Kommunistlikud riigid *poliitiline süsteem: üheparteisüsteem *majandus: plaanimajandus, eraettevõtted riigistati *kultuurielu: eesti keele kasutuse tahaplaanile surumine NSVL liidrid: *Stalin (suri 1953)- kehv majandus; kollektiviseerumine karmikäeline valitsus; parteidiktaktuur; isikukultus *Beria- hakati normaliseerima suhteid lääneriikidega tema vastu tehti vandenõu ja tema kaela veeretati Stalini aegsed kuriteod *Hurstsov- aeglane majandustõus; kampaanialikkus vägivallapoliitika pehmendamine; tühistas osalised piirangud ühiskonnaelu erinevates valdkondades; kritiseeriti Stalinit *Breznev- majanduse arengu seisak(päästis nafta kõrge hind) tugevnesid tagurlikud poliitilised jõud; karmistati kontrolli ühiskonnas VMN(vastastikuse abistamise nõukogu)-1949 aidata Mokva-meelsetel riikidel majanduskriisist üle saada VLO(varssavi pakt)-1955 aidata üksteist sõjaolukorral *Karotamm-(1944-1950) arvestas Eesti vajadusi; tegeles sõjajärgsetel kee...
Kommunistlikud riigid Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSLV eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. Sotsialismileeri kujunemine Pärast II maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ja sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid väimule kõigepealt Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavia, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvusvabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ja Põhja-Koreal...
Kontrolltöö: Kommunistlikud riigid §22-24A 1. Mõisted: Teine maailm, sotsialismileer, sotsialistlik sõprusühendus, sotsialistliku orientatsiooniga riik, sulaaeg, stagnatsioon, dissidentlus,käsumajandus, metsavendlus. Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Sotsialismileer Moskva kontrolli all olevad riigid. Sotsialistlik sõprusühendus Riigid, kes jäid NSVLle kuulekaks Sotsialistliku orientatsiooniga riik Riigid mis ei kuulunud sõprusühendusse, aga mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Sulaaeg Hrustsovi valitsusaeg. Stagnatsioon Ühiskonna kõikides valdkondades valitsenud seisak. Dissidentlus Teisitimõtlemine, mille eestvedajad olid eelkõige haritlased, kes astusid välja ühiskonnaelu järkjärgulise karmistamise vastu. Käsumajandus Majandus, mida juhitak...
Ajalugu 22. Kommunistlikud riigid Sotsialismileeri kujunemine Pärast Teist maailmasõda kehtestas Nõukogude Liit Punaarmee kontrolli all olevatest Euroopa riikidest järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel nind sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides Rumeenias,Bulgaarias,Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias,Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendati võimu Ida-Saksamaale. ( Saksa Demokraatlik Vabariik, Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea) Rahvademokraatiamaad Moskva kontrolli all olevad riigid, 1950. a võti kasutusele nimetus sotsialismimaad. Vastuoluline sõprusühendus 1948. aastal tekkis konflikt Jugoslaaviaga. Jugoslaavia liidri Josep Broz Tito isepäine käitumine, Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine ja Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika teravdasid Nõukogule Liidu ja Jugoslaavia suhteid äärmusteni. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam sotsialistliku ...
Kommunistlikud riigid Sotsialismileeri kujunemine Pärast II MS kehtestas NL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel aidati kommunistid võimule algul Ida-Euroopa riikides: Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendati mõju Ida- Saksamaale, Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja- Vietnamile ning Põhja- Koreale. Esialgu nimetati Moskva kontrolli all riike rahvademokraatliamaadeks. 1950. aastatel võeti kasutusele nimetus ,,sotsialismimaad". Koos NL-iga moodustasid need riigid sotsialismileeri. 1960. aastatel hakati NL-ile kuulekaid riike kutsuma sotsialistlikuks sõprusühenduseks (NL, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia) NL oli huvitatud oma mõju laiendamisest ka väljaspool sõprusühendust. Paljud vasemad ja mahajäänumad riigid, kes said kaudselt või otseselt Moskva kontrolli all...
22-Kommunistlikud riigid;Teine maailm Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri Nende riikide poliitiline edu ja majandus ühtlustati NSVL eeskujul : kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt SOTSIALISMILEERI KUJUNEMINE Pärast Teist maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk järgult oma ülemvõimu Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike (Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Saksa Demokraatlik Vabariik) rahvademokraatiamaadeks, 1950 aastatel võeti kasutusele nimetus sotsialismi maad VASTUOLULINE ,,SÕPRUSÜHENDUS Kõik sotsialismileeri kuuluvad r...
Kontrolltöö: Kommunistlikud riigid §22-24A 1. Mõisted: Teine maailm, sotsialismileer, sotsialistlik sõprusühendus, sotsialistliku orientatsiooniga riik, sulaaeg, stagnatsioon, dissidentlus,käsumajandus, metsavendlus. Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Sotsialismileer Moskva kontrolli all olevad riigid. Sotsialistlik sõprusühendus Riigid, kes jäid NSVLle kuulekaks Sotsialistliku orientatsiooniga riik Riigid mis ei kuulunud sõprusühendusse, aga mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Sulaaeg Hrustsovi valitsusaeg. Stagnatsioon Ühiskonna kõikides valdkondades valitsenud seisak. Dissidentlus Teisitimõtlemine, mille eestvedajad olid eelkõige haritlased, kes astusid välja ühiskonnaelu järkjärgulise karmistamise vastu. Käsumajandus Majandus, mida juhitak...
Kordamine: kommunistlikud riigid 1. Kommunistlikud riigid 2. Nõukogude Liit ja tema lagunemine a) Sotsialismileeri kujunemine a) Stalini surm ja Beria uus kurss (tv 23/1) (tv 22/1,2) b) Hruštšovi sulaaeg (§ 23/3, tv 23/2,3) b) Sotsialistlike riikide c) Stagnatsiooni kujunemine Brežnevi ajal (§ 23/4, tv 23/2,3) ühisjooned (tv 22/3) d) Dissidentlus (§ 23/5) c) Sotsialistlike riikide koostöö e) Gorbatšovi perestroika eesmärk ja suuremad muudatused (tv 28/1,2) (tv 22/4) f) Augustiputš ja Nõukogude Liidu lagunemine (§ 28/5, tv 28/4,5) 3. Idabloki lagunemine 4. Eesti NSV a) Kommunismi a) Valitsemine ja EKP juhtide tegevus (tv 24/1,2 ja lk. 35./2.ül.) kokkuvarisemise põhjused (tv b) Vastupanu vormid (tv 24/3) 28a/1) c) Side läänega (...
Kordamine: kommunistlikud riigid 1. Kommunistlikud riigid 2. Nõukogude Liit ja tema lagunemine a) Sotsialismileeri kujunemine: a) Stalini surm ja Beria uus kurss: Breria asus taastama ja parandama suhteid lääneriikidega. Kommunismi mõjuvõimu laienemise Soovitas Saksa DV-l loobud sotsialistlikust kursist. Hakkas liiduvabariikides edutama rahvuskaadrit tulemuseks oli sotsialismileeri kujunemine. (kohaliku rahvuse esindajaid edutati juhtivatele kohtadele).Leevendas vägivallapoliitikat. Karistusaluseid Moskva toel aidati kommunistid võimule vabastati vangilaagritest.Beria populaarsus tõusis – see ohustas konkurente. Organiseeriti Beria-vastane algul Ida-Euroopa riikides: Hiljem laiendati vandenõu, teda süüdistati riigivastases tegevuses ning kõigis Stalini-aegsetes kuritegudes. Beria hukati mõju Ida- ...
VIII. KOMMUNISTLIKUD RIIGID PÄRAST II MAAILMASÕDA (NSV LIIDU ja HIINA RV näitel): 1. NSV LIIT 1945.-1985.a.: 1.1. NSV Liit J.Stalini valitsusajal (1945.a.-1953.a.): · Majandus: II maailmasõda oli NSV Liidu majanduse täielikult ruineerinud. Sõja ajal hukkus 20- 30 miljonit inimest. Riigi läänepiirkondades oli sõjategevuse tulemusena hävitatud kümneid tuhandeid ettevõtteid, seetõttu oli kasvanud riigi idapiirkondade majanduslik osakaal. Stalini eesmärgiks sai sõjajärgsetel aastatel riigi tööstuse kiire taastamine eelisarendades rasketööstust; põhjuseks alanud külm sõja ja võidurelvastumine lääneriikidega). Riik tegi suuri kulutusi tuumarelva väljatöötamiseks ning armee (8-9 miljonit meest) moderniseerimiseks ning ülalpidamiseks elanike heaolu arvelt; valitses suur korterikriis. Teataval määral aitas tootmise taastamisele kaasa ka NSV Liidu, kui võitjariigi staatus, sest kaotajatelt saadi reparatsioonidena mi...
22. Kommunistlikud riigid. Teine maailm. 23. Nõukogude Liit. 24. Eesti NSV. 24a. Eesti NSV kultuurielu põhijooni. 1. Mida tähendas sõna ``rahvademokraatia``? Miks see kasutusele võeti? Moskva kontrolli all olevad riike nimetati rahvademokraatiamaadeks./See võeti kasutusele, et näidata teistele maailma riikidele, et sotsialismimaades tegutsetakse enamiku elanike huvidele vastavalt.Taheti näidata, et nemad on need ,,õiged" demokraatlikud riigid, kes arvestavad elanike tahtega. 2. Mida tähendas sõna ``sotsialismimaad``? Moskva kontrolli all olevaid riike. 3. Miks tekkisid sotsialismileeris erimeelused? Millised riigid eraldusid ülejäänud sotsialismimaadest? Miks? Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei tahtnud olla Moskva kuulekad käsutäitjad, ei lepitud Moskva mudeli juurutamisega ja loodeti üles ehitada ,,inimnäoga sotsialism"./Jugoslaavia eraldus liidri Tito isepäise käitumise tõttu (Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine, Moskvag...
Ajaloo KT 6.Mõisted Sotsialismileer- Sotsialismimaad koos Nõukogude Liitu moodustasid sotsialismileeri. Sotsialistlik sõprusühend-neid riike, kes jäid Nõukogude Liidule kuulekaks hakkas Moskva 1960 aastatel nii nim. VMN-Oluline majandusala koostöö organisatsioon Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. VLO-ida-Euroopa sotsialistlikud riigid moodustasi 1955 aastal lääneriikide sõjalise organisatsiooni. Varssavi Lepingu Organisatsioon. Sulaaeg- Hrustsovi valitsemisaega nimetatakse nii. Stagnatsioon-1970 aasta ilmnes ühiskonnaelu kõigis valdkondades- majanduses, poliitikas, vaimuelus- valitsuse seisak ehk stagnatsioon. Dissidentlus-1960 aasta teisel poolel tekkis nõukogude ühiskonnas vastuseks tagurluse pealetungile teisitimõtlemine ehk dissidentlus. Metsavendlus-1944- 1953 aastal oli see Eesti peamiseks vastupanuvormiks uuele võimule. Suurküüditamine-1949 aasta 26 märtsi alanud operatsiooniga saadeti Eestist Siberisse üle 20 700 inimese. Metsave...
Ptk 22-24a (Kommunistlikud riigid, NSV Liit, Eesti NS, Eesti NSV kultuur). Ülesanded Arutlusteemad: 1. Kuidas mõjutas NSV Liidu majandus Eesti NSV majandust? Nagu NSV Liidus nii oli ka Eesti NSVs plaanimajandus. algas tööstuse jõuline arendamine, suurettevõtete loomine linnastumine võõrtööliste sissevool maal talude kaotamine kolhooside moodustumine (sundkollektiviseerimine) sovhoosid, väikesed individuaalmajapidamised Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati täiesti välja erasektor. Riiki, mida valitses kommunistlik partei, ent seda majanduse taset polnud saavutatud, nimetati sotsialistliku orientatsiooniga riikideks. 2. Mida positiivset ja negatiivset oli nõukogude Eesti kultuuris ja hariduses? 1944 väliseestikultuur, kodueestikultuur 1960. aastatel uus põlvkond, vabamad olud 1970. aastatel pessimism, range kontroll, venestamine enim kannatas kõrgkultuur linnastumine rahvakultuuri säilitamine (laulupeod) Eesti Vabariigi kultuur...
1) Nimeta kommunistlikud riigid Euroopas pärast Teist maailmasõda ja mujal maailmas (sotsialismileer)- Rumeenia, Bulgaaria, Poola, ,Tsehhoslovakkia , Jugoslaavia, Albaania ja Ungari. Hiljem laiendas Nõukogude Liit oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ning Põhja Koreale. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. 2) Miks sotsialismileer polnud ühtne? (Jugoslaavia ja Hiina näide) - Sellepärast, et kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud siiski Moskva kuulekad käsutäitjad. Juba 1948. aastal tekkis Moskval konflikt Jugoslaaviaga. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Terav vastaseis kujunes ka NSV Liidu & Hiina vahel. Vastasseis kujunes relvastatud piirikonfliktiks. Need riigid, kes käitusid Moskvale vastumeelselt jäid Moskva mõjusfääris välja. 3) Kuidas laiendati sotsialismi mujal maailmas? Nõukogude Liit oli...
1. territoriaalsed muutused Saksamaa idapoolsed alad ja osa IdaPreisimaast läksid Poolale ja NSV Liidule, Itaalia pidi loobuma Aafrika kolooniatest, Albaania taasiseseisvus, Ungari ja Bulgaaria suruit tagasi 1938. aasta piiridesse, Rumeena loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades aga alasid juurde Ungarilt, NSV Liit võttis Soomelt olulisi piirkondi, inimesed pidid uute piiride tõttu ümber asuma. 2. raudne eesriie NSV Liidu tegevus liiduriikide poliitiliseks eraldamiseks võõrvõimude eest nt tsensuuri, teabevoolu takistamise jms, külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiku eluvaldkondi; otsest sõjategevuse asemel üritati kehtestada ülemvõimu majanduses, poliitikas jne, Trumani doktriin USA välispoliitika eesmärk vabade rahvaste toetamisega nii sise- kui ka välissurve vastu, Marshalli plaan USA majanduslik ja tehniline abi 17 EU riigile 13mlrd USD väärtuses, Berliini blokaad ...
Kanna kaardile Euroopa riigid, tähista, kommunistlikud riigid, kanna kaardile raudne eesriie. Kommunistlikud riigid: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Raudse eeriide taha jäid: Poola, SaksaDV, Tehhosl, Austria, Ungari, Serbia, Rumeenia, Bulgaaria Külm sõda (1945 1989) Algas 1945 kui USA ning NSVL astusid omavahel vaenujalale. NSVL isoleeris end täielikult muust maailmast. NSVL blokeeris ära kõik maised teed ning lõpuks rajati ka Berliini müür. Raketikriis: kus NSVL jäi vahele stardiplatvormide ehitamisega 1962. Valmistuti Kuuba platvormide lõhkuma mineuks, tuumasõjaks. Siis andis aja NSVL liider tagasikäigu, et lammutab stardiplatvormi ja viib ära raketi. USA ja NSVL vahel paranevad suhted ning 1987 lepitakse, et hävitatakse keskmaa tuumaraketid. 1989 anti Ida-EU kommu. riikidele võimalus valida dem. valitsused ning siis lagunes NSVL 15 vabariigiks, millega lõppes ka külm ...
Ptk 5 Kommunismi kokkuvarisemine Kesk- ja Ida- Euroopas 1. Miks varisesid Kesk-ja Ida-Euroopa kommunistlikud režiimid kokku? Sisuliselt sellepärast, et Nõukogude Liit st Venemaa hakkas vaikselt koost lagunema. Nõukogude majandus käis üha enam alla ning see viis ka idabloki inimeste elujärje languseni, mis tähendas rahulolematust inimestes. Sotsialistlike riikide omavaheline kaubavahetus ei toimunud, tunti puudust erinevatest toodetest ja kaupadest. Nõukogude Liit ei suutnud aidata enam kohalikel kommunistidel võimul püsida ega ka oma riigis olukorda kontrolli all hoida. Kõik kokku kasvatas elanikes trotsi ja nad soovisid muutusi, seda näidati välja rohkete massiliikumistega. Kuna jäik ideoloogiline surve hakkas kaduma, tekkisid poliitilised opositsioonid, kus tõusid esile juhid, kes rahvale meeldisid. Samuti tekkisid erimeelsused kommunistlikes parteides ning tekkisid reformimeelsed jõud. 2. Võrrelge sotsialismi kokkuvarisemist Kesk-ja ...
1. Kuidas kehtestati peale II maailmasõda Ida Euroopa riikides kommunistlikud diktatuurid? Millistes riikides see juhtus? Milliseid maid nimetati rahvademokraatiamaadeks? Miks? (lk 44) Sealt, kus oli läbi käinud Punaarmee, kehtestati diktatuur: Sunniti kehtiv võim taganema ning suruti kommunistlik partei võimule. Seda kõike sõjaväeorganite ning moskva toel. Rahvademokraatiamaadeks nimetati riike, mis olid moskva võimu all. Et jätta võimalikult demokraatlikku muljet. 2. Mis on sotsialismileer? (lk 45) Sotsialismileer on leer, kuhu kuulusid kõik sotsialistlikud riigid. 3. Mis on sotsialistlik sõprusühendus? Millised riigid sinna kuulusid (nimeta ja leia kaardil)? Miks ei kuulunud sinna Jugoslaavia? Kes oli J.B.Tito? (lk 45, 8, 47) Sotsialistlik sõprusühendus on ühendus, kuhu kuulusid kõik sotsialistlikud riigid, mis olid NSVL kuulekad. NSV Liit, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia. Ju...
Tööleht Külm sõda 1940.- 60.aa 1. Miks, kelle vahel, millal algas külm sõda? 1947-1991 - USA ja NSV Liidu ning nende liitlaste sõjaline, poliitiline, majanduslik, ideoloogiline, kultuuriline vastasseis. Stalin soovis kommunismi levitada, lääneriigid aga üritasid kommunismi levikut peatada (nt USA). Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada (kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk- Euroopas, territoriaalsed pretensioonid Türgile, keeldus vägesid Iraagist välja toomast, Berliini blokaad) 2. Millistes valdkondades toimus külm sõda? Võidurelvastumine: tuumarelvastus, tavarelvastus. III maailmasõja oht Majanduslik võistlus: turumajandus vs plaanimajandus EMÜ vs VMN Ideoloogiline võitlus: kommunism vs demokraatia ja kapitalism Konkurents kultuuri- ja spordi vallas 3. M...
1.Iseloomusta lühidalt olukorda pärast II MS-i. Miljoneid sakslasi asutati ümber, üliriikideks said USA ja NSV Liit, Lääne- ja Ida-Euroopa vahele tõmmati nn raudne eesriie. 2.Mis tunnistab NSV Liidu valmistumist konfliktiks lääneriikidega? *Kesk- ja Ida-Euroopas upitati võimule kommunistlikud valitsused. *Kehtima jäi sõjaseisukord. *1946.a algul Stalini kõne Moskvas- Konfliktid on paratamatud. 3.Millised olulised sündmused leidsid aset 1947. aastal? *USA president Harry Truman kuulutas välja vabade rahvaste toetamise doktriini. *USA riigi sekretär Georg Marshall kuulutas välja Euroopa riikide majandusliku ülesehituse plaani. 4.Millist sündmust loetakse külma sõja alguseks? 1948-1949 aastal toimunud Berliini blokaadi. 5.Millised nähtused iseloomustasid külma sõda? *Võidurelvastumine. *Ülekaalu taotlemine Euroopas. *Mõju laiendamine Kolmandas Maailmas. 6.Miks saavutasid Hiina kommunistid kodusõjas võidu? *NSV Liidu toetus. *Agraar...
Vietnami sõda Eellugu (Indohiina soda 1946-1954) Vietnam ja sellega piirnevad lähemad alad kuulusid alates 19. sajandist Prantsusmaa kolooniate hulka. Vietnami kommunistlikud partisanid tõrjusid 1945 teise maailmasõja käigus sisse tunginud jaapanlased välja ja kuulutasid Põhja-Vietnamis välja Vietnami Demokraatliku vabariigi. Prantsusmaa Vietnami DV-d ei tunnustanud. See omakorda viis nende vahel sõjapuhkemiseni (19461954) 1954. aastaks oli Prantsusmaa sõja kaotanud ja Vietnami edasist saatust hakkasid otsustama suurriigid. Vietnami DV-le ei meeldinud riigi jagamine ja nad toetasid kommunistlike partisanide tegevust Lõuna- Vietnamis. Vietnami sõja põhjused Usa kohalolek Lõuna- Vietnamis suurenes peale Indohiina sõda, sest kardeti nö. doominoefekti ehk, et kommunism levib riigist riiki edasi, kui õigel ajal sellele piiri ei pane. 1964. aasta Tokingi lahe intsident, kus väideti, et oldi tulistatud USA sõjalaeva USS Maddox. USA Kongress ...
1. Mis põhjustas Külma sõja puhkemise? 1) Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada. 2) Kahe vastandliku leeri kujunemine pärast IIMS: USA ja lääneriigid - NSVL ja kommunistlikud riigid Külmasõja avaldumisvormid, näidetega 1) võidurelvastumine nt USA termotuumapomm, sõja ajal täiustati kõiki massihävitusrelvade liike 2) vastandlike sõjaliste blokkide moodustamine nt NATO ja VLO 3) propaganda ja luure nt USA luuras kuubal. NL propaganda, et Stalin on parim 4) poliitiline vastasseis Euroopas nt USA ja NSV soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu. 3. Milline oli külma sõja aegse Trumani doktriini sisu? Mis põhjustas selle tekke? Põhjus: Nõukogude liit ähvardas Kreekat ja Türgit ja alustas nõukogustamist Sisu: Kuna USA nägi selles Teise maailmasõja lõpul kujunenud sõjalise ja poliitilise tasakaalu rikkumist, siis lubas president Harry Truman (1945-1953) anda majandusl...
Vietnami sõda Sisukord · Sissejuhatus · Osapooled · Vietnami DV teke · Indo-Hiina sõda · Vietnami sõda · Sõjavastane kriitika · Vietnamiseerimine · Pariisi rahuleping · Sõja lõpupool · Tagajärjed · Orange agent · Sõja kaotuse põhjused · Ronald Reagani arvamus · My Lai veresaun · Ho Chi Minhi rada · Faktid · Sõduritest · Memoriaalid Sissejuhatus · 1959-1973 · Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. · Teisisõnu teine indohiina sõda. Osapooled · Anti-Kommunistlikud väed: · Lõuna Vietnam, USA,Lõuna Korea, Austraalia, Filipiinid, Uus- meremaa, Khmeeride vabariik, Tai, Laose kuningriik · Kommunistlikud väed: · Põhja Vietnam, Viet Kong, Punased Khmeerid, Laos, Hiina, Nõukogude liit, Põhja Korea Vietnami DV teke...
L.I BREŽNEV L.I BREŽNEV 1906-1982 NLKP peasekretär, riigijuht KUIDAS TEDA MEELDE JÄTTA? ★Kulmud LAPSEPÕLV ★19.detsember 1906 ★Ukraina, Dnipropetrovski oblast ★õnn ja edu rinnapiimaga ★1913 kihelkonna kool(2a) ★1915-1923 raske elu gümnaasiumis KARJÄÄRI ALGUS ★Sverdlovski ringkonna Bisertski rajoonis rahvasaadik ★1931-1935 Metallurgiainstituut, direktor BREŽNEV VÕIMUL ★1964-1982 NLKP PS ★Kindlustas võimu sõpradega ★Rahulikud ajad ehk stagnatsioon “Kuidas on võimalik, et niisugusel ajajärgul meie maa ajaloos sattus riiki juhtima kõige nõrgem inimene…” “Punased bojaarid” pt. “Punaste bojaarite kasvupinnas” KIINDUMUS KIITUSTE VASTU ★114 ordenit ja medalit ★Sünnipäevaks NSVL kangelase aunimetused (1966,1976,1978,1981) ★1976, “Tähelepanu! Marssal tuleb!” SÜNNIPÄEVAKS AUNIMETUS "Väljapaistvate teenete eest Kommunistliku Partei ja Nõukogude riigi ees kommunismi ehitamisel, riigi kaitsevõime kindlustamisel ja suurte teenete eest v...
AJALUGU KT nr 2 1. Olukord pärast sõda, USA,Saksamaa. USA liitus sõjaga lõpus, aga oli terve sõja aja atandile varustust müünud ja sellega tugevaks saanud. Samuti olid Prantsusmaa ja Britid USAle palju võlgu. USA tõi sõda esiplaanile, sai selgeks et USA on tõusev suurvõim. Saksamaa oli aga sõja kaotanud ilma et tema territooriumile ükski vastane oleks astund. Saksamaa sunniti loobuma kogu ida-euroopa vallutusest ja oma kolooniatest. Lisaks suruti peale sõjasüü klausel ja suured reparatsioonid Prantsusmaa ja Brittide poolt (et need saaksid USAle oma võlad ära maksta). Lisaks oli saksamaa Weimari vabariik äärmiselt ebastabiilne ja tehti mitmeid riigepöörde katseid.(kommunistide ja natside riigipöörde katsed) 2. Kominterni eesmärgid ja tegevus. Komintern asutati 1919. a Moskvas, sinna kuulusid eri maade kommunistlikud parteid. Organisatsiooni kaudu rahastati, suunati ja kontrolliti välisriikide kommunistlike parteide tegevust, se...
KORDAMISKÜSIMUSED §22-24A. 1.Kuidas kehtestati peale II MS Ida-Euroopa riikides kommunistlikud diktatuurid?Millistes riikides see juhtus?Milliseid maid nimetati Rahvademokraatiamaadeks?Miks?(lk44) VASTUS: *Punaarmee kontrolli all olevates euroopa riikides kehtestas NSVL järk-järgult oma ülevõimu. *Esmalt juhtus see Rumeenias,Bulgaarias,Poolas,Tsehhoslovakkias,Jugoslaavias,Albaanias ja Ungaris.Hiljem Ida-Saksamaa (Saksa DV),Hiina Rahvavabariik,Mongoolia,Põhja-Vietnam ja Põhja-Korea. *Rahvademokraatideks nimetati maid , mis olid Moskva võimu all , sest Fidel Castro võimuletulek 1959a.l Kuubal lõi Moskvale tugipunkti Ameerika külje all. 2.Mis on Sotsialismileer? VASTS: Sotsialismileer kommunistlikud riigid. Nt:Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Saksa Demokraatlik Vabariik . 3.Mis on Sotsialistlik Sõprusühendus?Millised riigid sinna kuulusid (nimeta ja leia...
Külm sõda 1. a)BKuuba kriis(1952): Castro tuli Kuubal võimule ning see ei meeldinud USAle. USA ei ostnud enam Kuubalt kaupa. Aga siis hakkas seda tegema NSVL ja NSVL tõi oma tuumapommid Kuubale, USA sai tada ning piiras Kuubat kuniks NSVL nõustus oma tuumapommid Kuubalt välja tomma. Osalesid: USA- Kuuba ja NSVL. b) Lähis-Ida kriis(1948-tänapäev): Juutidele anti nende kodumaa Iisrael tagasi. See tõi endaga kaasa sõja, sest palestiinlased, kes elasid juutide kodumaal pidasid seda ala enda omaks ning nad alustasid sõda juutide vastu. Araablased said lüüa ning neile mõeldud Palestiina riik ei sündinud, sest osa territooriumist hõivas Iisrael ning teise osa Jordaania. Osalesid: Juudid(Iisraellased) ja USA- Palestiinlased(Aaraablased) ja NSVL c)Suessi kriis(1956): Egiptlased hõivasid Suessi kanali, mis oli enne olnud Inglaste ja prantslaste valduses. Inglased ja prantslased alustasid sõda Egiptuse vas...
1. Miks levisid pärast I maailmasõda peatselt jälle maailmas sõda pooldavad meeleolud? Rahukonverentsil tehtud otsused külvasid põhjuseid II Maailmasõjaks. Kaotaja poolel olnud riigid(Venemaa, Saksamaa, Ungari, Türgi jne)hakkas enda alasid tagasi nõudma Saksamaa ei suutnud reparatsioone maksta Kõneldi `maailma ümber jagamisest' õiglaselt 2. Miks ei olnud Saksamaa, Ungari, Venemaa, Itaalia ja Jaapan rahul I maailmasõja tagajärgede ja Versaille lepingu tulemusetga? 18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni ülemaailmse rahuplaani ning keskendus suurel osal Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi ainult rahulepingute allkirjastamiseks. 28. juunil 1919 allkirjastati Versailles'i rah...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Rainer Uukkivi Kommunistlikud riigid. Teine Maailm. Referaat Tallinn 2011 SISUKORD................................................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. Sotsialismileeri kujunemine.................................................................3 2. Poliitiline süsteem.............................................................................4 3. Majandus..............................................................................................................4 4. Varssavi Lepingu Organisatsioon.........................................................5 KOKKUVÕTE................................................................................... ...... ..5 KASUTATUD KIRJANDUS....
Lähiajaloo sõnavara KAHEPOOLUSELINE MAAILM • kahepooluseline maailm – riikide jagunemine demokraatlikeks lääneriikideks ja kommunistlikeks riikideks külma sõja ajal. • külm sõda – demokraatlike lääneriikide ja kommunistlike riikide vastasseis pärast Teist maailmasõda. Külm sõda väljendus võidurelvastumises, propagandasõjas, piirkondlikes kriisides jm. (холодная война) • raudne eesriie – sümboolne väljend, mis iseloomustas kommunistlike riikide eraldatust demokraatlikust maailmast külma sõja ajal. (железный занавес) • Esimene Maailm – demokraatlikud, turumajandusega tööstusriigid külma sõja ajal. (Первый мир, западные страны) KAHEPOOLUSELINE MAAILM • Teine Maailm (= sotsialismileer, = idablokk) – kommunistlikud maad külma sõja ajal, kus puudus demokraatia ja valitses käsumajandus. (Второй мир, сотциалистические страны, Восточный блок) • Kolmas Maailm – riigid külma sõja ajal, mis ei kuulunud demokraa...
Külma sõja kujunemine: miks said endistest liitlastest vaenlased? Külmaks sõjaks nimetatakse sõdu, kriise ja konflikte Ida- ja Lääne riikide vahel, mille tingisid poliitilised, ideoloogilised ning majanduslikud erinevused riikide vahel. Üks suurimaid vastasseise külma sõja ajal oli Ameerika Ühendriikide ja NSV Liidu vahel pärast II maailmasõda. Mõõtu võeti nii võidurelvastumises, kui ka oma valduste laiendamises. NSV Liit unistas maailmavallutamisest, kuid Lääneriigid ei lasknud sellisel katastroofil aset leida. Külma sõja alguseks sai NSVL ja lääneliitlaste suhete jahenemine. Hitleri purustamise korral võis Stalin saada võimu enda kätte ning lääneriiklastele selline poliitika ei meeldinud. Need kahtlused said kinnitust sõja järel, kui NSV Liit seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused ning eraldas sealsed riigid muust maailmast nn raudse eesriidega, takistades suhtlemist lääneriikidega. Mida tegid selleks ...
Berliini kriisid Berliini blokaad 24. juuni 1948 12. mai 1949 Blokaadi ajendiks oli rahareform Lääne- Saksamaal Uus vääring kehtestati ka Lääne-Berliinis NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga NSVL lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast: elektrist, kütusest ja toiduainetest NSVL-i eesmärk oli ise Lääne-Berliini varustada, et saada terve linn enda majanduslikku sõltuvusse USA tagas õhusilla abil Lääne-Berliini varustamise NSVL oli sunnitud blokaadi lõpetama 324 päeva möödudes Saksamaa lõplik lõhenemine: läänes kuulutati välja Saksa LV, idas Saksa DV Berliini ülestõus 1953. a juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki Massimeeleavaldus Rahutused kogu Ida-Saksamaal, mitmel pool said meeleavaldajad võimu enda kätte Lääneriigid olid lubanud vastuhakku kommunismile toetada, kuid tegelikult ei olnud kindlat plaani rahva abistamiseks Kommunistlikud võimukandjad s...
Muudatused kaasaja poliitilisel kaardil 1) Tsehhoslovakkia on lagunenud kaheks (1992) - Tsehhiaks ja Slovakkiaks, 2) Jugoslaavia on lagunenud Sloveeniaks, Horvaatiaks, Bosniaks, Makedooniaks ja Jugoslaaviaks (Serbia+Montenegro), 3) Saksamaa on taas üks riik (1990), 4) Baltimaad on taas iseseisvad riigid 2. Kahepooluselise maailma kujunemine. Kahepooluseline maailm kujunes välja pärast Teist maailmasõda. Nimelt olid sõjaliselt kõige võimsamad sel ajal USA ja NSVL. Mõlema riigi maailmavaated aga erinesid NSVL esindas kommunistlikku maailmavaadet ja USA Lääne demokraatiat. Ülejäänud riigid pidid valima, kas nad on USA või NL poolt. Nii lõheneski maailm kaheks vastandlikuks leeriks ehk pooluseks. Tee kindlaks, millised riigid olid USA poolel (seega pooldasid demokraatiat) ja millised olid NSVL poolel. Tea nende asukohta ka kaardil!!!! 4. Külma sõja lõpp. Külm sõda lõppes 80. aastate lõpul ja 90. aastate algul, kui sotsialistlikes riiki...
1. Märkige tabelis ristiga. I maailmasõda Tulemused II maailmasõda X Suurte impeeriumide lagunemine NSV Liidu mõjusfääri kujunemine Ida-Euroopas X Eesti iseseisvuse kaotus X X Poola koridori loomine Saksamaa kaotab Ida-Preisimaa X X Soome iseseisvumine Saksamaa jagamine okupatsiooniosadeks X X Eesti iseseisvumine Trumani doktriin lubas anda sõjalist ja majandusliku abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht (1947) Marshalli plaani eesmärk oli pakkuda Euroopa riikidele laiaulatuslikku majanduslikku abi ning Euroopa kiire taastamine, et vähendada kommunismi levikut....
Demokraatia Poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Demokraatlikud vabadused- Sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, südametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus. Desarmeerimine- Relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvitustamine Diktatuur- Mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Diskrimineerimine- Kellegi õiguste kitsendamine. Doktriin- Õpetus, poliitiline juhtmõte. Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Glasnost- Avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 180. aastate teisel poolel. Globaalprobleemid- Ülemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sõltub kogu inimkonna edasine käekäik Heaoluühiskond- Ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike so...
TABEL ADOLF HITLER JOSSIF STALIN RAHVUS austerlane grusiin SÜNNIDAATUM 20. aprill 1889 21. detsember 1879 SILMAPAISTEV OMADUSHiilgav kõnemees, tahtejõuline, julm Ülbe, isekas, enesekindel, umbusklik, sallimatu MISSUGUSE PARTEI NSDAP - Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei NL Kommunistlik Partei - kommunistid JUHT? (natsipartei) - natsid Nationalsozialistische Arbeiterpartei VAATED/VEENDUMUSED · Sakslased suudavad rajada uut tüüpi Kommunistlikud vaated: tulevikuühiskonna (saksa rahvuse idee) Kõik olgu ühtviisi võrdselt vaesed · Juutidesse ja mustanahalistesse suhtus viha ja Tähtsaim on pan...
Miks puhkes külm sõda? Külm sõda oli peale Teise Maailmasõja lõppu ehk 1940. aastate lõpul alanud Lääne-ja Ida Euroopa vaheline vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Teise Maailmasõja võitjariikideks olid USA, Inglismaa, Prantsusmaa ja Nõukogude Liit, kaotajate poolele jäid aga Saksamaa, Jaapan ja Itaalia. Kahjuks ei püsinud võitjariikide ühisleer kaua, kuna riikidel olid erinevad ideoloogiad ja vastuolud, selle tulemusel tekkisid demokraatlikud lääneriigid ja kommunistlikud idariigid. Saksamaa jagati 1948. aastal Jalta ja Potsdami konverentsil võitjariikide vahel neljaks okupatsiooniks. Jagamise põhjuseks oli demokraatia propageerimine Euroopas ja sellega natsionalismi Saksamaal vähendada. Samal aastal esitas USA president Harry Truman oma seisukoha, kus ta ütles, et hakkab kaitsma vabasid rahvaid kommunistide eest, mida hakati nimetama Trumani doktriiniks. Järgmiseks sammuks oli Marshalli pla...
Demokraatia 19201930. aastatel Demokraatlik riigikord suurenes pärast I maailmasõda , sest rahvas tahtis endale valitsejat kes seisab riigi eest väljas ning ei proovi ainu valitsemisega kogu riigi võimu enda kätte haarata. Demokraatlik riigikord arenes välja pärast I maailmasõda , kus lõpetati diktaktuur. Demokraatliku elustiili peamised tunnusjooned olid: 1) diskussioonivõimalus, üksteise seisukohtade arvestamine ning kompromissivalmidus, 2)seaduslikult tegutseva opositsiooni olemasolu, 3) erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade aktsepteerimine, 4) ühe partei või ideoloogia domineerimise võimaluse puudumine, 5) peamiste inimõiguste tunnustamine, 6) vabadus avaldada oma arvamust.Kahjuks tabas demokraatiat peagi kõikjal kriis.1920.aastate algul vaevas Saksamaad majanduskriis ja sellega seostuv inflatsioon. Pärast esimest maailmasõda kaotasid liberaalid Euroopa maades oma senise mõju. Sõjast väsinud inimesed ...
Külma sõja aegsed kriisid Suessi kriis: 1952.a. oli Egiptuses kukutatud lääneriikide-meelne kuningas ja võimule tulid ohvitserid kes alustasid sotsialismi araabia mudeli ülesehitamist. Tulenevalt sellest hakkas Egiptus lähenema ka NSVL-le ja teistele sotsialistlikele riikidele, saades sealt majanduslikku ja sõjalist abi. See omakorda teravdas suhteid lääneriikidega, mis tipnesid Suurbritannia ja Prantsuse kontrolli all olnud Suessi kanali natsionaliseerimisega Egiptuse poolt. Kasutades araabia riikide vaenu Iisraeliga, leppisid Suurbritannia ja Prantsusmaa juutidega kokku ühise Egiptuse vastase agressiooni. Kasutades ajendina Iisraeli rünnakut Egiptuse vastu, viisid inglased / prantslased oma väed sisse Põhja-Egiptusesse. See kolmikagressioon leidis aga maailmas väga teravat vastukaja; enamik maailma riike mõistis agressiooni hukka. Lisaks lääneriikide prestiizi langemisele tõstis see NSVL mõju antud piirkonnas ning ähvardas ...
Kommunism Sõnad ,,Kommunism" ja ,,kommunist" Tulid kasutusele Prantsusmaal. Sõna ,,kommunism" tuleb prantsus keelsest ja seda võib tõlkida kui kommuun või ühisomand. Sõna ,,kommunism" tuli kasutusele Inglismaal prantsuse kommunistidest maapagulaste kaudu. Sõnal ,,kommunism" oli võitluslik tähendus vastandina rahumeelsele mõistele sotsialism. ,,Kommunist" on kommunismi ideoloogiate toetaja. Tuntuks on sõna ,,kommunism" teinud Nõukogude Venemaal valitsenud reziim. Kommunistlik riik : Kommunistliku partei ainuvõimu all. Enamik kommunistlike riike ei nimetanud ise ennast kommunistlikeks,vaid sotsialistlikeks. Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa. Ekspansioonipoliitika. Ko m m unis m ile is e lo o m ulikud tunnus e d : Diktatuur Vabaduse piiramine K...
KOMMUNISMIMAAD 22. ptk 9. klass MÕISTED · Rahvademokraatiamaad esialgne nimetus Moskva kontrolli all olevatele maadele, hiljem sotsialismimaad (1950). · Sotsialistlik sõprusühendus (1960) N.Liidule kuulekad riigid (10 riiki). · Sotsialistliku orientatsiooniga riigid ei kuulunud sõprusühendusse; N.Liit toetas sõjaliselt, rahaliselt ja majanduslikult. · Plaanimajandus partei poolt kinnitatud plaanide alusel tootmine. · Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) ; N. Liidu eestvedamisel toimiv majandusalane koostöö organisatsioon (1949). · Varssavi Pakt (VLO) Varssavi Lepingu Organisatsioon (1955); Ida-Euroopa sotsialistlike riikide sõjaline ja poliitiline liit. · Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. · Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa (1922. aastast nimega Nõukogude Liit), mis sai alguse kommunistide (bolsevi...
Mihhail Gorbatsov Kadi Möldri 12b Mihhail Sergejevits Gorbatsov v 2. märtsi 1931 v Stavropol v vene-ukraina segaperekond v õppis Moskva Riiklikus Ülikoolis õigusteadust v kahtlemata üks 20. sajandi vastuolulisemaid isikuid v noorim liider NSV Liidus pärast Stalini võimuletulekut Poliitika v uskus kindlalt sotsialismi paremusse kapitalismi ees v veidrad harjumused v võime tundide kaupa vahetpidamata rääkida v oli veendunud, et NSV Liit vajab ümberkorraldusi v eesmärgiks käsumajanduse ning impeeriumi päästmine v kommunistlikud ideed Ametid v 19801991 NLKP KK Poliitbüroo liige v 19851991 NLKP peasekretär v 19881990 NSVL Ülemnõukogu esimees v 19901991 Nõukogude Liidu esimene ja viimane president Tegevus NLKP peasekretärina v 1985. aastal sai uueks juhiks v Laiaulatuslikud reformid v Uuenduspoliit...
Ajalugu Lähiajalugu II 9. klass 3. tööleht KOMMUNISTLIKUD RIIGID 1. Kuidas kõlas Nõukogude Liidu hüüdlause/moto? Kõigi maade proletaarlased, ühinege. 2. Järjesta. Alusta varaseimast Breznev 3. Hrustsov 2. Andropov 4. Stalin 1. 3. Kes neist ei võtnud osa Stalini surma järel aset leidnud võimuvõitlusest? Malenkov, Lenin, Beria, Molotov, Hrustsov Võimuvõitlusest ei võtnud osa Lenin ja Molotov. 4. Millised muutused toimusid Nõukogude Liidus pärast Stalini surma? Hakati suhteid parandama Jugoslaavia ja lääneriikidega. Liiduvabariikides hakati edutama kohalike inimesi. Pehmentati vägivallapoliitikat, vangilaagritest vabastati üle miljoni inimese. 5. Iseloomusta Hrustsovi valitsemisaega. Hrustsov liberaliseeris ühiskonda, kuid samas püüdis oma ainu võimu kehtestada, mis tal ka 1958. a. Õnestus. 6. Täida lüngad. Täidesaatev võim Nõukogude Liidus kuulus Rah...
Külma sõja kujunemine: miks said endistest liitlastest vaenlased? Külmaks sõjaks nimetatakse laiemas laastus sõdu, kriise ja konflikte Ida ja Lääne vahel, mille tingisid poliitilised, ideoloogilised ning majanduslikud erinevused riikide vahel. Üks suurimaid vastasseise külma sõja ajal oli Ameerika Ühendriikide ja NSV Liidu vahel pärast II maailmasõda. Mõõtu võeti nii võidurelvastumises, kui ka oma valduste laiendamises. NSV Liit unistas maailmavallutamisest, kuid Lääneriigid ei lasknud sellisel katastroofil aset leida. Külma sõja alguseks saab pidada NSV Liidu ja lääneliitlaste suhete jahenemist. Lääneliitlastele hakkas tunduma, et Hitleri purustamise korral üritab Stalin kehtestada kontrolli kogu maailma üle. Need kahtlused said kinnitust sõja järel, kui NSV Liit seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused ning eraldas sealsed riigid muust maailmast nn raudse eesriidega, takistades suhtlemist läänerii...
Arutlus 1939 1940 vapustas kogu maailma II Maailmasõda. Selle võitjateks olid suurriikidest Suurbritannia, USA, NSVL ja Prantsusmaa. Suurimateks kaotajateks Euroopa rindel olid Saksamaa ja Itaalia. Teistel rinnetel Jaapan. Kui kaotajate leeri purustasid võitjad jõuga, siis nende endi ühtsust hävitasid eelkõige poliitilised lahkarvamused. NSVL oleks heameelega näinud enamust maailmas kommunistliku ideoloogiat kummardamas, samas aga lääneriigid toetasid iga riigi iseseisvust ja demokraatiat. Peagi toimusid NSVL abiga Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, Rumeenias ja Tsehhoslovakkias kommunistlikud riigipöörded. 1948 aastal hakkas NSVL piirama lääneliitlaste juurdepääsu Lääne-Berliini. Seal hulgas sulges punaarmee kõik teed mis ühendasid ida ja lääne Berliini. Lääneriigid vastasid sellele õhusillaga, st toitu ja muid tarbekaupu trantsporditi lennukitega. Nähes, et Berl...
Demokraatia 1920-1930. aastail - võidukäik või kriis Demokraatia on rahvavõim , kus rahvas valib riigile esindajad.Demokraatliku riigikorda iseloomustab kõige paremini ehk see,et rahvas on riigis "valitseja".Demokraatlik riigikord suurenes sellepärast pärast I maailma sõda , sest rahvas tahtis endale valitsejat kes seisab riigi eest väljas , ning ei proovi ainu valitsemisega kogu riigi võimu enda kätte haarata. Demokraatlik riigikord arenes välja pärast I maailmasõda , kus lõpetati diktaktuur.Eelkõige arenes välja valimisõigused ,valimas võisid ka käia naised.Oli kodaniku õigused.Muutus suuresti ka siseriiklik elukorraldus,sellest kasvas suur populaarsus.Pärast esimest maailmasõda kaotasid liberaalid Euroopa maades oma senise mõju. Sõjast väsinud inimesed lootsid kiiretele muudatustele ja heaolule ,kuid majandusliku õitsengut paraku nii kiiresti ei saabunud milles oli ka rahvas pettunud.Tekkis mittedemokraatlik l...
Inimigused ja kommunism Enamik inimesi nustub sellega, et igal inimesel peaks olema igus kindlatele asjadele, nagu niteks mitte saada piinatud vi orjastatud. Need phiigused peaksid olema kigile hesugused. Kui igused on riigis seadusega kaitstud, siis on need tsiviiligused. Inimigused Enamik RO liikmed on alla kirjutanud Inimiguste Hartale. Seal on kirjas mitmed phiigused, nagu igus elule ja igus oma arvamust avaldada. Erinevad rhmitused ks thtsatest igustest on vrdiguslikkus seaduse ees. Paraku ei kohelda inimesi vrdselt kas nahavrvi, soo vi vanuse prast. Vimu kuritarvitamine Mnikord eiravad riigid inimigusi. Niteks 1948.-1994.a ei lubatud mustadel luna-aafrikastel valida. Ka praegu rikutakse mitmel pool maailmas inimigusi. Kas tead? Naised said esimesena valimisiguse Uus-Meremaal 1893. aastal. Mnes riigis ei tohi naised veel praegugi valida. Kommunism Kommunism on usk, et hiskond peaks olema kommuun-kik jagaksid ksteisega tarvilikku...
Ajalugu Tartu rahukonverents: Vabadussõjas saavutatud võidu põhjused, Tartu rahulepingu sõlmimine, rahulepingu sätte ja tähtsus. Vabadussõjas saavutatud võidu põhjused: 1) Punaarmee üksused olid nõrgenenud ja nad alahindasid Eesti armeed 2) Abiväed Rootsist, Taanist, Soomest ja Suurbritannia laevastik 3) Eestil oli andekas väejuht Tartu rahulepingu sõlmimine: 31. detsembril 1919 kirjutati vaherahule alla ning see hakaks kehtima 3. jaanuaril 1920. Sellega oli üle 5 000 inimelu nõudnud Vabadussõda lõppenud. Rahulepingu sätted: Rahulepingus määrati kindlaks: 1) Eestile sobiv riigipiir 2) Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad 3) Venemaa eestlased said õiguse kodumaale naasta 4) Eesti vabanes kohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel ja sai 15 miljonit kuldrubla Venemaa kullavarudest. 5) kõige olulisemaks aga on siiski see, et Venemaa kinnitas, et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippuma...
Külma sõja võitjad ja kaotajad Külm sõda on igaüks midagi kuulnud, kuid enamikul pole aimugi, milles sõda tegelikutl seisnes, miks see algas ja kes selle üldse võitis. Külm sõda kaasas endaga peaaegu kogu maailma, kuid peamiselt USA ja Nõukogude Liidu. Nõukogude Liidu eesmärgid Külmas sõjas olid: tagada turvalisus, blokeerida kapitalism, saada mõjuvõim maailmas ning parandada oma majandust. Kuid teiselt poolt tahtsid Ameerika Ühendriigid peatada kommunismi levikut, mis näis potentsiaalselt mõjuvõimas relv maailma mõjutamiseks. Ühine kahel suurriigil oli aga see, et nad soovisid vältida Kolmandat maailmasõda oma eesmärkide saavutamisel. Minu arvates ei võitnud keegi nn "sõda". Külm sõda oli minu arvates sõda kus kaks rahvast üritasid tõestada oma valitsuse paremust. Kuigi võiks öelda, et mitmed konfliktid Külma sõja perioodil võib liigitada ühe sõja alla. Korea sõda ja Vietnami sõda oli põhiliselt kommunism...
1.Miks ei osatud Baltikumi iseseisvumist maailmasõja eel ette näha`? Riigid olid keskendunud sõjale ning ei osatud ette kujutada et kaks mõlemat sõjapoolt lüüa saavad Saksa ja Vene 2.Mis osapllot ja miks toetasid Baltisakslased maailmasõjas? Balti sakslased toetasid venemaad, kuna vene poolel said kaitsta oma õigusi 3.Kuidas mõjutas maailmasõda eestit? Sõjaline kogemus Eesti riigi tekkimine, paljud hukkusid 4.Veebruarirevolutsiooni tagajärjed Eestile ? Maapäev rahvus väeosade kokkutulek ja Eesti ala ühendati üheks autonoomseks kubermanguks. 5.Kavapunktidena Eesti Vabariigi väljakuulutamine 1917-1918? 29.märts 1917 Eestlaste meeleavaldus Peterburgis; 28.november 1918 Maapäev; 23.veebruar 1918 kuulutati pärnus välja Eesti Vabariik; 24.veebruaril 1918 Tehti seda ametlikult tallinnas 6.Millega paistasid silma saksa võimud Eestis 1918.a. okupatsiooni ajal? Kehtestati Eestis range okupatsioonireziim, omavalitsusasutustes anti jäme ots baltisa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
