Referaat Kolumbuse merereisid Laura Raid VII klass Kehtna PK Kolumbuse merereisid Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Kolumbus sündis Itaalia linnas Genovas ja temast sai juba noorukina meremees. Arvatakse, et juba enne Kolumbust olid Kariibi mere saari ja Lõuna-Ameerika rannikut külastanud eurooplased. Kuid kõigil neil oletustel puuduvad küllaldased tõendid, seepärast kuulub Christoph Kolumbusele Ameerika esmaavastamise au. 15. sajandi teisel poolel tundsid meresõitjad suurt huvi idamaade vastu, kus mõned eurooplased olid juba viibinud. Nagu mitmed teisedki tolle aja eesrindlikud ini...
Referaat Helen Pages ''Kolumbuse laevapoiss'' 8 klass Sisukord: · Sissejuhatus o autorist o tõlkijast o raamatu trükist · Sisukokkuvõte · oluliste tegelaste iseloomustus · kokkuvõte SISSEJUHATUS Autorist Helene PAGÉS (1863-1944) oli saksa kirjanik, kes pärines. prantsuse emigrantide perest. Ta töötas õpetajana katoliku koolis Saksa väikelinnas Boppardis olles samal ajal ka kirjanduse koguja ja kirjanik. Oma elu hilisemal perioodil elas ta Münsteris. Helene Pagés' tähtsamad teosed on Deutsche Hausfrau, (1915) Soldaten Christi auf dem Schlachtfeld und in der Heimat (1917) Rodrigo, der Schiffsjunge des großen Kolumbus, (1926) Das Geheimnis um Monika (1940) Kleine Buben und der große Krieg (1937) Die Fahrt nach Amerika (1937) Tõlkijast Raamatu "Kolumbuse laevapoiss" on tõlkinud Rudolf Rahaleid, kodaniku nimega Rudolf Heinrich.Laanes (Lilienbach)...
Kuusalu Keskkool 5b Andree-Vilmar Reinvelt Christoph Kolumbus Maadeavastaja. Referaat 26.01.2014 Sisukord 1.Kolumbuse elulugu. 2.Kolumbuse pärand. 3.Kolumbuse retked. 4. kasutatud allikad ja leheküljed. Christoph Kolumbus teadmata päritolu Hispaania meresõitja, maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492 aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi- ookeani ja jõudis Ameerikasse., Ameerika taasavastaja (Genova-murdes Christoffa Corombo; itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colón portugali keeles Cristóvão Colombo sündis arvatavasti 1415 Genova, Itaalia ja suri 20. mai 1506 VAlladolid, Hispaanias On teada, et tal oli kolm venda Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega Hernando (ka Fernando) ja Diego. Hakkas merd sõitma varakult ning 20-aastaselt juhtis Tunise...
Christoph Kolumbus (itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristbal Colnja portugali keeles Cristvo Colombo) (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal letas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja judis Ameerikasse. Ta lhtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tttu peab laev judma Euroopast Kaug-Itta ka lne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad judsid Phja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal psiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tnu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sngitati silmed mber Sevillasse. Lpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe prmuga i mbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu silmed judsid 1541. aastaks. Sinn...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Artur Nadarjan PK11-PE CRISTOPH KOLUMBUS Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2013 Artur Nadarjan Cristoph Kolumbus SISUKORD Sissejuhatus ...........................................................................................................3 Kolumbuse sünniaeg, perekond ja päritolu ...........................................................4 Teadaolevaid fakte elukäigu kohta .......................................................................5 Kolumbuse 4 ekspeditsiooni ja tema tegevus avastatud maade kubernerina .......7 Kolumbuse rännakud peale surma ......................................................................10 Kokkuvõte ............................................................................................
Christoph Kolumbus - maadeavastaja Valisin tutvustamiseks ja endale uurimiseks maadeavastaja Cristoph Kolumbus puht juhuslikult, kuna avastasin raamatukogust John Man raamatu ,,Maade avastused", milles oli mitmete avastajate kohta kirjutatud, aga minu jaoks kõige tuntum oli just tema. Alguses käis mõte hoopis kosmoses, nimelt oli ka mõte uurida esimese kosmonaudi Jüri Gagarini elu, aga see jääb edaspidiseks. Christoph Kolumbuse täpset sünniaega ei teata, aga arvatavasti sündis ta 1451 aastal Itaalias,Genova linnas. Juba varakult neljateiskümne aastasena astus ta mereväkke. Laevad, kus ta oli teeninud, käisid Aafrikas, seilasid Vahemeres ja purjetasid Iiri ja Inglismaa jahedate randadeni.Sel ajal, kui ta oli maal, mitte merel, koostas ta kaarte. Tema meelest oli see kõige meeldivam töö. Mered, mille läbimiseks kulub mitmeid kuid, läbid paberil ühe hetkega. /1,lk 294/ Kolumbus kavandas leida meretee Indiasse lä...
Maade avastamine. 4 1 V 9 10 11 K 2 3 E 5 6 H K I A I M S E S I O N R N A P L I I L D A K I U D I 7 8 N U I V A S C O D A C A M A E D C R M K B L I A E O I L D E L A O R U I M ...
Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kagu-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord...
Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja- Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati...
Referaat Geograafia Pärnu Ühisgümnaasium 7b klass Kristi Tiido 2009 / 2010 õ/a Christoph Kolumbus (itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colónja portugali keeles Cristóvão Colombo) (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. 12. septembril 1504 väljus Haiitil olevast sadamast karavell. Christoph Kolumbus pöördus sellel Hispaaniasse tagasi. Ka see, Kolumbuse viimne reis osutus raskeks. Mitu nädalat mö...
Koostaja:Liis Kaljuvee 8a klass Paikuse põhikool Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse.Ta elas 1476-1484 Lissabonis ,Madeiral ja Porto Santol.Kolumbuse avastusretked 15. sajandi lõpul tulenesid soovist jõuda eelkõige Indiasse,kulla ja vürstide maale. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Hispaania kuningas lubas tal minna kolme laevaga:Santa Maria ,Pinta ja Ninaga. Laevad-kolm galeassi ;üks karavell ja üks raske kogi tüüpi kaubapurjekas-moodustasid ühtekokku väheldase flortilli.Need olid relvastatud bombaride ja falkonettidega ,sest ikka leidus kusagil mõni vägev valitsej...
Viljandi Ühendatudkutsekool ehitusviimistleja Ivo Hovunova Christoph Kolumbus referaat Juhendaja: Olev Teder 19.09.2015 Christoph Kolumbus (Genova murdes Christoffa Corombo; itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colón ja portugali keeles Cristóvão Colombo) (arvatavasti 1451 Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avast...
Ferdinand jäi seda uskuma. 1500. asta augustis saabus Hispaaniast Haiitile aadlik ebatavalise ametinimega - kohtunik-haldur. Kirjas, mille ta kaasa tõi, käskisid kuningas ja kuninganna Kolumbusel pidada end temale alluvaks. Meretaguste maade viitsekuninga nime, mis Kolumbusele hiljuti oli antud, kirjas enam ei tarvitatud. See oli ebasoosing. Veelgi enam - põlu alla sattumine. Kohtunik-haldur käskis Kolumbuse ahelatesse panna. Koos temaga pandi trellide taha ta kaks venda. Kõik kolm otsustati viia Hispaaniasse ning anda kohtu alla. Laimatud admiral ei nõudnud kättemaksu. Õigeks mõistetuna palus ta end uuesti ookeanile lubada. Ta otsustas selles hulljulges ürituses veel kord õnne katsuda - leida Lääne-India maade vahel läbipääs, mis viiks tõelisesse Aasiasse. Selle leidnud ja läbinud, tahtis ta Hispaaniasse tagasi tulla idast, olles sooritanud ümbermaailmareisi. Meresõitja käis kuuekümne kuuendat eluaastat. Kõigest, mis Kolumbusele tema e...
KOLUMBUS 1. Teema valisin kuna olen teadlik Kolumbuse Ameerika avastamisest aga kunagi pole olnud aega lähemalt lugeda Kolumbusest, et kuidas siis ikkagi avastati Ameerika. 2. Christoph Kolumbus (arvatavasti 1451Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. 3. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug- Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad võisid jõuda Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga...
Maadeavastajad Christopher Kolumbus ja Ferdinand von Wrangell kool klass nimi 2008 Christhoph Kolumbus Christoph Kolumbus (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu allAtlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transpo...
Ken Rüütel 8b Tallinna Inglise Kolledz Christoph Kolumbus Referaat Juhendaja: Kersti Lepasaar Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord ....................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................. 2 Christoph Kolumbuse elulugu ....................................................... 3 Ameerika avastamine.................................................................... 4 Kokkuvõte..................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus..............................................
Cristoph Kolumbus Cristoph Kolumbus sündis 1451. aastal Genovas, Itaalias ning suri 20. mail 1506 Valladolidis, Hispaanias. Tal oli kolm venda- Diego, Bartolomeo, Giovanni ning õde Bianchinetta. Tal oli ka kaks poega- Hernando ning Diego. Kolumbus oli kaupmees ja maadeavastaja. Ta hakkas merd sõitma päris varakult- 20 aastasena. Ta avastas 1492. aastal Hispaania kuningakoja eestvedamisel Ameerika mandri. Kolumbus uskus Firenze teadlase Paolo dal Pozzo Toschnelli teooriat, mille tõttu peaks laev üle Atlandi jõudma Indiasse. Kolumbus sõitiski üle Atlandi ookeni, kuid avastas hoopis Uue Maailma. Seetõttu nimetaski ta Ameerika pärismaalased indiaanlasteks. Andmete kohaselt oli Kolumbus elu lõpuni veendunud, et ta oli avastanud India, mitte Ameerika mandri. Tänu Kolumbuse aevastusele tekkis Euroopal Ameerikaga püsiv kontakt vaatamata sellele, et põhjast tulnud viikingid olid Põhja-Ameerikat juba mitmeid kordi külastan...
Asteegid Vallutuste pärand Asteekide pealinn ja selle maksuimperium kukkus kokku 1521. Kuid asteekid ei kadunud niisama ajaloost vaid nende põlisrahvaste iidsed uskumused ja kujutelmad säilisid ja kohanesid uue majandusliku ja religioosse korraldusega hispaanlaste poolt. Pärast 1521.a. pöörasid hispaanlased Mesoameerika rahvast lähiaastatel oma usku. Kohtutoimikute 1536-1540 väitel Kolumbuse-eelsed kombed-vabaabielu ebajumalakummardamine ja inimeste ohverdamine olid veel säilinud. 1565 kurtsid Mexico hispaanlastest piiskopid, et kohalik rahvas jäid truuks oma põlisrahvaste rituaalidel (peites pühakujusid kasutades iidset värvisümboolikat). Frantsiskaani preestrid pidasid Tezcatlipocat mitte ainult asteekide peamiseks jumalaks vaid ka Luciferiks, kuid kes avaldasid kahjuliku mõju põlisrahvaste seas. Aastatel 1526-1600 ehitati üle 400 kloostri, mis kajastasid nii Kolumbuse-eelseid kui euroopalikke malle. San Migueli kloostrikirikus (1550-...
Fernao de Magalhaes Kolumbus avastas küll uue maailmajao, kuid tee Indiasse jäi leidmata. Sõnakehv ja sihikindel portugali meremees Fernaro de Magalhaes oli kindel, et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil otsitavad Vürtsisaared. Magelhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale, kuid asjatult. Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama. Nii asusidki laevad Hispaania lippude all teele tundmatusse. Viis laeva lahkusid Hispaania rannikult 20. septembril 1519. aastal, ületasid Atlandi ookeani ja jõudsid 13. detsembril Rio de Janiero lahte. Sealt suundusid laevad lõunasse, purjetades piki tollal veel tundmatut Lõuna - Ameerika rannikut. Magalhaes lootis leida väina, mille kaudu võiks jõuda teisele poole Ameerikat. Läbipääsu otsides purjetasid laevad üha lõuna poole. Alles teisel aastal leidsid nad otsitava väina. Rohkem kui kuu aega ekslesid nad Ameerika ja Tulemaa vahel...
Tallinna 32. Keskkool Christoph Kolumbus ja avastusretked Ameerikasse Tallinn 2009 Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 Christoph Kolumbus.............................................................................................................................5 Avastusretked........................................................................................................................................5 Esimene avastusretk.........................................................................................................................5 Teine avastusretk..............................................................................................................................5 Kolmas avastusretk..............................................................................
Parksepa Keskkool KESKAJA SUURED MAADEAVASTAJAD Referaat Koostaja: Tauri Udras 7. klass Juhendaja: Liia Luik Parksepa 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Marco Polo 3. Vasco Da Gama 4. Christoph Kolumbus 5. Amerigo Vespucci 6. Fernão de Magalhães 7. Kokkuvõte 8. Lisa 9. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, pipart, kaneeli, luksuskaupu ja palju teisi kaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid edasi kaupu jõukate Itaalia linnade kaupmehed. Ida pool tegelesid kauplemisega araabia kaupmehed. Nii käisid hinnalised kaubad enne Euroopasse jõudmist mitme kaupmehe käest läbi. Iga edasi müüja võttis vaheltkasu ja seetõttu muutusid idama...
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Christoph Kolumbus Referaat Koostaja: Karina Jätsa 10E1 klass Harjumaa 2020 1 SISUKORD: Sisukord................................................................................................................... ........................................................ 2 Sissejuhatus............................................................................................................. ...................................................... 3 Kolumbuse lapsepõlv.................................................................................................................. .............................. 4 Kolumbuse esimene avastusretk Ameerikasse..................................................................................
Parksepa Keskkool MAADEAVASTAJAD Jakko Viilo 7.kl. Juhendaja: L.Luik Parksepa 2009 Miks algasid suured maadeavastused? Aaastasadu oli Euroopasse toodud idamaiseid luksuskaupu, aga ka vürtse. Eriti kuulus oli vürtside poolest India. Eurooplaste ettekujutuste kohaselt olid Idamaad erakordselt rikkad. Seetõttu loodeti sinna omal käel kohalejõudmisel hankida ka suurel hulgal kulda. Euroopas oli puudus väärismetallidest. Üheks põhjuseks oli ka see, et Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele. Idamaade kaubad veeti laevadega araabia maadesse, sealt edasi maismaad mööda Vahemere idarannikule ja siis üle mere edasi Euroopasse. Iga kauba edasimüüja võttis oma vaheltkasu ja nii muutusid idast pärit kaubad Euroopas väga kalliks. Muidugi oli ka üheks suureks uute maadeavastuste põhjuseks ristiusu ...
Marco Polo Marco Polo (15. september 1254 8. jaanuar 1324) oli itaalia maadeuurija ja keskaja tuntuim rännumees. Marco Polo sündis rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas ja talle õpetati kõike, mida oli kauplemiseks vaja: kuidas hinnata vääriskive, eristada eksootilisi vürtse ja valida kõige paremat siidi. Aastatel 12711274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19. sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta. Tänapäeval küll enamik ajaloolasi usub, et Polo jõudis Hiinasse, kuid on ka arvatud, et tema reisikirjeldused on ainult üks väljamõeldis kohtadest, kus ta ise pole kunagi käinud. ...
KOLGA KESKKOOL 10. klass Mattias Varul KES AVASTAS AMEERIKA? Uurimistöö Juhendaja: õp. Sulev Valdmaa Kolga 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................3 1. TAUST...................................................................................................5 1.1 Viikingid.....................................................................................5 1.2 Hiinlased....................................................................................8 1.3 Christoph Kolumbus..................................................................9 2. AMEERIKA AVASTAMINE..................................................................11 ...
Prints Henrique Meresõitja (1394-1460) valitses Marokos asuvat Ceuta linna ja hakkas seal laevade vastu huvi tundma. Ta rahastas ekspeditsioone ning töid, mis päädisid uut tüüpi laeva karavelli ehitamisega. Henrique toetas ka kartograafe ning meresõiduks vajalike instrumentide leiutajaid. Tema egiidi all sõitvad meremehed olid esimesed pikki meresõite ette võtvad eurooplased. Tänu laevahuvile seadis prints endale eesmärgi leida meretee Indiasse, purjetades piki Aafruka randu. Kuid see kõik oli raske tänu algelistele navigatsioonivahenditele ja inimeste eelarvamustele ja hirmudele. Meresõitja otsustad vallutada uue tee järk- järgult. Ta lasi ehitada uued merekindlad laevad ja koolitas välja avameresõitu tundvad kaptenid. Nõndaviisi edasi liikudes kulus Aafrika lõunatipu, Hea Lootuse Neeme, vallutamiseks 60 aastat. Kuid seda siis juba Bartolomeu Diaze eestvedamisel. Bartolomeu Diaz- Alates 1481 aastast saatis Diaz ühe...
Suured maadeavastused- nende põhjused, eeldused, tulemused Suured maadeavastused olid geograafilised avastused, mis tehti eurooplaste poolt väljaspool Euroopat 15. sajandi algusest 17. sajandi alguseni. Selle perioodi kuulsaimad maadeavastajad on Bartolomeu Dias, Christoph Kolumbus, Vasco da Gama, Pedro Álvares Cabral, Giovanni Caboto, Abel Tasman, Willem Barents, Juan Ponce de León ja Fernão de Magalhães. Suurteks maadeavastusteks oli väga head tehnilised eeldused näiteks tänu renessansiajastu uuele tehnikale ja uutele ideedele, sealhulgas kartograafia, navigatsiooni ja laevaehituse arengule. Laevaehituses etendas kõige tähtsamat osa karaki ja seejärel karavelli leiutamine. Karavell on pika, kitsa kere ja kõrge ahtriga purjekas . Samuti olid Hispaanias ja Portugalis suurte meresõidukogemustega inimesed. Need laevad ühendasid traditsioonilisi euroopa ja araabia konstruktsioonielemente ning olid esimesed laevad, millega sai Atlandi ook...
Küsimused: 1. Mis oli kõige olulisemaks sündmuseks laevade puhul, mida kasutati maadeavastusteks? Tekkis võimalus pikaajaliste merereiside sooritamiseks. 2. Kui eristatavad olid 18. sajandiks sõja- ja kaubalaevad? 3. Millal hakkasid Euroopa meresõitjad kompassi kasutama? 4. Millised 15. sajandil kasutusele võetud seadeldised võimaldasid mõõta kiirust ja hinnata läbitud vahemaa pikkust? 5. Mis aastal purjetas Bartolomeu Diaz ümber Hea Lootuse Neeme? 6. Kolumbuse laevade nimed 7. Miks otsustas Kolumbus karavelli kasutada? 8. Millal nägi Kolumbus Bahama saartel maad? 9. Kolumbuse esimeselt reisilt kaasavõetud esi, mis muutus põhiliseks meremeeste magamisasemeks 10. Millal nägi Kolumbus Kariibi mere saart (San Salvador)? 11. Santa Maria peamine navigatsioonivahend 12. Millal maabus Giovanni Caboto Newfoundlandil? 13. Kui kaua kestis Vasco da Gama 1. ajalooline reis Indiasse? 14....
Hispaania Riik Edela-Euroopas, hõlmab üle 5/6 Pürenee poolsaarest, Baleaari saared Vahemeres ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. Pindalalt (504700 km2) teine riik Euroopas. Hispaania koosseisu kuulub 17 ajaloolist maakonda, mis rühmituvad 50 provintsiks, neist 3 asub saartel. 1983. a. viidi lõpule tsentraliseeritud riigi ümberkujundamine autonoomsetest maakondadest koosnevaks riigiks. Moodustati 17 autonoomset maakonda, millel on oma valitsus ja parlament; need on Kataloonia, Baskimaa, Galicia, Andaluusia, Valencia, Estremadura, Kanaari saared, Baleaari saared, Kastiilia, Leon, Kastiilia-La Mancha, Astuuria, Navarra, Murcia, Rioja, Aragon (Aragoonia), Kantaabria ja Madrid. Hispaania juhtimise all on ka Vahemere rannikul asuvad linnad Ceuta ja Melilla ning nende juurde kuuluvad Velez de la Gomera, Alhucemase ja Chafarinase saared. Rahvastik. Rahvaarv on 39,2 milj. Hispaanias elab koos üle kümne rahv...
ÜLESANDED PÕHIKOOLI GEOGRAAFIAS 8. KLASS MAADEAVASTAJAD MAADEAVASTAJAD Vali õige või täienda lauset A Vali õige või täienda lauset B 1. Sveitsist pärit A. Piccard konstrueeris 1. Julius Caesar vallutas ja kirjeldas I saj eKr pärast II maailmasõda batüskaafi. LääneEuroopat. 2. Eesti alad kandis esimesena kaardile Ibn 2. Esimese eurooplasena purjetas ümber Aafrika Battuta. Indiasse Vasco da Gama. 3. Meretee ümber Euraasia Atlandi ookeanist 3. Arvatavasti Orkney saari nimetas THULEks Vaiksesse ookeani on Loodeväil. antiikaja maadeavastaja Hanno. 4. I ümbermaailmareisi juhiks oli Adam von 4. Lõunapooluse esimesed v...
Süüfilis on Üle maailma levinud ohtlik nakkushaigus, mis tavaliselt levib sugulisel teel ja kahjustab paljusid elundkondi, k.a. nahk, süda, luustik ja närvisüsteem. Süüfilise päritolu on teadmata, kuid pakutakse kahte varianti. Üks on kolumbuse-eelne hüpotees , mis tähendab siis seda, et süüfilis oli euroopas koguaeg olemas, aga seda ei oldud avastatud. Teine on kolumbuse hüpotees, mis kujutab endast seda, et süüfilis jõudis euroopasse ameerikast kolumbuse reisidega. Esimene kirja pandud süüfilise puhang pärineb 1494-1945st aastast Prantsuse invasiooni ajal itaaliast. Kuna haigust levitasid prantsuse väed, siis alguses kutsuti seda haigust ,,prantsuse haiguseks". Alles 1530 pakkus itaalia arst ja luuletaja Girolamo Fracastoro välja nime süüfilis. Ajalooliselt tuntakse seda haigust ka ,,great pox" nime all, mis siis oleks tõlkes nagu suured/võimsad rõuged. Haigus on maailmas laialt levinud, 1999 aastal usuti olevat nakatunud 12 miljonit ...
Vasco da Gama ja meretee Indiasse · India- retke juhiks oli kavandatud Vasco da Gama. Mõned kaasaegsed ja hilisema aja, 16.saj kroonikakirjutajad on maininud, et India uurimisretke plaanid olevad oma lõpliku kuju saanud Joao II viimastel eluaastatel. Esialgu pidi ekspeditsiooni juhiks määratama Estevao da Gama, kes suri enne, kui laevastik teeleasumiseks valmis seati. Seejärel pakuti sedasama kohta ta pojale Paulo da Gamale, kes loobus halva tervise ettekäändel. Nõnda avanes tema noorema venna Vasco võimalus. Teise üriku järgi olevat kuningas Manuel valinud Vasco da Gama India-retke juhiks, sest tõusis teiste õukondlaste hulgas esile ning valitsejale meeldis tema väljanägemine. Nüüdisajaloolaste arvates sai Vasco da Gama Indiasse suunduva laevastiku juhiks teistmoodi. · Kaasaegsed pidasid Gama mehi vaprateks. Ühteaegu oli Gama mõnikord nii sihikindel, et see jättis pigem ...
Teaduse ja tehnoloogia areng. 10.Klass Õpetaja J. Vidinjova Allikad: Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004; Üldmaateadus gümnaasiumile, AS Bit, 2003; www.wikipedia.org Inimteadmiste vormid Religioon : MA USUN, et........ - väide ei vaja põhjendamist Kunst - maailmatunnetuse edasiandmise viis: MA TUNNEN, et ... - väide ei vaja põhjendamist Teadus : MA ARVAN, et ........ - väide vajab põhjendamist Mis on maailmapilt? Maailmapilt on terviknägemus maailmast ja inimese kohast selles. Teaduslik meetod on terviklik lähenemine, mis võimaldab omavahel seostada asju ja protsesse ning mis teeb seega faktide omandamise lihtsamaks Maailmapildi kujundamine Loodusteaduse teke Geograafilised avastused /maadeuurijad / Meetodite revolutsioon Geoteaduste teke Seletus loodusteadustes Murran...
Kastiilia Isabel Kastiilia Isabel süundis 22. aprill 1451 Hispaania linnas MADRIGAL de Altas Torres turukojas. Isabeli isa Juan 2 . Isabel oli lapsena tähelepandamatu laps , sesti isa kaotas 4 aastaselt ja ema ei olnud terve et tema eest hoolitseda sellepärast oligi tähelepandamatu oksas lugeda , kirjutada ja uskus ristiusku ema viis ta Arevalo lossi kui ta väike oli . Isabel sai troonile 18 aastaselt ja viis Kastiilia riigi uusaega. Isabeli esimene samm 20 juuni 1468 Kastiilia ja Leoni kuningriikide printsess ja seaduslik pärijanna Kastiilia riigi valitsejaks hakkab Isabel .Isabel abiellus Argoonia kuninga pojaga Fernadoga 19 aastaselt 19 oktoober 1469 aastal. Abieluga ühendus Kastiilia Leoni riik Argoonia riigiga. Isabelil oli 2 last tütar Juana ja Karl 5 . Isabel oli ainuvalitseja kastiilias ja ta tegi uued seadused kastiilias. Isabel kuulutab valitsuse programmi. Austab kirikukäske , aadlikke ja valvab kuni...
Teadus ja Ajalugu Ott Maarjo 10.a Johann Gutenberg (13951468) Johannes Gutenberg, õigemini Johannes Gensfleisch zur Laden zum Gutenberg sündis 1395 aastal Mainzis ja suri 3. veebruaril 1468 Mainzis oli saksa leiutaja, trükkal ja kullassepp, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti (trükimasina) leiutajaks. Ajavahemikus 14521454 trükkis ta umbes 180 eksemplaris ladinakeelse 42-realise Piibli. Enne Gutenbergi leiutist oli raamatuid kopeeritud käsitsi kirjutades. Trükikunst andis võimaluse kiiresti ja suures koguses raamatuid toota, mis viis raamatute ja hariduse kiirele levikule renessanssi ajal. Esimese 50 aasta jooksul trükiti Euroopas 30 000 nimetust raamatuid kogutiraaziga 12 miljonit. Johann Gutenberg Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Nel...
Geograafia Kui Teadus Diana Kravtsuk 11.kl Sisukord Christoph Kolumbus Fernão de Magalhães Mikolaj Kopernik Galileo Galilei Isaac Newton Carl von Linné Charles Darwin Alfred Wegener Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast KaugItta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid PõhjaAmeerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. On teada, et tal oli kolm venda Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega Fernando ja Diego. Fernão de Magalhães Fernão de Magalhães oli portugali meresõitja ja maadeavastaja,kes pur...
Referaat Orkaanid 10. klass Orkaanide teekonnad aastail 1985-2005. Orkaanid Heal lapsel mitu nime. Ameerika aladel nimetatakse troopilisi orkaane hurrikaanideks, Kagu-Aasias taifuunideks ning India ookeanis tsükloniteks, mis on keeristormi üldnimetuseks. Orkaaniks võidakse nimetada ka tsükloneid, kus tuule kiirus ületab teatud väärtuse, tavaliselt 32,7 m/s. Sellised tormid ei pruugi tekkida sooja troopilise mere kohal ja ei ole seetõttu orkaanid selle sõna kõige levinumas tähenduses. Erandiks on äikesepilvest maapinnani ulatuv tromb (Põhja-Ameerikas tornaado) , mis kujutab endast lehtrikujulist kiiresti liikuvat tuulepöörist. Trombi läbimõõt on kõigest mõni kilomeeter, hurrikaan meenutab aga kolossaalset keerlevat heliplaati, mille läbimõõt võib ulatuda 500-600 km-ni, harvadel juhtudel aga 1000 km-ni või veel rohkem. Trombe täheldatakse mõnikord ka taifuunideks või hurrikaan...
1. SUURTE MAADEAVASTUSTE EELDUSED JA PÕHJUSED (tv. 92, 93) Põhjused: · Uudishimu · Kuuldused Idamaade rikkustest · Kaubateed Indiasse ja Kagu-Aasiasse olid türklaste ja araablaste käes ning nad võtsid suurt vaheltkasu Eeldused: · Neil oli kaugsõidulaev karavell, millega sai sõita nii vastu- kui pärituult, sest laeval olid kahesugused purjed. (Tekkis Portugalis) · Pürenee poolsaarel lõppes rekonkista (Pürenee ps. Tagasivallutamine araablaste käest) ja Hispaania ja Portugali rüütlitel polnud tööd. · Mõlemad mereriigid · Neil oli kompass (araablaste käest saadud) · Maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim. 2. PORTUGALLASTE ESIMEDSED RETKED (vih. tabel + kaart) · 1415.a - Vallutati Põhja-Aafrika rannikul Ceuta tugipunkt (Tänu sellele õnnestus pidurdada ka Araabia piraatide rünnakuid Portugalile) · ~1445.a - Jõuti välja...
Hansa Liit Hansa Liit · Peamine kaubavahendaja · Asutati 12. sajandil · Alguses oli saksa kaupmeeste ühendus, hiljem kaubalinnade liit · Tähtsaim keskus Lübeck · Poliitiliseks organiks hansapäevad (otsustati sõja ja rahu küsimusi, lahendati liikmete vahelisi tülisid jne) Kaubavahetus ja kaubateed · ülekaalus oli merekaubandus · tähtsaim kaubatee kulges liinil Novgorod Tallinn Visby Lübeck Hamburg Brugge London · idast veeti läände karusnahku, vaha, mett, vilja, lina, kanepit, puitu ja loomanahku · läänest veeti itta kalevit, soola, heeringat, vürtse, veini ja metalle Hansa Liit ja Eesti Eesti linnadest kuulusid alates 14. sajandist Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Muidu kaubanduslikult soodsa asukohaga Narvat takistas liitumast konkurentsi kartva Tallinna vastuseis. Liidu lagunemine 16. sajandil hakkas Hansa Liit langema. Selle põhjustas uute sots...
Varauusaeg murrang maailmapildis. Varauusaeg on on aeg, mis järgneb hiliskesksajale. Kestis kuni revoulutsioonide ajastuni. Tegelikult ei saa ühelgi perioodil täpseid piire määratleda. Varauusaja kõige tähtsamaks tunnuseks on üleilmastumine. Toimus Ameerika uurimine ning koloniseerimine ja ka püsivate kontaktide tekkimine erinevate maailma osade vahel. Maailmas muutusid kapitalistlikud majandused ja institutsioonid üha keerukamaks ja globaalselt liigendatuks. Muutused said alguses Põhja-Itaalia linnriikidest, eriti Genovast, Milanost, Veneetsiast. Eurooplaste kolonisatsiooniga kaases ülemaailmne kristluse levik. Suured maadeavastused tõid kaasa suurt kasu eelkõige eurooplastele, kelle maailmapilt avardus ning kes said endale juurde uued kaubanduskeskused. Levisid uued põllukultuurid nagu kartul, tomat, mais, kakao. Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele. See tõi kaas...
Jakob Westholmi gümnaasium TUBAKAS Autor: Eliise Jõgi 7.d klass Juhendaja: Marge Ensling Tallinn 2018 1.Mis on tubakas? Tubakas on tubaka taimeperekonna lehtedest saadud aine. Tubaka ladinakeelne nimetus on Nicotiana. Tubakas on ainus looduslik alkaloid, mis sisaldab sõltuvust tekitavat ainet- nikotiini. Tubaka taim kasvab enamikes maailmajagudes. Pilt nr 1. Tubakataim. 2.Miks tarvitatakse tubakat? Tubaka tarvitamisel võib olla mitmeid põhjuseid. Noortel on peamiseks põhjuseks just uudishimu ja sõprade, tuttavate, perekonnaliikmete või iidolite eeskuju. Levinud on ka arvamus, et kui tarvitada tubakat, siis ollakse iseseisvam ja täiskasvalikum. Tihti tahetakse kuuluda gruppi, mistõttu on vaja sarnaneda teistega. Arvamus, et tubaka tarvitamine teeb populaarseks ja edukaks. Ei usuta , et tubaka tarvitamine kahjustab v...
Maadeavastuste tagajärjed Maadeavastuste põhjused Kullajanu Vajadus idamaiste vürtside järele Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Uudishimu ja seiklusjanu Maadeavastuste eeldused Karavellideilmumine Kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Taasavastati Maa kerakujulisus Maadeavastuste mõju Euroopale Maadeavastused avardasid inimeste silmaringi Uute kaubateede kujunemine varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani Uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon, Amsterdam jt.) Uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.) Uued nakkushaigused süüfilis Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele Maadeavastuste mõju Ameerikale Indiaanlased suruti pärisorjusl...
Elust Sündis 1451.a Genovas Pärit lihtsast perekonnast Isa oli Domencio Colombo ja ema Susanna Fontanarossa Kolm venda Giovanni, Giacomo ja Bartolomeo Läks 1476 läks Lissaboni ja 1478 abiellus Kaks poega Diego ja Fernando Itaalia maadeavastaja ja kaupmees Suri 1506 Valladolidis Kolumbus Vürtsid, siidid ja kalliskivid araablaste ja türklaste kontrolli all Oli oluline leida meretee Indiasse ja Kagu Aasiasse Lähtus teadmisest, et maakera on ümmargune Ei teatud, et Euroopa ja Aasia vahele jääb veel üks manner Ameerika Esimene avastusretk 3.08.1492. suundus Kolumbus kolme karavelliga Santa Maria, Pinta ja Ninaga teele 12. 10 jõudsid Guanahani saareni Bahama saarestikus 28.10 jõudsid Kuuba saarele 5.12 Haiti saare lähistel jooksis Santa Maria karile 4.03 jõudsid nad Portugali ning varsti tagasi ...
Kuuba Üldandmed Pealinn Havana Riigikeel Hispaania Pindala 109,884km2 Populatsioon 11,3 mil Hispaania valitsus Aastast 14921898 Kolumbuse ekspeditsioon, Kuuba leidmine 28.10.1492 Kuulutas Hispaania alaks Arenes kaunis aeglaselt Tohutult orju Iseseisvus Carlos Manuel de Caspedes eesmärk iseseisvumisele Mässajate ülestõus, Ten Years' War Ei tunnustatud Iseseisvus 190259 Pariisi rahuleping 1898 Said iseseisvuse 20.5.1902 Kuuba valitsus peale II MS 1933. a toimus Kuuba armee edukas vastuhakk Ülemjuhatajaks Fulgencio Batista Mitmed mõttetud riigijuhid peale Batistat Miks rahvas oli Batista poolt: // Kuuba sai populaarseks turistimagnetiks // Kuubalased olid väsinud korrupeerunud valitsusest // Batista rajas taristuid ja koolimaju // Majanduslik edu Opositsiooniparteid korraldasid vastuhakke Lõpuks leiti Batista ühendused maffiaga Fidel Castro ja sõbrad Fidel Castro Kuulus parlam...
Salvador Dali Getter Anett Arro 9.a Sünninimeks Salvador Domingo Felipe Jacinto Dali Domenech Salvador Dali on elanud 19041989 aastatel. Ta oli maalikunstnik , 20.sajandi tähtsamaid sürrealiste. Elulugu Salvador sündis keskklassist advokaadi ja notari Salvador Dalí i Cusí ning katoliiklasest ema Felipa Domenechi Dali peres. Dalí kunstitalent avaldus varases eas. Ta tundis huvi psühholoogia vastu. Ta õppis 1916. aasta sügisest kuus aastat linna kunstikoolis joonistamise ja kompositsiooni põhialuseid.. Aastal 1922 asus ta õppima Madridi Kuninglikku Kunstiakadeemiasse. 1926.aastal külastas ta Picassot. Abielu Dali naine Gala oli mehest 10 aastat vanem ja pärit Venemaalt. 1958 toimus Gala ja Dali kiriklik laulatus. 1940. põgenes Dali koos Galaga Teise maailmasõja eest USAsse. Nad elasid USAs 8 aastat. Gala suri 10. juunil 1982. Kui Dalí temast kuulis, olevat kunstnik öelnud, et Gala ei ole surnud, "ta e...
Maadeavastuste põhjused ja eeldused ning tulemused. Põhjused: vajadus vürtside järele, kaubad olid vahenduse tõttu kallis, seliklusjanu, kullajanu(puudus väärismetallidest), vajadus turvalisemate mereteede järgi, müüdid pururikastest riikidest, ristiusus levitamine ja vajadus võidelda islamiga. Eeldused: karavellide leiutamine, uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt(kompass, astrolaab), Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi, Pürenee ps. oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis minema kaugetele merereisidele, ühiskond oli valmis avastusteks, kirjutatud reisikirjeldused tekitasid suurt uudishimu, taasavastati Maa kerakujulisus. Tagajärjed: Ameerikale: koloniseerimine, neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse, nakkushaiguste levik, indiaanlaste massiline hävitamine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, ristiusu pealesurumine, kulla-ja hõbekaevandusse pandi neegrid tööle. Euroopale: maailmapildi av...
AMEERIKA VALGETE ELANIKE MUUSIKA Kui 1492.aastal Kolumbus Ameerika avastas, ei olnud tema kindlasti mitte esimene valge inimene, kes Ameerika pinnale astus. Ajaloolaste väitel olid viikingid kõige esimesed eurooplased Ameerika pinnal. Peale Kolumbuse reisi hakkas Ameerika poole purjetama palju eurooplasi. Esimesed asukad olid õnneotsijad-uudishimulikud, kes leidsid, et uuel maal on tuhat võimalust rikkaks saada. Mõni Euroopa riik saatis Ameerika poole teele kurjategijaid ja muid seadusega pahuksis olevaid inimesi, et neist omal maal lahti saaks...Peale ebavõrdset võitlust põliselanike-indiaanlastega, haarasid valged endale viljakamad maalapid ja hakkasid maad harima ning karja kasvatama. Valge sisserännanu tungib oma loomakarjaga indiaanlaste maadele. Tihti rännati suurte loomakarjadega maal ringi ja otsiti loomadele uusi söödamaid. Taolised rännakud kestsid vahel mitmeid kuid. Suur osa valgetest õnneotsijatest siirdu...
Henri Fokin 5. veebruar 2015 Puerto Rico Iseseisvuseta maa USA mõju all PUERTO RICOST Koloonia (asumaa) on nii poliitiliselt kui ka majanduslikult iseseisvuseta maa, mille arenenum metropol ehk emamaa on vallutanud ning seda majanduslikul eesmärgil kasutab. Ajalooliselt käsitletakse kolooniat territooriumina, mis on ühe kindla metropoli kontrolli all. Tänapäeval on Puerto Rico Ühendus Ameerika Ühendriikide omavalitsuslik inkorporeerimata organiseeritud ala, mis asub Kariibi mere loodeosas Dominikaani Vabariigist ida pool. Kuigi saar kuulub USA-le, kutsutakse seda siiski maaks. Puerto Ricol on isegi olümpiamängudel eraldi võistkond. AJALUGU Puerto Rico on olnud üks neist juba aastast 1493, mil saar kuulutati Hispaania Kuningriigi valduseks. Selle põhjuseks oli Christoph Kolumbuse saabumine saarele oma teisel reisil. Sellele järgnes 400 aastat koloniseeritust...
Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Ave Altvälja 10 e klass Suured maadeavastused tõid suurt kasu eelkõige eurooplastele, kelle maailmapilt avardus ja kes said endale juurde uued kaubanduskeskused (Lissabon, Amsterdam). Levisid uued põllukultuurid nagu kartul, tomat, mais, kakao jm. Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõi kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. Suurte maadeavastuste põhjused : · Idakaubanduse kriis: 15. saj. jooksul kadusid traditsioonilised kaubateed · Euroopa kaubandusbilanss Idamaadega oli negatiivne · Üksluine toit tingis vajaduse vürtside järele Keskaja lõpul hakati Euroopas tundma üha enam vajadust väärismetallide järele, aga kuna kulla ja hõbedavajaduste rahuldamiseks ei olnud Euroopas enam võimalusi, tuli hakata seda ot...
Sokolaad Annette Kirotar 8.c Gustav Adolfi Gümnaasium Ajalugu Sokolaad sai Euroopale tuntuks Kolumbuse Ameerika avastamise reisidelt ja hispaanlase Corteze Mehhiko vallutamise päevilt. 17. sajandi algul levis sokolaadi valmistamise ja joomise komme Inglismaale, kus lisati puht inglaslikult loomulikult piima. Sellest ajast tuntakse piimasokolaadi. Tahket sokolaadi tahvlitena hakati valmistama alles umbes 1810. aastal Prantsusmaal, seejärel 10 aastat hiljem Inglismaal. Eestis oli esimesi tuntumaid sokolaaditootjaid firma Georg Stude 19. sajandi teisel poolel. Sisaldus Puhas, magustamatta sokolaad sisaldab kakaovõid ja puhast kakaod. Enamik sokolaade tänapäeval on segatud suhkruga. Need on soklaadid, mida meie kutsume magusateks. Puhast kakaod saadakse kakaoupuu viljadest, kakaoubadest. Valge sokolaad sisaldab samuti piima, kuid mitte oamassi ega kakaopulbrit. Kakaosaadustest ainsana on kasutatu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
