Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

" kolmeväljasüsteem" - 181 õppematerjali

kolmeväljasüsteem - ehk kesasüsteem on selline maaviljelussüsteem, kus põld on jagatud kolmeks enamvähem samasuuruseks tükiks, ja kus eri aegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks.
thumbnail
1
rtf

Mõisted

pildirüüste-400-500 liikmeline sakslaste rahvahulk tungis eesti kirikutesse ja hävitasid pühapilte ja -kujusid reformatsioon--usupuhastus missa-pidulik jumalateenistus toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium, 12 toomhärrat e kanoonikud skraa-rae poolt kinnitatud põhikiri mis kujundas tsunfti siseelu tsunft-käsitööliste ühing gild- kaupmeeste ühing linnafoogt- maaisanda bürgermeister-oli linna nõukogu juhatus toomkirik- piiskoppkonna peakirik raad- linna võimuorgan trääl-olid orjad, võisid muutuda sõjavangid võlgnikud ja karistusest lahti ostetud surmamõistetud vabadik-maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elav talupoeg kolmeväljasüsteem- 1/3 vilja 1/3 kesa 1/3 köögivilja maavaba-neid oli vähe, ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel ega ei kandnud talupoja koormisid vabatalupoeg- oli see kes maksis oma koormisi rahas ja olid seetõttu teetööst vabad üksjalg-oli see noorem adratalupoeg, kes isakoju ei mahtunud ning t...

Ajalugu
180 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Muinaseesti ja muistne vabadusvõitlus

2. KIVIAEG- vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum uuem kiviaeg ehk neoliitikum Paleoliitikumi Eesti ajaloos välja ei tooda. Kõik leiud on kadunud. Mesoliitikum ( u. 9000-5000 eKr) Neoliitikum (u 5000 ­ 1800 eKr) neoliitiline revolutsioon- mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. 1 2 PRONKSIAEG- vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) 3 noorem pronksiaeg (u. 1100-500 eKr) RAUAAEG- vanem rauaaeg (u 500 eKr- 450 pKr) keskmine rauaaeg ( u. 450-800) noorem rauaaeg (u. 800-1200) Eestis ise hakati rauda tootma kusagil ajaarvamise alguses. 2) Uuritakse: 3) 1) arheoloogilised leiud 4) 2) esemelised muistised Üksikuid teateid on võimalik leida teiste rahvaste kirjalikest allikatest ( Vana-Rooma, Skandinaavia, Vana-Vene) (Ei olnu...

Ajalugu
78 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eestimaa muinasaeg

Eesti vanim inimasustus: u. 10 tuhat aastat tagasi. Põhjus: Hilisem asustus on seotud jääajaga. Eesti vabanes lõplikult mandrijääst u. 11000 a eKr. 2. Eesti maastiku kujunemine: Nt kaasatulnud rändrahnud mandrijää sulamisega. Sulaveest tekkisid järved ja orud. Kliima soojenedes tulid asemele männi, kase metsad ning karud ja põdrad. Pulli asula IX a.t eKr 3. Muinasaeg ja selle uurimine: Eesti muinasaeg ­ ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr. Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) ­ hooned · Irdmuistised (saab mujale paigutada) ­ tarbeesemed, ehted, luud. b. Zooloogia ja botaanika c. Antropoloogia ­ luustiku põhjal tunnuste määramine. d. Numismaatika ­ ajaloo uurimine müütide põhjal. e. Etnoloogia ­ rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil. f. Rahvusluule ja keeleteadus,...

Ajalugu
269 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Eesti muinasajalugu

klassi kontrolltöö kordamispunktid Muinasaeg Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad §1 ­ Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? Ühe-kahe kilomeetri paksused jääkihid paljastasid Põhja-ja Lääne-Eesti paepinna, lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ning jätsid nad hiljem maha rändrahnudena, jää sulamisel kujunesid järved ja jõgede sügavad orud, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored, samas on hakkanud paksu jääkoorma alt vabanenud maapind kerkima(Loode-Eestis on maapind kerkinud juba mitukümmend meetrit ja see protsess jätkub veel tänapäevalgi) ­ Muinasaja mõiste: Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaooutseni XIII saj. alguses p.Kr. nim... ­ Muinasaja periodiseering: Kiviaeg...vanem kiviaeg e. paleoliitikum u9600-9000a. eKr keskmine e. mesoliitikum u9000-5000a. eKr noorem e. neoliitikum u50...

Ajalugu
216 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Muinasaja periodiseerimine

Esimeste inimestte kujunemisest jääaja lõpuni. Eestis puudus inimasustus. · Keskmine kiviaeg(mesoliitikum 9000-u5000 eKr).tööriisu valmistati kivist, savist ja luust. · Nooremkiviaeg(neoliitikum u 5000-u 1800 Ekr) . Tööriistad rohkem töödeldud, savinõude kasutusele võtmine. Ajalooline aeg- periood keskaja algusest kuni tänapäevani. Muinasaeg- ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdadealguseni Baltimaadel 12.saj lõpul. b) Pronksiaeg->vanempronksiaeg(u 1800-1100ekr), noorempronksiaeg(1100-500 ekr.) c) Rauaaeg->vanem, keskmine ja noorem 2) Tähtsamad arheoloogilised kultuurid. · Arheoloogiline kultuur- Väljakaevamiste käigus leitud esemed ja nende põhjal selgitatud inimeste tegevusalasid ja eluviisi. · Kammkeraamika ja nöörkeraamika ku...

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti ajalugu- muinasaeg.

sajandi lõpul .Muinasaeg moodustab valdava osa kogu Eesti ajaloost. Uurimisel tuleb arvestada veel etnograafilisi andmeid, sest 18.19 saj. maarahva ehitistes, esemetes, töövõtetes kommetes jms. võib olla säilinud veel elemente, mille juured ulatuvad esiaega. Muinasajast saame teadmisi peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal ( nt. kinnismuistised, omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metalltöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad, ehted). Kasutamist väärib ka rahvaluule, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi ja ka eesti keel, mille tõttu saab teha oletusi hõimude ja rahvaste varasematest rändamistest ning kokkupuuteist teist keelt kõnelenud rahvastega. Muinasaega uurivad arheoloogid, kes teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. Mui...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Eesti muinasajal

MÕISTED: jääaeg ­ 120 000 aastat tagasi alanud kliima külmenemine, mis viis 100 000 aastat kestvale jääajale (hõlmas kogu Kesk- ja Põhja-Euroopa) Balti jääpaisjärv ­ mageveeline järv, mis moodustus Läänemere nõos peale mandrijää sulamist Billingeni katastroof ­ Balti jääpaisjärve veed ulatusid Billingeni mägedest põhja poole ning tema veed voolasid osalselt Põhjamerre, mis suurendas Eesti pindala muinasaeg ­ ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses pKr nim esiajaks ehk muinasajaks. Eestis 9000 eKr kuni 1227 pKr muistis ­ ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad kinnismuistis ­ muistis, näiteks asulakohad, linnused, kalmistud, põllud irdmuistis ­ muistis, üksikesemed, näiteks töö- ja tarberiistad, relvad, ehted paleoliitikum ­ ehk vanem kiviaeg, algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopa jääaja lõpuga (Eestis puudus...

Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti rauaajal, pronksiajal, erinevad kultuurid

Kiviaeg Vanem kiviaeg ­ paleoliitikum Keskmine kiviaeg ­ mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg ­ neoliitikum 5000-1800 eKr keraamika kasutuselevõtt Kunda kultuur: Asulad rajati veekogude lähedusse, kus elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, neil oli mitu elukohta mida vahetati pidevalt. Töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest ning puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kasutati ka kvartsi. Kasutati kivikirveid. Sageli kasutati ka luid ja sarvi. Peamisteks elatusaladeks oli kalastamine ja jahtimine. Kala ja liha kõrvale söödi ka loodusande. Kammkeraamika kultuur: Kasutusele tulid paremad savinõud. Asulad paiknesid samuti jõgede ja järvede ääres. Elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole. Jahi- ja tööriistad olid rohkem arenenud, paremini töödeldud. Lahkujatele pandi hauapanust. Kunstitase oli kõrde, vooliti kujusid, tehti ehteid. Seda aega peetakse kalastamise, küttimise õitsenguajaks.. Nöörkeraami...

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ajaloo mõisted, isikud

Paleoliitikum ­vanem kiviaeg, inimese kujunemine ­ u 10 000 a eKr 2. Mesoliitikum ­ keskmine kiviaeg, u 9000 a ­ u 5000 a eKr 3. Neoliitikum ­ noorem kiviaeg, u 5000 a- u 1800 a eKr 4. Arheoloogiline kultuur- ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust 5. Kunda kultuur ­ esimene kultuur, levis Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna- Soomest kuni Leedu lõunaosani. mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur. Asulad paiknesid tavaliselt järvede või jõgede ääres. 6. kammkeraamika kultuur ­ u 4000 a eKr. Kasutusele tulid savinõud, mille välispinda ilustasid lohukesed ja väiksemate täkete read. Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni, Loode Venemaal. Jõgede/järvede ääres. Arenesid jahi- ja tööriistade valmistamisoskused. Matmiskombed (maeti asula territooriumile või elamu põranda alla). Kõrge kunstitase. 7. nöörkeraamika kultuur ­ u 3000 a eKr. Nöörkeraamika kultuur, venekirves...

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti ajalugu

muistis-kõik muistsed jäänused(ehted,relvad jne) Esimesed asulad Eestis- Sindis Pulli ja Kundas Lammasmäe asulad arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasusi. Kunda kultuur- eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad sinna. (st veekogude lähedusse,et püüda kala ja küttida jooma tulnud loomi+ liiklemisvõimalused mööda jõge) Tööriistad kiviajal- kivist(tulekivi,kvarts), luust , sarvest ja puust-kivikirved, talbad.Tegevusalad- küttimine , kalapüük, korilus.Päritolu- arvatakse, et eestlased on pärit lõuna poolt Euroopast.Neoliitikumi algus-keraamika kasutuselevõtt, kammkeraamika kultuur(kammi meenutava riistaga) tööriistad -arenenud kirved ja talvad matmiskombed- surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla, kaasa pandi esemeid. kammkeraamika on pärit- läänemere idaranniku maad .soome-ugrilaste algkodu- Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mä...

Ajalugu
274 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kõrg-Keskaeg Euroopas (konspekt)

) 1. Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. a. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: · Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. · Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. · Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. b. Rahvastiku kahekordistus: · X saj. 40 milj. · XIII saj. lõpul 70 milj. 2. Linnade teke ja kaubanduse areng. a. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: · Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. · Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. b. Linnade mõju ühiskonnale: · Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. · Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustade...

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keskaeg

saj)- Euroopa areng kiire, arenes põllumajandus, hariti üles uusi maid, tekkisid linnad, edenes kaubandus ja käsitöö. L- Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendus tugeva kuningavõimuga. Hiliskeskajal(14-15 saj.) kiire areng pidurdus, üks põhjuseid katkuepideemia, E toibus ja linnaelu, rahamajanduse areng jätkus, feodaalkord murenema järk-järgult. Kõrgkeskaeg. Põllumajandus- võeti kasutusele raske ratsaader- kündes paks ja viljakas muld. Rangid- härja asemel ka hobune adra ette, nõrgem aga kiirem. Kolmeväljasüsteem - maa jagunes suvivilja, talivilja, kesa vahel. Suurenes külvipinna osa poolelt põllumaalt kahele kolmandikule. Vesiveskid rohkem(roomas) ehitama ka tuulikuid. Slaavlaste ristiusustamine, saksastamine, maalt väljatõrjumine- L-E talupojad laienesid Suurenes elanikkonna arvukus .- kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste teke ja kiire areng. Kiir...

Ajalugu
134 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4...

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
6
sxw

Keskmine kiviaeg Eestis

MÕISTED Billingeni katastroof ­ enam kui 8000 a eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kunda kultuur - oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Köik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kammkeraamika kultuur ­ u.3300 eKr tulid Eestis kasutusele paremini valmistatud savinõud,mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava riistaga. Venekirveste kultuur ­ u. 2500 a eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse kultuuri venekirveste kultuuriks. Ki...

Ajalugu
129 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Muinasaeg (Eesti)

Esimene teadaolev elupail Eestis oli IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asula ja kõik asulakohad kuuluvad Kunda kultuuri, mis on levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna-soomest kuni Leedu lõunaosani. Asulakohad rajati veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi. Paremad liiklemisvõimalused. Elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kiviaja töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest, puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi. Kuna seda Eestis polnud, siis kasutati kvartsi. Nendega tehti väikesi tööriistu lõikamiseks, kraapimiseks, puurimiseks. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, mida sai lihvides töödelda. Selle algsed kivikirved olid ebakorrapärase kujuga. Kasutati luid j...

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keskaeg Eestis

KESKAEG Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvad Eesti jagati üksikuteks osadeks, mille eesotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad, nn. maahärrad. Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike. Feodaalse killustumise ajajärku Eesti nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehtestamiseks oli suur sõjaline jõud - Liivi orduriik (1237). Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Tähtsat kohta ordus omasid kiriklikke talitlusi pidavad preestrivennad. Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks V-Liivimaal oli Riia peapiiskop. Põlisrahva õiguslik olukord halveneb. Kes ristiusu vastu olid võrnud, kuulutati isiklikult vabadeks. Põhiline koormis ­ kümnis - kümnes osa talu saagist, kergema variandina hinnus ­ kindalaksmääratud naturaalmaks. Võõrvõimude omavahelised suhted. Linnad, linnused ja kirikud Kogu Eesti keskaega iseloomustab võitlus võimu pärast. 1297 toimus V-Liivimaal kodusõd...

Ajalugu
166 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused

sajandi lõpul Majanduselus etendasid olulist osa uuendused masinaehituses, metallurgias, keemiatööstuses ja elektrotehnikas. Nende eelduseks oli sisepõlemismootori kasutusele võtmine. 19. sajandi 20. aastatel loodi kivisöegaasil töötavad mootorid. Esimese sisepõlemismootori ehitas 1860. aastal Prantsusmaal E. Lenoir. Täiuslikuma, neljataktilise gaasimootori konstrueeris N. A. Otto. Suure tõuke sisepõlemismootori arengule andis bensiini ja petrooleumi kasutusele võtmine mootorikütusena 19. sajandi lõpul. Kompaktse bensiinimootori ehitasid Daimler ja Benz ning kasutasid neid 1885-1886 esimestel autodel. Esimese iseliikuva kolmerattalise aurusõiduki ehitas prantsuse sõjaväeinsener N. J. Cugnot. Tänapäeva auto sai alguse siis, kui G. Daimler paigutas 1886. aastal mootori algul jalgrattale ja siis neljarattalisele vankrile. Esimene Daimler kui terviklik auto ehitati 1889. aastal. Sajandivahetuse teiseks tähtsaks sündmu...

Majandus
156 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Vana- Liivimaa

Maa jagati üksikuteks osadeks mille etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad maahärrad, kelle valdused kujutasid väikeseid feodaalriike: 1. Taani valdus e.Harju-Viru, Põhja-Eesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisririigile ­ tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad ­ Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordumeister. 2) Liivi orduriik ­ ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguse...

Ajalugu
129 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Keskaeg

- Itta asus u. 200 000 sakslast keskaja jooksul - Kloostrite tegevus mängis väheasustatud alade asustamises suurt rolli - Algasid maaparandustööd, et maad viljakat maad juurde saada - 14. Saj alguseks olid paljud põllud kurnatud - Põhitoodang oli teravili, loomakasvatus oli väikesmal kohal. Hiliskeskajal see laienes - Varakeskajal oli kasutusel kaheväljasüsteem, kõrgkeskaja jooksul võeti kasutusele kolmeväljasüsteem . (Talivili, suvivili, kesa) - Ribapõllud ­ maa on jagatud ribadeks, talude vahel. - Hiliskeskajal oli arenenud piirkondades (madalmaad) juba keerulisemad väljasüsteemid. - Kasvatati rukkist ja nisu peamiselt, suveviljana otra, kaera - Uuendusi veel: vikat, tuuleveskid, hobuserangid jms - Viljasaagikus oli keskajal siiski väike - Talusse juurde kuulsid veel karja ­ ja metsamaad, aiamaad. - Käsitöö on paremini dokumenteeritud, kui põllumajandus...

Ajalugu
406 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti ajalugu

Nim. suurgild ja mustpeade vennaskond! Suurgild-jõukamate kaupmeeste ühendus Mustpeade vennaskond-suurgildist eraldunud vallaliste kaupmeeste gilditaoline organisatsioon. Viimane nimetus tuleb sellest, et vennaskonna vapil on kujutatud kaitsepühakut, neeger Püha Mauritiust. Eestlased nendesse gildidesse ei pääsenud. Kaubanduses osalesid väikepoodnikena. 8. Kanuti ja Oleviste gild Kaks Tallinnas asuvat küsitöölisi ühendavat väikegildi. Kanuti gildi kuulusid peamiselt sakslased, Oleviste gildi eestlased. 9. Toomgild-ühendas Toompea käsitöölisi. 10. Hansalinnad : Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu 11. Tsunft-käsitööliste selts 12. Skraa-põhikiri 13. Johann von Üxküll-lasti hukata, kuna oli surnuks piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja. 14. Kirikukatsumine- kõrgema vaimuliku (piiskopi, superintendi) või kirikukomisjoni kontrollkäik temale alluvasse kirikupiirkonda või ­asutusse, et saada ülevaade usuelust ja vaimulike tegevu...

Ajalugu
38 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun