Roots kompressor Kompressor (i.k. supercharger, blower, huffer, pump jne) on seade, mis surub kokku mootorisse sisenevat õhku, võimaldades põletada rohkem kütust, mis omakorda suurendab pöördemomenti ja seega ka võimsust. Rootstüüpi kompressor on ehituselt lihtne ja seetõttu ka odav. Selle leiutasid vennad Roots'id 19. saj keskel, algse eesmärgiga suunata kaevandustesse värsket õhku. 1930 aastatel võttis GMC selle kasutusele oma diiselmootorites, et aidata heitgaase silindrist välja puhuda. Üks levinumaid mudeleid on 671, mis algselt tähistaski 6 silindrist diislit, millel iga silinder 71 kuuptolli. Kokku siis 6 korda 71, ehk 426 cid, 7 liirit. Hotrodderid hakkasid seda GMC ("Jimmy") blowerit kasutama u. 40'ndate lõpus. Kuna kasutati katseeksituse meetodit, siis olid mootori purunemised detonatsiooni tõttu sagedased. 60'ndatel oli juba teatud töökindlus ja kogemus saavutatud ning alates 80'nda...
Kompressor Labortöö nr 3 Mudel: SIRIO OL 231 CE LUNDAB Võimsus: 1,5 kW 50 Hz 220/240 V 7,5 A Rõhk: 8 atm U/min 2850 Müra: 99 dB Kompressor on algrõhust vähemalt kaks korda suurema rõhuga surugaasi saamiseks. Kompressorit iseloomustab väljuva gaasi rõhk (MPa), rõhutõusuaste kompressorist väljuva gaasi rõhu ja sinna siseneva gaasi rõhu suhe, tootlikkus (m³/s), tarbitav võimsus (kW), kasutegur kompressori teoreetilise võimsuse ja tegelikult tarbitava võimsuse suhe; tüübist ja võimsusest sõltuvalt on kasutegur 0,5 ... 0,95. Plokkskeem
Since the invention of the internal combustion engine, automotive engineers, speed junkies and racecar designers have been searching for ways to boost its power. One way to add power is to build a bigger engine. But bigger engines, which weigh more and cost more to build and maintain, are not always better. Another way to add power is to make a normal-sized engine more efficient. You can accomplish this by forcing more air into the combustion chamber. More air means more fuel can be added, and more fuel means a bigger explosion and greater horsepower. A turbo/supercharged engine produces more power overall than the same engine without the charging. Both superchargers and turbochargers do this. The difference between the two devices is their source of energy . TURBOCHARGER When people talk about race cars or high-performance sports cars, the topic of turbochargers usually comes up. Turbochargers also appear on large diesel engines. A t...
Suruõhukompressorid AM17 Kolbkompressor: Töötab sarnasel põhimõttel automootoriga ainult, et jõud on suunatud vastupidises suunas. Keskimine tootlikus ja selle langus kulumise käigus. Kasutatakse enamasti keskmistes töökodades. Võib esineda mõningase õli sattumist suruõhku. Kruvikompressor: Töö põhimõte meenutab automootori õlipumpa. Suur tootlikkus, madal müratase ja pikaealisus. Mõningase õli sattumine suruõhku. Kasutatakse enamasti suuremates töökodades. Värvitöökodades enimkasutatud kompressori liik. Membraankompressor: Surve tekitamine membraani abil. Suhteliselt väike tootlikkus. Toodab õlivaba suruõhku. Peamine kasutusala väikese õhutarbimusega tööriistad, näiteks aerograafid. Kasutatakse väiksemates töökodades. Lamellkompressor: Koosneb rootorist ja staatorist. Keskmine tootlikkus. Rootori pikiuuretes paiknevad labad ehk lamellid. Kasutatakse enamasti väiksemates või keskmi...
Turbokompressoriteareng Sisukord 1.Üle- ja turbolaadimine 2.Turbolaaduri tõhususe tõstmise teed 3.Heitgaaside möödavooluklapiga varustatud turbolaadur 4.Muutuva turbiinigeomeetriaga VTG turbolaadur 5.Muutuva siiberturbiiniga VST turbolaadur Üle- ja turbolaadimine Gaasijaotusmehhanismi ülesanne on realiseerida mootori gaasivahetusprotsessi. Seetõttu tuleb GJM-i ehituse juures käsitleda ka ülelaadurite ehitust ja nende tööprintsiipe. Ülelaadurid jagunevad õhulaaduriteks ja turbokompressoriteks. Õhulaadureid on väga erineva ehitusega. Üldjuhul on standardmootorite ülelaadurite poolt arendatav ülerõhk ca 2 bar. Forsseeritud mootoritel kasutatakse sisseimetava õhu vahejahutust. Suure tootlikkusega turbokompressorid omavad eriliiki turbiini juhtimissüsteeme, mille ehitust käsitletakse alljärgnevas. Diiselmootori heitgaasid sisaldavad suures koguses lämmastikoksiidi, mis tuleneb põlemisprotsessi kõrgest rõhust põlemiskambris. ...
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Aleksander Andrejev TURBOKOMPRESSOR Iseseisev töö Õppetaja Paul Kütimaa Tartu 2012 Aleksander Andrejev AT112 SISSEJUHATUS Turbokompressorit ehk turbo-ülelaadimist kasutatakse (auto, laeva, lennuki jne) kolbmootori võimsuse suurendamiseks, kus mootori töötsükli sisselasketaktil kõrgema rõhuga õhu surumiseks silindrisse, kasutatakse sama mootori silindrites töötsükli läbinud heitgaasideenergial pöörleva turbiini poolt käivitatud kompressorit. Turbokompressori eelis mehaaniliselt käitatava kompressori ees, on kolbmootori suurem kasutegur ja parem võimsuse/kaalu suhe ning mis peamine, kasutatakse ära mootori tavaliselt kaotsi minev heitgaaside energia. Turbokompressori leiutas Sveitsi insener Alfred Büchi, kes sai oma leiutisele patendi 1905.aastal. ...
Soojuspump Koostajad : Merily Jensen Helena Kõivsaar MIS ON SOOJUSPUMP ? Soojuspump keskkonnasõbralik, ökonoomne ja energiasäästlik küttetehnoloogia. Taastuv energaallikas. Soojuspumbaga on võimalik kütta, kui ka jahutada. Soojuspumba kasutusalad Maaküte Õhk soojuspump Vesi-õhksoojuspump Külmkapid jne. Õhksoojuspump Vesi- õhk soojuspump Maaküte Soojuspumba tööpõhimõte Samm 1 : Jahutusained neelavad ümbritseva maa või õhu soojust ja seejärel aurustuvad. Samm 2 : Spetsiaalne kompressor tihendab neid aure ja suurendab rõhku. Sel moel tõuseb temperatuur soovitava soojuse tasemeni ja tekib soojusvoog. Samm 3 : Aur annab saadud soojuse kütteveele ja muutub taas kondenseerudes vedelikuks. Samm 4: Reduktsioonklapp vähendab taas rõhku esialgse tasemeni vedelik jahtub ja ringlus taastub: t...
Suruõhu saamine Magnus Kokk, 9B TTG Suruõhu saamiseks kasutatakse kompressoreid, mis suruvad õhu kokku vajaliku rõhuni. Äärmiselt tähtis on kompressorisse juhitava õhu puhtus. Suruõhk on vaja filtreerida, kuivatada ja koguda suurde reservuaari. See toimub nii keskselt paigutatud seadmetes kui ka iga suruõhu tarbija juures ettevalmistusplokkides. Suruõhu abil käitatakse pneumotööriistu ja -seadmeid, edastatakse mõnd materjali ja postisaadetisi torude kaudu, juhitakse aparaate ja masinaid, edastatakse informatsiooni, käitatakse pidureid ning pihustatakse vedelikke (värvi, kütust). Kolbkompressor Gaasi surub kokku suletud ruumis (silindris) liikuv kolb. Tootlikkus on harilikult kuni 4 m³ /s, saadava surugaasi maksimaalne rõhk kuni 1000 MPa (1 GPa, 10 000 bar), rõhutõususaste üle 35 ... 40 Kompressor võib olla ühe-, kahe- v...
KÜLMKAPID KRISTEL LEPIK K3 EHITUS • Konstruktsioon roostevabast terasest • tagasein värvitud plekist • 4 roostevabast terasest restriiulit • automaatne sisemine valgustus • r/v reguleeritavad jalad • madal müratase • lukustatav ja isesulguv paremakäeline uks • elektrooniline juhtsüsteem, mis juhib ja kontrollib sulatust ja temperatuuri EHITUS • seadmed on saadaval ka keskkülmutusseadmega ühendatavatena • tõhus ventilaator ja õhuavad jaotavad külma õhu kapis ühtlaselt • ventilaatoraurusti automaatse sulatamise ja sulamisvee aurustamisega • hermeetiline, õhkjahutusega kompressorseade kapi ülaosas • külmutusaine R134a • kapi täitmise järel võimalik kompressorit käivitada jätkuvaks tööks 30 minutiks • freoonivaba isolatsioon EHITUS • aurusti kapi ülaosas hõlpsast eemaldatava roostevaba teraskaane all • kapi ümarate servadega sisemus hõlbustab kapi puhtana hoidmist • keskkonna temperatuur vahemikus +...
Kuidas toodetakse suruõhku? Mis on suruõhk? Kuidas seda toodetakse? Need on ühed tavalisemaid kuid tähsamaid küsimusi pneumoseadmete rubriigist. Suruõhk lihtsalt öeldes on õhk mis on kokku pressitud kõrgema rõhu alla kui teda ümbritsev rõhk. Suruõhku võib tänapäeval peaaegu igaltpoolt leida, alates hobisukeldujate varustusest lõpetades NASA'ga. Pneomoseadmed võivad olla mistahes kujuga või suurusega, kuigi kõigil neil on üks ja sama omadus nad on õhukindlad. Et õhku rõhualla panna peab olema viis kuidas õhku kinni hoida, selleks kasutatakse metallist hoidlaid ning ventiili. Õhu kambrid on metallist kuna metall on väga tugev ning paindub enneb katki minekut. Ventiili ülesanne on aga õhku ühtepidi sisse lasta ja teisipidi jooksmist kinni hoida. Inimesed pole nii tugevad, et puhuda suuremat rõhku kui üks õhupall on võimeline hoidma. Selleks lahenduseks on leiutatud pumbad. Neid on mitmeid liike, on nii axial-, tsentrifuug-, kruvipumpasi...
Kliimaseadmete ehitus, tööpõhimõte ja kasutamine Kliimaseadmete kontrollimise ja täitmise stend kontrollimise stend Kliimaseade Külmaaine liikumise skeem 6 A 5 A = Madala rõhu piirkond B B = Kõrge rõhu piirkond 1 = Kompressor 4 2 = Kondensatsiooni- radiaator 1 3 = Kuivati 4 = Salongi ventilaator ...
Taavi Kallas ÕHKVEDRUSTUS REFERAAT Õppeaines: KERE JA ALUSVANKER Trantsporditeaduskond Õpperühm: AT-71 Juhendaja: Jaanus Vint Tallinn 2010 Sissejuhatus Õhkvedrustus on vedrustuse tüüp, mida toidetakse elektrilise kompressori, või automootoriga kompressori käitamisel. Lihtsustatult öeldes seisab auto tavaliste keerdvedrude asemel "õhkpatjade peal", mida täidetakse suruõhuga. Enamasti kasutatakse neid veoautodel, bussidel, erimasinatel ja luksusautodel, kuid tänapäeval ka maasturitel. Õhkvedrustus koosneb: · Kompressor varustab õhkpatju suruõhuga. Kasutatakse nii elektrilisi, kui ka mootori külge monteeritud rihmadega käitavaid kompressoreid. Elektriline kompressor Rihmaga käitatav kompressor · Õhkpadjad tehtud sitkest ja vastupidavast kummjast õhkupidavast materjalist. · Õhuballoon kasutatakse suruõhu "...
Põltsamaa Ametikool Kliimaseadmed A2 Sami Laasi Kaarlimõisa 2011 Sisukord 1. Kliimaseadme vajadus ............................................................... 3 1.1 Temperatuuri mõju ................................................................... 3 1.2 Õhuniiskuse mõju .................................................................... 4 1.3 Õhu puhastamine ..................................................................... 4 1.4 Liiklusohutus ........................................................................... 4 1.5 Kliimaseadmete ajaloost ............................................................ 5 1.6 Tööpõhimõte .......................................................................... 6 1.7 Soojustehnika põhimõisted .......................................................... 7 1.8 Suhteline õhuniiskus .......................................................
Põltsamaa Ametikool Kliimaseadmed A2 Sami Laasi Kaarlimõisa 2011 Sisukord 1. Kliimaseadme vajadus ............................................................... 3 1.1 Temperatuuri mõju ................................................................... 3 1.2 Õhuniiskuse mõju .................................................................... 4 1.3 Õhu puhastamine ..................................................................... 4 1.4 Liiklusohutus ........................................................................... 4 1.5 Kliimaseadmete ajaloost ............................................................ 5 1.6 Tööpõhimõte .......................................................................... 6 1.7 Soojustehnika põhimõisted .........
Eesnimi Kuupäev Perekonnanimi Rühm Töö nr. 1 Töö eesmärk Mõõtmine jne. Kasutatavad seadmed RT-030 Skeemid: Joonis 1 joonis 2 Joonis 1. 1. Kompressor 2. Kompressori ja El. Klapi singaallambid 3. Väljavoolu klapp 4. Elektriliselt opereeritav klapp 5. Surveandur 6. Manomeeter 7. Surveanum Joonis 2 1. Manomeeter 2. Juhtseade 3. Mootor 4. Rõhumõõtja 5. Kompressor 6. Surveanum 7. Elektriliselt opereeritav klapp 8. ---"---- 9. Takisti Sissejuhatus RT-030 on tööstuses laialtlevinud rõhu reguleerimise süsteemi standardne mudel. Selles süsteemis on toimivaks sõlmeks silindriline metallist surveanum. Väliselt käivitataval, elektriliselt operee...
PNEUMOAUTOMAATIKA Eksamiküsimused 1. Pneumoautomaatika kasutusealad kasutatakse pneumo pihusteid,pressid, suruhaamreid, pidureid, pneumovõrgud, erinevat sorti pumbad,mootorid, pneuo post, pneumo püstolid. 2. Pneumoautomaatika süsteemide eelised, puudused Plussid Miinused Kättesaadavus: Õhku leidub maakeral igal Õhu ettevalmistus: pool, seega on suruõhu saamine võimalik Kasutatav suruõhk peab olema puhas ja kuiv. kõikjal. Vastasel korral põhjustab ta suruõhuseadmete kulumist ja rikkeid. See eeldab heade suruõhu ettevalmistusseadmete (filtrid, kuivatid, jne) kasutamist. Transporditavus: ...
Niisiis sai netist leitud väheke eestikeeleset tõlget turbode kohta. Teema on eestikeelseks tõlgitud sealsete inimeste poolt. Turbolaaduri ajalugu Esimese väljalaskegaasidel põhineva turbolaaduri töötles välja Sveitslane Dr. Alfred J. Buchi aastatel 1909-1912, aastaid enne seda, kui Garrett'i toodangud ilmusid turbolaadurite ,,pilti". Dr. Buchi oli ,,Sulzer Brothers Research Deparment'i" peainsener ning 1915. aastal pakkus välja esimese turbolaadimisega diiselmootori prototüübi. Sellegipoolest ei võitnud geeniuse ideed tol ajal poolehoidu, kui siis minimaalset. ,,General Electric" alustas turbolaadurite arendamist 1910'nendate lõpus. 1920. aastal sooritas ,,LePere" biplaan, mis oli varustatud Liberty mootori ja General Electric'u turbolaaduriga, uue kõrgusrekordi. Selleks kõrguseks oli 33,114 jalga ehk 10092m. Turbolaadureid kasutati vähesel määral Esimese maailmasõja lennukitel, aga nende suurem arendamine ilmnes 1930'nendatel j...
Töö vahentid Kompressor pneumo jaoti 2/3 kinnine Voolu klapp Kaks rõhu kella Ühe poolene silinder Ühentus on kompressor selle taha on ühentadud pneuma jaotisse selle külge on pandus rõhu kell sealt edasi voolu klappi voolu klapist teisse rõhu kella ja sealt silindri silinder peab välja liikuma 4 s 5/2-õhu juhtimisega ja tagastus vedruga Õhuline loogiline element Kaks õhu jautit nuppuga Selleks et mõlemad käed oleks kinni Kolb peab liikuma võimalikult kiiresti edasi ja aeglaselt tagasi Kiir välja laske klapp Voolu klapp Kolm suru nuppu Välja laheb kas ühete või teist või koos Silindri kolb peab olema väljas täielikult ja siis peab olema nupp see muidu ei liiku Väla liikuv silindri kiirus peab olema võimalik rekullida Kahe poolse toimega silinder Voolu klapp Jaoti rullikuga VÕI ja JA element
Tartu Kutsehariduskeskus Autoremondi osakond Indrek Jõgi Turbo ISESEISEV TÖÖ PNEUMAATIKAST Juhendaja: Paul Kütimaa Tartu 2010 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Rõhk- rõhu reguleerimine....................................................................................................6 Blowoff valve ......................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 8 Sissejuhatus Iseseisva töö eesmärgiks on teostada pneumaatika hüdrau...
Automaalri tööde käigus kasutatavate tööriistade ja seadmete hooldus ning korrashoid Automaalri töös puutume kokku paljude kemikaalidega, mis on tervisele ohtlikud, näiteks lahustid, kõvendid, polüesterpahtlid jne. Isikukaitsevahendid. Automaalri kõige olulisemad kaitsevahendid on hingamiseelundite kaitsevahendid, mis kaitsevad bronhe, hingamistoru ja kopse nii kahjuliku tolmu, pritsmete kui ka lahustiauru eest. Hingamiskaitsevahendeid nimetatakse respiraatoriteks. Respiraatoreid on kahte tüüpi tolmu- ja värvimisrespiraatorid. Tolmurespiraatorid on ühekordse kasutusega, mis tähendab, tolmurespiraatorid tuleb iga päev või vajadusel ka mitu korda päevas välja vahetada. Värvimisrespiraatoreid on kahte tüüpi ühekordsed ja vahetatavate filtritega. Pahtlilabidad. Neid tööriistu kasutatakse pahtli pinnale kandmiseks. Pahtlilabidaid valmistatakse erineva suuruse ja kujuga ning erinevatest materjalidest. Peamised on: terasest-, plas...
Pneumaatika töö 1. Ühikud Parameeter Mõõtühik Nimetus Märkus Pikkus m Mass kg Aeg s Temperatuur K Kelvin Ainehulk Mol Valgustihedus Cd Jõud N newton Kg*m/s2 Rõhk Pa pascal N/m2 Energia, töö J dzaul N*m Võimsus W vatt J/s Elektriline potensiaal/pinge V volt W/A 2. Pneumaatika eelised Kättesaadavus Transporditavus (suured kaugused) Akumuleerimise võimalus (kokkusurutav) Ajamite konstrukt...
Kliimaseaded Soojustehnika põhimõisted Suhteline õhuniiskus Soe õhk seob endaga rohkem niiskust kui külm õhk. Temperatuuri mille juures õhus sisalduv veeaur kondenseeruma hakkab kastepunktis on suhteline õhuniiskus 100%. Inimesele soodsaim õhuniiskus on 40-60%. Üle 70% tunneb inimene ennast ebamugavalt. Rõhk Rõhk on pinnaühikule risti mõjuv jõud. Rõhu ühik on 1 bar = 100 kilo paskalit. Baromeetriline Õhurõhk on maakera ümbritsevast õhu kaalust tingitud rõhk. Keskmine õhurõhk on 1.01325 bari. Temperatuur 0 Kelvinit = - 273o C Soojushulk Soojushulk iseloomustab molekulide soojusliikumise energia kandumist ühelt kehalt teisele. Soojushulk sõltub liikuvate molekulide arvust mis omakorda on võrdeline aine massiga e. kogusega. Soojushulga mõõtühik on: dzaul J Sageli kasutatakse ühikut kalor. 1 kalor on soojushulk, mis kulub 1 kilogrammi vee soojendamiseks 1o võrra. Soojuse levik Soojuslevib loomulikul teel ...
Toomas Tamre 23AR 09.06.08 ÕHK PIDURID Sissejuhatus Suruõhuga töötava Õhupiduri süsteem on natuke teistsugune pidurdus süsteem, seda kasutatakse enamasti rekadel ja see koosneb tavalisest pidurikettast või trummlist. Hüdraulilise vedeliku asemel kasutatakse selles süsteemis suruõhku. Enamustes rekades kasutatakse trummel piduriga süsteemi. Suruõhuga pidurid töötavad nii, et nad võtavad atmosfäärist õhku, suruvad selle kompressoris kokku ja hoiavad sead kõrg rõhu konteinerites umbes 120 PSI rõhu all mis on umbes 8.27 Bari. Kui on vaja pidurdada , siis juhitakse suruõhku kambrist õhk pidurites olevate silindriteni mis seejärel liigutab pidurite riistvara ( klotse ), et aeglustada või peadata sõiduk. Ehitus ja Tööpõhimõte Suruõhuga töötavad õhkpiduri süsteem on jagatud kahte osase: varustaja süsteem ja juht süsteem. Varustaja süsteem tootab õhku ja varustab...
PNEUMAATIKA ALUSED Koostas: Rein Uulma Sisukord 1 Pneumaatika ajalugu ja kasutatavad ühikud............................................................................ 2 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu............................................................................................. 2 1.2 Suruõhu omadused ........................................................................................................... 2 1.3 Füüsikalised alused .......................................................................................................... 3 1.4 Õhu kokkusurutavus......................................................................................................... 6 1.5 Õhu ruumala sõltuvus temperatuurist .............................................................................. 7 2 Suruõhu saamine ............................................................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Automaaler Raul Uus Töökoja seadmed Iseseisevtöö Juhendaja Tauris Vijar Tartu 2012 Värvikambrid, ettevalmistuse töökohad, värvisegamisruumid, värvi kuivatuskamber Blowtherm värvikamber "CRAM SPEED" : standard sisemõõdud 4 x 8 x 2,7m või 4,5 x 8 x 3,0m; neljaosaline autouks sisseehitatud maalriuksega, eraldi maalriuks küljel; galvaniseeritud täisrestpõrand metallsokliga 530 mm, kandevõimega 1000kg/ratas; valgustid ülal servades 30 kraadise nurga all ja nurkades kokku 2100W. Lisavarustusena läbisõidetav variant, valgustid seinapaneelides, ...
Meditsiiniliste jäätmete käitlus Jäätmed jagunevad: TAVAJÄÄTMED OHTLIKUD JÄÄTMED MEDITSIINILISED JÄÄTMED ERIKÄITLUST VAJAVAD MED. JÄÄTMED o Vere, vereproduktide, muude kehavedelike, ekskreetide ja sekreetidega küllastunud materjalid o Teravad ja torkivad jäätmed o Patoloogilised jäätmed NB ! Meditsiiniliste jäätmete hulka ei loeta fotojäätmeid, ravimijäätmeid, kemikaalide jäätmeid, elavhõbedajäätmeid, radioaktiivseid ja tsütostaatiliste ravimite jäätmeid. 4 Etappi jäätmete käitluses Sorteerimine Erikäitlust vajavad med. jäätmed kogutakse eraldi Jäätmete kahjustamine Ladustamine Nakkusohtlikud jäätmed Seadmed jäätmete kahjustamiseks Põletusseade Autoklaav aurugeneraator, kompressor külmkamber Kasutatud allikad: Jäätmeseadus TÜ Kliinikumi jäätmekäitluseeskiri (PKL89) TÜ Kliinikumi meditsiiniliste jäätmete erikäitlemise juhend ...
Õhkpidurid Koostaja :Sten Jürgenson Juhendaja :Kalmer Puul Jõhvi 2013 Õhkpiduriseade võib olla üheharuline või kah eharuline. Üheharuline piduriseade Pidurdamiseks vajalik suruõhk liigub rataste pidurimehhanismideni üht (dubleerimata) torustikku pidi. Lekke korral sõidukit sõidupiduriga pidurdada ei saa. Seetõttuseda süsteemi tänapäeval veokitel enam ei kasutata. Kaheharuline piduriseade Enne EBS kasutuselevõttu oli Euroopa Liidus standardiseeritud ja kasutusel kaheharuline piduriseade, kus esi- ja tagasilla pidurid käitatakse eri harudest pärit suruõhu abil. Ühe haru rikke korral peab tööle jääma haru, millega pidurdatakse vähemalt 2 ratast. Õhkpiduri tööpõhimõte Kompressor (1) täidab õhupaagi (2) suruõhuga. Paagis oleva suruõhu abil tekitatakse veoki aeglustamiseks vajalik pidurdusjõu d. Sõidukijuht reguleerib pidurdamise tõhusust jalgpidurikraani (3) pedaalile vajutades. Pidurikraani...
Soojuspump Mis on soojuspump? Soojuspump on seadeldis, mis kannab soojusenergiat ühest ruumipunktist teise. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Milleks kasutatakse? Keskkonna jahutamiseks (nt. külmik, kliimaseade) Keskkonna soojendamiseks (nt. põrandaküte) Ajalugu 1748 kunstlik külmkapp; 1834 töötav külmkapp; 1852 soojuspumba teooria; 1855-57 esimene soojuspump; 1940 esimene maasoojuspump. Kuidas töötab? Click to edit Master text styles Second level ...
Peaülekanne suurendab pöördemomenti. Diferentsiaal võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega, mis on vajalik auto liikumisel pööretel ja ebatasasel teel. Diferentsiaal on tavaliselt kokku ehitatud peaülekandega. Veovõllid kannavad pöörlemise diferentsiaalilt vedavatele ratastele. Juhtimisseadmed Rool pidurid seisupidur sõidupidur ketaspidur trummelpidur Rool: 1.Muudetakse auto liikumissuunda 2.Jaguneb mehhanismideks ja ajamiteks Roolimehhanism: 1.Algab roolirattaga 2.Lõpeb reduktoriga Rooliajam: 1. Koosneb ajami varrastest 2. Asuvad esisilla küljes Pidurid: Ülesandeks auto kiiruse vähendamine ja paigalhoidmine 1.Sõidupidur 2.Seisupidur Ajamid: Ülesanne käivitada rataste pidurimehhanisme 1.Mehaaniline- varras, tross - hoob ...
Sisukord auto hoolduse põhimõtted Regulaarse hoolduse vajalikkus Autode tööiga, seda mõjutavad tegurid Autode garantii ja seda mõjutavad tegurid Töökojaseadmed, nende kasutamine, ohutustehnika Töökohad, stendid Tähtsamate sõlmede ja süsteemide üldtööpõhimõtted Kanalid Kraanad talid (telfrid) garaažitõstukid hüdropressid määrdepritsid kompressorid õlivahetusseadmed heitgaaside ärastusseadmed rehvide montaažipingid rataste tasakaalustamispingid rattasuunangustendid diagnostika seadmed auto pesu HOOLDUSE PÕHIMÕTETEST Auto koosneb paljudest sõlmedest. Sõidutingimustest sõltuvalt mõjuvad autole mitmesugused jõud. Seepärast on tarvilik ka oma abimees aeg-ajalt üle vaadata. Ideaalne oleks seda teha muidugi lausa iga päev. Aga kuidas oleks optimaalne? ASSYST HOOLDUSSÜSTEEM Nimetatud süsteem on TELLIGENT süsteemi lihtsustatud variant, mida paigaldatakse sõiduautodele ja ka t...
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Pneumaatilised ja hüdraulilised lahendused minu autol Iseseisev töö Juhendaja: Tartu 2012 Pneumaatika on rakendusteadus, mis tegeleb gaaside mehaaniliste omadustega ning nende rakendamisega. See käsitleb surugaasi kasutamist ning sellel põhinevaid mehhanisme, masinaid ja automaatjuhtimissüsteeme. Pneumaatilised lahendused minu auto juures: · Konditsioneer jahutuse funktsioonis hakkab kompressor imema jahedat hõredat gaasi ning surub selle kokku, andes tulemuseks kõrge rõhu ja temperatuuriga gaasi, mis suunatakse soojusvahetisse, kus see kondenseerub vedelikuks. Kapillaartorudes olev vedelik liigub tagasi siseosasse, kus see absorbeerib salongiõhu soojust ning aurustub selle tagajärjel gaasiks. Mis uuesti ...
Kliimaseadmed 1. Kliimaseadmega autodes hoitakse temperatuuri inimesele sobivas vahemikus suvel umbes 20-22 C. Õhu jahutudes tema tihedus suureneb, ta mahutab üha vähem veeauru ja küllastumisel ülearuseks muutunud aur kondenseerub veepiiskadena. Kliimaseadme aurusti (külma soojusvahetus radiaatori) pinnale. Õhk auto siseruumis muutub kuivemaks ja inimesed tunnevad ennast mugavamalt. Aurustile kondenseerunud vesi juhitakse vooliku kaudu auto alla, mida rohkem õhku jahutatakse seda rohkem tekib auto alla vett. 2. Auto kliimaseadmet läbivat õhku puhastatakse paber või aktiivsöe filtritega. Õhu jahtudes kondenseerub osa temas leiduvast veeaurust aurusti külmale pinnale, tekkivad veepiisad seovad endaga õhus leiduvaid tolmu kübemeid ja viivad need alla valgudes endaga kaasa autoalla. Nii toimib kliimaseadmes õhku jahutav aurusti ka ühtlasi ka vesifiltrina. Kliimaseadmest on ka palju abi ka õietolmu allergiku...
SOOJUSPUMBAD 1. Mida tähendab soojuse ülekanne ning kuidas tead nimetatakse? Soojuse ülekandmine tähendab soojuse kandmine madalama temperatuuriga kehalt kõrgema temperatuuriga kehale. Soojuse tranfsormatsiooniks 2. Mis on külmutusagents? Aine abil kantakse soojust üle 3. Milleks kasutatakse soojuspumpa? Soojuspumpa kasuta ruumide ning sooja tarbevee kütmiseks 4. Mis on soojuspump? Lisakütmis võimalus 5. Mis osadest koosneb soojuspump? Aurusti, kompressor, kondensaator ja paisuventiil 6. Mis rõhud on soojuspumba erinevatel osatel? Aurustis on kõige madalam rõhk ja kondensaatoris on kõige kõrgem 7. Mis toimub aurustis? Külmutusaegnts kogub endasse välisõhust tuleva soojuse, ning aurustub 8. Mis toimub kompressoris? Kompressor surub aurustunud külmutsagentsi aru rõhu alla millest tulenevalt kuumeneb külmutusagents vähemalt 100 kraadini 9. Mis toimub kondensaatoris? ...
Kehtna MTK Remonditööde planeerimine Kursuse projekt Koostas: Siim Jaansoo MH-41 Kehtna 2006 Masinate tehnilise teenindamise korraldus Sissejuhatuseks... Masinate tehnilise teenindamise eesmärgiks on pikendada masinate tööiga ja töökindlust.Masinate tehnilise teenindamise tähtsus on väga kõrge, sest meil ei ole vaja, et masin kui tööriist meid alt veab kõige tähtsamal ajal. Sellepärast ongi tähtis et tehnilise teenindamise operatsioonid oleks teostatud õigeaegselt. Tänapäeval tootmine areneb selle suunas, et masinad oleks nii töökindlad ja ei vajaks tehnilist teenindamist. 1.Lähteandmed Masina park: Audi 80 B4 väljalaske aasta 1992a. Läbisõit 200000km. Tehnoseisund: Tehniliselt on auto korras. Koormus: igapäevane kasutus linnas ja aegajalt pikemad sõidud. Aastane läbisõit umbes 30000km. 2.Tehnilise teenindamise süsteem Auto on aasta ringselt väljas, ...
Kompressorid Suruõhu abil käitatakse pneumotööriistu ja -seadmeid, edastatakse mõnd materjali ja postisaadetisi torude kaudu, juhitakse aparaate ja masinaid, käitatakse pidureid ning pihustatakse vedelikke (värvi, kütust). Suruõhku toodavad kompressorid. Kompressor on masina algrõhust vähemalt kaks korda suurema rõhuga surugaasi saamiseks. Levinumad kompressoritüübid: 1) Tigukompressor - gaas komprimeeritakse tigupaariga. 2) Membraankompressor kolb surub kokku membraani. Selleks ei ole vaja õli ning samuti ei tekita see müra, mistõttu kasutatakse just seda laadi kompressoreid meditsiinis ja toiduainetööstuses. Membraankompressori suureks miinuseks on kõrge hind. 3) Jugakompressor - töötab jugapumba põhimõttel: gaasi komprimeerib gaasijoa kineetiline energia. 4) Kolbkompressor - Gaasi surub kokku suletud ruumis (silindris) liikuv kolb. 5) Rotatsioo...
Sissejuhatuseks Soojusmasinad on masinad, mille ülesandeks on muuta soojusenergia mehaaniliseks tööks. Tänapäeval võib neid kohata kõikjal meie ümber ning igas eluvaldkonnas: tööstuses, põllumajanduses ja transpordis. Nad teevad inimeste eest ära palju tööd ja nad hoiavad kokku meie aega. Samuti teevad soojusmasinad ära palju rohkem tööd kui ükski inimene seda suudaks. Energiat saadakse põhiliselt kivisöe, nafta ja gaasi põletamisel. Umbes 90% maailma energiatoodangust saadakse sellel teel. Kütuse siseenergia muutmine mehaaniliseks energiaks on tänapäeval üks masinate põhilisi ülesandeid. Mehaanilist energiat võib aga kasutada mitmetel teistel eesmärkidel, näiteks muudetakse seda elektrienergiaks elektrijaamades, kus kasutatakse kütust näiteks turbiinide ringiajamiseks. Soojusmasinad on tähtsal kohal meie ühiskonnas. Aja möödudes on see tähtsus kasvanud. Tänapäeval oleks raske e...
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Maamajanduse mehhaniseerimine Siim Jaansoo AUTODE REMONDI- JA HOOLDEKOJA PLANEERIMINE Lõputöö Juhendaja: Ants Siitan 2007 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. HOOLDE-JA REMONDIKOJA ÜLDPLANEERING..........................................................4 1.1 Asukoha ja suuruse valik.................................................................................................4 1.2 Plaanitava tegevuse visioon.................................
Õhk-vesi soojuspump Referaat 2011 Õhk-vesi soojuspump Õhk-vesi soojuspump on tänapäeval üks enim edasi arenenud küttetehnoloogia, kus ei toimu energia tootmist vaid selle pumpamine. Õhk-vesi tüüpi seadmeks nimetatakse seadet, mis võtab soojuse õhust ja annab soojuse veele. . Teatatud välisõhutemperatuuride juures õhk-vesi soospumpade kasutegur (COP ) ulatub kuni 4,5-ni ehk teiste sõnadega 1-st kilovatist elektrist toodab 4,5 kilovatti soojusenergiat ja kannab selle üle veele. Kuna külmadel aegadel õhk- vesi soojuspumpade kasutegur langeb, nii nagu õhk-õhk soojuspumpadelgi, siis aasta keskmiseks kasuteguriks tuleb ca 2,5-3. Suuremat kasutegurit saavutab õhk-vesi soojuspump, kui on tegemist põrandaküttega, ehk mida väiksem küttevedeliku tempearatuur, seda kõrgem on kasutegur. Õhk-vesi soojuspumbal on palju eeliseid 1. Õhk-vesi soojuspump on väga mugav...
SOOJUSTEHNIKA Soojustehnika mõisted. Soojustehnika on rakendusteadus, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi. Samal ajal on ta ka tehnikaharu, mis tegeleb nende nähtuste rakendamisega praktikas. Soojustehnika teoreetilised alused rajanevad järgmistel erialustel: 1. Termodünaamika 2. Soojuslevi e. Soojusülekanne (soojusvahetus) 3. Soojusmootorite teooria 4. Soojusjõu seaduste teooria Soojustehnika hõlmab veel soojuse tootmist, soojusenergeetikat, soojuse vahetut kasutamist tööstuses ja olmes. Soojust toodetakse nüüdisajal erinevat tüüpi kolletes, edasi põlemiskambrites ja ntx. Sisepõlemismootorite turbiinides ja seda soojust saadakse kütuste keemilisest energiast. Vähemal määral toodetakse soojust tuuma-, päikese- ja elektrienergiast. Tööstuses tarbivad soojust eelkõigge mitmesugused tööstusahjud, kuivatid ja väga erinevat tüüpi soojusvahendid. Olmes aga tarvitatakse soojust peamiselt kütteks. Soojust transpor...
Essee Termodünaamika 2. printsiip Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Tal on hulk omavahel sarnaseid sõnastusi. Clausisuse sõnastus: Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Teiste sõnadega, tähendab see, et igal asjal on kalduvus levida. Lokaalselt on korrapäratusest energiavarustuse abil võimalik taastada korrapärasus, kuid probleem seisneb selles, et kusagil süsteemis esineb alati korrapäratuse kasv. Clausiuse sõnastus (teine variant): Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. Thomsoni (lord Kelvini) sõnastus: Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsev...
Ülelaadimine "There's no replacement for displacement" ehk "Töömahule asendajat pole" on lause, mis on USA autodega tegelejate hulgas au sees, kuid mida meeldib kahtluse alla seada neil, kes eelistavad "arenenuma" tehnoloogiaga mootoreid, eelkõige väikseid võimsaid turbomootoreid. Ja tõepoolest nagu siinsetelgi lehekülgedel varem mainitud, on mootor eelkõige õhupump ja ülelaadimine on tõhus viis mootori tarbitava õhu ja kütusehulga ning ühtlasi väände ja võimsuse kasvatamiseks. Ülelaadimisviisidest tõhusaim on turbo üks paljukasutatud näiteid selle tehnoloogia võimalustest on 80ndate keskpaiga F1 autod, mis ajasõiduseades said oma 1,5 liitristest turbomootoritest kätte 12001400 hobujõudu see on ligi 900 hobujõudu liitrist. Selline erivõimsus on võrreldav 500 CID / 7000+ hj Top Fuel dragsteritega ja F1 mootorid pidasid kvalifikatsiooniseades va...
Auto ülevaade: VW Scirocco Reeglina kõik autofännid teavad, et Golf GTI on hea auto. Kujutage nüüd ette autot, mis sõidab veidi paremini, näeb palju parem välja ja maksab napilt rohkem. Mugavus Jäik kere, adaptiivne vedrustus ja madalapõhjalised istmed tähendavad, et sõit Sciroccoga ei tundu väga turbulentne. Istmete paigutus on hea, kuid pikematel reisjatel võib taga istudes veidi kitsas olla, kuna lagi on madalam kui Golfil. Sõites on kuulda ka mõõdukat tuulekohinat ja rehvimüra, eriti veel valikulise klaasist panoraamkatusega. Jõudlus Scirocco mudelivalikus on 1.4l TSI, kaks kaheliitrist turboga neljasilindrilist 197-hobujõulist (nagu Golf GTI-l) ja 260-hobujõulist (R-mudelil) mootorit, lisaks veel kaheliitrine turbodiisel. 197-hobuseline 2.0T mootor võib olla pealtnäha sama kui Golf GTI-l, kuid väändemomendi tõus on tunda madalamatel pööretel mis tekitab tunde, et konkreetne isend on kiirem (kuigi mõlemad kiirendavad 0-100km/h 7...
Esitlus soojuspumbad Tallinn 2013 Sissejuhatus 1. soojuspumba töö põhimõte 2. soojuspumpadest üldiselt 3. soojuspumpade lühiiseloomustus 4. õhk-õhk soojuspumbad 4.1 õhk-vesi soojuspumbad 5. maasoojuspump 6. kokkuvõte 7.kasutatud kirjandus Sissejuhatus Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks meid ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu kui maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu tavaline külmkapp - ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojusallikast soojuspumpa. Keskkonnasoojus soojendab soojuspumba aurustis külmaainet, mis aurustub. Kompressor s...
Laboratoorne töö Nr 5 Kliimaseade Õppeaines: Lisa- ja mugavusseadmed Transporditeaduskond Õpperühm: AT52a Üliõpilased: Demos Pulk Andres Vaabla Rain Rosenblatt Juhendaja: Marko Jets Tallinn 2013 Töö eesmärk: Tutvuda mugavusseadme ehitusega. Töö ülesanne: Selgitada antud seadme otstarve ning ehitus ja tööpõhimõte. Töö kirjeldus: Võimalikud vaadeldavad punktid: 1. Kliimaseadme konditsioneeri ehitus. 2. Kliimaseadme tööpõhimõte. Kliimaseadme tööpõhimõte Külmaringius Külmaringluse eri osad on omavahel ühendatud torudega ja moodustavad suletud süsteemi. Süsteemis ringleb külmaaine, mida pumpab kompressor. Külmaringius ja...
Jäävusseadused mehaanikas 1.Kirjelda raketi liikumist-millist füüsika seadust siin kasutatakse. Rakett hakkab liikuma kui ühest spetsiaalsest avast paisatakse suure kiirusega välja kütuse põlemisel tekivad gaasid. Enne starti on paigal seisva raketi ja selle kütuse impulss null.Kui nüüd kütuse põlemisel tekivad gaasid liiguvad ühes suunas siis rakett hakkab ise vastassuunnas liikuma. Impulsi jäävuse seaduse alusel võime väita et impulss enne gaaside väljumist on võrdne impulsiga pärast gaaside väljumist. 2.Kirjuta raketi kiiruse valem ja selgita millest see oleneb. Vr= -mk/mr ×vk Raketi kiirus oleneb kütuse ja raketi massi suhtest ja sellest kui kiiresti gaasid välja pääsevad. 3.Milliste loetletud näidete puhul on füüsika tähenduses tegemist tööga:a)füüsikaülesannete lahendamine,b) sangpommi käeshoidmine,c)puu otsa ronimine,d)vibu vinnastamine.Selgita töö tingimus. c ja d Tingimused: 1) keha liigub 2) kehal...
Pneumaatika alused Arno Lill 2015 - 2018 Sissejuhatus Pneumaatika on õpetus suruõhu kasutamisest mehhaanilise töö tegemiseks. Suruõhku saadakse atmosfääriõhu kokkusurumisel ehk komprimeerimisel. Suruõhku saab kasutada mitmel viisil: seadmete (veoki piduriseade, pneumomootor, tööriist, orel) käitamiseks torutranspordis (jahu, raha poe kassast, värv maalritöödel jms) erinevate protsesside teostamiseks (näit kuivatus) Tavapärased suruõhuseadmed töötavad enamasti ülerõhul 6 bar st seitsmekordsel atmosfäärirõhul. Madalrõhuseadmete töörõhk on 2 2,5 bar. Kõrgrõhuseadmetes, kus on tarvis saada suuremaid jõudusid, kasutatakse rõhku kuni 18 bar (erandina ka 40 bar). Sissejuhatus Kõik suruõhusüsteemid koosnevad järgmistest osadest: suruõhu tootmine suruõhu ettevalmistamine suruõhu jaotamine suruõhu kasutamine täiturseadmete abil Suruõhuseadmed on suhteliselt lihtsa ehituseg...
Soojusmasin, sisepõlemismootor, auruturbiin ja külmik Soojusmasin Soojusmasin muundab soojushulga mehaaniliseks tööks. esimeseks soojusmasinaks aurumasin kasutati kaevandustest vee väljapumpamiseks ja õhutamiseks (17. saj) hiljem kasutati ka jõumasinana transpordis, auruvedurites ja aurulaevades Tööpõhimõte Koosneb alati kolmest põhiosast: soojendi, töötav keha ja jahuti Töötavale kehale, milleks on tavaliselt gaas, antakse soojendist soojushulk Q1. Gaas teeb paisudes mehaanilist tööd A. Pideva töö tegemiseks peab töötava keha olek taastuma teatava aja jooksul, milleks tuleb soojendist saadud soojushulgast anda osaQ2 jahutile. Jahu- tiks on ümbritsev keskkond. Tsükkli lõpuks on gaas jälle tavaolekus ja siseenergia muut 0 Termodünaamika esimese seaduse kohaselt on mehaaniline töö gaasi paisumisel A = Q1 Q2 Soojusmasina kasutegur on mehaanilise töö ja soojendi...
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika Instituut Soojuspumbad Õppeaine kood: MSJ0120 Õppejõud: Andrei Dedov Sissejuhatus ...Energia hinna tõus ja kliimamuutus panevad inimesi otsima alternatiivseid küttelahendusi... Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud soojusenergiat. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 2 Soojustransformaatorid Termodünaamika teise seaduse Clauciuse sõnastus: Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandmine külmemalt kehalt kuumemale. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 3 Soojustransformaatorid Soojustransformaatorid Soojuspumbad Külmutus- (jahutus) seadmed Soojuspump-kü...
Energia kursuse I töö kordamisküsimused 1. Nimetada termodünaamika I ja II seadus I Energia ja mass on üks ja seesama asi II Soojus ei saa minna iseeneslikult külmemalt kehalt soojale. 2. Nimetada erinevad energia liigid ning tuua iga liigi kohta 1 näide, kus seda leida. 1) Tuuma/termotuumaenergia 2) Mehaanilineenergia (valguse/hüdro/tuule) 3) Elektrienergia 4) Keemilineenergia(põlevkivi (peidus keemilistes sidemetus)) 5) Kiirgusenergia (päikesepaneelid) 6) Gravitatsioonienergia 7) Ionisatsioonienergia 3. Temperatuuri füüsikaline sisu. Molekulide võnkumise kiiruse näit ehk kineetiline energia. Mida madalam temp. Seda vähem molekulid liiguvad. 4. Kuidas (mil moel) liigub energia soojemalt kehalt külmemale üle. Protsessi kirjeldamine. (füüsiliselt või infrapunakiirgusena) 5. Absoluutne temperatuuri skaala. Kuidas see saadi? Temperatuur, mida loetakse absoluutsest nullpunktist. ...
Väntvõll, kepsud ja kolvid Käesolevas loos on vaatluse all mootori väntmehhanismi osad, mille ülesandeks on põlevate gaaside rõhu muutmine pöörlemiseks. Nagu allpool selgub, on sarnaselt plokiga ka nende osade puhul määravaks nende tugevus. Alustades altpoolt on esimene komponent väntvõll. Sellest, miks väntvõll peab tugev olema, annab ehk ettekujutuse see, et näiteks Hemi kolbkolvisõrmkeps kaaluvad kokku 1,5 kuni 2 kilo ja selliseid asju on väntvõllil 5000 pöörde juures kaheksa tükki küljes rippumas ja seda ise suunas kiskumas. Ülevalpool peavad kolvid vastu võtma kogu põlemisrõhu ja temperatuuri, millest tulenevalt ei saa neid ka just õhkõrnu teha. Seda eriti nitro ja/või kompressori kasutamise korral. Ja vahest kõige raskemas olukorras on kepsud, kes peavad väntvõlli ja kolbide vahel kuidagi hakkama saama. Nüüd aga siis lähemalt sellest, mida neeb jupid endast k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
