Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

" kolvi" - 501 õppematerjali

thumbnail
20
doc

Automootor

5 Põlemiskambri maht - mahtu, mis tekib silindris, kui kolb asub ülemises surnud seisus, nimetatakse põlemiskambri mahuks; Koormus iseloomustab ühe tsükli jooksul tehtud tööd. Väntvõlli vända raadius on kaugus väntvõlli teljest vändakaela teljeni. 3. Vänt, keps mehhanism 3.1 Vänt-kepsmehhanism koosneb järgmistest osadest: Kolb 1. Kolvi ülesandeks on võtta töötakti ajal vastu gaaside paisumisel tekkiva rõhujõu ning annab selle kolvisõrme ja kepsu kaudu edasi väntvõllile 2. Kolb valmistatakse almuniinium sulamist, et kolb oleks kerge, piisavalt tugev juhivad hästi soojust ja on väikese hõõrdetakistusega. 3. Kolb on valatud ribidega, et oleks tugevam, aga silmade kohapealt on kõige paksem. 4. Kolb koosneb järgmistest osadest: Kolvipõhi, kolvipea, hõlm surverõnga...

Auto õpetus
19 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ensümaatilise meetodiga glükoosisisalduse määramine

3. Glükoosisisalduse ensümaatiline määramine Kaisa Rahuoja 093421 KATB41 Tallinna tehnikaülikool Matemaatika- loodusteaduskond Bioorgaanilise keemia õppetool 3.3.Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Kaisa Rahuoja 093421 KATB41 3.3. Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Katse käik: 1. Uuritava lahuse ettevalmistamine : prooviks, milles hakatakse glükoosisisaldust määrama, on sidrunimahl. Proovi saamiseks pressisin kõigepealt sidrunist välja väikese koguse mahla (1-2 ml) ning tegin sellest praktikumi juhendaja soovituste kohaselt 50-kordse lahjenduse. Selleks pipeteerisin 0,5 ml sidrunimahla automaatpipetiga 25ml mõõtkolbi ning täitsin...

Biokeemia
44 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Laeva jõuseadmete ehitus motoristile

Laeva diiselmootoritele esitatavad olulisemad nõuded nagu: töökindlus ja motoressurss. Töökindlus-tõrketa töö tõenäosus kindlates töötingimustes antud tööea jooksul(pidev tõrgeteta töö). Motoressurss-töötundide kogum kuni kapitaal remondini. 2.Rooliseade koosneb põhiliselt roolilehest, mis kinnitub helporti torust tuleva balleri külge. Edasi on ühendatud roolimasina rumpliga. Ajamina kasutatakseelektrimootorit või hüdraulilist ajamit. Vahepeal on ka kindlati amortisaatorid.Rooliseade peab tagama, et rool liiguks ühest pardast teise vähemalt 28 sekundi jooksul. Pöörde ulatus on kuni 45° kummalegi parda poole. Eristatakse balanseeritud, pool balanseeritud, balanseeritud ripprooli ja tavalist rooli. Roolil võib olla ka abiseadmeid, näitesks abisõukruvi, mis asetseb otsas või niiöelda lisalaba rooli otsas. Kuid osadel laevadel on jõusedameks käitur, mis pöörleb 360°. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhtivuse tagamine. 3.Alusraam - mooto...

Laevamehhanismid
110 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine

TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr Töö pealkiri 8f Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Reimann Liina KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 18.02.2015 Töö ülesanne: Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH ↔ CH3COOC2H5 + H2O Aparatuur: Bürett, 5-ml pipett, 2-ml pipett, 1-ml pipett, 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletavat kolbi, kaaluklaas. Reaktiivid: 0,5060n NaOH lahus, ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCI, 100-% etaanhape Töö käik: 250-ml mahuga klaaskorgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi pipeteerisin vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele lahuse: 5ml 3n...

Füüsikaline ja kolloidkeemia
23 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Praktiline töö PN2

Tööülesanne Vastata antud küsimustele. PN2.H1 Küsimused: 1. Käivitada seade ühekordse vajutusega lülitusnupule. Kirjeldada seadme toimimise järjekorda. 2. Nihutada asendiandurit TK1 oma asendist nii, et see ei oleks kolvivarrele kinnitatud otsiku poolt mõjutatud ja püüda käivitada seadet. Mis juhtus? Miks? 3. Asendada nupplüliti fikseeritava lülitiga ja käivitada seade. Mis toimub? Peatada seade lüliti tagasilülitamisega. Korrata katset. Millises asendis peatub kolb? Miks? 4. Käivitada seade ja püüda kolvi käigu pikkust muuta asendiandurite TK1 ja TK2 nihutamisega alusel. Kas kolvi käigu pikkus on reguleeritav? Milline probleem tekib anduri TK1 nihutamisel? Vastused: 1. Vajutan nuppu → kolb liigub + asendisse ning TK1 pealt maha kuni jõuab TK2-ni siis liigub järsult – asendisse tagasi. 2....

Hüdro- ja pneumoseadmed
7 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Praktiline töö PN5

LELOL Praktiline töö PN5 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1. Tööülesanne Vastata antud küsimustele. PN5.H1 Küsimused: 1. Kui lüliti S on mõjutatud, seade ei käivitu. Miks? 2. Reguleerida aegrelee abil kolvi seisuaega plussasendis. Hinnata seisuaja reguleerimist täpsuse ja ülevaatlikkuse seisukohalt. Milline on kommentaar? 3. Reguleerida süsteemi rõhk madalaks ca 2 bar ja kõrgeks 5...6 bar, jättes aegrelee häälestuse samaks. Püüda võrrelda kolvi seisuaegu plussasendis. Tehke järeldused! 4. Kontrollida stopplüliti S toimet. Kommentaar! 5. Uurida kaherõhuklappide NING toimet. Kontrollida väljundi olemasolu, kui lahutate ühe või teise sisendi (K, TK1, TK2, silinder). Kommentaar! 6. Kuidas oleks võimalik seade panna tööle katkema...

Hüdro- ja pneumoseadmed
8 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Iseseisvad tööd: HÜDRAULIKA JA PNEUMAATIKA

D 1= (√ 4 ×777,93 0,6 Mpa N + π ×8 mm ) ÷ π =40,73 mm 2 5 Eelisarvude reast valin kolvi läbimõõduks 63 mm. Selleks kasutan valemit π ( D21−D 22) Fteor −¿ p × , et leida miinus suunas liikumiseks vajaminev jõud. 4 π ( 63 mm 2−8 mm2 ) Fteor −¿ 0,6 Mpa × =2591 N 4 Leian koormusteguri, kui kolviläbimõõt on 63mm. Lubatud koormus tegur on 0,5-0,7. F vajalik Lo= F teoreetiline...

Hüdraulika ja pneumaatika
77 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine töö nr. 4 Õpperühm: Töö teostaja: Aleks Mark MASB11 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Andre Roden 23.10.2015 1. Töö eesmärk CO2 molaarmassi leidmine. 2. Kasutatud mõõteseadmed,töövahendid ja kemikaalid 1) Töövahendid: CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (306 cm³), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm³), termomeeter, baromeeter. Kippi aparaat: 2) Kasutatud ained: CO2, kraanivesi 3. Töö käik 1) Kaalusin tehnilisel kaalul korgiga varustatud kuiva kolvi ( 306 cm³). Tegin kolvi kaelale viltpliiatsiga märke korgi alumise serva kohale. 2) Juhtisin balloonist kolbi süsinikdioksiidi 8 minut...

Keemia
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tuuma- ja termotuumareaktsioonid

abiks.pri.ee TUUMAREAKTOR Reaktsiooni kiirust reguleeritakse reguleerimisvarrastega, mis neelavad neutroneid, nt kaadium või boor. Reaktoris on torustik, milles tsirkuleeritav vesi (või Na) kannab tekkiva soojuse reaktorist välja. Et neutronid ei väljuks reaktorist on see kaitsdud raudbetooniga. Välja juhitud veeuar või vedel Na soojendab omakorda aurugeneraatoris teise süsteemi vett, mis aurustub > paneb käima turbiini, mis paneb omakorda käima generaatori. Kütuseks on kasutatav ka looduslik, rikastamata uraan, kui parandada temas neutronite neelamist 235U poolt. Selleks tuleb vähendada neutronite kasutut neeldumist 238Us. Kui aga neutroneid kiiresti aeglustada, siis nende kasutu neeldumine väheneb. Aeglustajaks sobib grafiit ja deuteerium TUUMAPOMM Tuumapommis paikneb lõhustuv aine kahes osas, mis mõlemad on parajasti nii väikese...

Füüsika
154 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Füüsika I eksami piletid

Rõhk, Pascali seadus, Archimedese seadus. Vedelatele ja gaasilistele kehadele on isel. see, et nad ei avalda vastupanu nihkele, seepärast muutub nende kuju kui tahes väikeste jõudude mõjul. Vedeliku või gaasi ruumala muutmiseks aga peab neile rakendama lõplikke välisjõudusid. Ruumala muutudes tekivad vedelikus või gaasis elastsusjõud, mis lõpptulemusena tasakaalus-tavad välisjõudude mõju. Vedelike ja gaaside elastsusom. avalduvad selles, et nende osade vahel, aga samuti nendega kok-kupuutes olevatele kehadele mõjuvad jõud, mille suurus sõltub vedeliku või gaasi kokkusurumise astmest. Selle mõju esel.-seks kasutatavat suurust nim. rõhuks. Pinnatükikese S ja pindalaühiku kohta tuleva jõu f väärtus määrab rõhu vedelikus. Seega rõhk p avaldub valemiga: p=f/S. Kui jõud, millega vedelik mõjub pinnatü-kikesele S, on jaotunud ebaühtlaselt, määrab eelnev valem rõhu keskmise väärtuse. Rõhu määramiseks antud punktis tuleb võtta suhe f/S piirv...

Füüsika
1096 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Füüsika riigieksami konspekt

MÕÕTÜHIKUD SI ­ System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) ­ nurgaühik ­ ja 1 sr (steradiaan) ­ ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12...

Füüsika
1329 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ritteri reaktsioon

Orgaanilise keemia praktikum Keemia instituut Töö pealkiri: Ritteri reaktsioon Teostaja:Marietta Lõo Kursus: Keemia III Töö algus Töö lõpp: Juhendaja: 20.11.2007 27.11.2007 Uno Mäeorg Kasutatud kirjandus: 1) Juhend,mis antud juhendaja poolt 2) Internet Töö eesmärk: Sünteesida N-tertbutüülbensamiidi tert-butüülakolholi ja bensonitriili omavahelisel reaktsioonil, kui katalüsaatoriks on väävelhape. Kasutatavad nõud: 1) 2 tk 1 ml-st plastiksüstalt 2) 25 ml ümarkolb 3) magnetsegaja 4) magnetsegja pulk 5) jahuti 6) Pasteuri pipett 7) jää vann 8) katseklaas-vee mõõtmise jaoks 9) Termomeeter 10) spaatel 12) klaasfilter ( vahejupp+ kolb alla) 13) Petri tass 14) keeduklas Ained: 1) 0,50 ml bensonitriili 2) 0,400 g tert-butüülalkoholi-0,51 ml 3) 10 ml etanooli...

Orgaaniline keemia
64 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Hantshi

Orgaanilise keemia praktikum Keemia instituut Töö pealkiri: Hantschi reaktsioon Teostaja:Marietta Lõo Kursus: Keemia III Töö algus Töö lõpp: Juhendaja: 27.11.2007 03.12.2007 Uno Mäeorg Kasutatud kirjandus: 1) Juhend,mis antud juhendaja poolt 2) Internet 3) ftp://ftp.ttkool.ut.ee/chem/balt/bko0506exp_eng.pdf 4)http://www.organic-chemistry.org/namedreactions/hantzsch-dihydropyridine- synthesis.shtm Meetodi olemus: 1,3-Dikarbonüülühendid koos aldehüüdidega ja ammoonumiga annavad 1,4.Dihüdropüridiini, mis on kirjeldatav Hantschi reaktsiooniga Kasutatavad nõud: 1) 50 ml ümarkolb 2) magnesegaja 3) magnetsegajapulk 4) jahuti 5) pasteuri pipett 6) 25 ümarkolb+ pulk sellele 7)Petri tass 8) silikageeli plaadid Kasutatavd ained: 1) ammooniumatsetaat-2 g ­kaaluti 2,2...

Orgaaniline keemia
16 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Aurumasin

10.2006 Sisukord Tiitelleht lk1 Sisukord lk 2 Mis on aurumasin lk 3 Aurumasina leiutamine ja selle arengu etapid lk 4-5 2 Mis on aurumasin Aurumasin on masin, mille abil saab kasutada termaal energiat, mida leidub veeaurus, muutes selle mehaaniliseks tööks. Aurumasinaid kasutati pumpades, lokomotiivides, aurupaatides, veomasinates ja teistes sõidukites. Aurumasinad olid hädavajalikud tööstuslikule revulutsioonile. Auruturbiinid, põhimõtteliselt aurumasina tüüp, mida kasutatakse veel tänapäevalgi elektri tootmisel, kuid vanemad tüübid on välja vahetatud elektriliste ja sissepõlemis mootorite vastu, kuna nende kasutegur on...

Füüsika
52 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Reaktsiooni protsessid II - Labor 1

Tallinna Tehnika Ülikool Keemiatehnika instituut Reaktsiooni protsessid II "" Üliõpilased: Õppejõud: Inna Kamenev Esitatud: 7.12.2005 Tallinn 2005 1. Töö eesmärk Osooni lagunemisreaktsiooni järgu ning kiiruskonstandi määramine 2. Teoreetilised alused Kui keemilise reaktsiooni A produktid jaoks on leitud, et reaktsiooni kiirus on proportsionaalne reagendi kontsentratsiooniga, siis nimetatakse seda reaktsiooni 1. järku reaktsiooniks ning reaktsiooni kiirus avaldub järgmiselt: dc A Reaktsiooni kiirus = rA = = k cc A...

Füüsikaline keemia
78 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Termodünaamika alused

TERMODÜNAAMIKA ALUSED Termodünaamika põhineb mittetõestatavatele printsiipidele. Makrokäsitlus. Käsitleb soojusülekandeid ja soojuse muundamist tööks. Siseenergia on keha kineetlisise- ja potensiaalse energia summa. Esimene printsiip: Termodünaamilisele süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. Q=U+A Soojusmasinad on masinad, mis muundavad soojust tööks. Neljataktiline sisepõlemismootor: 1. takt- sisselasketakt: kütus siseneb, väljalaskeklapp on suletud, kolb liigub alla 2. takt-survetakt: küttesegu surutakse kokku, süttib küünlasädemega 3. takt- töötakt: gaasid paisuvad surudes kolvi alla 4. takt- väljalasketakt: väljalaskeklapp avaneb, ära põlenud gaasid väljuvad. Soojusmasina kasutegur- kui palju juurdeantavas...

Füüsika
106 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine.

TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne Töö pealkiri: Süsinikdioksiidi molaarmassi töö nr. 1 määramine. Laboratoorne Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi töö nr. 2 mahu järgi. Õpperühm: Töö teostaja: Ksenia Katsanovskaja (072545) KATB -11 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll 02.10.07 esitatud: arvestatud: 5 nädal VII-439 Ekspermentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. Töö ülesanne ja eesmärk. Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Leida molaarmass süsinikdioksiidi ko...

Keemia alused ii
65 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Keemilised elemendid ja nende tekkelugu

Neist on looduses kindlaks tehtud 92, seega 20 on valmistatud tehislikult. Teadusajaloo andmeil hakati esmalt uurima tahkeid aineid, sest neid on kõige kergem käsitseda ja enamasti on neil ka iseloomulik värvus. Sellele järgnesid vedelikud, mida kõiki seostati veega. Kõiki gaase kujuteldi algul õhu eri liikidena, nagu vedelikke eri vetena. Iga keemilise elemendi avastamisega kaasnes väga palju laboratoorseid katseid. Ma üritan mõnest siin rääkida. Vesinik(H) - meile tuntud element on ka ühtlasi kõige kergem gaas. Paljud alkeemikud on täheldanud, et kui metalle töödelda happega, eraldub mingi gaas, mis põhjustab sageli plahvatusi. N. Lemery kirjeldas nn. "põleva õhu" saamist raua ja väävelhappe reageerimisel. Lomonossov arvas, et see põlev aur ei ole midagi muud kui flogiston. 1766. aastal eraldas selle põleva auru pu...

Keemia
48 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kepsud, väntvõll, kolvid

Nagu allpool selgub, on sarnaselt plokiga ka nende osade puhul määravaks nende tugevus. Alustades altpoolt on esimene komponent väntvõll. Sellest, miks väntvõll peab tugev olema, annab ehk ettekujutuse see, et näiteks Hemi kolbkolvisõrmkeps kaaluvad kokku 1,5 kuni 2 kilo ja selliseid asju on väntvõllil 5000 pöörde juures kaheksa tükki küljes rippumas ja seda ise suunas kiskumas. Ülevalpool peavad kolvid vastu võtma kogu põlemisrõhu ja temperatuuri, millest tulenevalt ei saa neid ka just õhkõrnu teha. Seda eriti nitro ja/või kompressori kasutamise korral. Ja vahest kõige raskemas olukorras on kepsud, kes peavad väntvõlli ja kolbide vahel kuidagi hakkama saama. Nüüd aga siis lähemalt sellest, mida neeb jupid endast k...

126 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Aurumasin

klass Narvas 2007 Aurujõu ajastu Aurumasin leiutati 1777.aastal.Peatselt kasutati aurujõudu mitmesuguste masinate käitamiseks ja inimesed siirdusid linnadesse,et hakata uutea vabrikutes tööle.Seda ajaltut on hakatud nimetama tööstusrevolutsiooniks. Arurmasina põhimõte:Esimene mootor ,mis ehitati masina käitamiseks ,oli aurumasin.Aurumasinad muundavad põlemisel saadud soosjusenergia liikumisenergiaks. Aurumasin on masin ,mis silindri ja selles liikuva kolvi abil muudab auru energiat mehaaniliseks tööks. Aurukastlasu tulev aur lükkab kolvi ühte silindri otsa,seejärel lülitab jaotussiiber auruvoolu ümber,nii et aur rõhub kolbi teiselt poolt ja see liigub silindri teise otsa tagasi.Pidevalt edasi-tagasi liikuv kolb paneb väntmehhanismi kaudu pöörlema v...

Ajalugu
40 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun