilia, Kongo, Okaspuud, kõvad Juurdekasv on kuni vihmametsad Gabon lehtpuud, väärispuud 50m3/ha (eebenipuu, viigipuu) Mitmerindeline, kõrge produktiivsus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus Lähisekvatoriaalsed ...
AASIA Türgi Ankara Jaapan Tokyo Hiina Peking Venemaa Moskva Mongoolia Ulaanbaatar India New Delhi Bangladesh Dhaka Indoneesia Jakarta Tai Bangok Pakistan Islamabad Afganistaan Kabul Iraan Teheran Iraak Bagdad SaudiAraabia ArRiyad Iisrael Tel Avivi AMEERIKA Kanada Ottowa USA Washington Mehhiko Mexico Brasiilia Brasilia Argentina Buenos Aires Tsiili Santiago Peruu Lima Boliivia La Paz AAFRIKA Egiptus Kairo Liibüa Tripoli Alzeeria alziir Maroko Rabat Sudaan Hartum Tansaania Dodoma Kenya Nairobi Kongo DV Kinshasa LAV Pretoria Austraalia Canberra UusMeremaa Wellington EUROOPA Austria Viin Albaania Tirana Hispaania Madrid Portugal Lissabon Saksamaa Berliin Prantsusmaa Pariis Suurbritannia London Iirimaa Dublin Poola Varssavi Rumeenia Bukarest Valgevene Minsk Ukraina Kiiev Bulgaaria Sofia Venemaa Moskva Eesti Tallinn Soome Hels...
Geograafia Tanganjika järv MariAnn Tammiste 8. klass Juhendaja : Ingrid Kärner Üldandmed Pindala: 32 893 km² Ruumala: 17 600 km³ Suurim sügavus: 1471 m Järv on jaotatud Kongo DV (45%), Tansaania (41%), Sambia ja Burundi vahel Järve pinna kõrgus merepinnast on 773 m Järve põhi asetseb 688 m allpool merepinda Tanganjika järv on mageveeeline. Geoloogia Ta on tekkinud murrangualale Tulevikus (geoloogilises ajaskaalas) saab Tanganjika järvest uue tekkiva ookeani osa Tanganjika järv kuulub Aafrika riftivööndi järvede hulka IdaAafrika riftivöönd Riftivöönd on koht, kus Aafrika on aeglaselt lõhki kärisemas Iseloomustab : riftiorgude kõrgenenud seismilise aktiivsuse vulkanismi esinemine. Riftiorgu on moodustunud mitu sügavat järve, näiteks Victoria järv, Tanganjika ja Njassa järv. Jõed Tanganji...
Võru County Vocational Training Centre Kert Kongo KBp-14 Võru County Vocational Training Centre (VCVTC or Võrumaa Kutsehariduskeskus in Estonian) is an educational institution inVäimela, Võrumaa, South-Estonia, which offers higher education, secondary vocational education and pre-training study programmes. History VCVTC was established in September 1999 as a result of a merger of two schools – Väimela Agricultural Technical School and Võru Industrial Technical School. Võru Industrial Technical School was a successor of the Võru Industrial School, established in 1925, which had been specialising in teaching the skills of wood and metal processing. Väimela Agricultural Technical School, which originates from the Võru Farming School, established in 1920 specialised in teaching agriculture. While 410 students were enrolled in 1999, today this number has risen over 900. Statistics...
Gabon Marta 2010 Gaboni Asukohast. · Gabon on riik Lääne-Aafrikas. · Piirneb põhjast Kameruni ja Ekvatoriaal- Guineaga ning idast ja lõunast Kongo Vabariigiga. · Lääneosas on riigil merepiir Atlandi ookeani Guinea lahega. Gaboni asukoht kaardil · Gabonis kehtib demokraatlik põhiseadus. · Gaboni suurus on ligi 270,000 km ², mille keskmine rahvaarv on 1.500.000. · Gaboni Pealinn on Libreville . Gaboni lipp · Lipp on horisontaalsete laidudega rohe-kolla-sinine trikoloor, sellel on ühendatud Prantsusmaa lipu- ja panaafrika värvid. · Kollane viitab nii päikesele, kui ka ekvaatorile, mis läbib roheliste metsade ja sinise ookeani vahel asuvat riiki. Gaboni vapp · Kilbi all on lint prantsuskeelse deviisiga Union, travail, justice ("Ühtsus, töö, õiglus"), kilbi kohal aga teine lint ladinakeelse kirja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
